1
Korralike lehtedeta taimed
2
2
Roheliste varte tipus pole kunagi käbitaolist eospead (eospeadega võrsed pole rohelised, arenevad varakevadel ja kaovad enne roheliste varte moodustumist)
2
Roheliste varte (vähemalt mõnede) tipus käbitaolised eospead
3
3
Varred enamasti ilma männasoksteta, 50-100(150) cm kõrged. Vars seest vähemalt 4/5 läbimõõdu ulatuses õõnes. Tupehambaid 10-20, roodudeta
3
Varred alati männasokstega, 15-40 cm kõrged. Varre keskel õõnsus vähem kui 2/3 läbimõõdust. Tupehambaid 5-8, roodudega
4
Lehed pole vastakud (vahelduvad, männases või kõik juurmised)
16
5
Liitlehed või lõhestunud lihtlehed (vähemalt poole lehelabani)
6
6
Lehed sulgjalt jagunenud
6
Lehed sõrmjalt jagunenud
7
7
Kroonlehed tipul sämpunud
7
Kroonlehed ümara tipuga
8
Taimed kõrvekarvadeta
9
9
Õied bilateraalsümmeetrilised (ühe sümmeetriateljega)
10
9
Õied radiaalsümmeetrilised (kiirjad)
11
10
Kroon lühikese, enam-vähem ümara putkeosa ja kahehuulelise äärisega
11
Kroonlehed vähemalt alusel kokku kasvanud
12
12
Lehed mündi lõhnaga
13
12
Lehed ei lõhna mündi järgi
14
13
Õisik kerajas, tipmine
13
Õied üksteisest eemalasetsevate õiekimpudena lehekaenaldes
16
Lehed pole terved (liitlehed või vähemalt poole leheplaadini lõhestunud lihtlehed)
17
17
Lehed pole kolmetised
26
18
Õied radiaalsümmeetrilised
19
18
Õied bilateraalsümmeetrilised
21
19
Õied valged või roosad
22
Lehe alusel 2 lehetaolist abilehte, seetõttu näivalt leht 5 lehekesega
22
Lehe alusel selliseid suuri abilehti pole
24
Varred roomavad ja sõlmekohtades juurduvad
24
Varred püstised kuni lamavad, sõlmekohtades ei juurdu
25
Õietupp 5(6) rooga. Õiekroon püsib peale viljumist
25
Õietupp üle 10 rooga. Õiekroon variseb peale viljumist
26
Taimed ogadega vartel või lehtede servades
27
27
Liitlehed. Õied pole õisikus. Vili lihakas
27
Lihtlehed. Õied õisikus. Vili kuiv
28
Lehed männastena sõlmekohtades
28
Lehed pole männastena
29
29
Lehed täiesti veesisesed või veepeal ujuvad
29
Maismaataimed või veetaimed, mille lehed ulatuvad veest välja
30
30
Õied üldkatise lehtedega ümbritsetud korvõisikutes
31
30
Õied pole korvõisikutes või on korvikutes, mida ei ümbritse üldkatise lehed
35
31
Putkõied (torujad õied) puuduvad, olemas ainult keelõied (ühekülgse krooniga õied)
32
31
Putkõied olemas, keelõied on ainult korvõisiku servades või puuduvad
33
32
Õitsvad varred lehtedeta (kõik lehed juurmise kodarikuna)
32
Õitsvad varred lehistunud
33
Kõik õied õisikus sinised, roosad või lillad
33
Vähemalt osa õisi kollased või valged
34
34
Keelõied puuduvad (õisikus ainult putkõied)
34
Keelõied õisikus olemas
35
Õied bilateraalsümmeetrilised
36
35
Õied radiaalsümmeetrilised
39
36
Lehed paaritusulgjad, tipmise lehekesega
37
36
Lehed paarissulgjad, tipmise lehekeseta (vahel tipus köitraag)
38
38
Lehed maksimaalselt 6 lehekesega
39
Õied ja viljad liitsarikates
40
39
Õied ja viljad pole liitsarikates
45
41
Lehed 3-li sulgjad. Vili tiivuline
41
Lehed kaheli kolmetised või kahelisulgjad. Vili tiibadeta
42
Vili lame, servad tiivulised
42
Vili pole lame, tiibadeta või tiivad ka seljal
43
43
Alumiste lehtede sulglehekesed alla 2 mm laiad
43
Alumiste lehtede sulglehekesed üle 2 mm laiad
44
44
Lehed kaheli kolmetised, lehekesi 9, lantsetjad-teritunud, 3-4 cm laiad
44
Lehed 2-3-li sulgjad, sulglehekesed enamasti alla 3 cm laiad
45
Õied valged, punased, roosad või sinakaslillad
46
46
Lehed sõrmjalt jagunenud
47
46
Lehed sulgjalt jagunenud
48
47
Kroonlehed tipus sämpunud
47
Kroonlehed ümara tipuga
49
Kroonlehti 5 või rohkem
50
51
Viljad silindrilise tähana
52
Emakakael lühike, ei jää vilja külge
52
Emakakael pikk, jääb vilja külge
53
53
Õied longus, kellukjad, kroonlehed kreemikad
53
Õied püstised, pole kellukjad, kroonlehed kollased
54
Lehed varrel sõlmekohtades männastena
55
54
Lehed pole männastena
59
55
Veetaimed, kinnituvad veekogu põhja, vähemalt alumised lehed on veesisesed
56
Lehed üle 1 cm laiad. Õied üle 1 cm läbimõõdus, kroonlehti 5
56
Lehed alla 1 cm laiad. Õied alla 1 cm läbimõõdus, kroonlehti 4
57
57
Männases üle 4 lehe
58
58
Õied tavaliselt 3-5 mm läbimõõdus. Õisik tihe. Õieraod enamasti lühemad kui õite läbimõõt, ei ole viljaajal silmatorkavalt harali
58
Õied 2-3 mm läbimõõdus. Õisik hõre. Õieraod valdavalt pikemad kui õite läbimõõt, viljaajal hoiduvad silmatorkavalt harali
59
Taimed täiesti veesisesed või veepinnal ujuvate lehtedega
60
59
Maismaataimed, või kui veetaimed, siis lehed pole ujuvad ja veest välja ulatuvad
63
60
Lehe alus sirge, südajas või nooljas
61
60
Lehe alus ümar või kitsenev rootsu suunas
62
61
Õied valged. Leheroodude külgharud ühinevad omavahel, leheroots lapik või kolmekandiline
61
Õied kollased. Leheroodude külgharud ei ühine omavahel, leheroots ruljas
62
Ujulehed pikarootsulised, värvitu painduva liigendiga rootsu tipus
62
Kõik lehed rootsutud, või kui lühirootsulised, siis ilma sellise liigendita
63
Õied kroonlehtedeta
64
63
Õied kroonlehtedega
95
64
Õied kahe tiheda üksteisele järgneva silinderja tõlvikuna, alumine, sametjas, koosneb emasõitest, ülemine isasõitest
64
Õisikud teistsugused
65
66
Lehed 5-6 x 40-60 mm, paljad. Urvad ümmargused
66
Lehed 10-20 x 50-70 mm, hõredalt karvaed. Urvad ruljad
67
Vähemalt alumised lehed rootsuga
68
67
Kõik lehed rootsutud
70
68
Lehed paralleelsete roodudega, kõik lehed juurmised
68
Lehed pole paralleelsete roodudega, lehed olemas ka varrel
69
69
Lehed sulgroodsed või ühe rooga
70
Õied radiaalsümmeetrilised (vaadake tähelepanelikult õit või vilja tugeva luubiga)
71
70
Õied pole radiaalsümmeetrilised
72
71
Vars peenem, vaoline, eriti allosas. Alumised labata tuped hele- kuni hallikaspruunid. Õisiku kandeleht puhetunud tupega. Õisikuraod väga lühikesed (ei ole nähtavad), õisik kerajas, tihe. Kupar tumepruun
71
Vars tugev, sile. Alumised labata tuped punakaspruunid. Õisikuraod ebavõrdse pikkusega, õisik rohekaspruun, hõre, haraline. Kupar roostepruun
72
Varred seest säsikad (pole õõnsad), kolmnurksed kuni ümarad, ilma sõlmekohtadeta (CYPERACEAE - LÕIKHEINALISED)
73
72
Varred alati seest õõnsad, alati ümarad, selgete sõlmekohtdega (POACEAE - KÕRRELISED)
77
73
Õied kahesoolised, emakate ja tolmukatega (luup!). NB! See on raskesti jälgitav tunnus. Kui jääte hätta, vaadake üle siin välja tulevate liikide pildid ja otsustage pildi järgi
73
Õied ühesoolised, tolmukate või emakatega
74
74
Põisikud vähemalt osaliselt karvased (luup!)
74
Põisikud paljad, karvad vahel noka servades
75
75
Põisiku nokk 0,5 mm pikk, nõrgalt kaheharuline
75
Põisiku nokk kaheharuline, vähemalt 0,75 mm pikk
76
76
Põisikud rõhtsad, järsult nokaks ahenevad
76
Põisikud püstised, ahenevad nokaks aeglaselt
77
Õisik täha sarnane, süstjas kuni ovaalne
78
77
Õisik harunenud pööris
80
78
Mõlemad libled ohtega. Tolmukapead sinised
78
Libled oheteta (ohted välissõkaldel). Tolmukapead kollased kuni oranžid
79
79
Ohe lühem kui välissõkal, vaevu ulatub liblede vahelt välja
79
Ohe u. kaks korda välissõklast pikem, ulatub liblede vahelt välja
81
Pähikud 2 või rohkema õiega
82
Pähikud 2 või rohkemaõielised
87
83
Pähikud tavaliselt üle 4 mm pikad, välissõkla alusel pika karvatutiga
84
83
Pähikud alla 4 mm pikad, ilma välissõkalt ümbritsevate karvadeta
86
84
Pähikus välimiste liblede paar 5 mm pikk, sisemised palju lühemad (1,5 mm), harjasjad
84
Pähikus liblesid üks paar
85
85
Sõklad karedad, pikemad kui ümbritsevad karvad (luup!)
85
Sõklad siledad, pole ümbritsevatest karvadest pikemad
86
Mitteõitsvatel võrsetel keeleke laiusest lühem
86
Mitteõitsvatel võrsetel keeleke laiusest pikem
87
Õisik tihe, kas piklik-ruljas ja täha moodi või munajahõlmine
88
87
Õisik hõre, püramiidja väliskujuga
89
88
Pähikud 2-õielised, varrel ühe reana, õisik piklik, harunemata
88
Pähikus 2 või rohkem õit, õisik haruneb
89
Pähikud südajad, rippuvad
89
Pähikud pole südajad ega rippuvad
90
90
Pähikud üle 2-3 korra laiusest pikemad, tavaliselt rohkem kui 5 õiega ja üle 4 mm pikad. Alumine välissõkal ilma andruta (luup!)
91
90
Pähikud munajad, mitte üle 2-3 korra laiusest pikemad, 4-5 (6) õiega, tavaliselt alla 4 mm pikad. Alumine välissõkal andruga
93
91
Välissõkal ja libled teravad
91
Välissõkal ja libled tömbid või sirged
92
92
Õisiku harud hoiduvad varrest eemale, alumised 2-4-kaupa, pähikuid harudel 8-15. Välissõkal 3,5-5 mm pikk
92
Õisikuharud hoiduvad vastu vart, alumised üksikult või paarikaupa, pähikuid harudel 3-4. Välissõkal 5,5-7,5 mm pikk
93
Üheaastased tallatud kasvukohtade taimed. Välissaõkal roodudel ja servas ripskarvane
93
Mitmeaastased taimed. Välissõkla rood krobelised või karvased ainult alaosas
94
94
Keeleke üle 1 mm pikk, terav
94
Keeleke puudub või alla 1 mm pikk
95
Õied üldkatisega ümbritsetud korvõisikutes
96
95
Õied pole üldkatisega ümbritsetud korvõisikutes
100
96
Kõik õied keele taolised (keelõied, asümmeetrilised)
97
96
Putkõied olemas, keelõied puuduvad või on ainult korvõisiku servas
98
97
Õitsvad varred lehtedeta (kõik lehed juurmised)
97
Õitsvad varred lehtedega
98
Kõik õied korvõisikus erekollased kuni kahvatukollased
98
Vähemalt mõned õied pole kollased
99
99
Vähemalt mõned õied õisikus valged
99
Vähemalt õisiku servmised õied sinised kuni roosad, valgeid õisi pole
100
Õied pole sarikatena
101
101
Vähemalt alumised lehed sirge, südaja või noolja alusega
102
101
Kõik lehed ümara või aheneva alusega
103
102
Kroonlehed vähemalt alusel kokku kasvanud
102
Kroonlehed täiesti vabad
103
Õitsvad varred lehtedeta (vahel väikeste kandelehekestega), kõik lehed varre alusel juurmise kodarikuna
103
Õitsvad varred lehistunud
104
104
Kroonlehed vähemalt alusel kokku kasvanud
105
105
Õied varte tippudes nuttidena
105
Õied pole nuttidena
106
106
Õied helesinised, kellukjad. Vili kupar
106
Õied pole kellukjad (kui on kellukjad, siis roosad). Vili pole kupar
107
Õied tume- kuni helekollased