1
Taimed pole rohelised, klorofüll puudub
1
Taimed rohelised, klorofüll olemas
2
2
Korralike lehtedeta taimed
3
3
Roheliste varte tipus pole kunagi käbitaolist eospead (eospeadega võrsed pole rohelised, arenevad varakevadel ja kaovad enne roheliste varte moodustumist)
3
Roheliste varte (vähemalt mõnede) tipus käbitaolised eospead
4
4
Varred enamasti ilma männasoksteta, 50-100(150) cm kõrged. Vars seest vähemalt 4/5 läbimõõdu ulatuses õõnes. Tupehambaid 10-20, roodudeta
4
Varred alati männasokstega, 15-40 cm kõrged. Varre keskel õõnsus vähem kui 2/3 läbimõõdust. Tupehambaid 5-8, roodudega
5
Lehed pole vastakud (vahelduvad, männases või kõik juurmised)
17
6
Liitlehed või lõhestunud lihtlehed (vähemalt poole lehelabani)
7
7
Lehed sulgjalt jagunenud
7
Lehed sõrmjalt jagunenud
8
8
Kroonlehed tipul sämpunud
8
Kroonlehed ümara tipuga
9
Taimed kõrvekarvadeta
10
10
Õied bilateraalsümmeetrilised (ühe sümmeetriateljega)
11
10
Õied radiaalsümmeetrilised (kiirjad)
12
11
Kroon lühikese, enam-vähem ümara putkeosa ja kahehuulelise äärisega
12
Kroonlehed vähemalt alusel kokku kasvanud
13
13
Lehed mündi lõhnaga
14
13
Lehed ei lõhna mündi järgi
15
14
Õisik kerajas, tipmine
14
Õied üksteisest eemalasetsevate õiekimpudena lehekaenaldes
17
Lehed pole terved (liitlehed või vähemalt poole leheplaadini lõhestunud lihtlehed)
18
18
Lehed pole kolmetised
27
19
Õied radiaalsümmeetrilised
20
19
Õied bilateraalsümmeetrilised
22
20
Õied valged või roosad
23
Lehe alusel 2 lehetaolist abilehte, seetõttu näivalt leht 5 lehekesega
23
Lehe alusel selliseid suuri abilehti pole
25
Varred roomavad ja sõlmekohtades juurduvad
25
Varred püstised kuni lamavad, sõlmekohtades ei juurdu
26
Õietupp 5(6) rooga. Õiekroon püsib peale viljumist
26
Õietupp üle 10 rooga. Õiekroon variseb peale viljumist
27
Taimed ogadega vartel või lehtede servades
28
28
Liitlehed. Õied pole õisikus. Vili lihakas
28
Lihtlehed. Õied õisikus. Vili kuiv
29
Lehed männastena sõlmekohtades
29
Lehed pole männastena
30
30
Lehed täiesti veesisesed või veepeal ujuvad
30
Maismaataimed või veetaimed, mille lehed ulatuvad veest välja
31
31
Õied üldkatise lehtedega ümbritsetud korvõisikutes
32
31
Õied pole korvõisikutes või on korvikutes, mida ei ümbritse üldkatise lehed
36
32
Putkõied (torujad õied) puuduvad, olemas ainult keelõied (ühekülgse krooniga õied)
33
32
Putkõied olemas, keelõied on ainult korvõisiku servades või puuduvad
34
33
Õitsvad varred lehtedeta (kõik lehed juurmise kodarikuna)
33
Õitsvad varred lehistunud
34
Kõik õied õisikus sinised, roosad või lillad
34
Vähemalt osa õisi kollased või valged
35
35
Keelõied puuduvad (õisikus ainult putkõied)
35
Keelõied õisikus olemas
36
Õied bilateraalsümmeetrilised
37
36
Õied radiaalsümmeetrilised
40
37
Lehed paaritusulgjad, tipmise lehekesega
38
37
Lehed paarissulgjad, tipmise lehekeseta (vahel tipus köitraag)
39
39
Lehed maksimaalselt 6 lehekesega
40
Õied ja viljad liitsarikates
41
40
Õied ja viljad pole liitsarikates
46
42
Lehed 3-li sulgjad. Vili tiivuline
42
Lehed kaheli kolmetised või kahelisulgjad. Vili tiibadeta
43
Vili lame, servad tiivulised
43
Vili pole lame, tiibadeta või tiivad ka seljal
44
44
Alumiste lehtede sulglehekesed alla 2 mm laiad
44
Alumiste lehtede sulglehekesed üle 2 mm laiad
45
45
Lehed kaheli kolmetised, lehekesi 9, lantsetjad-teritunud, 3-4 cm laiad
45
Lehed 2-3-li sulgjad, sulglehekesed enamasti alla 3 cm laiad
46
Õied valged, punased, roosad või sinakaslillad
47
47
Lehed sõrmjalt jagunenud
48
47
Lehed sulgjalt jagunenud
49
48
Kroonlehed tipus sämpunud
48
Kroonlehed ümara tipuga
50
Kroonlehti 5 või rohkem
51
52
Viljad silindrilise tähana
53
Emakakael lühike, ei jää vilja külge
53
Emakakael pikk, jääb vilja külge
54
54
Õied longus, kellukjad, kroonlehed kreemikad
54
Õied püstised, pole kellukjad, kroonlehed kollased
55
Lehed varrel sõlmekohtades männastena
56
55
Lehed pole männastena
60
56
Veetaimed, kinnituvad veekogu põhja, vähemalt alumised lehed on veesisesed
57
Lehed üle 1 cm laiad. Õied üle 1 cm läbimõõdus, kroonlehti 5
57
Lehed alla 1 cm laiad. Õied alla 1 cm läbimõõdus, kroonlehti 4
58
58
Männases üle 4 lehe
59
59
Õied tavaliselt 3-5 mm läbimõõdus. Õisik tihe. Õieraod enamasti lühemad kui õite läbimõõt, ei ole viljaajal silmatorkavalt harali
59
Õied 2-3 mm läbimõõdus. Õisik hõre. Õieraod valdavalt pikemad kui õite läbimõõt, viljaajal hoiduvad silmatorkavalt harali
60
Taimed täiesti veesisesed või veepinnal ujuvate lehtedega
61
60
Maismaataimed, või kui veetaimed, siis lehed pole ujuvad ja veest välja ulatuvad
64
61
Lehe alus sirge, südajas või nooljas
62
61
Lehe alus ümar või kitsenev rootsu suunas
63
62
Õied valged. Leheroodude külgharud ühinevad omavahel, leheroots lapik või kolmekandiline
62
Õied kollased. Leheroodude külgharud ei ühine omavahel, leheroots ruljas
63
Ujulehed pikarootsulised, värvitu painduva liigendiga rootsu tipus
63
Kõik lehed rootsutud, või kui lühirootsulised, siis ilma sellise liigendita
64
Õied kroonlehtedeta
65
64
Õied kroonlehtedega
96
65
Õied kahe tiheda üksteisele järgneva silinderja tõlvikuna, alumine, sametjas, koosneb emasõitest, ülemine isasõitest
65
Õisikud teistsugused
66
67
Lehed 5-6 x 40-60 mm, paljad. Urvad ümmargused
67
Lehed 10-20 x 50-70 mm, hõredalt karvaed. Urvad ruljad
68
Vähemalt alumised lehed rootsuga
69
68
Kõik lehed rootsutud
71
69
Lehed paralleelsete roodudega, kõik lehed juurmised
69
Lehed pole paralleelsete roodudega, lehed olemas ka varrel
70
70
Lehed sulgroodsed või ühe rooga
71
Õied radiaalsümmeetrilised (vaadake tähelepanelikult õit või vilja tugeva luubiga)
72
71
Õied pole radiaalsümmeetrilised
73
72
Vars peenem, vaoline, eriti allosas. Alumised labata tuped hele- kuni hallikaspruunid. Õisiku kandeleht puhetunud tupega. Õisikuraod väga lühikesed (ei ole nähtavad), õisik kerajas, tihe. Kupar tumepruun
72
Vars tugev, sile. Alumised labata tuped punakaspruunid. Õisikuraod ebavõrdse pikkusega, õisik rohekaspruun, hõre, haraline. Kupar roostepruun
73
Varred seest säsikad (pole õõnsad), kolmnurksed kuni ümarad, ilma sõlmekohtadeta (CYPERACEAE - LÕIKHEINALISED)
74
73
Varred alati seest õõnsad, alati ümarad, selgete sõlmekohtdega (POACEAE - KÕRRELISED)
78
74
Õied kahesoolised, emakate ja tolmukatega (luup!). NB! See on raskesti jälgitav tunnus. Kui jääte hätta, vaadake üle siin välja tulevate liikide pildid ja otsustage pildi järgi
74
Õied ühesoolised, tolmukate või emakatega
75
75
Põisikud vähemalt osaliselt karvased (luup!)
75
Põisikud paljad, karvad vahel noka servades
76
76
Põisiku nokk 0,5 mm pikk, nõrgalt kaheharuline
76
Põisiku nokk kaheharuline, vähemalt 0,75 mm pikk
77
77
Põisikud rõhtsad, järsult nokaks ahenevad
77
Põisikud püstised, ahenevad nokaks aeglaselt
78
Õisik täha sarnane, süstjas kuni ovaalne
79
78
Õisik harunenud pööris
81
79
Mõlemad libled ohtega. Tolmukapead sinised
79
Libled oheteta (ohted välissõkaldel). Tolmukapead kollased kuni oranžid
80
80
Ohe lühem kui välissõkal, vaevu ulatub liblede vahelt välja
80
Ohe u. kaks korda välissõklast pikem, ulatub liblede vahelt välja
82
Pähikud 2 või rohkema õiega
83
Pähikud 2 või rohkemaõielised
88
84
Pähikud tavaliselt üle 4 mm pikad, välissõkla alusel pika karvatutiga
85
84
Pähikud alla 4 mm pikad, ilma välissõkalt ümbritsevate karvadeta
87
85
Pähikus välimiste liblede paar 5 mm pikk, sisemised palju lühemad (1,5 mm), harjasjad
85
Pähikus liblesid üks paar
86
86
Sõklad karedad, pikemad kui ümbritsevad karvad (luup!)
86
Sõklad siledad, pole ümbritsevatest karvadest pikemad
87
Mitteõitsvatel võrsetel keeleke laiusest lühem
87
Mitteõitsvatel võrsetel keeleke laiusest pikem
88
Õisik tihe, kas piklik-ruljas ja täha moodi või munajahõlmine
89
88
Õisik hõre, püramiidja väliskujuga
90
89
Pähikud 2-õielised, varrel ühe reana, õisik piklik, harunemata
89
Pähikus 2 või rohkem õit, õisik haruneb
90
Pähikud südajad, rippuvad
90
Pähikud pole südajad ega rippuvad
91
91
Pähikud üle 2-3 korra laiusest pikemad, tavaliselt rohkem kui 5 õiega ja üle 4 mm pikad. Alumine välissõkal ilma andruta (luup!)
92
91
Pähikud munajad, mitte üle 2-3 korra laiusest pikemad, 4-5 (6) õiega, tavaliselt alla 4 mm pikad. Alumine välissõkal andruga
94
92
Välissõkal ja libled teravad
92
Välissõkal ja libled tömbid või sirged
93
93
Õisiku harud hoiduvad varrest eemale, alumised 2-4-kaupa, pähikuid harudel 8-15. Välissõkal 3,5-5 mm pikk
93
Õisikuharud hoiduvad vastu vart, alumised üksikult või paarikaupa, pähikuid harudel 3-4. Välissõkal 5,5-7,5 mm pikk
94
Üheaastased tallatud kasvukohtade taimed. Välissaõkal roodudel ja servas ripskarvane
94
Mitmeaastased taimed. Välissõkla rood krobelised või karvased ainult alaosas
95
95
Keeleke üle 1 mm pikk, terav
95
Keeleke puudub või alla 1 mm pikk
96
Õied üldkatisega ümbritsetud korvõisikutes
97
96
Õied pole üldkatisega ümbritsetud korvõisikutes
101
97
Kõik õied keele taolised (keelõied, asümmeetrilised)
98
97
Putkõied olemas, keelõied puuduvad või on ainult korvõisiku servas
99
98
Õitsvad varred lehtedeta (kõik lehed juurmised)
98
Õitsvad varred lehtedega
99
Kõik õied korvõisikus erekollased kuni kahvatukollased
99
Vähemalt mõned õied pole kollased
100
100
Vähemalt mõned õied õisikus valged
100
Vähemalt õisiku servmised õied sinised kuni roosad, valgeid õisi pole
101
Õied pole sarikatena
102
102
Vähemalt alumised lehed sirge, südaja või noolja alusega
103
102
Kõik lehed ümara või aheneva alusega
104
103
Kroonlehed vähemalt alusel kokku kasvanud
103
Kroonlehed täiesti vabad
104
Õitsvad varred lehtedeta (vahel väikeste kandelehekestega), kõik lehed varre alusel juurmise kodarikuna
104
Õitsvad varred lehistunud
105
105
Kroonlehed vähemalt alusel kokku kasvanud
106
106
Õied varte tippudes nuttidena
106
Õied pole nuttidena
107
107
Õied helesinised, kellukjad. Vili kupar
107
Õied pole kellukjad (kui on kellukjad, siis roosad). Vili pole kupar
108
Õied tume- kuni helekollased