1
Puud või üle 50 cm kõrgused põõsad
2
1
Rohttaimed või väikesed põõsad (kuni 50 cm kõrged)
16
2
Lehed nõeljad (okkad) või soomusekujulised
3
2
Lehed tavalised, pole nõeljad ega soomusekujulised
4
3
Okkad 2-5-kaupa või suuremate kimpudena väikestel lühivõrstel
4
Lehed vahelduvad või männases
5
6
Lehed üldkujult kolmnurksed, rombjad või viisnurksed
7
6
Lehed munajad või lantsetjad
8
7
Noored võrsed paljad, näsakestega, rippuvad. Lehehambad tipus kõverdunud. Vilja tiivad pähklikesest 2-3 korda laiemad
7
Noored võrsed pehmekarvased, näsakesteta, pole rippuvad. Lehehambad pole tipus kõverdunud. Vilja tiivad pählikesest 1-1,5 korda laiemad
8
Lehed aluse suunas ahenevad
9
9
Lehed rohkem kui 4 korda laiusest pikemad
10
9
Lehed vähem kui 4 korda laiusest pikemad
11
10
Täiskasvanud lehed alt tihedalt karvased
10
Täiskasvanud lehed alt paljad või mõne üksiku karvaga
11
Leherood moodustavad selge võrgustiku. Taimed ühesuguliste õitega, mis on koondunud isas- ja emasurbadesse. Vili kupar (pajud)
12
11
Leherood ei moodusta selget võrku. Taimed teistsuguste tunnustega
14
12
Lehed pealt läikivad
13
13
Noored võrsed tihedalt peenekarvased
13
Noored võrsed paljad või üksikute hõredate karvadega
14
Õied kroonlehtedeta. Vili kuiv. Lehtede külgrood enamvähem paralleelsed, lõpevad lehe servas
15
14
Õied kroonlehtedega. Vili lihakas. Lehtede külgrood ühinevad omavahel, tavaliselt ei ulatu servani
15
Lehed tömbid, sämpunud tipuga, alt rohelised, karvad ainult roodude lähedal
15
Lehed terava tipuga, alt hallikarvased
16
Taimed pole rohelised, klorofüll puudub
16
Taimed rohelised, klorofüll olemas
17
17
Korralike lehtedeta taimed
18
18
Roheliste varte tipus pole kunagi käbitaolist eospead (eospeadega võrsed pole rohelised, arenevad varakevadel ja kaovad enne roheliste varte moodustumist)
18
Roheliste varte (vähemalt mõnede) tipus käbitaolised eospead
19
19
Varred enamasti ilma männasoksteta, 50-100(150) cm kõrged. Vars seest vähemalt 4/5 läbimõõdu ulatuses õõnes. Tupehambaid 10-20, roodudeta
19
Varred alati männasokstega, 15-40 cm kõrged. Varre keskel õõnsus vähem kui 2/3 läbimõõdust. Tupehambaid 5-8, roodudega
20
Lehed pole vastakud (vahelduvad, männases või kõik juurmised)
32
21
Liitlehed või lõhestunud lihtlehed (vähemalt poole lehelabani)
22
22
Lehed sulgjalt jagunenud
22
Lehed sõrmjalt jagunenud
23
23
Kroonlehed tipul sämpunud
23
Kroonlehed ümara tipuga
24
Taimed kõrvekarvadeta
25
25
Õied bilateraalsümmeetrilised (ühe sümmeetriateljega)
26
25
Õied radiaalsümmeetrilised (kiirjad)
27
26
Kroon lühikese, enam-vähem ümara putkeosa ja kahehuulelise äärisega
27
Kroonlehed vähemalt alusel kokku kasvanud
28
28
Lehed mündi lõhnaga
29
28
Lehed ei lõhna mündi järgi
30
29
Õisik kerajas, tipmine
29
Õied üksteisest eemalasetsevate õiekimpudena lehekaenaldes
32
Lehed pole terved (liitlehed või vähemalt poole leheplaadini lõhestunud lihtlehed)
33
33
Lehed pole kolmetised
42
34
Õied radiaalsümmeetrilised
35
34
Õied bilateraalsümmeetrilised
37
35
Õied valged või roosad
38
Lehe alusel 2 lehetaolist abilehte, seetõttu näivalt leht 5 lehekesega
38
Lehe alusel selliseid suuri abilehti pole
40
Varred roomavad ja sõlmekohtades juurduvad
40
Varred püstised kuni lamavad, sõlmekohtades ei juurdu
41
Õietupp 5(6) rooga. Õiekroon püsib peale viljumist
41
Õietupp üle 10 rooga. Õiekroon variseb peale viljumist
42
Taimed ogadega vartel või lehtede servades
43
43
Liitlehed. Õied pole õisikus. Vili lihakas
43
Lihtlehed. Õied õisikus. Vili kuiv
44
Lehed männastena sõlmekohtades
44
Lehed pole männastena
45
45
Lehed täiesti veesisesed või veepeal ujuvad
45
Maismaataimed või veetaimed, mille lehed ulatuvad veest välja
46
46
Õied üldkatise lehtedega ümbritsetud korvõisikutes
47
46
Õied pole korvõisikutes või on korvikutes, mida ei ümbritse üldkatise lehed
51
47
Putkõied (torujad õied) puuduvad, olemas ainult keelõied (ühekülgse krooniga õied)
48
47
Putkõied olemas, keelõied on ainult korvõisiku servades või puuduvad
49
48
Õitsvad varred lehtedeta (kõik lehed juurmise kodarikuna)
48
Õitsvad varred lehistunud
49
Kõik õied õisikus sinised, roosad või lillad
49
Vähemalt osa õisi kollased või valged
50
50
Keelõied puuduvad (õisikus ainult putkõied)
50
Keelõied õisikus olemas
51
Õied bilateraalsümmeetrilised
52
51
Õied radiaalsümmeetrilised
55
52
Lehed paaritusulgjad, tipmise lehekesega
53
52
Lehed paarissulgjad, tipmise lehekeseta (vahel tipus köitraag)
54
54
Lehed maksimaalselt 6 lehekesega
55
Õied ja viljad liitsarikates
56
55
Õied ja viljad pole liitsarikates
61
57
Lehed 3-li sulgjad. Vili tiivuline
57
Lehed kaheli kolmetised või kahelisulgjad. Vili tiibadeta
58
Vili lame, servad tiivulised
58
Vili pole lame, tiibadeta või tiivad ka seljal
59
59
Alumiste lehtede sulglehekesed alla 2 mm laiad
59
Alumiste lehtede sulglehekesed üle 2 mm laiad
60
60
Lehed kaheli kolmetised, lehekesi 9, lantsetjad-teritunud, 3-4 cm laiad
60
Lehed 2-3-li sulgjad, sulglehekesed enamasti alla 3 cm laiad
61
Õied valged, punased, roosad või sinakaslillad
62
62
Lehed sõrmjalt jagunenud
63
62
Lehed sulgjalt jagunenud
64
63
Kroonlehed tipus sämpunud
63
Kroonlehed ümara tipuga
65
Kroonlehti 5 või rohkem
66
67
Viljad silindrilise tähana
68
Emakakael lühike, ei jää vilja külge
68
Emakakael pikk, jääb vilja külge
69
69
Õied longus, kellukjad, kroonlehed kreemikad
69
Õied püstised, pole kellukjad, kroonlehed kollased
70
Lehed varrel sõlmekohtades männastena
71
70
Lehed pole männastena
75
71
Veetaimed, kinnituvad veekogu põhja, vähemalt alumised lehed on veesisesed
72
Lehed üle 1 cm laiad. Õied üle 1 cm läbimõõdus, kroonlehti 5
72
Lehed alla 1 cm laiad. Õied alla 1 cm läbimõõdus, kroonlehti 4
73
73
Männases üle 4 lehe
74
74
Õied tavaliselt 3-5 mm läbimõõdus. Õisik tihe. Õieraod enamasti lühemad kui õite läbimõõt, ei ole viljaajal silmatorkavalt harali
74
Õied 2-3 mm läbimõõdus. Õisik hõre. Õieraod valdavalt pikemad kui õite läbimõõt, viljaajal hoiduvad silmatorkavalt harali
75
Taimed täiesti veesisesed või veepinnal ujuvate lehtedega
76
75
Maismaataimed, või kui veetaimed, siis lehed pole ujuvad ja veest välja ulatuvad
79
76
Lehe alus sirge, südajas või nooljas
77
76
Lehe alus ümar või kitsenev rootsu suunas
78
77
Õied valged. Leheroodude külgharud ühinevad omavahel, leheroots lapik või kolmekandiline
77
Õied kollased. Leheroodude külgharud ei ühine omavahel, leheroots ruljas
78
Ujulehed pikarootsulised, värvitu painduva liigendiga rootsu tipus
78
Kõik lehed rootsutud, või kui lühirootsulised, siis ilma sellise liigendita
79
Õied kroonlehtedeta
80
79
Õied kroonlehtedega
111
80
Õied kahe tiheda üksteisele järgneva silinderja tõlvikuna, alumine, sametjas, koosneb emasõitest, ülemine isasõitest
80
Õisikud teistsugused
81
82
Lehed 5-6 x 40-60 mm, paljad. Urvad ümmargused
82
Lehed 10-20 x 50-70 mm, hõredalt karvaed. Urvad ruljad
83
Vähemalt alumised lehed rootsuga
84
83
Kõik lehed rootsutud
86
84
Lehed paralleelsete roodudega, kõik lehed juurmised
84
Lehed pole paralleelsete roodudega, lehed olemas ka varrel
85
85
Lehed sulgroodsed või ühe rooga
86
Õied radiaalsümmeetrilised (vaadake tähelepanelikult õit või vilja tugeva luubiga)
87
86
Õied pole radiaalsümmeetrilised
88
87
Vars peenem, vaoline, eriti allosas. Alumised labata tuped hele- kuni hallikaspruunid. Õisiku kandeleht puhetunud tupega. Õisikuraod väga lühikesed (ei ole nähtavad), õisik kerajas, tihe. Kupar tumepruun
87
Vars tugev, sile. Alumised labata tuped punakaspruunid. Õisikuraod ebavõrdse pikkusega, õisik rohekaspruun, hõre, haraline. Kupar roostepruun
88
Varred seest säsikad (pole õõnsad), kolmnurksed kuni ümarad, ilma sõlmekohtadeta (CYPERACEAE - LÕIKHEINALISED)
89
88
Varred alati seest õõnsad, alati ümarad, selgete sõlmekohtdega (POACEAE - KÕRRELISED)
93
89
Õied kahesoolised, emakate ja tolmukatega (luup!). NB! See on raskesti jälgitav tunnus. Kui jääte hätta, vaadake üle siin välja tulevate liikide pildid ja otsustage pildi järgi
89
Õied ühesoolised, tolmukate või emakatega
90
90
Põisikud vähemalt osaliselt karvased (luup!)
90
Põisikud paljad, karvad vahel noka servades
91
91
Põisiku nokk 0,5 mm pikk, nõrgalt kaheharuline
91
Põisiku nokk kaheharuline, vähemalt 0,75 mm pikk
92
92
Põisikud rõhtsad, järsult nokaks ahenevad
92
Põisikud püstised, ahenevad nokaks aeglaselt
93
Õisik täha sarnane, süstjas kuni ovaalne
94
93
Õisik harunenud pööris
96
94
Mõlemad libled ohtega. Tolmukapead sinised
94
Libled oheteta (ohted välissõkaldel). Tolmukapead kollased kuni oranžid
95
95
Ohe lühem kui välissõkal, vaevu ulatub liblede vahelt välja
95
Ohe u. kaks korda välissõklast pikem, ulatub liblede vahelt välja
97
Pähikud 2 või rohkema õiega
98
Pähikud 2 või rohkemaõielised
103
99
Pähikud tavaliselt üle 4 mm pikad, välissõkla alusel pika karvatutiga
100
99
Pähikud alla 4 mm pikad, ilma välissõkalt ümbritsevate karvadeta
102
100
Pähikus välimiste liblede paar 5 mm pikk, sisemised palju lühemad (1,5 mm), harjasjad
100
Pähikus liblesid üks paar
101
101
Sõklad karedad, pikemad kui ümbritsevad karvad (luup!)
101
Sõklad siledad, pole ümbritsevatest karvadest pikemad
102
Mitteõitsvatel võrsetel keeleke laiusest lühem
102
Mitteõitsvatel võrsetel keeleke laiusest pikem
103
Õisik tihe, kas piklik-ruljas ja täha moodi või munajahõlmine
104
103
Õisik hõre, püramiidja väliskujuga
105
104
Pähikud 2-õielised, varrel ühe reana, õisik piklik, harunemata
104
Pähikus 2 või rohkem õit, õisik haruneb
105
Pähikud südajad, rippuvad
105
Pähikud pole südajad ega rippuvad
106
106
Pähikud üle 2-3 korra laiusest pikemad, tavaliselt rohkem kui 5 õiega ja üle 4 mm pikad. Alumine välissõkal ilma andruta (luup!)
107
106
Pähikud munajad, mitte üle 2-3 korra laiusest pikemad, 4-5 (6) õiega, tavaliselt alla 4 mm pikad. Alumine välissõkal andruga
109
107
Välissõkal ja libled teravad
107
Välissõkal ja libled tömbid või sirged
108
108
Õisiku harud hoiduvad varrest eemale, alumised 2-4-kaupa, pähikuid harudel 8-15. Välissõkal 3,5-5 mm pikk
108
Õisikuharud hoiduvad vastu vart, alumised üksikult või paarikaupa, pähikuid harudel 3-4. Välissõkal 5,5-7,5 mm pikk
109
Üheaastased tallatud kasvukohtade taimed. Välissaõkal roodudel ja servas ripskarvane
109
Mitmeaastased taimed. Välissõkla rood krobelised või karvased ainult alaosas
110
110
Keeleke üle 1 mm pikk, terav
110
Keeleke puudub või alla 1 mm pikk
111
Õied üldkatisega ümbritsetud korvõisikutes
112
111
Õied pole üldkatisega ümbritsetud korvõisikutes
116
112
Kõik õied keele taolised (keelõied, asümmeetrilised)
113
112
Putkõied olemas, keelõied puuduvad või on ainult korvõisiku servas
114
113
Õitsvad varred lehtedeta (kõik lehed juurmised)
113
Õitsvad varred lehtedega
114
Kõik õied korvõisikus erekollased kuni kahvatukollased
114
Vähemalt mõned õied pole kollased
115
115
Vähemalt mõned õied õisikus valged
115
Vähemalt õisiku servmised õied sinised kuni roosad, valgeid õisi pole
116
Õied pole sarikatena
117
117
Vähemalt alumised lehed sirge, südaja või noolja alusega
118
117
Kõik lehed ümara või aheneva alusega
119
118
Kroonlehed vähemalt alusel kokku kasvanud
118
Kroonlehed täiesti vabad
119
Õitsvad varred lehtedeta (vahel väikeste kandelehekestega), kõik lehed varre alusel juurmise kodarikuna
119
Õitsvad varred lehistunud
120
120
Kroonlehed vähemalt alusel kokku kasvanud
121
121
Õied varte tippudes nuttidena
121
Õied pole nuttidena
122
122
Õied helesinised, kellukjad. Vili kupar
122
Õied pole kellukjad (kui on kellukjad, siis roosad). Vili pole kupar
123
Õied tume- kuni helekollased
3Okkad üksikult
4Lehed vastakud
4Lehed vahelduvad või männases55Liitlehed
5Lihtlehed66Lehed üldkujult kolmnurksed, rombjad või viisnurksed76Lehed munajad või lantsetjad87Noored võrsed paljad, näsakestega, rippuvad. Lehehambad tipus kõverdunud. Vilja tiivad pähklikesest 2-3 korda laiemad
7Noored võrsed pehmekarvased, näsakesteta, pole rippuvad. Lehehambad pole tipus kõverdunud. Vilja tiivad pählikesest 1-1,5 korda laiemad
8Lehed südaja alusega
8Lehed aluse suunas ahenevad99Lehed rohkem kui 4 korda laiusest pikemad109Lehed vähem kui 4 korda laiusest pikemad1110Täiskasvanud lehed alt tihedalt karvased
10Täiskasvanud lehed alt paljad või mõne üksiku karvaga
11Leherood moodustavad selge võrgustiku. Taimed ühesuguliste õitega, mis on koondunud isas- ja emasurbadesse. Vili kupar (pajud)1211Leherood ei moodusta selget võrku. Taimed teistsuguste tunnustega1412Lehed pealt tuhmid
12Lehed pealt läikivad1313Noored võrsed tihedalt peenekarvased
13Noored võrsed paljad või üksikute hõredate karvadega
14Õied kroonlehtedeta. Vili kuiv. Lehtede külgrood enamvähem paralleelsed, lõpevad lehe servas1514Õied kroonlehtedega. Vili lihakas. Lehtede külgrood ühinevad omavahel, tavaliselt ei ulatu servani
15Lehed tömbid, sämpunud tipuga, alt rohelised, karvad ainult roodude lähedal
15Lehed terava tipuga, alt hallikarvased
16Taimed pole rohelised, klorofüll puudub
16Taimed rohelised, klorofüll olemas1717Korralike lehtedeta taimed1817Taimed lehtedega2018Roheliste varte tipus pole kunagi käbitaolist eospead (eospeadega võrsed pole rohelised, arenevad varakevadel ja kaovad enne roheliste varte moodustumist)
18Roheliste varte (vähemalt mõnede) tipus käbitaolised eospead1919Varred enamasti ilma männasoksteta, 50-100(150) cm kõrged. Vars seest vähemalt 4/5 läbimõõdu ulatuses õõnes. Tupehambaid 10-20, roodudeta
19Varred alati männasokstega, 15-40 cm kõrged. Varre keskel õõnsus vähem kui 2/3 läbimõõdust. Tupehambaid 5-8, roodudega
20Lehed vastakud2120Lehed pole vastakud (vahelduvad, männases või kõik juurmised)3221Liitlehed või lõhestunud lihtlehed (vähemalt poole lehelabani)2221Terved lihtlehed2422Lehed sulgjalt jagunenud
22Lehed sõrmjalt jagunenud2323Kroonlehed tipul sämpunud
23Kroonlehed ümara tipuga
24Taimed kõrvekarvadega
24Taimed kõrvekarvadeta2525Õied bilateraalsümmeetrilised (ühe sümmeetriateljega)2625Õied radiaalsümmeetrilised (kiirjad)2726Kroon lühikese, enam-vähem ümara putkeosa ja kahehuulelise äärisega
26Kroon teistsugune
27Kroonlehed vähemalt alusel kokku kasvanud2827Kroonlehed vabad3128Lehed mündi lõhnaga2928Lehed ei lõhna mündi järgi3029Õisik kerajas, tipmine
29Õied üksteisest eemalasetsevate õiekimpudena lehekaenaldes
30Õied erekollased
30Õied pole kollased
31Õied valged
31Õied pole valged
32Lehed pole terved (liitlehed või vähemalt poole leheplaadini lõhestunud lihtlehed)3332Terved lihtlehed7033Lehed kolmetised3433Lehed pole kolmetised4234Õied radiaalsümmeetrilised3534Õied bilateraalsümmeetrilised3735Õied valged või roosad
35Õied kollased3636Lehed abilehtedeta
36Lehed abilehtedega
37Õied kollased3837Õied pole kollased3938Lehe alusel 2 lehetaolist abilehte, seetõttu näivalt leht 5 lehekesega
38Lehe alusel selliseid suuri abilehti pole
39Õied valged4039Õied pole valged4140Varred roomavad ja sõlmekohtades juurduvad
40Varred püstised kuni lamavad, sõlmekohtades ei juurdu
41Õietupp 5(6) rooga. Õiekroon püsib peale viljumist
42Taimed ogadega vartel või lehtede servades4342Taimed ogadeta4443Liitlehed. Õied pole õisikus. Vili lihakas
44Lehed männastena sõlmekohtades
44Lehed pole männastena4545Lehed täiesti veesisesed või veepeal ujuvad
45Maismaataimed või veetaimed, mille lehed ulatuvad veest välja4646Õied üldkatise lehtedega ümbritsetud korvõisikutes4746Õied pole korvõisikutes või on korvikutes, mida ei ümbritse üldkatise lehed5147Putkõied (torujad õied) puuduvad, olemas ainult keelõied (ühekülgse krooniga õied)4847Putkõied olemas, keelõied on ainult korvõisiku servades või puuduvad4948Õitsvad varred lehtedeta (kõik lehed juurmise kodarikuna)
48Õitsvad varred lehistunud
49Kõik õied õisikus sinised, roosad või lillad
49Vähemalt osa õisi kollased või valged5050Keelõied puuduvad (õisikus ainult putkõied)
50Keelõied õisikus olemas
54Lehed maksimaalselt 6 lehekesega
54Lehekesi rohkem kui 6
55Õied ja viljad liitsarikates5655Õied ja viljad pole liitsarikates6156Õied roosad5756Õied valged5857Lehed 3-li sulgjad. Vili tiivuline
57Lehed kaheli kolmetised või kahelisulgjad. Vili tiibadeta
58Vili lame, servad tiivulised
59Alumiste lehtede sulglehekesed üle 2 mm laiad6060Lehed kaheli kolmetised, lehekesi 9, lantsetjad-teritunud, 3-4 cm laiad
64Õied valged
65Kroonlehti 4
65Kroonlehti 5 või rohkem6666Lehed abilehtedeta6766Lehed abilehtedega6867Viljad silindrilise tähana
67Viljad ümara nutina
68Emakakael lühike, ei jää vilja külge
68Emakakael pikk, jääb vilja külge6969Õied longus, kellukjad, kroonlehed kreemikad
71Maismaataimed7272Lehed üle 1 cm laiad. Õied üle 1 cm läbimõõdus, kroonlehti 5
73Männases üle 4 lehe7474Õied tavaliselt 3-5 mm läbimõõdus. Õisik tihe. Õieraod enamasti lühemad kui õite läbimõõt, ei ole viljaajal silmatorkavalt harali
74Õied 2-3 mm läbimõõdus. Õisik hõre. Õieraod valdavalt pikemad kui õite läbimõõt, viljaajal hoiduvad silmatorkavalt harali
75Taimed täiesti veesisesed või veepinnal ujuvate lehtedega7675Maismaataimed, või kui veetaimed, siis lehed pole ujuvad ja veest välja ulatuvad7976Lehe alus sirge, südajas või nooljas7776Lehe alus ümar või kitsenev rootsu suunas7877Õied valged. Leheroodude külgharud ühinevad omavahel, leheroots lapik või kolmekandiline
77Õied kollased. Leheroodude külgharud ei ühine omavahel, leheroots ruljas
78Ujulehed pikarootsulised, värvitu painduva liigendiga rootsu tipus
78Kõik lehed rootsutud, või kui lühirootsulised, siis ilma sellise liigendita
79Õied kroonlehtedeta8079Õied kroonlehtedega11180Õied kahe tiheda üksteisele järgneva silinderja tõlvikuna, alumine, sametjas, koosneb emasõitest, ülemine isasõitest
80Õisikud teistsugused8181Kääbuspõõsad8281Rohttaimed8382Lehed 5-6 x 40-60 mm, paljad. Urvad ümmargused
82Lehed 10-20 x 50-70 mm, hõredalt karvaed. Urvad ruljad
83Vähemalt alumised lehed rootsuga8483Kõik lehed rootsutud8684Lehed paralleelsete roodudega, kõik lehed juurmised
84Lehed pole paralleelsete roodudega, lehed olemas ka varrel8585Lehed sõrmroodsed
85Lehed sulgroodsed või ühe rooga
86Õied radiaalsümmeetrilised (vaadake tähelepanelikult õit või vilja tugeva luubiga)8786Õied pole radiaalsümmeetrilised8887Vars peenem, vaoline, eriti allosas. Alumised labata tuped hele- kuni hallikaspruunid. Õisiku kandeleht puhetunud tupega. Õisikuraod väga lühikesed (ei ole nähtavad), õisik kerajas, tihe. Kupar tumepruun
87Vars tugev, sile. Alumised labata tuped punakaspruunid. Õisikuraod ebavõrdse pikkusega, õisik rohekaspruun, hõre, haraline. Kupar roostepruun
88Varred seest säsikad (pole õõnsad), kolmnurksed kuni ümarad, ilma sõlmekohtadeta (CYPERACEAE - LÕIKHEINALISED)8988Varred alati seest õõnsad, alati ümarad, selgete sõlmekohtdega (POACEAE - KÕRRELISED)9389Õied kahesoolised, emakate ja tolmukatega (luup!). NB! See on raskesti jälgitav tunnus. Kui jääte hätta, vaadake üle siin välja tulevate liikide pildid ja otsustage pildi järgi
89Õied ühesoolised, tolmukate või emakatega9090Põisikud vähemalt osaliselt karvased (luup!)
90Põisikud paljad, karvad vahel noka servades9191Põisiku nokk 0,5 mm pikk, nõrgalt kaheharuline
91Põisiku nokk kaheharuline, vähemalt 0,75 mm pikk9292Põisikud rõhtsad, järsult nokaks ahenevad
92Põisikud püstised, ahenevad nokaks aeglaselt
93Õisik täha sarnane, süstjas kuni ovaalne9493Õisik harunenud pööris9694Mõlemad libled ohtega. Tolmukapead sinised
94Libled oheteta (ohted välissõkaldel). Tolmukapead kollased kuni oranžid9595Ohe lühem kui välissõkal, vaevu ulatub liblede vahelt välja
95Ohe u. kaks korda välissõklast pikem, ulatub liblede vahelt välja
96Pähikud ohetega9796Pähikud oheteta9897Pähikud ühe õiega
97Pähikud 2 või rohkema õiega
98Pähikud 1-õielised9998Pähikud 2 või rohkemaõielised10399Pähikud tavaliselt üle 4 mm pikad, välissõkla alusel pika karvatutiga10099Pähikud alla 4 mm pikad, ilma välissõkalt ümbritsevate karvadeta102100Pähikus välimiste liblede paar 5 mm pikk, sisemised palju lühemad (1,5 mm), harjasjad
100Pähikus liblesid üks paar101101Sõklad karedad, pikemad kui ümbritsevad karvad (luup!)
101Sõklad siledad, pole ümbritsevatest karvadest pikemad
102Mitteõitsvatel võrsetel keeleke laiusest lühem
102Mitteõitsvatel võrsetel keeleke laiusest pikem
103Õisik tihe, kas piklik-ruljas ja täha moodi või munajahõlmine104103Õisik hõre, püramiidja väliskujuga105104Pähikud 2-õielised, varrel ühe reana, õisik piklik, harunemata
104Pähikus 2 või rohkem õit, õisik haruneb
105Pähikud pole südajad ega rippuvad106106Pähikud üle 2-3 korra laiusest pikemad, tavaliselt rohkem kui 5 õiega ja üle 4 mm pikad. Alumine välissõkal ilma andruta (luup!)107106Pähikud munajad, mitte üle 2-3 korra laiusest pikemad, 4-5 (6) õiega, tavaliselt alla 4 mm pikad. Alumine välissõkal andruga109107Välissõkal ja libled teravad
107Välissõkal ja libled tömbid või sirged108108Õisiku harud hoiduvad varrest eemale, alumised 2-4-kaupa, pähikuid harudel 8-15. Välissõkal 3,5-5 mm pikk
108Õisikuharud hoiduvad vastu vart, alumised üksikult või paarikaupa, pähikuid harudel 3-4. Välissõkal 5,5-7,5 mm pikk
109Üheaastased tallatud kasvukohtade taimed. Välissaõkal roodudel ja servas ripskarvane
109Mitmeaastased taimed. Välissõkla rood krobelised või karvased ainult alaosas110110Keeleke üle 1 mm pikk, terav
110Keeleke puudub või alla 1 mm pikk
111Õied üldkatisega ümbritsetud korvõisikutes112111Õied pole üldkatisega ümbritsetud korvõisikutes116112Kõik õied keele taolised (keelõied, asümmeetrilised)113112Putkõied olemas, keelõied puuduvad või on ainult korvõisiku servas114113Õitsvad varred lehtedeta (kõik lehed juurmised)
114Vähemalt mõned õied pole kollased115115Vähemalt mõned õied õisikus valged
115Vähemalt õisiku servmised õied sinised kuni roosad, valgeid õisi pole
116Õied sarikatena
116Õied pole sarikatena117117Vähemalt alumised lehed sirge, südaja või noolja alusega118117Kõik lehed ümara või aheneva alusega119118Kroonlehed vähemalt alusel kokku kasvanud
118Kroonlehed täiesti vabad
119Õitsvad varred lehtedeta (vahel väikeste kandelehekestega), kõik lehed varre alusel juurmise kodarikuna
122Õied pole kellukjad (kui on kellukjad, siis roosad). Vili pole kupar
123Õied tume- kuni helekollased
123Õied pole kollased
