Printable version

1 Puud või üle 50 cm kõrgused põõsad 2
1 Rohttaimed või väikesed põõsad (kuni 50 cm kõrged) 16
2 Lehed nõeljad (okkad) või soomusekujulised 3
2 Lehed tavalised, pole nõeljad ega soomusekujulised 4
3 Okkad 2-5-kaupa või suuremate kimpudena väikestel lühivõrstel
  Pinus sylvestris L. - harilik mänd
  Iseloomulikud tunnused: Puu, kuni 40 m kõrge. Okkad 2-kaupa, sinakasrohelised, teravatipulised, kinnituvad võrsele suhteliselt hõredalt. Käbid tuhmid, pruunid, alumised soomused ei avane. Pungad punakaspruunid, harva veidi vaigused.
Levik ja ökoloogia: Eestis laialt levinud metsapuu liivmullal ja rabastuval pinnasel. Õitseb mais, juunis. Levinud Euroopas ja Aasias.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

3 Okkad üksikult
  Picea abies (L.) H.Karst. - harilik kuusk
  Iseloomulikud tunnused: Puu, kuni 48 m kõrge. Okkad 1,5-2,5 cm pikad, veidi torkavad, tumerohelised, igal neljal tahul kahe heledama triibuga, kinnituvad oksale rootsukesega. Käbid 10-15cm pikad.
Levik ja ökoloogia: Eestis sage metsapuu, kasvatakse ka ilupuuna ja hekina. Õitseb mais, juunis. Levinud Põhja- ja Kesk-Euroopas.
Märkused: Palju aretatud iluvorme.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

4 Lehed vastakud
  Acer platanoides L. - harilik vaher
  Iseloomulikud tunnused: Puu, kuni 30 m kõrge. Vanemate puude tüvi kaetud tumehalli peenerõmelise korbaga. Lehed pealt ja alt ühesuguselt rohelised, lehed viiehõlmalised, hõlmad teravatipulised, üksikute teravate hammastega, sügisel lähevad kollaseks või punaseks. Leheroots sisaldab piimmahla. Õitseb enne lehtede täielikku puhkemist. Õied kollakasrohelised. Õiekobar lai, püstine. Vilja tiivad ühinevad nürinurkselt, tiibade sisemised servad moodustavad kaare.
Levik ja ökoloogia: Eestis tavaline leht- ja segametsades, sageli ilupuuna parkides ja aedades. Levinud Kesk- ja Põhja-Euroopas, kasvab ka Balkanil, Väike-Aasias ja Iraanis. Õitseb mais, enne lehtede täielikku puhkemist.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

4 Lehed vahelduvad või männases 5
5 Liitlehed
  Rubus idaeus L. - harilik vaarikas
  Iseloomulikud tunnused: Põõsas, varred sirged, 1-1,5 m kõrged. Paaritusulgjad liitlehed 3-5 lehekesega, alt hallikad. Õitsevad ja viljuvad teisel aastal. Õied valged, kroonlehed kitsad, tupplehtedest lühemad. Vili punane, eraldub kergesti õiepõhjalt, koosneb osaviljadest (koguluuvili).
Levik ja ökoloogia: Tavaline kogu Eestis metsades, raiesmikel, teeservades. Õitseb juunis, juulis.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

5 Lihtlehed 6
6 Lehed üldkujult kolmnurksed, rombjad või viisnurksed 7
6 Lehed munajad või lantsetjad 8
7 Noored võrsed paljad, näsakestega, rippuvad. Lehehambad tipus kõverdunud. Vilja tiivad pähklikesest 2-3 korda laiemad
  Betula pendula Roth - arukask
  Iseloomulikud tunnused: Puu, kuni 35 m kõrge. Tüve koor valge, vanematel puudel allosa musta korbaga. Noored oksad paljad, vahatäpikestest kröbulused.  Lehed paljad, rombjad, pika terava tipuga, kahelisaagja servaga. Viljasoomus allapoole suunatud hõlmadega.
Levik ja ökoloogia: Puisniitudel, sega- ja lehtmetsades, loodudel. Tavaline kogu Eestis. Õitseb aprillis, mais. Levinud kogu Euroopas, Kaukaasias, Lääne-Siberis.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

7 Noored võrsed pehmekarvased, näsakesteta, pole rippuvad. Lehehambad pole tipus kõverdunud. Vilja tiivad pählikesest 1-1,5 korda laiemad
  Betula pubescens Ehrh. - sookask
  Iseloomulikud tunnused: Puu,  kuni 25 m kõrge. Tüve koor valge, vanematel puudel allosas hallikas kuni mustjas, peenelt pragunev. Noored oksad karvased, vahatäpikesteta. Lehed rombjas-munajad, lühidalt teritunud tipuga, ebakorrapäraselt saagja servaga. Viljasoomus ülespoole suunatud hõlmadega.
Levik ja ökoloogia: Puisniitudel, segametsades, soodes, rabades. Tavaline kogu Eestis. Õitseb aprillis, mais. Levila Euroopa ja Aasia põhjaosas.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

8 Lehed südaja alusega
  Corylus avellana L. - harilik sarapuu
  Iseloomulikud tunnused: Põõsas, kuni 5 m kõrge. Lehed piklikümarad, vahel tipuosas veidi hõlmised, südaja alusega, salikilse servaga, 6-12 cm pikad. Isasõied pikkades urbades, emasõied punga sees, millest ulatuvad välja vaid punased emakasuudmed. Vili on helerohelise lüdiga ümbritsetud pähkel.
Levik ja ökoloogia: Tavaline puisniitudel, loodudel, leht- ja segametsades, vahel sarapikena. Õitseb enne lehtimist, aprillis. Levinud Euraasia ja Põhja-Ameerika põhjapoolses parasvöötmes.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

8 Lehed aluse suunas ahenevad 9
9 Lehed rohkem kui 4 korda laiusest pikemad 10
9 Lehed vähem kui 4 korda laiusest pikemad 11
10 Täiskasvanud lehed alt tihedalt karvased
  Salix alba L. - hõberemmelgas
  Iseloomulikud tunnused: Puu, kuni 25 m kõrge. Lehed piklikud, noorelt mõlemalt poolt hõbedased, täiskasvanud lehed vähemalt alt siidkarvadest hõbedased. Noored oksad karvased.
Levik ja ökoloogia: Looduslikult vaid Lõuna-Eesti suurte jõgede kallastel, ilupuuna kohati. Õitseb mais.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

10 Täiskasvanud lehed alt paljad või mõne üksiku karvaga
  Salix fragilis L. - rabe remmelgas
  Iseloomulikud tunnused: Puu, kuni 15 m kõrge. Oksad murduvad puu küljest kergesti. Lehed süstjad, pikalt teritunud tipuga, 5-15 cm pikad, noorelt kleepuvad, pealt tumerohelised, alt sinakasrohelised. Abilehed varisevad varakult.
Levik ja ökoloogia: Jõgede ja ojade kallastel, uhtlammimetsades. Lääne-Eestis sage, mujal harva. Õitseb mais.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

11 Leherood moodustavad selge võrgustiku. Taimed ühesuguliste õitega, mis on koondunud isas- ja emasurbadesse. Vili kupar (pajud) 12
11 Leherood ei moodusta selget võrku. Taimed teistsuguste tunnustega 14
12 Lehed pealt tuhmid
  Salix cinerea L. - tuhkur paju
  Iseloomulikud tunnused:  Põõsas, kuni 4 m kõrge. Rõõned (kriipsukujulised puhetised) 1-3 cm pikad, koore all tihedalt. Võrsed tuhkhallid, karvased. Lehed piklikud, 5-12 cm pikad ja 1,5-4 cm laiad, pealt hallikasrohelised, udekarvased, alt hallid, peaaegu viltjad, ebakorrapäraselt saagjad. Abilehed varisevad varakult.
Levik ja ökoloogia: Tavaline madal- ja siirdesoodes, niitudel, kraavides, soometsades, põlluserades. Õitsebaprillis, mais.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

12 Lehed pealt läikivad 13
13 Noored võrsed tihedalt peenekarvased
  Salix myrsinifolia Salisb. - mustjas paju
  Iseloomulikud tunnused: Põõsas, 2-6 m kõrge. Noored võrsed ja lehed tiheda tuhkhalli karvastuega. Lehed täiskasvanult mõlemalt poolt ühte värvi, kuivatamisel lähevad kergesti mustaks, külgroodusid 6-8 (12) paari. Abilehed suured, alati olemas.
Levik ja ökoloogia: Soistel niitudel, madalsoodes, veekogude kallastel, sage. Õitseb aprillis, mais.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

13 Noored võrsed paljad või üksikute hõredate karvadega
  Salix phylicifolia L. - kahevärvine paju
  Iseloomulikud tunnused: Põõsas, 2-3 m kõrge. Koore all puidul 1 cm pikkused rõõned (kriipsukujulised puhetised). Lehed elliptilised, ebaühtlaselt sakilise või terve servaga, pealt tumerohelised ja läikivad, alt sinakasrohelised või vesihallid (kahevärvilised). Abilehed väikesed, neerjad, püsivad kesksuveni.
Levik ja ökoloogia: Puisniitudel, madalsoodes, lodudes, veekogude kallastel, sage. Õitseb aprillis, mais.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

14 Õied kroonlehtedeta. Vili kuiv. Lehtede külgrood enamvähem paralleelsed, lõpevad lehe servas 15
14 Õied kroonlehtedega. Vili lihakas. Lehtede külgrood ühinevad omavahel, tavaliselt ei ulatu servani
  Padus avium Mill. - harilik toomingas
  Iseloomulikud tunnused: Puu või põõsas, kuni 10 m kõrge. Lehed piklikelliptilised, 3-10 cm pikad, pealt tumerohelised, alt heledamad, hõõrudes iseloomuliku lõhnaga. Okste koore sisepind kollane, tugeva lõhnaga. Õied valged, rippuvates kobarates, lõhnavad. Viljad 7-8 mm läbimõõdus, mustad, kootava toimega.
Levik ja ökoloogia: Niisketes leht- ja segametsades, võsastikes, metsaservades, sageli. Õitseb mais. Euraasia levikuga.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

15 Lehed tömbid, sämpunud tipuga, alt rohelised, karvad ainult roodude lähedal
  Alnus glutinosa (L.) Gaertn. - sanglepp
  Iseloomulikud tunnused: Puu, kuni 30 m kõrge. Koor pruunikas, korp mustjas. Lehed ovaalsed, tipul tõmbi väljalõikega, pealt tumerohelised, läikivad. Pungad paljad, veidi kleepuvad. Isasõied rippuvates urbades, emasõitest moodustuvad viljad, “lepakäbid”, on raolised.
Levik ja ökoloogia: Tavaline lodumetsades, puisniitudel, jõekallastel. Õitseb aprillis. Kesk- ja Põhja-Euroopa, Põhja-Aafrika, Aasias Lääne-Siberini.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

15 Lehed terava tipuga, alt hallikarvased
  Alnus incana (L.) Moench - hall lepp
  Iseloomulikud tunnused: Puu, kuni 25 m kõrge. Koor hallikas, korpa ei moodustu. Lehed terava tipuga, saagja servaga, hallikasrohelised, matid. Pungad karvased, ei kleepu. Isasõied rippuvates urbades, emasõitest moodustuvad viljad, “lepakäbid”, on enam-vähem raotud.
Levik ja ökoloogia: Kuuse-segametsades, võsastikes, puisniitudel, endistel põldudel, sage. Õitseb aprillis. Levinud peaaegu kogu põhjapoolkeral.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

16 Taimed pole rohelised, klorofüll puudub
  Equisetum arvense L. (kevadine võsu) - põldosi
  Iseloomulikud tunnused: Kevadine võsu pehme, helepruun, närtsib pärast eoste valmimist, selle lehtedetuped 8-12 süstja tumepruuni hambaga. Suvise rohelise võsu vars kidakesteta (katsudes sile), oksamännased hõredalt, neljakandilised, hoiavad sageli ülespidi kaldu. Männasoksa esimene lehtedetupp pikem kui varre lehtedetupp. Lehtedetupel alla 10 tumeda hamba, mille on kitsas hele ääris. Kõrgus 15-40 cm.
Levik ja ökoloogia: Umbrohuna põldudel, raudteel, jäätmaadel, niitudel, puisniitudel. Sage. Mitmeaastane, paljuneb eostega. Eoseid kannab aprillis, mais.
Märkused: Võib segi minna soo-osjaga, millel aga männasoksa esimene lehtedetupp on lühem kui varre lehtedetupp.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)
16 Taimed rohelised, klorofüll olemas 17
17 Korralike lehtedeta taimed 18
17 Taimed lehtedega 20
18 Roheliste varte tipus pole kunagi käbitaolist eospead (eospeadega võrsed pole rohelised, arenevad varakevadel ja kaovad enne roheliste varte moodustumist)
  Equisetum arvense L. - põldosi
  Iseloomulikud tunnused: Kevadine võsu pehme, helepruun, närtsib pärast eoste valmimist, selle lehtedetuped 8-12 süstja tumepruuni hambaga. Suvise rohelise võsu vars kidakesteta (katsudes sile), oksamännased hõredalt, neljakandilised, hoiavad sageli ülespidi kaldu. Männasoksa esimene lehtedetupp pikem kui varre lehtedetupp. Lehtedetupel alla 10 tumeda hamba, millel on kitsas hele ääris. Kõrgus 15-40 cm.
Levik ja ökoloogia: Umbrohuna põldudel, raudteel, jäätmaadel, niitudel, puisniitudel. Sage. Mitmeaastane, paljuneb eostega. Eoseid kannab aprillis, mais.
Märkused: Võib segi minna soo-osjaga, millel aga männasoksa esimene lehtedetupp on lühem kui varre lehtedetupp.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)
18 Roheliste varte (vähemalt mõnede) tipus käbitaolised eospead 19
19 Varred enamasti ilma männasoksteta, 50-100(150) cm kõrged. Vars seest vähemalt 4/5 läbimõõdu ulatuses õõnes. Tupehambaid 10-20, roodudeta
  Equisetum fluviatile L. - konnaosi
  Iseloomulikud tunnused: Vars sile, pehme, 5-8 mm läbimõõdus, sageli ilma männasoksteta. Lehtedetuped tihedalt vastu vart, 15-30 pruuni hambaga, millel kitsas valge ääris. Kõrgus 50-100(150) cm.
Levik ja ökoloogia: Soodes ja veekogudes. Sage. Mitmeaastane, paljuneb eostega. Eoseid kannab juunist juulini.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)
19 Varred alati männasokstega, 15-40 cm kõrged. Varre keskel õõnsus vähem kui 2/3 läbimõõdust. Tupehambaid 5-8, roodudega
  Equisetum palustre L. - soo-osi
  Iseloomulikud tunnused: Vars pisut kare. Männasoksad enamasti 6-kandilised, harva puuduvad. Männasoksa esimene lehtedetupp lühem kui varre lehtedetupp. Lehtedetuped 6-10 musta hambaga, millel on lai valkjas ääris. Kõrgus 15-30 cm. Levik ja ökoloogia: Niisketel rohumaadel, soodes, kallastel, niiskematel põldudel, teede ääres. Sage. Mitmeaastane, paljuneb eostega. Eoseid kannab juunist augustini.
Märkused: Võib segi minna põldosjaga, millel aga on männasoksa esimene lehtedetupp pikem kui varre lehtedetupp.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)
20 Lehed vastakud 21
20 Lehed pole vastakud (vahelduvad, männases või kõik juurmised) 32
21 Liitlehed või lõhestunud lihtlehed (vähemalt poole lehelabani) 22
21 Terved lihtlehed 24
22 Lehed sulgjalt jagunenud
  Valeriana officinalis L. - harilik palderjan
  Iseloomulikud tunnused: Risoom lühike, jäme, iseloomuliku lõhnaga. Lehed sulgjad, 2-11 paari lehekestega, tipmine sageli teistest väiksem. Õied roosad, lõhnavad, õisik suhteliselt suur, harunev. Kõrgus 50-100(135) cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niitudel, puisniitudel, soodes, lodudes, võsastikes. Sage. Õitseb juunist septembrini.
Märkused: Ravimtaim, rahustava toimega.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)
22 Lehed sõrmjalt jagunenud 23
23 Kroonlehed tipul sämpunud
  Geranium sanguineum L. - verev kurereha
  Iseloomulikud tunnused: Lehed üldkujult ümarad, 3-6 cm läbimõõduga, sõrmjagused, pealt veidi läikivad, sügisel sageli veripunased. Õied karmiinpunased, kroonlehed pügaldunud tipuga, tupest 2 korda pikemad, 2 cm pikad. Kõrgus15-50 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Kuivadel valgus- ja lubjarikastel kasvukohtadel (loometsad, puisniidud). Paiguti Loode-, Põhja- ja Lääne-Eestis. Õitseb juunist augustini.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)
23 Kroonlehed ümara tipuga
  Geranium palustre L. - soo-kurereha
  Iseloomulikud tunnused: Lehed üldkujult hulknurksed, 5-17 cm läbimõõdus. Juurmised lehed sügavalt 5-7-lõhised. Õied lillakaspunased, kuni 1,5 cm pikad. Õieraod lidus karvadega. Kõrgus 20-80 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niisketel niitudel ja puisniitudel, kraavikallastel, võsastikes. Tavaline. Õitseb juunist augustini.
Märkused: Sarnane mets-kurerehale, mille õieraod on aga harali karvadega.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)
24 Taimed kõrvekarvadega
  Urtica dioica L. - kõrvenõges
  Iseloomulikud tunnused: Lehelaba piklikmunajas, alusel südajas, kuni 6 cm lai. Taimed tumerohelised, nii liht- kui kõrvekarvadega. Õiekate väike. Õisikus ainult emas- või isasõied. Kõrgus 30-200 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Metsades, karjamaadel, mererannas, teeservades, elamute ümbruses. Sage. Õitseb juulis, augustis.
Märkused: Ravimtaim, üldtugevdav.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)
24 Taimed kõrvekarvadeta 25
25 Õied bilateraalsümmeetrilised (ühe sümmeetriateljega) 26
25 Õied radiaalsümmeetrilised (kiirjad) 27
26 Kroon lühikese, enam-vähem ümara putkeosa ja kahehuulelise äärisega
  Scrophularia nodosa L. - harilik sealõuarohi
  Iseloomulikud tunnused: Lehed munajad, südaja alusega, saagja servaga, vastakud. Õied väikesed, tipmises õisikus. Kroon rohekas, ülahuul pruunikaspunane. Kogu taim muljumisel vastiku lõhnaga. Kõrgus 40-150 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Tee- ja metsaservadel, prahipaikades, rannikul. Tavaline. Õitseb juunist septembrini.
Märkused: Õis meenutab sea avatud lõugu.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)
26 Kroon teistsugune
  Prunella vulgaris L. - harilik käbihein
  Iseloomulikud tunnused: Varred püstised. Varrelehed piklikmunajad, rootsulised. Õite kandelehed ümarad. Õied sinakad, tihedas tipmises piklikus õisikus. Kõrgus 8-40(70) cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niitudel, metsades, võsastikes, elamute ümbruses. Tavaline. Õitseb juunist septembrini.
Märkused: Nimi sellest, et äraõitsenud õisikud meenutavad käbikesi.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)
27 Kroonlehed vähemalt alusel kokku kasvanud 28
27 Kroonlehed vabad 31
28 Lehed mündi lõhnaga 29
28 Lehed ei lõhna mündi järgi 30
29 Õisik kerajas, tipmine
  Mentha aquatica L. - vesimünt
  Iseloomulikud tunnused: Lehed munajad, rootsuga, ebakorrapäraselt saagja servaga, paljad või karvased. Õied lillad, ülemised moodustavad varre tipus keraja õisiku, alumised kimpudena lehtede kaenaldes. Kõrgus 20-80(100) cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Veekogude kaldavees ja kallastel. Paiguti. Õitseb juunist septembrini.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)
29 Õied üksteisest eemalasetsevate õiekimpudena lehekaenaldes
  Mentha arvensis L. - põldmünt
  Iseloomulikud tunnused: Lehed tumerohelised, munajad, lühiraolised, täkilise servaga, veidi karvased. Õietupp seest paljas, tupe tipmed laikolmnurksed. Varre tipus lehed, õied üksteisest eemalasuvate männastena lehtede kaenlas. Kõrgus 15-75 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niisketel põldudel, aedades, rohumaadel. Sage. Õitseb juunist septembrini.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)
30 Õied erekollased
  Lysimachia vulgaris L. - harilik metsvits
  Iseloomulikud tunnused: Vars püstine. Lehed süstjad, vastakud või 3-4-kaupa männases. Õied kollased, üle 2 cm läbimõõdus, tipmises püramiidjas õisikus. Kõrgus 25-100 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Veekogude kallastel, kraavides, lodudes, lodumetsades, sooservades, niisketel niitudel. Sage. Õitseb juunist augustini.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)
30 Õied pole kollased
  Veronica chamaedrys L. - külmamailane
  Iseloomulikud tunnused: Varrel karvad kahe vastaku pikireana. Alumised lehed lühirootsulised, ülemised rootsutud. Lehed munajad, hambulise servaga. Õied helesinised. Õisikud lehekaenaldes. Kõrgus 10-50 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niitudel, metsades, karjamaadel. Tavaline. Õitseb maist septembrini.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)
31 Õied valged
  Stellaria palustris Retz. - soo-tähthein
  Iseloomulikud tunnused: Lehed sinakasrohelised, kuni 3 cm pikad ja alla 0,5 cm laiad, ülespoole suunatud. Kroonlehed valged, aluseni 2-jagused, tupest oluliselt pikemad. Kõrgus 10-40 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Soodes, märgadel niitudel. Tavaline. Õitseb juunist augustini.
Märkused: Meenutab oras-tähtheina, kuid selle lehed on rohirohelised ja kroonlehed tupplehtedega ühepikkused.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)
31 Õied pole valged
  Epilobium roseum Schreb. - roosa pajulill
  Iseloomulikud tunnused: Vars 2-4 servataolise kandiga. Lehed elliptilised, 0,5-1 cm pikkuse rootsuga. Õied puhkedes peaaegu valged, hiljem roosad. Emakasuue nuiataoline. Kõrgus 15-80 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Soodes, veekogude kallastel, põõsastikes, aedades. Hajusalt. Õitseb juunist septembrini.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)
32 Lehed pole terved (liitlehed või vähemalt poole leheplaadini lõhestunud lihtlehed) 33
32 Terved lihtlehed 70
33 Lehed kolmetised 34
33 Lehed pole kolmetised 42
34 Õied radiaalsümmeetrilised 35
34 Õied bilateraalsümmeetrilised 37
35 Õied valged või roosad
  Fragaria vesca L. - metsmaasikas
  Iseloomulikud tunnused: Lehed kolmetised, rosetina. Tipmise lehekese keskmine hammas külgmistega ühepikkune või pikem. Õied valged. Õisikuvars lehtede kõrgune. Tupplehed tagasi käändunud, ei ümbriste vilja. Kõrgus 5-20 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Raiesmikel, lagendikel, metsaservades, puisniitudel. Tavaline. Õitseb mais, juunis.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)
35 Õied kollased 36
36 Lehed abilehtedeta
  Ranunculus repens L. - roomav tulikas
  Iseloomulikud tunnused: Taim pikkade, sõlmekohtadest juurduvate võsunditega, roomavate vartega. Alumised lehed rootsulised, kolmetised, ülemised rootsutud. Õied kollased, seest läikivad. Pikkus 10-60 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niisketel niitudel, kraavikallastel, soodes, teeveertel. Sage. Õitseb maist augustini.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)
36 Lehed abilehtedega
  Geum urbanum L. - maamõõl
  Iseloomulikud tunnused: Lehed katkestunult sulgjad, tipmine leheke teistest oluliselt suurem. Õied kahvatukollased, püstised, üksikult peenikestel raagudel, 1,5 cm läbimõõdus. Viljade kogum ümar, tupplehed vahetult viljade vastas. Kõrgus 30-70 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Võsastikes, metsa- ja teeservades. Tavaline. Õitseb juunist augustini.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)
37 Õied kollased 38
37 Õied pole kollased 39
38 Lehe alusel 2 lehetaolist abilehte, seetõttu näivalt leht 5 lehekesega
  Lotus corniculatus L. - harilik nõiahammas
  Iseloomulikud tunnused: Lehed 2 paari lehekestega, taim paljas või hõredakarvane. Õied 12-14 mm pikad, kollased, peale õisemist sageli oranžid. Kaunad 15-25 mm pikad. Kõrgus 10-40 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Kuivadel niitudel, puisniitudel, loodudel, teeservades. Tavaline. Õitseb maist septembrini.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)
38 Lehe alusel selliseid suuri abilehti pole
  Trifolium aureum Pollich - kuldristik
  Iseloomulikud tunnused: Lehed kolmetised, kõik lehekesed rootsutud. Alumiste varrelehtede rootsud 1 cm pikad, lehekesed äraspidimunajad. Õied kollased, peale õitsemist kollakad või helepruunid. Õisikuid palju. Kõrgus 15-40 cm.
Levik ja ökoloogia: Ühe- või kaheaastane. Niitudel, teeservades, põldudel. Hajusalt. Õitseb juunis, juulis.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)
39 Õied valged 40
39 Õied pole valged 41
40 Varred roomavad ja sõlmekohtades juurduvad
  Trifolium repens L. - valge ristik
  Iseloomulikud tunnused: Varred roomavad, sõlmekohtadest juurduvad. Lehed kolmetised, kõik lehekesed rootsutud, 5-30 mm pikad, heleda kolmnurgaga keskel. Õied valged, tupp peale õitsemist ei suurene. Pikkus 10-30 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niitudel, karjamaadel, teepervedel. Sage. Õitseb juunist septembrini.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)
40 Varred püstised kuni lamavad, sõlmekohtades ei juurdu
  Trifolium hybridum L. - roosa (rootsi) ristik
  Iseloomulikud tunnused: Lehed heledamad rohelised, pisut lihakad, paljad. Varred püstised või lamavad. Õied heleroosad või valkjad. Kõrgus 20-60 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Teeservadel, põllupeenardel, heinamaadel. Hajusalt. Õitseb maist septembrini.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)
41 Õietupp 5(6) rooga. Õiekroon püsib peale viljumist
  Trifolium hybridum L. - roosa (rootsi) ristik
  Iseloomulikud tunnused: Lehed heledamad rohelised, pisut lihakad, paljad. Varred püstised või lamavad. Õied heleroosad või valkjad. Kõrgus 20-60 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Teeservadel, põllupeenardel, heinamaadel. Hajusalt. Õitseb maist septembrini.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)
41 Õietupp üle 10 rooga. Õiekroon variseb peale viljumist
  Trifolium pratense L. - aasristik
  Iseloomulikud tunnused: Lehed tumerohelised, heledama kolmnurgaga keskel (herbaartaimedel vähe märgatav), hõredalt karvased. Varred püstised või lamavad, ei juurdu. Õied lillakaspunased. Õietupp viljumisel karvane. Kõrgus 20-60 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niitudel, puisniitudel, teeservadel, heinamaadel, kasvatatakse heintaimena. Tavaline. Õitseb juunist septembrini.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)
42 Taimed ogadega vartel või lehtede servades 43
42 Taimed ogadeta 44
43 Liitlehed. Õied pole õisikus. Vili lihakas
  Rubus idaeus L. - harilik vaarikas
  Iseloomulikud tunnused: Lehed paaritusulgjad, 3-5 lehekesega, alt heledamad. Varred puitunud, püstised. Õied valged, kroonlehed kitsad, tupplehtedest lühemad. Viljad punased, eralduvad kergesti õiepõhjast. Kõrgus 1-1,5 m.
Levik ja ökoloogia: Kaheaastane. Metsades, raiesmikel, teeservadel. Sage. Õitseb juunis, juulis.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)
43 Lihtlehed. Õied õisikus. Vili kuiv
  Cirsium oleraceum (L.) Scop. - seaohakas
  Iseloomulikud tunnused: Taimed helerohelised, lopsakad. Õied valkjaskollased. Õisikud mõnekaupa varre ja harude tippudes ümbritsetud õisikust pikemate kõrglehtedega. Kõrgus 70-120 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niisketel niitudel, soostunud metsades, raiesmikel, veekogude kallastel. Tavaline. Õitseb juunist septembrini.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)
44 Lehed männastena sõlmekohtades
  Myriophyllum spicatum L. - tähk-vesikuusk
  Iseloomulikud tunnused: Lehed kamjad, enamasti 4-kaupa männases. Iga õie alusel kolm kandelehte. Ülemiste õite kandelehed terved. Õied roosad, männases, õisik paljuõieline. Pikkus kuni 1 m.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Seisvates või aeglaselt voolavates vetes. Tavaline. Õitseb juunist augustini.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)
44 Lehed pole männastena 45
45 Lehed täiesti veesisesed või veepeal ujuvad
  Ranunculus trichophyllus Chaix - jõgi-särjesilm
  Iseloomulikud tunnused: Taim tumeroheline, eriti ülemises osas karvane. Lehed veesisesed, rootsutud, lehtede väline piirjoon pole ümar. Lehetupp suur, karvane. Kroonlehed valged, kuni 5 mm pikad, õitseajal üksteist ei kata. Kõrgus 30-100 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Voolavates või seisvates vetes. Hajusalt. Õitseb maist augustini.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)
45 Maismaataimed või veetaimed, mille lehed ulatuvad veest välja 46
46 Õied üldkatise lehtedega ümbritsetud korvõisikutes 47
46 Õied pole korvõisikutes või on korvikutes, mida ei ümbritse üldkatise lehed 51
47 Putkõied (torujad õied) puuduvad, olemas ainult keelõied (ühekülgse krooniga õied) 48
47 Putkõied olemas, keelõied on ainult korvõisiku servades või puuduvad 49
48 Õitsvad varred lehtedeta (kõik lehed juurmise kodarikuna)
  Taraxacum officinale Weber in Wiggers s.l. - harilik võilill
  Iseloomulikud tunnused: Taimed piimmahlaga. Lehed juurmise kodarikuna, lõhestunud, hambulised, paljad. Õisikuvarb paljas. Õied kollased, korvõisikus, õisikud ühekaupa. Seemnised ruljad, lendkarvadega. Kõrgus 5-20 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niitudel, teeservades, jäätmaadel, umbrohuna. Õitseb maist juunini. Tavaline.
Märkused: Väga keerulise süstemaatikaga rühm, mida võib käsitleda ühe kollektiivliigina nagu siin määrajas. Spetsialistid eristavad Eestis üle 150 võililleliigi.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)
48 Õitsvad varred lehistunud
  Crepis biennis L. - kaheaastane koeratubakas
  Iseloomulikud tunnused: Vars lehistunud, lehed sulghõlmised või –jagused, varrelehed veidi varreümbrised. Õied kollased, õisikud 2,5-3 cm läbimõõdus, hõredas liitõisikus. Seemned kollased, valgete lendkarvadega. Kõrgus 40-120 cm.
Levik ja ökoloogia: Kaheaastane. Lubjalembene, metsa- ja teeservades, põllupeenardel, raiesmikel. Hajusalt. Õitseb juulis, augustis.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)
49 Kõik õied õisikus sinised, roosad või lillad
  Achillea millefolium L. - harilik raudrohi
  Iseloomulikud tunnused: Lehed kaheli- või kolmelisulgjagused, üldkujult süstjad, hõlmad kitsad. Keelõied valged, harva roosad. Õisikud liitõisikutena. Kõrgus 20-70 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niitudel, karjamaadel, teeservades, murudes. Sage. Õitseb juulist oktoobrini.
Märkused: Ravimtaim.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)
49 Vähemalt osa õisi kollased või valged 50
50 Keelõied puuduvad (õisikus ainult putkõied)
  Senecio vulgaris L. - harilik ristirohi
  Iseloomulikud tunnused: Lehed peaaegu paljad, sopilis-sulglõhised. Õied kollased, õisikud keelõiteta. Üldkatise sisemised lehed mustatipulised. Kõrgus 15-45 cm.
Levik ja ökoloogia: Ühe- või kaheaastane. Aedades ja põldudel umbrohuna, teeservadel, prahipaikadel, mererannas. Sage. Õitseb juunist septembrini.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)
50 Keelõied õisikus olemas
  Achillea millefolium L. - harilik raudrohi
  Iseloomulikud tunnused: Lehed kaheli- või kolmelisulgjagused, üldkujult süstjad, hõlmad kitsad. Keelõied valged, harva roosad. Õisikud liitõisikutena. Kõrgus 20-70 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niitudel, karjamaadel, teeservades, murudes. Sage. Õitseb juulist oktoobrini.
Märkused: Ravimtaim.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)
51 Õied bilateraalsümmeetrilised 52
51 Õied radiaalsümmeetrilised 55
52 Lehed paaritusulgjad, tipmise lehekesega 53
52 Lehed paarissulgjad, tipmise lehekeseta (vahel tipus köitraag) 54
53 Õied kollased
  Lotus corniculatus L. - harilik nõiahammas
  Iseloomulikud tunnused: Lehed 2 paari lehekestega, taim paljas või hõredakarvane. Õied 12-14 mm pikad, kollased, peale õisemist sageli oranžid. Kaunad 15-25 mm pikad. Kõrgus 10-40 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Kuivadel niitudel, puisniitudel, loodudel, teeservades. Tavaline. Õitseb maist septembrini.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)
53 Õied pole kollased
  Anthriscus sylvestris (L.) Hoffm. - mets-harakputk
  Iseloomulikud tunnused: Vars vaoline, allosas sageli punakas. Lehed kaheli- või kolmelisulgjad, alt hõredalt karvased, sulglehekesed lõhestunud. Õied valged. Liitsarikas 8-15 kiirega, katis puudub, osakatis koosneb 5 või 6 lehekesest. Kõrgus 40-140 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Võsastikes, puisniitudel, metsades, teeservadel, aedades. Sage. Õitseb maist augustini.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)
54 Lehed maksimaalselt 6 lehekesega
  Lathyrus pratensis L. - aas-seahernes
  Iseloomulikud tunnused: Taimed köitraagudega, lehekesi üks paar, äraspidimunajad. Varred väga kitsaste tiibadega. Õied kollased, kobaras. Kõrgus 25-60 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niitudel, teeservades. Sage. Õitseb juunist augustini.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)
54 Lehekesi rohkem kui 6
  Vicia cracca L. - harilik hiirehernes
  Iseloomulikud tunnused: Varred ronivad, köitraod hästi arenenud. Sulglehekesed lineaalsüstjad, lühikeste liibuvate karvadega, 16-20 mm pikad. Õied sinakaslillad, 20-50-kaupa kobaras. Õisikud lehtede pikkused või veidi pikemad. Püri 8-10 mm pikk. Kaun järsult ahenev. Kõrgus 20-120 cm
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Puisniitudel, niitudel, raiesmikel, teeservadel, söötidel. Sage. Õitseb juunist septembrini.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)
55 Õied ja viljad liitsarikates 56
55 Õied ja viljad pole liitsarikates 61
56 Õied roosad 57
56 Õied valged 58
57 Lehed 3-li sulgjad. Vili tiivuline
  Angelica sylvestris L. - harilik heinputk
  Iseloomulikud tunnused: Vars ruljas. Alumised leherootsud renjad. Alumised lehed kolmelisulgjad, suure põisja tupega, sulglehekeste kinnituskohad lehe alaküljel lillakaspunased. Õied valged või roosakasvalged. Liitsarikad suured, poolkerajad, 15-30 lühikarvase kiirega. Katis puudub, osakatis koosneb paljudest lineaalsetest lehekestest. Kõrgus 50-200 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niisketel niitudel ja puisniitudel, leht- ja segametsades. Sage. Õitseb juulist septembrini.
Märkused: Võib segi minna naadiga, kellel aga pole lillakaid rõngaid sulglehekeste kinnituskohtades.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)
57 Lehed kaheli kolmetised või kahelisulgjad. Vili tiibadeta
  Aegopodium podagraria L. - harilik naat
  Iseloomulikud tunnused: Ülemised lehed kolmetised, alumised sageli kahelikolmetised, pikarootsulised, saagja servaga. Vars paljas, roheline. Lehekesed 4-10 cm pikad ja 2-5 cm laiad. Õied valged, sarikõisikus. Sarikakiired erineva pikkusega. Katis ja osakatis puuduvad. Kõrgus 50-100 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Leht- ja segametsades, niisketel niitudel, aedades, parkides, jõgede ja kraavide kallastel. Sage. Õitseb juunist septembrini.
Märkused: Võib segi minna hariliku heinputkega, millel aga on varrel sõlmekohtades tumelillad rõngad.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)
58 Vili lame, servad tiivulised
  Angelica sylvestris L. - harilik heinputk
  Iseloomulikud tunnused: Vars ruljas. Alumised leherootsud renjad. Alumised lehed kolmelisulgjad, suure põisja tupega, sulglehekeste kinnituskohad lehe alaküljel lillakaspunased. Õied valged või roosakasvalged. Liitsarikad suured, poolkerajad, 15-30 lühikarvase kiirega. Katis puudub, osakatis koosneb paljudest lineaalsetest lehekestest. Kõrgus 50-200 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niisketel niitudel ja puisniitudel, leht- ja segametsades. Sage. Õitseb juulist septembrini.
Märkused: Võib segi minna naadiga, kellel aga pole lillakaid rõngaid sulglehekeste kinnituskohtades.
58 Vili pole lame, tiibadeta või tiivad ka seljal 59
59 Alumiste lehtede sulglehekesed alla 2 mm laiad
  Oenanthe aquatica (L.) Poir. - harilik vesiputk
  Iseloomulikud tunnused: Kollakasroheline enamasti vees kasvav taim. Lehed kaheli- või kolmelisulgjad, paljad, õrnad, murtud välimusega, sulglehekesed lõhestunud. Veesiseste lehtede sulglehekesed 1-2 cm pikad, tipud niitjad. Katis puudub, osakatis koosneb 5-10 lineaalsest lehekesest. Kõrgus 30-150 cm.
Levik ja ökoloogia: Ühe- kuni mitmeaastane. Mudasel pinnasel, veekogude kalda lähedal vees. Paiguti. Õitseb juunist septembrini.
Märkused: Mürgine.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)
59 Alumiste lehtede sulglehekesed üle 2 mm laiad 60
60 Lehed kaheli kolmetised, lehekesi 9, lantsetjad-teritunud, 3-4 cm laiad
  Aegopodium podagraria L. - harilik naat
  Iseloomulikud tunnused: Ülemised lehed kolmetised, alumised sageli kahelikolmetised, pikarootsulised, saagja servaga. Vars paljas, roheline. Lehekesed 4-10 cm pikad ja 2-5 cm laiad. Õied valged, sarikõisikus. Sarikakiired erineva pikkusega. Katis ja osakatis puuduvad. Kõrgus 50-100 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Leht- ja segametsades, niisketel niitudel, aedades, parkides, jõgede ja kraavide kallastel. Sage. Õitseb juunist septembrini.
Märkused: Võib segi minna hariliku heinputkega, millel aga on varrel sõlmekohtades tumelillad rõngad.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)
60 Lehed 2-3-li sulgjad, sulglehekesed enamasti alla 3 cm laiad
  Anthriscus sylvestris (L.) Hoffm. - mets-harakputk
  Iseloomulikud tunnused: Vars vaoline, allosas sageli punakas. Lehed kaheli- või kolmelisulgjad, alt hõredalt karvased, sulglehekesed lõhestunud. Õied valged. Liitsarikas 8-15 kiirega, katis puudub, osakatis 5 või 6 lehekesest. Kõrgus 40-140 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Võsastikes, puisniitudel, metsades, teeservadel, aedades. Sage. Õitseb maist augustini.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)
61 Õied valged, punased, roosad või sinakaslillad 62
61 Õied kollased 65
62 Lehed sõrmjalt jagunenud 63
62 Lehed sulgjalt jagunenud 64
63 Kroonlehed tipus sämpunud
  Geranium sanguineum L. - verev kurereha
  Iseloomulikud tunnused: Lehed üldkujult ümarad, 3-6 cm läbimõõduga, sõrmjagused, pealt veidi läikivad, sügisel sageli veripunased. Õied karmiinpunased, kroonlehed pügaldunud tipuga, tupest 2 korda pikemad, 2 cm pikad. Kõrgus15-50 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Kuivadel valgus- ja lubjarikastel kasvukohtadel (loometsad, puisniidud). Paiguti Loode-, Põhja- ja Lääne-Eestis. Õitseb juunist augustini.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)
63 Kroonlehed ümara tipuga
  Geranium palustre L. - soo-kurereha
  Iseloomulikud tunnused: Lehed üldkujult hulknurksed, 5-17 cm läbimõõdus. Juurmised lehed sügavalt 5-7-lõhised. Õied lillakaspunased, kuni 1,5 cm pikad. Õieraod lidus karvadega. Kõrgus 20-80 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niisketel niitudel ja puisniitudel, kraavikallastel, võsastikes. Tavaline. Õitseb juunist augustini.
Märkused: Sarnane mets-kurerehale, mille õieraod on aga harali karvadega.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)
64 Õied pole valged
  Geum rivale L. - ojamõõl
  Iseloomulikud tunnused: Lehed katkestunult sulgjad (osa sulglehekesi tunduvalt väiksemad), tipmine leheke teistest tunduvalt suurem. Varred püstised, karvased. Õied longus, määrdunudpunaste tupplehtede ja kreemikate või roosakate kroonlehtedega. Viljad püstised, karvased, tupplehtede ja viljade kogumiku vahele jääb tühemik. Kõrgus 25-75 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niisketel niitudel, puisniitudel, lodudes, veekogude kallastel. Tavaline.
Märkused: Vahel hübridiseerub maamõõlaga.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)
64 Õied valged
  Filipendula ulmaria (L.) Maxim. - angervaks
  Iseloomulikud tunnused: Paaritusulgjad liitlehed, tipmine leheke suurem kui külgmised, sageli hõlmine. Lehekesi 3-5 paari, nende vahel lisaks pisikeste lehekeste paarid. Õied viietised, kreemikasvalged, tipmise koheva õisikuna. Kõrgus 60-150 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niisketel niitudel, puisniitudel, lodudes, soodes. Tavaline. Õitseb juunis, juulis.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)
65 Kroonlehti 4
  Potentilla erecta (L.) Raeusch. - tedremaran
  Iseloomulikud tunnused: Lehed kolmetised, varrelehed rootsutud, suurte abilehtedega ja võivad seetõttu tunduda lehemännastena. Õied kollased, neljatised, 8-12 mm läbimõõdus, üksikult pikkadel raagudel. Risoom jäme, puituv, seest kollakas või punakas. Kõrgus 15-40 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Rabamätastel, soodes, niitudel, puisniitudel. Sage. Õitseb juunist augustini.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)
65 Kroonlehti 5 või rohkem 66
66 Lehed abilehtedeta 67
66 Lehed abilehtedega 68
67 Viljad silindrilise tähana
  Ranunculus sceleratus L. - mürktulikas
  Iseloomulikud tunnused: Juurmised lehed rootsulised, sõrmjalt 3-5-hõlmalised. Taim paljas, ülemises osas tugevalt harunev. Vars vaoline, õõnes. Õied kahvatukollased, kuni 1 cm läbimõõdus. Õiepõhi kuhikjalt pikenenud, tupplehed allapoole hoiduvad, varakult ära langevad. Kõrgus 10-50 cm.
Levik ja ökoloogia: Ühe- või kaheaastane. Niisketel niitudel, kallastel, mererannas. Hajusalt. Õitseb maist augustini.
Märkused: Kõigi tulikate kroonlehed läigivad seest.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)
67 Viljad ümara nutina
  Ranunculus acris L. - kibe tulikas
  Iseloomulikud tunnused: Lehed sõrmjagused, lineaalsete hõlmadega. Taimed ülaosas paljad või lidus karvadega, alaosas paljad või väheste harali karvadega. Õied kollased, kuni 2 cm läbimõõdus. Õiepõhi paljas. Viljad paljad, lühikese sirge nokaga. Kõrgus 30-70 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niitudel, puisniitudel, karjamaadel, teeservades. Sage. Õitseb maist septembrini.
Märkused: Kõigi tulikate kroonlehed läigivad seest.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)
68 Emakakael lühike, ei jää vilja külge
  Potentilla anserina L. - hanijalg
  Iseloomulikud tunnused: Roomava sõlmekohtadest juurduva varrega taim. Lehed katkestunult paaritusulgjad, lehekesed hambulise servaga. Õied viietised, kollased, 15-20 mm läbimõõdus, üksikult 3-10 cm pikkustel raagudel. Pikkus 10-80 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Teeservades, õuedel, mererannas. Sage. Õitseb juunist augustini.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)
68 Emakakael pikk, jääb vilja külge 69
69 Õied longus, kellukjad, kroonlehed kreemikad
  Geum rivale L. - ojamõõl
  Iseloomulikud tunnused: Lehed katkestunult sulgjad (osa sulglehekesi tunduvalt väiksemad), tipmine leheke teistest tunduvalt suurem. Varred püstised, karvased. Õied longus, määrdunudpunaste tupplehtede ja kreemikate või roosakate kroonlehtedega. Viljad püstised, karvased, tupplehtede ja viljade kogumiku vahele jääb tühemik. Kõrgus 25-75 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niisketel niitudel, puisniitudel, lodudes, veekogude kallastel. Tavaline.
Märkused: Vahel hübridiseerub maamõõlaga.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)
69 Õied püstised, pole kellukjad, kroonlehed kollased
  Geum urbanum L. - maamõõl
  Iseloomulikud tunnused: Lehed katkestunult sulgjad, tipmine leheke teistest oluliselt suurem. Õied kahvatukollased, püstised, üksikult peenikestel raagudel, 1,5 cm läbimõõdus. Viljade kogum ümar, tupplehed vahetult viljade vastas. Kõrgus 30-70 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Võsastikes, metsa- ja teeservades. Tavaline. Õitseb juunist augustini.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)
70 Lehed varrel sõlmekohtades männastena 71
70 Lehed pole männastena 75
71 Veetaimed, kinnituvad veekogu põhja, vähemalt alumised lehed on veesisesed
  Hippuris vulgaris L. - harilik kuuskhein
  Iseloomulikud tunnused: Lehed varrel 8-12-kaupa männases, lineaalsed, terava tipuga, 1-2 cm pikad ja 1-2 mm laiad. Õied lihtsa õiekattega, väga väikesed, kuni 2 mm pikad, lehekaenaldes. Kõrgus 15-60 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Veekogude kallastel ja madalas vees, kraavides, lompides. Hajusalt. Õitseb juunist augustini.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)
71 Maismaataimed 72
72 Lehed üle 1 cm laiad. Õied üle 1 cm läbimõõdus, kroonlehti 5
  Lysimachia vulgaris L. - harilik metsvits
  Iseloomulikud tunnused: Vars püstine. Lehed süstjad, vastakud või 3-4-kaupa männases. Õied kollased, üle 2 cm läbimõõdus, tipmises püramiidjas õisikus. Kõrgus 25-100 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Veekogude kallastel, kraavides, lodudes, lodumetsades, sooservades, niisketel niitudel. Sage. Õitseb juunist augustini.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)
72 Lehed alla 1 cm laiad. Õied alla 1 cm läbimõõdus, kroonlehti 4 73
73 Männases 4 lehte
  Galium palustre L. - soomadar
  Iseloomulikud tunnused: Lehed alla 2 cm pikad, 4(5)-kaupa männases, ühe rooga, ümara või tömbi tipuga. Varred nõrgad. Õied valged, 2-3 mm läbimõõdus. Pikkus 10-40 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niisketes kasvukohtades sage. Õitseb juunist augustini.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)
73 Männases üle 4 lehe 74
74 Õied tavaliselt 3-5 mm läbimõõdus. Õisik tihe. Õieraod enamasti lühemad kui õite läbimõõt, ei ole viljaajal silmatorkavalt harali
  Galium album Mill. - valge madar
  Iseloomulikud tunnused: Varred harunevad. Lehed süstjad, 1,2-2,5 cm pikad ja 2-4 mm laiad, 6-8-kaupa männases. Õisik tihe. Õied valged, 3-5 mm läbimõõdus, õieraod lühemad kui õie läbimõõt. Kõrgus 20-100 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niitudel, loodudel, metsaservadel, kallastel, teeäärtel. Sage. Õitseb juunist augustini.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)
74 Õied 2-3 mm läbimõõdus. Õisik hõre. Õieraod valdavalt pikemad kui õite läbimõõt, viljaajal hoiduvad silmatorkavalt harali
  Galium mollugo L. - pehme madar
  Iseloomulikud tunnused: Varred harunevad. Lehed süstjad, 1,2-2,5 cm pikad ja 2-4 mm laiad, 6-8-kaupa männases. Õisik hõre. Õied valged, 2-3 mm läbimõõdus. Õieraod pikemad kui õie läbimõõt, hoiduvad viljaajal märgatavalt harali. Kõrgus 20-80 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Metsades, põõsastikes, kallastel. Hajusalt, esineb palju harvemini kui valge madar.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)
75 Taimed täiesti veesisesed või veepinnal ujuvate lehtedega 76
75 Maismaataimed, või kui veetaimed, siis lehed pole ujuvad ja veest välja ulatuvad 79
76 Lehe alus sirge, südajas või nooljas 77
76 Lehe alus ümar või kitsenev rootsu suunas 78
77 Õied valged. Leheroodude külgharud ühinevad omavahel, leheroots lapik või kolmekandiline
  Nymphaea candida C. Presl - väike vesiroos
  Iseloomulikud tunnused: Lehed suured, ujuvad, südaja alusega, leheroodude külgharud ühinevad omavahel, leheroots lapik või kolmekandiline, ühelaiune. Õied valged. Emakasuudme ketas tugevalt nõgus, sigimikust kitsam, 8-14 kiirega. Tolmukad kinnituvad sigimikul emakasuudmest madalamal. Pungad teravatipulised. Pikkus 50-160 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Mageveekogudes. Hajusalt. Õitseb juunist augustini.
Looduskaitseline seisund: LK III kategooria, Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohu piiril.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)
77 Õied kollased. Leheroodude külgharud ei ühine omavahel, leheroots ruljas
  Nuphar lutea (L.) Sm. - kollane vesikupp
  Iseloomulikud tunnused: Lehed 8-25 cm laiad, paljad, ujuvad, alusel südajad, leheroodude külgharud ei ühine omavahel, leheroots ümar. Õied kollased, 4-6 cm läbimõõdus. Tupplehtede väliskülg ainult alusel roheline. Emakasuue terveservaline, lehterjas, 10-20 kiirega. Pikkus 50-260 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Mageveekogudes. Tavaline. Õitseb juunist augustini.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)
78 Ujulehed pikarootsulised, värvitu painduva liigendiga rootsu tipus
  Potamogeton natans L. - ujuv penikeel
  Iseloomulikud tunnused: Veesisesed lehed kitsaslineaalsed, rootsutaolised. Ujulehed pikarootsulised, nahkjad, pruunika varjundiga. Abilehed 5-15 cm pikad, jäigad. Pikkus 30-250 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Mageveekogudes. Sage. Õitseb juunist augustini.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)
78 Kõik lehed rootsutud, või kui lühirootsulised, siis ilma sellise liigendita
  Potamogeton perfoliatus L. - kaelus-penikeel
  Iseloomulikud tunnused: Lehed tömbitipulised, südaja, peaaegu varreümbrise alusega, lai- kuni piklikmunajad, 2 või 3 külgroodude paari teistest tugevamad. Abilehed kilejad, kaovad varakult. Pikkus 0,3-3(6) m.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Järvedes, jõgedes, riimveelistes merelahtedes. Sage. Õitseb juunist augustini.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)
79 Õied kroonlehtedeta 80
79 Õied kroonlehtedega 111
80 Õied kahe tiheda üksteisele järgneva silinderja tõlvikuna, alumine, sametjas, koosneb emasõitest, ülemine isasõitest
  Typha latifolia L. - laialehine hundinui
  Iseloomulikud tunnused: Lehed lailineaalsed, 1,5-3 cm laiad. Tõlviku emasosa sametjas, tumepruun, umbes 2,5 cm läbimõõduga, isasosaga kokkupuutuv. Kõrgus 1-2 m.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Veekogude soostunud kaldaosas, kraavides, turbaaukudes, roostikes. Tavaline. Õitseb juunist augustini.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)
80 Õisikud teistsugused 81
81 Kääbuspõõsad 82
81 Rohttaimed 83
82 Lehed 5-6 x 40-60 mm, paljad. Urvad ümmargused
  Salix rosmarinifolia L. - hundipaju
  Iseloomulikud tunnused: Põõsas, võrsed noorelt karvased, hiljem paljad, peened, pruunid kuni kollased. Lehed kuni 0,5 cm laiad, pikliksüstjad, terveservalised, noorelt siidkarvased, hiljem hallikate karvadega või paljad, kuivades muutuvad mustaks. Kõrgus 0,5-1 m.
Levik ja ökoloogia: Põõsas. Soistel niitudel, madal- ja siirdesoodes, hõredates rabastuvates metsades, rannikualadel niiskel liival. Tavaline. Õitseb mais.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)
82 Lehed 10-20 x 50-70 mm, hõredalt karvaed. Urvad ruljad
  Salix repens L. - hanepaju
  Iseloomulikud tunnused: Põõsas. Lehed, oksad ja pungad halli siidiläikese karvastusega, vanemad võivad olla paljad. Lehed piklikovaalsed, servad pisut alla rullunud, tipp lame, sageli käändunud. Kõrgus 30-60 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane põõsas.
Looduskaitseline seisund: LK II kategooria, Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohu piiril.
Märkused: Eestis läänesaartel puhta liigina haruldane, enamasti hübridiseerunud hundipajuga.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)
83 Vähemalt alumised lehed rootsuga 84
83 Kõik lehed rootsutud 86
84 Lehed paralleelsete roodudega, kõik lehed juurmised
  Plantago major L. - suur teeleht
  Iseloomulikud tunnused: Lehed juurmise rosetina, elliptilised kuni laimunajad, paljad, nahkjad, tumerohelised, 5-9 kaarja rooga. Õisik ruljas, 1-20 cm pikk, õisikuraag pikk. Kroonlehed valkjad, tolmukad lillad või kollased. Kõrgus 10-60 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Teede ääres, õuedel, aedades, põldudel. Sage. Õitseb juunist septembrini.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)
84 Lehed pole paralleelsete roodudega, lehed olemas ka varrel 85
85 Lehed sõrmroodsed
  Alchemilla vulgaris L. - harilik kortsleht
  Iseloomulikud tunnused: Lehed ümarneerjad, voldilised, hõlmad sakilise servaga, võivad olla mitmeti karvastunud. Õied pisikesed, kollakad, kerajate tipmiste õisikutena. Kõrgus 5-60 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niitudel, teeservades. Tavaline. Õitseb maist juulini.
Märkused: Jaotatakse Eestis 23 väga sarnaseks pisiliigiks.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)
85 Lehed sulgroodsed või ühe rooga
  Rumex aquaticus L. - vesioblikas
  Iseloomulikud tunnused: Alumised lehed kolmnurkjas-südajad, aeglaselt aheneva tipuga, ülemised süstjad. Lehed paljad. Sisemised õiekattelehed munajaskolmnurksed, mõhnadeta. Kõrgus 80-170 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Kallastel, kraavides, soodes, soistel niitudel. Peamiselt Eesti mandriosas, hajusalt. Õitseb juulis, augustis.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)
86 Õied radiaalsümmeetrilised (vaadake tähelepanelikult õit või vilja tugeva luubiga) 87
86 Õied pole radiaalsümmeetrilised 88
87 Vars peenem, vaoline, eriti allosas. Alumised labata tuped hele- kuni hallikaspruunid. Õisiku kandeleht puhetunud tupega. Õisikuraod väga lühikesed (ei ole nähtavad), õisik kerajas, tihe. Kupar tumepruun
  Juncus conglomeratus L. - keraluga
  Iseloomulikud tunnused: Alumised labata tuped hele- kuni hallikaspruunid. Varred lehistumata, veidi vaolised, eriti allosas. Õisik külgmine, näib asuvat umbes varre keskosas, sest püstine ruljas õisiku kandeleht tundub varre pikendusena. Õisik kerajas, tihe. Kupar tumepruun. Kõrgus 40-100 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niiskel savisel ja liivasel pinnasel, sageli koos hariliku loaga. Tavaline. Õitseb juunis.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)
87 Vars tugev, sile. Alumised labata tuped punakaspruunid. Õisikuraod ebavõrdse pikkusega, õisik rohekaspruun, hõre, haraline. Kupar roostepruun
  Juncus effusus L. - harilik luga
  Iseloomulikud tunnused: Alumised labata lehetuped punakaspruunid. Õisik külgmine, näib asuvat umbes varre keskosas, sest püstine ruljas õisiku kandeleht tundub varre pikendusena. Õisik haraline, õisikuraod ebavõrdse pikkusega. Kupar roostepruun. Kõrgus 30-120 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Soostunud niitudel, veekogude kallastel, teeservades, sageli koos keraloaga. Tavaline. Õitseb juunis, juulis.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)
88 Varred seest säsikad (pole õõnsad), kolmnurksed kuni ümarad, ilma sõlmekohtadeta (CYPERACEAE - LÕIKHEINALISED) 89
88 Varred alati seest õõnsad, alati ümarad, selgete sõlmekohtdega (POACEAE - KÕRRELISED) 93
89 Õied kahesoolised, emakate ja tolmukatega (luup!). NB! See on raskesti jälgitav tunnus. Kui jääte hätta, vaadake üle siin välja tulevate liikide pildid ja otsustage pildi järgi
  Scirpus sylvaticus L. - metskõrkjas
  Iseloomulikud tunnused: Kasvab hõredate kogumikena. Lehed 0,5-1,9 cm laiad, helerohelised kuni tumerohelised, kahekurrulised. Varred püstised. Enamik pähikuid 2 või 3-kaupa, raotud, 3-4 mm pikad. Õiekattekarvad pähklikese pikkused. Kõrgus 50-100 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Kraavides, lodumetsades, veekogude kallastel. Tavaline. Õitseb maist juulini.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)
89 Õied ühesoolised, tolmukate või emakatega 90
90 Põisikud vähemalt osaliselt karvased (luup!)
  Carex lasiocarpa Ehrh. - niitjas tarn
  Iseloomulikud tunnused: Varred alusel ruljad, ülaosas kolmekandilised. Alumised lehetuped punakaspruunid, võrkkiududega. Lehed hallikasrohelised, 1-2 mm laiad, jäigad, renjad. Isaspähikuid 1-3, 3-6 cm pikad, tihedalt. Emaspähikuid 1-3, varrel hõredalt. Õisiku alumine kandeleht õisikust pikem. Põisiku katteleht roostepruun, ogatipuga, põisiku pikkune. Põisik pruun, lühikese nokaga. Kõrgus 40-100 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Siirde- ja madalsoodes, soostunud niitudel. Hajusalt. Õitseb mais, juunis.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)
90 Põisikud paljad, karvad vahel noka servades 91
91 Põisiku nokk 0,5 mm pikk, nõrgalt kaheharuline
  Carex acutiformis Ehrh. - sootarn
  Iseloomulikud tunnused: Alumised lehetuped sageli punaka värvusega. Lehed vähemalt alaküljel sinakashallid, alla 1 cm laiad. Emaspähikud 2-5 cm pikad. Alumise emaspähiku kandeleht alusel ristipidiselt kurdunud. Põisik lamedalt kolmekandiline, lühikese nokaga, sinakasroheline, hiljem pruunikas. Põisiku katteleht süstjas, teravnev, tumepruun, põisiku pikkune. Kõrgus 50-100 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Soodes, soostunud niitudel, kraavides. Tavaline. Õitseb mais, juunis.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)
91 Põisiku nokk kaheharuline, vähemalt 0,75 mm pikk 92
92 Põisikud rõhtsad, järsult nokaks ahenevad
  Carex rostrata Stokes - pudeltarn
  Iseloomulikud tunnused: Alumised lehetuped käsnjalt paksenenud, taim seetõttu alusel jämenenud. Varred ümarad. Lehed 2-4(8) mm laiad, hallikasrohelised, renjad, ülaküljel papillidega, alaküljel selgete ristroodudega. Õisik hõre, isaspähikuid 2-4, 3-5 cm pikad. Emaspähikuid 2 või 3, 2-7 cm pikad, püstised, ruljad, rõhtsalt asetsevate põisikutega. Põisiku katteleht põisikust lühem, punakaspruun. Põisik valminult pruunikas, aheneb järsult pikaks nokaks, meenutab Pliska pudelit. Kõrgus 30-80 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Soodes, kraavides, kallastel. Tavaline. Õitseb mais, juunis.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)
92 Põisikud püstised, ahenevad nokaks aeglaselt
  Carex vesicaria L. - põistarn
  Iseloomulikud tunnused: Lehed puhasrohelised, 3-5 mm laiad, umbes varte pikkused, ristroodudega. Alumised lehetuped sageli punaka tooniga. Isaspähikuid 2 või 3, asetsevad ligistikku. Emaspähikuid 2-4, ruljad, 3-6 cm pikad, üksteisest eemal. Põisik valminult kollane, püstine, aheneb sujuvalt nokaks. Põisiku katteleht põisikust lühem. Kõrgus 30-80 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Soodes, niisketel niitudel. Tavaline. Õitseb mais, juunis.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)
93 Õisik täha sarnane, süstjas kuni ovaalne 94
93 Õisik harunenud pööris 96
94 Mõlemad libled ohtega. Tolmukapead sinised
  Phleum pratense L. - harilik timut
  Iseloomulikud tunnused: Hõredapuhmikuline taim. Kõrs alusel vahel veidi paksenenud. Lehed 3-10 mm laiad, kahvaturohelised, noorelt rullunud. Keeleke teritunud tipuga. Õisik 3-20 cm pikk, kuni 8 mm läbimõõdus. Õisik ühtlaselt ruljas, painutamisel hõlmu ei teki. Kõrgus 30-100 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Rohumaadel, niitudel, teeäärtel, põldheinana kultuuris. Sage. Õitseb juunist septembrini.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)
94 Libled oheteta (ohted välissõkaldel). Tolmukapead kollased kuni oranžid 95
95 Ohe lühem kui välissõkal, vaevu ulatub liblede vahelt välja
  Alopecurus geniculatus L. - põlvjas rebasesaba
  Iseloomulikud tunnused: Hõredapuhmikuline väikeseid mättaid moodustav hallikas- või sinakasroheline taim. Kõrred põlvjalt tõusvad. Ülemise kõrrelehe laba tupest 2-3 korda lühem. Ohted ulatuvad pähikust märgatavalt välja. Tolmukad kollased, hiljem kohvipruunid. Kõrgus 10-50 cm.
Levik ja ökoloogia: Ühe- või kaheaastane. Niisketel kohtadel, veekogude kallastel, umbrohuna teraviljas. Hajusalt. Õitseb juunist augustini.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)
95 Ohe u. kaks korda välissõklast pikem, ulatub liblede vahelt välja
  Alopecurus pratensis L. - aas-rebasesaba
  Iseloomulikud tunnused: Väikeste mätastena kasvav rohiroheline taim. Lehed 3-10 mm laiad, keeleke sama pikk kui lai. Õisik sale, mõlemast otsast ahenev, painutamisel annab pikki, ebakorrapäraseid pikkade ohetega sagaraid. Kõrgus 50-100 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niitudel, puisniitudel, teeservadel, ka kultuuris. Tavaline. Õitseb mais, juunis.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)
96 Pähikud ohetega 97
96 Pähikud oheteta 98
97 Pähikud ühe õiega
  Calamagrostis arundinacea (L.) Roth - metskastik
  Iseloomulikud tunnused: Moodustab tihedaid mättaid. Lehed kuni 2 cm laiad, alt tugevalt läikivad, ererohelised, lehelaba alusel karvatutikesed. Keeleke lühike, narmastunud. Ohe põlvjas, poole pikem kui sõkal. Kõrgus 60-130 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Kuuse- ja segametsades, raiesmikel, võsastikes. Tavaline. Õitseb juunis, juulis.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)
97 Pähikud 2 või rohkema õiega
  Dactylis glomerata L. - harilik kerahein
  Iseloomulikud tunnused: Moodustab mättaid. Lehetuped tugevalt lapikud, lehed 10 mm laiad, hallikasrohelised, noorelt pikuti kahekorra, hiljem renjad. Õisik püstine, sagaraline, heleroheline või lillakas. Välissõkal väikese ohtega. Kõrgus 30-120 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niitudel, teede ääres, võsastikes. Sage. Õitseb maist augustini.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)
98 Pähikud 1-õielised 99
98 Pähikud 2 või rohkemaõielised 103
99 Pähikud tavaliselt üle 4 mm pikad, välissõkla alusel pika karvatutiga 100
99 Pähikud alla 4 mm pikad, ilma välissõkalt ümbritsevate karvadeta 102
100 Pähikus välimiste liblede paar 5 mm pikk, sisemised palju lühemad (1,5 mm), harjasjad
  Phalaris arundinacea L. - päideroog
  Iseloomulikud tunnused: Pika roomava risoomiga, kogumikke moodustav taim. Lehed 1-1,5 cm laiad, paberjad, helerohelised. Keeleke 6 mm pikk. Alumised lehetuped paljad, roosakad. Õisik 10 cm pikk, tihe, kitsas. Pähikud roosakashallid. Kõrgus 50-200 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Veekogude kallastel, loikudes, lamminiitudel, põldheinana. Sage. Õitseb juunis, juulis.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)
100 Pähikus liblesid üks paar 101
101 Sõklad karedad, pikemad kui ümbritsevad karvad (luup!)
  Calamagrostis neglecta Gaertn., B.Mey. & Scherb. - püstkastik
  Iseloomulikud tunnused: Hõremurusalt kasvav taim. Lehed 2-4 mm laiad, jäigad, rullunud servadega, tumerohelised. Ohe välissõkla pikkune. Õisik püstine, kitsas, tihe, alati kokkutõmbunud harudega, roostepunane või lillakas. Kõrgus 30-100 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Soistel niitudel, puisniitudel, vesistel kallastel. Tavaline. Õitseb juunis, juulis.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)
101 Sõklad siledad, pole ümbritsevatest karvadest pikemad
  Calamagrostis canescens (Weber) Roth - sookastik
  Iseloomulikud tunnused: Kasvab hõremurusalt, suurte kogumikena. Kõrs tavaliselt suve teises pooles sõlmekohtadest harunenud. Lehed 2-5 mm laiad, nõrgad, pealt hõredalt pikakarvased. Õisik nõrk, hõbelillakas või heleroheline. Ohe pole märgatav. Kõrgus 50-180 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Kraavikallastel, võsastikes, kuivendatud soodes, lodumetsades. Tavaline. Õitseb juunis, juulis.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)
102 Mitteõitsvatel võrsetel keeleke laiusest lühem
  Agrostis capillaris L. - harilik kasteheinl
  Iseloomulikud tunnused: Tihemurusalt kasvav maapealsete võsunditeta taim. Lehed kuni 4 mm laiad, pealt veidi karedad, alt siledad. Keeleke peaaegu puudub või kuni 1,5 mm pikk, tömp. Välissõkal ohtetu. Kõrgus 10-60 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Kuivematel niitudel, liivikutel, metsasihtidel, teeäärtel. Sage. Õitseb juunist augustini.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)
102 Mitteõitsvatel võrsetel keeleke laiusest pikem
  Agrostis gigantea Roth - suur kastehein
  Iseloomulikud tunnused: Hõremurusalt kasvav maapealsete võsunditeta taim. Lehed kuni 10 mm laiad, karedad. Keeleke 4-8 mm pikk, lõhestunud. Pöörisõisik kuni 40 cm pikk, õitseajal laiuv, väga karedate harudega. Kõrgus 30-120 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Lamminiitudel, veekogude kallastel, teeäärtel, põllupeenardel. Tavaline. Õitseb juunis, juulis.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)
103 Õisik tihe, kas piklik-ruljas ja täha moodi või munajahõlmine 104
103 Õisik hõre, püramiidja väliskujuga 105
104 Pähikud 2-õielised, varrel ühe reana, õisik piklik, harunemata
  Melica nutans L. - longus helmikas
  Iseloomulikud tunnused: Hõredate kogumikena kasvav taim. Alumised lehetuped purpurpunased, labata või lühikese labaga. Lehed 3-5 mm laiad, pealt hõredalt karvased, noorelt rullunud. Keeleke 1 mm pikk, tömp. Õisik ühekülgne. Pähikud lillakad, ühekülgselt rippuvad, lapikud. Kõrgus 30-70 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Varjukates leht- ja segametsades. Tavaline. Õitseb mais, juunis.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)
104 Pähikus 2 või rohkem õit, õisik haruneb
  Dactylis glomerata L. - harilik kerahein
  Iseloomulikud tunnused: Moodustab mättaid. Lehetuped tugevalt lapikud, lehed 10 mm laiad, hallikasrohelised, noorelt pikuti kahekorra, hiljem renjad. Õisik püstine, sagaraline, heleroheline või lillakas. Välissõkal väikese ohtega. Kõrgus 30-120 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niitudel, teede ääres, võsastikes. Sage. Õitseb maist augustini.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)
105 Pähikud südajad, rippuvad
  Briza media L. - keskmine värihein
  Iseloomulikud tunnused: Väikeste puhmikutena kasvav hallikasroheline taim. Keeleke kuni 1 mm pikk, tömp. Lehed paljad, näpu vahel katsudes otsekui niisked. Pähikud lapikud, munajad, paljad. Õisik 6-10 cm pikk, laiuv, hõre. Kõrgus 20-60 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niitudel, puisniitudel, metsalagendikel. Tavaline. Õitseb maist augustini.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)
105 Pähikud pole südajad ega rippuvad 106
106 Pähikud üle 2-3 korra laiusest pikemad, tavaliselt rohkem kui 5 õiega ja üle 4 mm pikad. Alumine välissõkal ilma andruta (luup!) 107
106 Pähikud munajad, mitte üle 2-3 korra laiusest pikemad, 4-5 (6) õiega, tavaliselt alla 4 mm pikad. Alumine välissõkal andruga 109
107 Välissõkal ja libled teravad
  Festuca pratensis Huds. - harilik aruhein
  Iseloomulikud tunnused: Lehed 3-6 mm laiad, alt läikivad. Keeleke peaaegu puudub, kõrvakesed väikesed, paljad. Õisik kuni 20 cm pikk, kahe alumise ebavõrdse pikkusega haruga. Pähikud ohtetud. Kõrgus 30-100 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niitudel, puisniitudel, teeäärtel, hõredates metsades, madalsoodes, heinapõldudel. Sage. Õitseb juunis, juulis.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)
107 Välissõkal ja libled tömbid või sirged 108
108 Õisiku harud hoiduvad varrest eemale, alumised 2-4-kaupa, pähikuid harudel 8-15. Välissõkal 3,5-5 mm pikk
  Glyceria plicata (Fr.) Fr. - voldine parthein
  Iseloomulikud tunnused: Lehed rohirohelised, 5-8 mm laiad, pikalt teritunud. Lehetuped lapikud, paljad. Keeleke 3-6 mm, pikalt teritunud. Tolmukad kollased. Õisik valkjasroheline või lillakas, laiuv. Kõrgus 40-60 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Märgadel teedel, kraavides, veekogude kallastel. Sage. Õitseb maist septembrini.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)
108 Õisikuharud hoiduvad vastu vart, alumised üksikult või paarikaupa, pähikuid harudel 3-4. Välissõkal 5,5-7,5 mm pikk
  Glyceria fluitans (L.) R. Br. - harilik parthein
  Iseloomulikud tunnused: Lehetuped lapikud, alumised ristroodudega. Lehed 5-8 mm laiad, lühidalt teritunud. Tolmukad lillad. Õisik kitsas, peatelje ligi hoiduvate püstiste harudega. Keeleke 5-8 mm pikk, tipus pika kitsa teravikuga. Kõrgus 40-120 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Veekogude kallastel, kraavides, mererannas, vesistes kohtades. Tavaline. Õitseb maist juulini.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)
109 Üheaastased tallatud kasvukohtade taimed. Välissaõkal roodudel ja servas ripskarvane
  Poa annua L. - murunurmikas
  Iseloomulikud tunnused: Kollakas- või puhasroheline tihedate madalate kogumikena kasvav taim. Lehetuped pisut lapikud. Lehed 2-5 mm laiad, nõrgad, tipus järsult paadikujuliselt ahenevad. Keeleke kuni 2 mm pikk, teritunud tipuga. Õisik hõre, püramiidjas, 4-6 cm pikk. Kõrgus 5-25 cm.
Levik ja ökoloogia: Ühe- või kaheaastane. Tallatud kohtades niitudel ja karjamaadel, teeradadel, põldudel, aedades. Sage. Õitseb maist augustini.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)
109 Mitmeaastased taimed. Välissõkla rood krobelised või karvased ainult alaosas 110
110 Keeleke üle 1 mm pikk, terav
  Poa trivialis L. - harilik nurmikas
  Iseloomulikud tunnused: Maapealsete võsunditega taim. Alumised lehetuped lapikud, karedad. Lehed kuni 5 mm laiad, alumisel pinnal läikivad, tipus paatjalt ahenevad. Keeleke 3-7 mm pikk, teritunud tipuga. Õisik pikkade peente harudega, kuni 16 cm pikk, rohkepähikuline. Kõrgus 20-100 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niitudel, põllul, metsas, teeäärtel. Sage. Õitseb juunis, juulis.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)
110 Keeleke puudub või alla 1 mm pikk
  Poa pratensis L. - aasnurmikas
  Iseloomulikud tunnused: Alumised lehetuped lapikud, siledad. Lehed 2-6 mm laiad, tipus järsult paadikujuliselt ahenevad. Keeleke 0,1-1 mm pikk, tömp. Õisik piklik, tihe, kuni 10 cm pikk, harud 3-7-kaupa männases. Pähikus õie alusel kähar karvatutt. Kõrgus 30-90 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Karjamaadel, niitudel, teeäärtel, hõredates metsades, kesadel, põldudel. Sage. Õitseb juunis, juulis.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)
111 Õied üldkatisega ümbritsetud korvõisikutes 112
111 Õied pole üldkatisega ümbritsetud korvõisikutes 116
112 Kõik õied keele taolised (keelõied, asümmeetrilised) 113
112 Putkõied olemas, keelõied puuduvad või on ainult korvõisiku servas 114
113 Õitsvad varred lehtedeta (kõik lehed juurmised)
  Taraxacum officinale Weber in Wiggers s.l. - harilik võilill
  Iseloomulikud tunnused: Taimed piimmahlaga. Lehed juurmise kodarikuna, lõhestunud, hambulised, paljad. Õisikuvarb paljas. Õied kollased, korvõisikus, õisikud ühekaupa. Seemnised ruljad, lendkarvadega. Kõrgus 5-20 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niitudel, teeservades, jäätmaadel, umbrohuna. Õitseb maist juunini. Tavaline.
Märkused: Väga keerulise süstemaatikaga rühm, mida võib käsitleda ühe kollektiivliigina nagu siin määrajas. Spetsialistid eristavad Eestis üle 150 võililleliigi.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)
113 Õitsvad varred lehtedega
  Crepis biennis L. - kaheaastane koeratubakas
  Iseloomulikud tunnused: Vars lehistunud, lehed sulghõlmised või –jagused, varrelehed veidi varreümbrised. Õied kollased, õisikud 2,5-3 cm läbimõõdus, hõredas liitõisikus. Seemned kollased, valgete lendkarvadega. Kõrgus 40-120 cm.
Levik ja ökoloogia: Kaheaastane. Lubjalembene, metsa- ja teeservades, põllupeenardel, raiesmikel. Hajusalt. Õitseb juulis, augustis.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)
114 Kõik õied korvõisikus erekollased kuni kahvatukollased
  Tussilago farfara L. - harilik paiseleht
  Iseloomulikud tunnused: Õisikud üksikult, kuldkollased, pärast õitsemist longus. Vars kaetud pisikeste soomusjate võrkvillaste lehtedega. Risoom pikk. Juurmised lehed südajad, hambulised, alt tihedalt valgeviltjad, pealt tumerohelised, paljad, ilmuvad peale õitsemist. Kõrgus 5-30 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Kraavikallastel, nõlvadel, mererandadel, liivasel või savikal pinnasel, põldudel ja aedades umbrohuna. Sage. Õitseb aprillis, mais.
Märkused: Ravimtaim.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)
114 Vähemalt mõned õied pole kollased 115
115 Vähemalt mõned õied õisikus valged
  Leucanthemum vulgare (Vaill.) Lam. - harilik härjasilm
  Iseloomulikud tunnused: Juurmised ja alumised varrelehed pikarootsulised, äraspidimunajad, täkilise servaga, paljad või veidi karvased, ülemised rootsutud ja piklikumad. Keelõied valged, putkõied kollased. Õisikud üksikult, 3-6 cm läbimõõdus. Kõrgus 20-90 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niitudel, puisniitudel, teeservadel, jäätmaadel, põldudel. Tavaline. Õitseb juunist septembrini.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)
115 Vähemalt õisiku servmised õied sinised kuni roosad, valgeid õisi pole
  Centaurea phrygia L. - narmasjumikas
  Iseloomulikud tunnused: Lehed terved, üsna laiad ja tipul ümarad. Kogu taim pehmekarvane. Üldkatise lehed pruunikasmusta tugevalt narmastunud tipuga. Õied punakaslillad. Kõrgus 30-90 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niitudel, metsa- ja teeservadel, hõredates lehtmetsades. Hajusalt. Õitseb juulis, augustis.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)
116 Õied sarikatena
  Butomus umbellatus L. - harilik luigelill
  Iseloomulikud tunnused: Lehed lineaalsed, 3-10 mm laiad ja kuni 1 m pikad, tumerohelised, alusel kolmekandilised. Õied roosad, pikaraolised, kuni 2,5 cm läbimõõdus, sarikõisikus. Kõrgus 60-120 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Jõgede ja järvede kallastel ning madalas vees. Mandriosas hajusalt, saartel haruldane. Õitseb juunist augustini.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)
116 Õied pole sarikatena 117
117 Vähemalt alumised lehed sirge, südaja või noolja alusega 118
117 Kõik lehed ümara või aheneva alusega 119
118 Kroonlehed vähemalt alusel kokku kasvanud
  Campanula glomerata L. - kerakellukas
  Iseloomulikud tunnused: Leheservad peenehambalised. Alumised lehed piklikmunajad, rootsulised. Varrelehed munajassüstjad, varreümbrised. Vars tömbikandiline. Kroon lillakassinine. Tupe tipmed teravad. Õied raotud, männasjas õisikus varre tipus ja lehtede kaenlas. Kõrgus 20-60 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Puisniitudel, niitudel, teeservades, kraavikaldail. Sage. Õitseb juunist augustini.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)
118 Kroonlehed täiesti vabad
  Caltha palustris L. - harilik varsakabi
  Iseloomulikud tunnused: Vars harunenud, õõnes. Varrelehed vahelduvad, lühirootsulised või rootsutud. Juurmised pikarootsulised, lehed neerjad, täkilise servaga, läikivad. Õiekate lihtne (rohelisi tupplehti pole), kollane, õielehed ümarad, õite läbimõõt 2-4 cm. Kõrgus 15-40 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Veekogude kallastel, soodes, niisketel niitudel. Sage. Õitseb aprillis, mais.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)
119 Õitsvad varred lehtedeta (vahel väikeste kandelehekestega), kõik lehed varre alusel juurmise kodarikuna
  Plantago major L. - suur teeleht
  Iseloomulikud tunnused: Lehed juurmise rosetina, elliptilised kuni laimunajad, paljad, nahkjad, tumerohelised, 5-9 kaarja rooga. Õisik ruljas, 1-20 cm pikk, õisikuraag pikk. Kroonlehed valkjad, tolmukad lillad või kollased. Kõrgus 10-60 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Teede ääres, õuedel, aedades, põldudel. Sage. Õitseb juunist septembrini.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)
119 Õitsvad varred lehistunud 120
120 Kroonlehed vähemalt alusel kokku kasvanud 121
120 Kroonlehed vabad 123
121 Õied varte tippudes nuttidena
  Campanula glomerata L. - kerakellukas
  Iseloomulikud tunnused: Leheservad peenehambalised. Alumised lehed piklikmunajad, rootsulised. Varrelehed munajassüstjad, varreümbrised. Vars tömbikandiline. Kroon lillakassinine. Tupe tipmed teravad. Õied raotud, männasjas õisikus varre tipus ja lehtede kaenlas. Kõrgus 20-60 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Puisniitudel, niitudel, teeservades, kraavikaldail. Sage. Õitseb juunist augustini.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)
121 Õied pole nuttidena 122
122 Õied helesinised, kellukjad. Vili kupar
  Campanula patula L. - harilik kellukas
  Iseloomulikud tunnused: Juurmised lehed äraspidimunajad või talbjad, rootsulised, õitseajal olemas. Ülemised lehed süstjad või lineaalsüstjad, rootsutud. Õied lillakassinised, sügavalt 5-hõlmalised. Kõrgus 25-60 cm.
Levik ja ökoloogia: Kaheaastane. Puisniitudel, niitudel, teeservades. Tavaline. Õitseb maist augustini.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)
122 Õied pole kellukjad (kui on kellukjad, siis roosad). Vili pole kupar
  Myosotis scorpioides L. - soo-lõosilm
  Iseloomulikud tunnused: Lehed lineaalsüstjad, veidi karedad. Varred kandilised. Õied helesinised, neelus kollaste mühksoomustega, 7-10 mm läbimõõdus, ratasjad Õietupe alusel lidus karvad. Õietupp lõhestunud kolmandikuni pikkusest, tupe tipmed kolmnurksed. Alumised viljaraod tupest kuni kaks korda pikemad. Kõrgus 10-50 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Veekogude kallastel, kraavides, niisketel niitudel ja puisniitudel. Tavaline. Õitseb maist juulini.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)
123 Õied tume- kuni helekollased
  Ranunculus flammula L. - sootulikas
  Iseloomulikud tunnused: Vars tõusev või lamav. Alumised lehed rootsulised, piklikelliptilised kuni süstjad, ülemised kitsad, peaaegu rootsutud. Õied kollased, 1-1,5 cm läbimõõdus, seest läikivad. Kõrgus 15-40 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niisketel niitudel, soodes, kallastel. Hajusalt. Õitseb juunist augustini.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)
123 Õied pole kollased
  Epilobium angustifolium L. - ahtalehine põdrakanep
  Iseloomulikud tunnused: Lehed vahelduvad, süstjad, alt sinakasrohelised. Vars ruljas, paljas, enamasti harunemata. Õied longus, lillakasroosad, 2,5-3 cm läbimõõdus, pika tipmise õisikuna. Kõrgus 60-150 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Valgusrikastes metsades, raiesmikel, kuivendatud rabades, põlendikel. Sage. Õitseb juunist septembrini.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)