1
Varred seest säsikad (pole õõnsad), kolmnurksed kuni ümarad, ilma sõlmekohtadeta (CYPERACEAE - LÕIKHEINALISED)
2
1
Varred alati seest õõnsad, alati ümarad, selgete sõlmekohtdega (POACEAE - KÕRRELISED)
28
2
Õisik pikkade, valgete siidjate õiekattekarvadega
3
2
Õisik pole valgete siidjate karvadega (õiekattekarvad puuduvad või on väga lühiksed)
4
3
Pähikuraod siledad. Varred keskosas ümarad. Tolmukad 2,5-5 mm pikad
3
Pähikuraod karedad. Varred keskosas kolmekandilised. Tolmukapead 1,5-2 mm pikad
4
Õied kahesoolised, emakate ja tolmukatega (luup!). NB! See on raskesti jälgitav tunnus. Kui jääte hätta, vaadake üle siin välja tulevate liikide pildid ja otsustage pildi järgi
5
4
Õied ühesoolised, tolmukate või emakatega
7
5
Pähikud õisikus kahe reana, õisikuid üks
5
Pähikud pole kaherealiselt, õisikuid rohkem
6
6
Õisik külgmine, varretaoline kõrgleht ulatub üle pähikute
7
Varrel pähikuid rohkem kui üks
9
8
Taimed roomava risoomiga, ei moodusta puhmikuid
8
Taimed ilma roomava risoomita, tihedapuhmikulised
9
Pähikud väliselt üksteisega sarnased, tipmine tavaliselt vähemalt osaliselt emasõitega
10
9
Pähikud välimuselt erinevad: ülemised ainult isasõitega, alumised ainult emasõitega
17
10
Lehetupe vaba serv ainult ülaosas (2-3 mm) kilejas, edasi rohtjas
10
Lehetupp ülaservast allapoole pikalt kilejas
11
11
Taimed pika risoomiga. Pähikutega varred kasvavad tavaliselt ridadena
11
Taimed pika risoomita. Pähikuid kandvad varred ei kasva ridadena
12
12
Lehed alla 5 mm laiad
13
13
Põisikud alla 3 mm pikad
14
13
Põisikud üle 3 mm pikad
15
14
Õisik tihe, ei ole harunenud. Alumised lehetuped mustade kiududeta. Kasvab murusalt, ei moodusta mättaid
14
Õisik vähemalt alusel harunenud. Alumised lehetuped ohtrate mustade lihtkiududega. Kasvab kõrgete mätastena
15
Põisikud pähikus püstiselt. Kasvab tihedate puhmikutena
15
Põisikud asetsevad pähikus rõhtsalt või tähtjalt. Puhmikuid ei moodusta
16
16
Taime alaosa helepunase tooniga. Keeleke 2-4 korda laiusest pikem. Põisikud alaosas käsnja koega, 5,4-6,5 mm pikad
16
Taime alaosa pole punakas. Keelekepikkusest laiem. Põisik pole alusel käsnjas, 3-4 mm pikk
17
Emakakaelu 2. Põisikud tavaliselt enam-vähem kaksikkumerad
18
17
Emakakaelu 3. Põisikud 3-nurkse või rulja ristlõikega
20
18
Mätta või tiheda kogumikuna kasvavsd roomava risoomita taimed
19
18
Taimed roomava risoomiga, mättaid ei moodusta
19
Alumised lehetuped kollakaspruunid. Lehed sinakasrohelised. Põisikud 2,5-4 mm pikad
19
Alumised lehetuped tumepunased või mustjaspunased. Lehed tumerohelised. Põisikud 2-2,5 mm pikad
20
Põisikud vähemalt osaliselt karvased (luup!)
21
20
Põisikud paljad, karvad vahel noka servades
22
21
Põisikud selgelt kaheharulise üle 5 mm pika nokaga
21
Põisikud ilma nokata või lühikese, alla 0,5 mm pikkuse koonilise teraviku või nõrgalt kaheharulise nokaga
22
Vähemalt alumine pähik rippuv
23
22
Pähikud pole rippuvad
25
23
Isaspähikuid 2 või rohkem
24
24
Põisikud nokata või terve, alla 0,5 mm pika nokaga
24
Põisikud üle 0,5 mm pikkuse sügavalt kaheharulise nokaga
25
Murusalt või väga hõredate puhmikutena kasvav pikarisoomilised taimed
25
Tihedate puhmikutena kasvavad taimed, roomav risoom puudub või väga lühike
26
26
Alumine kandeleht õisikust lühem
26
Alumine kandeleht õisiku pikkune või pikem
27
27
Põisikud 2-4 mm pikad, nokk sirge, 1/3-1/2 põisiku alumise osa pikkune
27
Põisikud (3,5)4-6 mm pikad, nokk alumise osa pikkune, kõvedunud
28
Õisik täha sarnane, süstjas kuni ovaalne
29
28
Õisik harunenud pööris
38
30
Pähikud varre vastaskülgedel
31
30
Pähikud varrel ümberringi
31
Pähikud kahekaupa igas sõlmekohas
32
Pähikud ümber kogu varre
33
32
Pähikud varre vastaskülgedel
37
34
Pähikus rohkem kui üks viljuv õis
34
Pähikus üks viljuv õis
35
Mõlemad libled ohtega. Tolmukapead sinised
35
Libled oheteta (ohted välissõkaldel). Tolmukapead kollased kuni oranžid
36
36
Ohe lühem kui välissõkal, vaevu ulatub liblede vahelt välja
36
Ohe u. kaks korda välissõklast pikem, ulatub liblede vahelt välja
37
Hõredapuhmikuline, ilma risoomita taim. Ohe üle 5 mm pikk
37
Pikavõsundiline taim, ei moodusta mättaid. Ohe alla 5 mm pikk
38
Tugevad risoomiga taimed, pilliroo moodi, sageli üle 2 m kõrged, vars 0,5-1 cm läbimõõdus
38
Taimed väiksemad, ei meenuta pilliroogu, vars peenem
39
40
Pähikud 2 või rohkema õiega
42
41
Pikkade roomavate võsunditega, puhmaid ei moodusta. Sisesõkal 2/5 välissõkla pikkusest
41
Puhmastena kasvav taim, ilma võsunditeta või lühikeste võsunditega (mõnikord ka maa-aluste risoomidega). Sisesõkal vähem kui 1/5 välissõkla pikkusest
42
Pähikus rohkem kui 2 õit
43
43
Ohe kaarjas või põlvjas
44
45
Alumised lehed ja lehetuped harali karvadega. Sisesõkla telg sile. Rood ei ulatu välissõkla ülemise servani
45
Alumised lehed ja lehetuped paljad. Sisesõkla telg lühikarvane. Rood ulatuvad välissõkla ülemise servani
46
Õisik tihe, sagaraline, enam-vähem ühekülgne pööris
46
Õisik hõre, pole ühekülgne
47
47
Ohe ei asu lible kahe hambakese vahel (luup!). Taim paljas või väga lühikeste karvadega
48
47
Ohe asub lible kahe hambakese vahel. Taimed pikkade karvadega vartel või lehtedel
49
48
Lehed üle 0,7 mm laiad, siledad. Keeleke lühike, kõrvakesteta (luup!)
48
Lehed alla 0,7 mm laiad, karedad. Keeleke kõrvakestega
49
Alumiste lehetuppede karvad 1-1,5 mm pikad
49
Alumiste lehetuppede karvad 0,4-0,7 mm pikad
50
Keelekese asemel karvaring
50
Keeleke olemas, kilejas
51
51
Pähikud 2 või rohkemaõielised
57
52
Pähikud tavaliselt üle 4 mm pikad, välissõkla alusel pika karvatutiga
53
52
Pähikud alla 4 mm pikad, ilma välissõkalt ümbritsevate karvadeta
55
53
Sõklad karedad, pikemad kui ümbritsevad karvad (luup!)
53
Sõklad siledad, pole ümbritsevatest karvadest pikemad
54
54
Keeleke 8 (10) mm. Vars ei harune. Välissõklad 3 rooga (binokulaar!). Libled kitsaslantsetjad, pikalt ahenevad
54
Keeleke 1-3 mm. Varred harunevad alates suvest. Välissõklad 5 rooga (vahel eabaselgelt). Libled lantsetjad
55
Mitteõitsvatel võrsetel keeleke laiusest lühem
55
Mitteõitsvatel võrsetel keeleke laiusest pikem
56
56
Risoomid rohkem kui 3 soomusja lehega. Lehed 5-10 mm laiad. Õisik lai ka peale õitsemist, 10-20 cm pikk, rõhtsate harudega
56
Risoomid puuduvad või lühikesed, ilma soomusjate lehtedeta. Lehed 3-7 mm laiad. Õisik tõmbub peale õitsemist kokku, 5-15 cm pikk, harud püstised
57
Õisik tihe, kas piklik-ruljas ja täha moodi või munajahõlmine
58
57
Õisik hõre, püramiidja väliskujuga
59
58
Pähikud 2-õielised, varrel ühe reana, õisik piklik, harunemata
58
Pähikus 2 või rohkem õit, õisik haruneb
59
Pähikud südajad, rippuvad
59
Pähikud pole südajad ega rippuvad
60
60
Libled peaaegu pähiku pikkused. Pähikus keskel üks kahesooline õis ja servas 2 isasõit
60
Libled pähikust oluliselt lühemad. Pähikus ainult kahesoolised õied
61
61
Pähikud üle 2-3 korra laiusest pikemad, tavaliselt rohkem kui 5 õiega ja üle 4 mm pikad. Alumine välissõkal ilma andruta (luup!)
62
61
Pähikud munajad, mitte üle 2-3 korra laiusest pikemad, 4-5 (6) õiega, tavaliselt alla 4 mm pikad. Alumine välissõkal andruga
65
62
Välissõkal ja libled teravad
63
62
Välissõkal ja libled tömbid või sirged
63
Alumine lible 7-8 mm pikk
63
Alumine lible 3-4 mm pikk
64
64
Lehed pealt enam-vähem siledad. Kõrvakesed paljad. Pöörise alumises sõlmekohas 2 haru, üks 1-3, teine 4-5 pähikuga
64
Lehed pealt selgelt karedad. Kõrvakesed karvased. Pööriseharusid alumises sõlmes 2-3, igaüks 5-15 pähikuga
65
Üheaastased tallatud kasvukohtade taimed. Välissaõkal roodudel ja servas ripskarvane
65
Mitmeaastased taimed. Välissõkla rood krobelised või karvased ainult alaosas
66
66
Varred tugevalt lapikud kas ülaosas või alaosas
66
Vars ruljas, pole lapik
67
67
Risoome pole. Kõik võrsed viljuvad. Pähikud alla 4 mm pikad
67
Risoomidega, nii õitsvate kui mitteõitsvate võsudega. Pähikud u. 4 mm pikad
68
68
Taim hõredalt karvane. Alumised lehed lamedad või renjad, palju lühemad kui vars. Keeleke laskub lehetupe servale
68
Taim tihedalt karvane. Alumised lehed tugevalt kokkurullunud, harjasjad, sama pikad kui vars. Keeleke pole laskuv