1
Õied radiaalsümmeetrilised (vaadake tähelepanelikult õit või vilja tugeva luubiga)
2
1
Õied pole radiaalsümmeetrilised
10
2
Lehed vähemalt alusel pikkade valgete karvadega
3
2
Lehed paljad või väga lühikeste karvadega
4
3
Õied üksikult, pikaraolised, õieraod erineva pikkusega
3
Õied 3- kuni mitmekaupa osaõisikutes, nuttide või kobaratena
4
Õied ruljate tähkõisikute või ümarate nuttidena
5
4
Õied pole ruljate tähkõisikute ega ümarate nuttidena
6
5
Märgade niitude ja soode taim. Risoom peenike, võsunditega. Vili jaguneb 3 osaviljaks
5
Mererannataim. Risoom jäme, võsunditeta. Vili jaguneb 6 osaviljaks
6
Üheaastased väikesed taimed. Õied üksikult või 2(3)-kaupa
6
Mitmeaastased tugevad taimed. Õied pole üksikult
7
7
Lehed rististe vaheseinteta (lõigake leht lõikudeks!)
8
7
Leht rististe vaheseintega
9
8
Vars alusel lapik. Kupar tavaliselt õiekattelehtedest pikem. Tolmukapea kuni kaks korda tolmukaniidist pikem
8
Vars ruljas. Kupar õiekattelehtede pikkune. Tolmukapead 2-6 korda tolmukaniidist pikemad
9
Lehe ristlõige ovaalne. Välimised õiekattelehed teravad, 3-4 mm pikad. Õied 4-10 kaupa osaõisikutes
9
Lehe ristlõige ümar. Välimised õiekattelehed tömbid, 2-3 mm pikad. Õied 3-6 kaupa osaõisikus
10
Varred seest säsikad (pole õõnsad), kolmnurksed kuni ümarad, ilma sõlmekohtadeta (CYPERACEAE - LÕIKHEINALISED)
11
10
Varred alati seest õõnsad, alati ümarad, selgete sõlmekohtdega (POACEAE - KÕRRELISED)
37
11
Õisik pikkade, valgete siidjate õiekattekarvadega
12
11
Õisik pole valgete siidjate karvadega (õiekattekarvad puuduvad või on väga lühiksed)
13
12
Pähikuraod siledad. Varred keskosas ümarad. Tolmukad 2,5-5 mm pikad
12
Pähikuraod karedad. Varred keskosas kolmekandilised. Tolmukapead 1,5-2 mm pikad
13
Õied kahesoolised, emakate ja tolmukatega (luup!). NB! See on raskesti jälgitav tunnus. Kui jääte hätta, vaadake üle siin välja tulevate liikide pildid ja otsustage pildi järgi
14
13
Õied ühesoolised, tolmukate või emakatega
16
14
Pähikud õisikus kahe reana, õisikuid üks
14
Pähikud pole kaherealiselt, õisikuid rohkem
15
15
Õisik külgmine, varretaoline kõrgleht ulatub üle pähikute
16
Varre tipus 1 pähik
17
16
Varrel pähikuid rohkem kui üks
18
17
Taimed roomava risoomiga, ei moodusta puhmikuid
17
Taimed ilma roomava risoomita, tihedapuhmikulised
18
Pähikud väliselt üksteisega sarnased, tipmine tavaliselt vähemalt osaliselt emasõitega
19
18
Pähikud välimuselt erinevad: ülemised ainult isasõitega, alumised ainult emasõitega
26
19
Lehetupe vaba serv ainult ülaosas (2-3 mm) kilejas, edasi rohtjas
19
Lehetupp ülaservast allapoole pikalt kilejas
20
20
Taimed pika risoomiga. Pähikutega varred kasvavad tavaliselt ridadena
20
Taimed pika risoomita. Pähikuid kandvad varred ei kasva ridadena
21
21
Lehed alla 5 mm laiad
22
22
Põisikud alla 3 mm pikad
23
22
Põisikud üle 3 mm pikad
24
23
Õisik tihe, ei ole harunenud. Alumised lehetuped mustade kiududeta. Kasvab murusalt, ei moodusta mättaid
23
Õisik vähemalt alusel harunenud. Alumised lehetuped ohtrate mustade lihtkiududega. Kasvab kõrgete mätastena
24
Põisikud pähikus püstiselt. Kasvab tihedate puhmikutena
24
Põisikud asetsevad pähikus rõhtsalt või tähtjalt. Puhmikuid ei moodusta
25
25
Taime alaosa helepunase tooniga. Keeleke 2-4 korda laiusest pikem. Põisikud alaosas käsnja koega, 5,4-6,5 mm pikad
25
Taime alaosa pole punakas. Keelekepikkusest laiem. Põisik pole alusel käsnjas, 3-4 mm pikk
26
Emakakaelu 2. Põisikud tavaliselt enam-vähem kaksikkumerad
27
26
Emakakaelu 3. Põisikud 3-nurkse või rulja ristlõikega
29
27
Mätta või tiheda kogumikuna kasvavsd roomava risoomita taimed
28
27
Taimed roomava risoomiga, mättaid ei moodusta
28
Alumised lehetuped kollakaspruunid. Lehed sinakasrohelised. Põisikud 2,5-4 mm pikad
28
Alumised lehetuped tumepunased või mustjaspunased. Lehed tumerohelised. Põisikud 2-2,5 mm pikad
29
Põisikud vähemalt osaliselt karvased (luup!)
30
29
Põisikud paljad, karvad vahel noka servades
31
30
Põisikud selgelt kaheharulise üle 5 mm pika nokaga
30
Põisikud ilma nokata või lühikese, alla 0,5 mm pikkuse koonilise teraviku või nõrgalt kaheharulise nokaga
31
Vähemalt alumine pähik rippuv
32
31
Pähikud pole rippuvad
34
32
Isaspähikuid 2 või rohkem
33
33
Põisikud nokata või terve, alla 0,5 mm pika nokaga
33
Põisikud üle 0,5 mm pikkuse sügavalt kaheharulise nokaga
34
Murusalt või väga hõredate puhmikutena kasvav pikarisoomilised taimed
34
Tihedate puhmikutena kasvavad taimed, roomav risoom puudub või väga lühike
35
35
Alumine kandeleht õisikust lühem
35
Alumine kandeleht õisiku pikkune või pikem
36
36
Põisikud 2-4 mm pikad, nokk sirge, 1/3-1/2 põisiku alumise osa pikkune
36
Põisikud (3,5)4-6 mm pikad, nokk alumise osa pikkune, kõvedunud
37
Õisik täha sarnane, süstjas kuni ovaalne
38
37
Õisik harunenud pööris
47
39
Pähikud varre vastaskülgedel
40
39
Pähikud varrel ümberringi
40
Pähikud kahekaupa igas sõlmekohas
41
Pähikud ümber kogu varre
42
41
Pähikud varre vastaskülgedel
46
43
Pähikus rohkem kui üks viljuv õis
43
Pähikus üks viljuv õis
44
Mõlemad libled ohtega. Tolmukapead sinised
44
Libled oheteta (ohted välissõkaldel). Tolmukapead kollased kuni oranžid
45
45
Ohe lühem kui välissõkal, vaevu ulatub liblede vahelt välja
45
Ohe u. kaks korda välissõklast pikem, ulatub liblede vahelt välja
46
Hõredapuhmikuline, ilma risoomita taim. Ohe üle 5 mm pikk
46
Pikavõsundiline taim, ei moodusta mättaid. Ohe alla 5 mm pikk
47
Tugevad risoomiga taimed, pilliroo moodi, sageli üle 2 m kõrged, vars 0,5-1 cm läbimõõdus
47
Taimed väiksemad, ei meenuta pilliroogu, vars peenem
48
49
Pähikud 2 või rohkema õiega
51
50
Pikkade roomavate võsunditega, puhmaid ei moodusta. Sisesõkal 2/5 välissõkla pikkusest
50
Puhmastena kasvav taim, ilma võsunditeta või lühikeste võsunditega (mõnikord ka maa-aluste risoomidega). Sisesõkal vähem kui 1/5 välissõkla pikkusest
51
Pähikus rohkem kui 2 õit
52
52
Ohe kaarjas või põlvjas
53
54
Alumised lehed ja lehetuped harali karvadega. Sisesõkla telg sile. Rood ei ulatu välissõkla ülemise servani
54
Alumised lehed ja lehetuped paljad. Sisesõkla telg lühikarvane. Rood ulatuvad välissõkla ülemise servani
55
Õisik tihe, sagaraline, enam-vähem ühekülgne pööris
55
Õisik hõre, pole ühekülgne
56
56
Ohe ei asu lible kahe hambakese vahel (luup!). Taim paljas või väga lühikeste karvadega
57
56
Ohe asub lible kahe hambakese vahel. Taimed pikkade karvadega vartel või lehtedel
58
57
Lehed üle 0,7 mm laiad, siledad. Keeleke lühike, kõrvakesteta (luup!)
57
Lehed alla 0,7 mm laiad, karedad. Keeleke kõrvakestega
58
Alumiste lehetuppede karvad 1-1,5 mm pikad
58
Alumiste lehetuppede karvad 0,4-0,7 mm pikad
59
Keelekese asemel karvaring
59
Keeleke olemas, kilejas
60
60
Pähikud 2 või rohkemaõielised
66
61
Pähikud tavaliselt üle 4 mm pikad, välissõkla alusel pika karvatutiga
62
61
Pähikud alla 4 mm pikad, ilma välissõkalt ümbritsevate karvadeta
64
62
Sõklad karedad, pikemad kui ümbritsevad karvad (luup!)
62
Sõklad siledad, pole ümbritsevatest karvadest pikemad
63
63
Keeleke 8 (10) mm. Vars ei harune. Välissõklad 3 rooga (binokulaar!). Libled kitsaslantsetjad, pikalt ahenevad
63
Keeleke 1-3 mm. Varred harunevad alates suvest. Välissõklad 5 rooga (vahel eabaselgelt). Libled lantsetjad
64
Mitteõitsvatel võrsetel keeleke laiusest lühem
64
Mitteõitsvatel võrsetel keeleke laiusest pikem
65
65
Risoomid rohkem kui 3 soomusja lehega. Lehed 5-10 mm laiad. Õisik lai ka peale õitsemist, 10-20 cm pikk, rõhtsate harudega
65
Risoomid puuduvad või lühikesed, ilma soomusjate lehtedeta. Lehed 3-7 mm laiad. Õisik tõmbub peale õitsemist kokku, 5-15 cm pikk, harud püstised
66
Õisik tihe, kas piklik-ruljas ja täha moodi või munajahõlmine
67
66
Õisik hõre, püramiidja väliskujuga
68
67
Pähikud 2-õielised, varrel ühe reana, õisik piklik, harunemata
67
Pähikus 2 või rohkem õit, õisik haruneb
68
Pähikud südajad, rippuvad
68
Pähikud pole südajad ega rippuvad
69
69
Libled peaaegu pähiku pikkused. Pähikus keskel üks kahesooline õis ja servas 2 isasõit
69
Libled pähikust oluliselt lühemad. Pähikus ainult kahesoolised õied
70
70
Pähikud üle 2-3 korra laiusest pikemad, tavaliselt rohkem kui 5 õiega ja üle 4 mm pikad. Alumine välissõkal ilma andruta (luup!)
71
70
Pähikud munajad, mitte üle 2-3 korra laiusest pikemad, 4-5 (6) õiega, tavaliselt alla 4 mm pikad. Alumine välissõkal andruga
74
71
Välissõkal ja libled teravad
72
71
Välissõkal ja libled tömbid või sirged
72
Alumine lible 7-8 mm pikk
72
Alumine lible 3-4 mm pikk
73
73
Lehed pealt enam-vähem siledad. Kõrvakesed paljad. Pöörise alumises sõlmekohas 2 haru, üks 1-3, teine 4-5 pähikuga
73
Lehed pealt selgelt karedad. Kõrvakesed karvased. Pööriseharusid alumises sõlmes 2-3, igaüks 5-15 pähikuga
74
Üheaastased tallatud kasvukohtade taimed. Välissaõkal roodudel ja servas ripskarvane
74
Mitmeaastased taimed. Välissõkla rood krobelised või karvased ainult alaosas
75
75
Varred tugevalt lapikud kas ülaosas või alaosas
75
Vars ruljas, pole lapik
76
76
Risoome pole. Kõik võrsed viljuvad. Pähikud alla 4 mm pikad
76
Risoomidega, nii õitsvate kui mitteõitsvate võsudega. Pähikud u. 4 mm pikad
77
77
Taim hõredalt karvane. Alumised lehed lamedad või renjad, palju lühemad kui vars. Keeleke laskub lehetupe servale
77
Taim tihedalt karvane. Alumised lehed tugevalt kokkurullunud, harjasjad, sama pikad kui vars. Keeleke pole laskuv
3Õied 3- kuni mitmekaupa osaõisikutes, nuttide või kobaratena
4Õied ruljate tähkõisikute või ümarate nuttidena54Õied pole ruljate tähkõisikute ega ümarate nuttidena65Märgade niitude ja soode taim. Risoom peenike, võsunditega. Vili jaguneb 3 osaviljaks
5Mererannataim. Risoom jäme, võsunditeta. Vili jaguneb 6 osaviljaks
6Üheaastased väikesed taimed. Õied üksikult või 2(3)-kaupa
6Mitmeaastased tugevad taimed. Õied pole üksikult77Lehed rististe vaheseinteta (lõigake leht lõikudeks!)87Leht rististe vaheseintega98Vars alusel lapik. Kupar tavaliselt õiekattelehtedest pikem. Tolmukapea kuni kaks korda tolmukaniidist pikem
8Vars ruljas. Kupar õiekattelehtede pikkune. Tolmukapead 2-6 korda tolmukaniidist pikemad
9Lehe ristlõige ovaalne. Välimised õiekattelehed teravad, 3-4 mm pikad. Õied 4-10 kaupa osaõisikutes
9Lehe ristlõige ümar. Välimised õiekattelehed tömbid, 2-3 mm pikad. Õied 3-6 kaupa osaõisikus
10Varred seest säsikad (pole õõnsad), kolmnurksed kuni ümarad, ilma sõlmekohtadeta (CYPERACEAE - LÕIKHEINALISED)1110Varred alati seest õõnsad, alati ümarad, selgete sõlmekohtdega (POACEAE - KÕRRELISED)3711Õisik pikkade, valgete siidjate õiekattekarvadega1211Õisik pole valgete siidjate karvadega (õiekattekarvad puuduvad või on väga lühiksed)1312Pähikuraod siledad. Varred keskosas ümarad. Tolmukad 2,5-5 mm pikad
12Pähikuraod karedad. Varred keskosas kolmekandilised. Tolmukapead 1,5-2 mm pikad
13Õied kahesoolised, emakate ja tolmukatega (luup!). NB! See on raskesti jälgitav tunnus. Kui jääte hätta, vaadake üle siin välja tulevate liikide pildid ja otsustage pildi järgi1413Õied ühesoolised, tolmukate või emakatega1614Pähikud õisikus kahe reana, õisikuid üks
14Pähikud pole kaherealiselt, õisikuid rohkem1515Õisik külgmine, varretaoline kõrgleht ulatub üle pähikute
15Õisik tipmine
16Varre tipus 1 pähik1716Varrel pähikuid rohkem kui üks1817Taimed roomava risoomiga, ei moodusta puhmikuid
17Taimed ilma roomava risoomita, tihedapuhmikulised
18Pähikud väliselt üksteisega sarnased, tipmine tavaliselt vähemalt osaliselt emasõitega1918Pähikud välimuselt erinevad: ülemised ainult isasõitega, alumised ainult emasõitega2619Lehetupe vaba serv ainult ülaosas (2-3 mm) kilejas, edasi rohtjas
19Lehetupp ülaservast allapoole pikalt kilejas2020Taimed pika risoomiga. Pähikutega varred kasvavad tavaliselt ridadena
20Taimed pika risoomita. Pähikuid kandvad varred ei kasva ridadena2121Lehed üle 5 mm laiad
21Lehed alla 5 mm laiad2222Põisikud alla 3 mm pikad2322Põisikud üle 3 mm pikad2423Õisik tihe, ei ole harunenud. Alumised lehetuped mustade kiududeta. Kasvab murusalt, ei moodusta mättaid
23Õisik vähemalt alusel harunenud. Alumised lehetuped ohtrate mustade lihtkiududega. Kasvab kõrgete mätastena
24Põisikud pähikus püstiselt. Kasvab tihedate puhmikutena
24Põisikud asetsevad pähikus rõhtsalt või tähtjalt. Puhmikuid ei moodusta2525Taime alaosa helepunase tooniga. Keeleke 2-4 korda laiusest pikem. Põisikud alaosas käsnja koega, 5,4-6,5 mm pikad
25Taime alaosa pole punakas. Keelekepikkusest laiem. Põisik pole alusel käsnjas, 3-4 mm pikk
26Emakakaelu 2. Põisikud tavaliselt enam-vähem kaksikkumerad2726Emakakaelu 3. Põisikud 3-nurkse või rulja ristlõikega2927Mätta või tiheda kogumikuna kasvavsd roomava risoomita taimed2827Taimed roomava risoomiga, mättaid ei moodusta
28Alumised lehetuped kollakaspruunid. Lehed sinakasrohelised. Põisikud 2,5-4 mm pikad
28Alumised lehetuped tumepunased või mustjaspunased. Lehed tumerohelised. Põisikud 2-2,5 mm pikad
29Põisikud vähemalt osaliselt karvased (luup!)3029Põisikud paljad, karvad vahel noka servades3130Põisikud selgelt kaheharulise üle 5 mm pika nokaga
30Põisikud ilma nokata või lühikese, alla 0,5 mm pikkuse koonilise teraviku või nõrgalt kaheharulise nokaga
31Vähemalt alumine pähik rippuv3231Pähikud pole rippuvad3432Isaspähikuid 2 või rohkem3332Isaspähikuid 1
33Põisikud nokata või terve, alla 0,5 mm pika nokaga
34Tihedate puhmikutena kasvavad taimed, roomav risoom puudub või väga lühike3535Alumine kandeleht õisikust lühem
35Alumine kandeleht õisiku pikkune või pikem3636Põisikud 2-4 mm pikad, nokk sirge, 1/3-1/2 põisiku alumise osa pikkune
36Põisikud (3,5)4-6 mm pikad, nokk alumise osa pikkune, kõvedunud
37Õisik täha sarnane, süstjas kuni ovaalne3837Õisik harunenud pööris4738Pähikud oheteta3938Pähikud ohetega4139Pähikud varre vastaskülgedel4039Pähikud varrel ümberringi
40Pähikud kahekaupa igas sõlmekohas
40Pähikud üksikult
41Pähikud ümber kogu varre4241Pähikud varre vastaskülgedel4642Tähk munajas4342Tähk ruljas4443Pähikus rohkem kui üks viljuv õis
43Pähikus üks viljuv õis
44Mõlemad libled ohtega. Tolmukapead sinised
44Libled oheteta (ohted välissõkaldel). Tolmukapead kollased kuni oranžid4545Ohe lühem kui välissõkal, vaevu ulatub liblede vahelt välja
45Ohe u. kaks korda välissõklast pikem, ulatub liblede vahelt välja
46Hõredapuhmikuline, ilma risoomita taim. Ohe üle 5 mm pikk
46Pikavõsundiline taim, ei moodusta mättaid. Ohe alla 5 mm pikk
47Taimed väiksemad, ei meenuta pilliroogu, vars peenem4848Pähikud ohetega4948Pähikud oheteta5949Pähikud ühe õiega5049Pähikud 2 või rohkema õiega5150Pikkade roomavate võsunditega, puhmaid ei moodusta. Sisesõkal 2/5 välissõkla pikkusest
50Puhmastena kasvav taim, ilma võsunditeta või lühikeste võsunditega (mõnikord ka maa-aluste risoomidega). Sisesõkal vähem kui 1/5 välissõkla pikkusest
51Pähikud 2 õiega
51Pähikus rohkem kui 2 õit5252Ohe kaarjas või põlvjas5352Ohe sirge5553Ohe alla 3 mm pikk
53Ohe üle 3 mm pikk5454Alumised lehed ja lehetuped harali karvadega. Sisesõkla telg sile. Rood ei ulatu välissõkla ülemise servani
54Alumised lehed ja lehetuped paljad. Sisesõkla telg lühikarvane. Rood ulatuvad välissõkla ülemise servani
55Õisik tihe, sagaraline, enam-vähem ühekülgne pööris
55Õisik hõre, pole ühekülgne5656Ohe ei asu lible kahe hambakese vahel (luup!). Taim paljas või väga lühikeste karvadega5756Ohe asub lible kahe hambakese vahel. Taimed pikkade karvadega vartel või lehtedel5857Lehed üle 0,7 mm laiad, siledad. Keeleke lühike, kõrvakesteta (luup!)
57Lehed alla 0,7 mm laiad, karedad. Keeleke kõrvakestega
58Alumiste lehetuppede karvad 1-1,5 mm pikad
58Alumiste lehetuppede karvad 0,4-0,7 mm pikad
59Keelekese asemel karvaring
59Keeleke olemas, kilejas6060Pähikud 1-õielised6160Pähikud 2 või rohkemaõielised6661Pähikud tavaliselt üle 4 mm pikad, välissõkla alusel pika karvatutiga6261Pähikud alla 4 mm pikad, ilma välissõkalt ümbritsevate karvadeta6462Sõklad karedad, pikemad kui ümbritsevad karvad (luup!)
62Sõklad siledad, pole ümbritsevatest karvadest pikemad6363Keeleke 8 (10) mm. Vars ei harune. Välissõklad 3 rooga (binokulaar!). Libled kitsaslantsetjad, pikalt ahenevad
63Keeleke 1-3 mm. Varred harunevad alates suvest. Välissõklad 5 rooga (vahel eabaselgelt). Libled lantsetjad
64Mitteõitsvatel võrsetel keeleke laiusest lühem
64Mitteõitsvatel võrsetel keeleke laiusest pikem6565Risoomid rohkem kui 3 soomusja lehega. Lehed 5-10 mm laiad. Õisik lai ka peale õitsemist, 10-20 cm pikk, rõhtsate harudega
65Risoomid puuduvad või lühikesed, ilma soomusjate lehtedeta. Lehed 3-7 mm laiad. Õisik tõmbub peale õitsemist kokku, 5-15 cm pikk, harud püstised
67Pähikus 2 või rohkem õit, õisik haruneb
68Pähikud pole südajad ega rippuvad6969Libled peaaegu pähiku pikkused. Pähikus keskel üks kahesooline õis ja servas 2 isasõit
69Libled pähikust oluliselt lühemad. Pähikus ainult kahesoolised õied7070Pähikud üle 2-3 korra laiusest pikemad, tavaliselt rohkem kui 5 õiega ja üle 4 mm pikad. Alumine välissõkal ilma andruta (luup!)7170Pähikud munajad, mitte üle 2-3 korra laiusest pikemad, 4-5 (6) õiega, tavaliselt alla 4 mm pikad. Alumine välissõkal andruga7471Välissõkal ja libled teravad7271Välissõkal ja libled tömbid või sirged
72Alumine lible 7-8 mm pikk
72Alumine lible 3-4 mm pikk7373Lehed pealt enam-vähem siledad. Kõrvakesed paljad. Pöörise alumises sõlmekohas 2 haru, üks 1-3, teine 4-5 pähikuga
73Lehed pealt selgelt karedad. Kõrvakesed karvased. Pööriseharusid alumises sõlmes 2-3, igaüks 5-15 pähikuga
74Üheaastased tallatud kasvukohtade taimed. Välissaõkal roodudel ja servas ripskarvane
74Mitmeaastased taimed. Välissõkla rood krobelised või karvased ainult alaosas7575Varred tugevalt lapikud kas ülaosas või alaosas
75Vars ruljas, pole lapik7676Risoome pole. Kõik võrsed viljuvad. Pähikud alla 4 mm pikad
76Risoomidega, nii õitsvate kui mitteõitsvate võsudega. Pähikud u. 4 mm pikad7777Taim hõredalt karvane. Alumised lehed lamedad või renjad, palju lühemad kui vars. Keeleke laskub lehetupe servale
77Taim tihedalt karvane. Alumised lehed tugevalt kokkurullunud, harjasjad, sama pikad kui vars. Keeleke pole laskuv
