1
Vähemalt alumised lehed rootsuga
2
1
Kõik lehed rootsutud
14
2
Lehed paralleelsete roodudega, kõik lehed juurmised
3
2
Lehed pole paralleelsete roodudega, lehed olemas ka varrel
6
3
Lehed harva üle 3 korra laiusest pikemad, ümarad kuni elliptilised
4
3
Lehed laiusest palju pikemad, süstjad kuni lineaalsed
5
4
Lehed paljad või ainult üksikute karvadega. Õisikud alusel sageli tühikutega. Tolmukaniidid kroonist pikemad, tolmukapead kollakad
4
Lehed tihedalt karvased. Õisik ühtlane, tühikuteta. Tolmukaniidid kroonist 4-8 mm pikemad, tolmukapead helelillad
5
Lehed süstjad, lamedad, karvased, pole lihakad, tumedate täppideta. Pole mereranniku ega sooldunud pinnase taimed
5
Lehed lineaalsed, renjad, paljad, lihakad, tumedate täppidega. Mereranniku ja sooldunud pinnase taimed
6
Lehed sulgroodsed või ühe rooga
8
7
Vars kolmnurkne. Õisik ümbritsetud rohekaskollaste kõrglehtedega. Varrelehti kuni 4
7
Vars ruljas. Õisik pole selliste kõrglehtedega ümbritsetud. Varrelehti üle 4
8
Vili pole tiivuline. Abilehed puuduvad või on vabad, pole vart ümbritsevaks kilejaks tupeks (tõrveks) kokku kasvanud
9
8
Viljad tiivulised. Abilehed moodustavad kileja vart ümbritseva tupe (tõrve)
11
9
Vilja ümber kaks kandelehekest. Õied ühesoolised
10
9
Viljad pole kahe kandelehekesega ümbritsetud. Õied kahesoolised
10
Alumised lehed rombjad või kolmnurksed, odaja alusega
10
Alumised lehed lineaalsed kuni äraspidimunajad
11
Lehed nooljad või odajad, hapuka maitsega. Õied ühesoolised
12
11
Lehe alus südajas, ümar või kiiljas, mitte kunagi nooljas või odajas, pole hapuka maitsega. Õied kahesoolised
12
Lehed tavaliselt alla 2 cm laiad. Õiekattelehed seemnete pikkused (alla 1,5 mm)
12
Lehed tavaliselt üle 2 cm laiad. Õiekattelehed seemnetest pikemad (üle 2 mm)
13
13
Õisiku harud lihtsad, ei harune
13
Õisiku harud harunevad korduvalt
14
Õied radiaalsümmeetrilised (vaadake tähelepanelikult õit või vilja tugeva luubiga)
15
14
Õied pole radiaalsümmeetrilised
23
15
Lehed vähemalt alusel pikkade valgete karvadega
16
15
Lehed paljad või väga lühikeste karvadega
17
16
Õied üksikult, pikaraolised, õieraod erineva pikkusega
16
Õied 3- kuni mitmekaupa osaõisikutes, nuttide või kobaratena
17
Õied ruljate tähkõisikute või ümarate nuttidena
18
17
Õied pole ruljate tähkõisikute ega ümarate nuttidena
19
18
Märgade niitude ja soode taim. Risoom peenike, võsunditega. Vili jaguneb 3 osaviljaks
18
Mererannataim. Risoom jäme, võsunditeta. Vili jaguneb 6 osaviljaks
19
Üheaastased väikesed taimed. Õied üksikult või 2(3)-kaupa
19
Mitmeaastased tugevad taimed. Õied pole üksikult
20
20
Lehed rististe vaheseinteta (lõigake leht lõikudeks!)
21
20
Leht rististe vaheseintega
22
21
Vars alusel lapik. Kupar tavaliselt õiekattelehtedest pikem. Tolmukapea kuni kaks korda tolmukaniidist pikem
21
Vars ruljas. Kupar õiekattelehtede pikkune. Tolmukapead 2-6 korda tolmukaniidist pikemad
22
Lehe ristlõige ovaalne. Välimised õiekattelehed teravad, 3-4 mm pikad. Õied 4-10 kaupa osaõisikutes
22
Lehe ristlõige ümar. Välimised õiekattelehed tömbid, 2-3 mm pikad. Õied 3-6 kaupa osaõisikus
23
Varred seest säsikad (pole õõnsad), kolmnurksed kuni ümarad, ilma sõlmekohtadeta (CYPERACEAE - LÕIKHEINALISED)
24
23
Varred alati seest õõnsad, alati ümarad, selgete sõlmekohtdega (POACEAE - KÕRRELISED)
50
24
Õisik pikkade, valgete siidjate õiekattekarvadega
25
24
Õisik pole valgete siidjate karvadega (õiekattekarvad puuduvad või on väga lühiksed)
26
25
Pähikuraod siledad. Varred keskosas ümarad. Tolmukad 2,5-5 mm pikad
25
Pähikuraod karedad. Varred keskosas kolmekandilised. Tolmukapead 1,5-2 mm pikad
26
Õied kahesoolised, emakate ja tolmukatega (luup!). NB! See on raskesti jälgitav tunnus. Kui jääte hätta, vaadake üle siin välja tulevate liikide pildid ja otsustage pildi järgi
27
26
Õied ühesoolised, tolmukate või emakatega
29
27
Pähikud õisikus kahe reana, õisikuid üks
27
Pähikud pole kaherealiselt, õisikuid rohkem
28
28
Õisik külgmine, varretaoline kõrgleht ulatub üle pähikute
29
Varre tipus 1 pähik
30
29
Varrel pähikuid rohkem kui üks
31
30
Taimed roomava risoomiga, ei moodusta puhmikuid
30
Taimed ilma roomava risoomita, tihedapuhmikulised
31
Pähikud väliselt üksteisega sarnased, tipmine tavaliselt vähemalt osaliselt emasõitega
32
31
Pähikud välimuselt erinevad: ülemised ainult isasõitega, alumised ainult emasõitega
39
32
Lehetupe vaba serv ainult ülaosas (2-3 mm) kilejas, edasi rohtjas
32
Lehetupp ülaservast allapoole pikalt kilejas
33
33
Taimed pika risoomiga. Pähikutega varred kasvavad tavaliselt ridadena
33
Taimed pika risoomita. Pähikuid kandvad varred ei kasva ridadena
34
34
Lehed alla 5 mm laiad
35
35
Põisikud alla 3 mm pikad
36
35
Põisikud üle 3 mm pikad
37
36
Õisik tihe, ei ole harunenud. Alumised lehetuped mustade kiududeta. Kasvab murusalt, ei moodusta mättaid
36
Õisik vähemalt alusel harunenud. Alumised lehetuped ohtrate mustade lihtkiududega. Kasvab kõrgete mätastena
37
Põisikud pähikus püstiselt. Kasvab tihedate puhmikutena
37
Põisikud asetsevad pähikus rõhtsalt või tähtjalt. Puhmikuid ei moodusta
38
38
Taime alaosa helepunase tooniga. Keeleke 2-4 korda laiusest pikem. Põisikud alaosas käsnja koega, 5,4-6,5 mm pikad
38
Taime alaosa pole punakas. Keelekepikkusest laiem. Põisik pole alusel käsnjas, 3-4 mm pikk
39
Emakakaelu 2. Põisikud tavaliselt enam-vähem kaksikkumerad
40
39
Emakakaelu 3. Põisikud 3-nurkse või rulja ristlõikega
42
40
Mätta või tiheda kogumikuna kasvavsd roomava risoomita taimed
41
40
Taimed roomava risoomiga, mättaid ei moodusta
41
Alumised lehetuped kollakaspruunid. Lehed sinakasrohelised. Põisikud 2,5-4 mm pikad
41
Alumised lehetuped tumepunased või mustjaspunased. Lehed tumerohelised. Põisikud 2-2,5 mm pikad
42
Põisikud vähemalt osaliselt karvased (luup!)
43
42
Põisikud paljad, karvad vahel noka servades
44
43
Põisikud selgelt kaheharulise üle 5 mm pika nokaga
43
Põisikud ilma nokata või lühikese, alla 0,5 mm pikkuse koonilise teraviku või nõrgalt kaheharulise nokaga
44
Vähemalt alumine pähik rippuv
45
44
Pähikud pole rippuvad
47
45
Isaspähikuid 2 või rohkem
46
46
Põisikud nokata või terve, alla 0,5 mm pika nokaga
46
Põisikud üle 0,5 mm pikkuse sügavalt kaheharulise nokaga
47
Murusalt või väga hõredate puhmikutena kasvav pikarisoomilised taimed
47
Tihedate puhmikutena kasvavad taimed, roomav risoom puudub või väga lühike
48
48
Alumine kandeleht õisikust lühem
48
Alumine kandeleht õisiku pikkune või pikem
49
49
Põisikud 2-4 mm pikad, nokk sirge, 1/3-1/2 põisiku alumise osa pikkune
49
Põisikud (3,5)4-6 mm pikad, nokk alumise osa pikkune, kõvedunud
50
Õisik täha sarnane, süstjas kuni ovaalne
51
50
Õisik harunenud pööris
60
52
Pähikud varre vastaskülgedel
53
52
Pähikud varrel ümberringi
53
Pähikud kahekaupa igas sõlmekohas
54
Pähikud ümber kogu varre
55
54
Pähikud varre vastaskülgedel
59
56
Pähikus rohkem kui üks viljuv õis
56
Pähikus üks viljuv õis
57
Mõlemad libled ohtega. Tolmukapead sinised
57
Libled oheteta (ohted välissõkaldel). Tolmukapead kollased kuni oranžid
58
58
Ohe lühem kui välissõkal, vaevu ulatub liblede vahelt välja
58
Ohe u. kaks korda välissõklast pikem, ulatub liblede vahelt välja
59
Hõredapuhmikuline, ilma risoomita taim. Ohe üle 5 mm pikk
59
Pikavõsundiline taim, ei moodusta mättaid. Ohe alla 5 mm pikk
60
Tugevad risoomiga taimed, pilliroo moodi, sageli üle 2 m kõrged, vars 0,5-1 cm läbimõõdus
60
Taimed väiksemad, ei meenuta pilliroogu, vars peenem
61
62
Pähikud 2 või rohkema õiega
64
63
Pikkade roomavate võsunditega, puhmaid ei moodusta. Sisesõkal 2/5 välissõkla pikkusest
63
Puhmastena kasvav taim, ilma võsunditeta või lühikeste võsunditega (mõnikord ka maa-aluste risoomidega). Sisesõkal vähem kui 1/5 välissõkla pikkusest
64
Pähikus rohkem kui 2 õit
65
65
Ohe kaarjas või põlvjas
66
67
Alumised lehed ja lehetuped harali karvadega. Sisesõkla telg sile. Rood ei ulatu välissõkla ülemise servani
67
Alumised lehed ja lehetuped paljad. Sisesõkla telg lühikarvane. Rood ulatuvad välissõkla ülemise servani
68
Õisik tihe, sagaraline, enam-vähem ühekülgne pööris
68
Õisik hõre, pole ühekülgne
69
69
Ohe ei asu lible kahe hambakese vahel (luup!). Taim paljas või väga lühikeste karvadega
70
69
Ohe asub lible kahe hambakese vahel. Taimed pikkade karvadega vartel või lehtedel
71
70
Lehed üle 0,7 mm laiad, siledad. Keeleke lühike, kõrvakesteta (luup!)
70
Lehed alla 0,7 mm laiad, karedad. Keeleke kõrvakestega
71
Alumiste lehetuppede karvad 1-1,5 mm pikad
71
Alumiste lehetuppede karvad 0,4-0,7 mm pikad
72
Keelekese asemel karvaring
72
Keeleke olemas, kilejas
73
73
Pähikud 2 või rohkemaõielised
79
74
Pähikud tavaliselt üle 4 mm pikad, välissõkla alusel pika karvatutiga
75
74
Pähikud alla 4 mm pikad, ilma välissõkalt ümbritsevate karvadeta
77
75
Sõklad karedad, pikemad kui ümbritsevad karvad (luup!)
75
Sõklad siledad, pole ümbritsevatest karvadest pikemad
76
76
Keeleke 8 (10) mm. Vars ei harune. Välissõklad 3 rooga (binokulaar!). Libled kitsaslantsetjad, pikalt ahenevad
76
Keeleke 1-3 mm. Varred harunevad alates suvest. Välissõklad 5 rooga (vahel eabaselgelt). Libled lantsetjad
77
Mitteõitsvatel võrsetel keeleke laiusest lühem
77
Mitteõitsvatel võrsetel keeleke laiusest pikem
78
78
Risoomid rohkem kui 3 soomusja lehega. Lehed 5-10 mm laiad. Õisik lai ka peale õitsemist, 10-20 cm pikk, rõhtsate harudega
78
Risoomid puuduvad või lühikesed, ilma soomusjate lehtedeta. Lehed 3-7 mm laiad. Õisik tõmbub peale õitsemist kokku, 5-15 cm pikk, harud püstised
79
Õisik tihe, kas piklik-ruljas ja täha moodi või munajahõlmine
80
79
Õisik hõre, püramiidja väliskujuga
81
80
Pähikud 2-õielised, varrel ühe reana, õisik piklik, harunemata
80
Pähikus 2 või rohkem õit, õisik haruneb
81
Pähikud südajad, rippuvad
81
Pähikud pole südajad ega rippuvad
82
82
Libled peaaegu pähiku pikkused. Pähikus keskel üks kahesooline õis ja servas 2 isasõit
82
Libled pähikust oluliselt lühemad. Pähikus ainult kahesoolised õied
83
83
Pähikud üle 2-3 korra laiusest pikemad, tavaliselt rohkem kui 5 õiega ja üle 4 mm pikad. Alumine välissõkal ilma andruta (luup!)
84
83
Pähikud munajad, mitte üle 2-3 korra laiusest pikemad, 4-5 (6) õiega, tavaliselt alla 4 mm pikad. Alumine välissõkal andruga
87
84
Välissõkal ja libled teravad
85
84
Välissõkal ja libled tömbid või sirged
85
Alumine lible 7-8 mm pikk
85
Alumine lible 3-4 mm pikk
86
86
Lehed pealt enam-vähem siledad. Kõrvakesed paljad. Pöörise alumises sõlmekohas 2 haru, üks 1-3, teine 4-5 pähikuga
86
Lehed pealt selgelt karedad. Kõrvakesed karvased. Pööriseharusid alumises sõlmes 2-3, igaüks 5-15 pähikuga
87
Üheaastased tallatud kasvukohtade taimed. Välissaõkal roodudel ja servas ripskarvane
87
Mitmeaastased taimed. Välissõkla rood krobelised või karvased ainult alaosas
88
88
Varred tugevalt lapikud kas ülaosas või alaosas
88
Vars ruljas, pole lapik
89
89
Risoome pole. Kõik võrsed viljuvad. Pähikud alla 4 mm pikad
89
Risoomidega, nii õitsvate kui mitteõitsvate võsudega. Pähikud u. 4 mm pikad
90
90
Taim hõredalt karvane. Alumised lehed lamedad või renjad, palju lühemad kui vars. Keeleke laskub lehetupe servale
90
Taim tihedalt karvane. Alumised lehed tugevalt kokkurullunud, harjasjad, sama pikad kui vars. Keeleke pole laskuv