2
Vähemalt alumised lehed rootsuga
3
2
Kõik lehed rootsutud
15
3
Lehed paralleelsete roodudega, kõik lehed juurmised
4
3
Lehed pole paralleelsete roodudega, lehed olemas ka varrel
7
4
Lehed harva üle 3 korra laiusest pikemad, ümarad kuni elliptilised
5
4
Lehed laiusest palju pikemad, süstjad kuni lineaalsed
6
5
Lehed paljad või ainult üksikute karvadega. Õisikud alusel sageli tühikutega. Tolmukaniidid kroonist pikemad, tolmukapead kollakad
5
Lehed tihedalt karvased. Õisik ühtlane, tühikuteta. Tolmukaniidid kroonist 4-8 mm pikemad, tolmukapead helelillad
6
Lehed süstjad, lamedad, karvased, pole lihakad, tumedate täppideta. Pole mereranniku ega sooldunud pinnase taimed
6
Lehed lineaalsed, renjad, paljad, lihakad, tumedate täppidega. Mereranniku ja sooldunud pinnase taimed
7
Lehed sulgroodsed või ühe rooga
9
8
Vars kolmnurkne. Õisik ümbritsetud rohekaskollaste kõrglehtedega. Varrelehti kuni 4
8
Vars ruljas. Õisik pole selliste kõrglehtedega ümbritsetud. Varrelehti üle 4
9
Vili pole tiivuline. Abilehed puuduvad või on vabad, pole vart ümbritsevaks kilejaks tupeks (tõrveks) kokku kasvanud
10
9
Viljad tiivulised. Abilehed moodustavad kileja vart ümbritseva tupe (tõrve)
12
10
Vilja ümber kaks kandelehekest. Õied ühesoolised
11
10
Viljad pole kahe kandelehekesega ümbritsetud. Õied kahesoolised
11
Alumised lehed rombjad või kolmnurksed, odaja alusega
11
Alumised lehed lineaalsed kuni äraspidimunajad
12
Lehed nooljad või odajad, hapuka maitsega. Õied ühesoolised
13
12
Lehe alus südajas, ümar või kiiljas, mitte kunagi nooljas või odajas, pole hapuka maitsega. Õied kahesoolised
13
Lehed tavaliselt alla 2 cm laiad. Õiekattelehed seemnete pikkused (alla 1,5 mm)
13
Lehed tavaliselt üle 2 cm laiad. Õiekattelehed seemnetest pikemad (üle 2 mm)
14
14
Õisiku harud lihtsad, ei harune
14
Õisiku harud harunevad korduvalt
15
Õied radiaalsümmeetrilised (vaadake tähelepanelikult õit või vilja tugeva luubiga)
16
15
Õied pole radiaalsümmeetrilised
24
16
Lehed vähemalt alusel pikkade valgete karvadega
17
16
Lehed paljad või väga lühikeste karvadega
18
17
Õied üksikult, pikaraolised, õieraod erineva pikkusega
17
Õied 3- kuni mitmekaupa osaõisikutes, nuttide või kobaratena
18
Õied ruljate tähkõisikute või ümarate nuttidena
19
18
Õied pole ruljate tähkõisikute ega ümarate nuttidena
20
19
Märgade niitude ja soode taim. Risoom peenike, võsunditega. Vili jaguneb 3 osaviljaks
19
Mererannataim. Risoom jäme, võsunditeta. Vili jaguneb 6 osaviljaks
20
Üheaastased väikesed taimed. Õied üksikult või 2(3)-kaupa
20
Mitmeaastased tugevad taimed. Õied pole üksikult
21
21
Lehed rististe vaheseinteta (lõigake leht lõikudeks!)
22
21
Leht rististe vaheseintega
23
22
Vars alusel lapik. Kupar tavaliselt õiekattelehtedest pikem. Tolmukapea kuni kaks korda tolmukaniidist pikem
22
Vars ruljas. Kupar õiekattelehtede pikkune. Tolmukapead 2-6 korda tolmukaniidist pikemad
23
Lehe ristlõige ovaalne. Välimised õiekattelehed teravad, 3-4 mm pikad. Õied 4-10 kaupa osaõisikutes
23
Lehe ristlõige ümar. Välimised õiekattelehed tömbid, 2-3 mm pikad. Õied 3-6 kaupa osaõisikus
24
Varred seest säsikad (pole õõnsad), kolmnurksed kuni ümarad, ilma sõlmekohtadeta (CYPERACEAE - LÕIKHEINALISED)
25
24
Varred alati seest õõnsad, alati ümarad, selgete sõlmekohtdega (POACEAE - KÕRRELISED)
51
25
Õisik pikkade, valgete siidjate õiekattekarvadega
26
25
Õisik pole valgete siidjate karvadega (õiekattekarvad puuduvad või on väga lühiksed)
27
26
Pähikuraod siledad. Varred keskosas ümarad. Tolmukad 2,5-5 mm pikad
26
Pähikuraod karedad. Varred keskosas kolmekandilised. Tolmukapead 1,5-2 mm pikad
27
Õied kahesoolised, emakate ja tolmukatega (luup!). NB! See on raskesti jälgitav tunnus. Kui jääte hätta, vaadake üle siin välja tulevate liikide pildid ja otsustage pildi järgi
28
27
Õied ühesoolised, tolmukate või emakatega
30
28
Pähikud õisikus kahe reana, õisikuid üks
28
Pähikud pole kaherealiselt, õisikuid rohkem
29
29
Õisik külgmine, varretaoline kõrgleht ulatub üle pähikute
30
Varre tipus 1 pähik
31
30
Varrel pähikuid rohkem kui üks
32
31
Taimed roomava risoomiga, ei moodusta puhmikuid
31
Taimed ilma roomava risoomita, tihedapuhmikulised
32
Pähikud väliselt üksteisega sarnased, tipmine tavaliselt vähemalt osaliselt emasõitega
33
32
Pähikud välimuselt erinevad: ülemised ainult isasõitega, alumised ainult emasõitega
40
33
Lehetupe vaba serv ainult ülaosas (2-3 mm) kilejas, edasi rohtjas
33
Lehetupp ülaservast allapoole pikalt kilejas
34
34
Taimed pika risoomiga. Pähikutega varred kasvavad tavaliselt ridadena
34
Taimed pika risoomita. Pähikuid kandvad varred ei kasva ridadena
35
35
Lehed alla 5 mm laiad
36
36
Põisikud alla 3 mm pikad
37
36
Põisikud üle 3 mm pikad
38
37
Õisik tihe, ei ole harunenud. Alumised lehetuped mustade kiududeta. Kasvab murusalt, ei moodusta mättaid
37
Õisik vähemalt alusel harunenud. Alumised lehetuped ohtrate mustade lihtkiududega. Kasvab kõrgete mätastena
38
Põisikud pähikus püstiselt. Kasvab tihedate puhmikutena
38
Põisikud asetsevad pähikus rõhtsalt või tähtjalt. Puhmikuid ei moodusta
39
39
Taime alaosa helepunase tooniga. Keeleke 2-4 korda laiusest pikem. Põisikud alaosas käsnja koega, 5,4-6,5 mm pikad
39
Taime alaosa pole punakas. Keelekepikkusest laiem. Põisik pole alusel käsnjas, 3-4 mm pikk
40
Emakakaelu 2. Põisikud tavaliselt enam-vähem kaksikkumerad
41
40
Emakakaelu 3. Põisikud 3-nurkse või rulja ristlõikega
43
41
Mätta või tiheda kogumikuna kasvavsd roomava risoomita taimed
42
41
Taimed roomava risoomiga, mättaid ei moodusta
42
Alumised lehetuped kollakaspruunid. Lehed sinakasrohelised. Põisikud 2,5-4 mm pikad
42
Alumised lehetuped tumepunased või mustjaspunased. Lehed tumerohelised. Põisikud 2-2,5 mm pikad
43
Põisikud vähemalt osaliselt karvased (luup!)
44
43
Põisikud paljad, karvad vahel noka servades
45
44
Põisikud selgelt kaheharulise üle 5 mm pika nokaga
44
Põisikud ilma nokata või lühikese, alla 0,5 mm pikkuse koonilise teraviku või nõrgalt kaheharulise nokaga
45
Vähemalt alumine pähik rippuv
46
45
Pähikud pole rippuvad
48
46
Isaspähikuid 2 või rohkem
47
47
Põisikud nokata või terve, alla 0,5 mm pika nokaga
47
Põisikud üle 0,5 mm pikkuse sügavalt kaheharulise nokaga
48
Murusalt või väga hõredate puhmikutena kasvav pikarisoomilised taimed
48
Tihedate puhmikutena kasvavad taimed, roomav risoom puudub või väga lühike
49
49
Alumine kandeleht õisikust lühem
49
Alumine kandeleht õisiku pikkune või pikem
50
50
Põisikud 2-4 mm pikad, nokk sirge, 1/3-1/2 põisiku alumise osa pikkune
50
Põisikud (3,5)4-6 mm pikad, nokk alumise osa pikkune, kõvedunud
51
Õisik täha sarnane, süstjas kuni ovaalne
52
51
Õisik harunenud pööris
61
53
Pähikud varre vastaskülgedel
54
53
Pähikud varrel ümberringi
54
Pähikud kahekaupa igas sõlmekohas
55
Pähikud ümber kogu varre
56
55
Pähikud varre vastaskülgedel
60
57
Pähikus rohkem kui üks viljuv õis
57
Pähikus üks viljuv õis
58
Mõlemad libled ohtega. Tolmukapead sinised
58
Libled oheteta (ohted välissõkaldel). Tolmukapead kollased kuni oranžid
59
59
Ohe lühem kui välissõkal, vaevu ulatub liblede vahelt välja
59
Ohe u. kaks korda välissõklast pikem, ulatub liblede vahelt välja
60
Hõredapuhmikuline, ilma risoomita taim. Ohe üle 5 mm pikk
60
Pikavõsundiline taim, ei moodusta mättaid. Ohe alla 5 mm pikk
61
Tugevad risoomiga taimed, pilliroo moodi, sageli üle 2 m kõrged, vars 0,5-1 cm läbimõõdus
61
Taimed väiksemad, ei meenuta pilliroogu, vars peenem
62
63
Pähikud 2 või rohkema õiega
65
64
Pikkade roomavate võsunditega, puhmaid ei moodusta. Sisesõkal 2/5 välissõkla pikkusest
64
Puhmastena kasvav taim, ilma võsunditeta või lühikeste võsunditega (mõnikord ka maa-aluste risoomidega). Sisesõkal vähem kui 1/5 välissõkla pikkusest
65
Pähikus rohkem kui 2 õit
66
66
Ohe kaarjas või põlvjas
67
68
Alumised lehed ja lehetuped harali karvadega. Sisesõkla telg sile. Rood ei ulatu välissõkla ülemise servani
68
Alumised lehed ja lehetuped paljad. Sisesõkla telg lühikarvane. Rood ulatuvad välissõkla ülemise servani
69
Õisik tihe, sagaraline, enam-vähem ühekülgne pööris
69
Õisik hõre, pole ühekülgne
70
70
Ohe ei asu lible kahe hambakese vahel (luup!). Taim paljas või väga lühikeste karvadega
71
70
Ohe asub lible kahe hambakese vahel. Taimed pikkade karvadega vartel või lehtedel
72
71
Lehed üle 0,7 mm laiad, siledad. Keeleke lühike, kõrvakesteta (luup!)
71
Lehed alla 0,7 mm laiad, karedad. Keeleke kõrvakestega
72
Alumiste lehetuppede karvad 1-1,5 mm pikad
72
Alumiste lehetuppede karvad 0,4-0,7 mm pikad
73
Keelekese asemel karvaring
73
Keeleke olemas, kilejas
74
74
Pähikud 2 või rohkemaõielised
80
75
Pähikud tavaliselt üle 4 mm pikad, välissõkla alusel pika karvatutiga
76
75
Pähikud alla 4 mm pikad, ilma välissõkalt ümbritsevate karvadeta
78
76
Sõklad karedad, pikemad kui ümbritsevad karvad (luup!)
76
Sõklad siledad, pole ümbritsevatest karvadest pikemad
77
77
Keeleke 8 (10) mm. Vars ei harune. Välissõklad 3 rooga (binokulaar!). Libled kitsaslantsetjad, pikalt ahenevad
77
Keeleke 1-3 mm. Varred harunevad alates suvest. Välissõklad 5 rooga (vahel eabaselgelt). Libled lantsetjad
78
Mitteõitsvatel võrsetel keeleke laiusest lühem
78
Mitteõitsvatel võrsetel keeleke laiusest pikem
79
79
Risoomid rohkem kui 3 soomusja lehega. Lehed 5-10 mm laiad. Õisik lai ka peale õitsemist, 10-20 cm pikk, rõhtsate harudega
79
Risoomid puuduvad või lühikesed, ilma soomusjate lehtedeta. Lehed 3-7 mm laiad. Õisik tõmbub peale õitsemist kokku, 5-15 cm pikk, harud püstised
80
Õisik tihe, kas piklik-ruljas ja täha moodi või munajahõlmine
81
80
Õisik hõre, püramiidja väliskujuga
82
81
Pähikud 2-õielised, varrel ühe reana, õisik piklik, harunemata
81
Pähikus 2 või rohkem õit, õisik haruneb
82
Pähikud südajad, rippuvad
82
Pähikud pole südajad ega rippuvad
83
83
Libled peaaegu pähiku pikkused. Pähikus keskel üks kahesooline õis ja servas 2 isasõit
83
Libled pähikust oluliselt lühemad. Pähikus ainult kahesoolised õied
84
84
Pähikud üle 2-3 korra laiusest pikemad, tavaliselt rohkem kui 5 õiega ja üle 4 mm pikad. Alumine välissõkal ilma andruta (luup!)
85
84
Pähikud munajad, mitte üle 2-3 korra laiusest pikemad, 4-5 (6) õiega, tavaliselt alla 4 mm pikad. Alumine välissõkal andruga
88
85
Välissõkal ja libled teravad
86
85
Välissõkal ja libled tömbid või sirged
86
Alumine lible 7-8 mm pikk
86
Alumine lible 3-4 mm pikk
87
87
Lehed pealt enam-vähem siledad. Kõrvakesed paljad. Pöörise alumises sõlmekohas 2 haru, üks 1-3, teine 4-5 pähikuga
87
Lehed pealt selgelt karedad. Kõrvakesed karvased. Pööriseharusid alumises sõlmes 2-3, igaüks 5-15 pähikuga
88
Üheaastased tallatud kasvukohtade taimed. Välissaõkal roodudel ja servas ripskarvane
88
Mitmeaastased taimed. Välissõkla rood krobelised või karvased ainult alaosas
89
89
Varred tugevalt lapikud kas ülaosas või alaosas
89
Vars ruljas, pole lapik
90
90
Risoome pole. Kõik võrsed viljuvad. Pähikud alla 4 mm pikad
90
Risoomidega, nii õitsvate kui mitteõitsvate võsudega. Pähikud u. 4 mm pikad
91
91
Taim hõredalt karvane. Alumised lehed lamedad või renjad, palju lühemad kui vars. Keeleke laskub lehetupe servale
91
Taim tihedalt karvane. Alumised lehed tugevalt kokkurullunud, harjasjad, sama pikad kui vars. Keeleke pole laskuv