1
Õied kahe tiheda üksteisele järgneva silinderja tõlvikuna, alumine, sametjas, koosneb emasõitest, ülemine isasõitest
2
2
Lehed 3-6 mm laiad. Õisiku emas- ja isasosa vahel on näha vart. Emasõied soomustega
2
Lehed 8-20 mm laiad. Õisiku emasosa ja isasosa puutuvad kokku. Emasõied soomusteta
4
Vähemalt alumised lehed rootsuga
5
4
Kõik lehed rootsutud
17
5
Lehed paralleelsete roodudega, kõik lehed juurmised
6
5
Lehed pole paralleelsete roodudega, lehed olemas ka varrel
9
6
Lehed harva üle 3 korra laiusest pikemad, ümarad kuni elliptilised
7
6
Lehed laiusest palju pikemad, süstjad kuni lineaalsed
8
7
Lehed paljad või ainult üksikute karvadega. Õisikud alusel sageli tühikutega. Tolmukaniidid kroonist pikemad, tolmukapead kollakad
7
Lehed tihedalt karvased. Õisik ühtlane, tühikuteta. Tolmukaniidid kroonist 4-8 mm pikemad, tolmukapead helelillad
8
Lehed süstjad, lamedad, karvased, pole lihakad, tumedate täppideta. Pole mereranniku ega sooldunud pinnase taimed
8
Lehed lineaalsed, renjad, paljad, lihakad, tumedate täppidega. Mereranniku ja sooldunud pinnase taimed
9
Lehed sulgroodsed või ühe rooga
11
10
Vars kolmnurkne. Õisik ümbritsetud rohekaskollaste kõrglehtedega. Varrelehti kuni 4
10
Vars ruljas. Õisik pole selliste kõrglehtedega ümbritsetud. Varrelehti üle 4
11
Vili pole tiivuline. Abilehed puuduvad või on vabad, pole vart ümbritsevaks kilejaks tupeks (tõrveks) kokku kasvanud
12
11
Viljad tiivulised. Abilehed moodustavad kileja vart ümbritseva tupe (tõrve)
14
12
Vilja ümber kaks kandelehekest. Õied ühesoolised
13
12
Viljad pole kahe kandelehekesega ümbritsetud. Õied kahesoolised
13
Alumised lehed rombjad või kolmnurksed, odaja alusega
13
Alumised lehed lineaalsed kuni äraspidimunajad
14
Lehed nooljad või odajad, hapuka maitsega. Õied ühesoolised
15
14
Lehe alus südajas, ümar või kiiljas, mitte kunagi nooljas või odajas, pole hapuka maitsega. Õied kahesoolised
15
Lehed tavaliselt alla 2 cm laiad. Õiekattelehed seemnete pikkused (alla 1,5 mm)
15
Lehed tavaliselt üle 2 cm laiad. Õiekattelehed seemnetest pikemad (üle 2 mm)
16
16
Õisiku harud lihtsad, ei harune
16
Õisiku harud harunevad korduvalt
17
Õied radiaalsümmeetrilised (vaadake tähelepanelikult õit või vilja tugeva luubiga)
18
17
Õied pole radiaalsümmeetrilised
26
18
Lehed vähemalt alusel pikkade valgete karvadega
19
18
Lehed paljad või väga lühikeste karvadega
20
19
Õied üksikult, pikaraolised, õieraod erineva pikkusega
19
Õied 3- kuni mitmekaupa osaõisikutes, nuttide või kobaratena
20
Õied ruljate tähkõisikute või ümarate nuttidena
21
20
Õied pole ruljate tähkõisikute ega ümarate nuttidena
22
21
Märgade niitude ja soode taim. Risoom peenike, võsunditega. Vili jaguneb 3 osaviljaks
21
Mererannataim. Risoom jäme, võsunditeta. Vili jaguneb 6 osaviljaks
22
Üheaastased väikesed taimed. Õied üksikult või 2(3)-kaupa
22
Mitmeaastased tugevad taimed. Õied pole üksikult
23
23
Lehed rististe vaheseinteta (lõigake leht lõikudeks!)
24
23
Leht rististe vaheseintega
25
24
Vars alusel lapik. Kupar tavaliselt õiekattelehtedest pikem. Tolmukapea kuni kaks korda tolmukaniidist pikem
24
Vars ruljas. Kupar õiekattelehtede pikkune. Tolmukapead 2-6 korda tolmukaniidist pikemad
25
Lehe ristlõige ovaalne. Välimised õiekattelehed teravad, 3-4 mm pikad. Õied 4-10 kaupa osaõisikutes
25
Lehe ristlõige ümar. Välimised õiekattelehed tömbid, 2-3 mm pikad. Õied 3-6 kaupa osaõisikus
26
Varred seest säsikad (pole õõnsad), kolmnurksed kuni ümarad, ilma sõlmekohtadeta (CYPERACEAE - LÕIKHEINALISED)
27
26
Varred alati seest õõnsad, alati ümarad, selgete sõlmekohtdega (POACEAE - KÕRRELISED)
53
27
Õisik pikkade, valgete siidjate õiekattekarvadega
28
27
Õisik pole valgete siidjate karvadega (õiekattekarvad puuduvad või on väga lühiksed)
29
28
Pähikuraod siledad. Varred keskosas ümarad. Tolmukad 2,5-5 mm pikad
28
Pähikuraod karedad. Varred keskosas kolmekandilised. Tolmukapead 1,5-2 mm pikad
29
Õied kahesoolised, emakate ja tolmukatega (luup!). NB! See on raskesti jälgitav tunnus. Kui jääte hätta, vaadake üle siin välja tulevate liikide pildid ja otsustage pildi järgi
30
29
Õied ühesoolised, tolmukate või emakatega
32
30
Pähikud õisikus kahe reana, õisikuid üks
30
Pähikud pole kaherealiselt, õisikuid rohkem
31
31
Õisik külgmine, varretaoline kõrgleht ulatub üle pähikute
32
Varre tipus 1 pähik
33
32
Varrel pähikuid rohkem kui üks
34
33
Taimed roomava risoomiga, ei moodusta puhmikuid
33
Taimed ilma roomava risoomita, tihedapuhmikulised
34
Pähikud väliselt üksteisega sarnased, tipmine tavaliselt vähemalt osaliselt emasõitega
35
34
Pähikud välimuselt erinevad: ülemised ainult isasõitega, alumised ainult emasõitega
42
35
Lehetupe vaba serv ainult ülaosas (2-3 mm) kilejas, edasi rohtjas
35
Lehetupp ülaservast allapoole pikalt kilejas
36
36
Taimed pika risoomiga. Pähikutega varred kasvavad tavaliselt ridadena
36
Taimed pika risoomita. Pähikuid kandvad varred ei kasva ridadena
37
37
Lehed alla 5 mm laiad
38
38
Põisikud alla 3 mm pikad
39
38
Põisikud üle 3 mm pikad
40
39
Õisik tihe, ei ole harunenud. Alumised lehetuped mustade kiududeta. Kasvab murusalt, ei moodusta mättaid
39
Õisik vähemalt alusel harunenud. Alumised lehetuped ohtrate mustade lihtkiududega. Kasvab kõrgete mätastena
40
Põisikud pähikus püstiselt. Kasvab tihedate puhmikutena
40
Põisikud asetsevad pähikus rõhtsalt või tähtjalt. Puhmikuid ei moodusta
41
41
Taime alaosa helepunase tooniga. Keeleke 2-4 korda laiusest pikem. Põisikud alaosas käsnja koega, 5,4-6,5 mm pikad
41
Taime alaosa pole punakas. Keelekepikkusest laiem. Põisik pole alusel käsnjas, 3-4 mm pikk
42
Emakakaelu 2. Põisikud tavaliselt enam-vähem kaksikkumerad
43
42
Emakakaelu 3. Põisikud 3-nurkse või rulja ristlõikega
45
43
Mätta või tiheda kogumikuna kasvavsd roomava risoomita taimed
44
43
Taimed roomava risoomiga, mättaid ei moodusta
44
Alumised lehetuped kollakaspruunid. Lehed sinakasrohelised. Põisikud 2,5-4 mm pikad
44
Alumised lehetuped tumepunased või mustjaspunased. Lehed tumerohelised. Põisikud 2-2,5 mm pikad
45
Põisikud vähemalt osaliselt karvased (luup!)
46
45
Põisikud paljad, karvad vahel noka servades
47
46
Põisikud selgelt kaheharulise üle 5 mm pika nokaga
46
Põisikud ilma nokata või lühikese, alla 0,5 mm pikkuse koonilise teraviku või nõrgalt kaheharulise nokaga
47
Vähemalt alumine pähik rippuv
48
47
Pähikud pole rippuvad
50
48
Isaspähikuid 2 või rohkem
49
49
Põisikud nokata või terve, alla 0,5 mm pika nokaga
49
Põisikud üle 0,5 mm pikkuse sügavalt kaheharulise nokaga
50
Murusalt või väga hõredate puhmikutena kasvav pikarisoomilised taimed
50
Tihedate puhmikutena kasvavad taimed, roomav risoom puudub või väga lühike
51
51
Alumine kandeleht õisikust lühem
51
Alumine kandeleht õisiku pikkune või pikem
52
52
Põisikud 2-4 mm pikad, nokk sirge, 1/3-1/2 põisiku alumise osa pikkune
52
Põisikud (3,5)4-6 mm pikad, nokk alumise osa pikkune, kõvedunud
53
Õisik täha sarnane, süstjas kuni ovaalne
54
53
Õisik harunenud pööris
63
55
Pähikud varre vastaskülgedel
56
55
Pähikud varrel ümberringi
56
Pähikud kahekaupa igas sõlmekohas
57
Pähikud ümber kogu varre
58
57
Pähikud varre vastaskülgedel
62
59
Pähikus rohkem kui üks viljuv õis
59
Pähikus üks viljuv õis
60
Mõlemad libled ohtega. Tolmukapead sinised
60
Libled oheteta (ohted välissõkaldel). Tolmukapead kollased kuni oranžid
61
61
Ohe lühem kui välissõkal, vaevu ulatub liblede vahelt välja
61
Ohe u. kaks korda välissõklast pikem, ulatub liblede vahelt välja
62
Hõredapuhmikuline, ilma risoomita taim. Ohe üle 5 mm pikk
62
Pikavõsundiline taim, ei moodusta mättaid. Ohe alla 5 mm pikk
63
Tugevad risoomiga taimed, pilliroo moodi, sageli üle 2 m kõrged, vars 0,5-1 cm läbimõõdus
63
Taimed väiksemad, ei meenuta pilliroogu, vars peenem
64
65
Pähikud 2 või rohkema õiega
67
66
Pikkade roomavate võsunditega, puhmaid ei moodusta. Sisesõkal 2/5 välissõkla pikkusest
66
Puhmastena kasvav taim, ilma võsunditeta või lühikeste võsunditega (mõnikord ka maa-aluste risoomidega). Sisesõkal vähem kui 1/5 välissõkla pikkusest
67
Pähikus rohkem kui 2 õit
68
68
Ohe kaarjas või põlvjas
69
70
Alumised lehed ja lehetuped harali karvadega. Sisesõkla telg sile. Rood ei ulatu välissõkla ülemise servani
70
Alumised lehed ja lehetuped paljad. Sisesõkla telg lühikarvane. Rood ulatuvad välissõkla ülemise servani
71
Õisik tihe, sagaraline, enam-vähem ühekülgne pööris
71
Õisik hõre, pole ühekülgne
72
72
Ohe ei asu lible kahe hambakese vahel (luup!). Taim paljas või väga lühikeste karvadega
73
72
Ohe asub lible kahe hambakese vahel. Taimed pikkade karvadega vartel või lehtedel
74
73
Lehed üle 0,7 mm laiad, siledad. Keeleke lühike, kõrvakesteta (luup!)
73
Lehed alla 0,7 mm laiad, karedad. Keeleke kõrvakestega
74
Alumiste lehetuppede karvad 1-1,5 mm pikad
74
Alumiste lehetuppede karvad 0,4-0,7 mm pikad
75
Keelekese asemel karvaring
75
Keeleke olemas, kilejas
76
76
Pähikud 2 või rohkemaõielised
82
77
Pähikud tavaliselt üle 4 mm pikad, välissõkla alusel pika karvatutiga
78
77
Pähikud alla 4 mm pikad, ilma välissõkalt ümbritsevate karvadeta
80
78
Sõklad karedad, pikemad kui ümbritsevad karvad (luup!)
78
Sõklad siledad, pole ümbritsevatest karvadest pikemad
79
79
Keeleke 8 (10) mm. Vars ei harune. Välissõklad 3 rooga (binokulaar!). Libled kitsaslantsetjad, pikalt ahenevad
79
Keeleke 1-3 mm. Varred harunevad alates suvest. Välissõklad 5 rooga (vahel eabaselgelt). Libled lantsetjad
80
Mitteõitsvatel võrsetel keeleke laiusest lühem
80
Mitteõitsvatel võrsetel keeleke laiusest pikem
81
81
Risoomid rohkem kui 3 soomusja lehega. Lehed 5-10 mm laiad. Õisik lai ka peale õitsemist, 10-20 cm pikk, rõhtsate harudega
81
Risoomid puuduvad või lühikesed, ilma soomusjate lehtedeta. Lehed 3-7 mm laiad. Õisik tõmbub peale õitsemist kokku, 5-15 cm pikk, harud püstised
82
Õisik tihe, kas piklik-ruljas ja täha moodi või munajahõlmine
83
82
Õisik hõre, püramiidja väliskujuga
84
83
Pähikud 2-õielised, varrel ühe reana, õisik piklik, harunemata
83
Pähikus 2 või rohkem õit, õisik haruneb
84
Pähikud südajad, rippuvad
84
Pähikud pole südajad ega rippuvad
85
85
Libled peaaegu pähiku pikkused. Pähikus keskel üks kahesooline õis ja servas 2 isasõit
85
Libled pähikust oluliselt lühemad. Pähikus ainult kahesoolised õied
86
86
Pähikud üle 2-3 korra laiusest pikemad, tavaliselt rohkem kui 5 õiega ja üle 4 mm pikad. Alumine välissõkal ilma andruta (luup!)
87
86
Pähikud munajad, mitte üle 2-3 korra laiusest pikemad, 4-5 (6) õiega, tavaliselt alla 4 mm pikad. Alumine välissõkal andruga
90
87
Välissõkal ja libled teravad
88
87
Välissõkal ja libled tömbid või sirged
88
Alumine lible 7-8 mm pikk
88
Alumine lible 3-4 mm pikk
89
89
Lehed pealt enam-vähem siledad. Kõrvakesed paljad. Pöörise alumises sõlmekohas 2 haru, üks 1-3, teine 4-5 pähikuga
89
Lehed pealt selgelt karedad. Kõrvakesed karvased. Pööriseharusid alumises sõlmes 2-3, igaüks 5-15 pähikuga
90
Üheaastased tallatud kasvukohtade taimed. Välissaõkal roodudel ja servas ripskarvane
90
Mitmeaastased taimed. Välissõkla rood krobelised või karvased ainult alaosas
91
91
Varred tugevalt lapikud kas ülaosas või alaosas
91
Vars ruljas, pole lapik
92
92
Risoome pole. Kõik võrsed viljuvad. Pähikud alla 4 mm pikad
92
Risoomidega, nii õitsvate kui mitteõitsvate võsudega. Pähikud u. 4 mm pikad
93
93
Taim hõredalt karvane. Alumised lehed lamedad või renjad, palju lühemad kui vars. Keeleke laskub lehetupe servale
93
Taim tihedalt karvane. Alumised lehed tugevalt kokkurullunud, harjasjad, sama pikad kui vars. Keeleke pole laskuv
2Lehed 8-20 mm laiad. Õisiku emasosa ja isasosa puutuvad kokku. Emasõied soomusteta
3Kääbuspõõsad
3Rohttaimed44Vähemalt alumised lehed rootsuga54Kõik lehed rootsutud175Lehed paralleelsete roodudega, kõik lehed juurmised65Lehed pole paralleelsete roodudega, lehed olemas ka varrel96Lehed harva üle 3 korra laiusest pikemad, ümarad kuni elliptilised76Lehed laiusest palju pikemad, süstjad kuni lineaalsed87Lehed paljad või ainult üksikute karvadega. Õisikud alusel sageli tühikutega. Tolmukaniidid kroonist pikemad, tolmukapead kollakad
7Lehed tihedalt karvased. Õisik ühtlane, tühikuteta. Tolmukaniidid kroonist 4-8 mm pikemad, tolmukapead helelillad
8Lehed süstjad, lamedad, karvased, pole lihakad, tumedate täppideta. Pole mereranniku ega sooldunud pinnase taimed
8Lehed lineaalsed, renjad, paljad, lihakad, tumedate täppidega. Mereranniku ja sooldunud pinnase taimed
9Lehed sõrmroodsed109Lehed sulgroodsed või ühe rooga1110Vars kolmnurkne. Õisik ümbritsetud rohekaskollaste kõrglehtedega. Varrelehti kuni 4
10Vars ruljas. Õisik pole selliste kõrglehtedega ümbritsetud. Varrelehti üle 4
11Vili pole tiivuline. Abilehed puuduvad või on vabad, pole vart ümbritsevaks kilejaks tupeks (tõrveks) kokku kasvanud1211Viljad tiivulised. Abilehed moodustavad kileja vart ümbritseva tupe (tõrve)1412Vilja ümber kaks kandelehekest. Õied ühesoolised1312Viljad pole kahe kandelehekesega ümbritsetud. Õied kahesoolised
13Alumised lehed rombjad või kolmnurksed, odaja alusega
13Alumised lehed lineaalsed kuni äraspidimunajad
14Lehed nooljad või odajad, hapuka maitsega. Õied ühesoolised1514Lehe alus südajas, ümar või kiiljas, mitte kunagi nooljas või odajas, pole hapuka maitsega. Õied kahesoolised
15Lehed tavaliselt alla 2 cm laiad. Õiekattelehed seemnete pikkused (alla 1,5 mm)
15Lehed tavaliselt üle 2 cm laiad. Õiekattelehed seemnetest pikemad (üle 2 mm)1616Õisiku harud lihtsad, ei harune
16Õisiku harud harunevad korduvalt
17Õied radiaalsümmeetrilised (vaadake tähelepanelikult õit või vilja tugeva luubiga)1817Õied pole radiaalsümmeetrilised2618Lehed vähemalt alusel pikkade valgete karvadega1918Lehed paljad või väga lühikeste karvadega2019Õied üksikult, pikaraolised, õieraod erineva pikkusega
19Õied 3- kuni mitmekaupa osaõisikutes, nuttide või kobaratena
20Õied ruljate tähkõisikute või ümarate nuttidena2120Õied pole ruljate tähkõisikute ega ümarate nuttidena2221Märgade niitude ja soode taim. Risoom peenike, võsunditega. Vili jaguneb 3 osaviljaks
21Mererannataim. Risoom jäme, võsunditeta. Vili jaguneb 6 osaviljaks
22Üheaastased väikesed taimed. Õied üksikult või 2(3)-kaupa
22Mitmeaastased tugevad taimed. Õied pole üksikult2323Lehed rististe vaheseinteta (lõigake leht lõikudeks!)2423Leht rististe vaheseintega2524Vars alusel lapik. Kupar tavaliselt õiekattelehtedest pikem. Tolmukapea kuni kaks korda tolmukaniidist pikem
24Vars ruljas. Kupar õiekattelehtede pikkune. Tolmukapead 2-6 korda tolmukaniidist pikemad
25Lehe ristlõige ovaalne. Välimised õiekattelehed teravad, 3-4 mm pikad. Õied 4-10 kaupa osaõisikutes
25Lehe ristlõige ümar. Välimised õiekattelehed tömbid, 2-3 mm pikad. Õied 3-6 kaupa osaõisikus
26Varred seest säsikad (pole õõnsad), kolmnurksed kuni ümarad, ilma sõlmekohtadeta (CYPERACEAE - LÕIKHEINALISED)2726Varred alati seest õõnsad, alati ümarad, selgete sõlmekohtdega (POACEAE - KÕRRELISED)5327Õisik pikkade, valgete siidjate õiekattekarvadega2827Õisik pole valgete siidjate karvadega (õiekattekarvad puuduvad või on väga lühiksed)2928Pähikuraod siledad. Varred keskosas ümarad. Tolmukad 2,5-5 mm pikad
28Pähikuraod karedad. Varred keskosas kolmekandilised. Tolmukapead 1,5-2 mm pikad
29Õied kahesoolised, emakate ja tolmukatega (luup!). NB! See on raskesti jälgitav tunnus. Kui jääte hätta, vaadake üle siin välja tulevate liikide pildid ja otsustage pildi järgi3029Õied ühesoolised, tolmukate või emakatega3230Pähikud õisikus kahe reana, õisikuid üks
30Pähikud pole kaherealiselt, õisikuid rohkem3131Õisik külgmine, varretaoline kõrgleht ulatub üle pähikute
31Õisik tipmine
32Varre tipus 1 pähik3332Varrel pähikuid rohkem kui üks3433Taimed roomava risoomiga, ei moodusta puhmikuid
33Taimed ilma roomava risoomita, tihedapuhmikulised
34Pähikud väliselt üksteisega sarnased, tipmine tavaliselt vähemalt osaliselt emasõitega3534Pähikud välimuselt erinevad: ülemised ainult isasõitega, alumised ainult emasõitega4235Lehetupe vaba serv ainult ülaosas (2-3 mm) kilejas, edasi rohtjas
35Lehetupp ülaservast allapoole pikalt kilejas3636Taimed pika risoomiga. Pähikutega varred kasvavad tavaliselt ridadena
36Taimed pika risoomita. Pähikuid kandvad varred ei kasva ridadena3737Lehed üle 5 mm laiad
37Lehed alla 5 mm laiad3838Põisikud alla 3 mm pikad3938Põisikud üle 3 mm pikad4039Õisik tihe, ei ole harunenud. Alumised lehetuped mustade kiududeta. Kasvab murusalt, ei moodusta mättaid
39Õisik vähemalt alusel harunenud. Alumised lehetuped ohtrate mustade lihtkiududega. Kasvab kõrgete mätastena
40Põisikud pähikus püstiselt. Kasvab tihedate puhmikutena
40Põisikud asetsevad pähikus rõhtsalt või tähtjalt. Puhmikuid ei moodusta4141Taime alaosa helepunase tooniga. Keeleke 2-4 korda laiusest pikem. Põisikud alaosas käsnja koega, 5,4-6,5 mm pikad
41Taime alaosa pole punakas. Keelekepikkusest laiem. Põisik pole alusel käsnjas, 3-4 mm pikk
42Emakakaelu 2. Põisikud tavaliselt enam-vähem kaksikkumerad4342Emakakaelu 3. Põisikud 3-nurkse või rulja ristlõikega4543Mätta või tiheda kogumikuna kasvavsd roomava risoomita taimed4443Taimed roomava risoomiga, mättaid ei moodusta
44Alumised lehetuped kollakaspruunid. Lehed sinakasrohelised. Põisikud 2,5-4 mm pikad
44Alumised lehetuped tumepunased või mustjaspunased. Lehed tumerohelised. Põisikud 2-2,5 mm pikad
45Põisikud vähemalt osaliselt karvased (luup!)4645Põisikud paljad, karvad vahel noka servades4746Põisikud selgelt kaheharulise üle 5 mm pika nokaga
46Põisikud ilma nokata või lühikese, alla 0,5 mm pikkuse koonilise teraviku või nõrgalt kaheharulise nokaga
47Vähemalt alumine pähik rippuv4847Pähikud pole rippuvad5048Isaspähikuid 2 või rohkem4948Isaspähikuid 1
49Põisikud nokata või terve, alla 0,5 mm pika nokaga
50Tihedate puhmikutena kasvavad taimed, roomav risoom puudub või väga lühike5151Alumine kandeleht õisikust lühem
51Alumine kandeleht õisiku pikkune või pikem5252Põisikud 2-4 mm pikad, nokk sirge, 1/3-1/2 põisiku alumise osa pikkune
52Põisikud (3,5)4-6 mm pikad, nokk alumise osa pikkune, kõvedunud
53Õisik täha sarnane, süstjas kuni ovaalne5453Õisik harunenud pööris6354Pähikud oheteta5554Pähikud ohetega5755Pähikud varre vastaskülgedel5655Pähikud varrel ümberringi
56Pähikud kahekaupa igas sõlmekohas
56Pähikud üksikult
57Pähikud ümber kogu varre5857Pähikud varre vastaskülgedel6258Tähk munajas5958Tähk ruljas6059Pähikus rohkem kui üks viljuv õis
59Pähikus üks viljuv õis
60Mõlemad libled ohtega. Tolmukapead sinised
60Libled oheteta (ohted välissõkaldel). Tolmukapead kollased kuni oranžid6161Ohe lühem kui välissõkal, vaevu ulatub liblede vahelt välja
61Ohe u. kaks korda välissõklast pikem, ulatub liblede vahelt välja
62Hõredapuhmikuline, ilma risoomita taim. Ohe üle 5 mm pikk
62Pikavõsundiline taim, ei moodusta mättaid. Ohe alla 5 mm pikk
63Taimed väiksemad, ei meenuta pilliroogu, vars peenem6464Pähikud ohetega6564Pähikud oheteta7565Pähikud ühe õiega6665Pähikud 2 või rohkema õiega6766Pikkade roomavate võsunditega, puhmaid ei moodusta. Sisesõkal 2/5 välissõkla pikkusest
66Puhmastena kasvav taim, ilma võsunditeta või lühikeste võsunditega (mõnikord ka maa-aluste risoomidega). Sisesõkal vähem kui 1/5 välissõkla pikkusest
67Pähikud 2 õiega
67Pähikus rohkem kui 2 õit6868Ohe kaarjas või põlvjas6968Ohe sirge7169Ohe alla 3 mm pikk
69Ohe üle 3 mm pikk7070Alumised lehed ja lehetuped harali karvadega. Sisesõkla telg sile. Rood ei ulatu välissõkla ülemise servani
70Alumised lehed ja lehetuped paljad. Sisesõkla telg lühikarvane. Rood ulatuvad välissõkla ülemise servani
71Õisik tihe, sagaraline, enam-vähem ühekülgne pööris
71Õisik hõre, pole ühekülgne7272Ohe ei asu lible kahe hambakese vahel (luup!). Taim paljas või väga lühikeste karvadega7372Ohe asub lible kahe hambakese vahel. Taimed pikkade karvadega vartel või lehtedel7473Lehed üle 0,7 mm laiad, siledad. Keeleke lühike, kõrvakesteta (luup!)
73Lehed alla 0,7 mm laiad, karedad. Keeleke kõrvakestega
74Alumiste lehetuppede karvad 1-1,5 mm pikad
74Alumiste lehetuppede karvad 0,4-0,7 mm pikad
75Keelekese asemel karvaring
75Keeleke olemas, kilejas7676Pähikud 1-õielised7776Pähikud 2 või rohkemaõielised8277Pähikud tavaliselt üle 4 mm pikad, välissõkla alusel pika karvatutiga7877Pähikud alla 4 mm pikad, ilma välissõkalt ümbritsevate karvadeta8078Sõklad karedad, pikemad kui ümbritsevad karvad (luup!)
78Sõklad siledad, pole ümbritsevatest karvadest pikemad7979Keeleke 8 (10) mm. Vars ei harune. Välissõklad 3 rooga (binokulaar!). Libled kitsaslantsetjad, pikalt ahenevad
79Keeleke 1-3 mm. Varred harunevad alates suvest. Välissõklad 5 rooga (vahel eabaselgelt). Libled lantsetjad
80Mitteõitsvatel võrsetel keeleke laiusest lühem
80Mitteõitsvatel võrsetel keeleke laiusest pikem8181Risoomid rohkem kui 3 soomusja lehega. Lehed 5-10 mm laiad. Õisik lai ka peale õitsemist, 10-20 cm pikk, rõhtsate harudega
81Risoomid puuduvad või lühikesed, ilma soomusjate lehtedeta. Lehed 3-7 mm laiad. Õisik tõmbub peale õitsemist kokku, 5-15 cm pikk, harud püstised
83Pähikus 2 või rohkem õit, õisik haruneb
84Pähikud pole südajad ega rippuvad8585Libled peaaegu pähiku pikkused. Pähikus keskel üks kahesooline õis ja servas 2 isasõit
85Libled pähikust oluliselt lühemad. Pähikus ainult kahesoolised õied8686Pähikud üle 2-3 korra laiusest pikemad, tavaliselt rohkem kui 5 õiega ja üle 4 mm pikad. Alumine välissõkal ilma andruta (luup!)8786Pähikud munajad, mitte üle 2-3 korra laiusest pikemad, 4-5 (6) õiega, tavaliselt alla 4 mm pikad. Alumine välissõkal andruga9087Välissõkal ja libled teravad8887Välissõkal ja libled tömbid või sirged
88Alumine lible 7-8 mm pikk
88Alumine lible 3-4 mm pikk8989Lehed pealt enam-vähem siledad. Kõrvakesed paljad. Pöörise alumises sõlmekohas 2 haru, üks 1-3, teine 4-5 pähikuga
89Lehed pealt selgelt karedad. Kõrvakesed karvased. Pööriseharusid alumises sõlmes 2-3, igaüks 5-15 pähikuga
90Üheaastased tallatud kasvukohtade taimed. Välissaõkal roodudel ja servas ripskarvane
90Mitmeaastased taimed. Välissõkla rood krobelised või karvased ainult alaosas9191Varred tugevalt lapikud kas ülaosas või alaosas
91Vars ruljas, pole lapik9292Risoome pole. Kõik võrsed viljuvad. Pähikud alla 4 mm pikad
92Risoomidega, nii õitsvate kui mitteõitsvate võsudega. Pähikud u. 4 mm pikad9393Taim hõredalt karvane. Alumised lehed lamedad või renjad, palju lühemad kui vars. Keeleke laskub lehetupe servale
93Taim tihedalt karvane. Alumised lehed tugevalt kokkurullunud, harjasjad, sama pikad kui vars. Keeleke pole laskuv
