Back 
Printable version
| 1 | Puud või üle 50 cm kõrgused põõsad | 2 |
| 1 | Rohttaimed või väikesed põõsad (kuni 50 cm kõrged) | 46 |
| 2 | Lehed nõeljad (okkad) või soomusekujulised | 3 |
| 2 | Lehed tavalised, pole nõeljad ega soomusekujulised | 5 |
| 3 | Põõsad, kuni 3 m kõrged | |
| Juniperus communis L. - harilik kadakas | ||
|
Iseloomulikud tunnused: Põõsas, vahel ka
puukujuline, kuni 12 m kõrge. Okkad teravad, 3-kaupa
männastes, hõõrumisel lõhnavad aromaatselt.
Vili lihakas, marjatoline, noorelt roheline, valminult sinakasmust.
Korraga on põõsal nii rohelisi kui siniseid
“kadakamarju”, mis tegelikult on lihakad käbid. Levik ja ökoloogia: Eestis sage liivikutel, loodudel, männikutes, ka soodes. Võib kasvada tihedate kadastikena. Levinud Euroopas, Põhja-Aasias, Põhja-Aafrikas ja Põhja-Ameerikas. Märkused: Lambad söövad meeleldi kadakate noori võrseid ja hoiavad sellega kadastike tiheduse kontrolli all. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 3 | Puud, täiskasvanult üle 3 m kõrged | 4 |
| 4 | Okkad 2-5-kaupa või suuremate kimpudena väikestel lühivõrstel | |
| Pinus sylvestris L. - harilik mänd | ||
|
Iseloomulikud tunnused: Puu, kuni 40 m kõrge. Okkad
2-kaupa, sinakasrohelised, teravatipulised, kinnituvad võrsele
suhteliselt hõredalt. Käbid tuhmid, pruunid, alumised
soomused ei avane. Pungad punakaspruunid, harva veidi vaigused. Levik ja ökoloogia: Eestis laialt levinud metsapuu liivmullal ja rabastuval pinnasel. Õitseb mais, juunis. Levinud Euroopas ja Aasias. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 4 | Okkad üksikult | |
| Picea abies (L.) H.Karst. - harilik kuusk | ||
|
Iseloomulikud tunnused: Puu, kuni 48 m kõrge. Okkad
1,5-2,5 cm pikad, veidi torkavad, tumerohelised, igal neljal tahul
kahe heledama triibuga, kinnituvad oksale rootsukesega. Käbid
10-15cm pikad. Levik ja ökoloogia: Eestis sage metsapuu, kasvatakse ka ilupuuna ja hekina. Õitseb mais, juunis. Levinud Põhja- ja Kesk-Euroopas. Märkused: Palju aretatud iluvorme. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 5 | Lehed vastakud | 6 |
| 5 | Lehed vahelduvad või männases | 11 |
| 6 | Lihtlehed, selgete hõlmadega | 7 |
| 6 | Liitlehed või terved (ilma sisselõigeteta) lihtlehed | 8 |
| 7 | Lehed üldkujult selgelt viisnurksed | |
| Acer platanoides L. - harilik vaher | ||
|
Iseloomulikud tunnused: Puu, kuni 30 m kõrge.
Vanemate puude tüvi kaetud tumehalli peenerõmelise
korbaga. Lehed pealt ja alt ühesuguselt rohelised, lehed
viiehõlmalised, hõlmad teravatipulised, üksikute
teravate hammastega, sügisel lähevad kollaseks või
punaseks. Leheroots sisaldab piimmahla. Õitseb enne lehtede
täielikku puhkemist. Õied kollakasrohelised. Õiekobar
lai, püstine. Vilja tiivad ühinevad nürinurkselt,
tiibade sisemised servad moodustavad kaare. Levik ja ökoloogia: Eestis tavaline leht- ja segametsades, sageli ilupuuna parkides ja aedades. Levinud Kesk- ja Põhja-Euroopas, kasvab ka Balkanil, Väike-Aasias ja Iraanis. Õitseb mais, enne lehtede täielikku puhkemist. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 7 | Lehed pole üldkujult viisnurksed | |
| Viburnum opulus L. - harilik lodjapuu | ||
|
Iseloomulikud tunnused: Põõsas, (1)2-3(4) m
kõrge. Võrsed kandilised, hallid, punaka varjundiga.
Lehed kolmehõlmalised, hõlmad teritunud tipuga, pealt
paljad, alt pehmekarvased. Valkjad ratasjad õied
on lamedates vihmavarjutaolistes õisikutes, servmised
steriilsed õied teistest suuremad. Viljad erepunased, lihakad,
luuseemnega. Levik ja ökoloogia: Eestis tavaline, kasvab sega- ja lodumetsades, puisniitudel, sageli ka ilupõõsana. Õitseb mais, juunis. Levinud Euroopast Põhja-Aasiani. Märkused: Marjad söödavad, aga moos ebameeldiva lõhnaga. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 8 | Liitlehed | |
| Fraxinus excelsior L. - harilik saar | ||
|
Iseloomulikud tunnused: Puu, kuni 35(40) m kõrge.
Paaritusulgjad liitlehed, lehekesi 9-15, lehekesed kuni 10 cm pikad.
Õied pisikesed, tihedates külgmistes tumedates kimpudes,
täiesti ilma õiekattelehtedeta, ainult emakate või
tolmukatega, harvem ühes õies olemas nii tolmukad kui
emakad. Tiibviljad ühe seemnega, kuni 4 cm pikad,
kimpudena. Pungad silmatorkavalt mustad. Levik ja ökoloogia: Tavaline kogu Eestis ja suuremas osas Euroopas niisketes metsades, puisniitudel, jõekallastel. Kasutatakse ka haljastuses. Õitseb aprillis, mais enne lehtimist. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 8 | Lihtlehed | 9 |
| 9 | Leht alusel sirge kuni südajas | |
| Syringa vulgaris L. - harilik sirel | ||
|
Iseloomulikud tunnused: Põõsas, kuni 7(10) m
kõrge. Lehed vastakud, 8-10 cm pikad, südajad,
tumerohelised, terveservalised, siledad. Õied lillad või
valged, neljatised, torujad, lõhnavad, 10-25 cm pikkustes
püstistes, enamasti kahekaupa asetsevates õisikutes. Vili
pruun, väike piklik kupar. Levik ja ökoloogia: Väga levinud ilupõõsas parkides, aedades ja vanade talude juures, metsistub. Looduslikult Kagu-Euroopa kivistel nõlvadel tihnikutes, mujal istutatud ja metsistunud ning naturaliseerunud. Õitseb mais, juunis. Märkused: Väga palju erinevaid sorte. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 9 | Leht aheneb aluse suunas | 10 |
| 10 | Oksad lõpevad astlaga | |
| Rhamnus cathartica L. - harilik türnpuu | ||
|
Iseloomulikud tunnused: Puu või põõsas,
2-8 m kõrge. Tüve koor kare, ketendav, mustjas. Oksad
lõpevad sageli astlaga. Lehed vastakud, hambulise servaga,
elliptilised, külgrood keeravad tipu suunas, ei lähe lehe
servani. Õied väikesed, kollakasrohelised, neljatised,
ühesugulised, ümarates õisikutes. Vili algul
roheline, hiljem must mari. Levik ja ökoloogia: Tavaline kogu Eestis segametsades, kaldavõsastikes, puisniitudel, loodudel. Õitseb mais, juunis. Levinud kogu Euroopas, Kaukaasias, Lääne-Siberis, Kesk-Aasias. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 10 | Oksad ei lõpe astlaga | |
| Lonicera xylosteum L. - harilik kuslapuu | ||
|
Iseloomulikud tunnused: Põõsas, 2-3 m kõrge.
Lehed vastakud, lai-elliptilised, pehmekarvased, hallikasrohelised.
Õied valged kuni kollakasvalged, kahehuulelised, kahe kõrvuti
asuva õie sigimikud alusel kokku kasvanud. Marjad tumepunased,
alusel 2-kaupa kokku kasvanud. Levik ja ökoloogia: Tavaline kogu Eestis kuusikutes ja kuusesegametsades, puisniitudel, võsastikes. Õitseb mais, juunis. Levinud Euroopast kuni Altaini. Märkused: Marjad mürgised. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 11 | Liitlehed | 12 |
| 11 | Lihtlehed | 21 |
| 12 | Lehed kolmetised | 13 |
| 12 | Lehekesi rohkem kui 3 | 14 |
| 13 | Taim tugevate teravate ogadega, üle 30 cm kõrge.Vili sinine | |
| Rubus caesius L. - põldmurakas | ||
|
Iseloomulikud tunnused: Maapinnale kaarduvate tugevalt
ogaliste puitunud vartega, mis tipul juurduvad, pikkus 50-200 cm.
Lehed kolmetised, lehekesed sakilise servaga. Õied valged,
viietised. Vili must, sinaka kirmega, koosneb väikestest
lihakatest osaviljadest (koguluuvili). Levik ja ökoloogia: Lääne-Eestis sageli teede ääres, võsastikes, kiviaedadel ja põldude ääres. Õitseb juunis, juulis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 13 | Taim hõredate peenikeste ogadega, kuni 30 cm kõrge. Vili punane | |
| Rubus saxatilis L. - lillakas | ||
|
Iseloomulikud tunnused: Väike puhmik juurduvate
võsunditega, kõrgus 10-30 cm. Lehed kolmetised, varred
peenikeste ogadega. Õied valged, 3-10-kaupa. Vili erepunane,
hapukas, koosneb väikestest lihaktest osaviljadest
(koguluuvili). Levik ja ökoloogia: Tavaline taim leht- ja segametsades, võsastikes. Õitseb juunist augustini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 14 | Taimed ogadeta | |
| Sorbus aucuparia L. - harilik pihlakas | ||
|
Iseloomulikud tunnused: Puu, kuni 15 m kõrge.
Paaritusulgjad liitlehed, lehekesi 11-15, sakilise servaga, kuni 6 cm
pikad. Õied valged, paljuõielistes kännasjates
õisikutes. Marjad punased või oranžikad, ümarad,
kuni 1 cm läbimõõdus, mõrkjad. Levik ja ökoloogia: Segametsades, raiesmikel, metsaservades, sage. Õitseb juunis. Levinud Euroopas ja Siberis. Sageli kasvatatkse ka ilupuuna. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 14 | Taimed ogadega | 15 |
| 15 | Õied alla 2 cm läbimõõdus. Vili mahlane, koosneb väikestest osadest (koguluuvili) | |
| Rubus idaeus L. - harilik vaarikas | ||
|
Iseloomulikud tunnused: Põõsas, varred
sirged, 1-1,5 m kõrged. Paaritusulgjad liitlehed 3-5
lehekesega, alt hallikad. Õitsevad ja viljuvad teisel aastal.
Õied valged, kroonlehed kitsad, tupplehtedest lühemad.
Vili punane, eraldub kergesti õiepõhjalt, koosneb
osaviljadest (koguluuvili). Levik ja ökoloogia: Tavaline kogu Eestis metsades, raiesmikel, teeservades. Õitseb juunis, juulis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 15 | Õied üle 2 cm läbimõõdus. Vili pole mahlane, ei koosne osadest | 16 |
| 16 | Võrsed ja ogad tihedalt karvased. Lehed tugevalt kurdunud | |
| Rosa rugosa Thunb. - kurdlehine kibuvits | ||
|
Iseloomulikud tunnused: Põõsas, 0,5 – 2 m
kõrge. Võrsed ja ogad tihedalt karvased. Lehekesed
tugevalt kurdunud, pealt paljad ja läikivad, alt karvased. Õied
suured, roosad. Viljad oranžikaspunased, kerajad või veidi
lapikud, 2-3 cm läbimõõdus. Levik ja ökoloogia: Eestis kultuurist naturaliseerunud liik. Hajusalt liivastes männikutes, liivastel mererandadel, teede ääres, parkides. Õitseb juunist augustini. Pärit Aasiast Kaug-Idast. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 16 | Võrsed ja ogad paljad. Lehed pole kurdunud | 17 |
| 17 | Õitsvatel võrsetel ogad paarikaupa lehe alusel (harva puuduvad) | |
| Rosa majalis Herrm. - mets-kibuvits | ||
|
Iseloomulikud tunnused: Põõsas, 0,5 – 1,5 m
kõrge. Lehed tihedate lühikeste karvadega, peensaagja
servaga, pealt tume-, alt hallikasrohelised, näärmekarvu
pole. Õied roosad. Viljad kerajad, 1 cm läbimõõduga. Levik ja ökoloogia: Tavaline kogu Eestis kuivades metsades, niitudel, loodudel, mererannas, parkides. Õitseb juunis. Levinud Euraasia põhja- ja keskosas. |
 |
|
| 17 | Õitsvatel võrsetel ogad hajusalt | 18 |
| 18 | Lehed mõlemalt poolt karvased | |
| Rosa coriifolia Fr. - nahklehine kibuvits | ||
|
Iseloomulikud tunnused: Põõsas, 0,5-2,5 m
kõrge. Oksad looklevad või sirged, noorelt punakad.
Ogad kõverdunud. Lehed heledamad rohelised, nakjad, alt
tihedalt karvased. Õied roosad. Vili kuni 3 cm läbimõõduga,
küpsetel viljadel tupplehed püstised, püsivad
küljes. Levik ja ökoloogia: Paiguti Lääne- ja Loode-Eestis männikutes, kuivadel niitudel, loodudel, mererannas, teede ääres. Õitseb juunis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 18 | Lehed paljad või karvad ainult leherootsul ja roodudel | 19 |
| 19 | Tupplehed pärast õitsemist tagasi käändunud, varisevad varakult. Oksad looklevad | |
| Rosa subcanina (Christ) Dalla Torre & Sarnth. - kutsik-kibuvits | ||
|
Iseloomulikud tunnused: Põõsas, 1-3 m kõrge.
Oksad looklevad. Lehekesed ümardunud tipuga, paljad,
sinakasrohelised. Õied heleroosad, välimised tupplehed
külgmiste lisemetega. Tupplehed pärast õitsemist
tagasi käändunud, varisevad varakult. Levik ja ökoloogia: Liivastes männikutes, loodudel, mererannas, teede ääres, parkides. Tavaline Lääne- ja Põhja-Eestis, mujal hajusalt. Õitseb juunis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 19 | Tupplehed pärast õitsemist püstised või laiuvad, püsivad ka valminud viljadel. Oksad sirged | 20 |
| 20 | Lehekesed tumerohelised, läikivad, sügavalt lihtsaagjad, paljad | |
| Rosa canina L. - koer-kibuvits | ||
|
Iseloomulikud tunnused: Põõsas, 0,5-2 m
kõrge. Oksad sirged. Lehed tumerohelised, läikivad,
saagja servaga, paljad. Õied ereroosad. Tupplehed varisevad
enne vilja värvumist. Levik ja ökoloogia: Liivastes männikutes, loodudel, mererannas, kadastikes. Tavalisem Lääne-Eestis, mujal hajusalt. Õitseb juunis. Levinud Kesk- ja Lõuna-Euroopas, Krimmis, Kaukaasias, Kesk-Aasias. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 20 | Lehekesed sinakasrohelised, tuhmid, liht- või kahelisaagjad, vahel näärmekarvadega | |
| Rosa vosagiaca Desp. - harilik kibuvits | ||
|
Iseloomulikud tunnused: Põõsas, 0,5-2 m
kõrge. Lehed sinakasrohelised, tuhmid, saagja servaga,
näärmekarvadega. Õied roosad. Tupplehed pärast
õitsemist püstised ja püsivad ka küpsetel
viljadel. Levik ja ökoloogia: Männikutes, niitudel, loodudel, kadastikes, teede ääres, parkides. Paiguti, sagedam Lääne-Eestis. Levila Kesk- ja Lääne-Euroopas. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 21 | Lehed hõlmised | 22 |
| 21 | Lehed terved, hõlmadeta | 25 |
| 22 | Lehed sulgroodsed | |
| Sorbus intermedia (Ehrh.) Pers. - pooppuu | ||
|
Iseloomulikud tunnused: Puu, kuni 10 m kõrge.
Madalalt hõlmised lihtlehed, sakilise servaga, pealt läikivad,
alt hallviltjad. Õied valged, kännasjates õisikutes.
Marjad 1,5 cm pikad, oranžpunased. Levik ja ökoloogia: Paiguti Lääne-Eestis, Saaremaal kohati tavaline. Sageli kasvatatakse ilupuuna. Õitseb mais, juunis. Levinud Euroopa loodeosas. Looduskaitseline seisund: Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohu piiril. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 22 | Lehed sõrmroodsed | 23 |
| 23 | Vili must. Taim tihedalt kaetud kollakate näärmetäppidega | |
| Ribes nigrum L. - must sõstar | ||
|
Iseloomulikud tunnused: Põõsas, 1-2 m
kõrge. Lehed viie hõlmaga, alt kollakate
näärmetäppidega, lõhnavad. Õied
punakasrohekad, 5-10-kaupa rippuvates kobarates. Marjad mustad. Levik ja ökoloogia: Niisketes metsades, võsastikes, aedades marjapõõsana, tavaline. Õitseb mais. Levinud Euraasia põhja- ja keskaladel. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 23 | Vili punane. Näärmetäpid puuduvad või esinevad mõned üksikud | 24 |
| 24 | Lehed väikesed, 2-3 cm pikad. Õisikud püstised. Õied ühesoolised | |
| Ribes alpinum L. - mage sõstar | ||
|
Iseloomulikud tunnused: Põõsas, 1-2 m
kõrge. Lehed 3- (harva 5-) hõlmalised, 1,5-4 cm
läbimõõdus, peaaegu paljad. Õied
kollakasrohelised, õisikud püstised. Marjad punased,
lääged. Levik ja ökoloogia: Tavaline segametsades, võsades, loodudel. Õitseb mais, juunis. Levinud kogu Euroopas, Kaukaasias. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 24 | Lehed tavaliselt üle 4 cm pikad. Õisikud rippuvad. Õied kahesoolised | |
| Ribes rubrum L. - punane sõstar | ||
|
Iseloomulikud tunnused: Põõsas, 1,5-3 m
kõrge. Lehed 5-10 cm läbimõõdus, 5 hõlmaga,
hõlmad teravad, ulatuvad poole lehelaba sügavuseni, pealt
paljad, alt paljad või veidi karvased. Õisiku ja
õiteraod paljad, õied rohekad, rippuvates kobarates.
Marjad punased, hapud. Levik ja ökoloogia: Tavaline marjapõõsas, metsistub. Õitseb mais. Pärit Kesk- ja Põhja-Euroopast. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 25 | Lehed üldkujult kolmnurksed, rombjad või viisnurksed | 26 |
| 25 | Lehed munajad või lantsetjad | 28 |
| 26 | Leheroots lapik | |
| Populus tremula L. - harilik haab | ||
|
Iseloomulikud tunnused: Puu, 20-35 m kõrge. Lehed
ümarad, täkilise sevaga, 3-5 cm läbimõõdus,
paljad, mõlemalt poolt enamvähem ühte värvi.
Leheroots lapik. Pungad pisut kleepuvad. Õied urbades. Levik ja ökoloogia: Sageli sega- ja lodumetsades, haavikutena tavalisem Ida-Eestis. Õitseb aprillis, mais. Kasvab kogu Euroopas, Hiinas, Jaapanis ja Põhja-Aafrikas. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 26 | Leheroots ruljas | 27 |
| 27 | Noored võrsed paljad, näsakestega, rippuvad. Lehehambad tipus kõverdunud. Vilja tiivad pähklikesest 2-3 korda laiemad | |
| Betula pendula Roth - arukask | ||
|
Iseloomulikud tunnused: Puu, kuni 35 m kõrge. Tüve
koor valge, vanematel puudel allosa musta korbaga. Noored oksad
paljad, vahatäpikestest kröbulused. Lehed paljad,
rombjad, pika terava tipuga, kahelisaagja servaga. Viljasoomus
allapoole suunatud hõlmadega. Levik ja ökoloogia: Puisniitudel, sega- ja lehtmetsades, loodudel. Tavaline kogu Eestis. Õitseb aprillis, mais. Levinud kogu Euroopas, Kaukaasias, Lääne-Siberis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 27 | Noored võrsed pehmekarvased, näsakesteta, pole rippuvad. Lehehambad pole tipus kõverdunud. Vilja tiivad pählikesest 1-1,5 korda laiemad | |
| Betula pubescens Ehrh. - sookask | ||
|
Iseloomulikud tunnused: Puu, kuni 25 m kõrge.
Tüve koor valge, vanematel puudel allosas hallikas kuni mustjas,
peenelt pragunev. Noored oksad karvased, vahatäpikesteta. Lehed
rombjas-munajad, lühidalt teritunud tipuga, ebakorrapäraselt
saagja servaga. Viljasoomus ülespoole suunatud hõlmadega. Levik ja ökoloogia: Puisniitudel, segametsades, soodes, rabades. Tavaline kogu Eestis. Õitseb aprillis, mais. Levila Euroopa ja Aasia põhjaosas. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 28 | Lehed südaja alusega | |
| Corylus avellana L. - harilik sarapuu | ||
|
Iseloomulikud tunnused: Põõsas, kuni 5 m
kõrge. Lehed piklikümarad, vahel tipuosas veidi hõlmised,
südaja alusega, salikilse servaga, 6-12 cm pikad. Isasõied
pikkades urbades, emasõied punga sees, millest ulatuvad välja
vaid punased emakasuudmed. Vili on helerohelise lüdiga
ümbritsetud pähkel. Levik ja ökoloogia: Tavaline puisniitudel, loodudel, leht- ja segametsades, vahel sarapikena. Õitseb enne lehtimist, aprillis. Levinud Euraasia ja Põhja-Ameerika põhjapoolses parasvöötmes. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 28 | Lehed aluse suunas ahenevad | 29 |
| 29 | Taimed asteldega | 30 |
| 29 | Taimed asteldeta | 31 |
| 30 | Kroonlehed erekollased. Võrsed üleni astlalised. Õied ja viljad rippuvates kobarates | |
| Berberis vulgaris L. - harilik kukerpuu | ||
|
Iseloomulikud tunnused: Põõsas, 1-5 m kõrge.
Lehed äraspidimunajad, peensaagja servaga, kinnituvad varrele
kimpudena, kimbu alusel sirge või haraline astel. Õied
kollased, 15-25-kaupa rippuvates õisikutes. Mari ruljas,
punane, söödav. Levik ja ökoloogia: Metsaservades, võsastikes. Tavalisem Lääne-Eestis, mujal hajusalt. Õitsebmais, juunis. Märkused: Kõrrerooste vahepermeestaim, seepärast viljapõldude läheduses ohtlik. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 30 | Kroonlehed pole kollased. Astlad ainult okste tippudes. Õied ja viljad pole rippuvates kobarates | |
| Rhamnus cathartica L. - harilik türnpuu | ||
|
Iseloomulikud tunnused: Puu või põõsas,
2-8 m kõrge. Tüve koor kare, ketendav, mustjas. Oksad
lõpevad sageli astlaga. Lehed vastakud, hambulise servaga,
elliptilised, külgrood keeravad tipu suunas, ei lähe lehe
servani. Õied väikesed, kollakasrohelised, neljatised,
ühesugulised, ümarates õisikutes. Vili algul
roheline, hiljem must mari. Levik ja ökoloogia: Tavaline kogu Eestis segametsades, kaldavõsastikes, puisniitudel, loodudel. Õitseb mais, juunis. Levinud kogu Euroopas, Kaukaasias, Lääne-Siberis, Kesk-Aasias. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
|
|
| 31 | Lehed rohkem kui 4 korda laiusest pikemad | |
| Salix pentandra L. - raudremmelgas | ||
|
Iseloomulikud tunnused: Puu või põõsas,
6-15 m kõrge. Lehed korrapäraselt peensaagja servaga,
pealt tugevalt läikivad, tumerohelised, alt tuhmid,
elliptilised, 5-10 cm pikad ja 3-5 cm laiad. Leht aheneb tipu suunas
sujuvalt, alusel järsult. Levik ja ökoloogia: Tavaline jõgede ja järvede kallastel, soostunud niitudel, soodes, võsastikes, metsaservades, ka ilupuuna. Õitseb mais. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 31 | Lehed vähem kui 4 korda laiusest pikemad | 32 |
| 32 | Leherood moodustavad selge võrgustiku. Taimed ühesuguliste õitega, mis on koondunud isas- ja emasurbadesse. Vili kupar (pajud) | 33 |
| 32 | Leherood ei moodusta selget võrku. Taimed teistsuguste tunnustega | 39 |
| 33 | Lehed pealt tuhmid | 34 |
| 33 | Lehed pealt läikivad | 36 |
| 34 | 2-4 aastaste okste koorealune puit sile (eemaldage oksalt veidi koort) | |
| Salix caprea L. - raagremmelgas | ||
|
Iseloomulikud tunnused: Puu, 5-15 m kõrge. Noored
oksad hallikasrohelised, vanemad oksad lehearmidest jändrikud.
Lehed 7-10 cm pikad ja 3-5 cm laiad, ovaalsed, pealt tumerohelised,
alt viltkarvased. Levik ja ökoloogia: Tavaline metsades, võsastikes. Õitseb aprillis, mais. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 34 | 2-4 aastaste okste koorealune puit rõõnetega | 35 |
| 35 | Madal põõsas (kuni 1,5 m kõrge). Lehed 2-4(6) cm pikad, hambad leheservaga risti. Abilehed püsivad | |
| Salix aurita L. - kõrvpaju | ||
|
Iseloomulikud tunnused: Põõsas, 0,5-2 m
kõrge. Kaheaastatstel ja vanematel võrsetel koore all
puidul peened 1-3 cm pikkused rõõned (kriipsukujulised
puhetised). Lehed äraspidimunajad, 2-5 cm pikad ja 1-3 cm laiad,
leheserv ebaühlaste suurte hammastega või lainjas.
Abilehed suured, püsivad kaua. Levik ja ökoloogia: Niitudel, madalsoodes, võsastikes, tavaline. Õitseb mais. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 35 | Puu või kõrge põõsas (kuni 6 m). Lehed 5-12(15) cm pikad, tipu poole suunatud hammastega. Abilehed varisevad varakult | |
| Salix cinerea L. - tuhkur paju | ||
|
Iseloomulikud tunnused: Põõsas, kuni 4
m kõrge. Rõõned (kriipsukujulised puhetised) 1-3
cm pikad, koore all tihedalt. Võrsed tuhkhallid, karvased.
Lehed piklikud, 5-12 cm pikad ja 1,5-4 cm laiad, pealt
hallikasrohelised, udekarvased, alt hallid, peaaegu viltjad,
ebakorrapäraselt saagjad. Abilehed varisevad varakult. Levik ja ökoloogia: Tavaline madal- ja siirdesoodes, niitudel, kraavides, soometsades, põlluserades. Õitsebaprillis, mais. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 36 | Noored võrsed tihedalt peenekarvased | |
| Salix myrsinifolia Salisb. - mustjas paju | ||
|
Iseloomulikud tunnused: Põõsas, 2-6 m kõrge.
Noored võrsed ja lehed tiheda tuhkhalli karvastuega. Lehed
täiskasvanult mõlemalt poolt ühte värvi,
kuivatamisel lähevad kergesti mustaks, külgroodusid 6-8
(12) paari. Abilehed suured, alati olemas. Levik ja ökoloogia: Soistel niitudel, madalsoodes, veekogude kallastel, sage. Õitseb aprillis, mais. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 36 | Noored võrsed paljad või üksikute hõredate karvadega | 37 |
| 37 | Puu või üle 1,5 m kõrge põõsas | |
| Salix pentandra L. - raudremmelgas | ||
|
Iseloomulikud tunnused: Puu või põõsas,
6-15 m kõrge. Lehed korrapäraselt peensaagja servaga,
pealt tugevalt läikivad, tumerohelised, alt tuhmid,
elliptilised, 5-10 cm pikad ja 3-5 cm laiad. Leht aheneb tipu suunas
sujuvalt, alusel järsult. Levik ja ökoloogia: Tavaline jõgede ja järvede kallastel, soostunud niitudel, soodes, võsastikes, metsaservades, ka ilupuuna. Õitseb mais. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
|
|
| 37 | Kuni 1,5 m kõrgused põõsad | 38 |
| 38 | Lehed abilehtedeta, kõige laiem koht lehe keskel või alumises pooles, külgroodusi vähem kui 8 paari | |
| Salix starkeana Willd. - verkjas paju | ||
|
Iseloomulikud tunnused: Põõsas, 0,5- 1,5 m
kõrge. Täiskasvanud võrsed ja pungad paljad,
läikivad, noored vahel väheste karvadega. Lehed õhukesed,
laiovaalsed, 2-4 cm pikad ja 1-2 cm laiad, pealt tumerohelised, alt
heledamad, lehetipp sageli keerdunud. Abilehed väikesed,
ovaalsed. Levik ja ökoloogia: Niitudel, puisniitudel, võsastikes, hajusalt. Õitseb mais, juunis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 38 | Lehed abilehtedega, kõige laiem koht lehe ülemises pooles, külgroodusid üle 8 paari | |
| Salix phylicifolia L. - kahevärvine paju | ||
|
Iseloomulikud tunnused: Põõsas, 2-3 m kõrge.
Koore all puidul 1 cm pikkused rõõned (kriipsukujulised
puhetised). Lehed elliptilised, ebaühtlaselt sakilise või
terve servaga, pealt tumerohelised ja läikivad, alt
sinakasrohelised või vesihallid (kahevärvilised).
Abilehed väikesed, neerjad, püsivad kesksuveni. Levik ja ökoloogia: Puisniitudel, madalsoodes, lodudes, veekogude kallastel, sage. Õitseb aprillis, mais. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 39 | Lehed valge- kuni hallikarvased vähemalt alaküljel | 40 |
| 39 | Lehed mõlemalt poolt rohelised | 42 |
| 40 | Leheserv terve. Väikesed põõsad, tavaliselt alla 1 m kõrged. Lehed kuni 4 cm pikad | |
| Cotoneaster scandinavicus B.Hylmö - harilik tuhkpuu | ||
|
Iseloomulikud tunnused: Põõsas, 1-2 m kõrge.
Lehed elliptilised, kuni 4 cm pikad ja 2,5 cm laiad, tömbid,
pealt paljad, hallikasrohelised, alt hallviltjad. Õied
kahvaturoosad, 1- või 2-kaupa. Valminud marjad
erepunased. Levik ja ökoloogia: Paiguti Põhja- ja Loode-Eestis ja saartel loometsades, loodudel, liivikutel. Õitseb juunis. Kasvatatakse ka ilupõõsana. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 40 | Leheserv hambuline . Puud või üle 1m kõrgused põõsad. Lehed tavaliselt pikemad kui 4 cm | 41 |
| 41 | Õied ja viljad pole sarikjas (vihmavarjutaolises) õisikus | |
| Malus domestica Borkh. - aed-õunapuu | ||
|
Iseloomulikud tunnused: Puu, kuni 10 m kõrge. Lehed
laimunajad, lehed ja võrsed rohkem või vähem
karvased, oksad asteldeta. Õied suured, roosakad,
õisikutes. Viljad suured, mitmesuguse kujuga õunad. Levik ja ökoloogia: Tavaline viljapuu, metsistub. Õitseb mais, juunis. Märkused: Väga palju erinevaid sorte. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 41 | Õied ja viljad sarikjas (vihmavarjutaolises) õisikus | |
| Sorbus intermedia (Ehrh.) Pers. - pooppuu | ||
|
Iseloomulikud tunnused: Puu, kuni 10 m kõrge.
Madalalt hõlmised lihtlehed, sakilise servaga, pealt läikivad,
alt hallviltjad. Õied valged, kännasjates õisikutes.
Marjad 1,5 cm pikad, oranžpunased. Levik ja ökoloogia: Paiguti Lääne-Eestis, Saaremaal kohati tavaline. Sageli kasvatatakse ilupuuna. Õitseb mais, juunis. Levinud Euroopa loodeosas. Looduskaitseline seisund: Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohu piiril. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
|
|
| 42 | Leheserv terve | |
| Frangula alnus Mill. - harilik paakspuu | ||
|
Iseloomulikud tunnused: Puu või põõsas,
1-7 m kõrge. Lehed vahelduvad, terveservalised, elliptilised,
lehe külgrood lõpevad lehe servas. Tüve koor sile,
mustjas. Õied mõlemasoolised, väikesed,
rohekasvalged, mõnekaupa. Vili algul punakas, hiljem must,
lihakas. Levik ja ökoloogia: Sega- ja lodumetsades, puisniitudel, põõsastikes. Sage. Õitseb mais, juunis ja augustis, septembris. Levinud kogu Euroopas, Kaukaasias, Lääne- ja Ida-Siberis, Kesk-Aasias. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 42 | Leheserv hambuline | 43 |
| 43 | Õied kroonlehtedeta. Vili kuiv. Lehtede külgrood enamvähem paralleelsed, lõpevad lehe servas | |
| Populus tremula L. - harilik haab | ||
|
Iseloomulikud tunnused: Puu, 20-35 m kõrge. Lehed
ümarad, täkilise sevaga, 3-5 cm läbimõõdus,
paljad, mõlemalt poolt enamvähem ühte värvi.
Leheroots lapik. Pungad pisut kleepuvad. Õied urbades. Levik ja ökoloogia: Sageli sega- ja lodumetsades, haavikutena tavalisem Ida-Eestis. Õitseb aprillis, mais. Kasvab kogu Euroopas, Hiinas, Jaapanis ja Põhja-Aafrikas. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
|
|
| 43 | Õied kroonlehtedega. Vili lihakas. Lehtede külgrood ühinevad omavahel, tavaliselt ei ulatu servani | 44 |
| 44 | Vili paljude seemnetega | 45 |
| 44 | Vili ühe seemnega | |
| Prunus insititia L. - kreegipuu | ||
|
Iseloomulikud tunnused: Puu või põõsas,
3-6 m kõrge. Mõnede väikeste asteldega, noored
oksad sametjad. Lehed 4-5 cm pikad, elliptilised. Õied valged,
kahekaupa. Viljad kerajad kuni piklikud, sinakad, vahakirmega,
viljaliha luuseemnest raskesti eraldatav. Levik ja ökoloogia: Tavaline viljapuu, metsistub. Õitseb mais. Märkused: Levib edukalt juurvõrsetega. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 45 | Lehed vähemalt alt karvased, võrsed asteldeta | |
| Malus domestica Borkh. - aed-õunapuu | ||
|
Iseloomulikud tunnused: Puu, kuni 10 m kõrge. Lehed
laimunajad, lehed ja võrsed rohkem või vähem
karvased, oksad asteldeta. Õied suured, roosakad,
õisikutes. Viljad suured, mitmesuguse kujuga õunad. Levik ja ökoloogia: Tavaline viljapuu, metsistub. Õitseb mais, juunis. Märkused: Väga palju erinevaid sorte. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
|
|
| 45 | Lehed paljad, võrsed asteldega | |
| Malus sylvestris (L.) Mill. - mets-õunapuu | ||
|
Iseloomulikud tunnused: Puu, kuni 10 m kõrge.
Oksad sageli asteldega. Lehed ja võrsed paljad, lehed
laimunajad, südaja alusega. Õied valged või
roosakad. Õunad väikesed, hapud. Levik ja ökoloogia: Puisniitudel, metsaservades, peamiselt läänesaartel. Õitseb mais, juunis. Levinud Kesk-, Ida- ja Lääne-Euroopas, Skandinaavias. Looduskaitseline seisund: LK III Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 46 | Taimed pole rohelised, klorofüll puudub | |
| Equisetum arvense L. (kevadine võsu) - põldosi | ||
| Iseloomulikud tunnused: Kevadine võsu pehme, helepruun, närtsib pärast eoste valmimist, selle lehtedetuped 8-12 süstja tumepruuni hambaga. Suvise rohelise võsu vars kidakesteta (katsudes sile), oksamännased hõredalt, neljakandilised, hoiavad sageli ülespidi kaldu. Männasoksa esimene lehtedetupp pikem kui varre lehtedetupp. Lehtedetupel alla 10 tumeda hamba, mille on kitsas hele ääris. Kõrgus 15-40 cm. Levik ja ökoloogia: Umbrohuna põldudel, raudteel, jäätmaadel, niitudel, puisniitudel. Sage. Mitmeaastane, paljuneb eostega. Eoseid kannab aprillis, mais. Märkused: Võib segi minna soo-osjaga, millel aga männasoksa esimene lehtedetupp on lühem kui varre lehtedetupp. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 46 | Taimed rohelised, klorofüll olemas | 47 |
| 47 | Korralike lehtedeta taimed | 48 |
| 47 | Taimed lehtedega | 54 |
| 48 | Varred pole lülilised. Õitega taimed | 49 |
| 48 | Varred lülilised, kileja äärisega iga lüli alusel. Õiteta taimed, paljunevad eostega | 50 |
| 49 | Ainult pähiku kõige alumine katteleht tühi, ümbritseb pähiku alust tervikuna | |
| Eleocharis uniglumis (Link) Schult. - soomusalss | ||
| Iseloomulikud tunnused: Varred rohelised, lehtedeta. Pähik munajas kuni piklikmunajas, 4-12 mm pikk, õiekattelehed tömbid, mustjaspunased, valkja servaga. Pähklike kollakas või pruun. Kõrgus 6-60 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Mererannal, rannaniitudel. Paiguti. Õitseb mais, juunis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 49 | Kaks alumist pähiku kattelehte tühjad ja ümbritsevad kumbki pähiku alust pooleni | |
| Eleocharis palustris (L.) Roem. & Schult. - soo-alss | ||
| Iseloomulikud tunnused: Varred tumerohelised, tugevad. Pähik 3-20 mm pikk, õiekattelehed 3-4,5 mm pikad, tömpteravad. Kõrgus 10-60 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Soodes, kallastel, kraavides, niisketel niitudel. Tavaline. Õitseb mais, juunis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 50 | Roheliste varte tipus pole kunagi käbitaolist eospead (eospeadega võrsed pole rohelised, arenevad varakevadel ja kaovad enne roheliste varte moodustumist) | |
| Equisetum arvense L. - põldosi | ||
| Iseloomulikud tunnused: Kevadine võsu pehme, helepruun, närtsib pärast eoste valmimist, selle lehtedetuped 8-12 süstja tumepruuni hambaga. Suvise rohelise võsu vars kidakesteta (katsudes sile), oksamännased hõredalt, neljakandilised, hoiavad sageli ülespidi kaldu. Männasoksa esimene lehtedetupp pikem kui varre lehtedetupp. Lehtedetupel alla 10 tumeda hamba, millel on kitsas hele ääris. Kõrgus 15-40 cm. Levik ja ökoloogia: Umbrohuna põldudel, raudteel, jäätmaadel, niitudel, puisniitudel. Sage. Mitmeaastane, paljuneb eostega. Eoseid kannab aprillis, mais. Märkused: Võib segi minna soo-osjaga, millel aga männasoksa esimene lehtedetupp on lühem kui varre lehtedetupp. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 50 | Roheliste varte (vähemalt mõnede) tipus käbitaolised eospead | 51 |
| 51 | Eospea terava tipuga. Vartel männasoksi pole | |
| Equisetum variegatum Schleich. ex Weber & D. Mohr - liivosi | ||
| > Iseloomulikud tunnused: Varte läbimõõt kuni 3 mm. Lehtedetuped 6-12 hambaga, millel tume keskvööt ja lai valge serv. Kõrgus 10-30 cm. Levik ja ökoloogia: Märgadel rohumaadel, jõeorgudes, soodes, märjal liival. Paiguti, sagedam Lääne- ja Lõuna-Eestis. Mitmeaastane, paljuneb eostega. Eoseid kannab maist augustini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 51 | Eospea tömp. Vars tavaliselt männasokstega | 52 |
| 52 | Varred enamasti ilma männasoksteta, 50-100(150) cm kõrged. Vars seest vähemalt 4/5 läbimõõdu ulatuses õõnes. Tupehambaid 10-20, roodudeta | |
| Equisetum fluviatile L. - konnaosi | ||
| Iseloomulikud tunnused: Vars sile, pehme, 5-8 mm läbimõõdus, sageli ilma männasoksteta. Lehtedetuped tihedalt vastu vart, 15-30 pruuni hambaga, millel kitsas valge ääris. Kõrgus 50-100(150) cm. Levik ja ökoloogia: Soodes ja veekogudes. Sage. Mitmeaastane, paljuneb eostega. Eoseid kannab juunist juulini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 52 | Varred alati männasokstega, 15-40 cm kõrged. Varre keskel õõnsus vähem kui 2/3 läbimõõdust. Tupehambaid 5-8, roodudega | 53 |
| 53 | Männasoksa alumine lüli palju lühem kui varrel olev tupp. Männasoksad seest õõnsad, 6-nurksed | |
| Equisetum palustre L. - soo-osi | ||
| Iseloomulikud tunnused: Vars pisut kare. Männasoksad enamasti 6-kandilised, harva puuduvad. Männasoksa esimene lehtedetupp lühem kui varre lehtedetupp. Lehtedetuped 6-10 musta hambaga, millel on lai valkjas ääris. Kõrgus 15-30 cm. Levik ja ökoloogia: Niisketel rohumaadel, soodes, kallastel, niiskematel põldudel, teede ääres. Sage. Mitmeaastane, paljuneb eostega. Eoseid kannab juunist augustini. Märkused: Võib segi minna põldosjaga, millel aga on männasoksa esimene lehtedetupp pikem kui varre lehtedetupp. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 53 | Männasoksa alumine lüli pikem kui varrel olev tupp. Männasoksad pole õõnsad, 3-4-nurksed | |
| Equisetum pratense Ehrh. - aasosi | ||
| > Iseloomulikud tunnused: Vars kidakestega (katsudes kare). Okstemännased varrel tihedalt, männasoksad enamasti 3-kandilised, hoiduvad valdavalt rõhtsalt. Lehtedetuped üle 10 helepruuni hambaga, millel lai heledam ääris. Kõrgus 20-40 cm. Levik ja ökoloogia: Niitudel, puisniitudel, metsades. Tavaline. Mitmeaastane, paljuneb eostega. Eoseid kannab aprillis, mais. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 54 | Lehed vastakud | 55 |
| 54 | Lehed pole vastakud (vahelduvad, männases või kõik juurmised) | 116 |
| 55 | Liitlehed või lõhestunud lihtlehed (vähemalt poole lehelabani) | 56 |
| 55 | Terved lihtlehed | 61 |
| 56 | Lehed kolmetised (3 lehekesega) | |
| Bidens tripartita L. - kolmisruse | ||
| Iseloomulikud tunnused: Taim tumeroheline, lehed 3-5-jagused või -lõhised, tipmine hõlm teistest pikem ja laiem, sulglõhine. Õied kollased, õisikud sama kõrged kui laiad, (2)5-8 katiselehega. Kõrgus 15-50(75) cm.
Levik ja ökoloogia: Üheaastane. Veekogude kallastel, niisketes kohtades, harva umbrohuna niisketel põllumaadel. Tavaline. Õitseb juulist septembrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 56 | Lehed pole 3 lehekesega | 57 |
| 57 | Lehed sulgjalt jagunenud | 58 |
| 57 | Lehed sõrmjalt jagunenud | 60 |
| 58 | Õied korvõisikus, mida ümbritsevad rohelised üldkatise lehed | 59 |
| 58 | Õied pole üldkatisega ümbritsetud korvõisikus | |
| Valeriana officinalis L. - harilik palderjan | ||
| Iseloomulikud tunnused: Risoom lühike, jäme, iseloomuliku lõhnaga. Lehed sulgjad, 2-11 paari lehekestega, tipmine sageli teistest väiksem. Õied roosad, lõhnavad, õisik suhteliselt suur, harunev. Kõrgus 50-100(135) cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niitudel, puisniitudel, soodes, lodudes, võsastikes. Sage. Õitseb juunist septembrini. Märkused: Ravimtaim, rahustava toimega. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 59 | Õied kollased | |
| Bidens tripartita L. - kolmisruse | ||
| Iseloomulikud tunnused: Taim tumeroheline, lehed 3-5-jagused või – lõhised, tipmine hõlm teistest pikem ja laiem, sulglõhine. Õied kollased, õisikud sama kõrged kui laiad, (2)5-8 katiselehega. Kõrgus 15-50(75) cm.
Levik ja ökoloogia: Üheaastane. Veekogude kallastel, niisketes kohtades, harva umbrohuna niisketel põllumaadel. Tavaline. Õitseb juulist septembrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
|
|
| 59 | Õied roosad kuni lillad | |
| Knautia arvensis (L.) Coult. - harilik äiatar | ||
| Iseloomulikud tunnused: Alumised lehed sulglõhised või terved, hõlmad tömbid, varrelehed sulglõhised või jagused. Õied lillad või roosad, lamedates nuttides. Õiekroon nelja hõlmaga, tuped ja õisiku põhi heledate karvadega. Kõrgus 40-80 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Kuivades päikesepaistelistes kasvukohtades. Sage. Õitseb juulist septembrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 60 | Kroonlehed tipul sämpunud | |
| Geranium sanguineum L. - verev kurereha | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed üldkujult ümarad, 3-6 cm läbimõõduga, sõrmjagused, pealt veidi läikivad, sügisel sageli veripunased. Õied karmiinpunased, kroonlehed pügaldunud tipuga, tupest 2 korda pikemad, 2 cm pikad. Kõrgus15-50 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Kuivadel valgus- ja lubjarikastel kasvukohtadel (loometsad, puisniidud). Paiguti Loode-, Põhja- ja Lääne-Eestis. Õitseb juunist augustini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 60 | Kroonlehed ümara tipuga | |
| Geranium robertianum L. - haisev kurereha | ||
| Iseloomulikud tunnused: Kolmetised liitlehed jaguste sulglehekestega, keskmine leheke pikema rootsuga. Hõredalt karvane. Kroonlehed roosad, ümara tipuga, kuni 1,5 cm pikad. Varred ja õieraod rõhtsate liht- ja näärmekarvadega. Taim ebameeldiva lõhnaga. Kõrgus 15-50 cm.
Levik ja ökoloogia: Ühe- või kaheaastane. Loodudel, mererannavallidel, varjukates leht- ja segametsades. Paiguti, eriti Põhja- ja Lääne-Eestis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 61 | Taimed kõrvekarvadega | 62 |
| 61 | Taimed kõrvekarvadeta | 63 |
| 62 | Õisikud rippuvad, pikemad kui leheroots. Üheaastane, isas- ja emasõied eraldi taimedel | |
| Urtica dioica L. - kõrvenõges | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehelaba piklikmunajas, alusel südajas, kuni 6 cm lai. Taimed tumerohelised, nii liht- kui kõrvekarvadega. Õiekate väike. Õisikus ainult emas- või isasõied. Kõrgus 30-200 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Metsades, karjamaadel, mererannas, teeservades, elamute ümbruses. Sage. Õitseb juulis, augustis. Märkused: Ravimtaim, üldtugevdav. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 62 | Õisikud pole rippuvad, lühemad kui leheroots. Mitmeaastane, isas- ja emasõied samal taimel | |
| Urtica urens L. - raudnõges | ||
| Urtica urens L. – raudnõges
Iseloomulikud tunnused: Lehelaba elliptiline, alusel tömp kuni kiiljas, kuni 3 cm lai. Taimed helerohelised, ainult kõrvekarvadega. Õiekate väike. Õisikus nii isas- kui emasõied. Kõrgus 12-60(100) cm. Levik ja ökoloogia: Üheaastane. Umbrohi. Tavaline. Õitseb juunist oktoobrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 63 | Õied kroonlehtedeta | 64 |
| 63 | Õied kroonlehtedega | 65 |
| 64 | Lehed lineaalsed kuni nõeljad, üle 5 korra laiusest pikemad | |
| Salsola kali L. - rand-ogamalts | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed lihakad, tipul nõelterava ogaga. Õied pisikesed, lehekaenlais. Taim enam-vähem karvane, rohiroheline. Kõrgus 5-40 cm.
Levik ja ökoloogia: Üheaastane. Liivastel ja klibustel mererandadel, adruvallidel. Paiguti. Õitseb juulis, augustis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 64 | Lehed alla 5 korra laiusest pikemad | |
| Atriplex prostrata Boucher ex DC. - odalehine malts | ||
| Iseloomulikud tunnused: Taimed püstised, harva lamavad. Alumised lehed odajad, vahel kergelt südajad või tömbid. Õite kandelehekesed üksikute hammastega, 2-6 mm pikad, kolmnurksed või kergelt ümardunud. Kõrgus 20-100 cm.
Levik ja ökoloogia: Üheaastane. Mererannikul, aedades, teeservades, elamute ümbruses, prahipaikadel, raudteede ääres. Tavaline. Õitseb juulist septembrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 65 | Õied korvõisikutes, mida ümbritsevad rohelised väikesed kattelehed | |
| Succisa pratensis Moench - harilik peetrileht | ||
| Iseloomulikud tunnused: Kõik lehed terved, paljad või karvased. Õied sinised, kerajates nutitaolistes õisikutes. Kroon nelja hõlmaga, tupe servas tumedad harjased. Kõrgus 30-70 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niisketel ja soostuvatel niitudel ning põõsastikes. Tavaline. Õitseb juulist septembrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 65 | Õied pole korvõisikus | 66 |
| 66 | Õied bilateraalsümmeetrilised (ühe sümmeetriateljega) | 67 |
| 66 | Õied radiaalsümmeetrilised (kiirjad) | 86 |
| 67 | Kroonlehed vabad. Tupp puudub. Lehed paralleelsete roodudega | 68 |
| 67 | Kroonlehed kokku kasvanud. Tupp olemas. Lehed pole paralleelsete roodudega | 70 |
| 68 | Õied pika kannusega | |
| Platanthera bifolia (L.) Rich. - kahelehine käokeel | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehti kaks, elliptilised, läikivad, roots kuni 7 cm.. Hõredas õisikus kuni 30 valget lõhnavat õit. Kannus peenike, roheka aheneva tipuga. Tolmukad paralleelsed. Kõrgus 20-60 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niitudel, hõredates metsades, sooservades. Hajusalt. Õitseb juunis, juulis. Looduskaitseline seisund: LK III kategooria. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 68 | Õied kannuseta | 69 |
| 69 | Õie alumine huul terve. Lehed ainult varre alusel | |
| Liparis loeselii (L.) Rich. - soohiilakas | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehti kaks, vastakud, varre suhtes 45° nurga all, kuni 10 cm pikad, läikivad. Õisi 2-11, kollakasrohelised, hõredas õisikus. Kõrgus 6-20 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Lubjarikastes soodes, soistel jõe- ja järvekallastel. Harva. Õitseb juunis, juulis. Looduskaitseline seisund: LK II kategooria, Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohualdis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 69 | Alumine huul lõhestunud kaheks. Vars lehistunud | |
| Listera ovata (L.) R. Br. - suur käopõll | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehti kaks, munajaselliptilised kuni ümarad, vastakud, rootsutud, tuhmid, üle 5 cm pikad, varre suhtes enam-vähem täisnurga all. Õied rohelised, õisik pikk, paljuõieline. Kõrgus 30-80 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niitudel, niiskemates metsades. Tavaline. Õitseb juunis, juulis. Looduskaitseline seisund: LK III kategooria. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 70 | Õiekroon põhiliselt kollane | 71 |
| 70 | Õied pole kollased, v.a. mõned kollased täpid | 72 |
| 71 | Ülemine huul alla 1 mm pikkuse hambakesega. Krooni putk sirge | |
| Rhinanthus minor L. - väike robirohi | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed lineaalsed, tömpide sakkidega. Näärmekarvu pole. Õiekroon määrdunud kollane, kuni 1,5 cm pikk, peaaegu sirge putkeosaga. Ülahuule hambake alla 1 mm pikk. Kõrgus 10-50 cm.
Levik ja ökoloogia: Üheaastane. Niitudel, puisniitudel, sooservades. Sage. Õitseb maist septembrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 71 | Ülahuul 1,3-2,5 mm pikkuste hambakestega. Krooni tupp kõverdunud | |
| Rhinanthus angustifolius C.C. Gmel. - suur robirohi | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed lineaalsed, tömpide sakkidega, näärmekarvadeta. Õiekroon kuldkollane, umbes 2 cm pikk, putkeosa rohkem või vähem kõverdunud. Ülahuule hambake 2 mm pikk. Kõrgus 10-60(80) cm.
Levik ja ökoloogia: Üheaastane. Niitudel, puisniitudel, metsaservadel. Tavaline. Õitseb maist septembrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 72 | Õie alumine huul pikem kui ülemine, jagunenud 3 hõlmaks, mis igaüks omakorda jagunevad kaheks | |
| Euphrasia officinalis L. - harilik silmarohi | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed rootsutud, peaaegu vastakud, hambulise servaga, 1 cm pikad. Õied valkjaslillad kuni valged, tumedamate joonte ja kollaka neeluga, lühiraolised, tipmises õisikus. Kõrgus 3-30 cm.
Levik ja ökoloogia: Üheaastane. Niitudel, karjamaadel, põõsastikes, põlluservades. Hajusalt. Märkused: Harilik silmarohi on kollektiivliik, mis on jagatud paljudeks väga raskesti eristatavateks liikideks. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 72 | Alumine huul teistsugune | 73 |
| 73 | Õied valged | 74 |
| 73 | Õied pole valged | 75 |
| 74 | Õied alla 8 mm pikad | |
| Lycopus europaeus L. - harilik parkhein | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed sopilised kuni sulglõhised. Vars püstine. Õied valkjad, korrapäraselt neljatised, väikesed, rohkearvuliste kimpudena lehtede kaenaldes. Kõrgus 20-80(100) cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niisketel niitudel, puisniitudel, lodumetsades, soodes, kraavides, kallastel. Tavaline. Õitseb juulist septembrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 74 | Õied üle 8 mm pikad | |
| Lamium album L. - valge iminõges | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed südajasmunajad, karvased, rootsulised. Õied valged, kahehuulelised, võrdlemisi suured, magusa mesimahlaga õieputke põhjas. Kõrgus 20-60(75) cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Elamute ümbruses, prahipaikadel, aedades. Sage. Õitseb maist septembrini. Märkused: Lapsed armastavad õitest nektarit imeda. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 75 | Õietupp nelja hambaga. Vili kupar | 76 |
| 75 | Õietupp 5 hambaga. Vili koosneb neljast 1-seemnelisest pähklikesest (vaata sigimikku luubiga!) | 77 |
| 76 | Lehed teravad. Vars enamasti paljude poolpüstiste harudega. Alumised sõlmevahed lehtede pikkused või lühemad | |
| Odontites vulgaris Moench - harilik kamaras | ||
| Iseloomulikud tunnused: Vars keskosast allpool harunev. Harud pikad, laiuvad. Lehed süstjad, teritunud tipuga. Õied lihakarva punased, ühekülgses kobaras. Kupar tupplehtedega ühepikkune. Kõrgus 10-40 cm.
Levik ja ökoloogia: Üheaastane. Niitudel, teeservades, kallastel, umbrohuna põldudel. Õitseb juulist septembrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 76 | Lehed tömbid. Varred tavaliselt lihtsad. Alumised sõlmevahed lehtedest pikemad | |
| Odontites litoralis Fr. - randkamaras | ||
| Iseloomulikud tunnused: Vars püstine, enamasti harunemata. Lehed munajassüstjad, veidi lihakad, tömbi tipuga. Õied lillakaspunased, tipmises õisikus. Kupar tupest pikem. Kõrgus 5-25 cm.
Levik ja ökoloogia: Üheaastane. Rannaniitudel. Harva, peamiselt Lääne-Eestis. Õitseb juunis, juulis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 77 | Õietupp 2-huuleline, hambad ebavõrdsed, 3 ühel, 2 teisel küljel | 78 |
| 77 | Õietupp radiaalsümmeetriline, hambad enamvähem võrdsed | 81 |
| 78 | Krooni ülahuul selgelt kiiverjas (nõgus) | 79 |
| 78 | Krooni ülahuul enam-vähem lame | 80 |
| 79 | Õietupp selgmise lisemeta | |
| Prunella vulgaris L. - harilik käbihein | ||
| Iseloomulikud tunnused: Varred püstised. Varrelehed piklikmunajad, rootsulised. Õite kandelehed ümarad. Õied sinakad, tihedas tipmises piklikus õisikus. Kõrgus 8-40(70) cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niitudel, metsades, võsastikes, elamute ümbruses. Tavaline. Õitseb juunist septembrini. Märkused: Nimi sellest, et äraõitsenud õisikud meenutavad käbikesi. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 79 | Õietupp selgmise õõnsa lisemega | |
| Scutellaria galericulata L. - harilik tihashein | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed hõredalt täkilised, piklikmunajad, ümardunud või südaja alusega. Õietupp paljas või ainult lihtkarvadega. Õied violetjassinised, kandelehekestest lühemad, kahekaupa lehtede kaenlais. Kõrgus 10-50(75) cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niisketes metsades, puisniitudel, niitudel, veekogude kallastel. Tavaline. Õitseb juunist septembrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 80 | Tolmukad kokkuhoiduvad. Leheserv hambuline. Lehed ei lõhna muljumisel liivatee järgi | |
| Acinos arvensis (Lam.) Dandy - väike nõmmemünt | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed kuni 0,5 cm laiad, peaaegu paljad, elliptilised, nõrgalt saagja servaga. Vars püstine või tõusev. Õied helelillad, hõredate kimpudena männases. Kõrgus 10-30(45) cm.
Levik ja ökoloogia: Ühe- või kaheaastane. Kuivades metsades, nõlvadel, loodudel, raudteetammidel, liiva- ja kruusaaukudes. Tavaline. Õitseb juunist septembrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 80 | Tolmukad eemalehoiduvad. Leheserv terve. Lehed lõhnavad muljumisel liivatee järgi | |
| Thymus serpyllum L. - nõmm-liivatee | ||
| Iseloomulikud tunnused: Varred ruljad, ühtlaselt karvased või peaaegu paljad. Lehed peaaegu rootsutud, süstjad, 0,2-0,3 cm laiad. Õietupp kahehuuleline. Õisik ühtlane. Kõrgus 5-20 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Liivikutel, luidetel, nõlvadel, metsades, loopealsetel. Tavaline. Õitseb juunist augustini. Märkused: Ravimtaim. Iseloomuliku lõhnaga. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 81 | Leheserv terve | |
| Origanum vulgare L. - harilik pune | ||
| Iseloomulikud tunnused: Vars püstine. Lehed rootsulised, piklikmunajad, terveservalised. Õietupp viietipmeline. Õiekroon lillakas või roosa, 0,5-1 cm pikk. Kõrglehed tumepunased. Õied koondunud paljuõielistesse kännasjatesse õisikutesse. Kõrgus 25-80 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Kuivades metsades, nõlvadel, teeservadel, loodudel. Tavaline. Õitseb juulist septembrini. Märkused: Ravimtaim ja maitsetaim, kasutatakse vorstirohuna. Tugeva iseloomuliku lõhnaga. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 81 | Leheserv hambuline | 82 |
| 82 | Õie alumise huule alusel 2 kühmukest (sarvekest) | |
| Galeopsis bifida Boenn. - pügaldunud kõrvik | ||
| Iseloomulikud tunnused: Üleni karekarvane taim. Õisiku näärmekarvad heledad. Õied alla 1,5 cm pikad, roosad või kollakasvalged. Õie alahuule keskmine hõlm selgelt kaheks lõhestunud. Kõrgus 10-45(50) cm.
Levik ja ökoloogia: Üheaastane. Mererannas adruvallidel, prahipaikades, umbrohuna aedades ja põldudel. Paiguti. Õitseb juunist septembrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 82 | Õie alumine huul kühmukesteta | 83 |
| 83 | Õied alla 8 mm pikad. Fertiilseid tolmukaid 2 | |
| Lycopus europaeus L. - harilik parkhein | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed sopilised kuni sulglõhised. Vars püstine. Õied valkjad, korrapäraselt neljatised, väikesed, rohkearvuliste kimpudena lehtede kaenaldes. Kõrgus 20-80(100) cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niisketel niitudel, puisniitudel, lodumetsades, soodes, kraavides, kallastel. Tavaline. Õitseb juulist septembrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
|
|
| 83 | Õied üle 8 mm pikad. Fertiilseid tolmukaid 4 | 84 |
| 84 | Ülemised lehed varreümbrised. Krooni sees karvaringi pole | |
| Lamium amplexicaule L. - - hõlmine iminõges | ||
| Iseloomulikud tunnused: Ülemised lehed varreümbrised, peaaegu neerjad, alumised rootsulised, südajad. Õied lillakaspunased, alla 2 cm pikad. Kõrgus 10-40 cm.
Levik ja ökoloogia: Ühe- või kaheaastane. Umbrohuna aedades ja põldudel, elamute ümbruses. Hajusalt. Õitseb maist oktoobrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti t |
 |
|
| 84 | Ülemised lehed pole varreümbrised. Krooni sees karvaring (luup!) | 85 |
| 85 | Õielehed südaja alusega, tavaliselt veinpunased | |
| Lamium purpureum L. - verev iminõges | ||
| Iseloomulikud tunnused: Ülemised lehed munajad, täkilise servaga, südaja alusega. Õied lillakaspunased, krooni putkeosa tupest kuni poole pikem. Kõrgus 10-30(60) cm.
Levik ja ökoloogia: Ühe- või kaheaastane. Umbrohuna aedades, põldudel ja elamute ümbruses. Tavaline. Õitseb maist oktoobrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 85 | Õielehed ovaalsed, kiilja alusega, kollakasrohelised | |
| Lamium hybridum Vill. – hambune iminõges | ||
| sügavalt sisselõikunud serva, laikiilja aluse ja laiatiivalise rootsuga. Õied lillakaspunased, kahehuulelised, väheldased, tihedate männastena. Kõrgus 5-30(60) cm. Levik ja ökoloogia: Ühe- või kaheaastane. Umbrohuna aedades, põldudel, prahipaikades. Hajusalt. Õitseb maist oktoobrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) | ||
| 86 | Kroonlehed vähemalt alusel kokku kasvanud | 87 |
| 86 | Kroonlehed vabad | 97 |
| 87 | Lehed mündi lõhnaga | 88 |
| 87 | Lehed ei lõhna mündi järgi | 89 |
| 88 | Õisik kerajas, tipmine | |
| Mentha aquatica L. - vesimünt | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed munajad, rootsuga, ebakorrapäraselt saagja servaga, paljad või karvased. Õied lillad, ülemised moodustavad varre tipus keraja õisiku, alumised kimpudena lehtede kaenaldes. Kõrgus 20-80(100) cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Veekogude kaldavees ja kallastel. Paiguti. Õitseb juunist septembrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 88 | Õied üksteisest eemalasetsevate õiekimpudena lehekaenaldes | |
| Mentha arvensis L. - põldmünt | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed tumerohelised, munajad, lühiraolised, täkilise servaga, veidi karvased. Õietupp seest paljas, tupe tipmed laikolmnurksed. Varre tipus lehed, õied üksteisest eemalasuvate männastena lehtede kaenlas. Kõrgus 15-75 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niisketel põldudel, aedades, rohumaadel. Sage. Õitseb juunist septembrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 89 | Õied erekollased | 90 |
| 89 | Õied pole kollased | 91 |
| 90 | Kroonlehti 5. Õisik hõre, püramiidjas | |
| Lysimachia vulgaris L. - harilik metsvits | ||
| Iseloomulikud tunnused: Vars püstine. Lehed süstjad, vastakud või 3-4-kaupa männases. Õied kollased, üle 2 cm läbimõõdus, tipmises püramiidjas õisikus. Kõrgus 25-100 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Veekogude kallastel, kraavides, lodudes, lodumetsades, sooservades, niisketel niitudel. Sage. Õitseb juunist augustini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 90 | Kroonlehti 7. Õisik tihe, nutitaoline | |
| Lysimachia thyrsiflora L. - ussilill | ||
| Iseloomulikud tunnused: Vars püstine. Lehed süstjad, vastakud. Varre alaosas lehtede asemel pruunid soomused. Õied kollased, väga väikesed, tihedates nutitaolistes raolistes õisikutes lehtede kaenaldes. Kõrgus 20-50 cm.
Levik ja ökoloogia: Kraavides, lodudes, lodumetsades, soodes, veekogude kaldaosas. Tavaline. Õitseb juunist augustini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 91 | Kroonlehti 5 või rohkem | 92 |
| 91 | Kroonlehti 4 | 96 |
| 92 | Varred ja lehed tihedate, pikkade, jäikade karvadega | |
| Asperugo procumbens L. - karerohi | ||
| Iseloomulikud tunnused: Vars lamav või tõusev, tagasipöördunud ogadega, habras. Varrelehed piklikelliptilised, karedad. Õied algul lillad, hiljem helesinised, valgete mühksoomustega, väikesed (läbimõõt 3 mm), üksikult või mõnekaupa suurte kõrglehtede kaenlais. Õietupp suureneb pärast õitsemist ja käändub kahe hõlmana ümber vilja. Kõrgus 15-60 cm.
Levik ja ökoloogia: Üheaastane. Mererannikul, varemetes, elamute ümbruses niiskel kõdul. Paiguti rannikualadel, mujal haruldane. Õitseb maist augustini. Looduskaitseline seisund: Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohulähedane. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 92 | Varred ja lehed paljad või hõredate, lühikeste, pehmete karvadega | 93 |
| 93 | Õied kogu varrel lehekaenaldes | |
| Glaux maritima L. - rannikas | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed tumerohelised, lihakad, varrel tihedalt, allosas ristvastakud, ülal vahelduvad. Õied roosakasvioletsed, raotud, ühekaupa keskmiste lehtede kaenaldes. Kõrgus 4-10 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Mererannal ja rannaniitudel. Tavaline. Õitseb juunis, juulis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 93 | Õied üksikult või koondunud varre tippu | 94 |
| 94 | Kroonlehed roosad. Emakael niitjas, vilja küljes ei säili | 95 |
| 94 | Kroonlehed sinised, lillad või veinipunased. Emakakael jääb vilja külge | |
| Gentianella amarella (L.) Börner - mõru emajuurke | ||
| Iseloomulikud tunnused: Vars rohkem kui 3 sõlmevahega. Juurmised lehed mõlajad, sageli osa neist õitseajaks kuivanud. Õisi palju. Õied määrdunudlillad, (punaka varjundiga) või valkjad. Kroon 4 või 5 teritunud tipmega. Kõrgus 10-30(40) cm.
Levik ja ökoloogia: Kaheaastane. Niisketel niitudel, kadastikes, loodudel, teeservadel, söötidel. Kohati. Õitseb juunist septembrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 95 | Varrelehed 1-roolised, enamvähem paralleelsete servadega. Juurmised lehed 1-3 rooga, 3-5 mm laiad | |
| Centaurium littorale (Turner) Gilmour - linalehine maasapp | ||
| Iseloomulikud tunnused: Juurmised lehed talbjad, veidi lihakad, varrelehed lineaalsed, 1-3 rooga. Õied roosad, erineval kõrgusel. Õietupp õitsemise ajal peaaegu krooni putke pikkune. Kõrgus 5-25 cm.
Levik ja ökoloogia: Ühe- või kaheaastane. Paiguti mererannikul ja rannaniitudel. Lääne-Eestis ja -saartel sagedam. Õitseb juunist septembrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 95 | Varrelehed 3-roolised, lineaar-mõlajad kuni lantsetjad. Juurmised lehed 3-7 rooga, tavaliselt üle 5 mm laiad | |
| Centaurium pulchellum (Sw.) Druce - väike maasapp | ||
| Iseloomulikud tunnused: Vars hõredalt lehistunud, juurmist lehekodarikku pole. Lehed munajad, 5 ebaselge rooga. Õied roosad, üksikult lehekaenlais. Keskmised õied raotud, külgmised 1 cm raoga. Õietupp õitsemise ajal krooni putkest lühem. Kõrgus 2-15 cm.
Levik ja ökoloogia: Ühe- või kaheaastane. Mererannikul, rannaniitudel. Harva, peamiselt Lääne-Eestis. Õitseb juunist septembrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 96 | Õied lehekaenaldest lähtuvates õisikutes | |
| Veronica chamaedrys L. - külmamailane | ||
| Iseloomulikud tunnused: Varrel karvad kahe vastaku pikireana. Alumised lehed lühirootsulised, ülemised rootsutud. Lehed munajad, hambulise servaga. Õied helesinised. Õisikud lehekaenaldes. Kõrgus 10-50 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niitudel, metsades, karjamaadel. Tavaline. Õitseb maist septembrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 96 | Õied tipmises tähkõisikus või üksikult lehekaenaldes | |
| Veronica spicata L. - kassisaba | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed vastakud või vahelduvad. Lehed süstjad, harvade madalate hammastega, liht- ja näärmekarvane. Õied sinised, õiertupp ainult serval lühiripsmeline. Õisikuid üks, varre tipul. Kõrgus 15-40(60) cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Kuivadel niitudel, teeservadel. Paiguti, peamiselt Põhja- ja Lääne-Eestis. Õitseb juunist augustini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 97 | Lehed paksud ja lihakad | |
| Honckenya peploides (L.) Ehrh. - merihumur | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed lihakad, paljad, munajad, rootsutud, 1-3 cm pikad. Lehed asuvad varrel tihedalt ristvastakult, seetõttu tundub vars neljatahulisena. Taim kollakasroheline. Vars algul püstine, hiljem lamav. Õied üksikult lehtede kaenlais, kroonlehed tupplehtede pikkused, kollakad. Kõrgus 10-30 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Liivastel mererandadel. Tavaline. Õitseb juunist augustini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 97 | Lehed pole lihakad | 98 |
| 98 | Õied erekollased | 99 |
| 98 | Õied pole kollased | 100 |
| 99 | Varred neljakandilised. Kroonlehed üleni mustade täppidega, serv pole narmaline | |
| Hypericum maculatum Crantz - kandiline naistepuna | ||
| Iseloomulikud tunnused: Vars püstine, selgelt nelja kandiga (eriti keskosas), seest õõnes. Lehed ovaalsed, servadel mustad näärmetäpid. Õied kollased, kroonlehtede välisküljed üleni mustatäpilised. Tupplehed tömbid, enamasti 5 rooga, terveservalised. Kõrgus 30-80 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niitudel, puisniitudel, võsastikes. Sage. Õitseb juunist augustini. Märkused: Ravimtaim. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 99 | Varred pole neljakandilised. Kroonlehtedel mustad täpid ainult servadel, kroonlehe serv hambuline-narmaline ühelt poolt, teiselt poolt terve | |
| Hypericum perforatum L. - liht-naistepuna | ||
| Iseloomulikud tunnused: Vars 2 pikikandiga, säsikas, püstine. Lehed ovaalsed, läbipaistvate näärmetäppidega. Õied kollased, kroonlehtede väliskülgedel hõredalt musti täppe. Tupplehed teravatipulised, enamasti 3 rooga, terveservalised. Kõrgus 30-80 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Kuivadel niitudel, puisniitudel, kinkudel, tee- ja põlluservades. Tavaline. Õitseb juunist augusti, septembrini. Märkused: Ravimtaim Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 100 | Õied valged | 101 |
| 100 | Õied pole valged | 111 |
| 101 | Kroonlehed terved | 102 |
| 101 | Kroonlehed 2-hõlmalised, hambulised või narmastunud | 105 |
| 102 | Lehed lineaalsed, üle 5 korra laiusest pikemad, alla 5 mm laiad | |
| Sagina nodosa (L.) Fenzl - sõlmine kesakann | ||
| Iseloomulikud tunnused: Varsi palju, lamavad või tõusvad. Juurmised lehed kimbuna, lineaalsed, kuni 3 cm pikad, varrelehed vastakud, väiksemad. Varrelehtede kaenaldes lühivõrsed, mistõttu vars tundub sõlmelisena. Õied valged, 1 cm läbimõõdus, püstised. Kroonlehed tupplehtedest kaks korda pikemad. Kõrgus 4-15 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Puisniitudel, niitudel, loodudel. Tavaline. Õitseb juunist augustini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 102 | Lehed pole lineaalsed | 103 |
| 103 | Tolmukaid 5 (luup!) | |
| Linum catharticum L. - aaslina | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed vastakud, terveservalised. Vars haruneb ülaosas korduvalt harkjalt, jagunemiskoha keskel on õis. Õied valged, kuni 1 cm läbimõõdus, enne puhkemist longus. Tupplehtede serv näärmekarvane. Kõrgus 4-30 cm.
Levik ja ökoloogia: Ühe- või kaheaastane. Niitudel, tavaline. Õitseb juunist septembrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 103 | Tolmukaid 10 | 104 |
| 104 | Lehed alla 8 mm pikad, enam-vähem rootsutud, rood pole nähtavad. Kupra hambad moodustavad kupra pikkusest alla 1/3 | |
| Arenaria serpyllifolia L. - harilik liivkann | ||
| Iseloomulikud tunnused: Vars alates alusest harunev. Lehed munajad, 0,2-0,4 cm laiad, terveservalised, karedakarvased. Õied valged. Tupplehed teravatipulised, kroonlehtedest palju pikemad. Kõrgus 3-30 cm.
Levik ja ökoloogia: Üheaastane. Kuivadel nõlvadel, liivikuil, teede ääres, umbrohuna põldudel. Sage. Õitseb maist septembrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 104 | Lehed üle 8mm pikad, 3 selge rooga, vähemalt alumised lehed rootsuga. Kupra hambad vähemalt 1/3 kupra pikkused | |
| Moehringia trinervia (L.) Clairv. - harilik võsalill | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed munajad, selgelt 3-roolised, alumised lehed rootsuga. Õied valged. Kroon tupest lühem. Tupplehed teravatipulised. Pikkus 10-35 cm.
Levik ja ökoloogia: Ühe- või kaheaastane. Varjukates metsades, puisniitudel põõsaste varjus. Tavaline. Õitseb juunis, juulis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 105 | Tupplehed kokku kasvanud | 106 |
| 105 | Tupplehed vabad | 108 |
| 106 | Tupp karvane | 107 |
| 106 | Tupp paljas | |
| Silene vulgaris (Moench) Garcke - harilik põisrohi | ||
| Iseloomulikud tunnused: Taim sinakasroheline, paljas. Lehed lineaal- või munajassüstjad. 3-6 cm pikad ja 1-2 cm laiad, teravatipulised. Õied valged, kroonlehed peaaegu aluseni 2-jagused. Tupp paljas, valkjasroheline kunilillakas, võrrkja soonestusega. Kõrgus 20-80 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Kuivematel puisniitudel, põllu- ja teesrvadel. Tavaline. Õitseb juunist septembrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 107 | Emakakaelu 5 (luup!) | |
| Silene alba (Mill.) E.H.L.Krause - valge pusurohi | ||
| Iseloomulikud tunnused: Vars alumises osas udekarvane, ülaosas näärmekarvadega. Lehed süstjad või elliptilised, karvased, 4-5 cm pikad ja 1-2 cm laiad. Õied valged, ühesugulised, hõredas õisikus. Õieraag ja –tupp näärmekarvased. Kõrgus 40-90 cm.
Levik ja ökoloogia: Ühe- või kaheaastane. Luhaniitudel, põldudel, kraavikallastel, teeservades, aedades. Sage. Õitseb mais septembrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 107 | Emakakaelu 3 | |
| Silene nutans L. - longus põisrohi | ||
| Iseloomulikud tunnused: Varred üksikult või mitmekaupa. Lehed pehmekarvased. Juurmised lehed mõlajad, lühidalt teritunud, 5-15 cm pikad; varrelehed väiksemad. Õied valged, hõredas ühekülgses õisikus. Kroonlehed sügavalt 2-jagused, tipus rullunud. Kõrgus 30-70 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Hõredates männikutes, kuivadel nõlvadel, teedservades, kraavikallastel, liivastel söötidel. Tavaline. Õitseb maist augustini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 108 | Kupar silinderjas, vähemalt kaks korda nii pikk kui tupp | 109 |
| 108 | Kupar kerajas või ovaalne, pole tupest pikem | 110 |
| 109 | Õieraag 2-3 korda õiest pikem. Taim mitmeaastane, lühikeste steriilsete võrsetega | |
| Cerastium fontanum Baumg. - harilik kadakkaer | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed üle 1 cm pikad ja umbes 3 korda laiusest pikemad, teritunud, lühikarvased. Kroonlehed valged, lõhestunud, tupplehtede pikkused. Tupplehed kileja äärisega, karvased. Vars sageli alumistest sõlmekohtadest juurduv. Kõrgus 5-40 cm.
Levik ja ökoloogia: Ühe-, kahe- või mitmeaastane. Niitudel, puisniitudel, teede ääres, umbrohuna põldudel. Sage. Õitseb maist septembrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 109 | Õieraag õie pikkune või lühem. Taim üheaastane, ilma steriilsete võrseteta | |
| Cerastium semidecandrum L. - kevad-kadakkaer | ||
| Iseloomulikud tunnused: Vars ja lehed liht- ja näärmekarvadega, kleepuv. Lehed kuni 8 mm pikad ja 6 mm laiad, alumised õitseajaks kuivanud. Õied valged, õisik hõre, õite raod õite pikkused või pikemad. Kõrgus 5-20 cm.
Levik ja ökoloogia: Ühe- või kaheaastane. Kuivadel puisniitudel, niitudel, loodudel, teeservades liivastel kohtadel. Tavaline. Õitseb mais, juunis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 110 | Vähemalt alumised lehed selgelt rootsulised. Lehed pole kunagi lineaal-lantsetjad ega lineaalsed | |
| Stellaria media (L.) Vill. - vesihein | ||
| Iseloomulikud tunnused: Kollakasroheline pehme mahlane taim. Lehed 1-2 cm pikad. Õied väikesed, kroonlehed 2-jagused. Kroon ja tupp enam-vähem ühepikkused. Pikkus 5-50 cm.
Levik ja ökoloogia: Ühe- või kaheaastane. Umbrohuna aedades, põldudel, teede ääres. Sage. Õitseb aprillist oktoobrini. Märkused: Võib segi minna võsalillega, mille lehed on aga kolme rooga (vesiheinal sulgroodsed). Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 110 | Kõik lehed rootsutud | |
| Stellaria graminea L. - oras-tähthein | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed kuni 6 cm pikad ja alla 0,5 cm laiad, alusel ripsmelise servaga, rohirohelised. Kroonlehed valged, sügavalt 2-jagused, tupplehtedega ühepikkused. Tupplehed luubiga vaadates ripsmelise servaga. Kõrgus 10-60 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Kuivadel puisniitudel ja niitudel, raiesmikel, teede ja põldude ääres. Sage. Õitseb maist juulini. Märkused: Meenutab soo-tähtheina, kui selle lehed on hallikad ja kroonlehed tupest pikemad. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 111 | Õied rohekad või sinakashallid | |
| Silene nutans L. - longus põisrohi | ||
| Iseloomulikud tunnused: Varred üksikult või mitmekaupa. Lehed pehmekarvased. Juurmised lehed mõlajad, lühidalt teritunud, 5-15 cm pikad; varrelehed väiksemad. Õied valged, hõredas ühekülgses õisikus. Kroonlehed sügavalt 2-jagused, tipus rullunud. Kõrgus 30-70 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Hõredates männikutes, kuivadel nõlvadel, teedservades, kraavikallastel, liivastel söötidel. Tavaline. Õitseb maist augustini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
|
|
| 111 | Õied sinised, roosad või lillad | 112 |
| 112 | Kroonlehti 4 | 113 |
| 112 | Kroonlehti 5 | 114 |
| 113 | Emakasuue selgelt 4-hõlmaline | |
| Epilobium montanum L. - mägi-pajulill | ||
| Iseloomulikud tunnused: Vars ruljasLehed munajad, ebakorrapäraselt hambulised, peaaegu rootsutud, rohirohelised, kuni 10 cm pikad. Kroonlehed roosad, tipul kitsa terava sämbuga. Kroon 0,7-1 cm pikk. Emakasuue neljahõlmaline. Õieraagu meenutav sigimik näärme- ja lihtkarvadega.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Hõredates metsades ja võsastikes, veekogude kallastel, teeservadel, raiesmikel, ka umbrohuna. Sage. Õitseb juunist septembrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 113 | Emakasuue pole neljahõlmaline (tõlvjas või peajas) | |
| Epilobium palustre L. - soo-pajulill | ||
| Iseloomulikud tunnused: Taim peaaegu paljas, vars ümar. Lehed kitsad, terveservalised, rootsutud, 2-8 cm pikad. Õiekroon 0,5-0,7 cm läbimõõdus. Emakasuue nuia kujuline. Kõrgus 10-70 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Veekogude kallastel, niiskel pinnasel, soodes. Tavaline. Õitseb juunist septembrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 114 | Kroonlehed terved | 115 |
| 114 | Kroonlehed 2-hõlmalised, hambulised või narmastunud | |
| Lychnis flos-cuculi L. - käokann | ||
| Iseloomulikud tunnused: Varrelehed kitsassüstjad, 3-9 cm pikad, alumised lehed piklikmunajad, kodarikuna. Vars sageli punakas, pole kunagi kleepuv. Kroonlehed roosakad, sügavalt neljaks lõhestunud. Õie keskel lisakroon. Kõrgus 30-80 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niisketel niitudel, puisniitudel, veekogude kallastel, põõsastikes. Sage. Õitseb maist juulini. Sage Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 115 | Lehed silindrilised või okka moodi, pikkus ületab laius vähemalt 5 korda | |
| Spergularia salina J. & C. Presl - rand-sõlmhein | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed lihakad, kuni 3 cm pikad, piklikud, tömbid, kollakasrohelised. Tupplehed tömbitipulised, laia kileja äärisega, kroonlehtedest pikemad. Kroonlehed roosakad. Õieraod tupplehtede pikkused või lühemad. Kõrgus 5-20 cm.
Levik ja ökoloogia: Ühe-, kahe- või mitmeaastane. Paiguti rannikul. Õitseb mais septembrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 115 | Lehed lamedad, alla 5 korra laiusest pikemad | |
| Lythrum salicaria L. - harilik kukesaba | ||
| Iseloomulikud tunnused: Varred püstised, peaaegu neljakandilised. Lehed karvased, alumised vastakud või männases, ülemised vahelduvalt. Õied suured, lillakaspunased, pikkades kobarjates lehistunud õisikutes. Kõrgus 30-100 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niisketel niitudel, madalsoodes, veekogude kallastel. Tavaline. Õitseb juulis, augustis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 116 | Lehed pole terved (liitlehed või vähemalt poole leheplaadini lõhestunud lihtlehed) | 117 |
| 116 | Terved lihtlehed | 234 |
| 117 | Lehed kolmetised | 118 |
| 117 | Lehed pole kolmetised | 135 |
| 118 | Taimed asteldega | |
| Rubus saxatilis L. - lillakas | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed kolmetised. Taim juurduvate vegetatiivsete võsunditega. Viljuvad varred hõredate penikeste ogadega. Õied valged, 3-10-kaupa. Viljad helepunased, hapukad, koosnevad vähestesr suurtest osaviljadest. Kõrgus 10-30 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Leht- ja segametsades, võsastikes. Tavaline. Õitseb juunist augustini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
|
|
| 118 | Taimed asteldeta | 119 |
| 119 | Õied radiaalsümmeetrilised | 120 |
| 119 | Õied bilateraalsümmeetrilised | 125 |
| 120 | Kroonlehed vähemalt alusel kokkukasvanud | |
| Menyanthes trifoliata L. - ubaleht | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed kolmetised, pikarootsulised, paljad. Õisikuvarb lehistumata, õied valged või roosakad, viietised, karvased, kobarates. Kõrgus 15-35 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Soodes, õõtsikutel, lodudes. Tavaline. Õitseb mais, juunis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 120 | Kroonlehed vabad | 121 |
| 121 | Õied valged või roosad | 122 |
| 121 | Õied kollased | 123 |
| 122 | Õied kollakasvalged. Tupplehed püstised, hoiavad tihedalt vastu vilja | |
| Fragaria viridis Duchesne - muulukas | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed kolmetised, rosetina. Tipmise lehekese keskmine hammas teistest väiksem. Õied valged. Õisikuvars lehtede kõrgune. Tupplehed hoiduvad vilja ümber, vili kerajas, alumises osas valkjas, õiepõhjast raskesti eraldatav. Kõrgus 5-20 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Kuivadel nõlvadel, loodudel, liivastel aladel. Lääne- ja Põhja-Eestis sage, mujal harva. Õitseb mais, juunis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 122 | Kroonlehed puhasvalged. Tupplehed tagasikäändunud, ei ümbritse vilja | |
| Fragaria vesca L. - metsmaasikas | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed kolmetised, rosetina. Tipmise lehekese keskmine hammas külgmistega ühepikkune või pikem. Õied valged. Õisikuvars lehtede kõrgune. Tupplehed tagasi käändunud, ei ümbriste vilja. Kõrgus 5-20 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Raiesmikel, lagendikel, metsaservades, puisniitudel. Tavaline. Õitseb mais, juunis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 123 | Lehed abilehtedeta | 124 |
| 123 | Lehed abilehtedega | |
| Geum urbanum L. - maamõõl | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed katkestunult sulgjad, tipmine leheke teistest oluliselt suurem. Õied kahvatukollased, püstised, üksikult peenikestel raagudel, 1,5 cm läbimõõdus. Viljade kogum ümar, tupplehed vahetult viljade vastas. Kõrgus 30-70 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Võsastikes, metsa- ja teeservades. Tavaline. Õitseb juunist augustini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 124 | Varred roomavad, sõlmekohtadest juurduvad, pole alusel paksenenud | |
| Ranunculus repens L. - roomav tulikas | ||
| Iseloomulikud tunnused: Taim pikkade, sõlmekohtadest juurduvate võsunditega, roomavate vartega. Alumised lehed rootsulised, kolmetised, ülemised rootsutud. Õied kollased, seest läikivad. Pikkus 10-60 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niisketel niitudel, kraavikallastel, soodes, teeveertel. Sage. Õitseb maist augustini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 124 | Varred püstised, pole roomavad ega sõlmekohtadest juurduvad, alusel muguljalt paksenenud | |
| Ranunculus bulbosus L. - mugultulikas | ||
| Iseloomulikud tunnused: Varre alus muguljalt paksenenud. Juurmised lehed pikarootsulised, kolmetised, keskmine hõlm rootsuline. Õied kollased, seest läikivad, kuni 3 cm läbimõõdus, tupplehed allapoole suunatud. Kõrgus 15-50 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Lääne-Eestis kuivades männikutes, loodudel, rannaniitudel. Paiguti. Õitseb mais, juunis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 125 | Õied kollased | 126 |
| 125 | Õied pole kollased | 128 |
| 126 | Lehe alusel 2 lehetaolist abilehte, seetõttu näivalt leht 5 lehekesega | |
| Lotus corniculatus L. - harilik nõiahammas | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed 2 paari lehekestega, taim paljas või hõredakarvane. Õied 12-14 mm pikad, kollased, peale õisemist sageli oranžid. Kaunad 15-25 mm pikad. Kõrgus 10-40 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Kuivadel niitudel, puisniitudel, loodudel, teeservades. Tavaline. Õitseb maist septembrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 126 | Lehe alusel selliseid suuri abilehti pole | 127 |
| 127 | Õisik kerajas, tihe, alla 7 mm lai. Vili neerukujuline, alla 3 mm pikk | |
| Medicago lupulina L. - humal-lutsern | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed kolmetised, lehekesed äraspidimunajad, keskmine leheke pisikese rootsuga. Õied kollased, 4 mm pikad, väikese nutitaolise õisikuna. Kaunad neerjad, ühe seemnega. Kõrgus 10-50 cm.
Levik ja ökoloogia: Ühe- või kaheaastane. Niitudel, loodudel, teeservades. Sage. Õitseb juunist septembrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 127 | Õisik pole kerajas, üle 7 mm lai. Vili (kaun) piklik, kõverdunud või spiraalne | |
| Medicago falcata L. - sirplutsern | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed kolmetised, lehekesed äraspidimunajad või lineaalsed, keskmine leheke rootsuline. Õied kollased, kobarõisikus. Kaunad sirpjad või sirged, püstistel raagudel, paljad või hõredalt karvased. Kõrgus 20-80 cm.
Levik ja ökoloogia: Teeservades, põllupeenardel, karjamaadel, loopealsetel. Kasvatatakse põllul. Tavaline, eriti Lääne- ja Põhja-Eestis. Õitseb maist septembrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 128 | Õied valged | 129 |
| 128 | Õied pole valged | 132 |
| 129 | Õisik vähemalt 5 korda laiusest pikem | |
| Melilotus albus Medik. - valge mesikas | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed kolmetised, lehekesed 1-2 cm pikad, tömbid, hambulised. Õied valged, pikkades püstistes kobarates. Kaunad munajad, 1-3 seemnega. Kõrgus kuni 2 m.
Levik ja ökoloogia: Ühe- või kaheaastane. Teepervedel, jäätmaadel, põlluservades, põllukultuurina. Õitseb juunist septembrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 129 | Õisik kerajas kuni ovaalne | 130 |
| 130 | Varred roomavad ja sõlmekohtades juurduvad | |
| Trifolium repens L. - valge ristik | ||
| Iseloomulikud tunnused: Varred roomavad, sõlmekohtadest juurduvad. Lehed kolmetised, kõik lehekesed rootsutud, 5-30 mm pikad, heleda kolmnurgaga keskel. Õied valged, tupp peale õitsemist ei suurene. Pikkus 10-30 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niitudel, karjamaadel, teepervedel. Sage. Õitseb juunist septembrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 130 | Varred püstised kuni lamavad, sõlmekohtades ei juurdu | 131 |
| 131 | Lehed ja vars selgelt karvased. Lehekese serv peenehambaline | |
| Trifolium montanum L. - mägiristik | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed kolmetised, lehekesed elliptilised, peensaagja servaga, kõik lehekesed rootsutud. Vars püstine, karvane, vähe harunenud. Lehed peamiselt juurmised. Õied valged. Kõrgus 20-50 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Kuivadel niitudel, loodudel. Hajusalt. Õitseb juunist augustini. Märkused: Õisikutest saab magusa tee. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 131 | Lehed ja varred enam-vähem paljad. Lehekese serv terve, sile | |
| Trifolium hybridum L. - roosa (rootsi) ristik | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed heledamad rohelised, pisut lihakad, paljad. Varred püstised või lamavad. Õied heleroosad või valkjad. Kõrgus 20-60 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Teeservadel, põllupeenardel, heinamaadel. Hajusalt. Õitseb maist septembrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 132 | Õisikud rootsutud | |
| Trifolium medium L. - keskmine ristik | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed kolmetised, lehekesed elliptilised, tumerohelised, kõige laiemad keskkohas. Taim paljas või väheste lidus karvadega. Õied lillakaspunased, õietupp viljumisel paljas. Kõrgus 20-50 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Kuivades metsaservades, teepervedel. Tavaline. Õitseb juunis, juulis. Märkus: Võib segi minna aasristikuga, mille lehed on keskel heledama kolmnurgaga. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 132 | Õisiku raag vähemalt 5 mm pikk | 133 |
| 133 | Õietupp 5(6) rooga. Õiekroon püsib peale viljumist | |
| Trifolium hybridum L. - roosa (rootsi) ristik | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed heledamad rohelised, pisut lihakad, paljad. Varred püstised või lamavad. Õied heleroosad või valkjad. Kõrgus 20-60 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Teeservadel, põllupeenardel, heinamaadel. Hajusalt. Õitseb maist septembrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
|
|
| 133 | Õietupp üle 10 rooga. Õiekroon variseb peale viljumist | 134 |
| 134 | Õietupp pole viljunult puhetunud. Varred püstised kuni tõusvad, üle 30 cm pikad | |
| Trifolium pratense L. - aasristik | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed tumerohelised, heledama kolmnurgaga keskel (herbaartaimedel vähe märgatav), hõredalt karvased. Varred püstised või lamavad, ei juurdu. Õied lillakaspunased. Õietupp viljumisel karvane. Kõrgus 20-60 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niitudel, puisniitudel, teeservadel, heinamaadel, kasvatatakse heintaimena. Tavaline. Õitseb juunist septembrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 134 | Õietupp viljunult põisjalt puhetunud. Varred lamavad, alla 30 cm pikad | |
| Trifolium fragiferum L. - randristik | ||
| Iseloomulikud tunnused: Varred roomavad, sõlmekohtadest juurduvad. Lehed kolmetised, lehekesed rootsutud, 5-30 mm pikad, äraspidimunajad, pehmed. Õied roosad, tupp peale õitsemist põisjalt puhetunud. Pikkus 10-30 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Paiguti Lääne-Eesti rannaniitudel. Õitseb juunist septembrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 135 | Taimed ogadega vartel või lehtede servades | 136 |
| 135 | Taimed ogadeta | 140 |
| 136 | Liitlehed. Õied pole õisikus. Vili lihakas | |
| Rubus idaeus L. - harilik vaarikas | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed paaritusulgjad, 3-5 lehekesega, alt heledamad. Varred puitunud, püstised. Õied valged, kroonlehed kitsad, tupplehtedest lühemad. Viljad punased, eralduvad kergesti õiepõhjast. Kõrgus 1-1,5 m.
Levik ja ökoloogia: Kaheaastane. Metsades, raiesmikel, teeservadel. Sage. Õitseb juunis, juulis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
|
|
| 136 | Lihtlehed. Õied õisikus. Vili kuiv | 137 |
| 137 | Pappuse karvad siged (luup!) | |
| Carduus crispus L. - kähar karuohakas | ||
| Iseloomulikud tunnused: Taimed tumerohelised, lehed alt hallviltjad, suhteliselt pehmete ogadega. Juurmine lehekodarik õitsvatel taimedel puudub. Õied purpursed. Õisikud mitmekaupa õisikuraagude ülaosas. Kõrgus 30-200 cm.
Levik ja ökoloogia: Kaheaastane. Lämmastikurikkal pinnasel, teede ääres, jõgede kallastel, mererannas, parkides, varemetes. Tavaline. Õitseb juunist septembrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 137 | Pappuse karvad sulgjad | 138 |
| 138 | Vars puudub või on alla 30 cm pikk | |
| Cirsium acaule Scop. - varretu ohakas | ||
| Iseloomulikud tunnused: Vars madal, alla 30 cm kõrge, ühe õisikuga. Lehed pealt paljad, alt käharakarvased. Õied purpursed, õisik 3,5-6 cm läbimõõdus. Kõrgus 5-30 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Loopealsetel, puisniitudel, teeservadel, mererannal. Lubjalembene. Lääne-Eestis tavaline, mujal harva. Õitseb juulist septembrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 138 | Vars üle 30 cm pikk | 139 |
| 139 | Õisiku üldkatis 3-5 cm pikk. Lehepind paljude 1-1,5 mm pikkuste ogakestega. Varred vähemalt ülaosas tiivulised ja ogalised | |
| Cirsium vulgare (Savi) Ten. - tuliohakas | ||
| Iseloomulikud tunnused: Vars katkendlikult ogatiivuline. Lehed pealt tihedalt ogajate harjastega. Õisikud 5-6 cm läbimõõdus, üksikult või mõnekaupa. Kõrgus 30-120 cm.
Levik ja ökoloogia: Kaheaastane. Karjamaadel, raiesmikel, metsaservades, mererannal, kraavikallastel, prahipaikades, hoonete ümbruses. Tavaline. Õitseb juulist septembrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 139 | Üldkatis 1-2 cm pikk. Lehe pinnal ogakesi pole (on inult servadel). Varred pole tiivulised ega ogalised | |
| Cirsium arvense (L.) Scop. - nõelohakas | ||
| Iseloomulikud tunnused: Vars enam-vähem paljas, ogatiivuline vaid lehe alusel. Lehed mõlemalt poolt paljad, tugevate ogadega. Õied hele-purpurlillad, õisikud 1-1,5 cm läbimõõdus. Kõrgus 40-100 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Mererannas ja prahipaikades, tavalisem Lääne- ja Põhja-Eestis. Õitseb juulist septembrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 140 | Lehed täiesti veesisesed või veepeal ujuvad | |
| Ranunculus peltatus Schrank - meri-särjesilm | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed kahesugused – vee peal ümarad hõlmised ujulehed, vee all peenjagused lehed. Veesisesed lehed tugevad, jäigad, vars tugev, hele. Õied valged, kroonlehed 5-10 mm pikad, õitseajal üksteist katvate servadega. Õiepõhi karvane, viljumisel pikeneb. Tupplehtede tipud värskel taimel sinakad. Viljaraag vastasoleva ujulehe rootsust pikem. Kõrgus 0,5-2(3) m.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Meres ja riimvees. Paiguti. Õitseb maist juulini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 140 | Maismaataimed või veetaimed, mille lehed ulatuvad veest välja | 141 |
| 141 | Taimed ilma õiteta, paljunevad eostega (sõnajalad) | 142 |
| 141 | Taimed õitega, paljunevad seemnetega | 149 |
| 142 | Lehed ühelisulgjad | 143 |
| 142 | Lehed 2-4 sulgjad | 144 |
| 143 | Taim rohelise varrega, millel on üks leht ja tipus tähakujuline eoseid kandev osa | |
| Botrychium lunaria (L.) Sw. - kuu-võtmehein | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehetaoline osa peaaegu rootsutu, sulgjalt lõhestunud, sulghõlmad poolkuujad või talbjad, rasvaselt läikivad. Eospesadega varreline osa leheosast tunduvalt pikem. Kõrgus 10-25 cm. Levik ja ökoloogia: Kuivadel kasvukohtadel niitudel. Hõredates metsades, liivikuil. Hajusalt. Mitmeaastane, paljuneb eostega. Eoseid kannab juulist augustini. Looduskaitseline seisund: Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohu piiril. Märkused: Võtmeheintest kõige sagedam. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 143 | Taimed rohelise varreta, kõik lehed juurmised, eosed lehtede alakülgedel | |
| Polypodium vulgare L. - kivi-imar | ||
| Iseloomulikud tunnused: Sulgjagused lihtlehed nahkjad, ühekaupa. Leheroots labast lühem. Lehehõlmad vahelduvalt, harva vastakuti, eospesad lehe alaküljel. Kõrgus 10-30 cm Levik ja ökoloogia: Rändrahnudel, kiviaedadel. Hajusalt, sagedam Põhja- ja Lääne-Eestis. Mitmeaastane, paljuneb eostega. Eoseid kannab aprillist septembrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 144 | Lehekeste servad terved | |
| Thelypteris palustris Schott - harilik soosõnajalg | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehelaba üldkujult süstjas, lihtsulgjas, õrn, hel eroheline. Leheroots sõkalsoomusteta. Kõrgus 20-50 cm. Levik ja ökoloogia: Soodes, lodudes, lodumetsades, soiste järvede kallastel. Tavaline. Mitmeaastane, paljuneb eostega. Eoseod kannab juulist septembrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 144 | Lehekeste servad hambulised või hõlmised | 145 |
| 145 | Lehelaba alla 25 cm pikk | 146 |
| 145 | Lehelaba üle 25 cm pikk | 147 |
| 146 | Lehelaba üldkujult süstjas, kõige laiem koht keskel | |
| Cystopteris fragilis (L.) Bernh. - habras põisjalg | ||
| Iseloomulikud tunnused: Mitmelisulgjas lehelaba väga õrn, üldkujult süstjas. Leheroots väga peenike, habras, labast lühem. Kõrgus 10-30 cm. Levik ja ökoloogia: Paepragudes ja kivimüüridel. Paiguti, sagedam Lääne-Eestis. Mitmeaastane, paljuneb eostega. Eoseid kannab juulis, augustis. Looduskaitseline seisund: Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohu piiril. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 146 | Lehelaba üldkujult munajas-kolmnurkne, kõige laiem koht alusel | |
| Gymnocarpium dryopteris (L.) Newman - harilik kolmissõnajalg | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed õrnad, pehmed. Lehelaba võrdkülgse kolmnurga kujuline, mitmeli sulgjas. Leheroots peenike, mustjas, lehelabast pikem. Kõrgus 10-30 cm. Levik ja ökoloogia: Varjukates metsades. Tavaline. Mitmeaastane, paljuneb eostega. Eoseid kannab juulist septembrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 147 | Eoslad laiusest pikemad | |
| Athyrium filix-femina (L.) Roth - harilik naistesõnajalg | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed üldkujult süstjad, suhteliselt õrnad, ebakorrapärase lehtrina, sageli heledamad rohelised. Lehelaba kahelisulgjas, lehe serv saagjas või lõhine. Leheroots lühike, alusel laienenud, kaetud pruunide sõkalsoomustega. Kõrgus 40-100 cm. Levik ja ökoloogia: Metsades ja võsastikes. Sage. Mitmeaastane, paljuneb eostega. Eoseid kannab juunist septembrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 147 | Eoslad ümarad | 148 |
| 148 | Lehed kahelisulgjad | |
| Dryopteris filix-mas (L.) Schott - maarja-sõnajalg | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed lihtsulgjad, tumerohelised, sulglõhiste saagjaservaliste lehekestega, kasvavad lehtrina. Leheroots labast palju lühem, tihedalt kaetud pruunide sõkalsoomustega. Kõrgus 50-80 cm. Levik ja ökoloogia: Niisketes metsades ja võsastikes. Tavaline. Mitmeaastane, paljuneb eostega. Eoseid kannab juulist septembrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 148 | Lehed kolmeli- kuni neljalisulgjad | |
| Dryopteris carthusiana (Vill.) H.P. Fuchs - ohtene sõnajalg | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed mitmelisulgjad, üldkujult kolmnurksed. Esimese järgu sulglehekesed ei puutu üksteisega kokku. Teise järgu sulglehekesed ogateravate hammastega. Leheroots umbes laba pikkune, sõkalsoomused ühtlaselt helepruunid. Kõrgus 40-60 cm. Levik ja ökoloogia: Metsades ja võsastikes. Tavaline. Mitmeaastane, paljuneb eostega. Eoseid kannab juulis, augustis Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 149 | Õied kroonlehtedeta | 150 |
| 149 | Õied kroonlehtedega | 153 |
| 150 | Lehed lihtsulgjad | |
| Lepidium ruderale L. - haisev kress | ||
| Iseloomulikud tunnused: Vars rikkalikult harunev. Lehed tumerohelised, sulgjagused. Õied väikesed, rohelised, kroonlehed puuduvad. Viljaraod sirged, kõdrake ovaalne, tipul pügaldunud, kitsa tiivaga. Kogu taim vastiku haisuga. Kõrgus 8-30 cm.
Levik ja ökoloogia: Ühe- või kaheaastane. Raudteejaamades, sadamates, prahipaikades, asulates, teede ääres, tänavasillutise pragudes. Hajusalt. Õitseb juunist augustini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 150 | Lehed 2-4-li sulgjad | 151 |
| 151 | Lehekesed äraspidimunajad või ümarad. Õied 8-15 mm läbimõõdus. Tolmukaniit lapik, ülaosas sama lai kui tolmukapea | |
| Thalictrum aquilegiifolium L. - kurekell-ängelhein | ||
| Iseloomulikud tunnused: Paaritusulgjad liitlehed, lehekesed äraspidimunajad või ümarad, täkilise servaga, 5-40 mm laiad. Abilehed peened, kilejad. Tolmukad lillad, tolmukaniidid ülaosas laienenud, õiekattelehed varisevad varakult. Kõrgus 40-120 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Segametsades, metsaservades, puisniitudel. Hajusalt. Õitseb juunis, juulis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 151 | Lehekesed lantsetjad või lineaalsed. Õied 3-5 mm läbimõõdus. Tolmukaniit peenike | 152 |
| 152 | Lehekesed lineaalsed, 10-20 korda laiusest pikemad. Õisik lineaalne, 2-3 cm lai. Tupplehed roosad | |
| Thalictrum simplex L. - liht-ängelhein | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed kahelisulgjad, lehekesed 5-15 mm laiad. Tolmukad sinakad, rippuvad, terava tipuga. Õiekattelehed rohekaspunased, varisevad varakult. Kõrgus 40-100 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Kuivadel niitudel, puisniitudel, metsaservadel. Hajusalt. Õitseb juunis, juulis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 152 | Lehekesed ovaalsed kuni lantsetjad, suuremad 2-4 korda laiusest pikemad. Õisik kännasjas, (3)5-20 cm lai. Tupplehed kollakad | |
| Thalictrum flavum L. - kollane ängelhein | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed kaheli- või kolmelisulgjad, lehekesed 20-35 mm laiad. Tolmukad kollased, püstised, tolmukapea tömp. Õiekattelehed kollased, varisevad varakult. Kõrgus 40-120 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niitudel, puisniitudel, luhaniitudel, võsastikes. Sage. Õitseb juunis, juulis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 153 | Õied üldkatise lehtedega ümbritsetud korvõisikutes | 154 |
| 153 | Õied pole korvõisikutes või on korvikutes, mida ei ümbritse üldkatise lehed | 169 |
| 154 | Putkõied (torujad õied) puuduvad, olemas ainult keelõied (ühekülgse krooniga õied) | 155 |
| 154 | Putkõied olemas, keelõied on ainult korvõisiku servades või puuduvad | 158 |
| 155 | Õitsvad varred lehtedeta (kõik lehed juurmise kodarikuna) | 156 |
| 155 | Õitsvad varred lehistunud | 157 |
| 156 | Õisikud üksikult. Varred ei harune | |
| Taraxacum officinale Weber in Wiggers s.l. - harilik võilill | ||
| Iseloomulikud tunnused: Taimed piimmahlaga. Lehed juurmise kodarikuna, lõhestunud, hambulised, paljad. Õisikuvarb paljas. Õied kollased, korvõisikus, õisikud ühekaupa. Seemnised ruljad, lendkarvadega. Kõrgus 5-20 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niitudel, teeservades, jäätmaadel, umbrohuna. Õitseb maist juunini. Tavaline. Märkused: Väga keerulise süstemaatikaga rühm, mida võib käsitleda ühe kollektiivliigina nagu siin määrajas. Spetsialistid eristavad Eestis üle 150 võililleliigi. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 156 | Õisikud pole üksikult. Varred harunevad | |
| Leontodon autumnalis L. - sügisene seanupp | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed juurmise kodarikuna, sügavalt sulgjagused, paljad. Varred 2-7 õisikuga, paljad, ülemises osas väheste kõrglehtedega. Õied kollased. Kõrgus 10-30(40) cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niitudel, mererannas, jäätmaadel. Sage. Õitseb juunist septembrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 157 | Õisiku üldkatis poolkerajas. Lehed pole servas ogalised. Viljad silinderjad | |
| Crepis tectorum L. - liiv-koeratubakas | ||
| Iseloomulikud tunnused: Juurmised lehed vastu maad surutud, sopilishambulised, aluse suunas ahenevad. Õied helekollased, õisikud 1-1,5 cm läbimõõdus. Seemned valgete lendkarvadega. Kõrgus 10-70 cm.
Levik ja ökoloogia: Ühe- või kaheaastane. Liivikutel, liivastel põldudel, loodudel, teeservades, kuivadel nõlvadel. Tavaline. Õitseb juunist septembrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 157 | Õisiku üldkatis laiusest pikem. Leheservad ogalised. Vili lame | |
| Sonchus arvensis L. - põld-piimohakas | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed südaja alusega, jäigad, pealt läikivad, ebaühtlaselt hambulised. Õied erekollased, õisikud 3-6 cm läbimõõdus, hõredas liitõisikus. Kõrgus 50-120 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Rannaniitudel, põllu- ja teeäärtel, kraavikaldail, ka umbrohuna. Tavaline. Õitseb juunist augustini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 158 | Kõik õied õisikus sinised, roosad või lillad | 159 |
| 158 | Vähemalt osa õisi kollased või valged | 160 |
| 159 | Lehed hõõrudes tugeva lõhnaga. Keelõied olemas, õisikud koondunud vihmavarjutaoliseks kännasõisikuks | |
| Achillea millefolium L. - harilik raudrohi | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed kaheli- või kolmelisulgjagused, üldkujult süstjad, hõlmad kitsad. Keelõied valged, harva roosad. Õisikud liitõisikutena. Kõrgus 20-70 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niitudel, karjamaadel, teeservades, murudes. Sage. Õitseb juulist oktoobrini. Märkused: Ravimtaim. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 159 | Lehed enam-vähem lõhnatud. Keelõied puuduvad, õisikud pole vihmavarjutaolises kännasõisikus | |
| Centaurea scabiosa L. - põldjumikas | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed sulgjalt lõhestunud, 4-10 cm laiad ja koos rootsuga kuni 25 cm pikad, lehehõlmad pikliksüstjad. Juur tugev, peaaegu puitunud. Õied lillakaspunased. Õisikute läbimõõt 3,5-5,5 cm, hõredas liitõisikus. Kõrgus 60-100 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Kuivadel valgusrikastel kasvukohtadel. Tavaline. Õitseb juulist septembrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 160 | Keelõied puuduvad (õisikus ainult putkõied) | 161 |
| 160 | Keelõied õisikus olemas | 166 |
| 161 | Lehed kahevärvilised: pealt rohelised, alt valgeviltjad | |
| Artemisia vulgaris L. - harilik puju | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed teravate väljalõigetega, alt valgeviltjad, pealt paljad, tumerohelised. Õisikud 2,5-3 mm laiad ja 3-4 mm pikad, rohekad. Kõrgus 50-100(150) cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Prahipaikadel, asulate ümbruses, mererannas, söötidel, umbrohuna. Sage. Õitseb juulis, augustis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 161 | Lehed pole kahevärvilised | 162 |
| 162 | Õisiku üldkatis silinderjas. Lehed hõõrumisel enam-vähem lõhnatud | |
| Senecio vulgaris L. - harilik ristirohi | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed peaaegu paljad, sopilis-sulglõhised. Õied kollased, õisikud keelõiteta. Üldkatise sisemised lehed mustatipulised. Kõrgus 15-45 cm.
Levik ja ökoloogia: Ühe- või kaheaastane. Aedades ja põldudel umbrohuna, teeservadel, prahipaikadel, mererannas. Sage. Õitseb juunist septembrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 162 | Õisiku üldkatis poolkerajas. Lehed hõõrumisel tugeva lõhnaga | 163 |
| 163 | Varred ja lehed hallikarvased | |
| Artemisia absinthium L. - koirohi | ||
| Iseloomulikud tunnused: Taimed hallikad, karvased. Lehed tömpide väljalõigetega, alt viltjad, pealt karvased. Õisikud 2,5-4 mm laiad. Aromaatne taim. Kõrgus 50-100(150) cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Elamute ümbruses, kuival liivasel või kivisel pinnasel. Sagedamini saartel ja rannikualadel. Õitseb augustis, septembris. Märkused: Ravimtaim. Absindi komponent. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 163 | Varred ja lehed pole hallikarvased | 164 |
| 164 | Lehehõlmad üle 3 mm laiad, hambulised. Õisikud vihmavarjutaolises kännasjas liitõisikus | |
| Tanacetum vulgare L. - harilik soolikarohi | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed sulgjagused, lehehõlmad pikliksüstjad, sulgjagused, näärmetega. Õisikud ainult putkõitega, 7-12 mm läbimõõdus, kollased, tihedas kännasjas liitõisikus. Kõrgus 25-120 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Rannavallidel, rähal, tee- ja põlluservadel. Tavaline. Õitseb juulist septembrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 164 | Lehehõlmad alla 3 mm laiad. Õisikud pole kännasjas liitõisikus | 165 |
| 165 | Õisikud üle 8 mm laiad. Taim paljas | |
| Chamomilla suaveolens (Pursh) Rydb. - lõhnav kummel | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed kaheli- või kolmelisulgjad, hõlmad tihedalt, kitsad. Keelõisi pole, õisikus ainult kollased putkõied. Õisikud lühikestel raagudel. Taim lõhnav. Kõrgus 10-35 cm.
Levik ja ökoloogia: Üheaastane. Õuedel, jalgteedel, tallatud kohtades, mererannal. Sage. Õitseb juulist septembrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 165 | Õisikud alla 8 mm laiad. Taim karvane | |
| Artemisia campestris L. - põldpuju | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed kaheli- või kolmelisulgjagused, hõlmad lineaalsed, teravatipulised. Õisikud 2-3 mm läbimõõdus, raotud, külgmistes kobarjates liitõisikutes. Kõrgus 30-100 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Liivikuil, teede ääres, jäätmaadel, mererannal. Sage. Õitseb augustis, septembris. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 166 | Kõik õied kollased | |
| Senecio viscosus L. - pihkane ristirohi | ||
| Iseloomulikud tunnused: Taim näärmekarvane, kleepuv, iseloomuliku nõrga lõhnaga. Lehed sulghõlmised. Keelõied silmapaistmatud, lühikese väljapoole rulluva helekollase naastuga. Välimisi üldkatise lehekesi 6-8, musta tipuga. Kõrgus 10-50 cm.
Levik ja ökoloogia: Ühe- või kaheaastane. Tulnukas raudteedel, laoplatsidel, mererandadel. Paiguti. Õitseb juunist septembrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 166 | Vähemalt keelõied valged | 167 |
| 167 | Kõik õied valged | |
| Achillea millefolium L. - harilik raudrohi | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed kaheli- või kolmelisulgjagused, üldkujult süstjad, hõlmad kitsad. Keelõied valged, harva roosad. Õisikud liitõisikutena. Kõrgus 20-70 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niitudel, karjamaadel, teeservades, murudes. Sage. Õitseb juulist oktoobrini. Märkused: Ravimtaim. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
|
|
| 167 | Servmised õied valged, keskmised kollased | 168 |
| 168 | Õisikupõhi paljas | |
| Matricaria perforata Merat - harilik kesalill | ||
| Iseloomulikud tunnused: Sulgjagused liitlehed, lehehõlmad niitjad, teritunud tipuga. Keelõied valged, putkõied kollased, õisikupõhi kumer või lame, pole seest õõnes. Üldkatise lehed 3-5 mm pikad ja 0,2 mm laiuse helepruuni äärisega. Kõrgus 25-70 cm.
Levik ja ökoloogia: Ühe- või kaheaastane. Põldudel umbrohuna, prahipaikadel, teede ääres. Sage. Õitseb juunist oktoobrini. Märkused: Meenutab teekummelit, mille õisikud on aga keskelt õõnsad ja taimed lõhnavad tugevalt. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 168 | Õisikupõhi vilja aluseid ümbritsevate harjastega (eemaldage kõik õied ja vaadake luubiga!) | |
| Matricaria maritima L. - rand-kesalill | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed sulgjagused, lihakad, lehehõlmad niitjad, tömbid. Keelõied valged, putkõied kollased. Õisikupõhi kumer, seest säsikas. Üldkatise lehekesed 5-6 mm pikad, kuni 0,5 mm laiuse pruuni äärisega. Kõrgus 10-40 cm.
Levik ja ökoloogia: Kahe- või mitmeaastane. Mererannal, paiguti. Õitseb juulist septembrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 169 | Õied bilateraalsümmeetrilised | 170 |
| 169 | Õied radiaalsümmeetrilised | 182 |
| 170 | Kroonlehed kokku kasvanud | |
| Pedicularis palustris L. - soo-kuuskjalg | ||
| Iseloomulikud tunnused: Taim punakas, harunenud varrega, vars ühtlaselt lehistunud. Lehed peensulgjate hõlmadega. Õied roosad, kuni 2 cm pikad, lehistunud õisikutes ja üksikult lehtede kaenlais. Kõrgus 10-60 cm.
Levik ja ökoloogia: Kaheaastane. Niisketel niitudel ja soodes. Tavaline. Õitseb maist augustini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 170 | Kroonlehed vabad | 171 |
| 171 | Õis kannuse või kotja sopistusega alusel | |
| Fumaria officinalis L. - harilik punand | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed mitmelisulgjad, hallikasrohelised. Õied kannusega, violetjasroosad. Kroon 0,7-0,9 cm pikk, huul tumedama laiguga. Õied kitsas, õisikuraost veidi pikemas kobaras. Kõrgus 10-50 cm.
Levik ja ökoloogia: Üheaastane. Põldudel, aedades, prahipaikades. Tavaline. Õitseb maist oktoobrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 171 | Õis kannuseta | 172 |
| 172 | Lehed paaritusulgjad, tipmise lehekesega | 173 |
| 172 | Lehed paarissulgjad, tipmise lehekeseta (vahel tipus köitraag) | 176 |
| 173 | Õied kollased | 174 |
| 173 | Õied pole kollased | 175 |
| 174 | Tipmine leheke külgmistest oluliselt suurem. Õietupp tugevalt puhetunud | |
| Anthyllis vulneraria L. - harilik koldrohi | ||
| Iseloomulikud tunnused: Varred püstised või tõusvad, liduskarvased, paaritusulgjad liitlehed, tipmine leheke teistest suurem. Õied kollased, harvem punakad, nutitaolised õisikud tipmised või lehtede kaenaldes. Kõrgus 20-50 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niitudel, nõlvadel, teede ääres, metsaservades. Lubjalembene. Õitseb juunis, juulis. Paiguti. Märkused: Koldrohtusid on Eestis eristatud 8 liiki, mis on omavahel suhteliselt raskesti eristatavad, neid võib käsitleda ka ühe kollektiivliigina. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 174 | Kõik lehed ühesuurused. Õietupp pole puhetunud | |
| Lotus corniculatus L. - harilik nõiahammas | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed 2 paari lehekestega, taim paljas või hõredakarvane. Õied 12-14 mm pikad, kollased, peale õisemist sageli oranžid. Kaunad 15-25 mm pikad. Kõrgus 10-40 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Kuivadel niitudel, puisniitudel, loodudel, teeservades. Tavaline. Õitseb maist septembrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
|
|
| 175 | Õied liitsarikas. Vili seemnis | |
| Anthriscus sylvestris (L.) Hoffm. - mets-harakputk | ||
| Iseloomulikud tunnused: Vars vaoline, allosas sageli punakas. Lehed kaheli- või kolmelisulgjad, alt hõredalt karvased, sulglehekesed lõhestunud. Õied valged. Liitsarikas 8-15 kiirega, katis puudub, osakatis koosneb 5 või 6 lehekesest. Kõrgus 40-140 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Võsastikes, puisniitudel, metsades, teeservadel, aedades. Sage. Õitseb maist augustini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 175 | Õied pole liitsarikas. Vili on kaun | |
| Astragalus danicus Retz. - aas-hundihammas | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehekesi 6-12 paari, piklikud või piklikmunajad, lühikarvased. Õied sinised või lillakassinised, nutitaolistes kobarates. Õisikuraod lehtedest pikemad. Kaunad 7-8 mm pikad, ümarad, karvased. Kõrgus 10-30 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Loodudel, nõlvadel, liivastel aladel. Paiguti, sagedam Loode-Eestis. Õitseb juunis, juulis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 176 | Lehed maksimaalselt 6 lehekesega | 177 |
| 176 | Lehekesi rohkem kui 6 | 179 |
| 177 | Õied kollased | |
| Lathyrus pratensis L. - aas-seahernes | ||
| Iseloomulikud tunnused: Taimed köitraagudega, lehekesi üks paar, äraspidimunajad. Varred väga kitsaste tiibadega. Õied kollased, kobaras. Kõrgus 25-60 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niitudel, teeservades. Sage. Õitseb juunist augustini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 177 | Õied pole kollased | 178 |
| 178 | Õied kuni 9 mm pikad | |
| Vicia tetrasperma (L.) Schreb. - neljaseemnene hiirehernes | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehekesed lineaalsed, 3-5 paari. Õied valkjad sinaka varjundiga, 5 mm pikad, üksikult, harvem 2-3-kaupa. Kaunad lineaalsed, 8-12 mm pikad, paljad, 4 seemnega. Kõrgus 15-50 cm.
Levik ja ökoloogia: Üheaastane. Liivastel niitudel, männikutes, põldudel. Hajusalt. Õitseb juunis, juulis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 178 | Õied alla 9 mm pikad | |
| Lathyrus palustris L. - soo-seahernes | ||
| Iseloomulikud tunnused: Varred kitsatiivulised. Köitraod olemas, lehekesed kitsad, piklikud, terava tipuga. Abilehed lehtedest väiksemad. Õied sinakaslillad. Kõrgus 30-80 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Soodes, niisketel niitudel, rannaniitudel. Tavaline. Õitseb juunist augustini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 179 | Õied raotud, lehekaenaldes | |
| Vicia sepium L. - aed-hiirehernes | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehekesed piklikmunajad, tipul ümarad või pisut sämpunud, kõige laiem koht alusel. Õied helelillad, 3-5-kaupa lehekaenaldes. Kaunad valminult mustad, läikivad, rippuvad. Kõrgus 30-50 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Segametsades, põlluservades, võsastikes. Tavaline. Õitseb maist augustini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 179 | Õied pikaraolises õisikus | 180 |
| 180 | Tupe hambad ühepikkused, kõik putkeosa pikkused või pikemad. Kaun karvane | |
| Vicia hirsuta (L.) Gray - karvane hiirehernes | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed lihtsa või harunenud köitraoga, 4-8 paari lineaalsete lehekestega. Lehekesed 2-4 mm laiad. Õied valkjad, sinaka varjundiga, 3-5 mm pikad. Kaunad rombjad, karvased, 6-10 mm pikad, kahe seemnega. Kõrgus 20-70 cm.
Levik ja ökoloogia: Üheaastane. Liivastes männikutes, raiesmikel, põldudel. Hajusalt. Õitseb juunis, juulis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 180 | Tupe hambad ebavõrdsed, vähemalt ülemised putkeosast lühemad. Kaun paljas | 181 |
| 181 | Õied 4-9 mm pikad. Õisikus kuni 8 õit | |
| Vicia tetrasperma (L.) Schreb. - neljaseemnene hiirehernes | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehekesed lineaalsed, 3-5 paari. Õied valkjad sinaka varjundiga, 5 mm pikad, üksikult, harvem 2-3-kaupa. Kaunad lineaalsed, 8-12 mm pikad, paljad, 4 seemnega. Kõrgus 15-50 cm.
Levik ja ökoloogia: Üheaastane. Liivastel niitudel, männikutes, põldudel. Hajusalt. Õitseb juunis, juulis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
|
|
| 181 | Õied üle 9 mm pikad. Õisikus tavaliselt üle 8 õie | |
| Vicia cracca L. - harilik hiirehernes | ||
| Iseloomulikud tunnused: Varred ronivad, köitraod hästi arenenud. Sulglehekesed lineaalsüstjad, lühikeste liibuvate karvadega, 16-20 mm pikad. Õied sinakaslillad, 20-50-kaupa kobaras. Õisikud lehtede pikkused või veidi pikemad. Püri 8-10 mm pikk. Kaun järsult ahenev. Kõrgus 20-120 cm
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Puisniitudel, niitudel, raiesmikel, teeservadel, söötidel. Sage. Õitseb juunist septembrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 182 | Õied ja viljad liitsarikates | 183 |
| 182 | Õied ja viljad pole liitsarikates | 196 |
| 183 | Lehed lihtsulgjad | 184 |
| 183 | Lehed 2-4-li sulgjad või kolmetised | 186 |
| 184 | Viljad lamedad, servadel tiibadega. Tipmine leheke tavaliselt üle 10 cm lai | |
| Heracleum sibiricum L. - siberi karuputk | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed lihtsulgjad, karekarvased. Alumine sulglehekeste paar rootsuline, leherootsud renjad. Õied rohekaskollased, kroonlehed ühesuurused. Liitsarikas 10-20 karvase kiirega. Kõrgus 60-150 cm.
Levik ja ökoloogia: Kahe- või mitmeaastane. Puisniitudel, põõsastikes, teeservadel. Sage. Õitseb juunist septembrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 184 | Vili pole lame ega tiibadega. Tipmine leheke alla 10 cm lai | 185 |
| 185 | Vars teravate kantidega, õõnes. Vilja roided silmapaistvad, valkjad | |
| Pimpinella major (L.) Huds. - suur näär | ||
| Iseloomulikud tunnused: Vars sügavalt vaoline, paljas. Alumiste lehtede alumised sulglehekesed rootsulised, teravatipulised, paljad, munajad, sügavalt sakilise servaga, läikivad. Katis ja osakatis puuduvad. Õied valged. Kõrgus 40-100 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Leht- ja segametsades, puisniitudel, põõsastikes, peamiselt Eesti mandriosas. Hajusalt, kohati küllalt sage. Õitseb juunist septembrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 185 | Vars ruljas, peenevaoline, pole õõnes. Vilja roided vähemärgatavad | |
| Pimpinella saxifraga L. - harilik näär | ||
| Iseloomulikud tunnused: Vars ruljas, peenevaoline, alumises osas lühikarvane. Varre alusel lehekodarik. Alumiste lehtede sulglehekesed rootsuta, tömbitipulised, peaaegu ümarad, sakilise servaga, pealt tuhmid. Õied valged. Katis ja osakatis enamasti puuduvad või koosnevad 1-2 lehekesest. Kõrgus 15-70 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niitudel, teeservadel, loodudel. Sage. Õitseb juunist oktoobrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 186 | Õied roosad | 187 |
| 186 | Õied valged | 189 |
| 187 | Sulglehekesed alla 8 mm laiad | |
| Carum carvi L. - harilik köömen | ||
| Iseloomulikud tunnused: Alumised teise järgu sulglehekeste paarid leheteljel ristina. Vars paljas. Õied valged. Liitsarikas 6-8 kiirt, mis õisiku keskel on lühemad, seetõttu näib õisik lame või nõgus. Viljad vürtsika lõhnaga. Kõrgus 30-80 cm.
Levik ja ökoloogia: Kahe- või mitmeaastane. Niitudel, teeservades, elamute ümbruses. Sage. Õitseb maist augustini. Märkused: Maitse- ja ravimtaim. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 187 | Sulglehekesed üle 8 mm laiad | 188 |
| 188 | Lehed 3-li sulgjad. Vili tiivuline | |
| Angelica sylvestris L. - harilik heinputk | ||
| Iseloomulikud tunnused: Vars ruljas. Alumised leherootsud renjad. Alumised lehed kolmelisulgjad, suure põisja tupega, sulglehekeste kinnituskohad lehe alaküljel lillakaspunased. Õied valged või roosakasvalged. Liitsarikad suured, poolkerajad, 15-30 lühikarvase kiirega. Katis puudub, osakatis koosneb paljudest lineaalsetest lehekestest. Kõrgus 50-200 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niisketel niitudel ja puisniitudel, leht- ja segametsades. Sage. Õitseb juulist septembrini. Märkused: Võib segi minna naadiga, kellel aga pole lillakaid rõngaid sulglehekeste kinnituskohtades. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 188 | Lehed kaheli kolmetised või kahelisulgjad. Vili tiibadeta | |
| Aegopodium podagraria L. - harilik naat | ||
| Iseloomulikud tunnused: Ülemised lehed kolmetised, alumised sageli kahelikolmetised, pikarootsulised, saagja servaga. Vars paljas, roheline. Lehekesed 4-10 cm pikad ja 2-5 cm laiad. Õied valged, sarikõisikus. Sarikakiired erineva pikkusega. Katis ja osakatis puuduvad. Kõrgus 50-100 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Leht- ja segametsades, niisketel niitudel, aedades, parkides, jõgede ja kraavide kallastel. Sage. Õitseb juunist septembrini. Märkused: Võib segi minna hariliku heinputkega, millel aga on varrel sõlmekohtades tumelillad rõngad. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 189 | Vili lame, servad tiivulised | 190 |
| 189 | Vili pole lame, tiibadeta või tiivad ka seljal | 191 |
| 190 | Sulglehekesed lineaalsed kuni lantsetjad, 1-8 mm laiad | |
| Peucedanum palustre (L.) Moench - soo-piimputk | ||
| Iseloomulikud tunnused: Alumised lehed kaheli- või kolmelisulgjad, sulglehekesed lõhestunud lineaalseteks, valkja ogaja tipuga hõlmadeks. Õied valged. Liitsarikas 15-20 kiirega. Katis ja osakatis koosnevad paljudest kileja servaga lehekestest. Vars kandiline. Kõrgus 50-130 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Soistel niitudel ja puisniitudel, soistes metsades. Sage. Õitseb juulis, augustis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 190 | Sulglehekesed üle 1 cm laiad | |
| Angelica sylvestris L. - harilik heinputk | ||
| Iseloomulikud tunnused: Vars ruljas. Alumised leherootsud renjad. Alumised lehed kolmelisulgjad, suure põisja tupega, sulglehekeste kinnituskohad lehe alaküljel lillakaspunased. Õied valged või roosakasvalged. Liitsarikad suured, poolkerajad, 15-30 lühikarvase kiirega. Katis puudub, osakatis koosneb paljudest lineaalsetest lehekestest. Kõrgus 50-200 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niisketel niitudel ja puisniitudel, leht- ja segametsades. Sage. Õitseb juulist septembrini. Märkused: Võib segi minna naadiga, kellel aga pole lillakaid rõngaid sulglehekeste kinnituskohtades. |
|
|
| 191 | Alumiste lehtede sulglehekesed alla 2 mm laiad | 192 |
| 191 | Alumiste lehtede sulglehekesed üle 2 mm laiad | 193 |
| 192 | Liitsarikas üle 20 sarikakiirega | |
| Libanotis montana Crantz - vahelmine põdrajuur | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed kaheli- või kolmelisulgjad, ülemised lihtsulgjad, paljad või hõredalt karvased. Alumised teise järgu sulglehekeste paarid asuvad lehe peateljel ristina. Vars teravakandiline, karvane. Õied valged, vahel roosakad. Liitsarikas 25-50 kiirega. Katis ja osakatis olemas. Kõrgus 50-120 cm.
Levik ja ökoloogia: Kahe- või mitmeaastane. Loodudel, kuivadel niitudel, nõlvadel. Paiguti, eriti Lääne- ja Põhja-Eestis. Õitseb juunist augustini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 192 | Liitsarikas alla 20 sarikakiirega | |
| Carum carvi L. - harilik köömen | ||
| Iseloomulikud tunnused: Alumised teise järgu sulglehekeste paarid leheteljel ristina. Vars paljas. Õied valged. Liitsarikas 6-8 kiirt, mis õisiku keskel on lühemad, seetõttu näib õisik lame või nõgus. Viljad vürtsika lõhnaga. Kõrgus30-80 cm.
Levik ja ökoloogia: Kahe- või mitmeaastane. Niitudel, teeservades, elamute ümbruses. Sage. Õitseb maist augustini. Märkused: Maitse- ja ravimtaim. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
|
|
| 193 | Liitsarikas üle 20 kiirega | |
| Selinum carvifolia (L.) L. - harilik aruputk | ||
| Iseloomulikud tunnused: Vars vaoline, teravate kantidega. Alumised lehed kaheli- või kolmelisulgjad, paljad, tupeta. Sulglehekesed süstjad, kuni 2 mm laiad, lühikese valkja ogatipuga. Õied valged. Liitsarikas 15-20 kiirega. Katis puudub või variseb varakult, osakatise lehekesed kileja äärisega. Kõrgus 30-90 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niitudel, põõsastikes. Tavaline, sagedam Lääne- ja Kesk-Eestis. Õitseb juulis, augustis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 193 | Liitsarikas alla 20 kiirega | 194 |
| 194 | Lehed kaheli kolmetised, lehekesi 9, lantsetjad-teritunud, 3-4 cm laiad | |
| Aegopodium podagraria L. - harilik naat | ||
| Iseloomulikud tunnused: Ülemised lehed kolmetised, alumised sageli kahelikolmetised, pikarootsulised, saagja servaga. Vars paljas, roheline. Lehekesed 4-10 cm pikad ja 2-5 cm laiad. Õied valged, sarikõisikus. Sarikakiired erineva pikkusega. Katis ja osakatis puuduvad. Kõrgus 50-100 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Leht- ja segametsades, niisketel niitudel, aedades, parkides, jõgede ja kraavide kallastel. Sage. Õitseb juunist septembrini. Märkused: Võib segi minna hariliku heinputkega, millel aga on varrel sõlmekohtades tumelillad rõngad. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
|
|
| 194 | Lehed 2-3-li sulgjad, sulglehekesed enamasti alla 3 cm laiad | 195 |
| 195 | Vili ovaalne, umbes 2 korda nii pikk kui lai. Üheaastane | |
| Aethusa cynapium L. - koeraputk | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed kaheli- või kolmelisulgjad, pealt läikivad. Õied valged. Liitsarikas 12-18 erineva pikkusega kiirega. Katis puudub, osakatis koosneb 3 või 4 lehekesest. Taim meenutab peterselli. Kõrgus 10-100 cm.
Levik ja ökoloogia: Ühe- või kaheaastane. Prahipaikades, aedades, parkides. Hajusalt. Õitseb juunist oktoobrini. Märkused: Mürgine. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 195 | Vili silinderjas, üle 2 korra nii pikk kui lai. Mitmeaastased | |
| Anthriscus sylvestris (L.) Hoffm. - mets-harakputk | ||
| Iseloomulikud tunnused: Vars vaoline, allosas sageli punakas. Lehed kaheli- või kolmelisulgjad, alt hõredalt karvased, sulglehekesed lõhestunud. Õied valged. Liitsarikas 8-15 kiirega, katis puudub, osakatis 5 või 6 lehekesest. Kõrgus 40-140 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Võsastikes, puisniitudel, metsades, teeservadel, aedades. Sage. Õitseb maist augustini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
|
|
| 196 | Õied valged, punased, roosad või sinakaslillad | 197 |
| 196 | Õied kollased | 213 |
| 197 | Lehed sõrmjalt jagunenud | 198 |
| 197 | Lehed sulgjalt jagunenud | 201 |
| 198 | Õied valged | |
| Anemone sylvestris L. - metsülane | ||
| Iseloomulikud tunnused: Juurmisi lehti 2-6, taimed karvased. Varrelehed rootsulised. Õied valged, 3-6 cm läbimõõdus, õielehed väljast punakad, karvased. Viljad karvased. Kõrgus 20-50 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Kuivadel niitudel, loodudel, metsaservadel. Paiguti, peamiselt Põhja- ja Lääne-Eestis. Õitseb mais, juunis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 198 | Õied roosad kuni lillad | 199 |
| 199 | Kõik lehed juurmised. Kroonlehti üle 5 | |
| Hepatica nobilis Schreb. - harilik sinilill | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed kolme hõlmaga, terveservalised, tumerohelised, ainult juurmised. Õied sinised, kolme tupplehetaolise kõrglehega. Kõrgus 5-15 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Salumetsades, põõsastikes. Tavaline. Õitseb aprillis, mais. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 199 | Lehed ka varrel. Kroonlehti 5 | 200 |
| 200 | Kroonlehed tipus sämpunud | |
| Geranium sanguineum L. - verev kurereha | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed üldkujult ümarad, 3-6 cm läbimõõduga, sõrmjagused, pealt veidi läikivad, sügisel sageli veripunased. Õied karmiinpunased, kroonlehed pügaldunud tipuga, tupest 2 korda pikemad, 2 cm pikad. Kõrgus15-50 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Kuivadel valgus- ja lubjarikastel kasvukohtadel (loometsad, puisniidud). Paiguti Loode-, Põhja- ja Lääne-Eestis. Õitseb juunist augustini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
|
|
| 200 | Kroonlehed ümara tipuga | |
| Geranium robertianum L. - haisev kurereha | ||
| Iseloomulikud tunnused: Kolmetised liitlehed jaguste sulglehekestega, keskmine leheke pikema rootsuga. Hõredalt karvane. Kroonlehed roosad, ümara tipuga, kuni 1,5 cm pikad. Varred ja õieraod rõhtsate liht- ja näärmekarvadega. Taim ebameeldiva lõhnaga. Kõrgus 15-50 cm.
Levik ja ökoloogia: Ühe- või kaheaastane. Loodudel, mererannavallidel, varjukates leht- ja segametsades. Paiguti, eriti Põhja- ja Lääne-Eestis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
|
|
| 201 | Õied pole valged | 202 |
| 201 | Õied valged | 206 |
| 202 | Õied tumepunased või erepunased | |
| Potentilla palustris (L.) Scop. - soopihl | ||
| Iseloomulikud tunnused: Varred roomavad, puituvad, sõlmekohtadest juurduvad. Lehed lihtsulgjad, lehekesi 2-3 paari, teravahambalise servaga. Lehed pealt rohelised, alt sinakasrohelised, veidi karvased. Õied suured, tumepunased, väheseõielises õisikus. Pikkus 30-90 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Soodes, rabades, lodudes. Tavaline. Õitseb maist augustini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 202 | Õied teist värvi | 203 |
| 203 | Lehed 2-4-li sulgjad | |
| Thalictrum aquilegiifolium L. - kurekell-ängelhein | ||
| Iseloomulikud tunnused: Paaritusulgjad liitlehed, lehekesed äraspidimunajad või ümarad, täkilise servaga, 5-40 mm laiad. Abilehed peened, kilejad. Tolmukad lillad, tolmukaniidid ülaosas laienenud, õiekattelehed varisevad varakult. Kõrgus 40-120 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Segametsades, metsaservades, puisniitudel. Hajusalt. Õitseb juunis, juulis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
|
|
| 203 | Lehed lihtsulgjad | 204 |
| 204 | Kroonlehti 5 | |
| Geum rivale L. - ojamõõl | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed katkestunult sulgjad (osa sulglehekesi tunduvalt väiksemad), tipmine leheke teistest tunduvalt suurem. Varred püstised, karvased. Õied longus, määrdunudpunaste tupplehtede ja kreemikate või roosakate kroonlehtedega. Viljad püstised, karvased, tupplehtede ja viljade kogumiku vahele jääb tühemik. Kõrgus 25-75 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niisketel niitudel, puisniitudel, lodudes, veekogude kallastel. Tavaline. Märkused: Vahel hübridiseerub maamõõlaga. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 204 | Kroonlehti 4 | 205 |
| 205 | Lehed lihakad. Liivaste randade taimed | |
| Cakile maritima Scop. - liiv-merisinep | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed lihakad, lineaalsete tömbitipuliste sulghõlmadega. Vars aluselt alates rikkalikult harunev. Õied roosad, lõhnavad, neljatised. Vili kahelüliline, ei avane. Kõrgus 20-50 cm.
Levik ja ökoloogia: Üheaastane. Mererannas, eriti adruvallidel. Tavaline. Õitseb juunist septembrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 205 | Lehed õhukesed, pole lihakad. Teistsuguste kasvukohtade taimed | |
| Cardamine pratensis L. - aas-jürilill | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed sulgjad, lehekesed peaaegu terve servaga, rootsuta või väga lühikese rootsuga. Õied neljatised, valged või pisut lillakad, umbes 1 cm pikkuste kroonlehtedega. Kõrgus 15-40 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niiskematel niitudel, metsalagendikel, ojakallastel, soodes. Tavaline. Õitseb maist juulini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 206 | Kroonlehti 5 või rohkem | 207 |
| 206 | Kroonlehti 4 | 208 |
| 207 | Alumised lehed vähemalt 8 paari suuremate lehekestega. Lehekesed kuni 2 cm pikad. Kroonlehed 5-9 mm | |
| Filipendula vulgaris Moench - angerpist | ||
| Iseloomulikud tunnused: Paaritusulgjad liitlehed paljude sulglehekeste paaridega, tipmine ja külgmised lehekesed ühesuurused, sügavalt hambulise servaga. Õied kuuetised, kreemikasvalged, koondunud tipmisesse kohevasse õisikusse. Kõrgus 30-80 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Loodudel, loomännikutes. Põhja- ja Lääne-Eestis tavaline, mujal harva. Õitseb juunis, juulis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 207 | Alumised lehed kuni 5 paari suuremate lehekestega. Lehekesed üle 2 cm pikad. Kroonlehed 2-5 mm | |
| Filipendula ulmaria (L.) Maxim. - angervaks | ||
| Iseloomulikud tunnused: Paaritusulgjad liitlehed, tipmine leheke suurem kui külgmised, sageli hõlmine. Lehekesi 3-5 paari, nende vahel lisaks pisikeste lehekeste paarid. Õied viietised, kreemikasvalged, tipmise koheva õisikuna. Kõrgus 60-150 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niisketel niitudel, puisniitudel, lodudes, soodes. Tavaline. Õitseb juunis, juulis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 208 | Lehed 2-3-li sulgjad. Vili lihakas | |
| Actaea spicata L. - salu-siumari | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed kahelikolmetised, lehekesed terava tipuga, sakilised. Õied väikesed, valged, neljatised, koheva pikaraolise õisikuna. Viljad mustad lihakad marjad. Kõrgus kuni 70 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Leht- ja segametsades. Tavaline. Õitseb juunis, juulis. Märkused: Mürgine. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 208 | Lehed 1-sulgjad (hõlmised lihtlehed või sulgjad liitlehed) | 209 |
| 209 | Vili vähem kui 2 korda laiusest pikem | 210 |
| 209 | Vili üle 3 korra laiusest pikem | 212 |
| 210 | Liitleht, lehekesed lineaalsed, alla 3 mm laiad | |
| Hornungia petraea (L.) Rchb. - kaljukress | ||
| Iseloomulikud tunnused: Violetse varjundiga, alusel tugevalt harunev taim. Lehed peenelt sulgjagused. Õied valged, neljatised. Kroonlehed tupplehtede pikkused või veidi lühemad. Kõdrakesed ovaalsed, tihedas kobaras. Kõrgus 3,5-12 cm.
Levik ja ökoloogia: Üheaastane. Rannavallidel, kaljudel, kuivadel nõlvadel, kuivas kivises okasmetsas. Paiguti, peamiselt läänesaartel. Õitseb mais, juunis. Looduskaitseline seisund: LK III kategooria, Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohu piiril. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 210 | Hõlmised lihtlehed, hõlmad üle 3 mm laiad | 211 |
| 211 | Lehed rohelised. Vili pole kaheks osaks jagunenud | |
| Armoracia rusticana G. Gaertn., B. Mey. & Scherb. - aed-mädarõigas | ||
| Iseloomulikud tunnused: Taim paljas. Juurmised lehed terved, pikarootsulised, kitsaselliptilise täkilise labaga. Alumised varrelehed sageli sulglõhised, keskmised ja ülemised terved, täkilise servaga. Õied valged, tipmises kohevas õisikus. Viljad ümarad kõdrakesed, valmivad väga harva. Kõrgus 60-90 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Köögiviljataim. Metsistunult asulate ümbruses, prahipaikadel, teede ääres tavaline; kohati mererannas naturaliseerunud. Õitseb juunis, juulis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 211 | Lehed sinakasrohelised. Vili jagunenud kaheks ebavõrdseks osaks | |
| Crambe maritima L. - merikapsas | ||
| Iseloomulikud tunnused: Taim üleni hallika kirmega. Lehed paksud, suured, ebakorrapäraselt sopilised või sulghõlmised, ebaühtlaselt hambulise servaga. Õied valged, lõhnavad. Õisik suur, harunev. Vili kahelüliline. Kõrgus 50-100 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Kruusasel ja klibusel mererannal Lääne-Eestis. Paiguti. Õitseb juunis, juulis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 212 | Lehed hõlmised lihtlehed (mitte liitlehed) | |
| Sisymbrium supinum L. - madal unilook | ||
| Iseloomulikud tunnused: Varsi mitu, lamavad või tõusvad. Lehed sulglõhised või –jagused, hõredalt karekarvased. Õied valged, õied ja viljad kandelehtedega. Kõdrad varrest eemalehoiduvad, kõverdunud. Kõrgus 7-25 cm.
Levik ja ökoloogia: Ühe- või kaheaastane. Niiskematel loodudel, kallastel, põlevkivikarjäärides, kamardumata kohtades. Lääne- ja Põhja-Eestis, paiguti. Õitseb juunist augustini. Looduskaitseline seisund: LK III kategooria, Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohu piiril. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 212 | Lehed liitlehed (koosnevad eraldi lehekestest) | |
| Cardamine hirsuta L. - kare jürilill | ||
| Iseloomulikud tunnused: Juurmine lehekodarik tihe, varred hõredalt lehistunud, harunevad alusel. Lehed sulgjad. Õied väikesed, valged, tolmukaid 4. Kõrgus 8-30 cm.
Levik ja ökoloogia: Üheaastane. Paiguti läänesaarte klibustel rannavallidel, paekalda pankadel teeservades, klibuseljandikel okasmetsades, Soome lahe saartel haruldane. Õitseb mais, juunis. Looduskaitseline seisund: LK III kategooria, Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohu piiril. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 213 | Oranži piimmahlaga taim (murdke vars pooleks!) | |
| Chelidonium majus L. - harilik vereurmarohi | ||
| Iseloomulikud tunnused: Piimmahl kollane. Lehed sulgjagused, pealt rohelised, alt hallikasrohelised. Õied kollased, neljatised, õisikus. Vili 2-5 cm pikk, avaneb kahe poolmena. Kõrgus 30-100 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Metsasihtidel, parkides, elamute ümbruses, prahipaikades. Tavaline. Õitseb maist septembrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 213 | Oranž piimmahl puudub | 214 |
| 214 | Kroonlehti 4 | 215 |
| 214 | Kroonlehti 5 või rohkem | 220 |
| 215 | Lehed sõrmjad | |
| Potentilla erecta (L.) Raeusch. - tedremaran | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed kolmetised, varrelehed rootsutud, suurte abilehtedega ja võivad seetõttu tunduda lehemännastena. Õied kollased, neljatised, 8-12 mm läbimõõdus, üksikult pikkadel raagudel. Risoom jäme, puituv, seest kollakas või punakas. Kõrgus 15-40 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Rabamätastel, soodes, niitudel, puisniitudel. Sage. Õitseb juunist augustini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 215 | Lehed sulgjalt jagunenud | 216 |
| 216 | Vili vähem kui 2 korda laiusest pikem | |
| Bunias orientalis L. - harilik tõlkjas | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed kanneljad, tipmine hõlm pikk, aegamööda aheneva tipuga. Varrel mustad näärmeköbrukesed. Õied kollased. Vili ümarmunajas, jääb suletuks. Kõrgus 50-80 cm.
Levik ja ökoloogia: Kahe- või mitmeaastane. Umbrohuna põldudel, jäätmaadel, teede ääres. Tavaline, Põhja-Eestis sagedam. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 216 | Vili üle 3 korra laiusest pikem | 217 |
| 217 | Leht ümbritseb alusega varte | |
| Barbarea stricta Andrz. - püstkollakas | ||
| Iseloomulikud tunnused: Ülemised lehed rombjasmunajad, ebakorrapäraselt lainja servaga, alusel kõrvakestega. Alumised lehed kanneljad, ühe või kahe paari külghõlmadega. Kõdrad koos raagudega hoiduvad vastu vart, sirged, viljaraod alla 5 mm pikad. Õied väikesed, helekollased. Taim sageli kollakasroheline. Kõrgus 30-100 cm.
Levik ja ökoloogia: Kaheaastane. Niisketel niitudel, kallastel, kraavides, teeäärtel, umbrohuna niisketel põldudel. Hajusalt. Õitseb maist juulini. Looduskaitseline seisund: Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohu piiril. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 217 | Leht ei ümbritse vart | 218 |
| 218 | Lehed 2-3-li sulgjagused | |
| Descurainia sophia (L.) Webb ex Prantl - rihu-peenlook | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed kaheli- või kolmelisulgjagused, hõlmad kitsad, kaheharuliste karvadega. Õied kahvatukollased, väga väikesed, tihedas õisikus. Vili peenike kõder. Kõrgus 20-70 cm.
Levik ja ökoloogia: Teede ääres, prahipaikadel, asulates, raudteedel, aedades, põldudel, adruvallidel. Tavaline. Õitseb juunist augustini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 218 | Lehed lihtsulgjad | 219 |
| 219 | Vili üle 10 korra laiusest pikem, külgedel 1-3 soonega | |
| Sisymbrium officinale (L.) Scop. - harilik unilook | ||
| Iseloomulikud tunnused: Vars jäigalt püstine, rõhtsate harudega. Lehed sulglõhised. Õied kahvatukollased, ilma kandelehtedeta. Kõdrad hoiduvad vastu vart, lühikesed, tipul naaskeljalt teravnenud. Kõrgus 20-60 cm.
Levik ja ökoloogia: Ühe- või kaheaastane. Prahipaikades, elamute ümbruses, teeäärtel, raudteedel, mererannas, ka umbrohuna. Tavaline. Õitseb juunist septembrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 219 | Vili 3-6 korda laiusest pikem, küljed soonteta | |
| Rorippa sylvestris (L.) Besser - metskerss | ||
| Iseloomulikud tunnused: Vars püstine või tõusev, harunev. Lehed sulglõhised või –jagused. Õied erekollased, väheldased. Kroonlehed tupplehtedest poole pikemad. Vili lühike sirge või kõverdunud kõder, umbes vilja pikkuse raoga. Kõrgus 20-55 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niisketel niitudel, kallastel, prahipaikadel, raudteedel. Harva. Õitseb juunist septembrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 220 | Õietupp puudub | 221 |
| 220 | Õietupp olemas | 222 |
| 221 | Sulglehekesed lineaalsed, 10-20 korda laiusest pikemad. Õisik piklik, 2-3 cm lai | |
| Thalictrum simplex L. - liht-ängelhein | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed kahelisulgjad, lehekesed 5-15 mm laiad. Tolmukad sinakad, rippuvad, terava tipuga. Õiekattelehed rohekaspunased, varisevad varakult. Kõrgus 40-100 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Kuivadel niitudel, puisniitudel, metsaservadel. Hajusalt. Õitseb juunis, juulis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
|
|
| 221 | Sulglehekesed äraspidimunajad kuni lantsetjad, suuremad 2-4 korda laiusest pikemad. Õisik pöörisjas, (3)5-20 cm lai | |
| Thalictrum flavum L. - kollane ängelhein | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed kaheli- või kolmelisulgjad, lehekesed 20-35 mm laiad. Tolmukad kollased, püstised, tolmukapea tömp. Õiekattelehed kollased, varisevad varakult. Kõrgus 40-120 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niitudel, puisniitudel, luhaniitudel, võsastikes. Sage. Õitseb juunis, juulis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
|
|
| 222 | Lehed abilehtedeta | 223 |
| 222 | Lehed abilehtedega | 227 |
| 223 | Viljad silindrilise tähana | |
| Ranunculus sceleratus L. - mürktulikas | ||
| Iseloomulikud tunnused: Juurmised lehed rootsulised, sõrmjalt 3-5-hõlmalised. Taim paljas, ülemises osas tugevalt harunev. Vars vaoline, õõnes. Õied kahvatukollased, kuni 1 cm läbimõõdus. Õiepõhi kuhikjalt pikenenud, tupplehed allapoole hoiduvad, varakult ära langevad. Kõrgus 10-50 cm.
Levik ja ökoloogia: Ühe- või kaheaastane. Niisketel niitudel, kallastel, mererannas. Hajusalt. Õitseb maist augustini. Märkused: Kõigi tulikate kroonlehed läigivad seest. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 223 | Viljad ümara nutina | 224 |
| 224 | Varre alus paksenenud ca 1 cm laiuseks mugulaks | |
| Ranunculus bulbosus L. - mugultulikas | ||
| Iseloomulikud tunnused: Varre alus muguljalt paksenenud. Juurmised lehed pikarootsulised, kolmetised, keskmine hõlm rootsuline. Õied kollased, seest läikivad, kuni 3 cm läbimõõdus, tupplehed allapoole suunatud. Kõrgus 15-50 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Lääne-Eestis kuivades männikutes, loodudel, rannaniitudel. Paiguti. Õitseb mais, juunis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
|
|
| 224 | Varre alus pole paksenunud | 225 |
| 225 | Juurmised lehed terved, varrelehed sügavalt jagunenud | |
| Ranunculus auricomus L. - kuldtulikas | ||
| Iseloomulikud tunnused: Juurmisi lehti 4-6, terved või sõrmjalt lõhestunud, alt paljad. Varrelehtede hõlmad terveservalised. Õied kollased, 1,5-2 cm läbimõõdus. Õiepõhi paljas, viljad lühikarvased, lühikese nokaga. Kõrgus 15-30 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niitudel, puisniitudel, võsades. Tavaline. Õitseb mais, juunis. Märkused: Kõigi tulikate kroonlehed läigivad seest. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 225 | Kõik lehed sügavalt jagunenud | 226 |
| 226 | Taimed paljad või peaaegu paljad. Õiepõhi paljas | |
| Ranunculus acris L. - kibe tulikas | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed sõrmjagused, lineaalsete hõlmadega. Taimed ülaosas paljad või lidus karvadega, alaosas paljad või väheste harali karvadega. Õied kollased, kuni 2 cm läbimõõdus. Õiepõhi paljas. Viljad paljad, lühikese sirge nokaga. Kõrgus 30-70 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niitudel, puisniitudel, karjamaadel, teeservades. Sage. Õitseb maist septembrini. Märkused: Kõigi tulikate kroonlehed läigivad seest. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 226 | Taimed 1-2 mm pikkuste harali karavadega vähemalt varre alumises osas ja leherootsudel. Õiepõhi karvane | |
| Ranunculus polyanthemos L. - mitmeõiene tulikas | ||
| Iseloomulikud tunnused: Alumised lehed viietised, sisselõikunud segmendid kitsad, hambulised. Varrelehed samasugused kui juurmised, ainult väiksemad. Varred alumises osas alati tugevate harali karvadega. Õied kollased, 2-3 cm läbimõõdus. Õiepõhi karvane. Vilja nokk 0,5 mm pikk, kõver. Kõrgus 25-80 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niitudel, karjamaadel, teeservades. Tavaline. Õitseb maist augustini. Märkused: Kõigi tulikate kroonlehed läigivad seest. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 227 | Lehed sõrmjad | 228 |
| 227 | Lehed sulgjad | 231 |
| 228 | Varred roomavad. Õied üksikult | |
| Potentilla reptans L. - roomav maran | ||
| Iseloomulikud tunnused: Roomavate, sõlmekohtadest juurduvate vartega taim. Lehed sõrmjad, lehekesi 5-7, hambulise servaga. Õied kollased, 15-25 mm läbimõõdus, üksikult pikkadel õieraagudel. Pikkus kuni 1 m.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Teeservades, loodudel, rannavallidel, klibul. Paiguti, Lääne-Eestis tavaline. Õitseb juunist augustini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 228 | Varred pole roomavad. Õied pole üksikult | 229 |
| 229 | Õitsev vars tihedalt lehistunud, püstine. Juurmisi lehti vähe või puuduvad | |
| Potentilla argentea L. - hõbemaran | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed sõrmjad, lehekesi 5-7, alt valgeviltjad, pealt viltjad või hõredalt karvased. Leheserv sügavalt sakiline, allarullunud. Õied kollased, hõredas rohkeõielises õisikus. Kõrgus 10-40 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Kuivadel kasvukohtadel. Tavaline. Õitseb juunis, juulis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 229 | Õisikuvars väheste väikeste lehtedega, külgmine. Lehed põhiliselt juurmise rosetina, leherosette taimel mitu | 230 |
| 230 | Juurekael ümar, kaetud mustjate abilehejäänustega, mille servadel on jäigad valged karvad | |
| Potentilla neumanniana Rchb. - kevadmaran | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed sõrmjad, viietised, põhiliselt juurmise rosetina, õisikuvars väheste lehtedega, varrelehed kolmetised. Juurekael ümar, seda katvate mustade abilehejäänuste servas heledad jäigad karvad. Lehed ainult lihtkarvadega, vahel lehe tipus tihe heledatest karvadest tutt. Õied kollased. Kõrgus 5-20 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Loodudel, nõlvadel. Lääne-Eestis sage, mujal puudub. Õitseb mais. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 230 | Juurekael lapik, kaetud pruunide paljaste abilehejäänustega | |
| Potentilla crantzii (Crantz) Beck - mägimaran | ||
| Iseloomulikud tunnused: Juurekael lapik seda kaherealiselt katvate pruunide paljaste abilehejäänuste tõttu. Lehed sõrmjad, viietised, juurmise rosetina. Õied kollased, pikkadel väheste lehtedega õisikuraagudel. Kõrgus 5-30 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Kuivadel nõlvadel, loodudel, kuivematel puisniitudel. Paiguti, Lääne- ja Põhja-Eestis sage. Õitseb maist augustini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 231 | Õied tipmise pikliku õisikuna | |
| Agrimonia eupatoria L. - harilik maarjalepp | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed katkestunult paaritusulgjad, lehekesed aluseni hambulise servaga, varre alumine osa tihedalt lehistunud. Õied kollased, pikas tipmises, ülaosas tihedas õisikus. Kõrgus 30-100 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Metsaservades, teede ääres, puisniitudel. Tavaline. Õitseb juulis, augustis. Märkused: Sarnane karvase maarjalepaga, kelle lehekesed on alumises osas terve servaga. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 231 | Õied pole pikliku õisikuna | 232 |
| 232 | Emakakael lühike, ei jää vilja külge | |
| Potentilla anserina L. - hanijalg | ||
| Iseloomulikud tunnused: Roomava sõlmekohtadest juurduva varrega taim. Lehed katkestunult paaritusulgjad, lehekesed hambulise servaga. Õied viietised, kollased, 15-20 mm läbimõõdus, üksikult 3-10 cm pikkustel raagudel. Pikkus 10-80 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Teeservades, õuedel, mererannas. Sage. Õitseb juunist augustini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 232 | Emakakael pikk, jääb vilja külge | 233 |
| 233 | Õied longus, kellukjad, kroonlehed kreemikad | |
| Geum rivale L. - ojamõõl | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed katkestunult sulgjad (osa sulglehekesi tunduvalt väiksemad), tipmine leheke teistest tunduvalt suurem. Varred püstised, karvased. Õied longus, määrdunudpunaste tupplehtede ja kreemikate või roosakate kroonlehtedega. Viljad püstised, karvased, tupplehtede ja viljade kogumiku vahele jääb tühemik. Kõrgus 25-75 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niisketel niitudel, puisniitudel, lodudes, veekogude kallastel. Tavaline. Märkused: Vahel hübridiseerub maamõõlaga. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
|
|
| 233 | Õied püstised, pole kellukjad, kroonlehed kollased | |
| Geum urbanum L. - maamõõl | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed katkestunult sulgjad, tipmine leheke teistest oluliselt suurem. Õied kahvatukollased, püstised, üksikult peenikestel raagudel, 1,5 cm läbimõõdus. Viljade kogum ümar, tupplehed vahetult viljade vastas. Kõrgus 30-70 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Võsastikes, metsa- ja teeservades. Tavaline. Õitseb juunist augustini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
|
|
| 234 | Lehed varrel sõlmekohtades männastena | 235 |
| 234 | Lehed pole männastena | 246 |
| 235 | Veetaimed, kinnituvad veekogu põhja, vähemalt alumised lehed on veesisesed | |
| Hippuris vulgaris L. - harilik kuuskhein | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed varrel 8-12-kaupa männases, lineaalsed, terava tipuga, 1-2 cm pikad ja 1-2 mm laiad. Õied lihtsa õiekattega, väga väikesed, kuni 2 mm pikad, lehekaenaldes. Kõrgus 15-60 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Veekogude kallastel ja madalas vees, kraavides, lompides. Hajusalt. Õitseb juunist augustini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 235 | Maismaataimed | 236 |
| 236 | Varrel ainult 4 lehte ja üks õis. Vili lihakas | |
| Paris quadrifolia L. - harilik ussilakk | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed äraspidimunajad, tavaliselt 4-kaupa, vahel 5-8-kaupa männases varre tipus. Õisi üks, rohekas, väike, tipmine. Vili – sinakasmust mari. Kõrgus 15-45 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Salu-, leht- ja segametsades. Tavaline. Õitseb mais, juunis. Märkused: Mürgine. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 236 | Lehti rohkem kui 4, õisi palju. Vili kuiv | 237 |
| 237 | Kroonlehed vabad | |
| Lythrum salicaria L. - harilik kukesaba | ||
| Iseloomulikud tunnused: Varred püstised, peaaegu neljakandilised. Lehed karvased, alumised vastakud või männases, ülemised vahelduvalt. Õied suured, lillakaspunased, pikkades kobarjates lehistunud õisikutes. Kõrgus 30-100 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niisketel niitudel, madalsoodes, veekogude kallastel. Tavaline. Õitseb juulis, augustis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
|
|
| 237 | Kroonlehed vähemalt alusel kokku kasvanud | 238 |
| 238 | Lehed üle 1 cm laiad. Õied üle 1 cm läbimõõdus, kroonlehti 5 | |
| Lysimachia vulgaris L. - harilik metsvits | ||
| Iseloomulikud tunnused: Vars püstine. Lehed süstjad, vastakud või 3-4-kaupa männases. Õied kollased, üle 2 cm läbimõõdus, tipmises püramiidjas õisikus. Kõrgus 25-100 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Veekogude kallastel, kraavides, lodudes, lodumetsades, sooservades, niisketel niitudel. Sage. Õitseb juunist augustini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
|
|
| 238 | Lehed alla 1 cm laiad. Õied alla 1 cm läbimõõdus, kroonlehti 4 | 239 |
| 239 | Õied tume- kuni helekollased | |
| Galium verum L. - hobumadar | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed niitjad või lineaalsed, tugevalt rullunud servaga, 8-10-kaupa männases. Varred ümarad. Õied kollased, väga tihedas liitõisikus. Kõrgus 20-60 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Kuivadel kasvukohtadel. Lääne- ja Põhja-Eestis sage, mujal harva. Õitseb juunist septembrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 239 | Õied valged kuni rohekasvalged | 240 |
| 240 | Kroonlehti 3 | |
| Asperula tinctoria L. - värv-varjulill | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed lineaalsed, 4-6-kaupa männastes. Vars püstine või tõusev, paljas, püstiste harudega. Õied valged, väikesed, hõredas liitõisikus varte ja harude tippudes. Krooni servis kolmeosaline. Kuivades muutub taim mustjaks. Kõrgus 20-50 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Loometsades ja loopealsetel sage, mujal peaaegu puudub. Õitseb juunis, juulis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 240 | Kroonlehti 4 | 241 |
| 241 | Männases 4 lehte | 242 |
| 241 | Männases üle 4 lehe | 243 |
| 242 | Lehed ühe selge rooga | |
| Galium palustre L. - soomadar | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed alla 2 cm pikad, 4(5)-kaupa männases, ühe rooga, ümara või tömbi tipuga. Varred nõrgad. Õied valged, 2-3 mm läbimõõdus. Pikkus 10-40 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niisketes kasvukohtades sage. Õitseb juunist augustini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 242 | Lehed 3 paralleelse rooga | |
| Galium boreale L. - värvmadar | ||
| Iseloomulikud tunnused: Varred tugevad, püstised. Lehed 4-kaupa männases, kolme selge rooga, teravneva tipuga. Lehed 1,5-3 cm pikad ja 3-5 mm laiad. Õied valged, 3-4 mm läbimõõdus. Kõrgus 20-50 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Kuivematel kasvukohtadel sage. Õitseb juunist augustini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 243 | Lehed tugevalt haakuvad allapoole suunatud ogakeste tõttu. Üheaastased | 244 |
| 243 | Lehed pole haakuvad või ainult nõrgalt. Mitmeaastased | 245 |
| 244 | Kroon 1,5-1,7 mm läbimõõdus, valge. Vili 3-5 mm lai | |
| Galium aparine L. - roomav madar | ||
| Iseloomulikud tunnused: Vars nõrk, allapoole suunatud ogakestega, taim haakuv. Lehed 3 cm pikad või pikemad, ogakestega, 4-8-kaupa männases. Õied mõnekaupa õisikus lehemännaste kaenlas. Õied valged, 3 mm läbimõõdus. Pikkus 30-120 cm.
Levik ja ökoloogia: Üheaastane. Võsastikes, mererannal, aedades, põldudel, prahipaikades. Sage. Õitseb juunist augustini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 244 | Kroon 0,8-1,3 mm läbimõõdus, rohekasvalge. Vili 2-3 mm | |
| Galium spurium L. - põldmadar | ||
| Iseloomulikud tunnused: Vars nõrk, allapoole suunatud ogakestega, taim haakuv. Lehed 2 cm pikad, ogakestega, 4-8-kaupa männases. Õied rohekasvalged, 2 mm läbimõõdus, mõnekaupa õisikus. Pikkus 15-60 cm.
Levik ja ökoloogia: Üheaastane. Aedades, jäätmaadel, põldudel. Tavaline. Õitseb juunist augustini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 245 | Lehed ogatiputa. Kroon tassikujuline | |
| Galium mollugo L. - pehme madar | ||
| Iseloomulikud tunnused: Varred harunevad. Lehed süstjad, 1,2-2,5 cm pikad ja 2-4 mm laiad, 6-8-kaupa männases. Õisik hõre. Õied valged, 2-3 mm läbimõõdus. Õieraod pikemad kui õie läbimõõt, hoiduvad viljaajal märgatavalt harali. Kõrgus 20-80 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Metsades, põõsastikes, kallastel. Hajusalt, esineb palju harvemini kui valge madar. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 245 | Lehed ogatipuga. Kroon pole tassikujuline | |
| Galium uliginosum L. - lodumadar | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed kuni 1,5 cm pikad, lineaalsüstjad, ogaja tipuga, pealt pisut läikivad, paljad, serval ogakestega, 6-8-kaupa männases. Taim kergelt haakuv. Õied valged, õisikud varre ja harude tipus ja lehekaenaldes. Kõrgus 10-30 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niisketes kasvukohtades tavaline. Õitseb juunist augustini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 246 | Taimed täiesti veesisesed või veepinnal ujuvate lehtedega | 247 |
| 246 | Maismaataimed, või kui veetaimed, siis lehed pole ujuvad ja veest välja ulatuvad | 250 |
| 247 | Lehe alus sirge, südajas või nooljas | |
| Polygonum amphibium L. - vesi-kirburohi | ||
| Iseloomulikud tunnused: Risoom pikk, harunev, sõlmekohtadest juurduv. Veevormil lehed varre tipuosas, ujuvad, pealt tume-, alt helerohelised, läikivad, ümara või lühidalt terava tipuga, 4-7 cm pikkuse rootsuga. Maismaavorm karvane, lehed kitsassüstjad, aeglaselt aheneva tipuga, kuni 1 cm pikkuse rootsuga. Õied roosad, tipmises õisikus. Pikkus kuni 1,5 m.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Veekogudes ja nende kaldail, niisketel niitudel, rannaääres lompides, niisketel põldudel umbrohuna. Tavaline. Õitseb juunist septembrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 247 | Lehe alus ümar või kitsenev rootsu suunas | 248 |
| 248 | Taimede juured hõljuvad vabalt vees | |
| Lemna minor L. - väike lemmel | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehekesed ümarad, kuni 4 mm läbimõõdus, rohelised või hallikasroosad, ühe juurega, ilma rootsukeseta, moodustavad mitmest isendist koosnevaid gruppe. Sageli massiliselt veepinda katvalt.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Seisvas või aeglaselt voolavas vees. Sagedaim lemleliik Eestis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 248 | Taimed kinnituvad veekogu põhja | 249 |
| 249 | Meretaimed | |
| Zostera marina L. - pikk merihein | ||
| Iseloomulikud tunnused: Jämeda roomava risoomi, tugeva varre ja pikkade lineaalsete lehtedega meretaim, õitseb harva. Õisik paljuõieline, veidi lapik, õitsemise ajal suletud ülemise lehe tuppe. Õied väga väikesed, ühesugulised. Pikkus kuni 1,5 m.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Meres madalikel, eriti Väinameres. Paiguti. Õitseb juulis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 249 | Magevee taimed | |
| Sparganium natans L. - väike jõgitakjas | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed kitsad, kuni 5 mm laiad, varrest lühemad. Liitõisik harunemata. Isasnutte enamasti 1, ülemisest emasnutist eemal; emasnutte 2 või 3, raotud, kõrglehtede kaenlas. Kõrgus 20-30 cm, ujuvad taimed pikemad.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Veekogudes, kallastel, mudastes kraavides, lodudes. Hajusalt. Õitseb juunist augustini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 250 | Taim ainult ühe lehega, mis hoiab ümber eospead kandva varre | |
| Ophioglossum vulgatum L. - harilik maokeel | ||
| Iseloomulikud tunnused: Taime steriilne lehetaoline osa munajas, eostega osa varretaoline, harunemata, leheosast pikem, eospesi kaks rida. Kõrgus 10-15 cm. Levik ja ökoloogia: Niitudel, puisniitudel, põõsastikes. Paiguti, sagedam Lääne-Eestis. Mitmeaastane, paljuneb eostega. Eoseid kannab juulist augustini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 250 | Taimed teistsugused | 251 |
| 251 | Õied kroonlehtedeta | 252 |
| 251 | Õied kroonlehtedega | 345 |
| 252 | Õied kahe tiheda üksteisele järgneva silinderja tõlvikuna, alumine, sametjas, koosneb emasõitest, ülemine isasõitest | 253 |
| 252 | Õisikud teistsugused | 254 |
| 253 | Lehed 3-6 mm laiad. Õisiku emas- ja isasosa vahel on näha vart. Emasõied soomustega | |
| Typha angustifolia L. - ahtalehine hundinui | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed lineaalsed, alla 1 cm laiad. Tõlviku emasosa sametjas, punakas- või tumepruun, umbes 1 cm läbimõõduga, isasosast mitu cm eemal. Kõrgus 1-2 m.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Veekogude kaldaosas, kraavides. Hajusalt. Õitseb juulis, augustis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 253 | Lehed 8-20 mm laiad. Õisiku emasosa ja isasosa puutuvad kokku. Emasõied soomusteta | |
| Typha latifolia L. - laialehine hundinui | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed lailineaalsed, 1,5-3 cm laiad. Tõlviku emasosa sametjas, tumepruun, umbes 2,5 cm läbimõõduga, isasosaga kokkupuutuv. Kõrgus 1-2 m.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Veekogude soostunud kaldaosas, kraavides, turbaaukudes, roostikes. Tavaline. Õitseb juunist augustini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 254 | Kääbuspõõsad | |
| Salix rosmarinifolia L. - hundipaju | ||
| Iseloomulikud tunnused: Põõsas, võrsed noorelt karvased, hiljem paljad, peened, pruunid kuni kollased. Lehed kuni 0,5 cm laiad, pikliksüstjad, terveservalised, noorelt siidkarvased, hiljem hallikate karvadega või paljad, kuivades muutuvad mustaks. Kõrgus 0,5-1 m.
Levik ja ökoloogia: Põõsas. Soistel niitudel, madal- ja siirdesoodes, hõredates rabastuvates metsades, rannikualadel niiskel liival. Tavaline. Õitseb mais. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 254 | Rohttaimed | 255 |
| 255 | Vähemalt alumised lehed rootsuga | 256 |
| 255 | Kõik lehed rootsutud | 268 |
| 256 | Lehed paralleelsete roodudega, kõik lehed juurmised | 257 |
| 256 | Lehed pole paralleelsete roodudega, lehed olemas ka varrel | 260 |
| 257 | Lehed harva üle 3 korra laiusest pikemad, ümarad kuni elliptilised | 258 |
| 257 | Lehed laiusest palju pikemad, süstjad kuni lineaalsed | 259 |
| 258 | Lehed paljad või ainult üksikute karvadega. Õisikud alusel sageli tühikutega. Tolmukaniidid kroonist pikemad, tolmukapead kollakad | |
| Plantago major L. - suur teeleht | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed juurmise rosetina, elliptilised kuni laimunajad, paljad, nahkjad, tumerohelised, 5-9 kaarja rooga. Õisik ruljas, 1-20 cm pikk, õisikuraag pikk. Kroonlehed valkjad, tolmukad lillad või kollased. Kõrgus 10-60 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Teede ääres, õuedel, aedades, põldudel. Sage. Õitseb juunist septembrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 258 | Lehed tihedalt karvased. Õisik ühtlane, tühikuteta. Tolmukaniidid kroonist 4-8 mm pikemad, tolmukapead helelillad | |
| Plantago media L. - keskmine teeleht | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed juurmise rosetina, elliptilised, karvased, üle 2 cm laiad, 5-9 rooga. Õisik ruljas, 2-6 (vahel 15) cm pikk, õisikuraag pikk. Kroonlehed heleroosad, tolmukad lillad. Kõrgus 15-60 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niitudel, teeservades. Tavaline. Õitseb maist septembrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 259 | Lehed süstjad, lamedad, karvased, pole lihakad, tumedate täppideta. Pole mereranniku ega sooldunud pinnase taimed | |
| Plantago lanceolata L. - süstlehine teeleht | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed rosetina, süstjad, 0,5-2 cm laiad. 3-7 rooga, karvased (harva paljad). Õisik piklikmunajas. Kroonlehed helepruunid, tolmukad kollased, kroonist 4-5 korda pikemad. Kõrgus 10-60 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niitudel, puisniitudel, loodudel. Tavaline. Õitseb maist septembrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 259 | Lehed lineaalsed, renjad, paljad, lihakad, tumedate täppidega. Mereranniku ja sooldunud pinnase taimed | |
| Plantago maritima L. - rand-teeleht | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed lineaalsed, renjad, lihakad, hallikasrohelised, tumedatäpilised, kuni 0,5 cm laiad, kolme rooga. Kroonlehed valkjad, õisikud pikad, ruljad. Kõrgus 10-40 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Mererannal ja rannaniitudel tavaline. Õitseb juunist augustini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 260 | Lehed sõrmroodsed | 261 |
| 260 | Lehed sulgroodsed või ühe rooga | 262 |
| 261 | Vars kolmnurkne. Õisik ümbritsetud rohekaskollaste kõrglehtedega. Varrelehti kuni 4 | |
| Chrysosplenium alternifolium L. - harilik lepiklill | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed 1-3 cm laiad, jämedalt täkilise servaga. Õied neljatised, rohekaskollased, 5 mm läbimõõdus, tihedas õisikus. Kõrglehed õisiku alusel kollakad, teistest lehtedest heledamad. Kõrgus 6-15 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niisketes varjukates kohtades. Tavaline. Õitseb aprillis, mais. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 261 | Vars ruljas. Õisik pole selliste kõrglehtedega ümbritsetud. Varrelehti üle 4 | |
| Alchemilla vulgaris L. - harilik kortsleht | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed ümarneerjad, voldilised, hõlmad sakilise servaga, võivad olla mitmeti karvastunud. Õied pisikesed, kollakad, kerajate tipmiste õisikutena. Kõrgus 5-60 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niitudel, teeservades. Tavaline. Õitseb maist juulini. Märkused: Jaotatakse Eestis 23 väga sarnaseks pisiliigiks. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 262 | Vili pole tiivuline. Abilehed puuduvad või on vabad, pole vart ümbritsevaks kilejaks tupeks (tõrveks) kokku kasvanud | 263 |
| 262 | Viljad tiivulised. Abilehed moodustavad kileja vart ümbritseva tupe (tõrve) | 265 |
| 263 | Vilja ümber kaks kandelehekest. Õied ühesoolised | 264 |
| 263 | Viljad pole kahe kandelehekesega ümbritsetud. Õied kahesoolised | |
| Chenopodium album L. - valge hanemalts | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed rombjalt munajad kuni süstjad, teravatipulised, ebakorrapäraselt hambulise või terve servaga, jahuja kattega. Vars haruneb ülaosas, roheline, punane või punasetriibuline. Õisikud mitmesuguse kujuga. Seemned 1,1-1,6 mm läbimõõdus, tömbiservalised. Kõrgus 20-100 cm.
Levik ja ökoloogia: Üheaastane. Elamute ümbruses, prahipaikadel, umbrohuna aedades ja põldudel. Sage. Õitseb juulist septembrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 264 | Alumised lehed rombjad või kolmnurksed, odaja alusega | |
| Atriplex calotheca (Rafn) Fr. - noollehine malts | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed vahelduvad, kolmnurkjas-odajad, leheserv suurte ja ebakorrapäraselt ülespoole suunatud hammastega. Õied pikkades, ainult alusel lehistunud õisikutes. Õite kandelehekesed saagjaservalised või lõhestunud, naaskeljate jätketega. Kõrgus 30-100 cm.
Levik ja ökoloogia: Üheaastane. Liivasel mererannal, adrul, peamiselt loode- ja läänerannikul ning läänesaartel. Paiguti. Õitseb juulist septembrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 264 | Alumised lehed lineaalsed kuni äraspidimunajad | |
| Atriplex littoralis L. - randmalts | ||
| Iseloomulikud tunnused: Vars harunenud, ülespoole suunatud harudega. Lehed siledad, terveservalised või hambulised, kuivanult õhukesed. Kandelehekesed ümaralt rombjad, pikliku tipu ja servmiste jätketega. Õied kerajate või piklike õisikutena varre ja külgharude tipus. Kõrgus 15-70(150) cm.
Levik ja ökoloogia: Üheaastane. Liivastel ja adrustel randadel sage, rannikust kaugemal harva. Õitseb juulis, augustis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 265 | Lehed nooljad või odajad, hapuka maitsega. Õied ühesoolised | 266 |
| 265 | Lehe alus südajas, ümar või kiiljas, mitte kunagi nooljas või odajas, pole hapuka maitsega. Õied kahesoolised | |
| Rumex crispus L. - kärnoblikas | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed süstjad kuni lineaalsed, lühidalt aheneva alusega, enamasti tugevalt kurrulised, vahel ainult serv kurruline. Liitõisik ei ole tipuni lehistunud. Sisemised õiekattelehed ümarad, mõhnadega. Kõrgus 40-100 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Teeäärtel, jäätmaadel, elamute ümbruses, raudteedel, niitudel, kraavides, mererannal, umbrohuna põldudel. Sage. Õitseb juunist augustini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 266 | Lehed tavaliselt alla 2 cm laiad. Õiekattelehed seemnete pikkused (alla 1,5 mm) | |
| Rumex acetosella L. - väike oblikas | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed süstja või elliptilise keskmise hõlma ja kahe kolmnurkse või kitsa alumise hõlmaga. Kõrgus 10-50 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Kuivadel kinkudel, niitudel, raiesmikel, teeäärtel, ka umbrohuna põldudel. Sage. Õitseb maist augustini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 266 | Lehed tavaliselt üle 2 cm laiad. Õiekattelehed seemnetest pikemad (üle 2 mm) | 267 |
| 267 | Õisiku harud lihtsad, ei harune | |
| Rumex acetosa L. - hapu oblikas | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed noolja alusega, lehed ja varred meeldiva hapu maitsega. Õisikuraod harunemata, õisik hõre. Kõrgus 30-100 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niitudel, kallastel, põõsastikes, teeservadel. Sage. Õitseb maist augustini. Märkused: Kasutatakse rohelise supi tegemiseks. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 267 | Õisiku harud harunevad korduvalt | |
| Rumex thyrsiflorus Fingerh. - aasoblikas | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed noolja alusega, lehed ja varred kibekalt hapu maitsega. Õisikuharud korduvalt harunenud, õisik tihe. Kõrgus 50-100 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Kuivadel nõlvadel, seljandikel, niitudel, teeäärtel. Tavaline. Õitseb juunist augustini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 268 | Õied radiaalsümmeetrilised (vaadake tähelepanelikult õit või vilja tugeva luubiga) | 269 |
| 268 | Õied pole radiaalsümmeetrilised | 277 |
| 269 | Lehed vähemalt alusel pikkade valgete karvadega | 270 |
| 269 | Lehed paljad või väga lühikeste karvadega | 271 |
| 270 | Õied üksikult, pikaraolised, õieraod erineva pikkusega | |
| Luzula pilosa (L.) Willd. - karvane piiphein | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed 5-13 mm laiad, alumised lehetuped punakaspruunid. Lehtede ja tuppede servad valgete pikkade udekarvadega, lehetuped kinnised. Õied tumepruunid, üksikult (harva 2-kaupa) hõredas õisikus, õieraod väga erineva pikkusega. Valminud viljad longus, kupar rohekaskollane. Kõrgus 15-30 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Okas- ja segametsades, puisniitudel. Tavaline. Õitseb aprillis, mais. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 270 | Õied 3- kuni mitmekaupa osaõisikutes, nuttide või kobaratena | |
| Luzula campestris (L.) DC. - põld-piiphein | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lühikeste võsunditega hallikasroheline taim. Lehtede ja tuppede servad valgete pikkade udekarvadega, lehetuped kinnised. Õisiku kandeleht õisikust lühem. Õiekattelehed tumepruunid, valge kileja äärisega. Kupar pruun, õiekattelehtedest lühem. Kõrgus 7-35 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Kuivadel ja parasniisketel niitudel, hõredates metsades. Hajusalt. Õitseb mais, juunis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 271 | Õied ruljate tähkõisikute või ümarate nuttidena | 272 |
| 271 | Õied pole ruljate tähkõisikute ega ümarate nuttidena | 273 |
| 272 | Märgade niitude ja soode taim. Risoom peenike, võsunditega. Vili jaguneb 3 osaviljaks | |
| Triglochin palustre L. - soo-õisluht | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed juurmised, kuni 30 cm pikad, alt ruljad, tipuosas poolruljad. Keeleke 1-2 mm pikk. Õisik hõre, niitjas, õieraod 0,5-1 mm pikad. Vili jaguneb 3 osaviljaks. Kõrgus 10-50 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Märgadel niitudel, soodes, veekogude kallastel. Tavaline. Õitseb juunist augustini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 272 | Mererannataim. Risoom jäme, võsunditeta. Vili jaguneb 6 osaviljaks | |
| Triglochin maritimum L. - rand-õisluht | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed koondunud varre alusele, naaskeljad, kuni 40 cm pikad, poolruljad. Keeleke 3-4 mm pikk. Õisik tihe, õieraod 1-4 mm pikad. Vili jaguneb 6 osaviljaks.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Mererannal ja rannaniitudel tavaline. Õitseb maist augustini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 273 | Üheaastased väikesed taimed. Õied üksikult või 2(3)-kaupa | |
| Juncus bufonius L. - kraavluga | ||
| Iseloomulikud tunnused: Varred püstised, lehed renjad, peenikesed. Taimed helerohelised, rikkalikult harunenud. Kupar õiekattelehtedest lühem, aheneb sujuvalt teravaks tipuks. Kõrgus 5-30 cm.
Levik ja ökoloogia: Üheaastane. Kraavides, niiskel pinnasel, põldudel. Tavaline. Õitseb juunist augustini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 273 | Mitmeaastased tugevad taimed. Õied pole üksikult | 274 |
| 274 | Lehed rististe vaheseinteta (lõigake leht lõikudeks!) | 275 |
| 274 | Leht rististe vaheseintega | 276 |
| 275 | Vars alusel lapik. Kupar tavaliselt õiekattelehtedest pikem. Tolmukapea kuni kaks korda tolmukaniidist pikem | |
| Juncus compressus Jacq. - lapik luga | ||
| Iseloomulikud tunnused: Taim tumeroheline. Vars alusel lapik. Juurmisi lehti palju, nõrgalt renjad. Varrelehti üks. Õisiku kandeleht õisikust pikem. Kupar helepruun, kerajas, õielehtedest poole pikem. Kõrgus 10-30 cm
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niisketel niitudel, teeservadel, veekogude kallastel. Tavaline. Õitseb juunist augustini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 275 | Vars ruljas. Kupar õiekattelehtede pikkune. Tolmukapead 2-6 korda tolmukaniidist pikemad | |
| Juncus gerardii Loisel. - tuderluga | ||
| Iseloomulikud tunnused: Varred lehistunud, varrelehti 1-2, õisik tipmine. Juurmisi lehti vähe. Lehed kitsad, kuni 12 mm laiad. Kandeleht õisikust lühem. Kupar tumepruun, õiekattelehtede pikkune. Kõrgus 8-40 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Rannaniitudel sage. Õitseb juunist augustini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 276 | Lehe ristlõige ovaalne. Välimised õiekattelehed teravad, 3-4 mm pikad. Õied 4-10 kaupa osaõisikutes | |
| Juncus articulatus L. - läikviljaline luga | ||
| Iseloomulikud tunnused: Varrelehed ruljad, värskelt tugevalt sõlmelised. Varre alusel punakaspruunid labata tuped. Kupar mustjaspruun, läikiv, õiekattelehtedest märgatavalt pikem. Õielehed pikalt teritunud tipuga. Kõrgus 20-60 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niisketel niitudel, teeservadel, karjamaadel, rannikul, tihti madalas vees. Tavaline. Õitseb juunist augustini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 276 | Lehe ristlõige ümar. Välimised õiekattelehed tömbid, 2-3 mm pikad. Õied 3-6 kaupa osaõisikus | |
| Juncus alpinoarticulatus Chaix - tumepruun luga | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed paljad, hõredalt ja nõrgalt sõlmelised. Alumised labata tuped helepruunid. Osaõisikus 6-8 õit. Kupar tumepruun, õiekattelehtedest pikem. Õielehed tömbid. Pähikute raod püstised. Kõrgus 20-50 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niisketel rohumaadel, teeservadel, sooniitudel, rannikul. Hajusalt. Õitseb juunis, juulis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 277 | Varred seest säsikad (pole õõnsad), kolmnurksed kuni ümarad, ilma sõlmekohtadeta (CYPERACEAE - LÕIKHEINALISED) | 278 |
| 277 | Varred alati seest õõnsad, alati ümarad, selgete sõlmekohtdega (POACEAE - KÕRRELISED) | 304 |
| 278 | Õisik pikkade, valgete siidjate õiekattekarvadega | 279 |
| 278 | Õisik pole valgete siidjate karvadega (õiekattekarvad puuduvad või on väga lühiksed) | 280 |
| 279 | Pähikuraod siledad. Varred keskosas ümarad. Tolmukad 2,5-5 mm pikad | |
| Eriophorum angustifolium Honck. - ahtalehine villpea | ||
| Iseloomulikud tunnused: Hõredate kogumikena kasvav risoomvõsunditega taim. Alumised lehetuped punakaspruunid. Lehed 3-5 mm laiad, jäigad, renjad. Varred keskosas ümarad. Õisik 3-5 munaja pähikuga, pähikud õitsemise ajal 1-2 cm pikad. Õiekattekarvad valged, kuni 4 cm pikad. Kõrgus 20-50 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Märgadel niitudel, kallastel, lodumetsades. Tavaline. Õitseb mais, juunis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 279 | Pähikuraod karedad. Varred keskosas kolmekandilised. Tolmukapead 1,5-2 mm pikad | |
| Eriophorum latifolium Hoppe - laialehine villpea | ||
| Iseloomulikud tunnused: Roomavate võsunditeta tihedate kogumikena kasvav taim. Lehed 3-6 mm laiad, lamedad. Varred keskosas kolmekandilised. Õisik 2-12 munaja pähikuga. Õiekattekarvad valged, 2-2,5 cm pikad. Kõrgus 30-60 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Lubjarikastes soodes, niisketel niitudel. Hajusalt. Õitseb mais, juunis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 280 | Õied kahesoolised, emakate ja tolmukatega (luup!). NB! See on raskesti jälgitav tunnus. Kui jääte hätta, vaadake üle siin välja tulevate liikide pildid ja otsustage pildi järgi | 281 |
| 280 | Õied ühesoolised, tolmukate või emakatega | 283 |
| 281 | Pähikud õisikus kahe reana, õisikuid üks | |
| Blysmus compressus (L.) Panz. ex Link - lapik soonerohi | ||
| Iseloomulikud tunnused: Varred pisut lapikud, ülaosas kolmekandilised. Lehed 2-4 mm laiad. Õisik 2-3 cm pikk, 8-15 roostepruuni pähikuga. Pähikud 6-8-õielised, varrel kaherealiselt. Pähklike läikiv, pruunikas. Õiekattekarvad pähklikesest vähemalt kaks korda pikemad. Kõrgus 10-30 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niisketel niitudel, teeservadel. Hajusalt. Õitseb juunis, juulis. Looduskaitseline seisund: Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohu piiril. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 281 | Pähikud pole kaherealiselt, õisikuid rohkem | 282 |
| 282 | Õisik külgmine, varretaoline kõrgleht ulatub üle pähikute | |
| Schoenoplectus tabernaemontani (C.C. Gmel.) Palla - kare kaisel | ||
| Iseloomulikud tunnused: Varred ruljad, sinakashallid, kuni 1,4 cm läbimõõduga, lehtedeta. Õisik 1,5-5 cm pikk. Õiekattelehed tumepruunid, kaetud tumedamate täpitaoliste papillidega. Kõrgus 0,5-1,2 m.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Põhja- ja Lääne-Eesti rannikul merevees sage, magevees harva. Õitseb juunis, juulis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 282 | Õisik tipmine | |
| Bolboschoenus maritimus (L.) Palla - meri-mugulkõrkjas | ||
| Iseloomulikud tunnused: Varred kolmekandilised. Lehed 3-6 mm laiad, lamedad, rohelised. Õisik koosneb 1-3 ülestikku asetsevast pähikute kimbust. Pähikuid 5-12, pruunid, piklikud. Õiekattekarvakesed pähklikesest lühemad. Risoomvõsundite tippudesse tekivad sügisel talvituvad kerajad kuni 1,5 cm laiused sigikehad. Kõrgus 20-70 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Rannikuvetes. Läänerannikul tavaline. Õitseb juunis, juulis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 283 | Varre tipus 1 pähik | 284 |
| 283 | Varrel pähikuid rohkem kui üks | 285 |
| 284 | Taimed roomava risoomiga, ei moodusta puhmikuid | |
| Carex dioica L. - kahekojane tarn | ||
| Iseloomulikud tunnused: Pika risoomiga, kasvab hõreda kogumikuna. Varred peened, ruljad, peenevaolised. Lehed harjasjad, siledad, vartest poole lühemad, alusel tuhmpruuni tupega. Kahekojalised taimed, pähikud ainult isas- või emasõitega. Emastaime pähikud tihedalt asetsevate põisikutega. Põisiku katteleht roostepruun, heleda kesktriibu ja kileja servaga, põisikust lühem. Põisikud pruunid, lühikese kahehambalise nokaga. Kõrgus 10-40 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Siirdesoodes, soostunud niitudel, rabades. Tavaline. Õitseb mais, juunis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 284 | Taimed ilma roomava risoomita, tihedapuhmikulised | |
| Carex davalliana Sm. - raudtarn | ||
| Iseloomulikud tunnused: Kasvab tiheda puhmiku või väikese mättana. Varred soonilised, veidi karedad. Lehed kolmekandilised. Isaspähikud kitsas-ruljad. Emaspähikud hõredalt asetsevate põisikutega. Põisikud kõverdunud, ahenevad pikaks nokaks. Kattelehed põisikust lühemad, pruunid, teravad. Põisik tumepruun. Kõrgus 10-30 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Lubjarikastes madalsoodes, soostunud niitudel. Paiguti Lääne-Eestis, kaguosas puudub. Õitseb mais, juunis. Looduskaitseline seisund: Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohu piiril. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 285 | Pähikud väliselt üksteisega sarnased, tipmine tavaliselt vähemalt osaliselt emasõitega | 286 |
| 285 | Pähikud välimuselt erinevad: ülemised ainult isasõitega, alumised ainult emasõitega | 293 |
| 286 | Lehetupe vaba serv ainult ülaosas (2-3 mm) kilejas, edasi rohtjas | |
| Carex disticha Huds. - lünktarn | ||
| Iseloomulikud tunnused: Kasvab hõreda kogumikuna. Lehed hallikasrohelised, lamedad kuni kahekurrulised, 3-4 mm laiad, umbes varre pikkused. Õisik tihe, 2-6 cm pikk, 20 või enama munaja pähikuga, ülemised ja alumised koosnevad emasõitest, keskmised isasõitest. Isasõie kohalt võib õisik olla veidi lünklik. Põisiku katteleht punakaspruun, heleda servaga, põisikust lühem. Põisik roostepruun, pika lõhestunud nokaga. Kõrgus 30-80 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niisketel niitudel, siirdesoometsades, kraavides. Tavaline. Õitseb juunis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 286 | Lehetupp ülaservast allapoole pikalt kilejas | 287 |
| 287 | Taimed pika risoomiga. Pähikutega varred kasvavad tavaliselt ridadena | |
| Carex arenaria L. - liivtarn | ||
| Iseloomulikud tunnused: Pika risoomiga taim, pähikutega varred sageli ühes reas. Lehed 1,5-4 mm laiad. Lehetupe kileja osa ülaserv tumekollane. Õisik 3-8 cm pikk, 8-15 munaja pähikuga. Tipmised pähikud isasõitega, keskmiste tipus isasõied, alusel emasõied, alumised pähikud ainult emasõitega. Põisiku katteleht kollakas- kuni punakaspruun, heledama äärisega. Põisik punakaspruun, aheneb sujuvalt tipust lõhestunud nokaks. Kõrgus 15-30 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Liivikutel, rannaluidetel. Paiguti, rannikul ja saartel kohati sage. Õitseb mais, juunis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 287 | Taimed pika risoomita. Pähikuid kandvad varred ei kasva ridadena | 288 |
| 288 | Lehed üle 5 mm laiad | |
| Carex vulpina L. - rebastarn | ||
| Iseloomulikud tunnused: Varred väga teravad, enamasti nõgusate külgedega. Lehed puhasrohelised, 5-10 mm laiad, lamedad kuni kahekurrulised. Taimed alusel mustade lihtkiududega. Õisik tihe, 8 või enama munaja pähikuga. Põisiku katteleht roostepruun, teravnev, põisikuga sama pikk või lühem. Põisik valminult roostepruun, tuhm, näsakestega, aheneb sujuvalt välisküljelt lõhestunud nokaks. Kõrgus 40-90 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Märgadel niitudel, kallastel, teeservadel. Tavaline. Õitseb mais, juunis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 288 | Lehed alla 5 mm laiad | 289 |
| 289 | Põisikud alla 3 mm pikad | 290 |
| 289 | Põisikud üle 3 mm pikad | 291 |
| 290 | Õisik tihe, ei ole harunenud. Alumised lehetuped mustade kiududeta. Kasvab murusalt, ei moodusta mättaid | |
| Carex diandra Schrank - ümartarn | ||
| Iseloomulikud tunnused: Hallikasroheline hõremurusalt kasvav taim. Varred püstised või kaardus, suhteliselt jäigad. Lehed jäigad, lamedad või renjad, 1-3 mm laiad, varrest lühemad. Õisik tihe, 2-4,5 cm pikk, ei ole harunenud. Alumise pähiku kandeleht pähikust märksa lühem, rohelise kesktriibu ja naaskelja tipuga. Põisiku katteleht põisikust pisut lühem, pruun, laia heleda servaga. Põisik läikiv tumepruun, aheneb pikkamisi nokaks. Kõrgus 25-60 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Soostunud niitudel, siirdesoodes. Tavaline. Õitseb mais, juunis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 290 | Õisik vähemalt alusel harunenud. Alumised lehetuped ohtrate mustade lihtkiududega. Kasvab kõrgete mätastena | |
| Carex appropinquata Schumach. - eristarn | ||
| Iseloomulikud tunnused: Kasvab kõrgete mätastena. Alumised lehetuped ohtrate mustade lihtkiududega. Lehed 1,5-2 mm laiad, hallikasrohelised, renjad. Õisik 4-8 cm pikk, alusel harunenud. Põisik tuhm, aheneb järsult pikaks nokaks. Kõrgus 40-80 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Soostunud niitudel, madalsoodes, kraavides. Hajusalt. Õitseb mais, juunis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 291 | Põisikud pähikus püstiselt. Kasvab tihedate puhmikutena | |
| Carex leporina L. - jänestarn | ||
| Iseloomulikud tunnused: Alumised lehetuped hele- kuni tumepruunid, pruunide lihtkiududega. Lehed 1,5-3,5 cm laiad. Õisik 1-4 cm pikk, 4-9 munaja pähikuga. Põisikud pähikus püstiselt. Põisiku katteleht hele- kuni tumepruun, heledama servaga, põisikust lühem. Põisik kileja tiivulise servaga, pruun, sujuvalt nokaks ahenev. Kõrgus 20-60 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niitudel, raiesmikel. Tavaline. Õitseb mais, juunis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 291 | Põisikud asetsevad pähikus rõhtsalt või tähtjalt. Puhmikuid ei moodusta | 292 |
| 292 | Taime alaosa helepunase tooniga. Keeleke 2-4 korda laiusest pikem. Põisikud alaosas käsnja koega, 5,4-6,5 mm pikad | |
| Carex spicata Huds. - lakktarn | ||
| Iseloomulikud tunnused: Valkjasroheline murusalt kasvav taim. Lehetuped roosakad. Lehed lamedad, 2-3,5 cm laiad, vartest lühemad. Õisik 5-12 munaja pähikuga, alumised üksteisest eemal, pikkade kandelehtedega. Põisik munajas, rohekas, valminult pruun, läikiv, aheneb sujuvalt nokaks. Kõrgus 20-50 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niitudel, metsaservadel. Tavaline. Õitseb mais, juunis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 292 | Taime alaosa pole punakas. Keelekepikkusest laiem. Põisik pole alusel käsnjas, 3-4 mm pikk | |
| Carex muricata L. - siiltarn | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed 1,5-3 cm laiad, vartest lühemad. Murusalt kasvav valkjasroheline taim. Varte alusel vanade tuppede mustjad kiud. Õisik 4-7 ümara pähikuga. Põisikud asetsevad pähikus rõhtsalt kuni tähtjalt. Põisk mustjaspruun, järsu lühikese nokaga. Kõrgus 20-50 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Kuivadel niitudel, nõlvadel. Põhja-Eestis rannikualadel ja saartel paiguti, mujal harva. Õitseb mais, juunis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 293 | Emakakaelu 2. Põisikud tavaliselt enam-vähem kaksikkumerad | 294 |
| 293 | Emakakaelu 3. Põisikud 3-nurkse või rulja ristlõikega | 296 |
| 294 | Mätta või tiheda kogumikuna kasvavsd roomava risoomita taimed | 295 |
| 294 | Taimed roomava risoomiga, mättaid ei moodusta | |
| Carex nigra (L.) Reichard - harilik tarn | ||
| Iseloomulikud tunnused: Puhmikutena kasvav taim. Alumised lehetuped hele- kuni tumepruunid, läikivad. Lehed lamedad kuni renjad, kuivades sisserulluvate servadega, 1,5-3 mm laiad, hallikasrohelised. Isaspähikuid üks, emaspähikuid 2-4, 1-2,5 cm pikad. Alumise emaspähiku kandeleht õisiku pikkune. Põisiku katteleht mustjaspruun, tömp, põisikust lühem. Põisik valminult pruun, lühikese nokaga. Kõrgus 15-60 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Soodes, soostunud niitudel, metsades, puisniitudel. Sage. Õitseb mais, juunis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 295 | Alumised lehetuped kollakaspruunid. Lehed sinakasrohelised. Põisikud 2,5-4 mm pikad | |
| Carex elata Bell. ex All. - luhttarn | ||
| Iseloomulikud tunnused: Kasvab mätastena. Alumised lehetuped pruunikas- kuni õlgkollased, võrkkiududega. Lehed hallikasrohelised, 2-5 mm laiad, andruga kuni kahekurrulised. Nii isas- kui emaspähikuid 2-4, piklikud, alumise emaspähiku kandeleht õisikust lühem. Põisiku katteleht mustjas, põisiku pikkune või pikem. Põisik munajas, lühikese nokaga, sinakashall. Kõrgus 40-120 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Soodes, veekogude kallastel, luhtadel. Tavaline. Õitseb mais, juunis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 295 | Alumised lehetuped tumepunased või mustjaspunased. Lehed tumerohelised. Põisikud 2-2,5 mm pikad | |
| Carex cespitosa L. - mätastarn | ||
| Iseloomulikud tunnused: Kasvab mätaste või tihedate puhmikutena. Alusel mustjaspunased võrkkiududega lehetuped. Lehed tumerohelised, 1-3 mm laiad, kahekurrulised. Isaspähikuid üks, emaspähikuid 1-3. Alumise emaspähiku kandeleht õisikust lühem. Põisiku katteleht mustjas, põisikust lühem. Põisik hallikasroheline, väga lühikese nokaga. Kõrgus 30-80 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niisketel niitudel, lodumetsades. Mandril sage, saartel harva. Õitseb mais, juunis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 296 | Põisikud vähemalt osaliselt karvased (luup!) | 297 |
| 296 | Põisikud paljad, karvad vahel noka servades | 298 |
| 297 | Põisikud selgelt kaheharulise üle 5 mm pika nokaga | |
| Carex lasiocarpa Ehrh. - niitjas tarn | ||
| Iseloomulikud tunnused: Varred alusel ruljad, ülaosas kolmekandilised. Alumised lehetuped punakaspruunid, võrkkiududega. Lehed hallikasrohelised, 1-2 mm laiad, jäigad, renjad. Isaspähikuid 1-3, 3-6 cm pikad, tihedalt. Emaspähikuid 1-3, varrel hõredalt. Õisiku alumine kandeleht õisikust pikem. Põisiku katteleht roostepruun, ogatipuga, põisiku pikkune. Põisik pruun, lühikese nokaga. Kõrgus 40-100 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Siirde- ja madalsoodes, soostunud niitudel. Hajusalt. Õitseb mais, juunis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 297 | Põisikud ilma nokata või lühikese, alla 0,5 mm pikkuse koonilise teraviku või nõrgalt kaheharulise nokaga | |
| Carex flacca Schreb. - vesihaljas tarn | ||
| Iseloomulikud tunnused: Hõreda kogumikuna kasvav taim. Lehed 2,5-6 mm laiad, kahekurrulised, vähemalt alaküljel sinakashallid. Alumised lehetuped pruunikas- kuni lillakaspunased, võrkkiududega. Pähikud pikkadel raagudel, valminult rippuvad. Isaspähikuid 1-3, emaspähikuid 2 või 3, 1-5 cm pikad, piklikud. Alumise emaspähiku kandeleht õisiku pikkune või pikem. Põisiku katteleht tömp, mustjaspunane, põisikust lühem. Põisik valminult mustjas. Kõrgus 20-50 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Lubjarikastel niitudel ja puisniitudel, loodudel. Lääne-Eestis tavaline. Õitseb mais, juunis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 298 | Vähemalt alumine pähik rippuv | 299 |
| 298 | Pähikud pole rippuvad | 301 |
| 299 | Isaspähikuid 2 või rohkem | 300 |
| 299 | Isaspähikuid 1 | |
| Carex pseudocyperus L. - kraavtarn | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed kollakasrohelised, 5-12 mm laiad, ristroodudega. Alumised lehetuped valkjaspruunid. Emaspähikud 3-7 cm pikad, veidi rippuvad. Põisiku katteleht pika ogatipuga, põisiku pikkune. Põisik läikiv, sooniline, aheneb sujuvalt pikaks nokaks, pähikus rõhtsalt. Kõrgus 40-100 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Soodes, niisketel niitudel, kraavides. Hajusalt. Õitsebmais, juunis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 300 | Põisikud nokata või terve, alla 0,5 mm pika nokaga | |
| Carex flacca Schreb. - vesihaljas tarn | ||
| Iseloomulikud tunnused: Hõreda kogumikuna kasvav taim. Lehed 2,5-6 mm laiad, kahekurrulised, vähemalt alaküljel sinakashallid. Alumised lehetuped pruunikas- kuni lillakaspunased, võrkkiududega. Pähikud pikkadel raagudel, valminult rippuvad. Isaspähikuid 1-3, emaspähikuid 2 või 3, 1-5 cm pikad, piklikud. Alumise emaspähiku kandeleht õisiku pikkune või pikem. Põisiku katteleht tömp, mustjaspunane, põisikust lühem. Põisik valminult mustjas. Kõrgus 20-50 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Lubjarikastel niitudel ja puisniitudel, loodudel. Lääne-Eestis tavaline. Õitseb mais, juunis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
|
|
| 300 | Põisikud üle 0,5 mm pikkuse sügavalt kaheharulise nokaga | |
| Carex pseudocyperus L. - kraavtarn | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed kollakasrohelised, 5-12 mm laiad, ristroodudega. Alumised lehetuped valkjaspruunid. Emaspähikud 3-7 cm pikad, veidi rippuvad. Põisiku katteleht pika ogatipuga, põisiku pikkune. Põisik läikiv, sooniline, aheneb sujuvalt pikaks nokaks, pähikus rõhtsalt. Kõrgus 40-100 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Soodes, niisketel niitudel, kraavides. Hajusalt. Õitsebmais, juunis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
|
|
| 301 | Murusalt või väga hõredate puhmikutena kasvav pikarisoomilised taimed | |
| Carex panicea L. - hirsstarn | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed pikalt teritunud, sinakasrohelised, 2-4 mm laiad, andruga kuni kahekurrulised. Leherood lõpeb enne lehetippu. Isaspähikuid üks, emaspähikuid 1-3. Alumise emaspähiku kandeleht vart tihedalt ümbritseva tupega, õisikust lühem. Põisiku katteleht tumepruun, heleda servaga. Põisikud hõredalt nagu hirsiterad, valminult pruunikad. Kõrgus 15-45 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niisketel niitudel, loopealsetel. Sage. Õitseb mais, juunis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 301 | Tihedate puhmikutena kasvavad taimed, roomav risoom puudub või väga lühike | 302 |
| 302 | Alumine kandeleht õisikust lühem | |
| Carex hostiana DC. - ääristarn | ||
| Iseloomulikud tunnused: Kasvab hõredate kogumikena. Lehetupe kileja osa ülaserv üles suunatud kileja pikendusega. Lehe keskrood lõpeb enne lehetippu. Isaspähikuid 1-3, emaspähikuid 2-4. Emaspähikud üksteisest umbes 5 cm kaugusel, kollakasrohelised kuni pruunid. Põisik kaheharulise nokaga, valminult pruun. Põisiku katteleht roostepruun, valge kileja servaga. Kõrgus 20-50 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Lubjarikastes madalsoodes, niisketel niitudel. Lääne-Eestis tavaline, mujal paiguti. Õitseb mais, juunis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 302 | Alumine kandeleht õisiku pikkune või pikem | 303 |
| 303 | Põisikud 2-4 mm pikad, nokk sirge, 1/3-1/2 põisiku alumise osa pikkune | |
| Carex viridula Michx. - ojatarn | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed 1-3 mm laiad, kollakas- kuni puhasrohelised, lamedad kuni andruga, varte pikkused. Kasvab väikeste puhmikutena. Isaspähikuid üks, emaspähikuid 2-5, 3-8 mm pikad, lähestikku. Põisiku katteleht punakaspruun, põisikust lühem. Põisik munajas, nokk kuni 1/3 põisiku pikkusest. Kõrgus 10-25 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niisketel hõreda taimestikuga niitudel, kraavides, rannikul. Tavaline. Õitseb juunis, juulis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 303 | Põisikud (3,5)4-6 mm pikad, nokk alumise osa pikkune, kõvedunud | |
| Carex flava L. - kollane tarn | ||
| Iseloomulikud tunnused: Kasvab puhmikutena. Lehed kollakasrohelised, 3-5 mm laiad, lamedad kuni kahekurrulised. Isaspähikuid üks, kuni 5 mm pikkuse raoga. Emaspähikuid 2 või 3, ümarad, 0,8-2 cm pikad, asuvad tihedalt, vahel alumine teistest eemal. Alumise emaspähiku kandeleht õisikust pikem. Põisiku katteleht punakaspruun, mõnikord heleda servaga, põisikust lühem. Põisik valminult kollane, aheneb umbes poole põisiku pikkuseks kõverdunud nokaks. Kõrgus 20-50 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Madalsoodes, niisketel niitudel. Tavaline. Õitseb mais. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 304 | Õisik täha sarnane, süstjas kuni ovaalne | 305 |
| 304 | Õisik harunenud pööris | 314 |
| 305 | Pähikud oheteta | 306 |
| 305 | Pähikud ohetega | 308 |
| 306 | Pähikud varre vastaskülgedel | 307 |
| 306 | Pähikud varrel ümberringi | |
| Phleum phleoides (L.) H. Karst. - loodtimut | ||
| Iseloomulikud tunnused: Kõrred sageli punakad. Lehed hallikasrohelised, 2-5 mm laiad, karedad. Keeleke tömp. Õisik tipu suunas ahenev, painutamisel tekivad üksikud hõlmad. Kõrgus 30-70 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Loodudel, kuivadel niitudel, klibul. Lääne- ja Põhja-Eestis tavaline, mujal haruldane. Õitseb juunis, juulis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 307 | Pähikud kahekaupa igas sõlmekohas | |
| Leymus arenarius (L.) Hochst. - liiv-vareskaer | ||
| Iseloomulikud tunnused: Roomava risoomiga hallikas- või sinakasroheline taim. Lehed kuni 10 mm laiad, lameda või rullunud servaga, sinaka vahakirmega, jäigad, tugevate roodudega, alusel väikeste kõrvakestega. Keeleke lühikese äärisena. Õisik 15-25 cm pikk, jäigalt püstine. Kõrgus 60-120 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Liivastel mererandadel ja luidetel sage, sisemaal paiguti. Õitseb juunis, juulis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 307 | Pähikud üksikult | |
| Elymus repens (L.) Gould - harilik orashein | ||
| Iseloomulikud tunnused: Pikavõsundiline taim. Lehed kollakas- või sinakasrohelised, pealt hõredalt karvased, alt paljad, alusel teravatipuliste kõrvakestega. Alumised lehetuped karvased. Õisik püstine, tihe. Pähikud ohtetud. Kõrgus 40-130 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Umbrohuna aedades, põldudel, teede ääres, mererannas. Sage. Õitseb juunis, juulis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 308 | Pähikud ümber kogu varre | 309 |
| 308 | Pähikud varre vastaskülgedel | 313 |
| 309 | Tähk munajas | 310 |
| 309 | Tähk ruljas | 311 |
| 310 | Pähikus rohkem kui üks viljuv õis | |
| Sesleria caerulea (L.) Ard. - harilik lubikas | ||
| Iseloomulikud tunnused: Laiu madalaid mättaid moodustav taim. Võsud ümbritsetud rohkete vanade lehetuppedega. Lehed lühikesed, järsult teritunud, kuni 4 mm laiad, heleda sinaka kirmega. Keeleke 0,2-0,4 mm laiuse narmastunud äärisena. Õisik munajas, lühike, 1-2 cm pikk. Kõrgus 20-50 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Lubjarikastel niitudel ja soodes. Lääne-Eestis ja saartel sage, mujal paiguti. Õitseb mais, juunis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 310 | Pähikus üks viljuv õis | |
| Phleum pratense subsp. bertolonii (DC.) Bornm. - mugultimut | ||
| Iseloomulikud tunnused: Kõrs alati alt sibuljalt paksenenud. Keeleke kolmnurkselt teritunud tipuga. Õisik ühtlaselt ruljas, lühike, 2-4 cm pikk, painutamisel hõlmu ei teki. Kõrgus 15-50 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Kuivadel niitudel, harva. Õitseb juunis, juulis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 311 | Mõlemad libled ohtega. Tolmukapead sinised | |
| Phleum pratense L. - harilik timut | ||
| Iseloomulikud tunnused: Hõredapuhmikuline taim. Kõrs alusel vahel veidi paksenenud. Lehed 3-10 mm laiad, kahvaturohelised, noorelt rullunud. Keeleke teritunud tipuga. Õisik 3-20 cm pikk, kuni 8 mm läbimõõdus. Õisik ühtlaselt ruljas, painutamisel hõlmu ei teki. Kõrgus 30-100 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Rohumaadel, niitudel, teeäärtel, põldheinana kultuuris. Sage. Õitseb juunist septembrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 311 | Libled oheteta (ohted välissõkaldel). Tolmukapead kollased kuni oranžid | 312 |
| 312 | Ohe lühem kui välissõkal, vaevu ulatub liblede vahelt välja | |
| Alopecurus geniculatus L. - põlvjas rebasesaba | ||
| Iseloomulikud tunnused: Hõredapuhmikuline väikeseid mättaid moodustav hallikas- või sinakasroheline taim. Kõrred põlvjalt tõusvad. Ülemise kõrrelehe laba tupest 2-3 korda lühem. Ohted ulatuvad pähikust märgatavalt välja. Tolmukad kollased, hiljem kohvipruunid. Kõrgus 10-50 cm.
Levik ja ökoloogia: Ühe- või kaheaastane. Niisketel kohtadel, veekogude kallastel, umbrohuna teraviljas. Hajusalt. Õitseb juunist augustini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 312 | Ohe u. kaks korda välissõklast pikem, ulatub liblede vahelt välja | |
| Alopecurus arundinaceus Poir. - mustjas rebasesaba | ||
| Iseloomulikud tunnused: Taim hallikasrohelise vahakirmega, kasvab hõremurusate kogumikena, pika roomava risoomiga. Lehed 4-12 mm laiad, keeleke kuni 5 mm pikk. Õisik 3-8 cm pikk ja 15 mm läbimõõdus, ühtlaselt ruljas, tömp, hallikas või lillakas, valminult mustjas. Ohe lühike. Kõrgus 60-120 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Rannaniitudel tavaline, sisemaal harva. Õitseb juunis, juulis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 313 | Hõredapuhmikuline, ilma risoomita taim. Ohe üle 5 mm pikk | |
| Elymus caninus (L.) L. - koera-orashein | ||
| Iseloomulikud tunnused: Hõredapuhmikuline sügavroheline taim. Lehed pikalt teritunud tipuga, rood pealmisel pinnal pikakarvased. Lehetuped paljad, kõrs sõlmede lähedal karvane. Õisik longus tipuga, ohted pikad. Kõrgus 50-120 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Veekogude kaldavõsas, hõredates leht- ja segametsades. Hajusalt. Õitseb juunis, juulis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 313 | Pikavõsundiline taim, ei moodusta mättaid. Ohe alla 5 mm pikk | |
| Elymus repens (L.) Gould - harilik orashein | ||
| Iseloomulikud tunnused: Pikavõsundiline taim. Lehed kollakas- või sinakasrohelised, pealt hõredalt karvased, alt paljad, alusel teravatipuliste kõrvakestega. Alumised lehetuped karvased. Õisik püstine, tihe. Pähikud ohtetud. Kõrgus 40-130 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Umbrohuna aedades, põldudel, teede ääres, mererannas. Sage. Õitseb juunis, juulis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
|
|
| 314 | Tugevad risoomiga taimed, pilliroo moodi, sageli üle 2 m kõrged, vars 0,5-1 cm läbimõõdus | |
| Phragmites australis (Cav.) Trin. ex Steud. - harilik pilliroog | ||
| Iseloomulikud tunnused: Pika, 1-3 cm jämeduse roomava risoomiga taim. Keelekese asemel karvaring. Lehed 2-5 cm laiad, hallikasrohelised. Õisik kuni 50 cm pikk, tihe, rohkepähikuline. Pähikud tumevioletjad, 6-9 mm pikkuste sirgete karvadega. Kõrgus 80-400 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Veekogude kaldavees ja kallastel, rabaservadel, rabastuvates metsades. Sage. Õitseb juulis, augustis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 314 | Taimed väiksemad, ei meenuta pilliroogu, vars peenem | 315 |
| 315 | Pähikud ohetega | 316 |
| 315 | Pähikud oheteta | 326 |
| 316 | Pähikud ühe õiega | 317 |
| 316 | Pähikud 2 või rohkema õiega | 318 |
| 317 | Pikkade roomavate võsunditega, puhmaid ei moodusta. Sisesõkal 2/5 välissõkla pikkusest | |
| Agrostis stolonifera L. - valge kastehein | ||
| Iseloomulikud tunnused: Pikkade maapealsete, sõlmekohtadel juurduvate võsunditega tihemurusalt kasvav taim. Lehed 2-5 mm laiad, lamedad, nõrgad, servast karedad. Keeleke 3-7 mm pikk, terve. Pöörisõisik 6-12 cm pikk, tihe, kitsas, harud karedad. Kõrgus 15-70 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niitudel, soodes, hõredates metsades, mererannal. Tavaline. Õitseb juunis, juulis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 317 | Puhmastena kasvav taim, ilma võsunditeta või lühikeste võsunditega (mõnikord ka maa-aluste risoomidega). Sisesõkal vähem kui 1/5 välissõkla pikkusest | |
| Agrostis canina L. - soo-kastehein | ||
| Iseloomulikud tunnused: Tihedapuhmikuline, sõlmede kohalt juurduvate maapealsete võsunditega taim. Lehed väga kitsad, lamedad, pehmed. Keeleke 2-3 mm pikk, teritunud. Ohe kuni 2 mm pikk, põlvjas. Kõrgus 20-60 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niisketel soomuldadel, luhtadel, veekogude kallastel. Tavaline. Õitseb juunis, juulis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 318 | Pähikud 2 õiega | |
| Deschampsia cespitosa (L.) P. Beauv. - luht-kastevars | ||
| Iseloomulikud tunnused: Tumeroheline, väga tihedaid ja suuri mättaid moodustav taim. Lehed lamedad, pealt väga sügavate ja karedate roodudega. Keeleke 3-6 mm pikk. Õisik hõbedaläikene, kuni 20 cm pikk. Kõrgus 30-100 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Soostunud niitudel, karjamaadel, teeäärtel, raiesmikel. Sage. Õitseb juunis, juulis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 318 | Pähikus rohkem kui 2 õit | 319 |
| 319 | Ohe kaarjas või põlvjas | 320 |
| 319 | Ohe sirge | 322 |
| 320 | Ohe alla 3 mm pikk | |
| Hierochloë australis (Schrad.) Roem. & Schult. - lääne-lõhnhein | ||
| Iseloomulikud tunnused: Kasvab väikeste puhmikutena. Kõrre ülemine lehetupp labata, lõpeb 1,5-4 mm pikkuse keelekesega. Lehed 3-6 mm laiad, alt läikivad, pealt hallikasrohelised, paljad. Pähikud ümarad, läikivad. Pähikurao alusel harali karvad. Välissõkal pisikese põlvja ohtega, kohvipruun. Kõrgus 25-80 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Lubjalembene. Kuivades leht- ja segametsades, puisniitudel. Paiguti, peamiselt Põhja-Eestis. Looduskaitseline seisund: Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohu piiril. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 320 | Ohe üle 3 mm pikk | 321 |
| 321 | Alumised lehed ja lehetuped harali karvadega. Sisesõkla telg sile. Rood ei ulatu välissõkla ülemise servani | |
| Helictotrichon pubescens (Huds.) Pilg. - aaskaerand | ||
| Iseloomulikud tunnused: Hõremurusalt kasvav taim. Lehed pehmed, alumised lehetuped ja lehed harali karvadega. Keeleke 2-6 mm pikk. Ohted põlvjad, pikad. Kõrgus 30-90 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niitudel, puisniitudel, teeäärtel. Tavaline. Õitseb juunis, juulis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 321 | Alumised lehed ja lehetuped paljad. Sisesõkla telg lühikarvane. Rood ulatuvad välissõkla ülemise servani | |
| Helictotrichon pratense (L.) Besser - arukaerand | ||
| Iseloomulikud tunnused: Tihemurusalt kasvav hallikasroheline taim. Alumised lehetuped paljad. Lehed jäigad, pisut karedad. Keeleke kuni 5 mm pikk. Õisik kitsas, lühikeste harudega, vähesepähikuline. Ohted põlvjad, kuni 2 cm pikad. Kõrgus 30-90 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niitudel, puisniitudel, teeäärtel. Tavaline. Õitseb juunist augustini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 322 | Õisik tihe, sagaraline, enam-vähem ühekülgne pööris | |
| Dactylis glomerata L. - harilik kerahein | ||
| Iseloomulikud tunnused: Moodustab mättaid. Lehetuped tugevalt lapikud, lehed 10 mm laiad, hallikasrohelised, noorelt pikuti kahekorra, hiljem renjad. Õisik püstine, sagaraline, heleroheline või lillakas. Välissõkal väikese ohtega. Kõrgus 30-120 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niitudel, teede ääres, võsastikes. Sage. Õitseb maist augustini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 322 | Õisik hõre, pole ühekülgne | 323 |
| 323 | Ohe ei asu lible kahe hambakese vahel (luup!). Taim paljas või väga lühikeste karvadega | 324 |
| 323 | Ohe asub lible kahe hambakese vahel. Taimed pikkade karvadega vartel või lehtedel | 325 |
| 324 | Lehed üle 0,7 mm laiad, siledad. Keeleke lühike, kõrvakesteta (luup!) | |
| Festuca rubra L. - punane aruhein | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed tume- kuni sinakasrohelised, ristlõikes enam-vähem kolmnurksed, kõrrelehed lamedad, pealt pikakarvased, sageli lapiti kokkukäändunud. Juurmised lehed alati kahekorra. Alumised lehetuped enamasti punased, karvased. Õisik 6-10 cm pikk, rohekaslilla, üks alumine haru suhteliselt pikem. Kõrgus 20-90 cm. Ohted lühikesed.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niitudel, hõredates metsades, luidetel, karjamaadel, kultuuris. Tavaline. Õitseb mais, juunis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 324 | Lehed alla 0,7 mm laiad, karedad. Keeleke kõrvakestega | |
| Festuca ovina L. - lamba-aruhein | ||
| Iseloomulikud tunnused: Kõrs peenike, ümar, paljas. Lehed niitjad, peenikesed, välispinnal tipust allapoole tõmmates karedad. Alumised lehetuped hallid või õlgkollased. Õisik 3-7 cm pikk, enne ja pärast õitsemist kokku tõmbunud. Pähikud lillakad või helerohelised. Kõrgus 20-60 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Männi- ja segametsades, kuivematel niitudel. Sage. Õitseb mais, juunis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 325 | Alumiste lehetuppede karvad 1-1,5 mm pikad | |
| Bromus hordeaceus L. - pehme luste | ||
| Iseloomulikud tunnused: Hallikasroheline taim, lehed ja pähikud tihedalt pehmekarvased. Õied pähikus tihedalt koos. Õisik 1-12 cm pikk, tihe, ligistunud lühikeste harudega. Kõrgus 20-60 cm.
Levik ja ökoloogia: Üheaastane. Liivikutel, teeäärtel, raudteedel, kuivadel nõlvadel. Paiguti. Õitseb juunist augustini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 325 | Alumiste lehetuppede karvad 0,4-0,7 mm pikad | |
| Bromus arvensis L. - põldluste | ||
| Iseloomulikud tunnused: Väikeste tuttidena kasvav hallikas- või lillakasroheline taim. Lehetuped karvased. Õisik kuni 30 cm pikk, paljupähikuline, hõre, laiuv, peale õitsemist veidi longus. Kõrgus 30-100 cm.
Levik ja ökoloogia: Ühe- või kaheaastane. Teraviljapõldudel, teeäärtel, raudteedel. Harva. Õitseb maist juulini. Looduskaitseline seisund: Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohualdis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 326 | Keelekese asemel karvaring | |
| Molinia caerulea (L.) Moench - harilik sinihelmikas | ||
| Iseloomulikud tunnused: Tihedapuhmikuline taim õlgkollaste traatjate juurte ja teravate kõrretüügastega. Lehed kollakasrohelised, pealt pikakarvalised. Keelekese asemel karvaring. Õisik kitsas, pähikud 5-7 mm pikad, tumelillad. Kõrgus 30-150 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Soodes, rabaservadel, rabastuvates metsades, soistel niitudel, kuivendatud aladel. Sage. Õitseb juulis, augustis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 326 | Keeleke olemas, kilejas | 327 |
| 327 | Pähikud 1-õielised | 328 |
| 327 | Pähikud 2 või rohkemaõielised | 333 |
| 328 | Pähikud tavaliselt üle 4 mm pikad, välissõkla alusel pika karvatutiga | 329 |
| 328 | Pähikud alla 4 mm pikad, ilma välissõkalt ümbritsevate karvadeta | 331 |
| 329 | Sõklad karedad, pikemad kui ümbritsevad karvad (luup!) | |
| Calamagrostis neglecta Gaertn., B.Mey. & Scherb. - püstkastik | ||
| Iseloomulikud tunnused: Hõremurusalt kasvav taim. Lehed 2-4 mm laiad, jäigad, rullunud servadega, tumerohelised. Ohe välissõkla pikkune. Õisik püstine, kitsas, tihe, alati kokkutõmbunud harudega, roostepunane või lillakas. Kõrgus 30-100 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Soistel niitudel, puisniitudel, vesistel kallastel. Tavaline. Õitseb juunis, juulis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 329 | Sõklad siledad, pole ümbritsevatest karvadest pikemad | 330 |
| 330 | Keeleke 8 (10) mm. Vars ei harune. Välissõklad 3 rooga (binokulaar!). Libled kitsaslantsetjad, pikalt ahenevad | |
| Calamagrostis epigejos (L.) Roth - jäneskastik | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed kuni 1 cm laiad, hallikasrohelised, servast hambulised. Keeleke kuni 10 mm pikk, narmastunud. Õisik kuni 35 cm pikk, tihe, hõlmine, roheline või kahvatulillakas. Kõrgus 60-180 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Kuivadel liivadel, teede ääres, raiesmikel, männikutes. Sage. Õitseb juulis, augustis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 330 | Keeleke 1-3 mm. Varred harunevad alates suvest. Välissõklad 5 rooga (vahel eabaselgelt). Libled lantsetjad | |
| Calamagrostis canescens (Weber) Roth - sookastik | ||
| Iseloomulikud tunnused: Kasvab hõremurusalt, suurte kogumikena. Kõrs tavaliselt suve teises pooles sõlmekohtadest harunenud. Lehed 2-5 mm laiad, nõrgad, pealt hõredalt pikakarvased. Õisik nõrk, hõbelillakas või heleroheline. Ohe pole märgatav. Kõrgus 50-180 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Kraavikallastel, võsastikes, kuivendatud soodes, lodumetsades. Tavaline. Õitseb juunis, juulis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 331 | Mitteõitsvatel võrsetel keeleke laiusest lühem | |
| Agrostis capillaris L. - harilik kasteheinl | ||
| Iseloomulikud tunnused: Tihemurusalt kasvav maapealsete võsunditeta taim. Lehed kuni 4 mm laiad, pealt veidi karedad, alt siledad. Keeleke peaaegu puudub või kuni 1,5 mm pikk, tömp. Välissõkal ohtetu. Kõrgus 10-60 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Kuivematel niitudel, liivikutel, metsasihtidel, teeäärtel. Sage. Õitseb juunist augustini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 331 | Mitteõitsvatel võrsetel keeleke laiusest pikem | 332 |
| 332 | Risoomid rohkem kui 3 soomusja lehega. Lehed 5-10 mm laiad. Õisik lai ka peale õitsemist, 10-20 cm pikk, rõhtsate harudega | |
| Agrostis gigantea Roth - suur kastehein | ||
| Iseloomulikud tunnused: Hõremurusalt kasvav maapealsete võsunditeta taim. Lehed kuni 10 mm laiad, karedad. Keeleke 4-8 mm pikk, lõhestunud. Pöörisõisik kuni 40 cm pikk, õitseajal laiuv, väga karedate harudega. Kõrgus 30-120 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Lamminiitudel, veekogude kallastel, teeäärtel, põllupeenardel. Tavaline. Õitseb juunis, juulis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 332 | Risoomid puuduvad või lühikesed, ilma soomusjate lehtedeta. Lehed 3-7 mm laiad. Õisik tõmbub peale õitsemist kokku, 5-15 cm pikk, harud püstised | |
| Agrostis stolonifera L. - valge kastehein | ||
| Iseloomulikud tunnused: Pikkade maapealsete, sõlmekohtadel juurduvate võsunditega tihemurusalt kasvav taim. Lehed 2-5 mm laiad, lamedad, nõrgad, servast karedad. Keeleke 3-7 mm pikk, terve. Pöörisõisik 6-12 cm pikk, tihe, kitsas, harud karedad. Kõrgus 15-70 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niitudel, soodes, hõredates metsades, mererannal. Tavaline. Õitseb juunis, juulis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
|
|
| 333 | Õisik tihe, kas piklik-ruljas ja täha moodi või munajahõlmine | 334 |
| 333 | Õisik hõre, püramiidja väliskujuga | 335 |
| 334 | Pähikud 2-õielised, varrel ühe reana, õisik piklik, harunemata | |
| Melica nutans L. - longus helmikas | ||
| Iseloomulikud tunnused: Hõredate kogumikena kasvav taim. Alumised lehetuped purpurpunased, labata või lühikese labaga. Lehed 3-5 mm laiad, pealt hõredalt karvased, noorelt rullunud. Keeleke 1 mm pikk, tömp. Õisik ühekülgne. Pähikud lillakad, ühekülgselt rippuvad, lapikud. Kõrgus 30-70 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Varjukates leht- ja segametsades. Tavaline. Õitseb mais, juunis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 334 | Pähikus 2 või rohkem õit, õisik haruneb | |
| Dactylis glomerata L. - harilik kerahein | ||
| Iseloomulikud tunnused: Moodustab mättaid. Lehetuped tugevalt lapikud, lehed 10 mm laiad, hallikasrohelised, noorelt pikuti kahekorra, hiljem renjad. Õisik püstine, sagaraline, heleroheline või lillakas. Välissõkal väikese ohtega. Kõrgus 30-120 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niitudel, teede ääres, võsastikes. Sage. Õitseb maist augustini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
|
|
| 335 | Pähikud südajad, rippuvad | |
| Briza media L. - keskmine värihein | ||
| Iseloomulikud tunnused: Väikeste puhmikutena kasvav hallikasroheline taim. Keeleke kuni 1 mm pikk, tömp. Lehed paljad, näpu vahel katsudes otsekui niisked. Pähikud lapikud, munajad, paljad. Õisik 6-10 cm pikk, laiuv, hõre. Kõrgus 20-60 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niitudel, puisniitudel, metsalagendikel. Tavaline. Õitseb maist augustini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 335 | Pähikud pole südajad ega rippuvad | 336 |
| 336 | Libled peaaegu pähiku pikkused. Pähikus keskel üks kahesooline õis ja servas 2 isasõit | |
| Hierochloë odorata (L.) P. Beauv. - harilik lõhnhein | ||
| Iseloomulikud tunnused: Ülemine kõrreleht olemas, vegetatiivsete võsude alusel pruunikad labata tuped. Lõhnab kumariini järgi. Pähikud ümarad, läikivad. Pähikuraag alusel paljas. Välissõkal tipus kileja äärisega, lühidalt teritunud, helepruun. Kõrgus 30-80 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Soostunud niitudel, veekogude ümbruses, mererannal, kraavikallastel. Hajusalt. Õitseb mais, juunis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 336 | Libled pähikust oluliselt lühemad. Pähikus ainult kahesoolised õied | 337 |
| 337 | Pähikud üle 2-3 korra laiusest pikemad, tavaliselt rohkem kui 5 õiega ja üle 4 mm pikad. Alumine välissõkal ilma andruta (luup!) | 338 |
| 337 | Pähikud munajad, mitte üle 2-3 korra laiusest pikemad, 4-5 (6) õiega, tavaliselt alla 4 mm pikad. Alumine välissõkal andruga | 341 |
| 338 | Välissõkal ja libled teravad | 339 |
| 338 | Välissõkal ja libled tömbid või sirged | |
| Puccinellia maritima (Huds.) Parl. - meri-nadahein | ||
| Iseloomulikud tunnused: Võsud kaarjalt tõusvad. Lehed hallikasrohelised, lihakad, kahekorra, 1-1,5 mm laiad. Keeleke tömp, kuni 2 mm pikk. Pööriseharud püstised, lühikesed, siledad, pähikud roosakaslillad. Kõrgus 10-30 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Mererannikul ja üleujutatavatel rannaniitudel. Lääne-Eestis. Harva. Õitseb juulis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 339 | Alumine lible 7-8 mm pikk | |
| Bromus inermis Leyss. - ohtetu luste | ||
| Iseloomulikud tunnused: Sageli suurte murusate kogumikena, kus õitsvaid kõrsi vähe. Lehed 4-10 mm laiad, paljad, karedad. Keeleke 1-2 mm pikk, lõhestunud. Pähikud helerohelised või lillad, ohteid pole. Kõrgus 50-120 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Metsaservadel, teede ääres, kallastel, heinapõldudel. Sage. Õitseb juunis, juulis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 339 | Alumine lible 3-4 mm pikk | 340 |
| 340 | Lehed pealt enam-vähem siledad. Kõrvakesed paljad. Pöörise alumises sõlmekohas 2 haru, üks 1-3, teine 4-5 pähikuga | |
| Festuca pratensis Huds. - harilik aruhein | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed 3-6 mm laiad, alt läikivad. Keeleke peaaegu puudub, kõrvakesed väikesed, paljad. Õisik kuni 20 cm pikk, kahe alumise ebavõrdse pikkusega haruga. Pähikud ohtetud. Kõrgus 30-100 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niitudel, puisniitudel, teeäärtel, hõredates metsades, madalsoodes, heinapõldudel. Sage. Õitseb juunis, juulis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 340 | Lehed pealt selgelt karedad. Kõrvakesed karvased. Pööriseharusid alumises sõlmes 2-3, igaüks 5-15 pähikuga | |
| Festuca arundinacea Schreb. - roog-aruhein | ||
| Iseloomulikud tunnused: Tihedapuhmikuline. Lehed 3-10 mm laiad, tuhmrohelised, karedad, kõrvakesed poolenisti vart ümbritsevad, karvakestega tipul. Keeleke peaaegu puudub. Õisik kuni 35 cm pikk, kahekaupa männases asuvate pikkade harudega. Kõrgus 50-150 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niisketel liivadel, mererannas, teeäärtel, puisniitudel, võsastikes. Lääne- ja Põhja-Eestis sage, Lõuna- ja Ida-Eestis paiguti. Õitseb juunis, juulis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 341 | Üheaastased tallatud kasvukohtade taimed. Välissaõkal roodudel ja servas ripskarvane | |
| Poa annua L. - murunurmikas | ||
| Iseloomulikud tunnused: Kollakas- või puhasroheline tihedate madalate kogumikena kasvav taim. Lehetuped pisut lapikud. Lehed 2-5 mm laiad, nõrgad, tipus järsult paadikujuliselt ahenevad. Keeleke kuni 2 mm pikk, teritunud tipuga. Õisik hõre, püramiidjas, 4-6 cm pikk. Kõrgus 5-25 cm.
Levik ja ökoloogia: Ühe- või kaheaastane. Tallatud kohtades niitudel ja karjamaadel, teeradadel, põldudel, aedades. Sage. Õitseb maist augustini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 341 | Mitmeaastased taimed. Välissõkla rood krobelised või karvased ainult alaosas | 342 |
| 342 | Varred tugevalt lapikud kas ülaosas või alaosas | |
| Poa compressa L. - lapik nurmikas | ||
| Iseloomulikud tunnused: Kõrs üleni lapik, nurkjalt tõusev. Lehed 1-4 mm laiad, tipus paatjad. Keeleke 0,5-1,5 mm pikk, tömp. Õisik 2-6 cm pikk, tihe, lünklik. Pähikud hallikasrohelised. Kõrgus kuni 40 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Kuivadel nõlvadel, teeäärtel, rusul, müüridel. Tavaline. Õitseb juunis, juulis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 342 | Vars ruljas, pole lapik | 343 |
| 343 | Risoome pole. Kõik võrsed viljuvad. Pähikud alla 4 mm pikad | |
| Poa nemoralis L. - salunurmikas | ||
| Iseloomulikud tunnused: Hõredate puhmastena kasvav heleroheline taim. Kõrs peenike, ümar. Lehed 1-2 mm laiad, pikalt teritunud tipuga, hoiavad rõhtsalt. Keeleke puudub või on väga lühike. Lehetuped ruljad. Õisik 5-12 cm pikk, hõre.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Leht- ja segametsades, võsastikes. Tavaline. Õitseb juunis, juulis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 343 | Risoomidega, nii õitsvate kui mitteõitsvate võsudega. Pähikud u. 4 mm pikad | 344 |
| 344 | Taim hõredalt karvane. Alumised lehed lamedad või renjad, palju lühemad kui vars. Keeleke laskub lehetupe servale | |
| Poa pratensis L. - aasnurmikas | ||
| Iseloomulikud tunnused: Alumised lehetuped lapikud, siledad. Lehed 2-6 mm laiad, tipus järsult paadikujuliselt ahenevad. Keeleke 0,1-1 mm pikk, tömp. Õisik piklik, tihe, kuni 10 cm pikk, harud 3-7-kaupa männases. Pähikus õie alusel kähar karvatutt. Kõrgus 30-90 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Karjamaadel, niitudel, teeäärtel, hõredates metsades, kesadel, põldudel. Sage. Õitseb juunis, juulis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 344 | Taim tihedalt karvane. Alumised lehed tugevalt kokkurullunud, harjasjad, sama pikad kui vars. Keeleke pole laskuv | |
| Poa angustifolia L. - ahtalehine nurmikas | ||
| Iseloomulikud tunnused: Juurmised lehed pikad ja väga kitsad, harjasjad. Kõrrelehed 1-1,5 mm laiad, paadi nina moodi tipuga, pealt karvased. Taimed tupesiseste võsudega, mis on ümbritsetud vanade lehetuppedega. Õisik 7-10 cm pikk, piklik. Välissõkla alusel kähar karvatutt. Kõrgus 30-80 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Kuivadel nõlvadel, teeäärtel, loodudel, hõredates männikutes. Tavaline. Õitseb juunis, juulis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 345 | Lihakate lehtedega taimed | |
| Sedum acre L. - harilik kukehari | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed rohelised, lihakad, ruljad, tipus ahenevad. Õied kollased, peaaegu raotud, tihedas õisikus. Kõrgus 3-15 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Kuivadel loodudel, liivastel aladel, kividel, teeservades. Sage. Kasvatatakse ka kiviktaimlates. Õitseb juunis, juulis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 345 | Lehed õhukesed, pole lihakad | 346 |
| 346 | Õied üldkatisega ümbritsetud korvõisikutes | 347 |
| 346 | Õied pole üldkatisega ümbritsetud korvõisikutes | 365 |
| 347 | Kõik õied keele taolised (keelõied, asümmeetrilised) | 348 |
| 347 | Putkõied olemas, keelõied puuduvad või on ainult korvõisiku servas | 355 |
| 348 | Lehed selgelt paralleelsete roodudega | |
| Scorzonera humilis L. - madal mustjuur | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed süstjad või lineaalsüstjad, tipu suunas pikalt ahenevad, terveservalised, tumerohelised, üsna jäigad. Enamik lehti juurmised, varrelehti 1-3, juurmistest väiksemad. Õisikud suured, kollased, 4 cm läbimõõdus. Kõrgus 15-60 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niitudel, puisniitudel, rannaniitudel ja loodudel, kuivades männikutes. Tavaline, peamiselt Põhja- ja Lääne-Eestis. Õitseb maist juulini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 348 | Leherood pole paralleelsed ega halvasti nähtavad | 349 |
| 349 | Õitsvad varred lehtedeta (kõik lehed juurmised) | 350 |
| 349 | Õitsvad varred lehtedega | 353 |
| 350 | Leheserv terve. Roomavate võsunditega taimed | |
| Pilosella officinarum F.W. Schultz et Sch. Bip. - harilik karutubakas | ||
| Iseloomulikud tunnused: Taim ühe suure kollase õisikuga lehitu varre tipus. Üldkatis 8-12 mm pikk, karvane. Lehtede alumine pind viltjas, väga tihedalt tähtkarvane. Uueneb maapealsete võsunditega. Kõrgus 5-30 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Kuivadel valgusrikastel kasvukohtadel sage. Õitseb maist juulini. Märkused: Karutubaka liike on Eestis üle kahekümne, aga nad on raskesti eristatavad ja siin määrajas ei käsitleta. Karutubakad on lähedased hunditubaka liikidele. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 350 | Leheserv hambuline. Roomavate võsunditeta taimed | 351 |
| 351 | Korvõisikud üksikult harunemata varte tippudes | |
| Taraxacum officinale Weber in Wiggers s.l. - harilik võilill | ||
| Iseloomulikud tunnused: Taimed piimmahlaga. Lehed juurmise kodarikuna, lõhestunud, hambulised, paljad. Õisikuvarb paljas. Õied kollased, korvõisikus, õisikud ühekaupa. Seemnised ruljad, lendkarvadega. Kõrgus 5-20 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niitudel, teeservades, jäätmaadel, umbrohuna. Õitseb maist juunini. Tavaline. Märkused: Väga keerulise süstemaatikaga rühm, mida võib käsitleda ühe kollektiivliigina nagu siin määrajas. Spetsialistid eristavad Eestis üle 150 võililleliigi. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
|
|
| 351 | Õisikud pole üksikult, varred harunevad | 352 |
| 352 | Seemnise lendkarvad harunemata (luup!) | |
| Crepis praemorsa (L.) Walther - tömbijuurene koeratubakas | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed ainult juurmised, terved, 2-5 cm laiad, hõredalt hambulised või terveservalised, pehmekarvased. Vars lehtedeta, liitõisik pikliku kobarana. Õied kollased. Kõrgus 20-70 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Kuivadel niitudel, puisniitudel, loodudel, nõlvadel. Hajusalt. Õitseb juunis, juulis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 352 | Vähemalt keskmiste seemniste lendkarvad sulgjad | |
| Leontodon autumnalis L. - sügisene seanupp | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed juurmise kodarikuna, sügavalt sulgjagused, paljad. Varred 2-7 õisikuga, paljad, ülemises osas väheste kõrglehtedega. Õied kollased. Kõrgus 10-30(40) cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niitudel, mererannas, jäätmaadel. Sage. Õitseb juunist septembrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
|
|
| 353 | Korvõisikud vihmavarjutaolise sarikja liitõisikuna. Seemnisd tipus paksenenud | |
| Hieracium umbellatum L. - sarik-hunditubakas | ||
| Iseloomulikud tunnused: Varrelehed aheneva alusega, enamasti rullunud servaga. Üldkatise lehed tipul tagasi käändunud, mustjasrohelised, paljad või lühikeste karvadega. Taimed mitmeti karvastunud, karedatest lihtkarvadest pikkade villkarvadeni. Õied kollased, korvõisikud koondunud liitõisikusse. Kõrgus 10-140 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Kuivadel kasvukohtadel, kaldavõsastikes, söötidel, metsaservadel. Tavaline. Õitseb juulist septembrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 353 | Korvõisikud pole vihmavarjutaolise liitõisikuna. Seemnised tipus ahenevad | 354 |
| 354 | Üldkatise lehtede sisekülg paljas (luup!), väliskülg tumedate karvadega. Niiskete kohtade taimed | |
| Crepis paludosa (L.) Moench - soo-koeratubkas | ||
| Iseloomulikud tunnused: Vars alumises osas sageli violetjaspunakas. Lehed paljad, äraspidimunajad või kanneljad. Õied kollased. Emakasuue rohekasmustjas. Pappus määrdunudvalgetest murduvatest karvadest. Kõrgus 30-80 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Lodumetsades, niisketel ja soistel niitudel, veekogude kallastel. Sage. Õitseb juunis, juulis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 354 | Üldkatise lehtede sisekülg siidkarvane, väliskülg ilma tumedate karvadeta. Kuivemate paikade taimed | |
| Crepis tectorum L. - liiv-koeratubakas | ||
| Iseloomulikud tunnused: Vars okslik, hallroheline, lidus karvadega või paljas. Juurmised lehed vastu maad, aluse poole ahenenud, sopilishambulised. Varrelehed lõhestumata. Õied tumekollased. Emakasuue rohekaspruun. Kõrgus 5-70 cm.
Levik ja ökoloogia: Ühe- või kaheaastane. Liivikutel, liivastel põldudel, loodudel, teeservadel, kuivadel nõlvadel. Tavaline. Õitseb juunist septembrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
|
|
| 355 | Taime lehed ja/või varred ogalised | |
| Cirsium arvense (L.) Scop. var. mite Wimm. et Grab. - põldohakas | ||
| >Iseloomulikud tunnused: Vars enam-vähem paljas, ogatiivuline vaid lehe alusel. Lehed mõlemalt poolt paljad, tugevate ogadega. Õied hele-purpurlillad, õisikud 1-1,5 cm läbimõõdus. Kõrgus 40-100 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Mererannas ja prahipaikades, tavalisem Lääne- ja Põhja-Eestis. Õitseb juulist septembrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
|
|
| 355 | Taimed pole ogalised | 356 |
| 356 | Kõik õied korvõisikus erekollased kuni kahvatukollased | 357 |
| 356 | Vähemalt mõned õied pole kollased | 358 |
| 357 | Õied ilmuvad enne lehti. Lehed südaja alusega, pealt tumerohelised, alt valgeviltjad | |
| Tussilago farfara L. - harilik paiseleht | ||
| Iseloomulikud tunnused: Õisikud üksikult, kuldkollased, pärast õitsemist longus. Vars kaetud pisikeste soomusjate võrkvillaste lehtedega. Risoom pikk. Juurmised lehed südajad, hambulised, alt tihedalt valgeviltjad, pealt tumerohelised, paljad, ilmuvad peale õitsemist. Kõrgus 5-30 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Kraavikallastel, nõlvadel, mererandadel, liivasel või savikal pinnasel, põldudel ja aedades umbrohuna. Sage. Õitseb aprillis, mais. Märkused: Ravimtaim. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 357 | Õied ilmuvad peale lehti. Lehed teistsugused | |
| Inula salicina L. - pajuvaak | ||
| Iseloomulikud tunnused: Vars tihedalt lehistunud, paljas, vaid ülaosas üksikute karvadega. Lehed piklikud, kuni 2 cm laiad, pealt läikivad, paljad, silmapaistvalt võrkroodsed, jäigad. Õied kollased. Seemnised paljad. Kõrgus 20-70 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niitudel, puisniitudel, metsaservades, loodudel. Tavaline. Õitseb juulist septembrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 358 | Lehed sirge kuni südaja alusega | 359 |
| 358 | Lehed rootsu suunas aheneva alusega | 360 |
| 359 | Üldkatis tihedalt võrkvillane | |
| Arctium tomentosum Mill. - villtakjas | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed suured, munajad, pikarootsulised. Korvõisikud kerajad, varte tippudes kännasjate liitõisikutena. Õied purpurpunased, üldkatise lehekestest pikemad. Õisikud kerajad, 2-3 cm läbimõõdus. Üldkatis enamasti tihedalt võrkvillane, sisemised üldkatise lehekesed sageli punakad. Kõrgus 50-200 cm.
Levik ja ökoloogia: Kaheaastane. Kõnnumaadel, teeservades, parkides, õuedes, jõekallastel. Sage. Õitseb juulist septembrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 359 | Üldkatis pole võrkvillane | |
| Arctium lappa L. - suur takjas | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed suured, munajad, pikarootsulised. Korvõisikud kerajad, okste tippudes, kännasja liitõisikuna. Õied purpurpunased, enam-vähem üldkatise lehekeste pikkused. Kõik üldkatise lehed konksja tipuga, rohelised, enamasti võrkvillata. Õisiku läbimõõt 3-4 cm. Kõrgus 80-200 cm.
Levik ja ökoloogia: Kaheaastane. Elamute ümbruses, teede ääres, prahipaikades. Harva, rohkem mandri lääneosas. Õitseb juulist septembrini. Looduskaitseline seisund: Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohu piiril. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 360 | Vähemalt mõned õied õisikus valged | 361 |
| 360 | Vähemalt õisiku servmised õied sinised kuni roosad, valgeid õisi pole | 362 |
| 361 | Õisikud üle 3 cm läbimõõdus | |
| Leucanthemum vulgare (Vaill.) Lam. - harilik härjasilm | ||
| Iseloomulikud tunnused: Juurmised ja alumised varrelehed pikarootsulised, äraspidimunajad, täkilise servaga, paljad või veidi karvased, ülemised rootsutud ja piklikumad. Keelõied valged, putkõied kollased. Õisikud üksikult, 3-6 cm läbimõõdus. Kõrgus 20-90 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niitudel, puisniitudel, teeservadel, jäätmaadel, põldudel. Tavaline. Õitseb juunist septembrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 361 | Õisikud alla 3 cm läbimõõdus | |
| Antennaria dioica (L.) Gaertn. - harilik kassikäpp | ||
| Iseloomulikud tunnused: Taim lehekodarikke kandvate lamavate juurduvate võsunditega, moodustab laiu padjandeid. Lehed pealt paljad, alt valgeviltjad, mõlajad. Kahekojaline. Üldkatise lehed emastaimedel roosad või punased, isastaimedel valged. Korvõisikud 3-12-kaupa varre tipus kännasja liitõisikuna. Kõrgus 10-25 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Liivikutel, loodudel, loo- ja palumetsades. Tavaline. Õitseb juunis, juulis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 362 | Taimed pikkade roomavate võsunditega, tavaliselt alla 30 cm kõrged | |
| Antennaria dioica (L.) Gaertn. - harilik kassikäpp | ||
| Iseloomulikud tunnused: Taim lehekodarikke kandvate lamavate juurduvate võsunditega, moodustab laiu padjandeid. Lehed pealt paljad, alt valgeviltjad, mõlajad. Kahekojaline. Üldkatise lehed emastaimedel roosad või punased, isastaimedel valged. Korvõisikud 3-12-kaupa varre tipus kännasja liitõisikuna. Kõrgus 10-25 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Liivikutel, loodudel, loo- ja palumetsades. Tavaline. Õitseb juunis, juulis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
|
|
| 362 | Taimed roomavate võsunditeta, tavaliselt üle 30 cm kõrged | 363 |
| 363 | Kõik õied roosad (lillakad) | |
| Centaurea jacea L. - arujumikas | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed kuni 2 cm laiad, teravatipulised, pisut karvased, terved või ainult alumised veidi lõhestunud. Üldkatis helepruun, pole tipus kuigivõrd lõhestunud. Õied punakaslillad. Kõrgus 20-90 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niitudel, puisniitudel, loodudel. Sage. Õitseb juulist septembrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 363 | Keskmised õied kollased, servmised lillakad | 364 |
| 364 | Lehed karvased, õhukesed, pole lihakad | |
| Erigeron acer L. - jaani-õnnehein | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed piklikud, karvased, terve või hõredalt hambulise servaga. Õisikute läbimõõt 6-12 mm, keelõied lillakad, püstised, putkõitest kuni kaks korda pikemad. Putkõied kollased. Kõrgus 15-50 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Kuivadel loodudel, liivikutel, metsades, nõlvadel, prahipaikadel. Tavaline. Õitseb juunis, juulis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 364 | Lehed paljad, paksud, veidi lihakad | |
| Aster tripolium L. - randaster | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed paljad, lihakad. Üldkatise lehed pisut lihakad. Keelõied helelillad, putkõied kollased. Õisikute läbimõõt 2-3(5) cm. Kõrgus 15-60 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Mererannal ja rannaniitudel tavaline. Õitseb juulist septembrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 365 | Õied sarikatena | 366 |
| 365 | Õied pole sarikatena | 370 |
| 366 | Lehed lõhnavad muljumisel tugevalt küüslaugu järgi | 367 |
| 366 | Lehed ei lõhna küüslaugu järgi | 368 |
| 367 | Üks või mõlemad õisikukattelehed õisikust pikemad | |
| Allium oleraceum L. - rohulauk | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed 1-3 mm laiad, tipuosas renjad, varrest lühemad või sama pikad. Vars pooleni kaetud lehetuppedega. Alumised lehed koltuvad varakult. Õisik väga hõre, kahe püsiva õisikukattelehega, millest üks on pikalt teritunud ja õisikust 2-3 korda pikem. Sigisibulad violetsed, õieraod erineva pikkusega. Sibul väike, 0,8-1,7 cm läbimõõduga, tütarsibulatega. Kõrgus 25-80 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Tavaline, looduslikest laukudest sagedaim. Õitseb juunis, juulis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 367 | Õisikukattelehed pole õisikust pikemad | |
| Allium schoenoprasum L. - murulauk | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehti 1 või 2, ruljad, 0,7-2 mm läbimõõduga. Vars allosas tihti tume-lillakaspunane. Sibulad 1-3-kaupa lühikese risoomi küljes, 3-9 mm läbimõõdus. Kasvab tiheda muruna, õrna küüslaugu lõhnaga. Õied lillakaspunased. Kõrgus 10-30 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Paiguti Põhja- ja Lääne-Eesti loodudel, kadastikes, niitudel. Sage köögiviljataim. Õitseb juunis, juulis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 368 | Õied kollased | |
| Primula veris L. - nurmenukk | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed rohelised, juurmise kodarikuna, lehelaba aheneb tiivuliseks rootsuks. Õied erekollased, selgelt ühekülgses sarikõisikus, veidi longus, õietupp avar, kollakasroheline, kolmnurksete laiade tipmetega. Kõrgus 10-30 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Kuivematel kasvukohtadel. Tavaline Põhja- ja Lääne-Eestis, mujal paiguti. Õitseb mais, juunis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 368 | Õied pole kollased | 369 |
| 369 | Õied roosd, üle 8 mm läbimõõdus. Mitmeaastane | |
| Primula farinosa L. - pääsusilm | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed juurmise kodarikuna, hallikad, piklikud. Lehtede alumine pind, õisikuvarva ülemine osa ja õisik valkja jahuja kirmega. Õied roosakaslillad, tihedas sarikõisikus. Kõrgus 7-30 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niisketel ja soistel niitudel, soodes, kraavikallastel Tavaline, sagedam lääneosas. Õitseb mais, juunis. Looduskaitseline seisund: Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohu piiril. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 369 | Õied valged, alla 8 mm läbimõõdus. Üheaastane | |
| Androsace septentrionalis L. - harilik nõmmkann | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed juurmise kodarikuna, süstjad, hambulise servaga. Õied valged, mõnikord veidi punakad, kollase neeluga, rohkeõielises pikavarrelises sarikõisikus. Õisikuid sageli mitu. Kõrgus 10-25 cm.
Levik ja ökoloogia: Üheaastane. Kuivadel kasvukohtadel, ka umbrohuna põldudel. Hajusalt, sagedam Lääne- ja Põhja-Eestis. Õitseb mais, juunis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 370 | Õied bilateraalsümmeetrilised | 371 |
| 370 | Õied radiaalsümmeetrilised | 391 |
| 371 | Leheserv hambuline kuni hõlmine | 372 |
| 371 | Leheserv terve (või lehed õitseajal puuduvad) | 377 |
| 372 | Lehed rootsutud või peaaegu rootsutud | 373 |
| 372 | Lehed selgelt rootsulised | 375 |
| 373 | Õied põhiliselt valged, 2-huulelised, alumine huul jagunenud kolmeks hõlmaks. Üheaastane | |
| Euphrasia officinalis L. - harilik silmarohi | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed rootsutud, peaaegu vastakud, hambulise servaga, 1 cm pikad. Õied valkjaslillad kuni valged, tumedamate joonte ja kollaka neeluga, lühiraolised, tipmises õisikus. Kõrgus 3-30 cm.
Levik ja ökoloogia: Üheaastane. Niitudel, karjamaadel, põõsastikes, põlluservades. Hajusalt. Märkused: Harilik silmarohi on kollektiivliik, mis on jagatud paljudeks väga raskesti eristatavateks liikideks. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
|
|
| 373 | Õied üleni roosakaslillad, alumine huul pole kolmehõlmaline. Mitmeaastased | 374 |
| 374 | Varred tavaliselt harunenud. Alumised sõlmevahed lehtega ühepikkune või lühem | |
| Odontites vulgaris Moench - harilik kamaras | ||
| Iseloomulikud tunnused: Vars keskosast allpool harunev. Harud pikad, laiuvad. Lehed süstjad, teritunud tipuga. Õied lihakarva punased, ühekülgses kobaras. Kupar tupplehtedega ühepikkune. Kõrgus 10-40 cm.
Levik ja ökoloogia: Üheaastane. Niitudel, teeservades, kallastel, umbrohuna põldudel. Õitseb juulist septembrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
|
|
| 374 | Varred enamasti ei harune. Alumised sõlmevahed pikemad kui kõrvalolevad lehed | |
| Odontites litoralis Fr. - randkamaras | ||
| Iseloomulikud tunnused: Vars püstine, enamasti harunemata. Lehed munajassüstjad, veidi lihakad, tömbi tipuga. Õied lillakaspunased, tipmises õisikus. Kupar tupest pikem. Kõrgus 5-25 cm.
Levik ja ökoloogia: Üheaastane. Rannaniitudel. Harva, peamiselt Lääne-Eestis. Õitseb juunis, juulis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
|
|
| 375 | Juurmist leherosetti pole. Lehed tavaliselt laiusest pikemad | |
| Viola canina L. - koerkannike | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed munajad, südaja alusega, kuni kaks korda laiusest pikemad, paljad või hõredalt karvased. Abilehed väikesed, naaskeljad, kuni 1 cm pikad. Juurmist leherosetti pole. Õied sinised, kinnituvad varrelehtede kaenlasse. Kõrgus 15-20 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Leht- ja segametsades, sihtidel, raiesmikel, kraavikallastel, liivikutel. Tavaline. Õitseb mais, juunis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 375 | Juurmine leherosett olemas. Lehed tavaliselt võrdse pikkuse ja laiusega | 376 |
| 376 | Abilehed terved. Kroonlehtedega õied (kevadel) kinnituvad rosetilehtede kaenlasse | |
| Viola mirabilis L. - imekannike | ||
| Iseloomulikud tunnused: Kevadel ainult juurmised lehed, õied nende kaenlas. Suvel arenevad ilma kroonita, kuid viljuvate õite ja lehtedega varred. Juurmised lehed suured, helerohelised, 5-10 cm pikad ja 3-8 cm laiad, õhukesed, peaaegu paljad, laisüdajad kuni neerjad. Kevadised õied roosakaslillad, roheka kannusega, lõhnavad, viljatud. Kõrgus 6-25 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Segametsades, puisniitudel. Tavaline. Õitseb mais, juunis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 376 | Abilehed hambulised kuni narmastunud. Õied kinnituvad varrele | |
| Viola riviniana Rchb. - võsakannike | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehistunud varsi mitu, õieraod kinnituvad varrelehtede kaenlasse. Lehed laimunajad või südajad, täkilise servaga, hõredakarvased. Abilehed lineaalsüstjad, servadel pikalt narmastunud, narmad abilehe laiusest sageli pikemad. Kroonlehed helesinised või lillad, neelus valged. Kannus 3 mm pikk, valkjas, jäme, sirge või ülespoole hoiduv. Kõrgus 5-30 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Leht- ja segametsades, lagendikel, raiesmikel, puisniitudel. Sage. Õitseb mais, juunis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 377 | Kroonlehed alusel kokku kasvanud | 378 |
| 377 | Kroonlehed vabad | 382 |
| 378 | Õied ilma kannuseta | 379 |
| 378 | Õied kannusega | 381 |
| 379 | Lehed kaetud torkavate karvakestega | |
| Echium vulgare L. - harilik ussikeel | ||
| Iseloomulikud tunnused: Taim karedakarvane, lehed pikliksüstjad, 1,5-2 cm laiad. Õied helesinised, viltuselt kellukjad. Tolmukaniidid erineva pikkusega, ulatuvad koos emakakaelaga kroonist välja. Õisik pikk, lehistunud. Kõrgus 30-100 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Kergetel muldadel, teeäärtel, jäätmaadel. Sage. Õitseb juunist septembrini. Märkused: Mürgine. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 379 | Lehed paljad või hõredate pehmete karvadega | 380 |
| 380 | Õie kandeleht õieraost u. kaks korda pikem. Õied purpurvioletsed | |
| Polygala comosa Schkuhr - tups-vahulill | ||
| Iseloomulikud tunnused: Alumised lehed pole kodarikuna, kuivavad õitsemise ajaks, lehe kõige laiem koht keskel või alusel. Varrelehed süstjad. Õierao alusel olev õie kandeleht ulatub enne õite puhkemist õiest üle, seetõttu tundub õisiku tipus olevat karvatutt. Õied purpurvioletsed või roosad, harva valged, 5-6 mm pikad, tipmise õisikuna. Kõrgus 10-30 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Kuivadel niitudel, puisniitudel, teeservades. Paiguti, saartel harva. Õitseb maist augustini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 380 | Õie kandeleht u. õierao pikkune. Õied sinised | |
| Polygala amarella Crantz - mõru vahulill | ||
| Iseloomulikud tunnused: Juurmised lehed kodarikuna, mõlajad, õitsemise ajal olemas. Varrelehed alumistest lehtedest väiksemad, süstjad. Õied sinised, pikas tipmises õisikus. Kõrgus 5-20 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niitudel, puisniitudel, karjamaadel. Tavaline. Õitseb maist augustini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 381 | Vars lehistunud, lehed alla 1 cm laiad | |
| Linaria vulgaris Mill. - harilik käokannus | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed kitsaslineaalsed, varrel vahelduvalt. Õied kollased, kannusega, kannus õiekroonist pikem. Vars õisiku osas näärmekarvane. Kõrgus 10-80 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Teeservades, mererannas, karjäärides jm. kergematel kuivematel muldadel. Tavaline. Õitseb juunist septembrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 381 | Kõik lehed juurmised, üle 1 cm laiad | |
| Pinguicula vulgaris L. - harilik võipätakas | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed juurmise kodarikuna, kollakasrohelised, lihakad, terved, pealt libedad, servadest sageli rullunud. Õied sinakaslillad, harva valged, neelus pikkade valgete karvadega, sageli kahe valkja täpiga. Õied 1,8-2 cm pikad, naaskelja, umbes krooni pikkuse kannusega. Kõrgus 5-15 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niisketel niitudel, soodes. Paiguti. Õitseb juunis, juulis. Looduskaitseline seisund: Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohualdis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 382 | Õied ilma kannuseta | 383 |
| 382 | Õied kannusega | 386 |
| 383 | Vähemalt huul põhiliselt valge | |
| Epipactis palustris (L.) Crantz - soo-neiuvaip | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed süstjad, enamasti pikalt teravnevad. Õied valkjad, välimised õiekattelehed punakasrohelised, sisemised valkjasroosad, huul valge, punaste soontega, kannuseta. Õisik hõre, ühekülgne, enne puhkemist longus. Kõrgus 20-60 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niisketel niitudel ja puisniitudel, soodes. Hajusalt. Õitseb juulis, augustis. Looduskaitseline seisund: LK III kategooria. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 383 | Ükski õiekatteleht pole valge | 384 |
| 384 | Kõik õiekattelehed roosad kuni punased | |
| Epipactis atrorubens (Hoffm. ex Bernh.) Besser - tumepunane neiuvaip | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed tumerohelised, karedad, elliptilised kuni ümarelliptilised. Vars sageli punakasvioletne, tihedalt lühikarvane. Õied tumepunased, raolised, kannuseta, ühekülgses paljuõielises õisikus. Kõrgus 20-70 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Kuivadel rannavallidel, rannamännikutes, klibukadastikes ja puisniitudel. Paiguti, põhiliselt Lääne- ja Põhja-Eestis ning saartel. Õitseb juulis, augustis. Looduskaitseline seisund: LK III kategooria. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 384 | Vähemalt välimised õiekattelehed tumepruunid kuni kollakasrohelised | 385 |
| 385 | Huul punakaspruun, üle 1 cm pikk | |
| Ophrys insectifera L. - kärbesõis | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed sinakasrohelised, kuni 10 cm pikad ja 2 cm laiad. Õied putukakujulised, tumedad. Kõrgus 20-40 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niisketel niitudel, allikasoodes, lookadastikes. Paiguti, põhiliselt Lääne-Eestis ja saartel. Õitseb juunis, juulis. Looduskaitseline seisund: LK II kategooria, Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohu piiril. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 385 | Huul pole pruun, alla 1 cm pikk | |
| Herminium monorchis (L.) R. Br. - harilik muguljuur | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehti varre alusel 2 (harva 3), alumine leht teisest tömbim. Lehed süstjad, peaaegu vastakud, kuni 10 cm pikad, pealt veidi läikivad, kollakasrohelised, nõrgalt renjad. Õied väikesed, vaevu märgatava kannusega, kollased, mee lõhnaga. Kõrgus 10-30 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niisketel ja soistel niitudel, allikasoodes mätastel. Paiguti, põhiliselt Lääne-Eestis ja saartel. Õitseb juunis, juulis. Looduskaitseline seisund: LK II kategooria, Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohu piiril. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 386 | Õied kollased | |
| Dactylorhiza incarnata subsp.ochroleuca (Wüstn. ex Boll) Holub. - kollakas sõrmkäpp | ||
| Iseloomulikud tunnused: Nagu kahkjaspunane sõrmkäpp, aga õied valkjaskollased.
Looduskaitseline seisund: LK II kategooria, Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohu piiril. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 386 | Õied pole kollased | 387 |
| 387 | Õied valged või rohekasvalged | |
| Platanthera bifolia (L.) Rich. - kahelehine käokeel | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehti kaks, elliptilised, läikivad, roots kuni 7 cm.. Hõredas õisikus kuni 30 valget lõhnavat õit. Kannus peenike, roheka aheneva tipuga. Tolmukad paralleelsed. Kõrgus 20-60 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niitudel, hõredates metsades, sooservades. Hajusalt. Õitseb juunis, juulis. Looduskaitseline seisund: LK III kategooria. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
|
|
| 387 | Õied pole valged | 388 |
| 388 | Kannus üle 10 mm pikk ja u. 1 mm paks | |
| Gymnadenia conopsea (L.) R. Br. - harilik käoraamat | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed lineaalsed, kuni 25 cm pikad, renjad, pika tupega, asetsevad varrel vaheldumisi. Õisik ruljas, tihe. Õied lillakasroosad, jooniseta, nelgilõhnalised, kannus sigimikust kuni 2 korda pikem. Kõrgus 20-70 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niisketel liigirikastel niitudel. Paiguti, peamiselt Lääne-Eestis ja saartel. Õitseb juunis, juulis. Looduskaitseline seisund: LK III kategooria. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 388 | Kannus kas alla 10 mm pikk või üle 1 mm paks | 389 |
| 389 | Õisikus kõik õite kandelehed kilejad | |
| Orchis militaris L. - hall käpp | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed kuni 8 cm laiad ja 15 cm pikad, elliptilised või süstjad, tömbid. Õisik tihe, paljuõieline, õite kandelehed mõne millimeetri pikkused. Välimised õiekattelehed väljastpoolt hallid. Huul roosakasvioletne valkja keskosaga, millel purpurpunased täpid. Teised õiekattelehed kiiverjalt kokku kooldunud. Kõrgus 17-40 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niitudel ja puisniitudel. Lääne-Eestis ja saartel tavaline, mujal harva. Õitseb mais, juunis. Looduskaitseline seisund: LK III kategooria, Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohu piiril. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 389 | Vähemalt alumised õite kandelehed rohelised ja rohtsed | 390 |
| 390 | Lehed tavaliselt tumedate laikudeta. Õied kahvaturoosad kuni tumevioletsed | |
| Dactylorhiza incarnata (L.) Soó - kahkjaspunane sõrmkäpp | ||
| Iseloomulikud tunnused: Vars üleni lehistunud. Lehed kollakas- või helerohelised, laikudeta, kõige laiemad alusel. Õisik tihe, paljuõieline, õite kandelehed enamasti õite pikkused. Õied väikesed, kahvaturoosad kuni tumevioletsed. Huul rombjas, peaaegu terve, kuni 7 mm lai, külghõlmad tagasimurtud. Kõrgus 20-45 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niisketel ja soistel niitudel, soodes. Tavaline. Õitseb juunis, juulis. Looduskaitseline seisund: LK III kategooria. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 390 | Lehed tavaliselt tumedate laikudega. Õied purpurpunased, tumedama joonisega | |
| Dactylorhiza incarnata (L.) Soó subsp. cruenta (O.F. Müll.) P.D. Sell - täpiline sõrmkäpp | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed mõlemalt poolt tumedate laikude või täppidega, eriti tipuosas. Lehed kuni 10 cm pikad ja 2 cm laiad, tanuja tipuga, püstiselt kaldu. Õied väikesed, intensiivselt violetjas-purpurpunased tumedama joonisega. Kõrgus 15-30 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Lubjarikastel soistel niitudel ja puisniitudel. Harva, peamiselt Lääne-Eestis. Õitseb juunis. Looduskaitseline seisund: LK II kategooria. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 391 | Vähemalt alumised lehed sirge, südaja või noolja alusega | 392 |
| 391 | Kõik lehed ümara või aheneva alusega | 405 |
| 392 | Varred väga pikad ja väänduvad või ronivad | |
| Calystegia sepium (L.) R. Br. - tara-seatapp | ||
| Iseloomulikud tunnused: Väänduvate vartega rohttaim. Lehed laikolmnurksed, 4-10 cm pikad ja 2-7 cm laiad, terava tipuga, südaja või noolja alusega, lehe hõlmad allapoole suunatud. Õied valged või roosakad, 4-6 cm pikad, ühekaupa lehtede kaenlas. Tuppe ümbritseb kaks tupplehtedest suuremat kandelehte (näivad välistupena). Pikkus 3 m.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Kaldavõsastikes, elamute ümbruses umbrohuna. Tavaline. Õitseb juunist augustini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 392 | Varred pole väänduvad ega ronivad | 393 |
| 393 | Lehed selgelt hõlmised, üle 3 cm laiad | |
| Hepatica nobilis Schreb. - harilik sinilill | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed kolme hõlmaga, terveservalised, tumerohelised, ainult juurmised. Õied sinised, kolme tupplehetaolise kõrglehega. Kõrgus 5-15 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Salumetsades, põõsastikes. Tavaline. Õitseb aprillis, mais. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
|
|
| 393 | Lehed pole hõlmised, kui nõrgalt hõlmised, siis alla 3 cm laiad | 394 |
| 394 | Lehti 2 (harva 1), paralleelsete roodudega | |
| Maianthemum bifolium (L.) Schmidt - leseleht | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehti 2 (harva 1), lühirootsulised, piklikmunajad, südaja alusega, heledamad rohelised, kuni 10 cm pikad ja 5 cm laiad. Õisik tipmine 10-30-õieline kobar. Õied väikesed, valged, lõhnavad. Viljad punased marjad. Kõrgus 10-25 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Kuuse-, männi- ja segametsades, võsastikes. Sage. Õitseb maist juulini. Märkused: Mürgine. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 394 | Lehti rohkem kui 2, pole paralleelsete roodudega | 395 |
| 395 | Lehe alus või leheroots kileja vart ümbritseva tupega | |
| Polygonum amphibium L. - vesi-kirburohi | ||
| Iseloomulikud tunnused: Risoom pikk, harunev, sõlmekohtadest juurduv. Veevormil lehed varre tipuosas, ujuvad, pealt tume-, alt helerohelised, läikivad, ümara või lühidalt terava tipuga, 4-7 cm pikkuse rootsuga. Maismaavorm karvane, lehed kitsassüstjad, aeglaselt aheneva tipuga, kuni 1 cm pikkuse rootsuga. Õied roosad, tipmises õisikus. Pikkus kuni 1,5 m.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Veekogudes ja nende kaldail, niisketel niitudel, rannaääres lompides, niisketel põldudel umbrohuna. Tavaline. Õitseb juunist septembrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
|
|
| 395 | Lehe alus ja leheroots kileja tupeta | 396 |
| 396 | Kroonlehed vähemalt alusel kokku kasvanud | 397 |
| 396 | Kroonlehed täiesti vabad | 399 |
| 397 | Õied varre tipus nuttidena | |
| Campanula glomerata L. - kerakellukas | ||
| Iseloomulikud tunnused: Leheservad peenehambalised. Alumised lehed piklikmunajad, rootsulised. Varrelehed munajassüstjad, varreümbrised. Vars tömbikandiline. Kroon lillakassinine. Tupe tipmed teravad. Õied raotud, männasjas õisikus varre tipus ja lehtede kaenlas. Kõrgus 20-60 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Puisniitudel, niitudel, teeservades, kraavikaldail. Sage. Õitseb juunist augustini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 397 | Õied pole nuttidena | 398 |
| 398 | Õied üksikult või mõnekaupa. Tupe hambad süstjad, alusel alla 1,5 mm laiad | |
| Campanula rotundifolia L. - ümaralehine kellukas | ||
| Iseloomulikud tunnused: Alumised lehed ümarad, südaja alusega, pika rootsuga, õitsemisajaks sageli kuivanud. Ülemised lehed lineaalsed, rootsutud. Õied helesinised, madalalt 5-hõlmalise krooniga, longus, 1-2,5 cm pikad, tipmises õisikus. Kõrgus 10-40 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Kuivades männikutes, liivastel niitudel, kinkudel, loodudel, teeservades. Tavaline. Õitseb juunist augustini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 398 | Õisi palju. Tupe hambad laikolmnurksed, alusel üle 1,5 mm laiad | |
| Campanula rapunculoides L. - kurekellukas | ||
| Iseloomulikud tunnused: Alumised lehed südajasmunajad või ovaalsed, pikarootsulised, ülemised süstjad, rootsuta. Lehed ebakorrapäraselt saagja servaga. Õied lillakassinised, kuni 2,5 cm pikad, ühekülgses pikas õisikus. Tupe tipmed tagasi käändunud. Kõrgus 25-80 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Leht- ja segametsades, teeäärtes, põlluservades, ka umbrohuna. Sage. Õitseb juulis, augustis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 399 | Õied kollased | 400 |
| 399 | Õied pole kollased | 403 |
| 400 | Kroonlehti 4. Lehed rootsutud | |
| Isatis tinctoria L. - harilik sinerõigas | ||
| Iseloomulikud tunnused: Taimed sinaka kirmega. Varrelehed süstjad, noolja alusega, vart ümbritsevad, terve servaga. Juurmised lehed rootsuga, elliptilised, serval enamasti väikeste hammastega, sinaka kirmeta, õitseajaks kuivanud. Õied kollased, neljatised. Õisik algul väga tihe, hiljem haruneb. Kõdrakesed laia tiivaga, õlgkollased kuni tumevioletsed, ripuvad peenikestel raagudel. Kõrgus 25-100 cm.
Levik ja ökoloogia: Kaheaastane. Mererannal. Paiguti, sagedam Lääne-Eestis. Õitseb juunist augustini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 400 | Kroonlehti 5 või rohkem. Vähemalt alumised lehed selgelt rootsulised | 401 |
| 401 | Tupp puudub | |
| Caltha palustris L. - harilik varsakabi | ||
| Iseloomulikud tunnused: Vars harunenud, õõnes. Varrelehed vahelduvad, lühirootsulised või rootsutud. Juurmised pikarootsulised, lehed neerjad, täkilise servaga, läikivad. Õiekate lihtne (rohelisi tupplehti pole), kollane, õielehed ümarad, õite läbimõõt 2-4 cm. Kõrgus 15-40 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Veekogude kallastel, soodes, niisketel niitudel. Sage. Õitseb aprillis, mais. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 401 | Tupp olemas | 402 |
| 402 | Kroonlehti üle 5 | |
| Ranunculus ficaria L. - kanakoole | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed südajad või neerjad, juurmised pikarootsulised, varrelehed lühikese rootsuga. Juured piklikmunajate mugulatega. Peale õitsemist lehekaenaldes sigisibulad. Kroonlehed kollased, piklikud, tupplehti 3. Kõrgus 5-30 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niisketes võsades, lehtmetsades, parkides. Tavaline. Õitseb aprillis, mais. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 402 | Kroonlehti 5 | |
| Ranunculus auricomus L. - kuldtulikas | ||
| Iseloomulikud tunnused: Juurmisi lehti 4-6, terved või sõrmjalt lõhestunud, alt paljad. Varrelehtede hõlmad terveservalised. Õied kollased, 1,5-2 cm läbimõõdus. Õiepõhi paljas, viljad lühikarvased, lühikese nokaga. Kõrgus 15-30 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niitudel, puisniitudel, võsades. Tavaline. Õitseb mais, juunis. Märkused: Kõigi tulikate kroonlehed läigivad seest. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
|
|
| 403 | Lehe serv terve, sile | |
| Parnassia palustris L. - harilik ädalalill | ||
| Iseloomulikud tunnused: Varred püstised, harunemata, paljad. Juurmised lehed südajasmunajad, pika rootsuga, varrelehed rootsutud, varreümbrised. Õied valged, viietised, üksikult varre tipus. Kõrgus 10-40 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niisketel niitudel, puisniitudel, soodes. Tavaline. Õitseb juulis, augustis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 403 | Lehe serv hambuline | 404 |
| 404 | Vili kõige rohkem 3 korda laiusest pikem | |
| Cochlearia danica L. - taani merisalat | ||
| Iseloomulikud tunnused: Juurmised lehed pika rootsu ja kolmnurkselt südaja labaga. Varrelehed lühikese rootsu ja kolmnurkselt munaja labaga, lehealus sageli odajas. Õied väikesed, valged. Vili ümarmunajas kõdrake. Kõrgus 6-25 cm.
Levik ja ökoloogia: Kaheaastane. Läänesaarte rannas lubjakivikaljudel ja saliinses vööndis. Väga haruldane. Õitseb mais, juunis. Looduskaitseline seisund: LK II kategooria, Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohu altid. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 404 | Vili lineaalne, üle 5 korra laiusest pikem | |
| Arabis hirsuta (L.) Scop. - kare hanerohi | ||
| Iseloomulikud tunnused: Vars hõredalt lehistunud. Taim hallikasroheline või violetse varjundiga. Varrel põhiliselt lihtkarvad, lehtedel harunenud karvad, harva taim paljas. Õied väikesed, valged, tiheda kobarana. Seemned helepruunid. Kõrgus 10-75 cm.
Levik ja ökoloogia: Kahe- või mitmeaastane. Hajusalt kuivadel kasvukohtadel. Tavalisem Lääne- ja Põhja-Eestis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 405 | Õitsvad varred lehtedeta (vahel väikeste kandelehekestega), kõik lehed varre alusel juurmise kodarikuna | 406 |
| 405 | Õitsvad varred lehistunud | 415 |
| 406 | Õied rootsutud, ruljate tähkõisikute või ümarate nuttidena | 407 |
| 406 | Õied rootsulised, üksikult või õisikutena | 411 |
| 407 | Õied roosad. Õisik kerajas | |
| Armeria elongata (Hoffm.) C.Koch - roosa merikann | ||
| Iseloomulikud tunnused: Kitsaslineaalsed renjad lehed juurmise kodarikuna. Õisikuvarre tipus peaaegu kerajas tihe nutitaoline roosa liitõisik. Õied roosad, õietupp lehterjas, kileja servaga. Kõrgus 15-40 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Rannaniitudel ja liivaaladel Põhja- ja Loode-Eestis paiguti, sisemaal harva. Õitseb juunist augustini. Looduskaitseline seisund: Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohu piiril. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 407 | Õied pole roosad. Õisik ovaalne kuni ruljas | 408 |
| 408 | Lehed harva üle 3 korra laiusest pikemad, munajad kuni elliptilised | 409 |
| 408 | Lehed laiusest palju pikemad, süstjad kuni lineaalsed | 410 |
| 409 | Lehed paljad või üksikute karvadega. Õisikud tavaliselt allosas tühikutega. Tolmukaniidid kroonist pikemad, tolmukapead kollakad | |
| Plantago major L. - suur teeleht | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed juurmise rosetina, elliptilised kuni laimunajad, paljad, nahkjad, tumerohelised, 5-9 kaarja rooga. Õisik ruljas, 1-20 cm pikk, õisikuraag pikk. Kroonlehed valkjad, tolmukad lillad või kollased. Kõrgus 10-60 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Teede ääres, õuedel, aedades, põldudel. Sage. Õitseb juunist septembrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
|
|
| 409 | Lehed tihedalt karvased. Õisikud alusel tühikuteta. Tolmukaniidid kroonist 4-8 mm pikemad, tolmukapead helelillad | |
| Plantago media L. - keskmine teeleht | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed juurmise rosetina, elliptilised, karvased, üle 2 cm laiad, 5-9 rooga. Õisik ruljas, 2-6 (vahel 15) cm pikk, õisikuraag pikk. Kroonlehed heleroosad, tolmukad lillad. Kõrgus 15-60 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niitudel, teeservades. Tavaline. Õitseb maist septembrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
|
|
| 410 | Lehed süstjad, lamedad, karvased, pole lihakad, tumedate täppideta. Pole mereranniku ega sooldunud pinnase taimed | |
| Plantago lanceolata L. - süstlehine teeleht | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed rosetina, süstjad, 0,5-2 cm laiad. 3-7 rooga, karvased (harva paljad). Õisik piklikmunajas. Kroonlehed helepruunid, tolmukad kollased, kroonist 4-5 korda pikemad. Kõrgus 10-60 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niitudel, puisniitudel, loodudel. Tavaline. Õitseb maist septembrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
|
|
| 410 | Lehed lineaalsed, renjad, paljad, lihakad, tumedate täppidega. Mereranniku ja sooldunud pinnase taimed | |
| Plantago maritima L. - rand-teeleht | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed lineaalsed, renjad, lihakad, hallikasrohelised, tumedatäpilised, kuni 0,5 cm laiad, kolme rooga. Kroonlehed valkjad, õisikud pikad, ruljad. Kõrgus 10-40 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Mererannal ja rannaniitudel tavaline. Õitseb juunist augustini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
|
|
| 411 | Lehed rootsutud | 412 |
| 411 | Lehed selgelt rootsulised | 413 |
| 412 | Lehed alla 1 cm laiad. Kroonlehti 4, vabad | |
| Erophila verna (L.) DC. - harilik varakevadik | ||
| Iseloomulikud tunnused: Kõik lehed juurmised, terved, süstjad või äraspidimunajad. Varsi mitu, lehitud. Õied väikesed, valged, neljatised. Õisikutelg võnkjas. Vili kitsasovaalne kõdrake, viljaraost lühem. Kõrgus 3-20 cm.
Levik ja ökoloogia: Üheaastane. Kuivades kasvukohtades, põldudel umbrohuna. Tavaline. Õitseb aprillist juunini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 412 | Lehed üle 1 cm laiad. Kroonlehti 6, vähemalt alusel kokku kasvanud | |
| Convallaria majalis L. - harilik maikelluke | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehti 2 või 3, juurmised, laielliptilised, teritunud tipuga. Lehetuped lillakad. Õied valged, kellukjad, rippuvad, lõhnavad. Õisik tipmine ühekülgne kobar 5-10 õiega. Marjad oranžid. Kõrgus 12-40 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Puisniitudel, metsaservadel, jõekallastel, ka ilutaimena. Sage. Õitseb mais, juunis. Märkused: Mürgine. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 413 | Lehed paralleelsete roodudega. Kroonlehti 3 | |
| Alisma plantago-aquatica L. - harilik konnarohi | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed kollakasrohelised, munajad, terava tipuga, alusel ümardunud või pisut südajad, pika rootsuga. Esineb ka lailineaalseid ujulehti. Õisik püramiidja kujuga, lehtedest kõrgemale ulatuv. Kroonlehed valged, tupplehtedest pikemad. Kõrgus 10-60 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Veekogude kallastel. Sage. Õitseb juunist augustini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 413 | Lehed pole paralleelsete roodudega. Kroonlehti 5 | 414 |
| 414 | Õisik ühekülgne | |
| Orthilia secunda (L.) House - harilik lakkleht | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed kitsasmunajad, teravatipulised, lühirootsulised, peensaagja servaga. Õied rohekasvalged, väikesed, ühekülgses kobarõisikus. Kõrgus 4-20 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Okas- ja segametsades. Tavaline. Õitseb juunis, juulis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 414 | Õisik pole ühekülgne | |
| Pyrola rotundifolia L. - ümaralehine uibuleht | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed ümarad, pealt läikivad. Õied valged või roosakad, lõhnavad. Emakakael pikk, kõverdunud, ulatub õiest kaugele välja. Tupplehed 2-3 korda kroonlehtedest lühemad, tagasikäänduvate tippudega. Kõrgus 15-30 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Metsades ja põõsastikes. Tavaline. Õitseb juunis, juulis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 415 | Lehe või lehrootsu alus kileja vart ümbritseva tupega (tõrvega) | 416 |
| 415 | Lehe ja leherootsu alus kileja tupeta | 417 |
| 416 | Õiekate lõhestunud pooleni (luup!). Kõik lehed enamvähem ühesuurused | |
| Polygonum arenastrum Boreau - harilik linnurohi | ||
| Iseloomulikud tunnused: Peavarre ja harude lehed ühesuurused, piklikovaalsed. Tõri kilejas, tuhm, alusel pruunikas, narmastunud. Õied 1-5-kaupa kogu varrel lehekaenaldes. Õiekate üle poole lõhestunud, valge servaga. Vili kolmekandiline, 2-3 mm pikk, õiekatte pikkune. Kõrgus 20-60 cm.
Levik ja ökoloogia: Üheaastane. Õuedel, teeäärtel, muruplatsidel, jäätmaadel. Sage. Õitseb juunist septembrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 416 | Õiekate lõhestunud ¾ ulatuses. Varre peaharude lehed pikemad kui külgharude lehed | |
| Polygonum aviculare L. - erilehine linnurohi | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed süstjad, erineva suurusega, valdavalt terava tipuga. Tõri noorel taimel hõbedane, hiljem pruunikas ja narmastunud. Õiekate sügavalt lõhestunud, hõlmad rohelised, valge, roosa või punase servaga. Kõrgus 20-60 cm.
Levik ja ökoloogia: Üheaastane. Teeäärtel, muruplatsidel, mererannas, umbrohuna aias ja põldudel. Tavaline. Õitseb juunist augustini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 417 | Kroonlehed vähemalt alusel kokku kasvanud | 418 |
| 417 | Kroonlehed vabad | 430 |
| 418 | Lehed hõlmised. Õis määrdunudkollane, tumelilla keskosaga | |
| Hyoscyamus niger L. - koera-pöörirohi | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed hallikasrohelised, lihakad, piklikmunajad, jämedalt hambulise servaga kuni sulgjalt lõhestunud. Määrdunudkollased violetse mustriga peaaegu raotud õied tipmises, väljakasvanult ühekülgses õisikus. Taimed ebameeldiva lõhnaga. Vili kaanega avanev kupar. Kõrgus 20-100 cm.
Levik ja ökoloogia: Kaheaastane. Prahipaikadel, rusul. Hajusalt. Õitseb juunist augustini. Looduskaitseline seisund: Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohu piiril. Märkused: Mürgine. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 418 | Lehed hõlmadeta. Õis teistsugune | 419 |
| 419 | Lehed ja varred täiesti paljad, õied pole sinised | 420 |
| 419 | Lehed ja/või vähemalt varred karvased (kui paljad, siis õied sinised) | 422 |
| 420 | Õied tipmise ühekülgse kobarana. Kroon sama pikk kui lai | |
| Convallaria majalis L. - harilik maikelluke | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehti 2 või 3, juurmised, laielliptilised, teritunud tipuga. Lehetuped lillakad. Õied valged, kellukjad, rippuvad, lõhnavad. Õisik tipmine ühekülgne kobar 5-10 õiega. Marjad oranžid. Kõrgus 12-40 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Puisniitudel, metsaservadel, jõekallastel, ka ilutaimena. Sage. Õitseb mais, juunis. Märkused: Mürgine. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
|
|
| 420 | Õied lehtede kaenaldes. Koon laiusest pikem | 421 |
| 421 | Vars kandiline. Õied üksikult, harva 2-kaupa | |
| Polygonatum odoratum (Mill.) Druce - harilik kuutõverohi | ||
| Iseloomulikud tunnused: Vars kandiline. Lehed vahelduvalt, elliptilised, rootsutud, 10-14 cm pikad ja 1,5-4 cm laiad, asetsevad ühekülgselt. Õied lõhnavad, 1- või 2-kaupa lehekaenlais. Õis 1-2,5 cm pikk, 2-3 mm lai, putkjas, valge. Marjad sinakasmustad. Kõrgus 15-60 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Okas- ja segametsades, puisniitudel. Tavaline. Õitseb mais, juunis. Märkused: Mürgine. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 421 | Vars ruljas. Õied 3-5-kaupa | |
| Polygonatum multiflorum (L.) All. - mitmeõiene kuutõverohi | ||
| Iseloomulikud tunnused: Vars ümar. Lehed elliptilised, alusel järsult ahenevad, lühirootsulised, 10-15 cm pikad, 3-6 cm laiad. Õied 2-4-kaupa lehtede kaenlas, ei lõhna. Õiekate valge, 1,5-2 cm pikk, 2-6 mm lai, ruljas. Mari kerajas, sinakasmust. Kõrgus 40-90 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Lubjalembene, sagedam Lääne-Eestis, mujal paiguti. Ilutaimena aedades. Õitseb juunis. Märkused: Mürgine. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 422 | Õied hele- kuni tumekollased | |
| Verbascum thapsus L. - üheksavägine | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed hallikad, mõlemalt poolt viltkarvased, piklikelliptilised. Varrelehed laskuvad. Õied kollased, tolmukaniidid punakad. Õisik pikk, tihe, tipmine. Kõrgus 30-180 cm
Levik ja ökoloogia: Kaheaastane. Teeservadel, kruusakarjäärides jm. kuival, kivisel ja kruusasel pinnal. Paiguti, tavalisem Põhja- ja Lääne-Eestis. Õitseb juunist augustini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 422 | Õied pole kollased | 423 |
| 423 | Õied varte tippudes nuttidena | |
| Campanula glomerata L. - kerakellukas | ||
| Iseloomulikud tunnused: Leheservad peenehambalised. Alumised lehed piklikmunajad, rootsulised. Varrelehed munajassüstjad, varreümbrised. Vars tömbikandiline. Kroon lillakassinine. Tupe tipmed teravad. Õied raotud, männasjas õisikus varre tipus ja lehtede kaenlas. Kõrgus 20-60 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Puisniitudel, niitudel, teeservades, kraavikaldail. Sage. Õitseb juunist augustini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
|
|
| 423 | Õied pole nuttidena | 424 |
| 424 | Õied helesinised, kellukjad. Vili kupar | 425 |
| 424 | Õied pole kellukjad (kui on kellukjad, siis roosad). Vili pole kupar | 426 |
| 425 | Tupplehed palju lühemad kui pool õiekrooni putkeosa | |
| Campanula rotundifolia L. - ümaralehine kellukas | ||
| Iseloomulikud tunnused: Alumised lehed ümarad, südaja alusega, pika rootsuga, õitsemisajaks sageli kuivanud. Ülemised lehed lineaalsed, rootsutud. Õied helesinised, madalalt 5-hõlmalise krooniga, longus, 1-2,5 cm pikad, tipmises õisikus. Kõrgus 10-40 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Kuivades männikutes, liivastel niitudel, kinkudel, loodudel, teeservades. Tavaline. Õitseb juunist augustini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
|
|
| 425 | Tupplehed ulatuvad pooleni õiekrooni putkeosast | |
| Campanula persicifolia L. - suureõiene kellukas | ||
| Iseloomulikud tunnused: Juurmised lehed äraspidisüstjad kuni talbjad, õitsemise ajaks enamasti kuivanud. Varrelehed lineaalsed või lineaalsüstjad, rootsuta. Õied suured, tipmised, 3-4 cm pikad, üksikult või mõnekaupa. Kõrgus 40-90 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niitudel, metsades, loodudel. Tavaline. Õitseb juunist augustini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 426 | Krooni putk väga lühike, u. nii pikk kui lai | 427 |
| 426 | Krooni putk laiusest pikem (luup!) | 428 |
| 427 | Kroon üle 8 mm läbimõõdus, mühksoomused õie neelus sametpunased, õied pole kõrglehtede kaenlas | |
| Cynoglossum officinale L. - harilik rass | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed kuni 10 cm laiad, hallikad, pehmekarvased, lineaalsüstjad. Kõige alumised lehed õitseajaks kuivanud, ülemised varreümbrised. Õis punakaslilla, ratasjas, ümarate hõlmadega, kuni 0,8 cm läbimõõduga. Mühksoomused õie keskel sametpunased. Vili kaetud haakjate ogadega. Taim vastiku lõhnaga. Kõrgus 40-90 cm.
Levik ja ökoloogia: Kaheaastane. Teeservadel, elamute ümbruses, kruusasel ja liivasel pinnal. Kasvatatakse ka ilutaimena. Paiguti, peamiselt rannikul. Õitseb maist augustini. Märkused: Mürgine. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 427 | Kroon alla 5 mm läbimõõdus, mühksoomused õie neelus valged, õied suurte kõrglehtede kaenaldes | |
| Asperugo procumbens L. - karerohi | ||
| Iseloomulikud tunnused: Vars lamav või tõusev, tagasipöördunud ogadega, habras. Varrelehed piklikelliptilised, karedad. Õied algul lillad, hiljem helesinised, valgete mühksoomustega, väikesed (läbimõõt 3 mm), üksikult või mõnekaupa suurte kõrglehtede kaenlais. Õietupp suureneb pärast õitsemist ja käändub kahe hõlmana ümber vilja. Kõrgus 15-60 cm.
Levik ja ökoloogia: Üheaastane. Mererannikul, varemetes, elamute ümbruses niiskel kõdul. Paiguti rannikualadel, mujal haruldane. Õitseb maist augustini. |
|
|
| 428 | Õied üle 1 cm läbimõõdus, pole helesinised kollase neeluga | |
| Anchusa officinalis L. - harilik imikas | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed piklikud, karekarvased, rohelised. Paljuvarreline rohkeõieliste keerisõisikutega taim. Õied sametjad, lillad, õieputk sirge.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Kuivades kasvukohtades, teede ja põldude ääres. Tavaline. Õitseb juunist septembrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 428 | Õied alla 1 cm läbimõõdus, helesinised, neel (keskosa) kollane | 429 |
| 429 | Õietupp peale viljumist suletud. Viljaraod tupest pikemad, püstised. Vili must | |
| Myosotis arvensis (L.) Hill - põld-lõosilm | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed lineaalsüstjad, veidi karedad. Õied helesinised, neelus kollaste mühksoomustega, 2-3 mm läbimõõdus, ratasjad. Õisik lehistumata, enamasti lühem kui varre alumine osa. Viljaraod püstised, enamasti 2 korda nii pikad kui tupp. Kõrgus 15-50 cm.
Levik ja ökoloogia: Ühe- või kaheaastane. Põllu- ja aiaumbrohi, teede ääres, kuivematel niitudel. Sage. Õitseb maist oktoobrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 429 | Õietupp peale viljumist avatud. Viljaraod sama pikad kui tupp, peaaegu rõhtsad. Vili pruun | |
| Myosotis ramosissima Rochel ex Schult. - kink-lõosilm | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed lineaalsüstjad, veidi karedad. Vars tugev, püstine, harali või kõverdunud karvadega. Õied tumesinised, neelus kollaste mühksoomustega, 1-2(4) mm läbimõõdus, ratasjad, vaevu tupest välja ulatuvad. Õisik lehistumata. Viljaraod rõhtsad, peaaegu sama pikad kui tupp. Viljunud õisik varre alumisest osast pikem. Kõrgus 5-25 cm.
Levik ja ökoloogia: Üheaastane. Paiguti, rohkem läänesaartel. Õitseb juunis, juulis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 430 | Õied tume- kuni helekollased | 431 |
| 430 | Õied pole kollased | 434 |
| 431 | Kroonlehti 6. Tupp puudub | |
| Iris pseudacorus L. - kollane võhumõõk | ||
| Iseloomulikud tunnused: Vars veidi lame, säsiga. Lehed mõõkjad, lailineaalsed, peaaegu varte pikkused, 2(3) cm laiad. Õied kollased, 2-5-kaupa tipmises õisikus, lõhnata. Kõrgus 70-100 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Lodumetsades, veekogude kallastel, madalsoodes. Hajusalt. Õitseb juunis, juulis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 431 | Kroonlehti 4 või 5. Tupp olemas | 432 |
| 432 | Kroonlehti 5 | |
| Ranunculus flammula L. - sootulikas | ||
| Iseloomulikud tunnused: Vars tõusev või lamav. Alumised lehed rootsulised, piklikelliptilised kuni süstjad, ülemised kitsad, peaaegu rootsutud. Õied kollased, 1-1,5 cm läbimõõdus, seest läikivad. Kõrgus 15-40 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niisketel niitudel, soodes, kallastel. Hajusalt. Õitseb juunist augustini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 432 | Kroonlehti 4 | 433 |
| 433 | Õieraod tupplehtedest tunduvalt pikemad, rõhtsad. Kõdrad hoiduvad varrest eemale. Üheaastane | |
| Erysimum cheiranthoides L. - põld-harakalatv | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed süstjad, terveservalised või harvade hammastega, 3-haruliste karvakeste tõttu karedad. Õied kollased, kroonlehed kuni 5 mm pikad, õieraod tupplehtedest tunduvalt pikemad. Kõdrad raost 2-3 korda pikemad, hoiavad rõhtsalt. Kõrgus 10-60 cm.
Levik ja ökoloogia: Üheaastane. Põldudel ja aedades tavaline umbrohi, prahipaikades, teeservadel. Õitseb maist septembrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 433 | Õieraod tupplehtedest lühemad, püstised. Kõdras hoiduvad vastu vart. Mitmeaastane | |
| Erysimum strictum P. Gaertn., B. Mey & Scherb. - sirge harakalatv | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed hõredalt hambulise servaga, süstjad või piklikud, tähtkarvadega. Õied väävelkollased, kroonlehed kuni 1 cm pikad. Õieraod tupplehtedest lühemad. Kõdrad 3-5 cm pikad, hoiduvad vastu vart või on pisut kaldu. Kõrgus 20-80 cm.
Levik ja ökoloogia: Üheaastane. Kuivadel nõlvadel, klibustel rannavallidel, põõsastikes, müüridel, raudteedel. Paiguti, peamiselt Lääne- ja Põhja-Eestis. Õitseb maist juulini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 434 | Õied sinised kuni roosad | 435 |
| 434 | Õied valged | 436 |
| 435 | Kroonlehed terved | |
| Epilobium angustifolium L. - ahtalehine põdrakanep | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed vahelduvad, süstjad, alt sinakasrohelised. Vars ruljas, paljas, enamasti harunemata. Õied longus, lillakasroosad, 2,5-3 cm läbimõõdus, pika tipmise õisikuna. Kõrgus 60-150 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Valgusrikastes metsades, raiesmikel, kuivendatud rabades, põlendikel. Sage. Õitseb juunist septembrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 435 | Kroonlehed tipus sisse sämpunud | |
| Epilobium montanum L. - mägi-pajulill | ||
| Iseloomulikud tunnused: Vars ruljasLehed munajad, ebakorrapäraselt hambulised, peaaegu rootsutud, rohirohelised, kuni 10 cm pikad. Kroonlehed roosad, tipul kitsa terava sämbuga. Kroon 0,7-1 cm pikk. Emakasuue neljahõlmaline. Õieraagu meenutav sigimik näärme- ja lihtkarvadega.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Hõredates metsades ja võsastikes, veekogude kallastel, teeservadel, raiesmikel, ka umbrohuna. Sage. Õitseb juunist septembrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
|
|
| 436 | Lehe serv terve | |
| Lepidium latifolium L. - randkress | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed kitsasmunajad kuni süstjad, nahkjad, leheserv saagjas. Vars ülaosas harunev. Õied valged, väikesed, tihedais õisikuis, mis moodustavad liitõisikuid. Viljaraod peenikesed. Kõdrake ovaalne, tiivutu. Kõrgus 30-70 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Lääne-Eesti mererannal. Paiguti. Õitseb juunist augustini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 436 | Vähemalt alumised lehed hambulised või hõlmised | 437 |
| 437 | Lehe alus pole varreümbrine | 438 |
| 437 | Lehe alus varreümbrine | |
| Capsella bursa-pastoris (L.) Medik. - harilik hiirekõrv | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed mitmesugusel määral sulgjalt lõhestunud, tipmine hõlm sageli teistest suurem või kõik lehed peaaegu terve servaga. Õied väikesed, valged, neljatised. Kõdrake lame, kolmnurkne, sämpunud. Kõrgus 10-40 cm.
Levik ja ökoloogia: Üheaastane. Põldudel, aedades, teede ääres, jäätmaadel. Paiguti. Õitseb maist septembrini. |
 |
|
| 438 | Taimed alla 30 cm kõrged. Kõik lehed rootsutud | |
| Draba incana L. - hall kevadik | ||
| Iseloomulikud tunnused: Hallikasroheline tähtkarvadega taim tiheda lehekodarikuga. Vars tihedalt lehistunud, lehed süstjad, teravatipulised, hõredahambalise servaga. Õied valged, neljatised, kroonlehed tupplehtedest märgatavalt pikemad. Viljaraod kuni poole vilja pikkused, hoiduvad püstiselt kaldu. Kõrgus 5-25 cm.
Levik ja ökoloogia: Kahe- või mitmeaastane. Kuivadel päikesepaistelistel paealadel Lääne- ja Loode-Eestis. Paiguti. Õitseb maist juulini. Looduskaitseline seisund: Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohu piiril. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 438 | Taimed üle 30 cm kõrged. Vähemalt alumised lehed selgelt rootsulised | 439 |
| 439 | Lehed rohelised | |
| Armoracia rusticana G. Gaertn., B. Mey. & Scherb. - aed-mädarõigas | ||
| Iseloomulikud tunnused: Taim paljas. Juurmised lehed terved, pikarootsulised, kitsaselliptilise täkilise labaga. Alumised varrelehed sageli sulglõhised, keskmised ja ülemised terved, täkilise servaga. Õied valged, tipmises kohevas õisikus. Viljad ümarad kõdrakesed, valmivad väga harva. Kõrgus 60-90 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Köögiviljataim. Metsistunult asulate ümbruses, prahipaikadel, teede ääres tavaline; kohati mererannas naturaliseerunud. Õitseb juunis, juulis. |
|
|
| 439 | Lehed sinakasrohelised | |
| Crambe maritima L. - merikapsas | ||
| Iseloomulikud tunnused: Taim üleni hallika kirmega. Lehed paksud, suured, ebakorrapäraselt sopilised või sulghõlmised, ebaühtlaselt hambulise servaga. Õied valged, lõhnavad. Õisik suur, harunev. Vili kahelüliline. Kõrgus 50-100 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Kruusasel ja klibusel mererannal Lääne-Eestis. Paiguti. Õitseb juunis, juulis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
|
|
