1
Korralike lehtedeta taimed
2
2
Varred pole lülilised. Õitega taimed
3
2
Varred lülilised, kileja äärisega iga lüli alusel. Õiteta taimed, paljunevad eostega
4
3
Ainult pähiku kõige alumine katteleht tühi, ümbritseb pähiku alust tervikuna
3
Kaks alumist pähiku kattelehte tühjad ja ümbritsevad kumbki pähiku alust pooleni
4
Roheliste varte tipus pole kunagi käbitaolist eospead (eospeadega võrsed pole rohelised, arenevad varakevadel ja kaovad enne roheliste varte moodustumist)
4
Roheliste varte (vähemalt mõnede) tipus käbitaolised eospead
5
5
Varred enamasti ilma männasoksteta, 50-100(150) cm kõrged. Vars seest vähemalt 4/5 läbimõõdu ulatuses õõnes. Tupehambaid 10-20, roodudeta
5
Varred alati männasokstega, 15-40 cm kõrged. Varre keskel õõnsus vähem kui 2/3 läbimõõdust. Tupehambaid 5-8, roodudega
6
6
Männasoksa alumine lüli palju lühem kui varrel olev tupp. Männasoksad seest õõnsad, 6-nurksed
6
Männasoksa alumine lüli pikem kui varrel olev tupp. Männasoksad pole õõnsad, 3-4-nurksed
7
Lehed pole vastakud (vahelduvad, männases või kõik juurmised)
54
8
Liitlehed või lõhestunud lihtlehed (vähemalt poole lehelabani)
9
9
Lehed sulgjalt jagunenud
9
Lehed sõrmjalt jagunenud
10
Taimed kõrvekarvadeta
11
11
Õied kroonlehtedeta
12
11
Õied kroonlehtedega
14
12
Lehed lineaalsed kuni nõeljad, üle 5 korra laiusest pikemad
12
Lehed alla 5 korra laiusest pikemad
13
13
Lehed väliskujult kolmnurksed kuni rombjad
13
Lehed pole väliskujult kolmnurksed ega rombjad
14
Õied bilateraalsümmeetrilised (ühe sümmeetriateljega)
15
14
Õied radiaalsümmeetrilised (kiirjad)
26
15
Kroonlehed vabad. Tupp puudub. Lehed paralleelsete roodudega
15
Kroonlehed kokku kasvanud. Tupp olemas. Lehed pole paralleelsete roodudega
16
16
Õiekroon põhiliselt kollane
17
16
Õied pole kollased, v.a. mõned kollased täpid
18
17
Õietupp lapik. Ülemine huul lõpeb lühikese hambakesega. Alumiste lehtede servad igalt poolt hambulised
17
Õietupp pole lapik. Ülemine huul hambakeseta. Alumiste lehtede servad terved või ainult alusel mõne hambakesega
18
Õie alumine huul pikem kui ülemine, jagunenud 3 hõlmaks, mis igaüks omakorda jagunevad kaheks
18
Alumine huul teistsugune
19
20
Kroon lühikese, enam-vähem ümara putkeosa ja kahehuulelise äärisega
21
Õietupp 2-huuleline, hambad ebavõrdsed, 3 ühel, 2 teisel küljel
22
21
Õietupp radiaalsümmeetriline, hambad enamvähem võrdsed
25
22
Krooni ülahuul selgelt kiiverjas (nõgus)
23
22
Krooni ülahuul enam-vähem lame
23
Õietupp selgmise lisemeta
23
Õietupp selgmise õõnsa lisemega
24
24
Õietupp paljas või ainult mõne üksiku lihtkarvaga. Lehed hõredalt hambulised, pole odajad
24
Õietupp näärmekarvane. Lehed terveservalised, odajad
25
Õie alumise huule alusel 2 kühmukest (sarvekest)
25
Õie alumine huul kühmukesteta
26
Kroonlehed vähemalt alusel kokku kasvanud
27
28
Kroonlehti 5 või rohkem
29
29
Õied kogu varrel lehekaenaldes
29
Õied üksikult või koondunud varre tippu
30
30
Kroonlehed roosad. Emakael niitjas, vilja küljes ei säili
30
Kroonlehed sinised, lillad või veinipunased. Emakakael jääb vilja külge
31
Õied lehekaenaldest lähtuvates õisikutes
32
31
Õied tipmises tähkõisikus või üksikult lehekaenaldes
33
32
Varred roomavad. Õietupp alla 4 mm pikk
32
Varred püstised. Õietupp üle 4 mm pikk
33
Õied pikkades lehtedeta tähataolistes õisikutes. Krooniputke laius ja pikkus võrdsed
34
33
Õied lehekaenaldes. Krooniputk pikkusest laiem
34
Lehed teravate hammastega. Taim tavaliselt üle 60 cm kõrge
34
Lehed tömpide hammastega. Taim tavaliselt alla 60 cm kõrge
35
Lehed paksud ja lihakad
37
Varred neljakandilised. Kroonlehed üleni mustade täppidega, serv pole narmaline
37
Varred pole neljakandilised. Kroonlehtedel mustad täpid ainult servadel, kroonlehe serv hambuline-narmaline ühelt poolt, teiselt poolt terve
38
Väikesed põõsad soomusjate lehtedega
38
Rohttaimed, lehed pole soomusjad
39
41
Kroonlehed 2-hõlmalised, hambulised või narmastunud
43
42
Lehed lineaalsed, üle 5 korra laiusest pikemad, alla 5 mm laiad
43
Tupplehed kokku kasvanud
44
45
Kupar silinderjas, vähemalt kaks korda nii pikk kui tupp
46
45
Kupar kerajas või ovaalne, pole tupest pikem
47
46
Õieraag 2-3 korda õiest pikem. Taim mitmeaastane, lühikeste steriilsete võrsetega
46
Õieraag õie pikkune või lühem. Taim üheaastane, ilma steriilsete võrseteta
47
Vähemalt alumised lehed selgelt rootsulised. Lehed pole kunagi lineaal-lantsetjad ega lineaalsed
48
Õied rohekad või sinakashallid
49
48
Õied sinised, roosad või lillad
50
49
Õied alla 3 mm läbimõõdus, lehtede kaenaldes
49
Õied üle 3 mm läbimõõdus, pole lehtede kaenaldes
51
Emakasuue selgelt 4-hõlmaline
51
Emakasuue pole neljahõlmaline (tõlvjas või peajas)
52
Kroonlehed 2-hõlmalised, hambulised või narmastunud
53
54
Lehed pole terved (liitlehed või vähemalt poole leheplaadini lõhestunud lihtlehed)
55
55
Lehed pole kolmetised
67
57
Lehed üle 2 cm pikad. Õied valged, radiaalsümmeetrilised. Vili lihakas
57
Lehed alla 3 cm pikad. Õied roosad, bilateraalsümmeetrilised. Vili kuiv
58
Õied radiaalsümmeetrilised
59
58
Õied bilateraalsümmeetrilised
63
59
Kroonlehed vähemalt alusel kokkukasvanud
60
Leheserv terve, lehetipp pügaldunud
60
Leheserv hambuline, lehetipp terav
61
61
Õied valged või roosad
62
62
Õietupp puudub. Vili kuiv
62
Õietupp olemas. Vili lihakas
65
Õisik vähemalt 5 korda laiusest pikem
65
Õisik kerajas kuni ovaalne
66
66
Varred roomavad ja sõlmekohtades juurduvad
66
Varred püstised kuni lamavad, sõlmekohtades ei juurdu
67
Taimed ogadega vartel või lehtede servades
68
68
Liitlehed. Õied pole õisikus. Vili lihakas
68
Lihtlehed. Õied õisikus. Vili kuiv
69
69
Pappuse karvad siged (luup!)
69
Pappuse karvad sulgjad
70
70
Õisikud tihedas liitõisikus varre tipus
70
Õisikud pole tihedalt varre tipus
71
71
Õisiku üldkatis 3-5 cm pikk. Lehepind paljude 1-1,5 mm pikkuste ogakestega. Varred vähemalt ülaosas tiivulised ja ogalised
71
Üldkatis 1-2 cm pikk. Lehe pinnal ogakesi pole (on inult servadel). Varred pole tiivulised ega ogalised
72
Taimed ilma õiteta, paljunevad eostega (sõnajalad)
73
72
Taimed õitega, paljunevad seemnetega
77
74
Lehelaba alla 25 cm pikk
74
Lehelaba üle 25 cm pikk
75
75
Eoslad laiusest pikemad
76
Lehed kolmeli- kuni neljalisulgjad
77
Õied kroonlehtedega
78
78
Õied üldkatise lehtedega ümbritsetud korvõisikutes
79
78
Õied pole korvõisikutes või on korvikutes, mida ei ümbritse üldkatise lehed
90
79
Putkõied (torujad õied) puuduvad, olemas ainult keelõied (ühekülgse krooniga õied)
80
79
Putkõied olemas, keelõied on ainult korvõisiku servades või puuduvad
83
80
Õitsvad varred lehtedeta (kõik lehed juurmise kodarikuna)
81
80
Õitsvad varred lehistunud
82
81
Õisikud üksikult. Varred ei harune
81
Õisikud pole üksikult. Varred harunevad
82
Õisikus ainult 5 õit. Viljad pika nokaga
82
Õisikus rohkem kui 5 õit. Vili nokata
83
Kõik õied õisikus sinised, roosad või lillad
83
Vähemalt osa õisi kollased või valged
84
84
Keelõied puuduvad (õisikus ainult putkõied)
85
84
Keelõied õisikus olemas
88
85
Lehed kahevärvilised: pealt rohelised, alt valgeviltjad
85
Lehed pole kahevärvilised
86
86
Õisiku üldkatis silinderjas. Lehed hõõrumisel enam-vähem lõhnatud
86
Õisiku üldkatis poolkerajas. Lehed hõõrumisel tugeva lõhnaga
87
87
Varred ja lehed hallikarvased
87
Varred ja lehed pole hallikarvased
88
Servmised õied valged, keskmised kollased
89
89
Õisikupõhi vilja aluseid ümbritsevate harjastega (eemaldage kõik õied ja vaadake luubiga!)
90
Õied bilateraalsümmeetrilised
91
90
Õied radiaalsümmeetrilised
98
91
Õis kannuse või kotja sopistusega alusel
92
Lehed paaritusulgjad, tipmise lehekesega
92
Lehed paarissulgjad, tipmise lehekeseta (vahel tipus köitraag)
93
93
Lehed maksimaalselt 6 lehekesega
94
93
Lehekesi rohkem kui 6
96
96
Õied raotud, lehekaenaldes
96
Õied pikaraolises õisikus
97
97
Õied 4-9 mm pikad. Õisikus kuni 8 õit
97
Õied üle 9 mm pikad. Õisikus tavaliselt üle 8 õie
98
Õied ja viljad liitsarikates
99
98
Õied ja viljad pole liitsarikates
106
99
Lehed 2-4-li sulgjad või kolmetised
101
100
Sarika alusel 2-6 katise lehekest
100
Sarika alusel katis puudub
102
Sulglehekesed alla 8 mm laiad
102
Sulglehekesed üle 8 mm laiad
103
Vili lame, servad tiivulised
104
103
Vili pole lame, tiibadeta või tiivad ka seljal
105
104
Sulglehekesed pole laskuvad, tipmine leheke pole hõlmine. Vili kilejate tiibadega
104
Sulglehekesed sageli rootsule laskuvad, tipmine leheke enamasti 3-hõlmaline. Vili kilejate tiibadega
105
Alumiste lehtede sulglehekesed alla 2 mm laiad
105
Alumiste lehtede sulglehekesed üle 2 mm laiad
106
Õied valged, punased, roosad või sinakaslillad
107
107
Lehed sõrmjalt jagunenud
107
Lehed sulgjalt jagunenud
108
109
Õied tumepunased või erepunased
111
Kroonlehti 5 või rohkem
112
Vili vähem kui 2 korda laiusest pikem
112
Vili üle 3 korra laiusest pikem
113
Kroonlehti 5 või rohkem
115
114
Lehed sulgjalt jagunenud
115
Lehed abilehtedeta
116
115
Lehed abilehtedega
119
116
Viljad silindrilise tähana
116
Viljad ümara nutina
117
117
Juurmised lehed terved, varrelehed sügavalt jagunenud
117
Kõik lehed sügavalt jagunenud
118
118
Taimed paljad või peaaegu paljad. Õiepõhi paljas
118
Taimed 1-2 mm pikkuste harali karavadega vähemalt varre alumises osas ja leherootsudel. Õiepõhi karvane
120
Õitsev vars tihedalt lehistunud, püstine. Juurmisi lehti vähe või puuduvad
120
Õisikuvars väheste väikeste lehtedega, külgmine. Lehed põhiliselt juurmise rosetina, leherosette taimel mitu
121
Emakakael lühike, ei jää vilja külge
121
Emakakael pikk, jääb vilja külge
122
Lehed varrel sõlmekohtades männastena
123
122
Lehed pole männastena
127
123
Lehe serv selgelt hambuline
123
Lehe serv pole hambuline
124
124
Lehed üle 1 cm laiad. Õied üle 1 cm läbimõõdus, kroonlehti 5
124
Lehed alla 1 cm laiad. Õied alla 1 cm läbimõõdus, kroonlehti 4
125
125
Õied tume- kuni helekollased
125
Õied valged kuni rohekasvalged
126
126
Lehed ühe selge rooga
126
Lehed 3 paralleelse rooga
127
Taimed täiesti veesisesed või veepinnal ujuvate lehtedega
127
Maismaataimed, või kui veetaimed, siis lehed pole ujuvad ja veest välja ulatuvad
128
128
Lehed kaetud pikkade punaste näärmekarvadega, mis püüavad ja seedivad putukaid
128
Lehtedel selliseid karvu pole
129
129
Taimed nõeljate kuni soomusjate lehtedega, paljunevad eostega
130
129
Taimed teistsugused
132
130
Lehed soomusjad, liibuvad varrele, paiknevad 4 reana
130
Lehed nõelataolised, hoiavad varrest eemale, paiknevad spiraalselt
131
131
Lehetipp aheneb pikaks valgeks pehmeks karvaks. Eospead 2-3 kaupa varretaolistel kandjatel
131
Lehed selliste karvadeta. Eospead varretaolise kandjata, kinnituvad ühekaupa otse varre tippu
132
Õied kroonlehtedeta
133
132
Õied kroonlehtedega
204
133
Õied kahe tiheda üksteisele järgneva silinderja tõlvikuna, alumine, sametjas, koosneb emasõitest, ülemine isasõitest
133
Õisikud teistsugused
134
134
Vähemalt alumised lehed rootsuga
135
134
Kõik lehed rootsutud
143
135
Lehed paralleelsete roodudega, kõik lehed juurmised
136
135
Lehed pole paralleelsete roodudega, lehed olemas ka varrel
138
136
Lehed harva üle 3 korra laiusest pikemad, ümarad kuni elliptilised
136
Lehed laiusest palju pikemad, süstjad kuni lineaalsed
137
137
Lehed süstjad, lamedad, karvased, pole lihakad, tumedate täppideta. Pole mereranniku ega sooldunud pinnase taimed
137
Lehed lineaalsed, renjad, paljad, lihakad, tumedate täppidega. Mereranniku ja sooldunud pinnase taimed
138
Lehed sulgroodsed või ühe rooga
139
139
Vili pole tiivuline. Abilehed puuduvad või on vabad, pole vart ümbritsevaks kilejaks tupeks (tõrveks) kokku kasvanud
139
Viljad tiivulised. Abilehed moodustavad kileja vart ümbritseva tupe (tõrve)
140
140
Lehed nooljad või odajad, hapuka maitsega. Õied ühesoolised
141
140
Lehe alus südajas, ümar või kiiljas, mitte kunagi nooljas või odajas, pole hapuka maitsega. Õied kahesoolised
142
141
Lehed tavaliselt alla 2 cm laiad. Õiekattelehed seemnete pikkused (alla 1,5 mm)
141
Lehed tavaliselt üle 2 cm laiad. Õiekattelehed seemnetest pikemad (üle 2 mm)
142
Vähemalt üks vilja külg selge mõhnaga
143
Õied radiaalsümmeetrilised (vaadake tähelepanelikult õit või vilja tugeva luubiga)
144
143
Õied pole radiaalsümmeetrilised
152
144
Lehed vähemalt alusel pikkade valgete karvadega
145
144
Lehed paljad või väga lühikeste karvadega
146
145
Õied üksikult, pikaraolised, õieraod erineva pikkusega
145
Õied 3- kuni mitmekaupa osaõisikutes, nuttide või kobaratena
146
Õied ruljate tähkõisikute või ümarate nuttidena
147
146
Õied pole ruljate tähkõisikute ega ümarate nuttidena
148
147
Märgade niitude ja soode taim. Risoom peenike, võsunditega. Vili jaguneb 3 osaviljaks
147
Mererannataim. Risoom jäme, võsunditeta. Vili jaguneb 6 osaviljaks
148
Üheaastased väikesed taimed. Õied üksikult või 2(3)-kaupa
148
Mitmeaastased tugevad taimed. Õied pole üksikult
149
149
Varred lehistumata (varre alusel labata lehetuped). Õisik külgmine, näib asuvat umbes varre keskkohas, sest pikk püstine ruljas õisiku kandeleht tundub varre pikendusena
150
149
Varred lehistunud. Õisik tipmine. Õisiku kandeleht suhteliselt lühike, allakäändunud, ei näi varre pikendusena
151
150
Vars peenem, vaoline, eriti allosas. Alumised labata tuped hele- kuni hallikaspruunid. Õisiku kandeleht puhetunud tupega. Õisikuraod väga lühikesed (ei ole nähtavad), õisik kerajas, tihe. Kupar tumepruun
150
Vars tugev, sile. Alumised labata tuped punakaspruunid. Õisikuraod ebavõrdse pikkusega, õisik rohekaspruun, hõre, haraline. Kupar roostepruun
151
Lehed rististe vaheseinteta (lõigake leht lõikudeks!)
151
Leht rististe vaheseintega
152
Varred seest säsikad (pole õõnsad), kolmnurksed kuni ümarad, ilma sõlmekohtadeta (CYPERACEAE - LÕIKHEINALISED)
153
152
Varred alati seest õõnsad, alati ümarad, selgete sõlmekohtdega (POACEAE - KÕRRELISED)
173
153
Õisik pikkade, valgete siidjate õiekattekarvadega
153
Õisik pole valgete siidjate karvadega (õiekattekarvad puuduvad või on väga lühiksed)
154
154
Õied kahesoolised, emakate ja tolmukatega (luup!). NB! See on raskesti jälgitav tunnus. Kui jääte hätta, vaadake üle siin välja tulevate liikide pildid ja otsustage pildi järgi
155
154
Õied ühesoolised, tolmukate või emakatega
157
155
Pähikud õisikus kahe reana, õisikuid üks
155
Pähikud pole kaherealiselt, õisikuid rohkem
156
156
Õisik külgmine, varretaoline kõrgleht ulatub üle pähikute
157
Pähikud väliselt üksteisega sarnased, tipmine tavaliselt vähemalt osaliselt emasõitega
158
157
Pähikud välimuselt erinevad: ülemised ainult isasõitega, alumised ainult emasõitega
166
158
Lehetupe vaba serv ainult ülaosas (2-3 mm) kilejas, edasi rohtjas
158
Lehetupp ülaservast allapoole pikalt kilejas
159
159
Vähemalt alumised pähikud asuvad varrel hõredalt
160
159
Kõik pähikud on varrel tihedalt koos
163
160
Taimed alusel punakad, tuped võrkkiududega (kiududeks jagunenud lehetupe jäänused)
160
Taimed pole alusel punakad, võrkkiude pole
161
161
Tipmine pähik teistest u. kaks korda pikem, nuiakujuline
161
Tipmine pähik teistest alla kahe korra pikem
162
162
Põisikud püstised, lühikese nokaga
162
Põisikud laiuvad või rõhtsad, ilma nokata või pika nokaga
163
Taimed pika risoomiga. Pähikutega varred kasvavad tavaliselt ridadena
163
Taimed pika risoomita. Pähikuid kandvad varred ei kasva ridadena
164
164
Põisikud pähikus püstiselt. Kasvab tihedate puhmikutena
164
Põisikud asetsevad pähikus rõhtsalt või tähtjalt. Puhmikuid ei moodusta
165
165
Taime alaosa helepunase tooniga. Keeleke 2-4 korda laiusest pikem. Põisikud alaosas käsnja koega, 5,4-6,5 mm pikad
165
Taime alaosa pole punakas. Keelekepikkusest laiem. Põisik pole alusel käsnjas, 3-4 mm pikk
166
Emakakaelu 2. Põisikud tavaliselt enam-vähem kaksikkumerad
167
166
Emakakaelu 3. Põisikud 3-nurkse või rulja ristlõikega
169
167
Mätta või tiheda kogumikuna kasvavsd roomava risoomita taimed
167
Taimed roomava risoomiga, mättaid ei moodusta
168
168
Lehed 1-3(5) mm laiad, kuivades sisserulluvate servadega. Isaspäikuid 1
168
Lehed (3)5-10 mm laiad, servad rulluvad kuivades väljapoole. Isaspähikuid 2-4
169
Lehetuped või lehed või varred karvased
169
Lehetuped, lehed ja varred paljad
170
170
Alumine kandeleht ei ümbritse vart
171
170
Alumine kandeleht 2-10 mm ulatuses ümber varre
172
171
Põisikud rõhtsad, järsult nokaks ahenevad
171
Põisikud püstised, ahenevad nokaks aeglaselt
172
Murusalt või väga hõredate puhmikutena kasvav pikarisoomilised taimed
172
Tihedate puhmikutena kasvavad taimed, roomav risoom puudub või väga lühike
173
Õisik täha sarnane, süstjas kuni ovaalne
174
173
Õisik harunenud pööris
179
175
Pähikud kahekaupa igas sõlmekohas
176
Tähk ühekülgne, pähikud kahe reana varre ühel küljel
176
Tähk pole ühekülgne
177
177
Pähikud ümber kogu varre
178
177
Pähikud varre vastaskülgedel
179
Tugevad risoomiga taimed, pilliroo moodi, sageli üle 2 m kõrged, vars 0,5-1 cm läbimõõdus
179
Taimed väiksemad, ei meenuta pilliroogu, vars peenem
180
181
Keelekese asemel karvaring
181
Keeleke kilejas või puudb
182
182
Pähikud 2 või rohkema õiega
183
183
Pähikus rohkem kui 2 õit
185
184
Lehed 2-5 mm laiad, lamedad või vahel kokkurullunud. Ohe sirge
184
Lehed niitjad, alla 1 mm laiad, tihedalt kokkurullunud. Ohe teravalt põvjas
185
Ohe kaarjas või põlvjas
186
Õisik tihe, sagaraline, enam-vähem ühekülgne pööris
186
Õisik hõre, pole ühekülgne
187
187
Ohe ei asu lible kahe hambakese vahel (luup!). Taim paljas või väga lühikeste karvadega
188
187
Ohe asub lible kahe hambakese vahel. Taimed pikkade karvadega vartel või lehtedel
188
Lehed üle 0,7 mm laiad, siledad. Keeleke lühike, kõrvakesteta (luup!)
188
Lehed alla 0,7 mm laiad, karedad. Keeleke kõrvakestega
189
Keelekese asemel karvaring
189
Keeleke olemas, kilejas
190
190
Pähikud 1-õielised
191
190
Pähikud 2 või rohkemaõielised
196
191
Pähikud tavaliselt üle 4 mm pikad, välissõkla alusel pika karvatutiga
192
191
Pähikud alla 4 mm pikad, ilma välissõkalt ümbritsevate karvadeta
194
192
Pähikus välimiste liblede paar 5 mm pikk, sisemised palju lühemad (1,5 mm), harjasjad
192
Pähikus liblesid üks paar
193
193
Sõklad karedad, pikemad kui ümbritsevad karvad (luup!)
193
Sõklad siledad, pole ümbritsevatest karvadest pikemad
194
Mitteõitsvatel võrsetel keeleke laiusest lühem
194
Mitteõitsvatel võrsetel keeleke laiusest pikem
195
195
Risoomid rohkem kui 3 soomusja lehega. Lehed 5-10 mm laiad. Õisik lai ka peale õitsemist, 10-20 cm pikk, rõhtsate harudega
195
Risoomid puuduvad või lühikesed, ilma soomusjate lehtedeta. Lehed 3-7 mm laiad. Õisik tõmbub peale õitsemist kokku, 5-15 cm pikk, harud püstised
196
Õisik tihe, kas piklik-ruljas ja täha moodi või munajahõlmine
197
196
Õisik hõre, püramiidja väliskujuga
198
197
Pähikud 2-õielised, varrel ühe reana, õisik piklik, harunemata
197
Pähikus 2 või rohkem õit, õisik haruneb
198
Pähikud südajad, rippuvad
198
Pähikud pole südajad ega rippuvad
199
199
Pähikud üle 2-3 korra laiusest pikemad, tavaliselt rohkem kui 5 õiega ja üle 4 mm pikad. Alumine välissõkal ilma andruta (luup!)
199
Pähikud munajad, mitte üle 2-3 korra laiusest pikemad, 4-5 (6) õiega, tavaliselt alla 4 mm pikad. Alumine välissõkal andruga
200
200
Üheaastased tallatud kasvukohtade taimed. Välissaõkal roodudel ja servas ripskarvane
200
Mitmeaastased taimed. Välissõkla rood krobelised või karvased ainult alaosas
201
201
Keeleke üle 1 mm pikk, terav
201
Keeleke puudub või alla 1 mm pikk
202
202
Risoome pole. Kõik võrsed viljuvad. Pähikud alla 4 mm pikad
202
Risoomidega, nii õitsvate kui mitteõitsvate võsudega. Pähikud u. 4 mm pikad
203
203
Taim hõredalt karvane. Alumised lehed lamedad või renjad, palju lühemad kui vars. Keeleke laskub lehetupe servale
203
Taim tihedalt karvane. Alumised lehed tugevalt kokkurullunud, harjasjad, sama pikad kui vars. Keeleke pole laskuv
204
Lihakate lehtedega taimed
205
204
Lehed õhukesed, pole lihakad
206
205
Lehed lamedad, üle 1 cm laiad
205
Lehed pole lamedad, alla 1 cm laiad
206
Õied üldkatisega ümbritsetud korvõisikutes
207
206
Õied pole üldkatisega ümbritsetud korvõisikutes
217
207
Kõik õied keele taolised (keelõied, asümmeetrilised)
208
207
Putkõied olemas, keelõied puuduvad või on ainult korvõisiku servas
211
208
Õitsvad varred lehtedeta (kõik lehed juurmised)
209
208
Õitsvad varred lehtedega
209
Leheserv terve. Roomavate võsunditega taimed
209
Leheserv hambuline. Roomavate võsunditeta taimed
210
210
Korvõisikud üksikult harunemata varte tippudes
210
Õisikud pole üksikult, varred harunevad
211
Taime lehed ja/või varred ogalised
211
Taimed pole ogalised
212
212
Kõik õied korvõisikus erekollased kuni kahvatukollased
212
Vähemalt mõned õied pole kollased
213
213
Vähemalt mõned õied õisikus valged
214
213
Vähemalt õisiku servmised õied sinised kuni roosad, valgeid õisi pole
215
214
Õisikud üle 3 cm läbimõõdus
214
Õisikud alla 3 cm läbimõõdus
215
Taimed pikkade roomavate võsunditega, tavaliselt alla 30 cm kõrged
215
Taimed roomavate võsunditeta, tavaliselt üle 30 cm kõrged
216
216
Kõik õied roosad (lillakad)
216
Keskmised õied kollased, servmised lillakad
217
Õied pole sarikatena
220
218
Lehed lõhnavad muljumisel tugevalt küüslaugu järgi
218
Lehed ei lõhna küüslaugu järgi
219
219
Kroonlehti 6. Juurmisi lehti üks, lineaalne
219
Kroonlehti 3 või 5. Juurmisi lehti rohkem kui üks, lailineaalsed või elliptilised
220
Õied bilateraalsümmeetrilised
221
220
Õied radiaalsümmeetrilised
228
221
Leheserv hambuline kuni hõlmine
222
221
Leheserv terve (või lehed õitseajal puuduvad)
227
222
Lehed rootsutud või peaaegu rootsutud
222
Lehed selgelt rootsulised
223
223
Õied osaliselt kollased, kahe- kuni kolmevärvilised. Külgmised kroonlehed suunatud ülespoole
223
Õied valged, sinised või lillad. Külgmised kroonlehed suunatud allapoole
224
224
Lehistunud õitsvat vart ei ole, lehed ainult juurmise rosetina (vahel esinevad roomavad võsundid)
224
Lehistunud õitsev vars olemas
225
225
Juurmist leherosetti pole. Lehed tavaliselt laiusest pikemad
225
Juurmine leherosett olemas. Lehed tavaliselt võrdse pikkuse ja laiusega
226
226
Taimed 3-10 cm kõrged, üleni lühikarvased (sageli hallikad), juurmisi lehti palju, kuni 1,5 cm laiad
226
Taimed suuremad, paljad või üksikute karvadega, rosetilehti vähe, laiemad kui 1,5 cm
227
Kroonlehed alusel kokku kasvanud
228
Vähemalt alumised lehed sirge, südaja või noolja alusega
229
228
Kõik lehed ümara või aheneva alusega
233
229
Varred väga pikad ja väänduvad või ronivad
229
Varred pole väänduvad ega ronivad
230
230
Lehti 2 (harva 1), paralleelsete roodudega
230
Lehti rohkem kui 2, pole paralleelsete roodudega
231
231
Kroonlehed vähemalt alusel kokku kasvanud
231
Kroonlehed täiesti vabad
232
233
Lehed okkataolised, igihaljad, kinnituvad varrele männastena
234
233
Lehed pole okkataolised, ei kinnitu männastena
235
234
Lehed 2-4 korda laiusest pikemad, kõige laiemad keskkohast allpool, serv kaardunud. Õied kahesoolised (emakate ja tolmukatega)
234
Lehed 3-5 korda laiusest pikemad, servad paralleelsed. Õied ainult tolmukate või ainult emakatega
235
Õitsvad varred lehtedeta (vahel väikeste kandelehekestega), kõik lehed varre alusel juurmise kodarikuna
236
235
Õitsvad varred lehistunud
240
236
Õied rootsutud, ruljate tähkõisikute või ümarate nuttidena
237
236
Õied rootsulised, üksikult või õisikutena
239
237
Lehed harva üle 3 korra laiusest pikemad, munajad kuni elliptilised
237
Lehed laiusest palju pikemad, süstjad kuni lineaalsed
238
238
Lehed süstjad, lamedad, karvased, pole lihakad, tumedate täppideta. Pole mereranniku ega sooldunud pinnase taimed
238
Lehed lineaalsed, renjad, paljad, lihakad, tumedate täppidega. Mereranniku ja sooldunud pinnase taimed
239
Lehed selgelt rootsulised
241
Leheserv peenehambaline
242
Varred peenikesed, niitjad, roomavad. Lehed kuni 8 mm pikad
242
Varred pole niitjad. Lehed üle 8 mm pikad
243
243
Lehed pealt tuhmid, mõlemal pinnal silmatorkava võrkroodumisega
243
Lehed pealt läikivad, alt paljude kollakate näärmetäppidega
244
Lehe või lehrootsu alus kileja vart ümbritseva tupega (tõrvega)
244
Lehe ja leherootsu alus kileja tupeta
245
245
Kroonlehed vähemalt alusel kokku kasvanud
246
246
Lehed ja varred täiesti paljad, õied pole sinised
246
Lehed ja/või vähemalt varred karvased (kui paljad, siis õied sinised)
247
247
Õied helesinised, kellukjad. Vili kupar
248
247
Õied pole kellukjad (kui on kellukjad, siis roosad). Vili pole kupar
249
248
Tupplehed palju lühemad kui pool õiekrooni putkeosa
248
Tupplehed ulatuvad pooleni õiekrooni putkeosast
249
Tupp ühepikkuste sirgete, tipu poole suuntud lidus karvadega (luup!)
250
249
Tupp konksja tipuga karvadega või karvad kahesugused: mõned eemalehoiduvad, konksjatipulised, teised lühemad, peenemad, konksja tiputa
251
250
Tupp variseb peale viljumist, õitseajal lõhestunud kuni poolni pikkusest, tupe hambad kitsaskolmnurksed
250
Tupp püsib peale viljumist, õitseajal lõhestunud kolmandikuni pikkusest, tupe hambad laikolmnurksed
251
Õietupp peale viljumist suletud. Viljaraod tupest pikemad, püstised. Vili must
251
Õietupp peale viljumist avatud. Viljaraod sama pikad kui tupp, peaaegu rõhtsad. Vili pruun
252
Õied sinised kuni roosad
253
Vili lineaalne, üle 5 korra laiusest pikem
253
Vili pole lineaalne, alla 3 korra laiusest pikem