1
Taimed täiesti veesisesed või veepinnal ujuvate lehtedega
1
Maismaataimed, või kui veetaimed, siis lehed pole ujuvad ja veest välja ulatuvad
2
2
Lehed kaetud pikkade punaste näärmekarvadega, mis püüavad ja seedivad putukaid
2
Lehtedel selliseid karvu pole
3
3
Taimed nõeljate kuni soomusjate lehtedega, paljunevad eostega
4
4
Lehed soomusjad, liibuvad varrele, paiknevad 4 reana
4
Lehed nõelataolised, hoiavad varrest eemale, paiknevad spiraalselt
5
5
Lehetipp aheneb pikaks valgeks pehmeks karvaks. Eospead 2-3 kaupa varretaolistel kandjatel
5
Lehed selliste karvadeta. Eospead varretaolise kandjata, kinnituvad ühekaupa otse varre tippu
7
Õied kahe tiheda üksteisele järgneva silinderja tõlvikuna, alumine, sametjas, koosneb emasõitest, ülemine isasõitest
8
Vähemalt alumised lehed rootsuga
9
8
Kõik lehed rootsutud
17
9
Lehed paralleelsete roodudega, kõik lehed juurmised
10
9
Lehed pole paralleelsete roodudega, lehed olemas ka varrel
12
10
Lehed harva üle 3 korra laiusest pikemad, ümarad kuni elliptilised
10
Lehed laiusest palju pikemad, süstjad kuni lineaalsed
11
11
Lehed süstjad, lamedad, karvased, pole lihakad, tumedate täppideta. Pole mereranniku ega sooldunud pinnase taimed
11
Lehed lineaalsed, renjad, paljad, lihakad, tumedate täppidega. Mereranniku ja sooldunud pinnase taimed
12
Lehed sulgroodsed või ühe rooga
13
13
Vili pole tiivuline. Abilehed puuduvad või on vabad, pole vart ümbritsevaks kilejaks tupeks (tõrveks) kokku kasvanud
13
Viljad tiivulised. Abilehed moodustavad kileja vart ümbritseva tupe (tõrve)
14
14
Lehed nooljad või odajad, hapuka maitsega. Õied ühesoolised
15
14
Lehe alus südajas, ümar või kiiljas, mitte kunagi nooljas või odajas, pole hapuka maitsega. Õied kahesoolised
16
15
Lehed tavaliselt alla 2 cm laiad. Õiekattelehed seemnete pikkused (alla 1,5 mm)
15
Lehed tavaliselt üle 2 cm laiad. Õiekattelehed seemnetest pikemad (üle 2 mm)
16
Vähemalt üks vilja külg selge mõhnaga
17
Õied radiaalsümmeetrilised (vaadake tähelepanelikult õit või vilja tugeva luubiga)
18
17
Õied pole radiaalsümmeetrilised
26
18
Lehed vähemalt alusel pikkade valgete karvadega
19
18
Lehed paljad või väga lühikeste karvadega
20
19
Õied üksikult, pikaraolised, õieraod erineva pikkusega
19
Õied 3- kuni mitmekaupa osaõisikutes, nuttide või kobaratena
20
Õied ruljate tähkõisikute või ümarate nuttidena
21
20
Õied pole ruljate tähkõisikute ega ümarate nuttidena
22
21
Märgade niitude ja soode taim. Risoom peenike, võsunditega. Vili jaguneb 3 osaviljaks
21
Mererannataim. Risoom jäme, võsunditeta. Vili jaguneb 6 osaviljaks
22
Üheaastased väikesed taimed. Õied üksikult või 2(3)-kaupa
22
Mitmeaastased tugevad taimed. Õied pole üksikult
23
23
Varred lehistumata (varre alusel labata lehetuped). Õisik külgmine, näib asuvat umbes varre keskkohas, sest pikk püstine ruljas õisiku kandeleht tundub varre pikendusena
24
23
Varred lehistunud. Õisik tipmine. Õisiku kandeleht suhteliselt lühike, allakäändunud, ei näi varre pikendusena
25
24
Vars peenem, vaoline, eriti allosas. Alumised labata tuped hele- kuni hallikaspruunid. Õisiku kandeleht puhetunud tupega. Õisikuraod väga lühikesed (ei ole nähtavad), õisik kerajas, tihe. Kupar tumepruun
24
Vars tugev, sile. Alumised labata tuped punakaspruunid. Õisikuraod ebavõrdse pikkusega, õisik rohekaspruun, hõre, haraline. Kupar roostepruun
25
Lehed rististe vaheseinteta (lõigake leht lõikudeks!)
25
Leht rististe vaheseintega
26
Varred seest säsikad (pole õõnsad), kolmnurksed kuni ümarad, ilma sõlmekohtadeta (CYPERACEAE - LÕIKHEINALISED)
27
26
Varred alati seest õõnsad, alati ümarad, selgete sõlmekohtdega (POACEAE - KÕRRELISED)
47
27
Õisik pikkade, valgete siidjate õiekattekarvadega
27
Õisik pole valgete siidjate karvadega (õiekattekarvad puuduvad või on väga lühiksed)
28
28
Õied kahesoolised, emakate ja tolmukatega (luup!). NB! See on raskesti jälgitav tunnus. Kui jääte hätta, vaadake üle siin välja tulevate liikide pildid ja otsustage pildi järgi
29
28
Õied ühesoolised, tolmukate või emakatega
31
29
Pähikud õisikus kahe reana, õisikuid üks
29
Pähikud pole kaherealiselt, õisikuid rohkem
30
30
Õisik külgmine, varretaoline kõrgleht ulatub üle pähikute
31
Pähikud väliselt üksteisega sarnased, tipmine tavaliselt vähemalt osaliselt emasõitega
32
31
Pähikud välimuselt erinevad: ülemised ainult isasõitega, alumised ainult emasõitega
40
32
Lehetupe vaba serv ainult ülaosas (2-3 mm) kilejas, edasi rohtjas
32
Lehetupp ülaservast allapoole pikalt kilejas
33
33
Vähemalt alumised pähikud asuvad varrel hõredalt
34
33
Kõik pähikud on varrel tihedalt koos
37
34
Taimed alusel punakad, tuped võrkkiududega (kiududeks jagunenud lehetupe jäänused)
34
Taimed pole alusel punakad, võrkkiude pole
35
35
Tipmine pähik teistest u. kaks korda pikem, nuiakujuline
35
Tipmine pähik teistest alla kahe korra pikem
36
36
Põisikud püstised, lühikese nokaga
36
Põisikud laiuvad või rõhtsad, ilma nokata või pika nokaga
37
Taimed pika risoomiga. Pähikutega varred kasvavad tavaliselt ridadena
37
Taimed pika risoomita. Pähikuid kandvad varred ei kasva ridadena
38
38
Põisikud pähikus püstiselt. Kasvab tihedate puhmikutena
38
Põisikud asetsevad pähikus rõhtsalt või tähtjalt. Puhmikuid ei moodusta
39
39
Taime alaosa helepunase tooniga. Keeleke 2-4 korda laiusest pikem. Põisikud alaosas käsnja koega, 5,4-6,5 mm pikad
39
Taime alaosa pole punakas. Keelekepikkusest laiem. Põisik pole alusel käsnjas, 3-4 mm pikk
40
Emakakaelu 2. Põisikud tavaliselt enam-vähem kaksikkumerad
41
40
Emakakaelu 3. Põisikud 3-nurkse või rulja ristlõikega
43
41
Mätta või tiheda kogumikuna kasvavsd roomava risoomita taimed
41
Taimed roomava risoomiga, mättaid ei moodusta
42
42
Lehed 1-3(5) mm laiad, kuivades sisserulluvate servadega. Isaspäikuid 1
42
Lehed (3)5-10 mm laiad, servad rulluvad kuivades väljapoole. Isaspähikuid 2-4
43
Lehetuped või lehed või varred karvased
43
Lehetuped, lehed ja varred paljad
44
44
Alumine kandeleht ei ümbritse vart
45
44
Alumine kandeleht 2-10 mm ulatuses ümber varre
46
45
Põisikud rõhtsad, järsult nokaks ahenevad
45
Põisikud püstised, ahenevad nokaks aeglaselt
46
Murusalt või väga hõredate puhmikutena kasvav pikarisoomilised taimed
46
Tihedate puhmikutena kasvavad taimed, roomav risoom puudub või väga lühike
47
Õisik täha sarnane, süstjas kuni ovaalne
48
47
Õisik harunenud pööris
53
49
Pähikud kahekaupa igas sõlmekohas
50
Tähk ühekülgne, pähikud kahe reana varre ühel küljel
50
Tähk pole ühekülgne
51
51
Pähikud ümber kogu varre
52
51
Pähikud varre vastaskülgedel
53
Tugevad risoomiga taimed, pilliroo moodi, sageli üle 2 m kõrged, vars 0,5-1 cm läbimõõdus
53
Taimed väiksemad, ei meenuta pilliroogu, vars peenem
54
55
Keelekese asemel karvaring
55
Keeleke kilejas või puudb
56
56
Pähikud 2 või rohkema õiega
57
57
Pähikus rohkem kui 2 õit
59
58
Lehed 2-5 mm laiad, lamedad või vahel kokkurullunud. Ohe sirge
58
Lehed niitjad, alla 1 mm laiad, tihedalt kokkurullunud. Ohe teravalt põvjas
59
Ohe kaarjas või põlvjas
60
Õisik tihe, sagaraline, enam-vähem ühekülgne pööris
60
Õisik hõre, pole ühekülgne
61
61
Ohe ei asu lible kahe hambakese vahel (luup!). Taim paljas või väga lühikeste karvadega
62
61
Ohe asub lible kahe hambakese vahel. Taimed pikkade karvadega vartel või lehtedel
62
Lehed üle 0,7 mm laiad, siledad. Keeleke lühike, kõrvakesteta (luup!)
62
Lehed alla 0,7 mm laiad, karedad. Keeleke kõrvakestega
63
Keelekese asemel karvaring
63
Keeleke olemas, kilejas
64
64
Pähikud 2 või rohkemaõielised
70
65
Pähikud tavaliselt üle 4 mm pikad, välissõkla alusel pika karvatutiga
66
65
Pähikud alla 4 mm pikad, ilma välissõkalt ümbritsevate karvadeta
68
66
Pähikus välimiste liblede paar 5 mm pikk, sisemised palju lühemad (1,5 mm), harjasjad
66
Pähikus liblesid üks paar
67
67
Sõklad karedad, pikemad kui ümbritsevad karvad (luup!)
67
Sõklad siledad, pole ümbritsevatest karvadest pikemad
68
Mitteõitsvatel võrsetel keeleke laiusest lühem
68
Mitteõitsvatel võrsetel keeleke laiusest pikem
69
69
Risoomid rohkem kui 3 soomusja lehega. Lehed 5-10 mm laiad. Õisik lai ka peale õitsemist, 10-20 cm pikk, rõhtsate harudega
69
Risoomid puuduvad või lühikesed, ilma soomusjate lehtedeta. Lehed 3-7 mm laiad. Õisik tõmbub peale õitsemist kokku, 5-15 cm pikk, harud püstised
70
Õisik tihe, kas piklik-ruljas ja täha moodi või munajahõlmine
71
70
Õisik hõre, püramiidja väliskujuga
72
71
Pähikud 2-õielised, varrel ühe reana, õisik piklik, harunemata
71
Pähikus 2 või rohkem õit, õisik haruneb
72
Pähikud südajad, rippuvad
72
Pähikud pole südajad ega rippuvad
73
73
Pähikud üle 2-3 korra laiusest pikemad, tavaliselt rohkem kui 5 õiega ja üle 4 mm pikad. Alumine välissõkal ilma andruta (luup!)
73
Pähikud munajad, mitte üle 2-3 korra laiusest pikemad, 4-5 (6) õiega, tavaliselt alla 4 mm pikad. Alumine välissõkal andruga
74
74
Üheaastased tallatud kasvukohtade taimed. Välissaõkal roodudel ja servas ripskarvane
74
Mitmeaastased taimed. Välissõkla rood krobelised või karvased ainult alaosas
75
75
Keeleke üle 1 mm pikk, terav
75
Keeleke puudub või alla 1 mm pikk
76
76
Risoome pole. Kõik võrsed viljuvad. Pähikud alla 4 mm pikad
76
Risoomidega, nii õitsvate kui mitteõitsvate võsudega. Pähikud u. 4 mm pikad
77
77
Taim hõredalt karvane. Alumised lehed lamedad või renjad, palju lühemad kui vars. Keeleke laskub lehetupe servale
77
Taim tihedalt karvane. Alumised lehed tugevalt kokkurullunud, harjasjad, sama pikad kui vars. Keeleke pole laskuv
78
Lihakate lehtedega taimed
79
78
Lehed õhukesed, pole lihakad
80
79
Lehed lamedad, üle 1 cm laiad
79
Lehed pole lamedad, alla 1 cm laiad
80
Õied üldkatisega ümbritsetud korvõisikutes
81
80
Õied pole üldkatisega ümbritsetud korvõisikutes
91
81
Kõik õied keele taolised (keelõied, asümmeetrilised)
82
81
Putkõied olemas, keelõied puuduvad või on ainult korvõisiku servas
85
82
Õitsvad varred lehtedeta (kõik lehed juurmised)
83
82
Õitsvad varred lehtedega
83
Leheserv terve. Roomavate võsunditega taimed
83
Leheserv hambuline. Roomavate võsunditeta taimed
84
84
Korvõisikud üksikult harunemata varte tippudes
84
Õisikud pole üksikult, varred harunevad
85
Taime lehed ja/või varred ogalised
85
Taimed pole ogalised
86
86
Kõik õied korvõisikus erekollased kuni kahvatukollased
86
Vähemalt mõned õied pole kollased
87
87
Vähemalt mõned õied õisikus valged
88
87
Vähemalt õisiku servmised õied sinised kuni roosad, valgeid õisi pole
89
88
Õisikud üle 3 cm läbimõõdus
88
Õisikud alla 3 cm läbimõõdus
89
Taimed pikkade roomavate võsunditega, tavaliselt alla 30 cm kõrged
89
Taimed roomavate võsunditeta, tavaliselt üle 30 cm kõrged
90
90
Kõik õied roosad (lillakad)
90
Keskmised õied kollased, servmised lillakad
91
Õied pole sarikatena
94
92
Lehed lõhnavad muljumisel tugevalt küüslaugu järgi
92
Lehed ei lõhna küüslaugu järgi
93
93
Kroonlehti 6. Juurmisi lehti üks, lineaalne
93
Kroonlehti 3 või 5. Juurmisi lehti rohkem kui üks, lailineaalsed või elliptilised
94
Õied bilateraalsümmeetrilised
95
94
Õied radiaalsümmeetrilised
102
95
Leheserv hambuline kuni hõlmine
96
95
Leheserv terve (või lehed õitseajal puuduvad)
101
96
Lehed rootsutud või peaaegu rootsutud
96
Lehed selgelt rootsulised
97
97
Õied osaliselt kollased, kahe- kuni kolmevärvilised. Külgmised kroonlehed suunatud ülespoole
97
Õied valged, sinised või lillad. Külgmised kroonlehed suunatud allapoole
98
98
Lehistunud õitsvat vart ei ole, lehed ainult juurmise rosetina (vahel esinevad roomavad võsundid)
98
Lehistunud õitsev vars olemas
99
99
Juurmist leherosetti pole. Lehed tavaliselt laiusest pikemad
99
Juurmine leherosett olemas. Lehed tavaliselt võrdse pikkuse ja laiusega
100
100
Taimed 3-10 cm kõrged, üleni lühikarvased (sageli hallikad), juurmisi lehti palju, kuni 1,5 cm laiad
100
Taimed suuremad, paljad või üksikute karvadega, rosetilehti vähe, laiemad kui 1,5 cm
101
Kroonlehed alusel kokku kasvanud
102
Vähemalt alumised lehed sirge, südaja või noolja alusega
103
102
Kõik lehed ümara või aheneva alusega
107
103
Varred väga pikad ja väänduvad või ronivad
103
Varred pole väänduvad ega ronivad
104
104
Lehti 2 (harva 1), paralleelsete roodudega
104
Lehti rohkem kui 2, pole paralleelsete roodudega
105
105
Kroonlehed vähemalt alusel kokku kasvanud
105
Kroonlehed täiesti vabad
106
107
Lehed okkataolised, igihaljad, kinnituvad varrele männastena
108
107
Lehed pole okkataolised, ei kinnitu männastena
109
108
Lehed 2-4 korda laiusest pikemad, kõige laiemad keskkohast allpool, serv kaardunud. Õied kahesoolised (emakate ja tolmukatega)
108
Lehed 3-5 korda laiusest pikemad, servad paralleelsed. Õied ainult tolmukate või ainult emakatega
109
Õitsvad varred lehtedeta (vahel väikeste kandelehekestega), kõik lehed varre alusel juurmise kodarikuna
110
109
Õitsvad varred lehistunud
114
110
Õied rootsutud, ruljate tähkõisikute või ümarate nuttidena
111
110
Õied rootsulised, üksikult või õisikutena
113
111
Lehed harva üle 3 korra laiusest pikemad, munajad kuni elliptilised
111
Lehed laiusest palju pikemad, süstjad kuni lineaalsed
112
112
Lehed süstjad, lamedad, karvased, pole lihakad, tumedate täppideta. Pole mereranniku ega sooldunud pinnase taimed
112
Lehed lineaalsed, renjad, paljad, lihakad, tumedate täppidega. Mereranniku ja sooldunud pinnase taimed
113
Lehed selgelt rootsulised
115
Leheserv peenehambaline
116
Varred peenikesed, niitjad, roomavad. Lehed kuni 8 mm pikad
116
Varred pole niitjad. Lehed üle 8 mm pikad
117
117
Lehed pealt tuhmid, mõlemal pinnal silmatorkava võrkroodumisega
117
Lehed pealt läikivad, alt paljude kollakate näärmetäppidega
118
Lehe või lehrootsu alus kileja vart ümbritseva tupega (tõrvega)
118
Lehe ja leherootsu alus kileja tupeta
119
119
Kroonlehed vähemalt alusel kokku kasvanud
120
120
Lehed ja varred täiesti paljad, õied pole sinised
120
Lehed ja/või vähemalt varred karvased (kui paljad, siis õied sinised)
121
121
Õied helesinised, kellukjad. Vili kupar
122
121
Õied pole kellukjad (kui on kellukjad, siis roosad). Vili pole kupar
123
122
Tupplehed palju lühemad kui pool õiekrooni putkeosa
122
Tupplehed ulatuvad pooleni õiekrooni putkeosast
123
Tupp ühepikkuste sirgete, tipu poole suuntud lidus karvadega (luup!)
124
123
Tupp konksja tipuga karvadega või karvad kahesugused: mõned eemalehoiduvad, konksjatipulised, teised lühemad, peenemad, konksja tiputa
125
124
Tupp variseb peale viljumist, õitseajal lõhestunud kuni poolni pikkusest, tupe hambad kitsaskolmnurksed
124
Tupp püsib peale viljumist, õitseajal lõhestunud kolmandikuni pikkusest, tupe hambad laikolmnurksed
125
Õietupp peale viljumist suletud. Viljaraod tupest pikemad, püstised. Vili must
125
Õietupp peale viljumist avatud. Viljaraod sama pikad kui tupp, peaaegu rõhtsad. Vili pruun
126
Õied sinised kuni roosad
127
Vili lineaalne, üle 5 korra laiusest pikem
127
Vili pole lineaalne, alla 3 korra laiusest pikem