1
Lehed varrel sõlmekohtades männastena
2
1
Lehed pole männastena
6
2
Lehe serv selgelt hambuline
2
Lehe serv pole hambuline
3
3
Lehed üle 1 cm laiad. Õied üle 1 cm läbimõõdus, kroonlehti 5
3
Lehed alla 1 cm laiad. Õied alla 1 cm läbimõõdus, kroonlehti 4
4
4
Õied tume- kuni helekollased
4
Õied valged kuni rohekasvalged
5
5
Lehed 3 paralleelse rooga
6
Taimed täiesti veesisesed või veepinnal ujuvate lehtedega
6
Maismaataimed, või kui veetaimed, siis lehed pole ujuvad ja veest välja ulatuvad
7
7
Lehed kaetud pikkade punaste näärmekarvadega, mis püüavad ja seedivad putukaid
7
Lehtedel selliseid karvu pole
8
8
Taimed nõeljate kuni soomusjate lehtedega, paljunevad eostega
9
9
Lehed soomusjad, liibuvad varrele, paiknevad 4 reana
9
Lehed nõelataolised, hoiavad varrest eemale, paiknevad spiraalselt
10
10
Lehetipp aheneb pikaks valgeks pehmeks karvaks. Eospead 2-3 kaupa varretaolistel kandjatel
10
Lehed selliste karvadeta. Eospead varretaolise kandjata, kinnituvad ühekaupa otse varre tippu
11
Õied kroonlehtedeta
12
11
Õied kroonlehtedega
83
12
Õied kahe tiheda üksteisele järgneva silinderja tõlvikuna, alumine, sametjas, koosneb emasõitest, ülemine isasõitest
12
Õisikud teistsugused
13
13
Vähemalt alumised lehed rootsuga
14
13
Kõik lehed rootsutud
22
14
Lehed paralleelsete roodudega, kõik lehed juurmised
15
14
Lehed pole paralleelsete roodudega, lehed olemas ka varrel
17
15
Lehed harva üle 3 korra laiusest pikemad, ümarad kuni elliptilised
15
Lehed laiusest palju pikemad, süstjad kuni lineaalsed
16
16
Lehed süstjad, lamedad, karvased, pole lihakad, tumedate täppideta. Pole mereranniku ega sooldunud pinnase taimed
16
Lehed lineaalsed, renjad, paljad, lihakad, tumedate täppidega. Mereranniku ja sooldunud pinnase taimed
17
Lehed sulgroodsed või ühe rooga
18
18
Vili pole tiivuline. Abilehed puuduvad või on vabad, pole vart ümbritsevaks kilejaks tupeks (tõrveks) kokku kasvanud
18
Viljad tiivulised. Abilehed moodustavad kileja vart ümbritseva tupe (tõrve)
19
19
Lehed nooljad või odajad, hapuka maitsega. Õied ühesoolised
20
19
Lehe alus südajas, ümar või kiiljas, mitte kunagi nooljas või odajas, pole hapuka maitsega. Õied kahesoolised
21
20
Lehed tavaliselt alla 2 cm laiad. Õiekattelehed seemnete pikkused (alla 1,5 mm)
20
Lehed tavaliselt üle 2 cm laiad. Õiekattelehed seemnetest pikemad (üle 2 mm)
21
Vähemalt üks vilja külg selge mõhnaga
22
Õied radiaalsümmeetrilised (vaadake tähelepanelikult õit või vilja tugeva luubiga)
23
22
Õied pole radiaalsümmeetrilised
31
23
Lehed vähemalt alusel pikkade valgete karvadega
24
23
Lehed paljad või väga lühikeste karvadega
25
24
Õied üksikult, pikaraolised, õieraod erineva pikkusega
24
Õied 3- kuni mitmekaupa osaõisikutes, nuttide või kobaratena
25
Õied ruljate tähkõisikute või ümarate nuttidena
26
25
Õied pole ruljate tähkõisikute ega ümarate nuttidena
27
26
Märgade niitude ja soode taim. Risoom peenike, võsunditega. Vili jaguneb 3 osaviljaks
26
Mererannataim. Risoom jäme, võsunditeta. Vili jaguneb 6 osaviljaks
27
Üheaastased väikesed taimed. Õied üksikult või 2(3)-kaupa
27
Mitmeaastased tugevad taimed. Õied pole üksikult
28
28
Varred lehistumata (varre alusel labata lehetuped). Õisik külgmine, näib asuvat umbes varre keskkohas, sest pikk püstine ruljas õisiku kandeleht tundub varre pikendusena
29
28
Varred lehistunud. Õisik tipmine. Õisiku kandeleht suhteliselt lühike, allakäändunud, ei näi varre pikendusena
30
29
Vars peenem, vaoline, eriti allosas. Alumised labata tuped hele- kuni hallikaspruunid. Õisiku kandeleht puhetunud tupega. Õisikuraod väga lühikesed (ei ole nähtavad), õisik kerajas, tihe. Kupar tumepruun
29
Vars tugev, sile. Alumised labata tuped punakaspruunid. Õisikuraod ebavõrdse pikkusega, õisik rohekaspruun, hõre, haraline. Kupar roostepruun
30
Lehed rististe vaheseinteta (lõigake leht lõikudeks!)
30
Leht rististe vaheseintega
31
Varred seest säsikad (pole õõnsad), kolmnurksed kuni ümarad, ilma sõlmekohtadeta (CYPERACEAE - LÕIKHEINALISED)
32
31
Varred alati seest õõnsad, alati ümarad, selgete sõlmekohtdega (POACEAE - KÕRRELISED)
52
32
Õisik pikkade, valgete siidjate õiekattekarvadega
32
Õisik pole valgete siidjate karvadega (õiekattekarvad puuduvad või on väga lühiksed)
33
33
Õied kahesoolised, emakate ja tolmukatega (luup!). NB! See on raskesti jälgitav tunnus. Kui jääte hätta, vaadake üle siin välja tulevate liikide pildid ja otsustage pildi järgi
34
33
Õied ühesoolised, tolmukate või emakatega
36
34
Pähikud õisikus kahe reana, õisikuid üks
34
Pähikud pole kaherealiselt, õisikuid rohkem
35
35
Õisik külgmine, varretaoline kõrgleht ulatub üle pähikute
36
Pähikud väliselt üksteisega sarnased, tipmine tavaliselt vähemalt osaliselt emasõitega
37
36
Pähikud välimuselt erinevad: ülemised ainult isasõitega, alumised ainult emasõitega
45
37
Lehetupe vaba serv ainult ülaosas (2-3 mm) kilejas, edasi rohtjas
37
Lehetupp ülaservast allapoole pikalt kilejas
38
38
Vähemalt alumised pähikud asuvad varrel hõredalt
39
38
Kõik pähikud on varrel tihedalt koos
42
39
Taimed alusel punakad, tuped võrkkiududega (kiududeks jagunenud lehetupe jäänused)
39
Taimed pole alusel punakad, võrkkiude pole
40
40
Tipmine pähik teistest u. kaks korda pikem, nuiakujuline
40
Tipmine pähik teistest alla kahe korra pikem
41
41
Põisikud püstised, lühikese nokaga
41
Põisikud laiuvad või rõhtsad, ilma nokata või pika nokaga
42
Taimed pika risoomiga. Pähikutega varred kasvavad tavaliselt ridadena
42
Taimed pika risoomita. Pähikuid kandvad varred ei kasva ridadena
43
43
Põisikud pähikus püstiselt. Kasvab tihedate puhmikutena
43
Põisikud asetsevad pähikus rõhtsalt või tähtjalt. Puhmikuid ei moodusta
44
44
Taime alaosa helepunase tooniga. Keeleke 2-4 korda laiusest pikem. Põisikud alaosas käsnja koega, 5,4-6,5 mm pikad
44
Taime alaosa pole punakas. Keelekepikkusest laiem. Põisik pole alusel käsnjas, 3-4 mm pikk
45
Emakakaelu 2. Põisikud tavaliselt enam-vähem kaksikkumerad
46
45
Emakakaelu 3. Põisikud 3-nurkse või rulja ristlõikega
48
46
Mätta või tiheda kogumikuna kasvavsd roomava risoomita taimed
46
Taimed roomava risoomiga, mättaid ei moodusta
47
47
Lehed 1-3(5) mm laiad, kuivades sisserulluvate servadega. Isaspäikuid 1
47
Lehed (3)5-10 mm laiad, servad rulluvad kuivades väljapoole. Isaspähikuid 2-4
48
Lehetuped või lehed või varred karvased
48
Lehetuped, lehed ja varred paljad
49
49
Alumine kandeleht ei ümbritse vart
50
49
Alumine kandeleht 2-10 mm ulatuses ümber varre
51
50
Põisikud rõhtsad, järsult nokaks ahenevad
50
Põisikud püstised, ahenevad nokaks aeglaselt
51
Murusalt või väga hõredate puhmikutena kasvav pikarisoomilised taimed
51
Tihedate puhmikutena kasvavad taimed, roomav risoom puudub või väga lühike
52
Õisik täha sarnane, süstjas kuni ovaalne
53
52
Õisik harunenud pööris
58
54
Pähikud kahekaupa igas sõlmekohas
55
Tähk ühekülgne, pähikud kahe reana varre ühel küljel
55
Tähk pole ühekülgne
56
56
Pähikud ümber kogu varre
57
56
Pähikud varre vastaskülgedel
58
Tugevad risoomiga taimed, pilliroo moodi, sageli üle 2 m kõrged, vars 0,5-1 cm läbimõõdus
58
Taimed väiksemad, ei meenuta pilliroogu, vars peenem
59
60
Keelekese asemel karvaring
60
Keeleke kilejas või puudb
61
61
Pähikud 2 või rohkema õiega
62
62
Pähikus rohkem kui 2 õit
64
63
Lehed 2-5 mm laiad, lamedad või vahel kokkurullunud. Ohe sirge
63
Lehed niitjad, alla 1 mm laiad, tihedalt kokkurullunud. Ohe teravalt põvjas
64
Ohe kaarjas või põlvjas
65
Õisik tihe, sagaraline, enam-vähem ühekülgne pööris
65
Õisik hõre, pole ühekülgne
66
66
Ohe ei asu lible kahe hambakese vahel (luup!). Taim paljas või väga lühikeste karvadega
67
66
Ohe asub lible kahe hambakese vahel. Taimed pikkade karvadega vartel või lehtedel
67
Lehed üle 0,7 mm laiad, siledad. Keeleke lühike, kõrvakesteta (luup!)
67
Lehed alla 0,7 mm laiad, karedad. Keeleke kõrvakestega
68
Keelekese asemel karvaring
68
Keeleke olemas, kilejas
69
69
Pähikud 2 või rohkemaõielised
75
70
Pähikud tavaliselt üle 4 mm pikad, välissõkla alusel pika karvatutiga
71
70
Pähikud alla 4 mm pikad, ilma välissõkalt ümbritsevate karvadeta
73
71
Pähikus välimiste liblede paar 5 mm pikk, sisemised palju lühemad (1,5 mm), harjasjad
71
Pähikus liblesid üks paar
72
72
Sõklad karedad, pikemad kui ümbritsevad karvad (luup!)
72
Sõklad siledad, pole ümbritsevatest karvadest pikemad
73
Mitteõitsvatel võrsetel keeleke laiusest lühem
73
Mitteõitsvatel võrsetel keeleke laiusest pikem
74
74
Risoomid rohkem kui 3 soomusja lehega. Lehed 5-10 mm laiad. Õisik lai ka peale õitsemist, 10-20 cm pikk, rõhtsate harudega
74
Risoomid puuduvad või lühikesed, ilma soomusjate lehtedeta. Lehed 3-7 mm laiad. Õisik tõmbub peale õitsemist kokku, 5-15 cm pikk, harud püstised
75
Õisik tihe, kas piklik-ruljas ja täha moodi või munajahõlmine
76
75
Õisik hõre, püramiidja väliskujuga
77
76
Pähikud 2-õielised, varrel ühe reana, õisik piklik, harunemata
76
Pähikus 2 või rohkem õit, õisik haruneb
77
Pähikud südajad, rippuvad
77
Pähikud pole südajad ega rippuvad
78
78
Pähikud üle 2-3 korra laiusest pikemad, tavaliselt rohkem kui 5 õiega ja üle 4 mm pikad. Alumine välissõkal ilma andruta (luup!)
78
Pähikud munajad, mitte üle 2-3 korra laiusest pikemad, 4-5 (6) õiega, tavaliselt alla 4 mm pikad. Alumine välissõkal andruga
79
79
Üheaastased tallatud kasvukohtade taimed. Välissaõkal roodudel ja servas ripskarvane
79
Mitmeaastased taimed. Välissõkla rood krobelised või karvased ainult alaosas
80
80
Keeleke üle 1 mm pikk, terav
80
Keeleke puudub või alla 1 mm pikk
81
81
Risoome pole. Kõik võrsed viljuvad. Pähikud alla 4 mm pikad
81
Risoomidega, nii õitsvate kui mitteõitsvate võsudega. Pähikud u. 4 mm pikad
82
82
Taim hõredalt karvane. Alumised lehed lamedad või renjad, palju lühemad kui vars. Keeleke laskub lehetupe servale
82
Taim tihedalt karvane. Alumised lehed tugevalt kokkurullunud, harjasjad, sama pikad kui vars. Keeleke pole laskuv
83
Lihakate lehtedega taimed
84
83
Lehed õhukesed, pole lihakad
85
84
Lehed lamedad, üle 1 cm laiad
84
Lehed pole lamedad, alla 1 cm laiad
85
Õied üldkatisega ümbritsetud korvõisikutes
86
85
Õied pole üldkatisega ümbritsetud korvõisikutes
96
86
Kõik õied keele taolised (keelõied, asümmeetrilised)
87
86
Putkõied olemas, keelõied puuduvad või on ainult korvõisiku servas
90
87
Õitsvad varred lehtedeta (kõik lehed juurmised)
88
87
Õitsvad varred lehtedega
88
Leheserv terve. Roomavate võsunditega taimed
88
Leheserv hambuline. Roomavate võsunditeta taimed
89
89
Korvõisikud üksikult harunemata varte tippudes
89
Õisikud pole üksikult, varred harunevad
90
Taime lehed ja/või varred ogalised
90
Taimed pole ogalised
91
91
Kõik õied korvõisikus erekollased kuni kahvatukollased
91
Vähemalt mõned õied pole kollased
92
92
Vähemalt mõned õied õisikus valged
93
92
Vähemalt õisiku servmised õied sinised kuni roosad, valgeid õisi pole
94
93
Õisikud üle 3 cm läbimõõdus
93
Õisikud alla 3 cm läbimõõdus
94
Taimed pikkade roomavate võsunditega, tavaliselt alla 30 cm kõrged
94
Taimed roomavate võsunditeta, tavaliselt üle 30 cm kõrged
95
95
Kõik õied roosad (lillakad)
95
Keskmised õied kollased, servmised lillakad
96
Õied pole sarikatena
99
97
Lehed lõhnavad muljumisel tugevalt küüslaugu järgi
97
Lehed ei lõhna küüslaugu järgi
98
98
Kroonlehti 6. Juurmisi lehti üks, lineaalne
98
Kroonlehti 3 või 5. Juurmisi lehti rohkem kui üks, lailineaalsed või elliptilised
99
Õied bilateraalsümmeetrilised
100
99
Õied radiaalsümmeetrilised
107
100
Leheserv hambuline kuni hõlmine
101
100
Leheserv terve (või lehed õitseajal puuduvad)
106
101
Lehed rootsutud või peaaegu rootsutud
101
Lehed selgelt rootsulised
102
102
Õied osaliselt kollased, kahe- kuni kolmevärvilised. Külgmised kroonlehed suunatud ülespoole
102
Õied valged, sinised või lillad. Külgmised kroonlehed suunatud allapoole
103
103
Lehistunud õitsvat vart ei ole, lehed ainult juurmise rosetina (vahel esinevad roomavad võsundid)
103
Lehistunud õitsev vars olemas
104
104
Juurmist leherosetti pole. Lehed tavaliselt laiusest pikemad
104
Juurmine leherosett olemas. Lehed tavaliselt võrdse pikkuse ja laiusega
105
105
Taimed 3-10 cm kõrged, üleni lühikarvased (sageli hallikad), juurmisi lehti palju, kuni 1,5 cm laiad
105
Taimed suuremad, paljad või üksikute karvadega, rosetilehti vähe, laiemad kui 1,5 cm
106
Kroonlehed alusel kokku kasvanud
107
Vähemalt alumised lehed sirge, südaja või noolja alusega
108
107
Kõik lehed ümara või aheneva alusega
112
108
Varred väga pikad ja väänduvad või ronivad
108
Varred pole väänduvad ega ronivad
109
109
Lehti 2 (harva 1), paralleelsete roodudega
109
Lehti rohkem kui 2, pole paralleelsete roodudega
110
110
Kroonlehed vähemalt alusel kokku kasvanud
110
Kroonlehed täiesti vabad
111
112
Lehed okkataolised, igihaljad, kinnituvad varrele männastena
113
112
Lehed pole okkataolised, ei kinnitu männastena
114
113
Lehed 2-4 korda laiusest pikemad, kõige laiemad keskkohast allpool, serv kaardunud. Õied kahesoolised (emakate ja tolmukatega)
113
Lehed 3-5 korda laiusest pikemad, servad paralleelsed. Õied ainult tolmukate või ainult emakatega
114
Õitsvad varred lehtedeta (vahel väikeste kandelehekestega), kõik lehed varre alusel juurmise kodarikuna
115
114
Õitsvad varred lehistunud
119
115
Õied rootsutud, ruljate tähkõisikute või ümarate nuttidena
116
115
Õied rootsulised, üksikult või õisikutena
118
116
Lehed harva üle 3 korra laiusest pikemad, munajad kuni elliptilised
116
Lehed laiusest palju pikemad, süstjad kuni lineaalsed
117
117
Lehed süstjad, lamedad, karvased, pole lihakad, tumedate täppideta. Pole mereranniku ega sooldunud pinnase taimed
117
Lehed lineaalsed, renjad, paljad, lihakad, tumedate täppidega. Mereranniku ja sooldunud pinnase taimed
118
Lehed selgelt rootsulised
120
Leheserv peenehambaline
121
Varred peenikesed, niitjad, roomavad. Lehed kuni 8 mm pikad
121
Varred pole niitjad. Lehed üle 8 mm pikad
122
122
Lehed pealt tuhmid, mõlemal pinnal silmatorkava võrkroodumisega
122
Lehed pealt läikivad, alt paljude kollakate näärmetäppidega
123
Lehe või lehrootsu alus kileja vart ümbritseva tupega (tõrvega)
123
Lehe ja leherootsu alus kileja tupeta
124
124
Kroonlehed vähemalt alusel kokku kasvanud
125
125
Lehed ja varred täiesti paljad, õied pole sinised
125
Lehed ja/või vähemalt varred karvased (kui paljad, siis õied sinised)
126
126
Õied helesinised, kellukjad. Vili kupar
127
126
Õied pole kellukjad (kui on kellukjad, siis roosad). Vili pole kupar
128
127
Tupplehed palju lühemad kui pool õiekrooni putkeosa
127
Tupplehed ulatuvad pooleni õiekrooni putkeosast
128
Tupp ühepikkuste sirgete, tipu poole suuntud lidus karvadega (luup!)
129
128
Tupp konksja tipuga karvadega või karvad kahesugused: mõned eemalehoiduvad, konksjatipulised, teised lühemad, peenemad, konksja tiputa
130
129
Tupp variseb peale viljumist, õitseajal lõhestunud kuni poolni pikkusest, tupe hambad kitsaskolmnurksed
129
Tupp püsib peale viljumist, õitseajal lõhestunud kolmandikuni pikkusest, tupe hambad laikolmnurksed
130
Õietupp peale viljumist suletud. Viljaraod tupest pikemad, püstised. Vili must
130
Õietupp peale viljumist avatud. Viljaraod sama pikad kui tupp, peaaegu rõhtsad. Vili pruun
131
Õied sinised kuni roosad
132
Vili lineaalne, üle 5 korra laiusest pikem
132
Vili pole lineaalne, alla 3 korra laiusest pikem
2Lehe serv pole hambuline33Lehed üle 1 cm laiad. Õied üle 1 cm läbimõõdus, kroonlehti 5
3Lehed alla 1 cm laiad. Õied alla 1 cm läbimõõdus, kroonlehti 444Õied tume- kuni helekollased
4Õied valged kuni rohekasvalged55Lehed ühe selge rooga
5Lehed 3 paralleelse rooga
6Taimed täiesti veesisesed või veepinnal ujuvate lehtedega
6Maismaataimed, või kui veetaimed, siis lehed pole ujuvad ja veest välja ulatuvad77Lehed kaetud pikkade punaste näärmekarvadega, mis püüavad ja seedivad putukaid
7Lehtedel selliseid karvu pole88Taimed nõeljate kuni soomusjate lehtedega, paljunevad eostega98Taimed teistsugused119Lehed soomusjad, liibuvad varrele, paiknevad 4 reana
9Lehed nõelataolised, hoiavad varrest eemale, paiknevad spiraalselt1010Lehetipp aheneb pikaks valgeks pehmeks karvaks. Eospead 2-3 kaupa varretaolistel kandjatel
10Lehed selliste karvadeta. Eospead varretaolise kandjata, kinnituvad ühekaupa otse varre tippu
11Õied kroonlehtedeta1211Õied kroonlehtedega8312Õied kahe tiheda üksteisele järgneva silinderja tõlvikuna, alumine, sametjas, koosneb emasõitest, ülemine isasõitest
12Õisikud teistsugused1313Vähemalt alumised lehed rootsuga1413Kõik lehed rootsutud2214Lehed paralleelsete roodudega, kõik lehed juurmised1514Lehed pole paralleelsete roodudega, lehed olemas ka varrel1715Lehed harva üle 3 korra laiusest pikemad, ümarad kuni elliptilised
15Lehed laiusest palju pikemad, süstjad kuni lineaalsed1616Lehed süstjad, lamedad, karvased, pole lihakad, tumedate täppideta. Pole mereranniku ega sooldunud pinnase taimed
16Lehed lineaalsed, renjad, paljad, lihakad, tumedate täppidega. Mereranniku ja sooldunud pinnase taimed
17Lehed sõrmroodsed
17Lehed sulgroodsed või ühe rooga1818Vili pole tiivuline. Abilehed puuduvad või on vabad, pole vart ümbritsevaks kilejaks tupeks (tõrveks) kokku kasvanud
18Viljad tiivulised. Abilehed moodustavad kileja vart ümbritseva tupe (tõrve)1919Lehed nooljad või odajad, hapuka maitsega. Õied ühesoolised2019Lehe alus südajas, ümar või kiiljas, mitte kunagi nooljas või odajas, pole hapuka maitsega. Õied kahesoolised2120Lehed tavaliselt alla 2 cm laiad. Õiekattelehed seemnete pikkused (alla 1,5 mm)
20Lehed tavaliselt üle 2 cm laiad. Õiekattelehed seemnetest pikemad (üle 2 mm)
21Vähemalt üks vilja külg selge mõhnaga
21Viljad mõhnadeta
22Õied radiaalsümmeetrilised (vaadake tähelepanelikult õit või vilja tugeva luubiga)2322Õied pole radiaalsümmeetrilised3123Lehed vähemalt alusel pikkade valgete karvadega2423Lehed paljad või väga lühikeste karvadega2524Õied üksikult, pikaraolised, õieraod erineva pikkusega
24Õied 3- kuni mitmekaupa osaõisikutes, nuttide või kobaratena
25Õied ruljate tähkõisikute või ümarate nuttidena2625Õied pole ruljate tähkõisikute ega ümarate nuttidena2726Märgade niitude ja soode taim. Risoom peenike, võsunditega. Vili jaguneb 3 osaviljaks
26Mererannataim. Risoom jäme, võsunditeta. Vili jaguneb 6 osaviljaks
27Üheaastased väikesed taimed. Õied üksikult või 2(3)-kaupa
27Mitmeaastased tugevad taimed. Õied pole üksikult2828Varred lehistumata (varre alusel labata lehetuped). Õisik külgmine, näib asuvat umbes varre keskkohas, sest pikk püstine ruljas õisiku kandeleht tundub varre pikendusena2928Varred lehistunud. Õisik tipmine. Õisiku kandeleht suhteliselt lühike, allakäändunud, ei näi varre pikendusena3029Vars peenem, vaoline, eriti allosas. Alumised labata tuped hele- kuni hallikaspruunid. Õisiku kandeleht puhetunud tupega. Õisikuraod väga lühikesed (ei ole nähtavad), õisik kerajas, tihe. Kupar tumepruun
29Vars tugev, sile. Alumised labata tuped punakaspruunid. Õisikuraod ebavõrdse pikkusega, õisik rohekaspruun, hõre, haraline. Kupar roostepruun
30Lehed rististe vaheseinteta (lõigake leht lõikudeks!)
30Leht rististe vaheseintega
31Varred seest säsikad (pole õõnsad), kolmnurksed kuni ümarad, ilma sõlmekohtadeta (CYPERACEAE - LÕIKHEINALISED)3231Varred alati seest õõnsad, alati ümarad, selgete sõlmekohtdega (POACEAE - KÕRRELISED)5232Õisik pikkade, valgete siidjate õiekattekarvadega
32Õisik pole valgete siidjate karvadega (õiekattekarvad puuduvad või on väga lühiksed)3333Õied kahesoolised, emakate ja tolmukatega (luup!). NB! See on raskesti jälgitav tunnus. Kui jääte hätta, vaadake üle siin välja tulevate liikide pildid ja otsustage pildi järgi3433Õied ühesoolised, tolmukate või emakatega3634Pähikud õisikus kahe reana, õisikuid üks
34Pähikud pole kaherealiselt, õisikuid rohkem3535Õisik külgmine, varretaoline kõrgleht ulatub üle pähikute
35Õisik tipmine
36Pähikud väliselt üksteisega sarnased, tipmine tavaliselt vähemalt osaliselt emasõitega3736Pähikud välimuselt erinevad: ülemised ainult isasõitega, alumised ainult emasõitega4537Lehetupe vaba serv ainult ülaosas (2-3 mm) kilejas, edasi rohtjas
37Lehetupp ülaservast allapoole pikalt kilejas3838Vähemalt alumised pähikud asuvad varrel hõredalt3938Kõik pähikud on varrel tihedalt koos4239Taimed alusel punakad, tuped võrkkiududega (kiududeks jagunenud lehetupe jäänused)
39Taimed pole alusel punakad, võrkkiude pole4040Tipmine pähik teistest u. kaks korda pikem, nuiakujuline
40Tipmine pähik teistest alla kahe korra pikem4141Põisikud püstised, lühikese nokaga
41Põisikud laiuvad või rõhtsad, ilma nokata või pika nokaga
42Taimed pika risoomiga. Pähikutega varred kasvavad tavaliselt ridadena
42Taimed pika risoomita. Pähikuid kandvad varred ei kasva ridadena4343Põisikud pähikus püstiselt. Kasvab tihedate puhmikutena
43Põisikud asetsevad pähikus rõhtsalt või tähtjalt. Puhmikuid ei moodusta4444Taime alaosa helepunase tooniga. Keeleke 2-4 korda laiusest pikem. Põisikud alaosas käsnja koega, 5,4-6,5 mm pikad
44Taime alaosa pole punakas. Keelekepikkusest laiem. Põisik pole alusel käsnjas, 3-4 mm pikk
45Emakakaelu 2. Põisikud tavaliselt enam-vähem kaksikkumerad4645Emakakaelu 3. Põisikud 3-nurkse või rulja ristlõikega4846Mätta või tiheda kogumikuna kasvavsd roomava risoomita taimed
46Taimed roomava risoomiga, mättaid ei moodusta4747Lehed 1-3(5) mm laiad, kuivades sisserulluvate servadega. Isaspäikuid 1
47Lehed (3)5-10 mm laiad, servad rulluvad kuivades väljapoole. Isaspähikuid 2-4
48Lehetuped või lehed või varred karvased
48Lehetuped, lehed ja varred paljad4949Alumine kandeleht ei ümbritse vart5049Alumine kandeleht 2-10 mm ulatuses ümber varre5150Põisikud rõhtsad, järsult nokaks ahenevad
50Põisikud püstised, ahenevad nokaks aeglaselt
51Murusalt või väga hõredate puhmikutena kasvav pikarisoomilised taimed
51Tihedate puhmikutena kasvavad taimed, roomav risoom puudub või väga lühike
52Õisik täha sarnane, süstjas kuni ovaalne5352Õisik harunenud pööris5853Pähikud oheteta5453Pähikud ohetega5554Pähikud kahekaupa igas sõlmekohas
54Pähikud üksikult
55Tähk ühekülgne, pähikud kahe reana varre ühel küljel
55Tähk pole ühekülgne5656Pähikud ümber kogu varre5756Pähikud varre vastaskülgedel
57Tähk ruljas
58Tugevad risoomiga taimed, pilliroo moodi, sageli üle 2 m kõrged, vars 0,5-1 cm läbimõõdus
58Taimed väiksemad, ei meenuta pilliroogu, vars peenem5959Pähikud ohetega6059Pähikud oheteta6860Keelekese asemel karvaring
60Keeleke kilejas või puudb6161Pähikud ühe õiega
61Pähikud 2 või rohkema õiega6262Pähikud 2 õiega6362Pähikus rohkem kui 2 õit6463Lehed 2-5 mm laiad, lamedad või vahel kokkurullunud. Ohe sirge
63Lehed niitjad, alla 1 mm laiad, tihedalt kokkurullunud. Ohe teravalt põvjas
64Ohe kaarjas või põlvjas
64Ohe sirge6565Õisik tihe, sagaraline, enam-vähem ühekülgne pööris
65Õisik hõre, pole ühekülgne6666Ohe ei asu lible kahe hambakese vahel (luup!). Taim paljas või väga lühikeste karvadega6766Ohe asub lible kahe hambakese vahel. Taimed pikkade karvadega vartel või lehtedel
67Lehed üle 0,7 mm laiad, siledad. Keeleke lühike, kõrvakesteta (luup!)
67Lehed alla 0,7 mm laiad, karedad. Keeleke kõrvakestega
68Keelekese asemel karvaring
71Pähikus liblesid üks paar7272Sõklad karedad, pikemad kui ümbritsevad karvad (luup!)
72Sõklad siledad, pole ümbritsevatest karvadest pikemad
73Mitteõitsvatel võrsetel keeleke laiusest lühem
73Mitteõitsvatel võrsetel keeleke laiusest pikem7474Risoomid rohkem kui 3 soomusja lehega. Lehed 5-10 mm laiad. Õisik lai ka peale õitsemist, 10-20 cm pikk, rõhtsate harudega
74Risoomid puuduvad või lühikesed, ilma soomusjate lehtedeta. Lehed 3-7 mm laiad. Õisik tõmbub peale õitsemist kokku, 5-15 cm pikk, harud püstised
76Pähikus 2 või rohkem õit, õisik haruneb
77Pähikud pole südajad ega rippuvad7878Pähikud üle 2-3 korra laiusest pikemad, tavaliselt rohkem kui 5 õiega ja üle 4 mm pikad. Alumine välissõkal ilma andruta (luup!)
78Pähikud munajad, mitte üle 2-3 korra laiusest pikemad, 4-5 (6) õiega, tavaliselt alla 4 mm pikad. Alumine välissõkal andruga7979Üheaastased tallatud kasvukohtade taimed. Välissaõkal roodudel ja servas ripskarvane
79Mitmeaastased taimed. Välissõkla rood krobelised või karvased ainult alaosas8080Keeleke üle 1 mm pikk, terav
80Keeleke puudub või alla 1 mm pikk8181Risoome pole. Kõik võrsed viljuvad. Pähikud alla 4 mm pikad
81Risoomidega, nii õitsvate kui mitteõitsvate võsudega. Pähikud u. 4 mm pikad8282Taim hõredalt karvane. Alumised lehed lamedad või renjad, palju lühemad kui vars. Keeleke laskub lehetupe servale
82Taim tihedalt karvane. Alumised lehed tugevalt kokkurullunud, harjasjad, sama pikad kui vars. Keeleke pole laskuv
83Lihakate lehtedega taimed8483Lehed õhukesed, pole lihakad8584Lehed lamedad, üle 1 cm laiad
84Lehed pole lamedad, alla 1 cm laiad
85Õied üldkatisega ümbritsetud korvõisikutes8685Õied pole üldkatisega ümbritsetud korvõisikutes9686Kõik õied keele taolised (keelõied, asümmeetrilised)8786Putkõied olemas, keelõied puuduvad või on ainult korvõisiku servas9087Õitsvad varred lehtedeta (kõik lehed juurmised)8887Õitsvad varred lehtedega
88Leheserv terve. Roomavate võsunditega taimed
88Leheserv hambuline. Roomavate võsunditeta taimed8989Korvõisikud üksikult harunemata varte tippudes
89Õisikud pole üksikult, varred harunevad
90Taime lehed ja/või varred ogalised
90Taimed pole ogalised9191Kõik õied korvõisikus erekollased kuni kahvatukollased
91Vähemalt mõned õied pole kollased9292Vähemalt mõned õied õisikus valged9392Vähemalt õisiku servmised õied sinised kuni roosad, valgeid õisi pole9493Õisikud üle 3 cm läbimõõdus
93Õisikud alla 3 cm läbimõõdus
94Taimed pikkade roomavate võsunditega, tavaliselt alla 30 cm kõrged
95Keskmised õied kollased, servmised lillakad
96Õied sarikatena9796Õied pole sarikatena9997Lehed lõhnavad muljumisel tugevalt küüslaugu järgi
97Lehed ei lõhna küüslaugu järgi9898Kroonlehti 6. Juurmisi lehti üks, lineaalne
98Kroonlehti 3 või 5. Juurmisi lehti rohkem kui üks, lailineaalsed või elliptilised
99Õied bilateraalsümmeetrilised10099Õied radiaalsümmeetrilised107100Leheserv hambuline kuni hõlmine101100Leheserv terve (või lehed õitseajal puuduvad)106101Lehed rootsutud või peaaegu rootsutud
101Lehed selgelt rootsulised102102Õied osaliselt kollased, kahe- kuni kolmevärvilised. Külgmised kroonlehed suunatud ülespoole
102Õied valged, sinised või lillad. Külgmised kroonlehed suunatud allapoole103103Lehistunud õitsvat vart ei ole, lehed ainult juurmise rosetina (vahel esinevad roomavad võsundid)
103Lehistunud õitsev vars olemas104104Juurmist leherosetti pole. Lehed tavaliselt laiusest pikemad
104Juurmine leherosett olemas. Lehed tavaliselt võrdse pikkuse ja laiusega105105Taimed 3-10 cm kõrged, üleni lühikarvased (sageli hallikad), juurmisi lehti palju, kuni 1,5 cm laiad
105Taimed suuremad, paljad või üksikute karvadega, rosetilehti vähe, laiemad kui 1,5 cm
106Kroonlehed alusel kokku kasvanud
106Kroonlehed vabad
107Vähemalt alumised lehed sirge, südaja või noolja alusega108107Kõik lehed ümara või aheneva alusega112108Varred väga pikad ja väänduvad või ronivad
108Varred pole väänduvad ega ronivad109109Lehti 2 (harva 1), paralleelsete roodudega
109Lehti rohkem kui 2, pole paralleelsete roodudega110110Kroonlehed vähemalt alusel kokku kasvanud
110Kroonlehed täiesti vabad111111Tupp puudub
111Tupp olemas
112Lehed okkataolised, igihaljad, kinnituvad varrele männastena113112Lehed pole okkataolised, ei kinnitu männastena114113Lehed 2-4 korda laiusest pikemad, kõige laiemad keskkohast allpool, serv kaardunud. Õied kahesoolised (emakate ja tolmukatega)
113Lehed 3-5 korda laiusest pikemad, servad paralleelsed. Õied ainult tolmukate või ainult emakatega
114Õitsvad varred lehtedeta (vahel väikeste kandelehekestega), kõik lehed varre alusel juurmise kodarikuna115114Õitsvad varred lehistunud119115Õied rootsutud, ruljate tähkõisikute või ümarate nuttidena116115Õied rootsulised, üksikult või õisikutena118116Lehed harva üle 3 korra laiusest pikemad, munajad kuni elliptilised
118Lehed selgelt rootsulised
119Kääbuspõõsad120119Rohtsed taimed123120Leheserv peenehambaline
120Leheserv terve121121Varred peenikesed, niitjad, roomavad. Lehed kuni 8 mm pikad
121Varred pole niitjad. Lehed üle 8 mm pikad122122Lehed pealt tuhmid, mõlemal pinnal silmatorkava võrkroodumisega
122Lehed pealt läikivad, alt paljude kollakate näärmetäppidega
123Lehe või lehrootsu alus kileja vart ümbritseva tupega (tõrvega)
123Lehe ja leherootsu alus kileja tupeta124124Kroonlehed vähemalt alusel kokku kasvanud125124Kroonlehed vabad131125Lehed ja varred täiesti paljad, õied pole sinised
128Tupp ühepikkuste sirgete, tipu poole suuntud lidus karvadega (luup!)129128Tupp konksja tipuga karvadega või karvad kahesugused: mõned eemalehoiduvad, konksjatipulised, teised lühemad, peenemad, konksja tiputa130129Tupp variseb peale viljumist, õitseajal lõhestunud kuni poolni pikkusest, tupe hambad kitsaskolmnurksed
129Tupp püsib peale viljumist, õitseajal lõhestunud kolmandikuni pikkusest, tupe hambad laikolmnurksed
130Õietupp peale viljumist suletud. Viljaraod tupest pikemad, püstised. Vili must
130Õietupp peale viljumist avatud. Viljaraod sama pikad kui tupp, peaaegu rõhtsad. Vili pruun
131Õied sinised kuni roosad
131Õied valged132132Vili lineaalne, üle 5 korra laiusest pikem
132Vili pole lineaalne, alla 3 korra laiusest pikem
