1
Puud või üle 50 cm kõrgused põõsad
2
1
Rohttaimed või väikesed põõsad (kuni 50 cm kõrged)
30
2
Lehed nõeljad (okkad) või soomusekujulised
3
2
Lehed tavalised, pole nõeljad ega soomusekujulised
6
3
Õied roosad, kroonlehtedega. Taimed kuni 80 cm kõrged
3
Õied kroonlehtedeta. Taimed üle 80 cm kõrged
4
4
Põõsad, kuni 3 m kõrged
4
Puud, täiskasvanult üle 3 m kõrged
5
5
Okkad 2-5-kaupa või suuremate kimpudena väikestel lühivõrstel
6
Lehed vahelduvad või männases
9
7
Lihtlehed, selgete hõlmadega
8
7
Liitlehed või terved (ilma sisselõigeteta) lihtlehed
8
Lehed üldkujult selgelt viisnurksed
8
Lehed pole üldkujult viisnurksed
10
Lehekesi rohkem kui 3
11
12
Õied alla 2 cm läbimõõdus. Vili mahlane, koosneb väikestest osadest (koguluuvili)
12
Õied üle 2 cm läbimõõdus. Vili pole mahlane, ei koosne osadest
13
13
Võrsed ja ogad tihedalt karvased. Lehed tugevalt kurdunud
13
Võrsed ja ogad paljad. Lehed pole kurdunud
14
Lehed terved, hõlmadeta
17
15
Taimed ogaliste varte või astlaga lõpevate okstega
17
Lehed üldkujult kolmnurksed, rombjad või viisnurksed
18
17
Lehed munajad või lantsetjad
20
19
Noored võrsed paljad, näsakestega, rippuvad. Lehehambad tipus kõverdunud. Vilja tiivad pähklikesest 2-3 korda laiemad
19
Noored võrsed pehmekarvased, näsakesteta, pole rippuvad. Lehehambad pole tipus kõverdunud. Vilja tiivad pählikesest 1-1,5 korda laiemad
20
Lehed aluse suunas ahenevad
21
21
Lehed rohkem kui 4 korda laiusest pikemad
21
Lehed vähem kui 4 korda laiusest pikemad
22
22
Leherood moodustavad selge võrgustiku. Taimed ühesuguliste õitega, mis on koondunud isas- ja emasurbadesse. Vili kupar (pajud)
23
22
Leherood ei moodusta selget võrku. Taimed teistsuguste tunnustega
25
24
2-4 aastaste okste koorealune puit sile (eemaldage oksalt veidi koort)
24
2-4 aastaste okste koorealune puit rõõnetega
26
Õied kroonlehtedeta. Vili kuiv. Lehtede külgrood enamvähem paralleelsed, lõpevad lehe servas
27
26
Õied kroonlehtedega. Vili lihakas. Lehtede külgrood ühinevad omavahel, tavaliselt ei ulatu servani
29
27
Leheroots lapik. Viljad kobarana
27
Leheroots pole lapik. Viljad käbitaolistes kogumikes
28
28
Lehed tömbid, sämpunud tipuga, alt rohelised, karvad ainult roodude lähedal
28
Lehed terava tipuga, alt hallikarvased
29
Õied ja viljad rippuvates kobarates
29
Õied ja viljad pole rippuvates kobarates
30
Taimed pole rohelised, klorofüll puudub
30
Taimed rohelised, klorofüll olemas
31
31
Korralike lehtedeta taimed
32
32
Varred pole lülilised. Õitega taimed
33
32
Varred lülilised, kileja äärisega iga lüli alusel. Õiteta taimed, paljunevad eostega
34
33
Ainult pähiku kõige alumine katteleht tühi, ümbritseb pähiku alust tervikuna
33
Kaks alumist pähiku kattelehte tühjad ja ümbritsevad kumbki pähiku alust pooleni
34
Roheliste varte tipus pole kunagi käbitaolist eospead (eospeadega võrsed pole rohelised, arenevad varakevadel ja kaovad enne roheliste varte moodustumist)
34
Roheliste varte (vähemalt mõnede) tipus käbitaolised eospead
35
35
Varred enamasti ilma männasoksteta, 50-100(150) cm kõrged. Vars seest vähemalt 4/5 läbimõõdu ulatuses õõnes. Tupehambaid 10-20, roodudeta
35
Varred alati männasokstega, 15-40 cm kõrged. Varre keskel õõnsus vähem kui 2/3 läbimõõdust. Tupehambaid 5-8, roodudega
36
36
Männasoksa alumine lüli palju lühem kui varrel olev tupp. Männasoksad seest õõnsad, 6-nurksed
36
Männasoksa alumine lüli pikem kui varrel olev tupp. Männasoksad pole õõnsad, 3-4-nurksed
37
Lehed pole vastakud (vahelduvad, männases või kõik juurmised)
84
38
Liitlehed või lõhestunud lihtlehed (vähemalt poole lehelabani)
39
39
Lehed sulgjalt jagunenud
39
Lehed sõrmjalt jagunenud
40
Taimed kõrvekarvadeta
41
41
Õied kroonlehtedeta
42
41
Õied kroonlehtedega
44
42
Lehed lineaalsed kuni nõeljad, üle 5 korra laiusest pikemad
42
Lehed alla 5 korra laiusest pikemad
43
43
Lehed väliskujult kolmnurksed kuni rombjad
43
Lehed pole väliskujult kolmnurksed ega rombjad
44
Õied bilateraalsümmeetrilised (ühe sümmeetriateljega)
45
44
Õied radiaalsümmeetrilised (kiirjad)
56
45
Kroonlehed vabad. Tupp puudub. Lehed paralleelsete roodudega
45
Kroonlehed kokku kasvanud. Tupp olemas. Lehed pole paralleelsete roodudega
46
46
Õiekroon põhiliselt kollane
47
46
Õied pole kollased, v.a. mõned kollased täpid
48
47
Õietupp lapik. Ülemine huul lõpeb lühikese hambakesega. Alumiste lehtede servad igalt poolt hambulised
47
Õietupp pole lapik. Ülemine huul hambakeseta. Alumiste lehtede servad terved või ainult alusel mõne hambakesega
48
Õie alumine huul pikem kui ülemine, jagunenud 3 hõlmaks, mis igaüks omakorda jagunevad kaheks
48
Alumine huul teistsugune
49
50
Kroon lühikese, enam-vähem ümara putkeosa ja kahehuulelise äärisega
51
Õietupp 2-huuleline, hambad ebavõrdsed, 3 ühel, 2 teisel küljel
52
51
Õietupp radiaalsümmeetriline, hambad enamvähem võrdsed
55
52
Krooni ülahuul selgelt kiiverjas (nõgus)
53
52
Krooni ülahuul enam-vähem lame
53
Õietupp selgmise lisemeta
53
Õietupp selgmise õõnsa lisemega
54
54
Õietupp paljas või ainult mõne üksiku lihtkarvaga. Lehed hõredalt hambulised, pole odajad
54
Õietupp näärmekarvane. Lehed terveservalised, odajad
55
Õie alumise huule alusel 2 kühmukest (sarvekest)
55
Õie alumine huul kühmukesteta
56
Kroonlehed vähemalt alusel kokku kasvanud
57
58
Kroonlehti 5 või rohkem
59
59
Õied kogu varrel lehekaenaldes
59
Õied üksikult või koondunud varre tippu
60
60
Kroonlehed roosad. Emakael niitjas, vilja küljes ei säili
60
Kroonlehed sinised, lillad või veinipunased. Emakakael jääb vilja külge
61
Õied lehekaenaldest lähtuvates õisikutes
62
61
Õied tipmises tähkõisikus või üksikult lehekaenaldes
63
62
Varred roomavad. Õietupp alla 4 mm pikk
62
Varred püstised. Õietupp üle 4 mm pikk
63
Õied pikkades lehtedeta tähataolistes õisikutes. Krooniputke laius ja pikkus võrdsed
64
63
Õied lehekaenaldes. Krooniputk pikkusest laiem
64
Lehed teravate hammastega. Taim tavaliselt üle 60 cm kõrge
64
Lehed tömpide hammastega. Taim tavaliselt alla 60 cm kõrge
65
Lehed paksud ja lihakad
67
Varred neljakandilised. Kroonlehed üleni mustade täppidega, serv pole narmaline
67
Varred pole neljakandilised. Kroonlehtedel mustad täpid ainult servadel, kroonlehe serv hambuline-narmaline ühelt poolt, teiselt poolt terve
68
Väikesed põõsad soomusjate lehtedega
68
Rohttaimed, lehed pole soomusjad
69
71
Kroonlehed 2-hõlmalised, hambulised või narmastunud
73
72
Lehed lineaalsed, üle 5 korra laiusest pikemad, alla 5 mm laiad
73
Tupplehed kokku kasvanud
74
75
Kupar silinderjas, vähemalt kaks korda nii pikk kui tupp
76
75
Kupar kerajas või ovaalne, pole tupest pikem
77
76
Õieraag 2-3 korda õiest pikem. Taim mitmeaastane, lühikeste steriilsete võrsetega
76
Õieraag õie pikkune või lühem. Taim üheaastane, ilma steriilsete võrseteta
77
Vähemalt alumised lehed selgelt rootsulised. Lehed pole kunagi lineaal-lantsetjad ega lineaalsed
78
Õied rohekad või sinakashallid
79
78
Õied sinised, roosad või lillad
80
79
Õied alla 3 mm läbimõõdus, lehtede kaenaldes
79
Õied üle 3 mm läbimõõdus, pole lehtede kaenaldes
81
Emakasuue selgelt 4-hõlmaline
81
Emakasuue pole neljahõlmaline (tõlvjas või peajas)
82
Kroonlehed 2-hõlmalised, hambulised või narmastunud
83
84
Lehed pole terved (liitlehed või vähemalt poole leheplaadini lõhestunud lihtlehed)
85
85
Lehed pole kolmetised
97
87
Lehed üle 2 cm pikad. Õied valged, radiaalsümmeetrilised. Vili lihakas
87
Lehed alla 3 cm pikad. Õied roosad, bilateraalsümmeetrilised. Vili kuiv
88
Õied radiaalsümmeetrilised
89
88
Õied bilateraalsümmeetrilised
93
89
Kroonlehed vähemalt alusel kokkukasvanud
90
Leheserv terve, lehetipp pügaldunud
90
Leheserv hambuline, lehetipp terav
91
91
Õied valged või roosad
92
92
Õietupp puudub. Vili kuiv
92
Õietupp olemas. Vili lihakas
95
Õisik vähemalt 5 korda laiusest pikem
95
Õisik kerajas kuni ovaalne
96
96
Varred roomavad ja sõlmekohtades juurduvad
96
Varred püstised kuni lamavad, sõlmekohtades ei juurdu
97
Taimed ogadega vartel või lehtede servades
98
98
Liitlehed. Õied pole õisikus. Vili lihakas
98
Lihtlehed. Õied õisikus. Vili kuiv
99
99
Pappuse karvad siged (luup!)
99
Pappuse karvad sulgjad
100
100
Õisikud tihedas liitõisikus varre tipus
100
Õisikud pole tihedalt varre tipus
101
101
Õisiku üldkatis 3-5 cm pikk. Lehepind paljude 1-1,5 mm pikkuste ogakestega. Varred vähemalt ülaosas tiivulised ja ogalised
101
Üldkatis 1-2 cm pikk. Lehe pinnal ogakesi pole (on inult servadel). Varred pole tiivulised ega ogalised
102
Taimed ilma õiteta, paljunevad eostega (sõnajalad)
103
102
Taimed õitega, paljunevad seemnetega
107
103
Lehed 2-4 sulgjad
104
104
Lehelaba alla 25 cm pikk
104
Lehelaba üle 25 cm pikk
105
105
Eoslad laiusest pikemad
106
Lehed kolmeli- kuni neljalisulgjad
107
Õied kroonlehtedega
108
108
Õied üldkatise lehtedega ümbritsetud korvõisikutes
109
108
Õied pole korvõisikutes või on korvikutes, mida ei ümbritse üldkatise lehed
120
109
Putkõied (torujad õied) puuduvad, olemas ainult keelõied (ühekülgse krooniga õied)
110
109
Putkõied olemas, keelõied on ainult korvõisiku servades või puuduvad
113
110
Õitsvad varred lehtedeta (kõik lehed juurmise kodarikuna)
111
110
Õitsvad varred lehistunud
112
111
Õisikud üksikult. Varred ei harune
111
Õisikud pole üksikult. Varred harunevad
112
Õisikus ainult 5 õit. Viljad pika nokaga
112
Õisikus rohkem kui 5 õit. Vili nokata
113
Kõik õied õisikus sinised, roosad või lillad
113
Vähemalt osa õisi kollased või valged
114
114
Keelõied puuduvad (õisikus ainult putkõied)
115
114
Keelõied õisikus olemas
118
115
Lehed kahevärvilised: pealt rohelised, alt valgeviltjad
115
Lehed pole kahevärvilised
116
116
Õisiku üldkatis silinderjas. Lehed hõõrumisel enam-vähem lõhnatud
116
Õisiku üldkatis poolkerajas. Lehed hõõrumisel tugeva lõhnaga
117
117
Varred ja lehed hallikarvased
117
Varred ja lehed pole hallikarvased
118
Servmised õied valged, keskmised kollased
119
119
Õisikupõhi vilja aluseid ümbritsevate harjastega (eemaldage kõik õied ja vaadake luubiga!)
120
Õied bilateraalsümmeetrilised
121
120
Õied radiaalsümmeetrilised
128
121
Õis kannuse või kotja sopistusega alusel
122
Lehed paaritusulgjad, tipmise lehekesega
122
Lehed paarissulgjad, tipmise lehekeseta (vahel tipus köitraag)
123
123
Lehed maksimaalselt 6 lehekesega
124
123
Lehekesi rohkem kui 6
126
124
Õied pole kollased
125
126
Õied raotud, lehekaenaldes
126
Õied pikaraolises õisikus
127
127
Õied 4-9 mm pikad. Õisikus kuni 8 õit
127
Õied üle 9 mm pikad. Õisikus tavaliselt üle 8 õie
128
Õied ja viljad liitsarikates
129
128
Õied ja viljad pole liitsarikates
136
129
Lehed lihtsulgjad
130
129
Lehed 2-4-li sulgjad või kolmetised
131
130
Sarika alusel 2-6 katise lehekest
130
Sarika alusel katis puudub
132
Sulglehekesed alla 8 mm laiad
132
Sulglehekesed üle 8 mm laiad
133
Vili lame, servad tiivulised
134
133
Vili pole lame, tiibadeta või tiivad ka seljal
135
134
Sulglehekesed pole laskuvad, tipmine leheke pole hõlmine. Vili kilejate tiibadega
134
Sulglehekesed sageli rootsule laskuvad, tipmine leheke enamasti 3-hõlmaline. Vili kilejate tiibadega
135
Alumiste lehtede sulglehekesed alla 2 mm laiad
135
Alumiste lehtede sulglehekesed üle 2 mm laiad
136
Õied valged, punased, roosad või sinakaslillad
137
137
Lehed sõrmjalt jagunenud
137
Lehed sulgjalt jagunenud
138
139
Õied tumepunased või erepunased
141
Kroonlehti 5 või rohkem
142
Vili vähem kui 2 korda laiusest pikem
142
Vili üle 3 korra laiusest pikem
143
Kroonlehti 5 või rohkem
145
144
Lehed sulgjalt jagunenud
145
Lehed abilehtedeta
146
145
Lehed abilehtedega
149
146
Viljad silindrilise tähana
146
Viljad ümara nutina
147
147
Juurmised lehed terved, varrelehed sügavalt jagunenud
147
Kõik lehed sügavalt jagunenud
148
148
Taimed paljad või peaaegu paljad. Õiepõhi paljas
148
Taimed 1-2 mm pikkuste harali karavadega vähemalt varre alumises osas ja leherootsudel. Õiepõhi karvane
150
Õitsev vars tihedalt lehistunud, püstine. Juurmisi lehti vähe või puuduvad
150
Õisikuvars väheste väikeste lehtedega, külgmine. Lehed põhiliselt juurmise rosetina, leherosette taimel mitu
151
Emakakael lühike, ei jää vilja külge
151
Emakakael pikk, jääb vilja külge
152
Lehed varrel sõlmekohtades männastena
153
152
Lehed pole männastena
157
153
Lehe serv selgelt hambuline
153
Lehe serv pole hambuline
154
154
Lehed üle 1 cm laiad. Õied üle 1 cm läbimõõdus, kroonlehti 5
154
Lehed alla 1 cm laiad. Õied alla 1 cm läbimõõdus, kroonlehti 4
155
155
Õied tume- kuni helekollased
155
Õied valged kuni rohekasvalged
156
156
Lehed ühe selge rooga
156
Lehed 3 paralleelse rooga
157
Taimed täiesti veesisesed või veepinnal ujuvate lehtedega
157
Maismaataimed, või kui veetaimed, siis lehed pole ujuvad ja veest välja ulatuvad
158
158
Lehed kaetud pikkade punaste näärmekarvadega, mis püüavad ja seedivad putukaid
158
Lehtedel selliseid karvu pole
159
159
Taimed nõeljate kuni soomusjate lehtedega, paljunevad eostega
160
159
Taimed teistsugused
162
160
Lehed soomusjad, liibuvad varrele, paiknevad 4 reana
160
Lehed nõelataolised, hoiavad varrest eemale, paiknevad spiraalselt
161
161
Lehetipp aheneb pikaks valgeks pehmeks karvaks. Eospead 2-3 kaupa varretaolistel kandjatel
161
Lehed selliste karvadeta. Eospead varretaolise kandjata, kinnituvad ühekaupa otse varre tippu
162
Õied kroonlehtedeta
163
162
Õied kroonlehtedega
234
163
Õied kahe tiheda üksteisele järgneva silinderja tõlvikuna, alumine, sametjas, koosneb emasõitest, ülemine isasõitest
163
Õisikud teistsugused
164
164
Vähemalt alumised lehed rootsuga
165
164
Kõik lehed rootsutud
173
165
Lehed paralleelsete roodudega, kõik lehed juurmised
166
165
Lehed pole paralleelsete roodudega, lehed olemas ka varrel
168
166
Lehed harva üle 3 korra laiusest pikemad, ümarad kuni elliptilised
166
Lehed laiusest palju pikemad, süstjad kuni lineaalsed
167
167
Lehed süstjad, lamedad, karvased, pole lihakad, tumedate täppideta. Pole mereranniku ega sooldunud pinnase taimed
167
Lehed lineaalsed, renjad, paljad, lihakad, tumedate täppidega. Mereranniku ja sooldunud pinnase taimed
168
Lehed sulgroodsed või ühe rooga
169
169
Vili pole tiivuline. Abilehed puuduvad või on vabad, pole vart ümbritsevaks kilejaks tupeks (tõrveks) kokku kasvanud
169
Viljad tiivulised. Abilehed moodustavad kileja vart ümbritseva tupe (tõrve)
170
170
Lehed nooljad või odajad, hapuka maitsega. Õied ühesoolised
171
170
Lehe alus südajas, ümar või kiiljas, mitte kunagi nooljas või odajas, pole hapuka maitsega. Õied kahesoolised
172
171
Lehed tavaliselt alla 2 cm laiad. Õiekattelehed seemnete pikkused (alla 1,5 mm)
171
Lehed tavaliselt üle 2 cm laiad. Õiekattelehed seemnetest pikemad (üle 2 mm)
172
Vähemalt üks vilja külg selge mõhnaga
173
Õied radiaalsümmeetrilised (vaadake tähelepanelikult õit või vilja tugeva luubiga)
174
173
Õied pole radiaalsümmeetrilised
182
174
Lehed vähemalt alusel pikkade valgete karvadega
175
174
Lehed paljad või väga lühikeste karvadega
176
175
Õied üksikult, pikaraolised, õieraod erineva pikkusega
175
Õied 3- kuni mitmekaupa osaõisikutes, nuttide või kobaratena
176
Õied ruljate tähkõisikute või ümarate nuttidena
177
176
Õied pole ruljate tähkõisikute ega ümarate nuttidena
178
177
Märgade niitude ja soode taim. Risoom peenike, võsunditega. Vili jaguneb 3 osaviljaks
177
Mererannataim. Risoom jäme, võsunditeta. Vili jaguneb 6 osaviljaks
178
Üheaastased väikesed taimed. Õied üksikult või 2(3)-kaupa
178
Mitmeaastased tugevad taimed. Õied pole üksikult
179
179
Varred lehistumata (varre alusel labata lehetuped). Õisik külgmine, näib asuvat umbes varre keskkohas, sest pikk püstine ruljas õisiku kandeleht tundub varre pikendusena
180
179
Varred lehistunud. Õisik tipmine. Õisiku kandeleht suhteliselt lühike, allakäändunud, ei näi varre pikendusena
181
180
Vars peenem, vaoline, eriti allosas. Alumised labata tuped hele- kuni hallikaspruunid. Õisiku kandeleht puhetunud tupega. Õisikuraod väga lühikesed (ei ole nähtavad), õisik kerajas, tihe. Kupar tumepruun
180
Vars tugev, sile. Alumised labata tuped punakaspruunid. Õisikuraod ebavõrdse pikkusega, õisik rohekaspruun, hõre, haraline. Kupar roostepruun
181
Lehed rististe vaheseinteta (lõigake leht lõikudeks!)
181
Leht rististe vaheseintega
182
Varred seest säsikad (pole õõnsad), kolmnurksed kuni ümarad, ilma sõlmekohtadeta (CYPERACEAE - LÕIKHEINALISED)
183
182
Varred alati seest õõnsad, alati ümarad, selgete sõlmekohtdega (POACEAE - KÕRRELISED)
203
183
Õisik pikkade, valgete siidjate õiekattekarvadega
183
Õisik pole valgete siidjate karvadega (õiekattekarvad puuduvad või on väga lühiksed)
184
184
Õied kahesoolised, emakate ja tolmukatega (luup!). NB! See on raskesti jälgitav tunnus. Kui jääte hätta, vaadake üle siin välja tulevate liikide pildid ja otsustage pildi järgi
185
184
Õied ühesoolised, tolmukate või emakatega
187
185
Pähikud õisikus kahe reana, õisikuid üks
185
Pähikud pole kaherealiselt, õisikuid rohkem
186
186
Õisik külgmine, varretaoline kõrgleht ulatub üle pähikute
187
Pähikud väliselt üksteisega sarnased, tipmine tavaliselt vähemalt osaliselt emasõitega
188
187
Pähikud välimuselt erinevad: ülemised ainult isasõitega, alumised ainult emasõitega
196
188
Lehetupe vaba serv ainult ülaosas (2-3 mm) kilejas, edasi rohtjas
188
Lehetupp ülaservast allapoole pikalt kilejas
189
189
Vähemalt alumised pähikud asuvad varrel hõredalt
190
189
Kõik pähikud on varrel tihedalt koos
193
190
Taimed alusel punakad, tuped võrkkiududega (kiududeks jagunenud lehetupe jäänused)
190
Taimed pole alusel punakad, võrkkiude pole
191
191
Tipmine pähik teistest u. kaks korda pikem, nuiakujuline
191
Tipmine pähik teistest alla kahe korra pikem
192
192
Põisikud püstised, lühikese nokaga
192
Põisikud laiuvad või rõhtsad, ilma nokata või pika nokaga
193
Taimed pika risoomiga. Pähikutega varred kasvavad tavaliselt ridadena
193
Taimed pika risoomita. Pähikuid kandvad varred ei kasva ridadena
194
194
Põisikud pähikus püstiselt. Kasvab tihedate puhmikutena
194
Põisikud asetsevad pähikus rõhtsalt või tähtjalt. Puhmikuid ei moodusta
195
195
Taime alaosa helepunase tooniga. Keeleke 2-4 korda laiusest pikem. Põisikud alaosas käsnja koega, 5,4-6,5 mm pikad
195
Taime alaosa pole punakas. Keelekepikkusest laiem. Põisik pole alusel käsnjas, 3-4 mm pikk
196
Emakakaelu 2. Põisikud tavaliselt enam-vähem kaksikkumerad
197
196
Emakakaelu 3. Põisikud 3-nurkse või rulja ristlõikega
199
197
Mätta või tiheda kogumikuna kasvavsd roomava risoomita taimed
197
Taimed roomava risoomiga, mättaid ei moodusta
198
198
Lehed 1-3(5) mm laiad, kuivades sisserulluvate servadega. Isaspäikuid 1
198
Lehed (3)5-10 mm laiad, servad rulluvad kuivades väljapoole. Isaspähikuid 2-4
199
Lehetuped või lehed või varred karvased
199
Lehetuped, lehed ja varred paljad
200
200
Alumine kandeleht ei ümbritse vart
201
200
Alumine kandeleht 2-10 mm ulatuses ümber varre
202
201
Põisikud rõhtsad, järsult nokaks ahenevad
201
Põisikud püstised, ahenevad nokaks aeglaselt
202
Murusalt või väga hõredate puhmikutena kasvav pikarisoomilised taimed
202
Tihedate puhmikutena kasvavad taimed, roomav risoom puudub või väga lühike
203
Õisik täha sarnane, süstjas kuni ovaalne
204
203
Õisik harunenud pööris
209
205
Pähikud kahekaupa igas sõlmekohas
206
Tähk ühekülgne, pähikud kahe reana varre ühel küljel
206
Tähk pole ühekülgne
207
207
Pähikud ümber kogu varre
208
207
Pähikud varre vastaskülgedel
209
Tugevad risoomiga taimed, pilliroo moodi, sageli üle 2 m kõrged, vars 0,5-1 cm läbimõõdus
209
Taimed väiksemad, ei meenuta pilliroogu, vars peenem
210
211
Keelekese asemel karvaring
211
Keeleke kilejas või puudb
212
212
Pähikud 2 või rohkema õiega
213
213
Pähikus rohkem kui 2 õit
215
214
Lehed 2-5 mm laiad, lamedad või vahel kokkurullunud. Ohe sirge
214
Lehed niitjad, alla 1 mm laiad, tihedalt kokkurullunud. Ohe teravalt põvjas
215
Ohe kaarjas või põlvjas
216
Õisik tihe, sagaraline, enam-vähem ühekülgne pööris
216
Õisik hõre, pole ühekülgne
217
217
Ohe ei asu lible kahe hambakese vahel (luup!). Taim paljas või väga lühikeste karvadega
218
217
Ohe asub lible kahe hambakese vahel. Taimed pikkade karvadega vartel või lehtedel
218
Lehed üle 0,7 mm laiad, siledad. Keeleke lühike, kõrvakesteta (luup!)
218
Lehed alla 0,7 mm laiad, karedad. Keeleke kõrvakestega
219
Keelekese asemel karvaring
219
Keeleke olemas, kilejas
220
220
Pähikud 1-õielised
221
220
Pähikud 2 või rohkemaõielised
226
221
Pähikud tavaliselt üle 4 mm pikad, välissõkla alusel pika karvatutiga
222
221
Pähikud alla 4 mm pikad, ilma välissõkalt ümbritsevate karvadeta
224
222
Pähikus välimiste liblede paar 5 mm pikk, sisemised palju lühemad (1,5 mm), harjasjad
222
Pähikus liblesid üks paar
223
223
Sõklad karedad, pikemad kui ümbritsevad karvad (luup!)
223
Sõklad siledad, pole ümbritsevatest karvadest pikemad
224
Mitteõitsvatel võrsetel keeleke laiusest lühem
224
Mitteõitsvatel võrsetel keeleke laiusest pikem
225
225
Risoomid rohkem kui 3 soomusja lehega. Lehed 5-10 mm laiad. Õisik lai ka peale õitsemist, 10-20 cm pikk, rõhtsate harudega
225
Risoomid puuduvad või lühikesed, ilma soomusjate lehtedeta. Lehed 3-7 mm laiad. Õisik tõmbub peale õitsemist kokku, 5-15 cm pikk, harud püstised
226
Õisik tihe, kas piklik-ruljas ja täha moodi või munajahõlmine
227
226
Õisik hõre, püramiidja väliskujuga
228
227
Pähikud 2-õielised, varrel ühe reana, õisik piklik, harunemata
227
Pähikus 2 või rohkem õit, õisik haruneb
228
Pähikud südajad, rippuvad
228
Pähikud pole südajad ega rippuvad
229
229
Pähikud üle 2-3 korra laiusest pikemad, tavaliselt rohkem kui 5 õiega ja üle 4 mm pikad. Alumine välissõkal ilma andruta (luup!)
229
Pähikud munajad, mitte üle 2-3 korra laiusest pikemad, 4-5 (6) õiega, tavaliselt alla 4 mm pikad. Alumine välissõkal andruga
230
230
Üheaastased tallatud kasvukohtade taimed. Välissaõkal roodudel ja servas ripskarvane
230
Mitmeaastased taimed. Välissõkla rood krobelised või karvased ainult alaosas
231
231
Keeleke üle 1 mm pikk, terav
231
Keeleke puudub või alla 1 mm pikk
232
232
Risoome pole. Kõik võrsed viljuvad. Pähikud alla 4 mm pikad
232
Risoomidega, nii õitsvate kui mitteõitsvate võsudega. Pähikud u. 4 mm pikad
233
233
Taim hõredalt karvane. Alumised lehed lamedad või renjad, palju lühemad kui vars. Keeleke laskub lehetupe servale
233
Taim tihedalt karvane. Alumised lehed tugevalt kokkurullunud, harjasjad, sama pikad kui vars. Keeleke pole laskuv
234
Lihakate lehtedega taimed
235
234
Lehed õhukesed, pole lihakad
236
235
Lehed lamedad, üle 1 cm laiad
235
Lehed pole lamedad, alla 1 cm laiad
236
Õied üldkatisega ümbritsetud korvõisikutes
237
236
Õied pole üldkatisega ümbritsetud korvõisikutes
247
237
Kõik õied keele taolised (keelõied, asümmeetrilised)
238
237
Putkõied olemas, keelõied puuduvad või on ainult korvõisiku servas
241
238
Õitsvad varred lehtedeta (kõik lehed juurmised)
239
238
Õitsvad varred lehtedega
239
Leheserv terve. Roomavate võsunditega taimed
239
Leheserv hambuline. Roomavate võsunditeta taimed
240
240
Korvõisikud üksikult harunemata varte tippudes
240
Õisikud pole üksikult, varred harunevad
241
Taime lehed ja/või varred ogalised
241
Taimed pole ogalised
242
242
Kõik õied korvõisikus erekollased kuni kahvatukollased
242
Vähemalt mõned õied pole kollased
243
243
Vähemalt mõned õied õisikus valged
244
243
Vähemalt õisiku servmised õied sinised kuni roosad, valgeid õisi pole
245
244
Õisikud üle 3 cm läbimõõdus
244
Õisikud alla 3 cm läbimõõdus
245
Taimed pikkade roomavate võsunditega, tavaliselt alla 30 cm kõrged
245
Taimed roomavate võsunditeta, tavaliselt üle 30 cm kõrged
246
246
Kõik õied roosad (lillakad)
246
Keskmised õied kollased, servmised lillakad
247
Õied pole sarikatena
250
248
Lehed lõhnavad muljumisel tugevalt küüslaugu järgi
248
Lehed ei lõhna küüslaugu järgi
249
249
Kroonlehti 6. Juurmisi lehti üks, lineaalne
249
Kroonlehti 3 või 5. Juurmisi lehti rohkem kui üks, lailineaalsed või elliptilised
250
Õied bilateraalsümmeetrilised
251
250
Õied radiaalsümmeetrilised
258
251
Leheserv hambuline kuni hõlmine
252
251
Leheserv terve (või lehed õitseajal puuduvad)
257
252
Lehed rootsutud või peaaegu rootsutud
252
Lehed selgelt rootsulised
253
253
Õied osaliselt kollased, kahe- kuni kolmevärvilised. Külgmised kroonlehed suunatud ülespoole
253
Õied valged, sinised või lillad. Külgmised kroonlehed suunatud allapoole
254
254
Lehistunud õitsvat vart ei ole, lehed ainult juurmise rosetina (vahel esinevad roomavad võsundid)
254
Lehistunud õitsev vars olemas
255
255
Juurmist leherosetti pole. Lehed tavaliselt laiusest pikemad
255
Juurmine leherosett olemas. Lehed tavaliselt võrdse pikkuse ja laiusega
256
256
Taimed 3-10 cm kõrged, üleni lühikarvased (sageli hallikad), juurmisi lehti palju, kuni 1,5 cm laiad
256
Taimed suuremad, paljad või üksikute karvadega, rosetilehti vähe, laiemad kui 1,5 cm
257
Kroonlehed alusel kokku kasvanud
258
Vähemalt alumised lehed sirge, südaja või noolja alusega
259
258
Kõik lehed ümara või aheneva alusega
263
259
Varred väga pikad ja väänduvad või ronivad
259
Varred pole väänduvad ega ronivad
260
260
Lehti 2 (harva 1), paralleelsete roodudega
260
Lehti rohkem kui 2, pole paralleelsete roodudega
261
261
Kroonlehed vähemalt alusel kokku kasvanud
261
Kroonlehed täiesti vabad
262
263
Lehed okkataolised, igihaljad, kinnituvad varrele männastena
264
263
Lehed pole okkataolised, ei kinnitu männastena
265
264
Lehed 2-4 korda laiusest pikemad, kõige laiemad keskkohast allpool, serv kaardunud. Õied kahesoolised (emakate ja tolmukatega)
264
Lehed 3-5 korda laiusest pikemad, servad paralleelsed. Õied ainult tolmukate või ainult emakatega
265
Õitsvad varred lehtedeta (vahel väikeste kandelehekestega), kõik lehed varre alusel juurmise kodarikuna
266
265
Õitsvad varred lehistunud
270
266
Õied rootsutud, ruljate tähkõisikute või ümarate nuttidena
267
266
Õied rootsulised, üksikult või õisikutena
269
267
Lehed harva üle 3 korra laiusest pikemad, munajad kuni elliptilised
267
Lehed laiusest palju pikemad, süstjad kuni lineaalsed
268
268
Lehed süstjad, lamedad, karvased, pole lihakad, tumedate täppideta. Pole mereranniku ega sooldunud pinnase taimed
268
Lehed lineaalsed, renjad, paljad, lihakad, tumedate täppidega. Mereranniku ja sooldunud pinnase taimed
269
Lehed selgelt rootsulised
271
Leheserv peenehambaline
272
Varred peenikesed, niitjad, roomavad. Lehed kuni 8 mm pikad
272
Varred pole niitjad. Lehed üle 8 mm pikad
273
273
Lehed pealt tuhmid, mõlemal pinnal silmatorkava võrkroodumisega
273
Lehed pealt läikivad, alt paljude kollakate näärmetäppidega
274
Lehe või lehrootsu alus kileja vart ümbritseva tupega (tõrvega)
274
Lehe ja leherootsu alus kileja tupeta
275
275
Kroonlehed vähemalt alusel kokku kasvanud
276
276
Lehed ja varred täiesti paljad, õied pole sinised
276
Lehed ja/või vähemalt varred karvased (kui paljad, siis õied sinised)
277
277
Õied helesinised, kellukjad. Vili kupar
278
277
Õied pole kellukjad (kui on kellukjad, siis roosad). Vili pole kupar
279
278
Tupplehed palju lühemad kui pool õiekrooni putkeosa
278
Tupplehed ulatuvad pooleni õiekrooni putkeosast
279
Tupp ühepikkuste sirgete, tipu poole suuntud lidus karvadega (luup!)
280
279
Tupp konksja tipuga karvadega või karvad kahesugused: mõned eemalehoiduvad, konksjatipulised, teised lühemad, peenemad, konksja tiputa
281
280
Tupp variseb peale viljumist, õitseajal lõhestunud kuni poolni pikkusest, tupe hambad kitsaskolmnurksed
280
Tupp püsib peale viljumist, õitseajal lõhestunud kolmandikuni pikkusest, tupe hambad laikolmnurksed
281
Õietupp peale viljumist suletud. Viljaraod tupest pikemad, püstised. Vili must
281
Õietupp peale viljumist avatud. Viljaraod sama pikad kui tupp, peaaegu rõhtsad. Vili pruun
282
Õied sinised kuni roosad
283
Vili lineaalne, üle 5 korra laiusest pikem
283
Vili pole lineaalne, alla 3 korra laiusest pikem