Back 
Printable version
| 1 | Puud või üle 50 cm kõrgused põõsad | 2 |
| 1 | Rohttaimed või väikesed põõsad (kuni 50 cm kõrged) | 30 |
| 2 | Lehed nõeljad (okkad) või soomusekujulised | 3 |
| 2 | Lehed tavalised, pole nõeljad ega soomusekujulised | 6 |
| 3 | Õied roosad, kroonlehtedega. Taimed kuni 80 cm kõrged | |
| Calluna vulgaris (L.) Hull - harilik kanarbik | ||
|
Iseloomulikud tunnused: Kääbuspõõsas,
10-60 (80) cm kõrge. Lehed soomusjad, asuvad varrel
katusekivide taoliselt. Õied roosad, kellukjad, 3-4 mm pikad,
pikkades tipmistes õisikutes. Viljad kuivad. Levik ja ökoloogia: Eestis tavaline nõmmedel, rabades ja männikutes, õitseb juulis, augustis. Levinud laialdaselt peaaegu kogu Euroopas, kohati ka Aasias, Põhja-Aafrikas ning Põhja-Ameerika lääneosas. Märkused: Sarnane soo-erikaga, mis Eestis looduslikult ei kasva, küll aga kasutatakse haljastuses, esineb Soomes ja Rootsis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 3 | Õied kroonlehtedeta. Taimed üle 80 cm kõrged | 4 |
| 4 | Põõsad, kuni 3 m kõrged | |
| Juniperus communis L. - harilik kadakas | ||
|
Iseloomulikud tunnused: Põõsas, vahel ka
puukujuline, kuni 12 m kõrge. Okkad teravad, 3-kaupa
männastes, hõõrumisel lõhnavad aromaatselt.
Vili lihakas, marjatoline, noorelt roheline, valminult sinakasmust.
Korraga on põõsal nii rohelisi kui siniseid
“kadakamarju”, mis tegelikult on lihakad käbid. Levik ja ökoloogia: Eestis sage liivikutel, loodudel, männikutes, ka soodes. Võib kasvada tihedate kadastikena. Levinud Euroopas, Põhja-Aasias, Põhja-Aafrikas ja Põhja-Ameerikas. Märkused: Lambad söövad meeleldi kadakate noori võrseid ja hoiavad sellega kadastike tiheduse kontrolli all. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 4 | Puud, täiskasvanult üle 3 m kõrged | 5 |
| 5 | Okkad 2-5-kaupa või suuremate kimpudena väikestel lühivõrstel | |
| Pinus sylvestris L. - harilik mänd | ||
|
Iseloomulikud tunnused: Puu, kuni 40 m kõrge. Okkad
2-kaupa, sinakasrohelised, teravatipulised, kinnituvad võrsele
suhteliselt hõredalt. Käbid tuhmid, pruunid, alumised
soomused ei avane. Pungad punakaspruunid, harva veidi vaigused. Levik ja ökoloogia: Eestis laialt levinud metsapuu liivmullal ja rabastuval pinnasel. Õitseb mais, juunis. Levinud Euroopas ja Aasias. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 5 | Okkad üksikult | |
| Picea abies (L.) H.Karst. - harilik kuusk | ||
|
Iseloomulikud tunnused: Puu, kuni 48 m kõrge. Okkad
1,5-2,5 cm pikad, veidi torkavad, tumerohelised, igal neljal tahul
kahe heledama triibuga, kinnituvad oksale rootsukesega. Käbid
10-15cm pikad. Levik ja ökoloogia: Eestis sage metsapuu, kasvatakse ka ilupuuna ja hekina. Õitseb mais, juunis. Levinud Põhja- ja Kesk-Euroopas. Märkused: Palju aretatud iluvorme. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 6 | Lehed vastakud | 7 |
| 6 | Lehed vahelduvad või männases | 9 |
| 7 | Lihtlehed, selgete hõlmadega | 8 |
| 7 | Liitlehed või terved (ilma sisselõigeteta) lihtlehed | |
| Fraxinus excelsior L. - harilik saar | ||
|
Iseloomulikud tunnused: Puu, kuni 35(40) m kõrge.
Paaritusulgjad liitlehed, lehekesi 9-15, lehekesed kuni 10 cm pikad.
Õied pisikesed, tihedates külgmistes tumedates kimpudes,
täiesti ilma õiekattelehtedeta, ainult emakate või
tolmukatega, harvem ühes õies olemas nii tolmukad kui
emakad. Tiibviljad ühe seemnega, kuni 4 cm pikad,
kimpudena. Pungad silmatorkavalt mustad. Levik ja ökoloogia: Tavaline kogu Eestis ja suuremas osas Euroopas niisketes metsades, puisniitudel, jõekallastel. Kasutatakse ka haljastuses. Õitseb aprillis, mais enne lehtimist. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 8 | Lehed üldkujult selgelt viisnurksed | |
| Acer platanoides L. - harilik vaher | ||
|
Iseloomulikud tunnused: Puu, kuni 30 m kõrge.
Vanemate puude tüvi kaetud tumehalli peenerõmelise
korbaga. Lehed pealt ja alt ühesuguselt rohelised, lehed
viiehõlmalised, hõlmad teravatipulised, üksikute
teravate hammastega, sügisel lähevad kollaseks või
punaseks. Leheroots sisaldab piimmahla. Õitseb enne lehtede
täielikku puhkemist. Õied kollakasrohelised. Õiekobar
lai, püstine. Vilja tiivad ühinevad nürinurkselt,
tiibade sisemised servad moodustavad kaare. Levik ja ökoloogia: Eestis tavaline leht- ja segametsades, sageli ilupuuna parkides ja aedades. Levinud Kesk- ja Põhja-Euroopas, kasvab ka Balkanil, Väike-Aasias ja Iraanis. Õitseb mais, enne lehtede täielikku puhkemist. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 8 | Lehed pole üldkujult viisnurksed | |
| Viburnum opulus L. - harilik lodjapuu | ||
|
Iseloomulikud tunnused: Põõsas, (1)2-3(4) m
kõrge. Võrsed kandilised, hallid, punaka varjundiga.
Lehed kolmehõlmalised, hõlmad teritunud tipuga, pealt
paljad, alt pehmekarvased. Valkjad ratasjad õied
on lamedates vihmavarjutaolistes õisikutes, servmised
steriilsed õied teistest suuremad. Viljad erepunased, lihakad,
luuseemnega. Levik ja ökoloogia: Eestis tavaline, kasvab sega- ja lodumetsades, puisniitudel, sageli ka ilupõõsana. Õitseb mais, juunis. Levinud Euroopast Põhja-Aasiani. Märkused: Marjad söödavad, aga moos ebameeldiva lõhnaga. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 9 | Liitlehed | 10 |
| 9 | Lihtlehed | 14 |
| 10 | Lehed kolmetised | |
| Rubus saxatilis L. - lillakas | ||
|
Iseloomulikud tunnused: Väike puhmik juurduvate
võsunditega, kõrgus 10-30 cm. Lehed kolmetised, varred
peenikeste ogadega. Õied valged, 3-10-kaupa. Vili erepunane,
hapukas, koosneb väikestest lihaktest osaviljadest
(koguluuvili). Levik ja ökoloogia: Tavaline taim leht- ja segametsades, võsastikes. Õitseb juunist augustini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 10 | Lehekesi rohkem kui 3 | 11 |
| 11 | Taimed ogadeta | |
| Sorbus aucuparia L. - harilik pihlakas | ||
|
Iseloomulikud tunnused: Puu, kuni 15 m kõrge.
Paaritusulgjad liitlehed, lehekesi 11-15, sakilise servaga, kuni 6 cm
pikad. Õied valged, paljuõielistes kännasjates
õisikutes. Marjad punased või oranžikad, ümarad,
kuni 1 cm läbimõõdus, mõrkjad. Levik ja ökoloogia: Segametsades, raiesmikel, metsaservades, sage. Õitseb juunis. Levinud Euroopas ja Siberis. Sageli kasvatatkse ka ilupuuna. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 11 | Taimed ogadega | 12 |
| 12 | Õied alla 2 cm läbimõõdus. Vili mahlane, koosneb väikestest osadest (koguluuvili) | |
| Rubus idaeus L. - harilik vaarikas | ||
|
Iseloomulikud tunnused: Põõsas, varred
sirged, 1-1,5 m kõrged. Paaritusulgjad liitlehed 3-5
lehekesega, alt hallikad. Õitsevad ja viljuvad teisel aastal.
Õied valged, kroonlehed kitsad, tupplehtedest lühemad.
Vili punane, eraldub kergesti õiepõhjalt, koosneb
osaviljadest (koguluuvili). Levik ja ökoloogia: Tavaline kogu Eestis metsades, raiesmikel, teeservades. Õitseb juunis, juulis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 12 | Õied üle 2 cm läbimõõdus. Vili pole mahlane, ei koosne osadest | 13 |
| 13 | Võrsed ja ogad tihedalt karvased. Lehed tugevalt kurdunud | |
| Rosa rugosa Thunb. - kurdlehine kibuvits | ||
|
Iseloomulikud tunnused: Põõsas, 0,5 – 2 m
kõrge. Võrsed ja ogad tihedalt karvased. Lehekesed
tugevalt kurdunud, pealt paljad ja läikivad, alt karvased. Õied
suured, roosad. Viljad oranžikaspunased, kerajad või veidi
lapikud, 2-3 cm läbimõõdus. Levik ja ökoloogia: Eestis kultuurist naturaliseerunud liik. Hajusalt liivastes männikutes, liivastel mererandadel, teede ääres, parkides. Õitseb juunist augustini. Pärit Aasiast Kaug-Idast. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 13 | Võrsed ja ogad paljad. Lehed pole kurdunud | |
| Rosa vosagiaca Desp. - harilik kibuvits | ||
|
Iseloomulikud tunnused: Põõsas, 0,5-2 m
kõrge. Lehed sinakasrohelised, tuhmid, saagja servaga,
näärmekarvadega. Õied roosad. Tupplehed pärast
õitsemist püstised ja püsivad ka küpsetel
viljadel. Levik ja ökoloogia: Männikutes, niitudel, loodudel, kadastikes, teede ääres, parkides. Paiguti, sagedam Lääne-Eestis. Levila Kesk- ja Lääne-Euroopas. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 14 | Lehed hõlmised | 15 |
| 14 | Lehed terved, hõlmadeta | 17 |
| 15 | Taimed ogaliste varte või astlaga lõpevate okstega | |
| Grossularia reclinata (L.) Mill. - aed-karusmari | ||
|
Iseloomulikud tunnused: Põõsas, 1-1,5 m
kõrge. Oksad teravate ogadega. Lehed 3-5-hõlmalised.
Õied viietised, rohekad, 1-3-kaupa. Marjad 10-15 mm
läbimõõduga, rohelised, kollakad või
tumepunased. Levik ja ökoloogia: Marjapõõsas, vahel metsistub. Õitseb mais. Märkused: Palju erinevaid sorte. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 15 | Taimed ogadeta | 16 |
| 16 | Lehed sulgroodsed | |
| Quercus robur L. - harilik tamm | ||
|
Iseloomulikud tunnused: Puu, kõrgus kuni 30 m. Lehed
nahkjad, pealt läikivad, sulghõlmised, hõlmad
tömbid, leheroots lühike (7 mm). Isasõied
kollakasrohekad, laialihoiduvates urbades, emasõied
silmapaistmatud. Tõru piklik, 1/3 ulatuses lüdiga
ümbritsetud. Levik ja ökoloogia: Tavaline, looduslikult sagedam Lääne-Eestis. Puisniitudel, salu-, leht- ja segametsades, jõelammidel. Sageli pargipuuna. Õitseb mais, juunis. Areaal hõlmab suurema osa Euroopas, esineb ka Kaukaasias, Krimmis, Väike-Aasias. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 16 | Lehed sõrmroodsed | |
| Ribes alpinum L. - mage sõstar | ||
|
Iseloomulikud tunnused: Põõsas, 1-2 m
kõrge. Lehed 3- (harva 5-) hõlmalised, 1,5-4 cm
läbimõõdus, peaaegu paljad. Õied
kollakasrohelised, õisikud püstised. Marjad punased,
lääged. Levik ja ökoloogia: Tavaline segametsades, võsades, loodudel. Õitseb mais, juunis. Levinud kogu Euroopas, Kaukaasias. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 17 | Lehed üldkujult kolmnurksed, rombjad või viisnurksed | 18 |
| 17 | Lehed munajad või lantsetjad | 20 |
| 18 | Leheroots lapik | |
| Populus tremula L. - harilik haab | ||
|
Iseloomulikud tunnused: Puu, 20-35 m kõrge. Lehed
ümarad, täkilise sevaga, 3-5 cm läbimõõdus,
paljad, mõlemalt poolt enamvähem ühte värvi.
Leheroots lapik. Pungad pisut kleepuvad. Õied urbades. Levik ja ökoloogia: Sageli sega- ja lodumetsades, haavikutena tavalisem Ida-Eestis. Õitseb aprillis, mais. Kasvab kogu Euroopas, Hiinas, Jaapanis ja Põhja-Aafrikas. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 18 | Leheroots ruljas | 19 |
| 19 | Noored võrsed paljad, näsakestega, rippuvad. Lehehambad tipus kõverdunud. Vilja tiivad pähklikesest 2-3 korda laiemad | |
| Betula pendula Roth - arukask | ||
|
Iseloomulikud tunnused: Puu, kuni 35 m kõrge. Tüve
koor valge, vanematel puudel allosa musta korbaga. Noored oksad
paljad, vahatäpikestest kröbulused. Lehed paljad,
rombjad, pika terava tipuga, kahelisaagja servaga. Viljasoomus
allapoole suunatud hõlmadega. Levik ja ökoloogia: Puisniitudel, sega- ja lehtmetsades, loodudel. Tavaline kogu Eestis. Õitseb aprillis, mais. Levinud kogu Euroopas, Kaukaasias, Lääne-Siberis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 19 | Noored võrsed pehmekarvased, näsakesteta, pole rippuvad. Lehehambad pole tipus kõverdunud. Vilja tiivad pählikesest 1-1,5 korda laiemad | |
| Betula pubescens Ehrh. - sookask | ||
|
Iseloomulikud tunnused: Puu, kuni 25 m kõrge.
Tüve koor valge, vanematel puudel allosas hallikas kuni mustjas,
peenelt pragunev. Noored oksad karvased, vahatäpikesteta. Lehed
rombjas-munajad, lühidalt teritunud tipuga, ebakorrapäraselt
saagja servaga. Viljasoomus ülespoole suunatud hõlmadega. Levik ja ökoloogia: Puisniitudel, segametsades, soodes, rabades. Tavaline kogu Eestis. Õitseb aprillis, mais. Levila Euroopa ja Aasia põhjaosas. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 20 | Lehed südaja alusega | |
| Tilia cordata Mill. - harilik pärn | ||
|
Iseloomulikud tunnused: Puu, 20-25 m kõrge. Lehed
4-7 cm pikad, südajad, sakilise serva ja teravneva tipuga. Lehed
paljad, lehe alaküljel roodude nurkades roostepruunid
karvatutid, leheroots paljas, pungad paljad. Õied rohekad.
Vili ümar, 0,4-0,6 cm pikk, pruunikas, viljaraag kokku kasvanud
kollaka kõrglehega. Levik ja ökoloogia: Hajusalt sega- ja lehtmetsades, ilupuuna parkides ja aedades. Õitseb juulis, augustis. Suuremas osas Euroopas, ulatub Kaukaasiasse ja Iraani, Siberisse. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 20 | Lehed aluse suunas ahenevad | 21 |
| 21 | Lehed rohkem kui 4 korda laiusest pikemad | |
| Salix triandra L. - vesipaju | ||
|
Iseloomulikud tunnused: Puu või põõsas,
2-10 m kõrge. Tüve ja jämedamate okste koor
ketendab, kaneeli värvi laikudega. Oksad painduvad. Lehed
süstjad, sageli paralleelsete servadega, peensaagjad, pealt
veidi läikivad tumerohelised, alt heledamad. Abilehed
suured. Levik ja ökoloogia: Jõe- ja ojakallaste, kaldavõsastikes, sageli ka istutatult. Õitseb mais. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 21 | Lehed vähem kui 4 korda laiusest pikemad | 22 |
| 22 | Leherood moodustavad selge võrgustiku. Taimed ühesuguliste õitega, mis on koondunud isas- ja emasurbadesse. Vili kupar (pajud) | 23 |
| 22 | Leherood ei moodusta selget võrku. Taimed teistsuguste tunnustega | 25 |
| 23 | Lehed pealt tuhmid | 24 |
| 23 | Lehed pealt läikivad | |
| Salix phylicifolia L. - kahevärvine paju | ||
|
Iseloomulikud tunnused: Põõsas, 2-3 m kõrge.
Koore all puidul 1 cm pikkused rõõned (kriipsukujulised
puhetised). Lehed elliptilised, ebaühtlaselt sakilise või
terve servaga, pealt tumerohelised ja läikivad, alt
sinakasrohelised või vesihallid (kahevärvilised).
Abilehed väikesed, neerjad, püsivad kesksuveni. Levik ja ökoloogia: Puisniitudel, madalsoodes, lodudes, veekogude kallastel, sage. Õitseb aprillis, mais. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 24 | 2-4 aastaste okste koorealune puit sile (eemaldage oksalt veidi koort) | |
| Salix caprea L. - raagremmelgas | ||
|
Iseloomulikud tunnused: Puu, 5-15 m kõrge. Noored
oksad hallikasrohelised, vanemad oksad lehearmidest jändrikud.
Lehed 7-10 cm pikad ja 3-5 cm laiad, ovaalsed, pealt tumerohelised,
alt viltkarvased. Levik ja ökoloogia: Tavaline metsades, võsastikes. Õitseb aprillis, mais. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 24 | 2-4 aastaste okste koorealune puit rõõnetega | |
| Salix cinerea L. - tuhkur paju | ||
|
Iseloomulikud tunnused: Põõsas, kuni 4
m kõrge. Rõõned (kriipsukujulised puhetised) 1-3
cm pikad, koore all tihedalt. Võrsed tuhkhallid, karvased.
Lehed piklikud, 5-12 cm pikad ja 1,5-4 cm laiad, pealt
hallikasrohelised, udekarvased, alt hallid, peaaegu viltjad,
ebakorrapäraselt saagjad. Abilehed varisevad varakult. Levik ja ökoloogia: Tavaline madal- ja siirdesoodes, niitudel, kraavides, soometsades, põlluserades. Õitsebaprillis, mais. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 25 | Leheserv terve | |
| Frangula alnus Mill. - harilik paakspuu | ||
|
Iseloomulikud tunnused: Puu või põõsas,
1-7 m kõrge. Lehed vahelduvad, terveservalised, elliptilised,
lehe külgrood lõpevad lehe servas. Tüve koor sile,
mustjas. Õied mõlemasoolised, väikesed,
rohekasvalged, mõnekaupa. Vili algul punakas, hiljem must,
lihakas. Levik ja ökoloogia: Sega- ja lodumetsades, puisniitudel, põõsastikes. Sage. Õitseb mais, juunis ja augustis, septembris. Levinud kogu Euroopas, Kaukaasias, Lääne- ja Ida-Siberis, Kesk-Aasias. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 25 | Leheserv hambuline | 26 |
| 26 | Õied kroonlehtedeta. Vili kuiv. Lehtede külgrood enamvähem paralleelsed, lõpevad lehe servas | 27 |
| 26 | Õied kroonlehtedega. Vili lihakas. Lehtede külgrood ühinevad omavahel, tavaliselt ei ulatu servani | 29 |
| 27 | Leheroots lapik. Viljad kobarana | |
| Populus tremula L. - harilik haab | ||
|
Iseloomulikud tunnused: Puu, 20-35 m kõrge. Lehed
ümarad, täkilise sevaga, 3-5 cm läbimõõdus,
paljad, mõlemalt poolt enamvähem ühte värvi.
Leheroots lapik. Pungad pisut kleepuvad. Õied urbades. Levik ja ökoloogia: Sageli sega- ja lodumetsades, haavikutena tavalisem Ida-Eestis. Õitseb aprillis, mais. Kasvab kogu Euroopas, Hiinas, Jaapanis ja Põhja-Aafrikas. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
|
|
| 27 | Leheroots pole lapik. Viljad käbitaolistes kogumikes | 28 |
| 28 | Lehed tömbid, sämpunud tipuga, alt rohelised, karvad ainult roodude lähedal | |
| Alnus glutinosa (L.) Gaertn. - sanglepp | ||
|
Iseloomulikud tunnused: Puu, kuni 30 m kõrge. Koor
pruunikas, korp mustjas. Lehed ovaalsed, tipul tõmbi
väljalõikega, pealt tumerohelised, läikivad. Pungad
paljad, veidi kleepuvad. Isasõied rippuvates urbades,
emasõitest moodustuvad viljad, “lepakäbid”, on
raolised. Levik ja ökoloogia: Tavaline lodumetsades, puisniitudel, jõekallastel. Õitseb aprillis. Kesk- ja Põhja-Euroopa, Põhja-Aafrika, Aasias Lääne-Siberini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 28 | Lehed terava tipuga, alt hallikarvased | |
| Alnus incana (L.) Moench - hall lepp | ||
|
Iseloomulikud tunnused: Puu, kuni 25 m kõrge. Koor
hallikas, korpa ei moodustu. Lehed terava tipuga, saagja servaga,
hallikasrohelised, matid. Pungad karvased, ei kleepu. Isasõied
rippuvates urbades, emasõitest moodustuvad viljad,
“lepakäbid”, on enam-vähem raotud. Levik ja ökoloogia: Kuuse-segametsades, võsastikes, puisniitudel, endistel põldudel, sage. Õitseb aprillis. Levinud peaaegu kogu põhjapoolkeral. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 29 | Õied ja viljad rippuvates kobarates | |
| Padus avium Mill. - harilik toomingas | ||
|
Iseloomulikud tunnused: Puu või põõsas,
kuni 10 m kõrge. Lehed piklikelliptilised, 3-10 cm pikad,
pealt tumerohelised, alt heledamad, hõõrudes
iseloomuliku lõhnaga. Okste koore sisepind kollane, tugeva
lõhnaga. Õied valged, rippuvates kobarates, lõhnavad.
Viljad 7-8 mm läbimõõdus, mustad, kootava
toimega. Levik ja ökoloogia: Niisketes leht- ja segametsades, võsastikes, metsaservades, sageli. Õitseb mais. Euraasia levikuga. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 29 | Õied ja viljad pole rippuvates kobarates | |
| Prunus insititia L. - kreegipuu | ||
|
Iseloomulikud tunnused: Puu või põõsas,
3-6 m kõrge. Mõnede väikeste asteldega, noored
oksad sametjad. Lehed 4-5 cm pikad, elliptilised. Õied valged,
kahekaupa. Viljad kerajad kuni piklikud, sinakad, vahakirmega,
viljaliha luuseemnest raskesti eraldatav. Levik ja ökoloogia: Tavaline viljapuu, metsistub. Õitseb mais. Märkused: Levib edukalt juurvõrsetega. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 30 | Taimed pole rohelised, klorofüll puudub | |
| Equisetum arvense L. (kevadine võsu) - põldosi | ||
| Iseloomulikud tunnused: Kevadine võsu pehme, helepruun, närtsib pärast eoste valmimist, selle lehtedetuped 8-12 süstja tumepruuni hambaga. Suvise rohelise võsu vars kidakesteta (katsudes sile), oksamännased hõredalt, neljakandilised, hoiavad sageli ülespidi kaldu. Männasoksa esimene lehtedetupp pikem kui varre lehtedetupp. Lehtedetupel alla 10 tumeda hamba, mille on kitsas hele ääris. Kõrgus 15-40 cm. Levik ja ökoloogia: Umbrohuna põldudel, raudteel, jäätmaadel, niitudel, puisniitudel. Sage. Mitmeaastane, paljuneb eostega. Eoseid kannab aprillis, mais. Märkused: Võib segi minna soo-osjaga, millel aga männasoksa esimene lehtedetupp on lühem kui varre lehtedetupp. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 30 | Taimed rohelised, klorofüll olemas | 31 |
| 31 | Korralike lehtedeta taimed | 32 |
| 31 | Taimed lehtedega | 37 |
| 32 | Varred pole lülilised. Õitega taimed | 33 |
| 32 | Varred lülilised, kileja äärisega iga lüli alusel. Õiteta taimed, paljunevad eostega | 34 |
| 33 | Ainult pähiku kõige alumine katteleht tühi, ümbritseb pähiku alust tervikuna | |
| Eleocharis uniglumis (Link) Schult. - soomusalss | ||
| Iseloomulikud tunnused: Varred rohelised, lehtedeta. Pähik munajas kuni piklikmunajas, 4-12 mm pikk, õiekattelehed tömbid, mustjaspunased, valkja servaga. Pähklike kollakas või pruun. Kõrgus 6-60 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Mererannal, rannaniitudel. Paiguti. Õitseb mais, juunis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 33 | Kaks alumist pähiku kattelehte tühjad ja ümbritsevad kumbki pähiku alust pooleni | |
| Eleocharis palustris (L.) Roem. & Schult. - soo-alss | ||
| Iseloomulikud tunnused: Varred tumerohelised, tugevad. Pähik 3-20 mm pikk, õiekattelehed 3-4,5 mm pikad, tömpteravad. Kõrgus 10-60 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Soodes, kallastel, kraavides, niisketel niitudel. Tavaline. Õitseb mais, juunis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 34 | Roheliste varte tipus pole kunagi käbitaolist eospead (eospeadega võrsed pole rohelised, arenevad varakevadel ja kaovad enne roheliste varte moodustumist) | |
| Equisetum arvense L. - põldosi | ||
| Iseloomulikud tunnused: Kevadine võsu pehme, helepruun, närtsib pärast eoste valmimist, selle lehtedetuped 8-12 süstja tumepruuni hambaga. Suvise rohelise võsu vars kidakesteta (katsudes sile), oksamännased hõredalt, neljakandilised, hoiavad sageli ülespidi kaldu. Männasoksa esimene lehtedetupp pikem kui varre lehtedetupp. Lehtedetupel alla 10 tumeda hamba, millel on kitsas hele ääris. Kõrgus 15-40 cm. Levik ja ökoloogia: Umbrohuna põldudel, raudteel, jäätmaadel, niitudel, puisniitudel. Sage. Mitmeaastane, paljuneb eostega. Eoseid kannab aprillis, mais. Märkused: Võib segi minna soo-osjaga, millel aga männasoksa esimene lehtedetupp on lühem kui varre lehtedetupp. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 34 | Roheliste varte (vähemalt mõnede) tipus käbitaolised eospead | 35 |
| 35 | Varred enamasti ilma männasoksteta, 50-100(150) cm kõrged. Vars seest vähemalt 4/5 läbimõõdu ulatuses õõnes. Tupehambaid 10-20, roodudeta | |
| Equisetum fluviatile L. - konnaosi | ||
| Iseloomulikud tunnused: Vars sile, pehme, 5-8 mm läbimõõdus, sageli ilma männasoksteta. Lehtedetuped tihedalt vastu vart, 15-30 pruuni hambaga, millel kitsas valge ääris. Kõrgus 50-100(150) cm. Levik ja ökoloogia: Soodes ja veekogudes. Sage. Mitmeaastane, paljuneb eostega. Eoseid kannab juunist juulini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 35 | Varred alati männasokstega, 15-40 cm kõrged. Varre keskel õõnsus vähem kui 2/3 läbimõõdust. Tupehambaid 5-8, roodudega | 36 |
| 36 | Männasoksa alumine lüli palju lühem kui varrel olev tupp. Männasoksad seest õõnsad, 6-nurksed | |
| Equisetum palustre L. - soo-osi | ||
| Iseloomulikud tunnused: Vars pisut kare. Männasoksad enamasti 6-kandilised, harva puuduvad. Männasoksa esimene lehtedetupp lühem kui varre lehtedetupp. Lehtedetuped 6-10 musta hambaga, millel on lai valkjas ääris. Kõrgus 15-30 cm. Levik ja ökoloogia: Niisketel rohumaadel, soodes, kallastel, niiskematel põldudel, teede ääres. Sage. Mitmeaastane, paljuneb eostega. Eoseid kannab juunist augustini. Märkused: Võib segi minna põldosjaga, millel aga on männasoksa esimene lehtedetupp pikem kui varre lehtedetupp. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 36 | Männasoksa alumine lüli pikem kui varrel olev tupp. Männasoksad pole õõnsad, 3-4-nurksed | |
| Equisetum pratense Ehrh. - aasosi | ||
| > Iseloomulikud tunnused: Vars kidakestega (katsudes kare). Okstemännased varrel tihedalt, männasoksad enamasti 3-kandilised, hoiduvad valdavalt rõhtsalt. Lehtedetuped üle 10 helepruuni hambaga, millel lai heledam ääris. Kõrgus 20-40 cm. Levik ja ökoloogia: Niitudel, puisniitudel, metsades. Tavaline. Mitmeaastane, paljuneb eostega. Eoseid kannab aprillis, mais. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 37 | Lehed vastakud | 38 |
| 37 | Lehed pole vastakud (vahelduvad, männases või kõik juurmised) | 84 |
| 38 | Liitlehed või lõhestunud lihtlehed (vähemalt poole lehelabani) | 39 |
| 38 | Terved lihtlehed | 40 |
| 39 | Lehed sulgjalt jagunenud | |
| Valeriana officinalis L. - harilik palderjan | ||
| Iseloomulikud tunnused: Risoom lühike, jäme, iseloomuliku lõhnaga. Lehed sulgjad, 2-11 paari lehekestega, tipmine sageli teistest väiksem. Õied roosad, lõhnavad, õisik suhteliselt suur, harunev. Kõrgus 50-100(135) cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niitudel, puisniitudel, soodes, lodudes, võsastikes. Sage. Õitseb juunist septembrini. Märkused: Ravimtaim, rahustava toimega. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 39 | Lehed sõrmjalt jagunenud | |
| Geranium robertianum L. - haisev kurereha | ||
| Iseloomulikud tunnused: Kolmetised liitlehed jaguste sulglehekestega, keskmine leheke pikema rootsuga. Hõredalt karvane. Kroonlehed roosad, ümara tipuga, kuni 1,5 cm pikad. Varred ja õieraod rõhtsate liht- ja näärmekarvadega. Taim ebameeldiva lõhnaga. Kõrgus 15-50 cm.
Levik ja ökoloogia: Ühe- või kaheaastane. Loodudel, mererannavallidel, varjukates leht- ja segametsades. Paiguti, eriti Põhja- ja Lääne-Eestis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 40 | Taimed kõrvekarvadega | |
| Urtica dioica L. - kõrvenõges | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehelaba piklikmunajas, alusel südajas, kuni 6 cm lai. Taimed tumerohelised, nii liht- kui kõrvekarvadega. Õiekate väike. Õisikus ainult emas- või isasõied. Kõrgus 30-200 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Metsades, karjamaadel, mererannas, teeservades, elamute ümbruses. Sage. Õitseb juulis, augustis. Märkused: Ravimtaim, üldtugevdav. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 40 | Taimed kõrvekarvadeta | 41 |
| 41 | Õied kroonlehtedeta | 42 |
| 41 | Õied kroonlehtedega | 44 |
| 42 | Lehed lineaalsed kuni nõeljad, üle 5 korra laiusest pikemad | |
| Sagina procumbens L. - lamav kesakann | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed ogatipuga, kitsaslineaalsed, 0,5-1 cm pikad. Varred lamavad või tõusvad. Kroonlehed valged või puuduvad. Tupplehed õitsemisajal laiuvad. Pikkus 2-10(19) cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Teedel, karjamaadel, enamasti liiva- ja turbapinnasel. Sage. Õitseb maist septembrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 42 | Lehed alla 5 korra laiusest pikemad | 43 |
| 43 | Lehed väliskujult kolmnurksed kuni rombjad | |
| Atriplex longipes Drejer - väike malts | ||
| Iseloomulikud tunnused: Taimed püstised. Lehed odajad, sageli alusel tömbid. Õite kandelehekesed vähemalt 5 mm, koos raoga 25-30 mm pikad, kolmnurksed, terveservalised. Kõrgus 10-50 cm.
Levik ja ökoloogia: Üheaastane. Savistel ja liivastel mererandadel Lääne- ja Põhja-Eestis. Harva. Õitseb juunis, juulis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 43 | Lehed pole väliskujult kolmnurksed ega rombjad | |
| Herniaria glabra L. - sööt-reiarohi | ||
| Iseloomulikud tunnused: Taim rohekaskollane. Varred harkjalt harunevad, maapinnal lamavad. Lehed piklikmunajad, 2-8 mm pikad. Õiekate kollane, sageli kroon puudub. Õied pisikesed, nutitaolises õisikus ülemiste lehtede kaenaldes. Pikkus 3-20 cm.
Levik ja ökoloogia: Ühe-, kahe- või mitmeaastane. Loodudel, liivastes kohtades. Tavaline. Õitseb maist augustini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 44 | Õied bilateraalsümmeetrilised (ühe sümmeetriateljega) | 45 |
| 44 | Õied radiaalsümmeetrilised (kiirjad) | 56 |
| 45 | Kroonlehed vabad. Tupp puudub. Lehed paralleelsete roodudega | |
| Platanthera bifolia (L.) Rich. - kahelehine käokeel | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehti kaks, elliptilised, läikivad, roots kuni 7 cm.. Hõredas õisikus kuni 30 valget lõhnavat õit. Kannus peenike, roheka aheneva tipuga. Tolmukad paralleelsed. Kõrgus 20-60 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niitudel, hõredates metsades, sooservades. Hajusalt. Õitseb juunis, juulis. Looduskaitseline seisund: LK III kategooria. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 45 | Kroonlehed kokku kasvanud. Tupp olemas. Lehed pole paralleelsete roodudega | 46 |
| 46 | Õiekroon põhiliselt kollane | 47 |
| 46 | Õied pole kollased, v.a. mõned kollased täpid | 48 |
| 47 | Õietupp lapik. Ülemine huul lõpeb lühikese hambakesega. Alumiste lehtede servad igalt poolt hambulised | |
| Rhinanthus minor L. - väike robirohi | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed lineaalsed, tömpide sakkidega. Näärmekarvu pole. Õiekroon määrdunud kollane, kuni 1,5 cm pikk, peaaegu sirge putkeosaga. Ülahuule hambake alla 1 mm pikk. Kõrgus 10-50 cm.
Levik ja ökoloogia: Üheaastane. Niitudel, puisniitudel, sooservades. Sage. Õitseb maist septembrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 47 | Õietupp pole lapik. Ülemine huul hambakeseta. Alumiste lehtede servad terved või ainult alusel mõne hambakesega | |
| Melampyrum pratense L. - palu-härghein | ||
| Iseloomulikud tunnused: Kõrglehed rohelised, serv alusel enamasti üksikute kõverdunud hammastega. Õiekroon 1-1,5 cm pikk, putk valkjas, huuled kollased. Kõrgus 10-30 cm.
Levik ja ökoloogia: Üheaastane. Puisniitudel, metsades. Tavaline. Õitseb maist septembrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 48 | Õie alumine huul pikem kui ülemine, jagunenud 3 hõlmaks, mis igaüks omakorda jagunevad kaheks | |
| Euphrasia officinalis L. - harilik silmarohi | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed rootsutud, peaaegu vastakud, hambulise servaga, 1 cm pikad. Õied valkjaslillad kuni valged, tumedamate joonte ja kollaka neeluga, lühiraolised, tipmises õisikus. Kõrgus 3-30 cm.
Levik ja ökoloogia: Üheaastane. Niitudel, karjamaadel, põõsastikes, põlluservades. Hajusalt. Märkused: Harilik silmarohi on kollektiivliik, mis on jagatud paljudeks väga raskesti eristatavateks liikideks. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 48 | Alumine huul teistsugune | 49 |
| 49 | Õied valged | |
| Lycopus europaeus L. - harilik parkhein | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed sopilised kuni sulglõhised. Vars püstine. Õied valkjad, korrapäraselt neljatised, väikesed, rohkearvuliste kimpudena lehtede kaenaldes. Kõrgus 20-80(100) cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niisketel niitudel, puisniitudel, lodumetsades, soodes, kraavides, kallastel. Tavaline. Õitseb juulist septembrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 49 | Õied pole valged | 50 |
| 50 | Kroon lühikese, enam-vähem ümara putkeosa ja kahehuulelise äärisega | |
| Scrophularia nodosa L. - harilik sealõuarohi | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed munajad, südaja alusega, saagja servaga, vastakud. Õied väikesed, tipmises õisikus. Kroon rohekas, ülahuul pruunikaspunane. Kogu taim muljumisel vastiku lõhnaga. Kõrgus 40-150 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Tee- ja metsaservadel, prahipaikades, rannikul. Tavaline. Õitseb juunist septembrini. Märkused: Õis meenutab sea avatud lõugu. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 50 | Kroon teistsugune | 51 |
| 51 | Õietupp 2-huuleline, hambad ebavõrdsed, 3 ühel, 2 teisel küljel | 52 |
| 51 | Õietupp radiaalsümmeetriline, hambad enamvähem võrdsed | 55 |
| 52 | Krooni ülahuul selgelt kiiverjas (nõgus) | 53 |
| 52 | Krooni ülahuul enam-vähem lame | |
| Thymus serpyllum L. - nõmm-liivatee | ||
| Iseloomulikud tunnused: Varred ruljad, ühtlaselt karvased või peaaegu paljad. Lehed peaaegu rootsutud, süstjad, 0,2-0,3 cm laiad. Õietupp kahehuuleline. Õisik ühtlane. Kõrgus 5-20 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Liivikutel, luidetel, nõlvadel, metsades, loopealsetel. Tavaline. Õitseb juunist augustini. Märkused: Ravimtaim. Iseloomuliku lõhnaga. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 53 | Õietupp selgmise lisemeta | |
| Prunella vulgaris L. - harilik käbihein | ||
| Iseloomulikud tunnused: Varred püstised. Varrelehed piklikmunajad, rootsulised. Õite kandelehed ümarad. Õied sinakad, tihedas tipmises piklikus õisikus. Kõrgus 8-40(70) cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niitudel, metsades, võsastikes, elamute ümbruses. Tavaline. Õitseb juunist septembrini. Märkused: Nimi sellest, et äraõitsenud õisikud meenutavad käbikesi. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 53 | Õietupp selgmise õõnsa lisemega | 54 |
| 54 | Õietupp paljas või ainult mõne üksiku lihtkarvaga. Lehed hõredalt hambulised, pole odajad | |
| Scutellaria galericulata L. - harilik tihashein | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed hõredalt täkilised, piklikmunajad, ümardunud või südaja alusega. Õietupp paljas või ainult lihtkarvadega. Õied violetjassinised, kandelehekestest lühemad, kahekaupa lehtede kaenlais. Kõrgus 10-50(75) cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niisketes metsades, puisniitudel, niitudel, veekogude kallastel. Tavaline. Õitseb juunist septembrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 54 | Õietupp näärmekarvane. Lehed terveservalised, odajad | |
| Scutellaria hastifolia L. - odalehine tihashein | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed terveservalised, odaja alusega. Õietupp näärmekarvane. Õied sinised, kandelehekestest pikemad, ühekülgse kobarana varre tipus. Kõrgus 10-40(60) cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Mererannikul ja jõekallastel. Paiguti rannikul, sisemaal harvem. Õitseb juunist septembrini. Märkused: Väga harva võivad tihasheinad omavahel hübridiseeruda. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 55 | Õie alumise huule alusel 2 kühmukest (sarvekest) | |
| Galeopsis bifida Boenn. - pügaldunud kõrvik | ||
| Iseloomulikud tunnused: Üleni karekarvane taim. Õisiku näärmekarvad heledad. Õied alla 1,5 cm pikad, roosad või kollakasvalged. Õie alahuule keskmine hõlm selgelt kaheks lõhestunud. Kõrgus 10-45(50) cm.
Levik ja ökoloogia: Üheaastane. Mererannas adruvallidel, prahipaikades, umbrohuna aedades ja põldudel. Paiguti. Õitseb juunist septembrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 55 | Õie alumine huul kühmukesteta | |
| Lycopus europaeus L. - harilik parkhein | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed sopilised kuni sulglõhised. Vars püstine. Õied valkjad, korrapäraselt neljatised, väikesed, rohkearvuliste kimpudena lehtede kaenaldes. Kõrgus 20-80(100) cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niisketel niitudel, puisniitudel, lodumetsades, soodes, kraavides, kallastel. Tavaline. Õitseb juulist septembrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
|
|
| 56 | Kroonlehed vähemalt alusel kokku kasvanud | 57 |
| 56 | Kroonlehed vabad | 65 |
| 57 | Õied erekollased | |
| Lysimachia vulgaris L. - harilik metsvits | ||
| Iseloomulikud tunnused: Vars püstine. Lehed süstjad, vastakud või 3-4-kaupa männases. Õied kollased, üle 2 cm läbimõõdus, tipmises püramiidjas õisikus. Kõrgus 25-100 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Veekogude kallastel, kraavides, lodudes, lodumetsades, sooservades, niisketel niitudel. Sage. Õitseb juunist augustini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 57 | Õied pole kollased | 58 |
| 58 | Kroonlehti 5 või rohkem | 59 |
| 58 | Kroonlehti 4 | 61 |
| 59 | Õied kogu varrel lehekaenaldes | |
| Glaux maritima L. - rannikas | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed tumerohelised, lihakad, varrel tihedalt, allosas ristvastakud, ülal vahelduvad. Õied roosakasvioletsed, raotud, ühekaupa keskmiste lehtede kaenaldes. Kõrgus 4-10 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Mererannal ja rannaniitudel. Tavaline. Õitseb juunis, juulis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 59 | Õied üksikult või koondunud varre tippu | 60 |
| 60 | Kroonlehed roosad. Emakael niitjas, vilja küljes ei säili | |
| Centaurium littorale (Turner) Gilmour - linalehine maasapp | ||
| Iseloomulikud tunnused: Juurmised lehed talbjad, veidi lihakad, varrelehed lineaalsed, 1-3 rooga. Õied roosad, erineval kõrgusel. Õietupp õitsemise ajal peaaegu krooni putke pikkune. Kõrgus 5-25 cm.
Levik ja ökoloogia: Ühe- või kaheaastane. Paiguti mererannikul ja rannaniitudel. Lääne-Eestis ja -saartel sagedam. Õitseb juunist septembrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 60 | Kroonlehed sinised, lillad või veinipunased. Emakakael jääb vilja külge | |
| Gentianella uliginosa (Willd.) Boerner - rand-emajuureke | ||
| Iseloomulikud tunnused: Väike taim, vars 2 või 3 sõlmevahega. Juurmisi lehti vähe, äraspidimunajad või süstjad, tipuosas ahenevad. Varrelehed munajad kuni süstjad, terava tipuga. Õisi vähe. Õied määrdunud-helelillad või valkjad. Õiekroon 5 tömbi tipmega. Kõrgus 3-15(20) cm.
Levik ja ökoloogia: Üheaastane. Rannaniitudel, savikal mererannal. Läänerannikul küllalt sage, põhjarannikul väga harva. Õitseb augustist oktoobrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 61 | Õied lehekaenaldest lähtuvates õisikutes | 62 |
| 61 | Õied tipmises tähkõisikus või üksikult lehekaenaldes | 63 |
| 62 | Varred roomavad. Õietupp alla 4 mm pikk | |
| Veronica officinalis L. - harilik mailane | ||
| Iseloomulikud tunnused: Vars roomav, ülemises osas tõusev, ühtlaselt karvane. Lehed vastakud, lühirootsulised, elliptilised, kiilja alusega. Õied helelillakassinised. Pikkus 10-50 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Kuivades metsades ja niitudel. Tavaline. Õitseb juunist augustini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 62 | Varred püstised. Õietupp üle 4 mm pikk | |
| Veronica chamaedrys L. - külmamailane | ||
| Iseloomulikud tunnused: Varrel karvad kahe vastaku pikireana. Alumised lehed lühirootsulised, ülemised rootsutud. Lehed munajad, hambulise servaga. Õied helesinised. Õisikud lehekaenaldes. Kõrgus 10-50 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niitudel, metsades, karjamaadel. Tavaline. Õitseb maist septembrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 63 | Õied pikkades lehtedeta tähataolistes õisikutes. Krooniputke laius ja pikkus võrdsed | 64 |
| 63 | Õied lehekaenaldes. Krooniputk pikkusest laiem | |
| Veronica arvensis L. - põldmailane | ||
| Iseloomulikud tunnused: Varred püstised või tõusvad. Ülemised varrelehed terve servaga, keskmised täkilised. Õied helesinised, väikesed. Õisikud hõredad, lehtede kaenlais. Kõrgus 3-30(40) cm.
Levik ja ökoloogia: Üheaastane. Umbrohuna kuivadel liivastel põldudel, teeservades. Tavaline. Õitseb maist septembrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 64 | Lehed teravate hammastega. Taim tavaliselt üle 60 cm kõrge | |
| Veronica longifolia L. - pikalehine mailane | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed 4(5)-kaupa männases, piklikmunajad, tihedalt sakilise servaga, enamasti paljad. Õied sinised, õietupp tihedalt karvane. Õisikuid sageli mitu, 10-30 cm pikad, varte tippudes. Kõrgus 30-120 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niisketel niitudel, veekogude kallastel, võsastikes. Tavaline. Õitseb juunist augustini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 64 | Lehed tömpide hammastega. Taim tavaliselt alla 60 cm kõrge | |
| Veronica spicata L. - kassisaba | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed vastakud või vahelduvad. Lehed süstjad, harvade madalate hammastega, liht- ja näärmekarvane. Õied sinised, õiertupp ainult serval lühiripsmeline. Õisikuid üks, varre tipul. Kõrgus 15-40(60) cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Kuivadel niitudel, teeservadel. Paiguti, peamiselt Põhja- ja Lääne-Eestis. Õitseb juunist augustini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 65 | Lehed paksud ja lihakad | |
| Sedum maximum (L.) Suter - suur kukehari | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed lihakad, terveservalised, piklikovaalsed, alusel südajalt laienenud, enam-vähem varreümbrised. Õied valged või kollakasvalged, paljuõielistes tipmistes õisikutes. Kõrgus 30-60 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Kuivadel põldudel, kruusaaukudes, loodudel. Kohati. Õitseb juulist oktoobrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 65 | Lehed pole lihakad | 66 |
| 66 | Õied erekollased | 67 |
| 66 | Õied pole kollased | 68 |
| 67 | Varred neljakandilised. Kroonlehed üleni mustade täppidega, serv pole narmaline | |
| Hypericum maculatum Crantz - kandiline naistepuna | ||
| Iseloomulikud tunnused: Vars püstine, selgelt nelja kandiga (eriti keskosas), seest õõnes. Lehed ovaalsed, servadel mustad näärmetäpid. Õied kollased, kroonlehtede välisküljed üleni mustatäpilised. Tupplehed tömbid, enamasti 5 rooga, terveservalised. Kõrgus 30-80 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niitudel, puisniitudel, võsastikes. Sage. Õitseb juunist augustini. Märkused: Ravimtaim. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 67 | Varred pole neljakandilised. Kroonlehtedel mustad täpid ainult servadel, kroonlehe serv hambuline-narmaline ühelt poolt, teiselt poolt terve | |
| Hypericum perforatum L. - liht-naistepuna | ||
| Iseloomulikud tunnused: Vars 2 pikikandiga, säsikas, püstine. Lehed ovaalsed, läbipaistvate näärmetäppidega. Õied kollased, kroonlehtede väliskülgedel hõredalt musti täppe. Tupplehed teravatipulised, enamasti 3 rooga, terveservalised. Kõrgus 30-80 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Kuivadel niitudel, puisniitudel, kinkudel, tee- ja põlluservades. Tavaline. Õitseb juunist augusti, septembrini. Märkused: Ravimtaim Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 68 | Väikesed põõsad soomusjate lehtedega | |
| Calluna vulgaris (L.) Hull - harilik kanarbik | ||
|
Iseloomulikud tunnused: Kääbuspõõsas, 10-60 (80) cm kõrge. Lehed soomusjad, asuvad varrel katusekivide taoliselt. Õied roosad, kellukjad, 3-4 mm pikad, pikkades tipmistes õisikutes. Viljad kuivad. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
|
|
| 68 | Rohttaimed, lehed pole soomusjad | 69 |
| 69 | Õied valged | 70 |
| 69 | Õied pole valged | 78 |
| 70 | Kroonlehti 2-4 | |
| Sagina procumbens L. - lamav kesakann | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed ogatipuga, kitsaslineaalsed, 0,5-1 cm pikad. Varred lamavad või tõusvad. Kroonlehed valged või puuduvad. Tupplehed õitsemisajal laiuvad. Pikkus 2-10(19) cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Teedel, karjamaadel, enamasti liiva- ja turbapinnasel. Sage. Õitseb maist septembrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
|
|
| 70 | Kroonlehti 5 | 71 |
| 71 | Kroonlehed terved | 72 |
| 71 | Kroonlehed 2-hõlmalised, hambulised või narmastunud | 73 |
| 72 | Lehed lineaalsed, üle 5 korra laiusest pikemad, alla 5 mm laiad | |
| Sagina nodosa (L.) Fenzl - sõlmine kesakann | ||
| Iseloomulikud tunnused: Varsi palju, lamavad või tõusvad. Juurmised lehed kimbuna, lineaalsed, kuni 3 cm pikad, varrelehed vastakud, väiksemad. Varrelehtede kaenaldes lühivõrsed, mistõttu vars tundub sõlmelisena. Õied valged, 1 cm läbimõõdus, püstised. Kroonlehed tupplehtedest kaks korda pikemad. Kõrgus 4-15 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Puisniitudel, niitudel, loodudel. Tavaline. Õitseb juunist augustini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 72 | Lehed pole lineaalsed | |
| Arenaria serpyllifolia L. - harilik liivkann | ||
| Iseloomulikud tunnused: Vars alates alusest harunev. Lehed munajad, 0,2-0,4 cm laiad, terveservalised, karedakarvased. Õied valged. Tupplehed teravatipulised, kroonlehtedest palju pikemad. Kõrgus 3-30 cm.
Levik ja ökoloogia: Üheaastane. Kuivadel nõlvadel, liivikuil, teede ääres, umbrohuna põldudel. Sage. Õitseb maist septembrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 73 | Tupplehed kokku kasvanud | 74 |
| 73 | Tupplehed vabad | 75 |
| 74 | Tupp karvane | |
| Silene nutans L. - longus põisrohi | ||
| Iseloomulikud tunnused: Varred üksikult või mitmekaupa. Lehed pehmekarvased. Juurmised lehed mõlajad, lühidalt teritunud, 5-15 cm pikad; varrelehed väiksemad. Õied valged, hõredas ühekülgses õisikus. Kroonlehed sügavalt 2-jagused, tipus rullunud. Kõrgus 30-70 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Hõredates männikutes, kuivadel nõlvadel, teedservades, kraavikallastel, liivastel söötidel. Tavaline. Õitseb maist augustini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 74 | Tupp paljas | |
| Silene vulgaris (Moench) Garcke - harilik põisrohi | ||
| Iseloomulikud tunnused: Taim sinakasroheline, paljas. Lehed lineaal- või munajassüstjad. 3-6 cm pikad ja 1-2 cm laiad, teravatipulised. Õied valged, kroonlehed peaaegu aluseni 2-jagused. Tupp paljas, valkjasroheline kunilillakas, võrrkja soonestusega. Kõrgus 20-80 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Kuivematel puisniitudel, põllu- ja teesrvadel. Tavaline. Õitseb juunist septembrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 75 | Kupar silinderjas, vähemalt kaks korda nii pikk kui tupp | 76 |
| 75 | Kupar kerajas või ovaalne, pole tupest pikem | 77 |
| 76 | Õieraag 2-3 korda õiest pikem. Taim mitmeaastane, lühikeste steriilsete võrsetega | |
| Cerastium fontanum Baumg. - harilik kadakkaer | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed üle 1 cm pikad ja umbes 3 korda laiusest pikemad, teritunud, lühikarvased. Kroonlehed valged, lõhestunud, tupplehtede pikkused. Tupplehed kileja äärisega, karvased. Vars sageli alumistest sõlmekohtadest juurduv. Kõrgus 5-40 cm.
Levik ja ökoloogia: Ühe-, kahe- või mitmeaastane. Niitudel, puisniitudel, teede ääres, umbrohuna põldudel. Sage. Õitseb maist septembrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 76 | Õieraag õie pikkune või lühem. Taim üheaastane, ilma steriilsete võrseteta | |
| Cerastium semidecandrum L. - kevad-kadakkaer | ||
| Iseloomulikud tunnused: Vars ja lehed liht- ja näärmekarvadega, kleepuv. Lehed kuni 8 mm pikad ja 6 mm laiad, alumised õitseajaks kuivanud. Õied valged, õisik hõre, õite raod õite pikkused või pikemad. Kõrgus 5-20 cm.
Levik ja ökoloogia: Ühe- või kaheaastane. Kuivadel puisniitudel, niitudel, loodudel, teeservades liivastel kohtadel. Tavaline. Õitseb mais, juunis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 77 | Vähemalt alumised lehed selgelt rootsulised. Lehed pole kunagi lineaal-lantsetjad ega lineaalsed | |
| Stellaria media (L.) Vill. - vesihein | ||
| Iseloomulikud tunnused: Kollakasroheline pehme mahlane taim. Lehed 1-2 cm pikad. Õied väikesed, kroonlehed 2-jagused. Kroon ja tupp enam-vähem ühepikkused. Pikkus 5-50 cm.
Levik ja ökoloogia: Ühe- või kaheaastane. Umbrohuna aedades, põldudel, teede ääres. Sage. Õitseb aprillist oktoobrini. Märkused: Võib segi minna võsalillega, mille lehed on aga kolme rooga (vesiheinal sulgroodsed). Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 77 | Kõik lehed rootsutud | |
| Stellaria graminea L. - oras-tähthein | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed kuni 6 cm pikad ja alla 0,5 cm laiad, alusel ripsmelise servaga, rohirohelised. Kroonlehed valged, sügavalt 2-jagused, tupplehtedega ühepikkused. Tupplehed luubiga vaadates ripsmelise servaga. Kõrgus 10-60 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Kuivadel puisniitudel ja niitudel, raiesmikel, teede ja põldude ääres. Sage. Õitseb maist juulini. Märkused: Meenutab soo-tähtheina, kui selle lehed on hallikad ja kroonlehed tupest pikemad. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 78 | Õied rohekad või sinakashallid | 79 |
| 78 | Õied sinised, roosad või lillad | 80 |
| 79 | Õied alla 3 mm läbimõõdus, lehtede kaenaldes | |
| Herniaria glabra L. - sööt-reiarohi | ||
| Iseloomulikud tunnused: Taim rohekaskollane. Varred harkjalt harunevad, maapinnal lamavad. Lehed piklikmunajad, 2-8 mm pikad. Õiekate kollane, sageli kroon puudub. Õied pisikesed, nutitaolises õisikus ülemiste lehtede kaenaldes. Pikkus 3-20 cm.
Levik ja ökoloogia: Ühe-, kahe- või mitmeaastane. Loodudel, liivastes kohtades. Tavaline. Õitseb maist augustini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
|
|
| 79 | Õied üle 3 mm läbimõõdus, pole lehtede kaenaldes | |
| Silene nutans L. - longus põisrohi | ||
| Iseloomulikud tunnused: Varred üksikult või mitmekaupa. Lehed pehmekarvased. Juurmised lehed mõlajad, lühidalt teritunud, 5-15 cm pikad; varrelehed väiksemad. Õied valged, hõredas ühekülgses õisikus. Kroonlehed sügavalt 2-jagused, tipus rullunud. Kõrgus 30-70 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Hõredates männikutes, kuivadel nõlvadel, teedservades, kraavikallastel, liivastel söötidel. Tavaline. Õitseb maist augustini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
|
|
| 80 | Kroonlehti 4 | 81 |
| 80 | Kroonlehti 5 | 82 |
| 81 | Emakasuue selgelt 4-hõlmaline | |
| Epilobium hirsutum L. - karvane pajulill | ||
| Iseloomulikud tunnused: Taim tihedalt käharakarvane, näärmekarvade tõttu pisut kleepuv. Lehed pooleldi varreümbrised, pikliksüstjad, saagja servaga ja teritunud tipuga, 5-12 cm pikad ja kuni 3 cm laiad. Õiekroon 1,5-2 cm läbimõõdus, lillakaspunane. Emakasuue neljahõlmaline. Kõrgus 50-150 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niisketes kasvukohtades, veekogude kallastel. Hajusalt. Õitseb juunist septembrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 81 | Emakasuue pole neljahõlmaline (tõlvjas või peajas) | |
| Epilobium palustre L. - soo-pajulill | ||
| Iseloomulikud tunnused: Taim peaaegu paljas, vars ümar. Lehed kitsad, terveservalised, rootsutud, 2-8 cm pikad. Õiekroon 0,5-0,7 cm läbimõõdus. Emakasuue nuia kujuline. Kõrgus 10-70 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Veekogude kallastel, niiskel pinnasel, soodes. Tavaline. Õitseb juunist septembrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 82 | Kroonlehed terved | |
| Spergularia salina J. & C. Presl - rand-sõlmhein | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed lihakad, kuni 3 cm pikad, piklikud, tömbid, kollakasrohelised. Tupplehed tömbitipulised, laia kileja äärisega, kroonlehtedest pikemad. Kroonlehed roosakad. Õieraod tupplehtede pikkused või lühemad. Kõrgus 5-20 cm.
Levik ja ökoloogia: Ühe-, kahe- või mitmeaastane. Paiguti rannikul. Õitseb mais septembrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 82 | Kroonlehed 2-hõlmalised, hambulised või narmastunud | 83 |
| 83 | Emakakaelu 2 (luup!) | |
| Dianthus deltoides L. - nurmnelk | ||
| Iseloomulikud tunnused: Varred lühikarvased, hallikad. Lehed kuni 3 cm pikad ja 0,5 cm laiad, alusel ripsmelised. Tupe alusel üks paar kõrglehti, ulatuvad pooleni tupe pikkusest. Kroonlehed punakad, hambulise servaga. Kõrgus 10-40 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Liivikutel, kuivadel niitudel, puisniitudel, teede ääres. Tavaline. Õitsebjuunist septembrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 83 | Emakakaelu 3-5 | |
| Lychnis flos-cuculi L. - käokann | ||
| Iseloomulikud tunnused: Varrelehed kitsassüstjad, 3-9 cm pikad, alumised lehed piklikmunajad, kodarikuna. Vars sageli punakas, pole kunagi kleepuv. Kroonlehed roosakad, sügavalt neljaks lõhestunud. Õie keskel lisakroon. Kõrgus 30-80 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niisketel niitudel, puisniitudel, veekogude kallastel, põõsastikes. Sage. Õitseb maist juulini. Sage Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 84 | Lehed pole terved (liitlehed või vähemalt poole leheplaadini lõhestunud lihtlehed) | 85 |
| 84 | Terved lihtlehed | 152 |
| 85 | Lehed kolmetised | 86 |
| 85 | Lehed pole kolmetised | 97 |
| 86 | Taimed asteldega | 87 |
| 86 | Taimed asteldeta | 88 |
| 87 | Lehed üle 2 cm pikad. Õied valged, radiaalsümmeetrilised. Vili lihakas | |
| Rubus saxatilis L. - lillakas | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed kolmetised. Taim juurduvate vegetatiivsete võsunditega. Viljuvad varred hõredate penikeste ogadega. Õied valged, 3-10-kaupa. Viljad helepunased, hapukad, koosnevad vähestesr suurtest osaviljadest. Kõrgus 10-30 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Leht- ja segametsades, võsastikes. Tavaline. Õitseb juunist augustini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
|
|
| 87 | Lehed alla 3 cm pikad. Õied roosad, bilateraalsümmeetrilised. Vili kuiv | |
| Ononis arvensis L. - haisev jooksjarohi | ||
| Iseloomulikud tunnused: Vars püsine või tõusev, asteldeta, näärme- ja lihtkarvadega. Enamik lehti kolmetised. Taim kleepuv, ebameeldiva lõhnaga. Õied roosad, 2- või 3-kaupa ülemiste lehtede kaenlais. Kõrgus kuni 80 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niitudel, loodudel, teeservades. Paiguti Põhja- ja Lääne-Eestis. Õitseb juunist augustini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 88 | Õied radiaalsümmeetrilised | 89 |
| 88 | Õied bilateraalsümmeetrilised | 93 |
| 89 | Kroonlehed vähemalt alusel kokkukasvanud | |
| Menyanthes trifoliata L. - ubaleht | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed kolmetised, pikarootsulised, paljad. Õisikuvarb lehistumata, õied valged või roosakad, viietised, karvased, kobarates. Kõrgus 15-35 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Soodes, õõtsikutel, lodudes. Tavaline. Õitseb mais, juunis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 89 | Kroonlehed vabad | 90 |
| 90 | Leheserv terve, lehetipp pügaldunud | |
| Oxalis acetosella L. - harilik jänesekapsas | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed kolmetised, lehekesed pügaldunud tipuga, helerohelised, rosetina. Kroonlehed valged, roosade soontega, õieraod lehtedest pikemad. Kõrgus 7-15 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Metsades. Tavaline. Õitseb mais, juunis. Märkus: Hapuka maitsega. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 90 | Leheserv hambuline, lehetipp terav | 91 |
| 91 | Õied valged või roosad | 92 |
| 91 | Õied kollased | |
| Ranunculus repens L. - roomav tulikas | ||
| Iseloomulikud tunnused: Taim pikkade, sõlmekohtadest juurduvate võsunditega, roomavate vartega. Alumised lehed rootsulised, kolmetised, ülemised rootsutud. Õied kollased, seest läikivad. Pikkus 10-60 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niisketel niitudel, kraavikallastel, soodes, teeveertel. Sage. Õitseb maist augustini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 92 | Õietupp puudub. Vili kuiv | |
| Anemone nemorosa L. - võsaülane | ||
| Iseloomulikud tunnused: Varrelehed rootsulised, juurmisi lehti üks, harva kaks. Taim paljas või üksikute karvadega. Õied valged, 2-3 cm läbimõõdus. Viljad paljad. Kõrgus 8-30 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Leht- ja segametsades, võsades, raiesmikel. Sage. Õitseb aprillis, mais. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 92 | Õietupp olemas. Vili lihakas | |
| Fragaria vesca L. - metsmaasikas | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed kolmetised, rosetina. Tipmise lehekese keskmine hammas külgmistega ühepikkune või pikem. Õied valged. Õisikuvars lehtede kõrgune. Tupplehed tagasi käändunud, ei ümbriste vilja. Kõrgus 5-20 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Raiesmikel, lagendikel, metsaservades, puisniitudel. Tavaline. Õitseb mais, juunis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 93 | Õied kollased | |
| Lotus corniculatus L. - harilik nõiahammas | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed 2 paari lehekestega, taim paljas või hõredakarvane. Õied 12-14 mm pikad, kollased, peale õisemist sageli oranžid. Kaunad 15-25 mm pikad. Kõrgus 10-40 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Kuivadel niitudel, puisniitudel, loodudel, teeservades. Tavaline. Õitseb maist septembrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 93 | Õied pole kollased | 94 |
| 94 | Õied valged | 95 |
| 94 | Õied pole valged | |
| Trifolium arvense L. - kassiristik | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed kolmetised, kõik lehekesed rootsutud, lineaalsed, tipus peenehambalised. Õiekroon roosa, tupest lühem, tupp pikkade hallide karvadega, õisik hall ja pehme nutt. Kõrgus 10-40 cm.
Levik ja ökoloogia: Õhe- või kaheaastane. Kuivadel liivastel nõlvadel, põlluservadel Tavaline. Õitseb juunist augustini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 95 | Õisik vähemalt 5 korda laiusest pikem | |
| Melilotus albus Medik. - valge mesikas | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed kolmetised, lehekesed 1-2 cm pikad, tömbid, hambulised. Õied valged, pikkades püstistes kobarates. Kaunad munajad, 1-3 seemnega. Kõrgus kuni 2 m.
Levik ja ökoloogia: Ühe- või kaheaastane. Teepervedel, jäätmaadel, põlluservades, põllukultuurina. Õitseb juunist septembrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 95 | Õisik kerajas kuni ovaalne | 96 |
| 96 | Varred roomavad ja sõlmekohtades juurduvad | |
| Trifolium repens L. - valge ristik | ||
| Iseloomulikud tunnused: Varred roomavad, sõlmekohtadest juurduvad. Lehed kolmetised, kõik lehekesed rootsutud, 5-30 mm pikad, heleda kolmnurgaga keskel. Õied valged, tupp peale õitsemist ei suurene. Pikkus 10-30 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niitudel, karjamaadel, teepervedel. Sage. Õitseb juunist septembrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 96 | Varred püstised kuni lamavad, sõlmekohtades ei juurdu | |
| Trifolium arvense L. - kassiristik | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed kolmetised, kõik lehekesed rootsutud, lineaalsed, tipus peenehambalised. Õiekroon roosa, tupest lühem, tupp pikkade hallide karvadega, õisik hall ja pehme nutt. Kõrgus 10-40 cm.
Levik ja ökoloogia: Ühe- või kaheaastane. Kuivadel liivastel nõlvadel, põlluservadel. Tavaline. Õitseb juunist augustini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
|
|
| 97 | Taimed ogadega vartel või lehtede servades | 98 |
| 97 | Taimed ogadeta | 102 |
| 98 | Liitlehed. Õied pole õisikus. Vili lihakas | |
| Rubus idaeus L. - harilik vaarikas | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed paaritusulgjad, 3-5 lehekesega, alt heledamad. Varred puitunud, püstised. Õied valged, kroonlehed kitsad, tupplehtedest lühemad. Viljad punased, eralduvad kergesti õiepõhjast. Kõrgus 1-1,5 m.
Levik ja ökoloogia: Kaheaastane. Metsades, raiesmikel, teeservadel. Sage. Õitseb juunis, juulis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
|
|
| 98 | Lihtlehed. Õied õisikus. Vili kuiv | 99 |
| 99 | Pappuse karvad siged (luup!) | |
| Carduus crispus L. - kähar karuohakas | ||
| Iseloomulikud tunnused: Taimed tumerohelised, lehed alt hallviltjad, suhteliselt pehmete ogadega. Juurmine lehekodarik õitsvatel taimedel puudub. Õied purpursed. Õisikud mitmekaupa õisikuraagude ülaosas. Kõrgus 30-200 cm.
Levik ja ökoloogia: Kaheaastane. Lämmastikurikkal pinnasel, teede ääres, jõgede kallastel, mererannas, parkides, varemetes. Tavaline. Õitseb juunist septembrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 99 | Pappuse karvad sulgjad | 100 |
| 100 | Õisikud tihedas liitõisikus varre tipus | |
| Cirsium palustre (L.) Scop. - soo-ohakas | ||
| Iseloomulikud tunnused: Vars katkendlikult ogatiivuline. Lehed alaküljel käharakarvased, teravate jäikade ogadega. Õitsvad taimed juurmise lehekodarikuga. Õied purpursed, õisikud kuni 3,5 cm läbimõõdus, mitmekaupa tihedas liitõisikus varre tipul. Kõrgus 30-200 cm.
Levik ja ökoloogia: Kaheaastane. Soostunud niitudel ja puisniitudel, niisketes metsades, raiesmikel, veekogude kallastel. Sage. Õitseb juunist septembrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 100 | Õisikud pole tihedalt varre tipus | 101 |
| 101 | Õisiku üldkatis 3-5 cm pikk. Lehepind paljude 1-1,5 mm pikkuste ogakestega. Varred vähemalt ülaosas tiivulised ja ogalised | |
| Cirsium vulgare (Savi) Ten. - tuliohakas | ||
| Iseloomulikud tunnused: Vars katkendlikult ogatiivuline. Lehed pealt tihedalt ogajate harjastega. Õisikud 5-6 cm läbimõõdus, üksikult või mõnekaupa. Kõrgus 30-120 cm.
Levik ja ökoloogia: Kaheaastane. Karjamaadel, raiesmikel, metsaservades, mererannal, kraavikallastel, prahipaikades, hoonete ümbruses. Tavaline. Õitseb juulist septembrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 101 | Üldkatis 1-2 cm pikk. Lehe pinnal ogakesi pole (on inult servadel). Varred pole tiivulised ega ogalised | |
| Cirsium arvense (L.) Scop. - nõelohakas | ||
| Iseloomulikud tunnused: Vars enam-vähem paljas, ogatiivuline vaid lehe alusel. Lehed mõlemalt poolt paljad, tugevate ogadega. Õied hele-purpurlillad, õisikud 1-1,5 cm läbimõõdus. Kõrgus 40-100 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Mererannas ja prahipaikades, tavalisem Lääne- ja Põhja-Eestis. Õitseb juulist septembrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 102 | Taimed ilma õiteta, paljunevad eostega (sõnajalad) | 103 |
| 102 | Taimed õitega, paljunevad seemnetega | 107 |
| 103 | Lehed ühelisulgjad | |
| Polypodium vulgare L. - kivi-imar | ||
| Iseloomulikud tunnused: Sulgjagused lihtlehed nahkjad, ühekaupa. Leheroots labast lühem. Lehehõlmad vahelduvalt, harva vastakuti, eospesad lehe alaküljel. Kõrgus 10-30 cm Levik ja ökoloogia: Rändrahnudel, kiviaedadel. Hajusalt, sagedam Põhja- ja Lääne-Eestis. Mitmeaastane, paljuneb eostega. Eoseid kannab aprillist septembrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 103 | Lehed 2-4 sulgjad | 104 |
| 104 | Lehelaba alla 25 cm pikk | |
| Gymnocarpium dryopteris (L.) Newman - harilik kolmissõnajalg | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed õrnad, pehmed. Lehelaba võrdkülgse kolmnurga kujuline, mitmeli sulgjas. Leheroots peenike, mustjas, lehelabast pikem. Kõrgus 10-30 cm. Levik ja ökoloogia: Varjukates metsades. Tavaline. Mitmeaastane, paljuneb eostega. Eoseid kannab juulist septembrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 104 | Lehelaba üle 25 cm pikk | 105 |
| 105 | Eoslad laiusest pikemad | |
| Athyrium filix-femina (L.) Roth - harilik naistesõnajalg | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed üldkujult süstjad, suhteliselt õrnad, ebakorrapärase lehtrina, sageli heledamad rohelised. Lehelaba kahelisulgjas, lehe serv saagjas või lõhine. Leheroots lühike, alusel laienenud, kaetud pruunide sõkalsoomustega. Kõrgus 40-100 cm. Levik ja ökoloogia: Metsades ja võsastikes. Sage. Mitmeaastane, paljuneb eostega. Eoseid kannab juunist septembrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 105 | Eoslad ümarad | 106 |
| 106 | Lehed kahelisulgjad | |
| Dryopteris filix-mas (L.) Schott - maarja-sõnajalg | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed lihtsulgjad, tumerohelised, sulglõhiste saagjaservaliste lehekestega, kasvavad lehtrina. Leheroots labast palju lühem, tihedalt kaetud pruunide sõkalsoomustega. Kõrgus 50-80 cm. Levik ja ökoloogia: Niisketes metsades ja võsastikes. Tavaline. Mitmeaastane, paljuneb eostega. Eoseid kannab juulist septembrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 106 | Lehed kolmeli- kuni neljalisulgjad | |
| Dryopteris carthusiana (Vill.) H.P. Fuchs - ohtene sõnajalg | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed mitmelisulgjad, üldkujult kolmnurksed. Esimese järgu sulglehekesed ei puutu üksteisega kokku. Teise järgu sulglehekesed ogateravate hammastega. Leheroots umbes laba pikkune, sõkalsoomused ühtlaselt helepruunid. Kõrgus 40-60 cm. Levik ja ökoloogia: Metsades ja võsastikes. Tavaline. Mitmeaastane, paljuneb eostega. Eoseid kannab juulis, augustis Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 107 | Õied kroonlehtedeta | |
| Lepidium ruderale L. - haisev kress | ||
| Iseloomulikud tunnused: Vars rikkalikult harunev. Lehed tumerohelised, sulgjagused. Õied väikesed, rohelised, kroonlehed puuduvad. Viljaraod sirged, kõdrake ovaalne, tipul pügaldunud, kitsa tiivaga. Kogu taim vastiku haisuga. Kõrgus 8-30 cm.
Levik ja ökoloogia: Ühe- või kaheaastane. Raudteejaamades, sadamates, prahipaikades, asulates, teede ääres, tänavasillutise pragudes. Hajusalt. Õitseb juunist augustini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 107 | Õied kroonlehtedega | 108 |
| 108 | Õied üldkatise lehtedega ümbritsetud korvõisikutes | 109 |
| 108 | Õied pole korvõisikutes või on korvikutes, mida ei ümbritse üldkatise lehed | 120 |
| 109 | Putkõied (torujad õied) puuduvad, olemas ainult keelõied (ühekülgse krooniga õied) | 110 |
| 109 | Putkõied olemas, keelõied on ainult korvõisiku servades või puuduvad | 113 |
| 110 | Õitsvad varred lehtedeta (kõik lehed juurmise kodarikuna) | 111 |
| 110 | Õitsvad varred lehistunud | 112 |
| 111 | Õisikud üksikult. Varred ei harune | |
| Taraxacum officinale Weber in Wiggers s.l. - harilik võilill | ||
| Iseloomulikud tunnused: Taimed piimmahlaga. Lehed juurmise kodarikuna, lõhestunud, hambulised, paljad. Õisikuvarb paljas. Õied kollased, korvõisikus, õisikud ühekaupa. Seemnised ruljad, lendkarvadega. Kõrgus 5-20 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niitudel, teeservades, jäätmaadel, umbrohuna. Õitseb maist juunini. Tavaline. Märkused: Väga keerulise süstemaatikaga rühm, mida võib käsitleda ühe kollektiivliigina nagu siin määrajas. Spetsialistid eristavad Eestis üle 150 võililleliigi. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 111 | Õisikud pole üksikult. Varred harunevad | |
| Leontodon autumnalis L. - sügisene seanupp | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed juurmise kodarikuna, sügavalt sulgjagused, paljad. Varred 2-7 õisikuga, paljad, ülemises osas väheste kõrglehtedega. Õied kollased. Kõrgus 10-30(40) cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niitudel, mererannas, jäätmaadel. Sage. Õitseb juunist septembrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 112 | Õisikus ainult 5 õit. Viljad pika nokaga | |
| Mycelis muralis (L.) Dumort. - harilik jänesesalat | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed kanneljad, paljad, sageli punakad, vart ümbritsevate kõrvakestega. Õisikud enamasti viieõielised, helekollased, hõredas laiuvas liitõisikus. Kõrgus 20-70 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Varjukates metsades, parkides, raiesmikel, prahipaikadel. Tavaline. Õitseb juulis, augustis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 112 | Õisikus rohkem kui 5 õit. Vili nokata | |
| Sonchus arvensis L. - põld-piimohakas | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed südaja alusega, jäigad, pealt läikivad, ebaühtlaselt hambulised. Õied erekollased, õisikud 3-6 cm läbimõõdus, hõredas liitõisikus. Kõrgus 50-120 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Rannaniitudel, põllu- ja teeäärtel, kraavikaldail, ka umbrohuna. Tavaline. Õitseb juunist augustini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 113 | Kõik õied õisikus sinised, roosad või lillad | |
| Achillea millefolium L. - harilik raudrohi | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed kaheli- või kolmelisulgjagused, üldkujult süstjad, hõlmad kitsad. Keelõied valged, harva roosad. Õisikud liitõisikutena. Kõrgus 20-70 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niitudel, karjamaadel, teeservades, murudes. Sage. Õitseb juulist oktoobrini. Märkused: Ravimtaim. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 113 | Vähemalt osa õisi kollased või valged | 114 |
| 114 | Keelõied puuduvad (õisikus ainult putkõied) | 115 |
| 114 | Keelõied õisikus olemas | 118 |
| 115 | Lehed kahevärvilised: pealt rohelised, alt valgeviltjad | |
| Artemisia vulgaris L. - harilik puju | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed teravate väljalõigetega, alt valgeviltjad, pealt paljad, tumerohelised. Õisikud 2,5-3 mm laiad ja 3-4 mm pikad, rohekad. Kõrgus 50-100(150) cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Prahipaikadel, asulate ümbruses, mererannas, söötidel, umbrohuna. Sage. Õitseb juulis, augustis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 115 | Lehed pole kahevärvilised | 116 |
| 116 | Õisiku üldkatis silinderjas. Lehed hõõrumisel enam-vähem lõhnatud | |
| Senecio vulgaris L. - harilik ristirohi | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed peaaegu paljad, sopilis-sulglõhised. Õied kollased, õisikud keelõiteta. Üldkatise sisemised lehed mustatipulised. Kõrgus 15-45 cm.
Levik ja ökoloogia: Ühe- või kaheaastane. Aedades ja põldudel umbrohuna, teeservadel, prahipaikadel, mererannas. Sage. Õitseb juunist septembrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 116 | Õisiku üldkatis poolkerajas. Lehed hõõrumisel tugeva lõhnaga | 117 |
| 117 | Varred ja lehed hallikarvased | |
| Artemisia absinthium L. - koirohi | ||
| Iseloomulikud tunnused: Taimed hallikad, karvased. Lehed tömpide väljalõigetega, alt viltjad, pealt karvased. Õisikud 2,5-4 mm laiad. Aromaatne taim. Kõrgus 50-100(150) cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Elamute ümbruses, kuival liivasel või kivisel pinnasel. Sagedamini saartel ja rannikualadel. Õitseb augustis, septembris. Märkused: Ravimtaim. Absindi komponent. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 117 | Varred ja lehed pole hallikarvased | |
| Tanacetum vulgare L. - harilik soolikarohi | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed sulgjagused, lehehõlmad pikliksüstjad, sulgjagused, näärmetega. Õisikud ainult putkõitega, 7-12 mm läbimõõdus, kollased, tihedas kännasjas liitõisikus. Kõrgus 25-120 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Rannavallidel, rähal, tee- ja põlluservadel. Tavaline. Õitseb juulist septembrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 118 | Kõik õied valged | |
| Achillea millefolium L. - harilik raudrohi | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed kaheli- või kolmelisulgjagused, üldkujult süstjad, hõlmad kitsad. Keelõied valged, harva roosad. Õisikud liitõisikutena. Kõrgus 20-70 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niitudel, karjamaadel, teeservades, murudes. Sage. Õitseb juulist oktoobrini. Märkused: Ravimtaim. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
|
|
| 118 | Servmised õied valged, keskmised kollased | 119 |
| 119 | Õisikupõhi paljas | |
| Matricaria perforata Merat - harilik kesalill | ||
| Iseloomulikud tunnused: Sulgjagused liitlehed, lehehõlmad niitjad, teritunud tipuga. Keelõied valged, putkõied kollased, õisikupõhi kumer või lame, pole seest õõnes. Üldkatise lehed 3-5 mm pikad ja 0,2 mm laiuse helepruuni äärisega. Kõrgus 25-70 cm.
Levik ja ökoloogia: Ühe- või kaheaastane. Põldudel umbrohuna, prahipaikadel, teede ääres. Sage. Õitseb juunist oktoobrini. Märkused: Meenutab teekummelit, mille õisikud on aga keskelt õõnsad ja taimed lõhnavad tugevalt. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 119 | Õisikupõhi vilja aluseid ümbritsevate harjastega (eemaldage kõik õied ja vaadake luubiga!) | |
| Matricaria maritima L. - rand-kesalill | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed sulgjagused, lihakad, lehehõlmad niitjad, tömbid. Keelõied valged, putkõied kollased. Õisikupõhi kumer, seest säsikas. Üldkatise lehekesed 5-6 mm pikad, kuni 0,5 mm laiuse pruuni äärisega. Kõrgus 10-40 cm.
Levik ja ökoloogia: Kahe- või mitmeaastane. Mererannal, paiguti. Õitseb juulist septembrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 120 | Õied bilateraalsümmeetrilised | 121 |
| 120 | Õied radiaalsümmeetrilised | 128 |
| 121 | Õis kannuse või kotja sopistusega alusel | |
| Corydalis solida (L.) Clairv. - harilik lõokannus | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed kahelikolmetised, hallikasrohelised. Vars alusel muguljalt paksenenud. Õied kannusega, kannus moodustab õie pikkusest üle poole. Kandelehed õite alusel sügavalt lõhestunud. Õied roosakasvioletsed, kroon 1,5-2 cm pikk. Kobaras 10-20 õit. Viljaraod viljade pikkused. Kõrgus 7-30 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Lehtmetsades, võsastikes. Hajusalt. Õitseb aprillis, mais. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 121 | Õis kannuseta | 122 |
| 122 | Lehed paaritusulgjad, tipmise lehekesega | |
| Lotus corniculatus L. - harilik nõiahammas | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed 2 paari lehekestega, taim paljas või hõredakarvane. Õied 12-14 mm pikad, kollased, peale õisemist sageli oranžid. Kaunad 15-25 mm pikad. Kõrgus 10-40 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Kuivadel niitudel, puisniitudel, loodudel, teeservades. Tavaline. Õitseb maist septembrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
|
|
| 122 | Lehed paarissulgjad, tipmise lehekeseta (vahel tipus köitraag) | 123 |
| 123 | Lehed maksimaalselt 6 lehekesega | 124 |
| 123 | Lehekesi rohkem kui 6 | 126 |
| 124 | Õied kollased | |
| Lathyrus pratensis L. - aas-seahernes | ||
| Iseloomulikud tunnused: Taimed köitraagudega, lehekesi üks paar, äraspidimunajad. Varred väga kitsaste tiibadega. Õied kollased, kobaras. Kõrgus 25-60 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niitudel, teeservades. Sage. Õitseb juunist augustini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 124 | Õied pole kollased | 125 |
| 125 | Õied kuni 9 mm pikad | |
| Vicia tetrasperma (L.) Schreb. - neljaseemnene hiirehernes | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehekesed lineaalsed, 3-5 paari. Õied valkjad sinaka varjundiga, 5 mm pikad, üksikult, harvem 2-3-kaupa. Kaunad lineaalsed, 8-12 mm pikad, paljad, 4 seemnega. Kõrgus 15-50 cm.
Levik ja ökoloogia: Üheaastane. Liivastel niitudel, männikutes, põldudel. Hajusalt. Õitseb juunis, juulis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 125 | Õied alla 9 mm pikad | |
| Lathyrus japonicus Willd. subsp. maritimus (L.) P.W.Ball - rand-seahernes | ||
| Iseloomulikud tunnused: Varred lamavad, tiivutud. Taimed köitraagudega, lehekesi 3-5 paari, elliptilised. Abilehed munajad. Õied roosad, 4-7-kaupa. Pikkus 25-60 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Liivastel mererandadel. Paiguti. Õitseb juulis, augustis. Looduskaitseline seisund: LK III kategooria, Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohulähedane. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 126 | Õied raotud, lehekaenaldes | |
| Vicia angustifolia L. - ahtalehine hiirehernes | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehekesed kitsad, lineaalsed, köitraod harunenud. Õied lillakaspunased, 15-16 mm pikad. Õisikuraod lühikesed, õied lehekaenaldes, üksikult või kahekaupa. Kaunad valminult mustad, varrest eemale hoiduvad. Kõrgus 15-45 cm.
Levik ja ökoloogia: Üheaastane. Põldudel, teeservadel, põllupeenardel. Hajusalt. Õitseb maist juulini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 126 | Õied pikaraolises õisikus | 127 |
| 127 | Õied 4-9 mm pikad. Õisikus kuni 8 õit | |
| Vicia tetrasperma (L.) Schreb. - neljaseemnene hiirehernes | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehekesed lineaalsed, 3-5 paari. Õied valkjad sinaka varjundiga, 5 mm pikad, üksikult, harvem 2-3-kaupa. Kaunad lineaalsed, 8-12 mm pikad, paljad, 4 seemnega. Kõrgus 15-50 cm.
Levik ja ökoloogia: Üheaastane. Liivastel niitudel, männikutes, põldudel. Hajusalt. Õitseb juunis, juulis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
|
|
| 127 | Õied üle 9 mm pikad. Õisikus tavaliselt üle 8 õie | |
| Vicia cracca L. - harilik hiirehernes | ||
| Iseloomulikud tunnused: Varred ronivad, köitraod hästi arenenud. Sulglehekesed lineaalsüstjad, lühikeste liibuvate karvadega, 16-20 mm pikad. Õied sinakaslillad, 20-50-kaupa kobaras. Õisikud lehtede pikkused või veidi pikemad. Püri 8-10 mm pikk. Kaun järsult ahenev. Kõrgus 20-120 cm
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Puisniitudel, niitudel, raiesmikel, teeservadel, söötidel. Sage. Õitseb juunist septembrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 128 | Õied ja viljad liitsarikates | 129 |
| 128 | Õied ja viljad pole liitsarikates | 136 |
| 129 | Lehed lihtsulgjad | 130 |
| 129 | Lehed 2-4-li sulgjad või kolmetised | 131 |
| 130 | Sarika alusel 2-6 katise lehekest | |
| Sium latifolium L. - harilik jõgiputk | ||
| Iseloomulikud tunnused: Veest väljaulatuvate lehtede sulglehekesed pikliksüstjad, tihedalt saagja servaga. Veesisesed lehed lõhestunud, niitjate sulglehekestega. Vars tugev, kandiline. Õied valged. Liitsarikad kuni 20 kiirega, tipmised. Katis ja osakatis olemas. Kõrgus 50-120 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Mageveekogude kaldavees, ka madalsoodes ja luhtadel. Hajusalt. Õitseb juulis, augustis. Märkused: Mürgine. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 130 | Sarika alusel katis puudub | |
| Pimpinella saxifraga L. - harilik näär | ||
| Iseloomulikud tunnused: Vars ruljas, peenevaoline, alumises osas lühikarvane. Varre alusel lehekodarik. Alumiste lehtede sulglehekesed rootsuta, tömbitipulised, peaaegu ümarad, sakilise servaga, pealt tuhmid. Õied valged. Katis ja osakatis enamasti puuduvad või koosnevad 1-2 lehekesest. Kõrgus 15-70 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niitudel, teeservadel, loodudel. Sage. Õitseb juunist oktoobrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 131 | Õied roosad | 132 |
| 131 | Õied valged | 133 |
| 132 | Sulglehekesed alla 8 mm laiad | |
| Carum carvi L. - harilik köömen | ||
| Iseloomulikud tunnused: Alumised teise järgu sulglehekeste paarid leheteljel ristina. Vars paljas. Õied valged. Liitsarikas 6-8 kiirt, mis õisiku keskel on lühemad, seetõttu näib õisik lame või nõgus. Viljad vürtsika lõhnaga. Kõrgus 30-80 cm.
Levik ja ökoloogia: Kahe- või mitmeaastane. Niitudel, teeservades, elamute ümbruses. Sage. Õitseb maist augustini. Märkused: Maitse- ja ravimtaim. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 132 | Sulglehekesed üle 8 mm laiad | |
| Angelica sylvestris L. - harilik heinputk | ||
| Iseloomulikud tunnused: Vars ruljas. Alumised leherootsud renjad. Alumised lehed kolmelisulgjad, suure põisja tupega, sulglehekeste kinnituskohad lehe alaküljel lillakaspunased. Õied valged või roosakasvalged. Liitsarikad suured, poolkerajad, 15-30 lühikarvase kiirega. Katis puudub, osakatis koosneb paljudest lineaalsetest lehekestest. Kõrgus 50-200 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niisketel niitudel ja puisniitudel, leht- ja segametsades. Sage. Õitseb juulist septembrini. Märkused: Võib segi minna naadiga, kellel aga pole lillakaid rõngaid sulglehekeste kinnituskohtades. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 133 | Vili lame, servad tiivulised | 134 |
| 133 | Vili pole lame, tiibadeta või tiivad ka seljal | 135 |
| 134 | Sulglehekesed pole laskuvad, tipmine leheke pole hõlmine. Vili kilejate tiibadega | |
| Angelica sylvestris L. - harilik heinputk | ||
| Iseloomulikud tunnused: Vars ruljas. Alumised leherootsud renjad. Alumised lehed kolmelisulgjad, suure põisja tupega, sulglehekeste kinnituskohad lehe alaküljel lillakaspunased. Õied valged või roosakasvalged. Liitsarikad suured, poolkerajad, 15-30 lühikarvase kiirega. Katis puudub, osakatis koosneb paljudest lineaalsetest lehekestest. Kõrgus 50-200 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niisketel niitudel ja puisniitudel, leht- ja segametsades. Sage. Õitseb juulist septembrini. Märkused: Võib segi minna naadiga, kellel aga pole lillakaid rõngaid sulglehekeste kinnituskohtades. |
|
|
| 134 | Sulglehekesed sageli rootsule laskuvad, tipmine leheke enamasti 3-hõlmaline. Vili kilejate tiibadega | |
| Angelica archangelica L. - kikkaputk | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed suured, alumised 80 cm pikad, suure põisja tupega, kaheli- või kolmelisulgjad. Vars jäme, ruljas, sageli punakas. Alumised leherootsud ruljad. Kroonlehed rohekad. Liitsarikad suured (15 cm läbimõõdus), kerajad, 20-40 pehmekarvase kiirega. Katis puudub, osakatis paljudest naaskeljatest lehekestest. Kõrgus 80-200 cm.
Levik ja ökoloogia: Kahe- või mitmeaastane. Mererannikul ja jõgede kallastel. Paiguti, peamiselt Lääne-Eestis. Õitseb juunist augustini. Looduskaitseline seisund: Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohu piiril. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 135 | Alumiste lehtede sulglehekesed alla 2 mm laiad | |
| Carum carvi L. - harilik köömen | ||
| Iseloomulikud tunnused: Alumised teise järgu sulglehekeste paarid leheteljel ristina. Vars paljas. Õied valged. Liitsarikas 6-8 kiirt, mis õisiku keskel on lühemad, seetõttu näib õisik lame või nõgus. Viljad vürtsika lõhnaga. Kõrgus30-80 cm.
Levik ja ökoloogia: Kahe- või mitmeaastane. Niitudel, teeservades, elamute ümbruses. Sage. Õitseb maist augustini. Märkused: Maitse- ja ravimtaim. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
|
|
| 135 | Alumiste lehtede sulglehekesed üle 2 mm laiad | |
| Cicuta virosa L. - harilik mürkputk | ||
| Iseloomulikud tunnused: Sulglehekesed 0,2-1 cm laiad ja 3-5 cm pikad, pikliksüstjad, teravalt saagja servaga. Lehed läikivad, paljad, kaheli- või kolmelisulgjad. Risoom pikilõikes kambriline. Õied valged. liitsarikas 10-20 kiirega. Katis puudub või koosneb 1 või 2 lehekesest, osakatis 8-12 lehekesest. Kõrgus 60-150 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Veekogude kaldaosas, soodes, kraavides. Peamiselt Eesti mandriosas, hajusalt. Õitseb juulist septembrini. Märkused: Surmavalt mürgine. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 136 | Õied valged, punased, roosad või sinakaslillad | 137 |
| 136 | Õied kollased | 143 |
| 137 | Lehed sõrmjalt jagunenud | |
| Geranium robertianum L. - haisev kurereha | ||
| Iseloomulikud tunnused: Kolmetised liitlehed jaguste sulglehekestega, keskmine leheke pikema rootsuga. Hõredalt karvane. Kroonlehed roosad, ümara tipuga, kuni 1,5 cm pikad. Varred ja õieraod rõhtsate liht- ja näärmekarvadega. Taim ebameeldiva lõhnaga. Kõrgus 15-50 cm.
Levik ja ökoloogia: Ühe- või kaheaastane. Loodudel, mererannavallidel, varjukates leht- ja segametsades. Paiguti, eriti Põhja- ja Lääne-Eestis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
|
|
| 137 | Lehed sulgjalt jagunenud | 138 |
| 138 | Õied pole valged | 139 |
| 138 | Õied valged | 141 |
| 139 | Õied tumepunased või erepunased | |
| Potentilla palustris (L.) Scop. - soopihl | ||
| Iseloomulikud tunnused: Varred roomavad, puituvad, sõlmekohtadest juurduvad. Lehed lihtsulgjad, lehekesi 2-3 paari, teravahambalise servaga. Lehed pealt rohelised, alt sinakasrohelised, veidi karvased. Õied suured, tumepunased, väheseõielises õisikus. Pikkus 30-90 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Soodes, rabades, lodudes. Tavaline. Õitseb maist augustini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 139 | Õied teist värvi | 140 |
| 140 | Kroonlehti 5 | |
| Geum rivale L. - ojamõõl | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed katkestunult sulgjad (osa sulglehekesi tunduvalt väiksemad), tipmine leheke teistest tunduvalt suurem. Varred püstised, karvased. Õied longus, määrdunudpunaste tupplehtede ja kreemikate või roosakate kroonlehtedega. Viljad püstised, karvased, tupplehtede ja viljade kogumiku vahele jääb tühemik. Kõrgus 25-75 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niisketel niitudel, puisniitudel, lodudes, veekogude kallastel. Tavaline. Märkused: Vahel hübridiseerub maamõõlaga. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 140 | Kroonlehti 4 | |
| Cakile maritima Scop. - liiv-merisinep | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed lihakad, lineaalsete tömbitipuliste sulghõlmadega. Vars aluselt alates rikkalikult harunev. Õied roosad, lõhnavad, neljatised. Vili kahelüliline, ei avane. Kõrgus 20-50 cm.
Levik ja ökoloogia: Üheaastane. Mererannas, eriti adruvallidel. Tavaline. Õitseb juunist septembrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 141 | Kroonlehti 5 või rohkem | |
| Filipendula ulmaria (L.) Maxim. - angervaks | ||
| Iseloomulikud tunnused: Paaritusulgjad liitlehed, tipmine leheke suurem kui külgmised, sageli hõlmine. Lehekesi 3-5 paari, nende vahel lisaks pisikeste lehekeste paarid. Õied viietised, kreemikasvalged, tipmise koheva õisikuna. Kõrgus 60-150 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niisketel niitudel, puisniitudel, lodudes, soodes. Tavaline. Õitseb juunis, juulis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 141 | Kroonlehti 4 | 142 |
| 142 | Vili vähem kui 2 korda laiusest pikem | |
| Capsella bursa-pastoris (L.) Medik. - harilik hiirekõrv | ||
| Iseloomulikud tunnused: Kõik lehed peaaegu terve servaga või juurmised lehed sopilis-hambulised kuni sulgjagused, liht- ja harunenud karvadega. Varrelehed vart ümbritsevate kõrvakestega. Õied valged, väikesed, neljatised. Kõdrake kolmnurkne, lame, sämpunud, poole pikema raoga. Kõrgus 10-40 cm.
Levik ja ökoloogia: Üheaastane. Põldudel, aedades, teede ääres, jäätmaadel. Paiguti. Õitseb maist septembrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 142 | Vili üle 3 korra laiusest pikem | |
| Cardamine hirsuta L. - kare jürilill | ||
| Iseloomulikud tunnused: Juurmine lehekodarik tihe, varred hõredalt lehistunud, harunevad alusel. Lehed sulgjad. Õied väikesed, valged, tolmukaid 4. Kõrgus 8-30 cm.
Levik ja ökoloogia: Üheaastane. Paiguti läänesaarte klibustel rannavallidel, paekalda pankadel teeservades, klibuseljandikel okasmetsades, Soome lahe saartel haruldane. Õitseb mais, juunis. Looduskaitseline seisund: LK III kategooria, Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohu piiril. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 143 | Kroonlehti 4 | 144 |
| 143 | Kroonlehti 5 või rohkem | 145 |
| 144 | Lehed sõrmjad | |
| Potentilla erecta (L.) Raeusch. - tedremaran | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed kolmetised, varrelehed rootsutud, suurte abilehtedega ja võivad seetõttu tunduda lehemännastena. Õied kollased, neljatised, 8-12 mm läbimõõdus, üksikult pikkadel raagudel. Risoom jäme, puituv, seest kollakas või punakas. Kõrgus 15-40 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Rabamätastel, soodes, niitudel, puisniitudel. Sage. Õitseb juunist augustini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 144 | Lehed sulgjalt jagunenud | |
| Sisymbrium officinale (L.) Scop. - harilik unilook | ||
| Iseloomulikud tunnused: Vars jäigalt püstine, rõhtsate harudega. Lehed sulglõhised. Õied kahvatukollased, ilma kandelehtedeta. Kõdrad hoiduvad vastu vart, lühikesed, tipul naaskeljalt teravnenud. Kõrgus 20-60 cm.
Levik ja ökoloogia: Ühe- või kaheaastane. Prahipaikades, elamute ümbruses, teeäärtel, raudteedel, mererannas, ka umbrohuna. Tavaline. Õitseb juunist septembrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 145 | Lehed abilehtedeta | 146 |
| 145 | Lehed abilehtedega | 149 |
| 146 | Viljad silindrilise tähana | |
| Ranunculus sceleratus L. - mürktulikas | ||
| Iseloomulikud tunnused: Juurmised lehed rootsulised, sõrmjalt 3-5-hõlmalised. Taim paljas, ülemises osas tugevalt harunev. Vars vaoline, õõnes. Õied kahvatukollased, kuni 1 cm läbimõõdus. Õiepõhi kuhikjalt pikenenud, tupplehed allapoole hoiduvad, varakult ära langevad. Kõrgus 10-50 cm.
Levik ja ökoloogia: Ühe- või kaheaastane. Niisketel niitudel, kallastel, mererannas. Hajusalt. Õitseb maist augustini. Märkused: Kõigi tulikate kroonlehed läigivad seest. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 146 | Viljad ümara nutina | 147 |
| 147 | Juurmised lehed terved, varrelehed sügavalt jagunenud | |
| Ranunculus auricomus L. - kuldtulikas | ||
| Iseloomulikud tunnused: Juurmisi lehti 4-6, terved või sõrmjalt lõhestunud, alt paljad. Varrelehtede hõlmad terveservalised. Õied kollased, 1,5-2 cm läbimõõdus. Õiepõhi paljas, viljad lühikarvased, lühikese nokaga. Kõrgus 15-30 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niitudel, puisniitudel, võsades. Tavaline. Õitseb mais, juunis. Märkused: Kõigi tulikate kroonlehed läigivad seest. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 147 | Kõik lehed sügavalt jagunenud | 148 |
| 148 | Taimed paljad või peaaegu paljad. Õiepõhi paljas | |
| Ranunculus acris L. - kibe tulikas | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed sõrmjagused, lineaalsete hõlmadega. Taimed ülaosas paljad või lidus karvadega, alaosas paljad või väheste harali karvadega. Õied kollased, kuni 2 cm läbimõõdus. Õiepõhi paljas. Viljad paljad, lühikese sirge nokaga. Kõrgus 30-70 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niitudel, puisniitudel, karjamaadel, teeservades. Sage. Õitseb maist septembrini. Märkused: Kõigi tulikate kroonlehed läigivad seest. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 148 | Taimed 1-2 mm pikkuste harali karavadega vähemalt varre alumises osas ja leherootsudel. Õiepõhi karvane | |
| Ranunculus polyanthemos L. - mitmeõiene tulikas | ||
| Iseloomulikud tunnused: Alumised lehed viietised, sisselõikunud segmendid kitsad, hambulised. Varrelehed samasugused kui juurmised, ainult väiksemad. Varred alumises osas alati tugevate harali karvadega. Õied kollased, 2-3 cm läbimõõdus. Õiepõhi karvane. Vilja nokk 0,5 mm pikk, kõver. Kõrgus 25-80 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niitudel, karjamaadel, teeservades. Tavaline. Õitseb maist augustini. Märkused: Kõigi tulikate kroonlehed läigivad seest. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 149 | Lehed sõrmjad | 150 |
| 149 | Lehed sulgjad | 151 |
| 150 | Õitsev vars tihedalt lehistunud, püstine. Juurmisi lehti vähe või puuduvad | |
| Potentilla argentea L. - hõbemaran | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed sõrmjad, lehekesi 5-7, alt valgeviltjad, pealt viltjad või hõredalt karvased. Leheserv sügavalt sakiline, allarullunud. Õied kollased, hõredas rohkeõielises õisikus. Kõrgus 10-40 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Kuivadel kasvukohtadel. Tavaline. Õitseb juunis, juulis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 150 | Õisikuvars väheste väikeste lehtedega, külgmine. Lehed põhiliselt juurmise rosetina, leherosette taimel mitu | |
| Potentilla crantzii (Crantz) Beck - mägimaran | ||
| Iseloomulikud tunnused: Juurekael lapik seda kaherealiselt katvate pruunide paljaste abilehejäänuste tõttu. Lehed sõrmjad, viietised, juurmise rosetina. Õied kollased, pikkadel väheste lehtedega õisikuraagudel. Kõrgus 5-30 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Kuivadel nõlvadel, loodudel, kuivematel puisniitudel. Paiguti, Lääne- ja Põhja-Eestis sage. Õitseb maist augustini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 151 | Emakakael lühike, ei jää vilja külge | |
| Potentilla anserina L. - hanijalg | ||
| Iseloomulikud tunnused: Roomava sõlmekohtadest juurduva varrega taim. Lehed katkestunult paaritusulgjad, lehekesed hambulise servaga. Õied viietised, kollased, 15-20 mm läbimõõdus, üksikult 3-10 cm pikkustel raagudel. Pikkus 10-80 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Teeservades, õuedel, mererannas. Sage. Õitseb juunist augustini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 151 | Emakakael pikk, jääb vilja külge | |
| Geum rivale L. - ojamõõl | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed katkestunult sulgjad (osa sulglehekesi tunduvalt väiksemad), tipmine leheke teistest tunduvalt suurem. Varred püstised, karvased. Õied longus, määrdunudpunaste tupplehtede ja kreemikate või roosakate kroonlehtedega. Viljad püstised, karvased, tupplehtede ja viljade kogumiku vahele jääb tühemik. Kõrgus 25-75 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niisketel niitudel, puisniitudel, lodudes, veekogude kallastel. Tavaline. Märkused: Vahel hübridiseerub maamõõlaga. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
|
|
| 152 | Lehed varrel sõlmekohtades männastena | 153 |
| 152 | Lehed pole männastena | 157 |
| 153 | Lehe serv selgelt hambuline | |
| Trientalis europaea L. - harilik laanelill | ||
| Iseloomulikud tunnused: Suuremad lehed varre tipus männasena, vahel mõned väiksemad lehed allpool vahelduvalt. Õisi 1 või 2, valged, tähtjad, peenikestel raagudel männselehtede kaenlas. Kõrgus 7-20 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Sega- ja okasmetsades. Tavaline. Õitseb juunis, juulis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 153 | Lehe serv pole hambuline | 154 |
| 154 | Lehed üle 1 cm laiad. Õied üle 1 cm läbimõõdus, kroonlehti 5 | |
| Lysimachia vulgaris L. - harilik metsvits | ||
| Iseloomulikud tunnused: Vars püstine. Lehed süstjad, vastakud või 3-4-kaupa männases. Õied kollased, üle 2 cm läbimõõdus, tipmises püramiidjas õisikus. Kõrgus 25-100 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Veekogude kallastel, kraavides, lodudes, lodumetsades, sooservades, niisketel niitudel. Sage. Õitseb juunist augustini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
|
|
| 154 | Lehed alla 1 cm laiad. Õied alla 1 cm läbimõõdus, kroonlehti 4 | 155 |
| 155 | Õied tume- kuni helekollased | |
| Galium verum L. - hobumadar | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed niitjad või lineaalsed, tugevalt rullunud servaga, 8-10-kaupa männases. Varred ümarad. Õied kollased, väga tihedas liitõisikus. Kõrgus 20-60 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Kuivadel kasvukohtadel. Lääne- ja Põhja-Eestis sage, mujal harva. Õitseb juunist septembrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 155 | Õied valged kuni rohekasvalged | 156 |
| 156 | Lehed ühe selge rooga | |
| Galium palustre L. - soomadar | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed alla 2 cm pikad, 4(5)-kaupa männases, ühe rooga, ümara või tömbi tipuga. Varred nõrgad. Õied valged, 2-3 mm läbimõõdus. Pikkus 10-40 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niisketes kasvukohtades sage. Õitseb juunist augustini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 156 | Lehed 3 paralleelse rooga | |
| Galium boreale L. - värvmadar | ||
| Iseloomulikud tunnused: Varred tugevad, püstised. Lehed 4-kaupa männases, kolme selge rooga, teravneva tipuga. Lehed 1,5-3 cm pikad ja 3-5 mm laiad. Õied valged, 3-4 mm läbimõõdus. Kõrgus 20-50 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Kuivematel kasvukohtadel sage. Õitseb juunist augustini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 157 | Taimed täiesti veesisesed või veepinnal ujuvate lehtedega | |
| Lemna minor L. - väike lemmel | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehekesed ümarad, kuni 4 mm läbimõõdus, rohelised või hallikasroosad, ühe juurega, ilma rootsukeseta, moodustavad mitmest isendist koosnevaid gruppe. Sageli massiliselt veepinda katvalt.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Seisvas või aeglaselt voolavas vees. Sagedaim lemleliik Eestis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 157 | Maismaataimed, või kui veetaimed, siis lehed pole ujuvad ja veest välja ulatuvad | 158 |
| 158 | Lehed kaetud pikkade punaste näärmekarvadega, mis püüavad ja seedivad putukaid | |
| Drosera rotundifolia L. - ümaralehine huulhein | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed lamavad, ümarad, järsult rootsuks ahenevad, punakate näärmekarvadega. Õisikuraag lehtedest vähemalt kolm korda pikem, õied valged. Kupar sile. Kõrgus 10-20 cm. Putuktoiduline.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Rabades, siirdesoodes. Tavaline. Õitseb juunist augustini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 158 | Lehtedel selliseid karvu pole | 159 |
| 159 | Taimed nõeljate kuni soomusjate lehtedega, paljunevad eostega | 160 |
| 159 | Taimed teistsugused | 162 |
| 160 | Lehed soomusjad, liibuvad varrele, paiknevad 4 reana | |
| Diphasiastrum complanatum (L.) Holub - mets-vareskold | ||
| Iseloomulikud tunnused: Varreharud lapikud ja korduvalt harunevad, moodustavad hõreda lehviku või lehtri. Lehed soomusjad, asetsevad nelja reana. Eospead mitmekaupa varretaolise kandja tipus. Pikkus kuni 1 m. Levik ja ökoloogia: Kuivades männikutes ja segametsades, hajusalt. Mitmeaastane, paljuneb eostega. Eoseid kannab juulist septembrini. Looduskaitseline seisund: LK III kategooria, Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohu piiril. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 160 | Lehed nõelataolised, hoiavad varrest eemale, paiknevad spiraalselt | 161 |
| 161 | Lehetipp aheneb pikaks valgeks pehmeks karvaks. Eospead 2-3 kaupa varretaolistel kandjatel | |
| Lycopodium clavatum L. - karukold | ||
| Iseloomulikud tunnused: Peavars roomav, pikk. Lehed lineaalsüstjad, lehetipp aheneb pikaks pehmeks karvaks. Eospead 2- või 3-kaupa püstistel varreharudel varretaolise kandja tipus, eospea ja varre vahel selge piir. Pikkus kuni 1,8 m. Levik ja ökoloogia: Kuivades männi- ja segametsades. Hajusalt. Mitmeaastane, paljuneb eostega. Eoseid kannab juulist septembrini. Looduskaitseline seisund: LK III kategooria, Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohu piiril. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 161 | Lehed selliste karvadeta. Eospead varretaolise kandjata, kinnituvad ühekaupa otse varre tippu | |
| Lycopodium annotinum L. - kattekold | ||
| Peavars roomav, pikk. Lehed lineaalsüstjad, hoiavad rõhtsalt, lehetipp ei ahene karvaks. Eospead ühekaupa püstiste varreharude tipus, ilma varretaolise kandjata, eospea ja varre vahel selge piir. Pikkus kuni 1,2 m. Levik ja ökoloogia: Kuuse- ja segametsades. Tavaline. Mitmeaastane, paljuneb eostega. Eoseid kannab augustist septembrini. Märkused: Ainuke koldadest, mis pole Eestis kaitse all. Aga korjata teda ikka ei maksa, kuna kollad paljunevad väga aeglaselt. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 162 | Õied kroonlehtedeta | 163 |
| 162 | Õied kroonlehtedega | 234 |
| 163 | Õied kahe tiheda üksteisele järgneva silinderja tõlvikuna, alumine, sametjas, koosneb emasõitest, ülemine isasõitest | |
| Typha latifolia L. - laialehine hundinui | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed lailineaalsed, 1,5-3 cm laiad. Tõlviku emasosa sametjas, tumepruun, umbes 2,5 cm läbimõõduga, isasosaga kokkupuutuv. Kõrgus 1-2 m.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Veekogude soostunud kaldaosas, kraavides, turbaaukudes, roostikes. Tavaline. Õitseb juunist augustini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 163 | Õisikud teistsugused | 164 |
| 164 | Vähemalt alumised lehed rootsuga | 165 |
| 164 | Kõik lehed rootsutud | 173 |
| 165 | Lehed paralleelsete roodudega, kõik lehed juurmised | 166 |
| 165 | Lehed pole paralleelsete roodudega, lehed olemas ka varrel | 168 |
| 166 | Lehed harva üle 3 korra laiusest pikemad, ümarad kuni elliptilised | |
| Plantago major L. - suur teeleht | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed juurmise rosetina, elliptilised kuni laimunajad, paljad, nahkjad, tumerohelised, 5-9 kaarja rooga. Õisik ruljas, 1-20 cm pikk, õisikuraag pikk. Kroonlehed valkjad, tolmukad lillad või kollased. Kõrgus 10-60 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Teede ääres, õuedel, aedades, põldudel. Sage. Õitseb juunist septembrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 166 | Lehed laiusest palju pikemad, süstjad kuni lineaalsed | 167 |
| 167 | Lehed süstjad, lamedad, karvased, pole lihakad, tumedate täppideta. Pole mereranniku ega sooldunud pinnase taimed | |
| Plantago lanceolata L. - süstlehine teeleht | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed rosetina, süstjad, 0,5-2 cm laiad. 3-7 rooga, karvased (harva paljad). Õisik piklikmunajas. Kroonlehed helepruunid, tolmukad kollased, kroonist 4-5 korda pikemad. Kõrgus 10-60 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niitudel, puisniitudel, loodudel. Tavaline. Õitseb maist septembrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 167 | Lehed lineaalsed, renjad, paljad, lihakad, tumedate täppidega. Mereranniku ja sooldunud pinnase taimed | |
| Plantago maritima L. - rand-teeleht | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed lineaalsed, renjad, lihakad, hallikasrohelised, tumedatäpilised, kuni 0,5 cm laiad, kolme rooga. Kroonlehed valkjad, õisikud pikad, ruljad. Kõrgus 10-40 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Mererannal ja rannaniitudel tavaline. Õitseb juunist augustini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 168 | Lehed sõrmroodsed | |
| Alchemilla vulgaris L. - harilik kortsleht | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed ümarneerjad, voldilised, hõlmad sakilise servaga, võivad olla mitmeti karvastunud. Õied pisikesed, kollakad, kerajate tipmiste õisikutena. Kõrgus 5-60 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niitudel, teeservades. Tavaline. Õitseb maist juulini. Märkused: Jaotatakse Eestis 23 väga sarnaseks pisiliigiks. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 168 | Lehed sulgroodsed või ühe rooga | 169 |
| 169 | Vili pole tiivuline. Abilehed puuduvad või on vabad, pole vart ümbritsevaks kilejaks tupeks (tõrveks) kokku kasvanud | |
| Atriplex littoralis L. - randmalts | ||
| Iseloomulikud tunnused: Vars harunenud, ülespoole suunatud harudega. Lehed siledad, terveservalised või hambulised, kuivanult õhukesed. Kandelehekesed ümaralt rombjad, pikliku tipu ja servmiste jätketega. Õied kerajate või piklike õisikutena varre ja külgharude tipus. Kõrgus 15-70(150) cm.
Levik ja ökoloogia: Üheaastane. Liivastel ja adrustel randadel sage, rannikust kaugemal harva. Õitseb juulis, augustis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 169 | Viljad tiivulised. Abilehed moodustavad kileja vart ümbritseva tupe (tõrve) | 170 |
| 170 | Lehed nooljad või odajad, hapuka maitsega. Õied ühesoolised | 171 |
| 170 | Lehe alus südajas, ümar või kiiljas, mitte kunagi nooljas või odajas, pole hapuka maitsega. Õied kahesoolised | 172 |
| 171 | Lehed tavaliselt alla 2 cm laiad. Õiekattelehed seemnete pikkused (alla 1,5 mm) | |
| Rumex acetosella L. - väike oblikas | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed süstja või elliptilise keskmise hõlma ja kahe kolmnurkse või kitsa alumise hõlmaga. Kõrgus 10-50 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Kuivadel kinkudel, niitudel, raiesmikel, teeäärtel, ka umbrohuna põldudel. Sage. Õitseb maist augustini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 171 | Lehed tavaliselt üle 2 cm laiad. Õiekattelehed seemnetest pikemad (üle 2 mm) | |
| Rumex acetosa L. - hapu oblikas | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed noolja alusega, lehed ja varred meeldiva hapu maitsega. Õisikuraod harunemata, õisik hõre. Kõrgus 30-100 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niitudel, kallastel, põõsastikes, teeservadel. Sage. Õitseb maist augustini. Märkused: Kasutatakse rohelise supi tegemiseks. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 172 | Vähemalt üks vilja külg selge mõhnaga | |
| Rumex crispus L. - kärnoblikas | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed süstjad kuni lineaalsed, lühidalt aheneva alusega, enamasti tugevalt kurrulised, vahel ainult serv kurruline. Liitõisik ei ole tipuni lehistunud. Sisemised õiekattelehed ümarad, mõhnadega. Kõrgus 40-100 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Teeäärtel, jäätmaadel, elamute ümbruses, raudteedel, niitudel, kraavides, mererannal, umbrohuna põldudel. Sage. Õitseb juunist augustini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 172 | Viljad mõhnadeta | |
| Rumex aquaticus L. - vesioblikas | ||
| Iseloomulikud tunnused: Alumised lehed kolmnurkjas-südajad, aeglaselt aheneva tipuga, ülemised süstjad. Lehed paljad. Sisemised õiekattelehed munajaskolmnurksed, mõhnadeta. Kõrgus 80-170 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Kallastel, kraavides, soodes, soistel niitudel. Peamiselt Eesti mandriosas, hajusalt. Õitseb juulis, augustis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 173 | Õied radiaalsümmeetrilised (vaadake tähelepanelikult õit või vilja tugeva luubiga) | 174 |
| 173 | Õied pole radiaalsümmeetrilised | 182 |
| 174 | Lehed vähemalt alusel pikkade valgete karvadega | 175 |
| 174 | Lehed paljad või väga lühikeste karvadega | 176 |
| 175 | Õied üksikult, pikaraolised, õieraod erineva pikkusega | |
| Luzula pilosa (L.) Willd. - karvane piiphein | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed 5-13 mm laiad, alumised lehetuped punakaspruunid. Lehtede ja tuppede servad valgete pikkade udekarvadega, lehetuped kinnised. Õied tumepruunid, üksikult (harva 2-kaupa) hõredas õisikus, õieraod väga erineva pikkusega. Valminud viljad longus, kupar rohekaskollane. Kõrgus 15-30 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Okas- ja segametsades, puisniitudel. Tavaline. Õitseb aprillis, mais. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 175 | Õied 3- kuni mitmekaupa osaõisikutes, nuttide või kobaratena | |
| Luzula campestris (L.) DC. - põld-piiphein | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lühikeste võsunditega hallikasroheline taim. Lehtede ja tuppede servad valgete pikkade udekarvadega, lehetuped kinnised. Õisiku kandeleht õisikust lühem. Õiekattelehed tumepruunid, valge kileja äärisega. Kupar pruun, õiekattelehtedest lühem. Kõrgus 7-35 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Kuivadel ja parasniisketel niitudel, hõredates metsades. Hajusalt. Õitseb mais, juunis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 176 | Õied ruljate tähkõisikute või ümarate nuttidena | 177 |
| 176 | Õied pole ruljate tähkõisikute ega ümarate nuttidena | 178 |
| 177 | Märgade niitude ja soode taim. Risoom peenike, võsunditega. Vili jaguneb 3 osaviljaks | |
| Triglochin palustre L. - soo-õisluht | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed juurmised, kuni 30 cm pikad, alt ruljad, tipuosas poolruljad. Keeleke 1-2 mm pikk. Õisik hõre, niitjas, õieraod 0,5-1 mm pikad. Vili jaguneb 3 osaviljaks. Kõrgus 10-50 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Märgadel niitudel, soodes, veekogude kallastel. Tavaline. Õitseb juunist augustini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 177 | Mererannataim. Risoom jäme, võsunditeta. Vili jaguneb 6 osaviljaks | |
| Triglochin maritimum L. - rand-õisluht | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed koondunud varre alusele, naaskeljad, kuni 40 cm pikad, poolruljad. Keeleke 3-4 mm pikk. Õisik tihe, õieraod 1-4 mm pikad. Vili jaguneb 6 osaviljaks.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Mererannal ja rannaniitudel tavaline. Õitseb maist augustini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 178 | Üheaastased väikesed taimed. Õied üksikult või 2(3)-kaupa | |
| Juncus bufonius L. - kraavluga | ||
| Iseloomulikud tunnused: Varred püstised, lehed renjad, peenikesed. Taimed helerohelised, rikkalikult harunenud. Kupar õiekattelehtedest lühem, aheneb sujuvalt teravaks tipuks. Kõrgus 5-30 cm.
Levik ja ökoloogia: Üheaastane. Kraavides, niiskel pinnasel, põldudel. Tavaline. Õitseb juunist augustini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 178 | Mitmeaastased tugevad taimed. Õied pole üksikult | 179 |
| 179 | Varred lehistumata (varre alusel labata lehetuped). Õisik külgmine, näib asuvat umbes varre keskkohas, sest pikk püstine ruljas õisiku kandeleht tundub varre pikendusena | 180 |
| 179 | Varred lehistunud. Õisik tipmine. Õisiku kandeleht suhteliselt lühike, allakäändunud, ei näi varre pikendusena | 181 |
| 180 | Vars peenem, vaoline, eriti allosas. Alumised labata tuped hele- kuni hallikaspruunid. Õisiku kandeleht puhetunud tupega. Õisikuraod väga lühikesed (ei ole nähtavad), õisik kerajas, tihe. Kupar tumepruun | |
| Juncus conglomeratus L. - keraluga | ||
| Iseloomulikud tunnused: Alumised labata tuped hele- kuni hallikaspruunid. Varred lehistumata, veidi vaolised, eriti allosas. Õisik külgmine, näib asuvat umbes varre keskosas, sest püstine ruljas õisiku kandeleht tundub varre pikendusena. Õisik kerajas, tihe. Kupar tumepruun. Kõrgus 40-100 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niiskel savisel ja liivasel pinnasel, sageli koos hariliku loaga. Tavaline. Õitseb juunis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 180 | Vars tugev, sile. Alumised labata tuped punakaspruunid. Õisikuraod ebavõrdse pikkusega, õisik rohekaspruun, hõre, haraline. Kupar roostepruun | |
| Juncus effusus L. - harilik luga | ||
| Iseloomulikud tunnused: Alumised labata lehetuped punakaspruunid. Õisik külgmine, näib asuvat umbes varre keskosas, sest püstine ruljas õisiku kandeleht tundub varre pikendusena. Õisik haraline, õisikuraod ebavõrdse pikkusega. Kupar roostepruun. Kõrgus 30-120 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Soostunud niitudel, veekogude kallastel, teeservades, sageli koos keraloaga. Tavaline. Õitseb juunis, juulis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 181 | Lehed rististe vaheseinteta (lõigake leht lõikudeks!) | |
| Juncus gerardii Loisel. - tuderluga | ||
| Iseloomulikud tunnused: Varred lehistunud, varrelehti 1-2, õisik tipmine. Juurmisi lehti vähe. Lehed kitsad, kuni 12 mm laiad. Kandeleht õisikust lühem. Kupar tumepruun, õiekattelehtede pikkune. Kõrgus 8-40 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Rannaniitudel sage. Õitseb juunist augustini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 181 | Leht rististe vaheseintega | |
| Juncus alpinoarticulatus Chaix - tumepruun luga | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed paljad, hõredalt ja nõrgalt sõlmelised. Alumised labata tuped helepruunid. Osaõisikus 6-8 õit. Kupar tumepruun, õiekattelehtedest pikem. Õielehed tömbid. Pähikute raod püstised. Kõrgus 20-50 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niisketel rohumaadel, teeservadel, sooniitudel, rannikul. Hajusalt. Õitseb juunis, juulis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 182 | Varred seest säsikad (pole õõnsad), kolmnurksed kuni ümarad, ilma sõlmekohtadeta (CYPERACEAE - LÕIKHEINALISED) | 183 |
| 182 | Varred alati seest õõnsad, alati ümarad, selgete sõlmekohtdega (POACEAE - KÕRRELISED) | 203 |
| 183 | Õisik pikkade, valgete siidjate õiekattekarvadega | |
| Eriophorum angustifolium Honck. - ahtalehine villpea | ||
| Iseloomulikud tunnused: Hõredate kogumikena kasvav risoomvõsunditega taim. Alumised lehetuped punakaspruunid. Lehed 3-5 mm laiad, jäigad, renjad. Varred keskosas ümarad. Õisik 3-5 munaja pähikuga, pähikud õitsemise ajal 1-2 cm pikad. Õiekattekarvad valged, kuni 4 cm pikad. Kõrgus 20-50 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Märgadel niitudel, kallastel, lodumetsades. Tavaline. Õitseb mais, juunis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 183 | Õisik pole valgete siidjate karvadega (õiekattekarvad puuduvad või on väga lühiksed) | 184 |
| 184 | Õied kahesoolised, emakate ja tolmukatega (luup!). NB! See on raskesti jälgitav tunnus. Kui jääte hätta, vaadake üle siin välja tulevate liikide pildid ja otsustage pildi järgi | 185 |
| 184 | Õied ühesoolised, tolmukate või emakatega | 187 |
| 185 | Pähikud õisikus kahe reana, õisikuid üks | |
| Blysmus rufus (Huds.) Link - tõmmu soonerohi | ||
| Iseloomulikud tunnused: Varred ümarad. Lehed 1-2 mm laiad. Õisik 0,8-2 cm pikk, 3-8 tumeda kastanpruuni pähikuga. Pähikus 1-3(5) õit. Pähklike tuhm, kollane. Õiekattekarvad pähklikesest lühemad või puuduvad. Kõrgus 10-30 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Rannaniitudel. Paiguti Lääne- ja Põhja-Eestis. Õitseb juunis, juulis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 185 | Pähikud pole kaherealiselt, õisikuid rohkem | 186 |
| 186 | Õisik külgmine, varretaoline kõrgleht ulatub üle pähikute | |
| Schoenoplectus tabernaemontani (C.C. Gmel.) Palla - kare kaisel | ||
| Iseloomulikud tunnused: Varred ruljad, sinakashallid, kuni 1,4 cm läbimõõduga, lehtedeta. Õisik 1,5-5 cm pikk. Õiekattelehed tumepruunid, kaetud tumedamate täpitaoliste papillidega. Kõrgus 0,5-1,2 m.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Põhja- ja Lääne-Eesti rannikul merevees sage, magevees harva. Õitseb juunis, juulis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 186 | Õisik tipmine | |
| Bolboschoenus maritimus (L.) Palla - meri-mugulkõrkjas | ||
| Iseloomulikud tunnused: Varred kolmekandilised. Lehed 3-6 mm laiad, lamedad, rohelised. Õisik koosneb 1-3 ülestikku asetsevast pähikute kimbust. Pähikuid 5-12, pruunid, piklikud. Õiekattekarvakesed pähklikesest lühemad. Risoomvõsundite tippudesse tekivad sügisel talvituvad kerajad kuni 1,5 cm laiused sigikehad. Kõrgus 20-70 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Rannikuvetes. Läänerannikul tavaline. Õitseb juunis, juulis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 187 | Pähikud väliselt üksteisega sarnased, tipmine tavaliselt vähemalt osaliselt emasõitega | 188 |
| 187 | Pähikud välimuselt erinevad: ülemised ainult isasõitega, alumised ainult emasõitega | 196 |
| 188 | Lehetupe vaba serv ainult ülaosas (2-3 mm) kilejas, edasi rohtjas | |
| Carex disticha Huds. - lünktarn | ||
| Iseloomulikud tunnused: Kasvab hõreda kogumikuna. Lehed hallikasrohelised, lamedad kuni kahekurrulised, 3-4 mm laiad, umbes varre pikkused. Õisik tihe, 2-6 cm pikk, 20 või enama munaja pähikuga, ülemised ja alumised koosnevad emasõitest, keskmised isasõitest. Isasõie kohalt võib õisik olla veidi lünklik. Põisiku katteleht punakaspruun, heleda servaga, põisikust lühem. Põisik roostepruun, pika lõhestunud nokaga. Kõrgus 30-80 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niisketel niitudel, siirdesoometsades, kraavides. Tavaline. Õitseb juunis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 188 | Lehetupp ülaservast allapoole pikalt kilejas | 189 |
| 189 | Vähemalt alumised pähikud asuvad varrel hõredalt | 190 |
| 189 | Kõik pähikud on varrel tihedalt koos | 193 |
| 190 | Taimed alusel punakad, tuped võrkkiududega (kiududeks jagunenud lehetupe jäänused) | |
| Carex buxbaumii Wahlenb. - padutarn | ||
| Iseloomulikud tunnused: Taimed alusel punaselt värvunud, tuped võrkkiududega. Kõik pähikud võrdse pikkusega, 0,5-2 cm pikad, munajad. Pähikuid 2-5, tipmine pähik nuiakujuline, alusel väheste isasõitega, teised pähikud emasõitega. Põisiku katteleht piklikmunajas. Kõrgus 30-60 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niisketel lubjarikastel niitudel, madal- ja siirdesoodes. Paiguti Lääne-Eestis, mujal harva. Õitseb mais. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 190 | Taimed pole alusel punakad, võrkkiude pole | 191 |
| 191 | Tipmine pähik teistest u. kaks korda pikem, nuiakujuline | |
| Carex mackenziei V.I.Krezc. - põhjatarn | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed kollakasrohelised, 2-3 mm laiad, lamedad. Õisik 3-6 pähikuga, tipmine teistest umbes kaks korda pikem, nuiakujuline, selle alusel kõige rohkem isasõisi. Põisiku katteleht helepruun, valkja servaga, põisiku pikkune. Põisik hallikas, lühikese nokaga. Kõrgus 15-30 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Mandriosa rannikualadel. Harva. Õitseb juunis. Looduskaitseline seisund: LK II kategooria, Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohu altid. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 191 | Tipmine pähik teistest alla kahe korra pikem | 192 |
| 192 | Põisikud püstised, lühikese nokaga | |
| Carex canescens L. - hallikas tarn | ||
| Iseloomulikud tunnused: Murusalt kasvav hallikasroheline taim. Varred püstised, ülaosas karedad. Lehed 2-3 mm laiad, lamedad, vartest lühemad. Õisik 3-7 piklikmunaja pähikuga. Põisik munajas, püstine, katteleht rohelise kesktriibuga. Kõrgus 20-50 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Lodumetsades, sihtidel, rabaservades. Tavaline. Õitseb mais, juunis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 192 | Põisikud laiuvad või rõhtsad, ilma nokata või pika nokaga | |
| Carex elongata L. - pikk tarn | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed kollakasrohelised, 2-4 mm laiad, lamedad, varte pikkused. Kasvab väikeste mätastena. Taime alusel kiude pole. Õisik 2-8 cm pikk, 5-12 pähikuga. Pähikud piklikud. Põisiku katteleht punakaspruun, põisikust lühem. Põisik kollakaspruun, süstjas, sujuvalt nokaks ahenev. Põisikud asetsevad rõhtsalt. Kõrgus 30-80 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Lodumetsades, niisketes kuusikutes. Hajusalt. Õitseb mais, juunis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 193 | Taimed pika risoomiga. Pähikutega varred kasvavad tavaliselt ridadena | |
| Carex arenaria L. - liivtarn | ||
| Iseloomulikud tunnused: Pika risoomiga taim, pähikutega varred sageli ühes reas. Lehed 1,5-4 mm laiad. Lehetupe kileja osa ülaserv tumekollane. Õisik 3-8 cm pikk, 8-15 munaja pähikuga. Tipmised pähikud isasõitega, keskmiste tipus isasõied, alusel emasõied, alumised pähikud ainult emasõitega. Põisiku katteleht kollakas- kuni punakaspruun, heledama äärisega. Põisik punakaspruun, aheneb sujuvalt tipust lõhestunud nokaks. Kõrgus 15-30 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Liivikutel, rannaluidetel. Paiguti, rannikul ja saartel kohati sage. Õitseb mais, juunis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 193 | Taimed pika risoomita. Pähikuid kandvad varred ei kasva ridadena | 194 |
| 194 | Põisikud pähikus püstiselt. Kasvab tihedate puhmikutena | |
| Carex leporina L. - jänestarn | ||
| Iseloomulikud tunnused: Alumised lehetuped hele- kuni tumepruunid, pruunide lihtkiududega. Lehed 1,5-3,5 cm laiad. Õisik 1-4 cm pikk, 4-9 munaja pähikuga. Põisikud pähikus püstiselt. Põisiku katteleht hele- kuni tumepruun, heledama servaga, põisikust lühem. Põisik kileja tiivulise servaga, pruun, sujuvalt nokaks ahenev. Kõrgus 20-60 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niitudel, raiesmikel. Tavaline. Õitseb mais, juunis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 194 | Põisikud asetsevad pähikus rõhtsalt või tähtjalt. Puhmikuid ei moodusta | 195 |
| 195 | Taime alaosa helepunase tooniga. Keeleke 2-4 korda laiusest pikem. Põisikud alaosas käsnja koega, 5,4-6,5 mm pikad | |
| Carex spicata Huds. - lakktarn | ||
| Iseloomulikud tunnused: Valkjasroheline murusalt kasvav taim. Lehetuped roosakad. Lehed lamedad, 2-3,5 cm laiad, vartest lühemad. Õisik 5-12 munaja pähikuga, alumised üksteisest eemal, pikkade kandelehtedega. Põisik munajas, rohekas, valminult pruun, läikiv, aheneb sujuvalt nokaks. Kõrgus 20-50 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niitudel, metsaservadel. Tavaline. Õitseb mais, juunis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 195 | Taime alaosa pole punakas. Keelekepikkusest laiem. Põisik pole alusel käsnjas, 3-4 mm pikk | |
| Carex muricata L. - siiltarn | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed 1,5-3 cm laiad, vartest lühemad. Murusalt kasvav valkjasroheline taim. Varte alusel vanade tuppede mustjad kiud. Õisik 4-7 ümara pähikuga. Põisikud asetsevad pähikus rõhtsalt kuni tähtjalt. Põisk mustjaspruun, järsu lühikese nokaga. Kõrgus 20-50 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Kuivadel niitudel, nõlvadel. Põhja-Eestis rannikualadel ja saartel paiguti, mujal harva. Õitseb mais, juunis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 196 | Emakakaelu 2. Põisikud tavaliselt enam-vähem kaksikkumerad | 197 |
| 196 | Emakakaelu 3. Põisikud 3-nurkse või rulja ristlõikega | 199 |
| 197 | Mätta või tiheda kogumikuna kasvavsd roomava risoomita taimed | |
| Carex cespitosa L. - mätastarn | ||
| Iseloomulikud tunnused: Kasvab mätaste või tihedate puhmikutena. Alusel mustjaspunased võrkkiududega lehetuped. Lehed tumerohelised, 1-3 mm laiad, kahekurrulised. Isaspähikuid üks, emaspähikuid 1-3. Alumise emaspähiku kandeleht õisikust lühem. Põisiku katteleht mustjas, põisikust lühem. Põisik hallikasroheline, väga lühikese nokaga. Kõrgus 30-80 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niisketel niitudel, lodumetsades. Mandril sage, saartel harva. Õitseb mais, juunis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 197 | Taimed roomava risoomiga, mättaid ei moodusta | 198 |
| 198 | Lehed 1-3(5) mm laiad, kuivades sisserulluvate servadega. Isaspäikuid 1 | |
| Carex nigra (L.) Reichard - harilik tarn | ||
| Iseloomulikud tunnused: Puhmikutena kasvav taim. Alumised lehetuped hele- kuni tumepruunid, läikivad. Lehed lamedad kuni renjad, kuivades sisserulluvate servadega, 1,5-3 mm laiad, hallikasrohelised. Isaspähikuid üks, emaspähikuid 2-4, 1-2,5 cm pikad. Alumise emaspähiku kandeleht õisiku pikkune. Põisiku katteleht mustjaspruun, tömp, põisikust lühem. Põisik valminult pruun, lühikese nokaga. Kõrgus 15-60 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Soodes, soostunud niitudel, metsades, puisniitudel. Sage. Õitseb mais, juunis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 198 | Lehed (3)5-10 mm laiad, servad rulluvad kuivades väljapoole. Isaspähikuid 2-4 | |
| Carex acuta L. - sale tarn | ||
| Iseloomulikud tunnused: Alumised lehetuped pruunid kuni punakaspruunid. Lehed 3-10 mm laiad, rohelised, andruga, lamedad kuni kahekurrulised. Varred ülaosas karedad. Isaspähikuid 1-4, emaspähikuid 2-4, kuni 10 cm pikkused. Põisik lame, lühikese nokaga, rohekas. Põisiku katteleht süstjas, teravnev, mustjaspruun, põisikust pikem. Kõrgus 15-100 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Veekogude kallastel, soodes, luhtadel. Tavaline. Õitseb mais, juunis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 199 | Lehetuped või lehed või varred karvased | |
| Carex pallescens L. - kahkjas tarn | ||
| Iseloomulikud tunnused: Kasvab tihedate puhmikutena. Lehed helerohelised, 1,5-3,5 cm laiad, karvased, kahekurrulised. Alumised lehetuped pruunikaspunased, karvased, võrkkiududega. Õisik tihe, isaspähikuid üks, 0,5-1 cm pikk, emaspähiluid 2 või 3, 0,8-1,8 cm pikad, ruljad, veidi longus. Alumise emaspähiku kandeleht õisikust pikem. Põisiku katteleht kahvatupruun, põisikust lühem. Põisik kollakasroheline, nokata. Kõrgus 20-45 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niitudel, puisniitudel. Tavaline. Õitseb mais, juunis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 199 | Lehetuped, lehed ja varred paljad | 200 |
| 200 | Alumine kandeleht ei ümbritse vart | 201 |
| 200 | Alumine kandeleht 2-10 mm ulatuses ümber varre | 202 |
| 201 | Põisikud rõhtsad, järsult nokaks ahenevad | |
| Carex rostrata Stokes - pudeltarn | ||
| Iseloomulikud tunnused: Alumised lehetuped käsnjalt paksenenud, taim seetõttu alusel jämenenud. Varred ümarad. Lehed 2-4(8) mm laiad, hallikasrohelised, renjad, ülaküljel papillidega, alaküljel selgete ristroodudega. Õisik hõre, isaspähikuid 2-4, 3-5 cm pikad. Emaspähikuid 2 või 3, 2-7 cm pikad, püstised, ruljad, rõhtsalt asetsevate põisikutega. Põisiku katteleht põisikust lühem, punakaspruun. Põisik valminult pruunikas, aheneb järsult pikaks nokaks, meenutab Pliska pudelit. Kõrgus 30-80 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Soodes, kraavides, kallastel. Tavaline. Õitseb mais, juunis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 201 | Põisikud püstised, ahenevad nokaks aeglaselt | |
| Carex vesicaria L. - põistarn | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed puhasrohelised, 3-5 mm laiad, umbes varte pikkused, ristroodudega. Alumised lehetuped sageli punaka tooniga. Isaspähikuid 2 või 3, asetsevad ligistikku. Emaspähikuid 2-4, ruljad, 3-6 cm pikad, üksteisest eemal. Põisik valminult kollane, püstine, aheneb sujuvalt nokaks. Põisiku katteleht põisikust lühem. Kõrgus 30-80 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Soodes, niisketel niitudel. Tavaline. Õitseb mais, juunis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 202 | Murusalt või väga hõredate puhmikutena kasvav pikarisoomilised taimed | |
| Carex panicea L. - hirsstarn | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed pikalt teritunud, sinakasrohelised, 2-4 mm laiad, andruga kuni kahekurrulised. Leherood lõpeb enne lehetippu. Isaspähikuid üks, emaspähikuid 1-3. Alumise emaspähiku kandeleht vart tihedalt ümbritseva tupega, õisikust lühem. Põisiku katteleht tumepruun, heleda servaga. Põisikud hõredalt nagu hirsiterad, valminult pruunikad. Kõrgus 15-45 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niisketel niitudel, loopealsetel. Sage. Õitseb mais, juunis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 202 | Tihedate puhmikutena kasvavad taimed, roomav risoom puudub või väga lühike | |
| Carex viridula Michx. - ojatarn | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed 1-3 mm laiad, kollakas- kuni puhasrohelised, lamedad kuni andruga, varte pikkused. Kasvab väikeste puhmikutena. Isaspähikuid üks, emaspähikuid 2-5, 3-8 mm pikad, lähestikku. Põisiku katteleht punakaspruun, põisikust lühem. Põisik munajas, nokk kuni 1/3 põisiku pikkusest. Kõrgus 10-25 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niisketel hõreda taimestikuga niitudel, kraavides, rannikul. Tavaline. Õitseb juunis, juulis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 203 | Õisik täha sarnane, süstjas kuni ovaalne | 204 |
| 203 | Õisik harunenud pööris | 209 |
| 204 | Pähikud oheteta | 205 |
| 204 | Pähikud ohetega | 206 |
| 205 | Pähikud kahekaupa igas sõlmekohas | |
| Leymus arenarius (L.) Hochst. - liiv-vareskaer | ||
| Iseloomulikud tunnused: Roomava risoomiga hallikas- või sinakasroheline taim. Lehed kuni 10 mm laiad, lameda või rullunud servaga, sinaka vahakirmega, jäigad, tugevate roodudega, alusel väikeste kõrvakestega. Keeleke lühikese äärisena. Õisik 15-25 cm pikk, jäigalt püstine. Kõrgus 60-120 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Liivastel mererandadel ja luidetel sage, sisemaal paiguti. Õitseb juunis, juulis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 205 | Pähikud üksikult | |
| Elymus repens (L.) Gould - harilik orashein | ||
| Iseloomulikud tunnused: Pikavõsundiline taim. Lehed kollakas- või sinakasrohelised, pealt hõredalt karvased, alt paljad, alusel teravatipuliste kõrvakestega. Alumised lehetuped karvased. Õisik püstine, tihe. Pähikud ohtetud. Kõrgus 40-130 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Umbrohuna aedades, põldudel, teede ääres, mererannas. Sage. Õitseb juunis, juulis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 206 | Tähk ühekülgne, pähikud kahe reana varre ühel küljel | |
| Nardus stricta L. - jusshein | ||
| Iseloomulikud tunnused: Väga tihedaid mättaid moodustav traatjate juurtega taim. Lehed harjasjad, hallikasrohelised, alusel jäigalt harali. Õisik kitsas, ühekülgne, hõre. Kõrgus 10-40 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Puisniitudel, niitudel, nõmmedel, karjamaadel. Paiguti. Õitseb maist augustini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 206 | Tähk pole ühekülgne | 207 |
| 207 | Pähikud ümber kogu varre | 208 |
| 207 | Pähikud varre vastaskülgedel | |
| Elymus repens (L.) Gould - harilik orashein | ||
| Iseloomulikud tunnused: Pikavõsundiline taim. Lehed kollakas- või sinakasrohelised, pealt hõredalt karvased, alt paljad, alusel teravatipuliste kõrvakestega. Alumised lehetuped karvased. Õisik püstine, tihe. Pähikud ohtetud. Kõrgus 40-130 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Umbrohuna aedades, põldudel, teede ääres, mererannas. Sage. Õitseb juunis, juulis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
|
|
| 208 | Tähk munajas | |
| Anthoxanthum odoratum L. - lõhnav maarjahein | ||
| Iseloomulikud tunnused: Kasvab väikeste mätastena, hõõrudes meeldiva kumariini lõhnaga. Lehed 2-6 mm laiad, lühikesed. Kõrvakesed karvased, punakad. Keeleke 2 mm, tömp, tipus narmastunud. Õisik 4-7 cm pikk, alusel sageli lünklik, kollakasroheline. Kõrgus 20-50 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Kuivematel niitudel, nõlvadel, hõredates metsades. Tavaline. Õitseb maist juulini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 208 | Tähk ruljas | |
| Alopecurus arundinaceus Poir. - mustjas rebasesaba | ||
| Iseloomulikud tunnused: Taim hallikasrohelise vahakirmega, kasvab hõremurusate kogumikena, pika roomava risoomiga. Lehed 4-12 mm laiad, keeleke kuni 5 mm pikk. Õisik 3-8 cm pikk ja 15 mm läbimõõdus, ühtlaselt ruljas, tömp, hallikas või lillakas, valminult mustjas. Ohe lühike. Kõrgus 60-120 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Rannaniitudel tavaline, sisemaal harva. Õitseb juunis, juulis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 209 | Tugevad risoomiga taimed, pilliroo moodi, sageli üle 2 m kõrged, vars 0,5-1 cm läbimõõdus | |
| Phragmites australis (Cav.) Trin. ex Steud. - harilik pilliroog | ||
| Iseloomulikud tunnused: Pika, 1-3 cm jämeduse roomava risoomiga taim. Keelekese asemel karvaring. Lehed 2-5 cm laiad, hallikasrohelised. Õisik kuni 50 cm pikk, tihe, rohkepähikuline. Pähikud tumevioletjad, 6-9 mm pikkuste sirgete karvadega. Kõrgus 80-400 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Veekogude kaldavees ja kallastel, rabaservadel, rabastuvates metsades. Sage. Õitseb juulis, augustis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 209 | Taimed väiksemad, ei meenuta pilliroogu, vars peenem | 210 |
| 210 | Pähikud ohetega | 211 |
| 210 | Pähikud oheteta | 219 |
| 211 | Keelekese asemel karvaring | |
| Danthonia decumbens (L.) DC. - harilik kastekaer | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed jäigad, pealt hallikasrohelised, alt rohirohelised, läikivad, karedad, servad hajusalt pikkade karvadega. Keelekese asemel karvaring. Õisik kuni 6 cm pikk, kitsas, harud püstised. Kõrgus 15-50 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Kergel liivasel mullal nõmmedel, metsaservades. Tavaline. Õitseb juunis, juulis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 211 | Keeleke kilejas või puudb | 212 |
| 212 | Pähikud ühe õiega | |
| Agrostis stolonifera L. - valge kastehein | ||
| Iseloomulikud tunnused: Pikkade maapealsete, sõlmekohtadel juurduvate võsunditega tihemurusalt kasvav taim. Lehed 2-5 mm laiad, lamedad, nõrgad, servast karedad. Keeleke 3-7 mm pikk, terve. Pöörisõisik 6-12 cm pikk, tihe, kitsas, harud karedad. Kõrgus 15-70 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niitudel, soodes, hõredates metsades, mererannal. Tavaline. Õitseb juunis, juulis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 212 | Pähikud 2 või rohkema õiega | 213 |
| 213 | Pähikud 2 õiega | 214 |
| 213 | Pähikus rohkem kui 2 õit | 215 |
| 214 | Lehed 2-5 mm laiad, lamedad või vahel kokkurullunud. Ohe sirge | |
| Deschampsia cespitosa (L.) P. Beauv. - luht-kastevars | ||
| Iseloomulikud tunnused: Tumeroheline, väga tihedaid ja suuri mättaid moodustav taim. Lehed lamedad, pealt väga sügavate ja karedate roodudega. Keeleke 3-6 mm pikk. Õisik hõbedaläikene, kuni 20 cm pikk. Kõrgus 30-100 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Soostunud niitudel, karjamaadel, teeäärtel, raiesmikel. Sage. Õitseb juunis, juulis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 214 | Lehed niitjad, alla 1 mm laiad, tihedalt kokkurullunud. Ohe teravalt põvjas | |
| Deschampsia flexuosa (L.) Trin. - võnk-kastevars | ||
| Iseloomulikud tunnused: Hõremurusalt kasvav taim. Lehed pehmed, niitjad. Keeleke 2 mm pikk. Õisik kuni 15 cm pikk, harud hoiavad laiali, looklevad. Pähikud purpurpunased. Ohe põlvjas. Kõrgus 20-80 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Kuivades metsades, nõmmedel. Tavaline. Õitseb juunist augustini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 215 | Ohe kaarjas või põlvjas | |
| Helictotrichon pratense (L.) Besser - arukaerand | ||
| Iseloomulikud tunnused: Tihemurusalt kasvav hallikasroheline taim. Alumised lehetuped paljad. Lehed jäigad, pisut karedad. Keeleke kuni 5 mm pikk. Õisik kitsas, lühikeste harudega, vähesepähikuline. Ohted põlvjad, kuni 2 cm pikad. Kõrgus 30-90 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niitudel, puisniitudel, teeäärtel. Tavaline. Õitseb juunist augustini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 215 | Ohe sirge | 216 |
| 216 | Õisik tihe, sagaraline, enam-vähem ühekülgne pööris | |
| Dactylis glomerata L. - harilik kerahein | ||
| Iseloomulikud tunnused: Moodustab mättaid. Lehetuped tugevalt lapikud, lehed 10 mm laiad, hallikasrohelised, noorelt pikuti kahekorra, hiljem renjad. Õisik püstine, sagaraline, heleroheline või lillakas. Välissõkal väikese ohtega. Kõrgus 30-120 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niitudel, teede ääres, võsastikes. Sage. Õitseb maist augustini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 216 | Õisik hõre, pole ühekülgne | 217 |
| 217 | Ohe ei asu lible kahe hambakese vahel (luup!). Taim paljas või väga lühikeste karvadega | 218 |
| 217 | Ohe asub lible kahe hambakese vahel. Taimed pikkade karvadega vartel või lehtedel | |
| Bromus hordeaceus L. - pehme luste | ||
| Iseloomulikud tunnused: Hallikasroheline taim, lehed ja pähikud tihedalt pehmekarvased. Õied pähikus tihedalt koos. Õisik 1-12 cm pikk, tihe, ligistunud lühikeste harudega. Kõrgus 20-60 cm.
Levik ja ökoloogia: Üheaastane. Liivikutel, teeäärtel, raudteedel, kuivadel nõlvadel. Paiguti. Õitseb juunist augustini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 218 | Lehed üle 0,7 mm laiad, siledad. Keeleke lühike, kõrvakesteta (luup!) | |
| Festuca rubra L. - punane aruhein | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed tume- kuni sinakasrohelised, ristlõikes enam-vähem kolmnurksed, kõrrelehed lamedad, pealt pikakarvased, sageli lapiti kokkukäändunud. Juurmised lehed alati kahekorra. Alumised lehetuped enamasti punased, karvased. Õisik 6-10 cm pikk, rohekaslilla, üks alumine haru suhteliselt pikem. Kõrgus 20-90 cm. Ohted lühikesed.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niitudel, hõredates metsades, luidetel, karjamaadel, kultuuris. Tavaline. Õitseb mais, juunis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 218 | Lehed alla 0,7 mm laiad, karedad. Keeleke kõrvakestega | |
| Festuca ovina L. - lamba-aruhein | ||
| Iseloomulikud tunnused: Kõrs peenike, ümar, paljas. Lehed niitjad, peenikesed, välispinnal tipust allapoole tõmmates karedad. Alumised lehetuped hallid või õlgkollased. Õisik 3-7 cm pikk, enne ja pärast õitsemist kokku tõmbunud. Pähikud lillakad või helerohelised. Kõrgus 20-60 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Männi- ja segametsades, kuivematel niitudel. Sage. Õitseb mais, juunis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 219 | Keelekese asemel karvaring | |
| Danthonia decumbens (L.) DC. - harilik kastekaer | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed jäigad, pealt hallikasrohelised, alt rohirohelised, läikivad, karedad, servad hajusalt pikkade karvadega. Keelekese asemel karvaring. Õisik kuni 6 cm pikk, kitsas, harud püstised. Kõrgus 15-50 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Kergel liivasel mullal nõmmedel, metsaservades. Tavaline. Õitseb juunis, juulis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
|
|
| 219 | Keeleke olemas, kilejas | 220 |
| 220 | Pähikud 1-õielised | 221 |
| 220 | Pähikud 2 või rohkemaõielised | 226 |
| 221 | Pähikud tavaliselt üle 4 mm pikad, välissõkla alusel pika karvatutiga | 222 |
| 221 | Pähikud alla 4 mm pikad, ilma välissõkalt ümbritsevate karvadeta | 224 |
| 222 | Pähikus välimiste liblede paar 5 mm pikk, sisemised palju lühemad (1,5 mm), harjasjad | |
| Phalaris arundinacea L. - päideroog | ||
| Iseloomulikud tunnused: Pika roomava risoomiga, kogumikke moodustav taim. Lehed 1-1,5 cm laiad, paberjad, helerohelised. Keeleke 6 mm pikk. Alumised lehetuped paljad, roosakad. Õisik 10 cm pikk, tihe, kitsas. Pähikud roosakashallid. Kõrgus 50-200 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Veekogude kallastel, loikudes, lamminiitudel, põldheinana. Sage. Õitseb juunis, juulis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 222 | Pähikus liblesid üks paar | 223 |
| 223 | Sõklad karedad, pikemad kui ümbritsevad karvad (luup!) | |
| Calamagrostis neglecta Gaertn., B.Mey. & Scherb. - püstkastik | ||
| Iseloomulikud tunnused: Hõremurusalt kasvav taim. Lehed 2-4 mm laiad, jäigad, rullunud servadega, tumerohelised. Ohe välissõkla pikkune. Õisik püstine, kitsas, tihe, alati kokkutõmbunud harudega, roostepunane või lillakas. Kõrgus 30-100 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Soistel niitudel, puisniitudel, vesistel kallastel. Tavaline. Õitseb juunis, juulis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 223 | Sõklad siledad, pole ümbritsevatest karvadest pikemad | |
| Calamagrostis epigejos (L.) Roth - jäneskastik | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed kuni 1 cm laiad, hallikasrohelised, servast hambulised. Keeleke kuni 10 mm pikk, narmastunud. Õisik kuni 35 cm pikk, tihe, hõlmine, roheline või kahvatulillakas. Kõrgus 60-180 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Kuivadel liivadel, teede ääres, raiesmikel, männikutes. Sage. Õitseb juulis, augustis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 224 | Mitteõitsvatel võrsetel keeleke laiusest lühem | |
| Agrostis capillaris L. - harilik kasteheinl | ||
| Iseloomulikud tunnused: Tihemurusalt kasvav maapealsete võsunditeta taim. Lehed kuni 4 mm laiad, pealt veidi karedad, alt siledad. Keeleke peaaegu puudub või kuni 1,5 mm pikk, tömp. Välissõkal ohtetu. Kõrgus 10-60 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Kuivematel niitudel, liivikutel, metsasihtidel, teeäärtel. Sage. Õitseb juunist augustini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 224 | Mitteõitsvatel võrsetel keeleke laiusest pikem | 225 |
| 225 | Risoomid rohkem kui 3 soomusja lehega. Lehed 5-10 mm laiad. Õisik lai ka peale õitsemist, 10-20 cm pikk, rõhtsate harudega | |
| Agrostis gigantea Roth - suur kastehein | ||
| Iseloomulikud tunnused: Hõremurusalt kasvav maapealsete võsunditeta taim. Lehed kuni 10 mm laiad, karedad. Keeleke 4-8 mm pikk, lõhestunud. Pöörisõisik kuni 40 cm pikk, õitseajal laiuv, väga karedate harudega. Kõrgus 30-120 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Lamminiitudel, veekogude kallastel, teeäärtel, põllupeenardel. Tavaline. Õitseb juunis, juulis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 225 | Risoomid puuduvad või lühikesed, ilma soomusjate lehtedeta. Lehed 3-7 mm laiad. Õisik tõmbub peale õitsemist kokku, 5-15 cm pikk, harud püstised | |
| Agrostis stolonifera L. - valge kastehein | ||
| Iseloomulikud tunnused: Pikkade maapealsete, sõlmekohtadel juurduvate võsunditega tihemurusalt kasvav taim. Lehed 2-5 mm laiad, lamedad, nõrgad, servast karedad. Keeleke 3-7 mm pikk, terve. Pöörisõisik 6-12 cm pikk, tihe, kitsas, harud karedad. Kõrgus 15-70 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niitudel, soodes, hõredates metsades, mererannal. Tavaline. Õitseb juunis, juulis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
|
|
| 226 | Õisik tihe, kas piklik-ruljas ja täha moodi või munajahõlmine | 227 |
| 226 | Õisik hõre, püramiidja väliskujuga | 228 |
| 227 | Pähikud 2-õielised, varrel ühe reana, õisik piklik, harunemata | |
| Melica nutans L. - longus helmikas | ||
| Iseloomulikud tunnused: Hõredate kogumikena kasvav taim. Alumised lehetuped purpurpunased, labata või lühikese labaga. Lehed 3-5 mm laiad, pealt hõredalt karvased, noorelt rullunud. Keeleke 1 mm pikk, tömp. Õisik ühekülgne. Pähikud lillakad, ühekülgselt rippuvad, lapikud. Kõrgus 30-70 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Varjukates leht- ja segametsades. Tavaline. Õitseb mais, juunis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 227 | Pähikus 2 või rohkem õit, õisik haruneb | |
| Dactylis glomerata L. - harilik kerahein | ||
| Iseloomulikud tunnused: Moodustab mättaid. Lehetuped tugevalt lapikud, lehed 10 mm laiad, hallikasrohelised, noorelt pikuti kahekorra, hiljem renjad. Õisik püstine, sagaraline, heleroheline või lillakas. Välissõkal väikese ohtega. Kõrgus 30-120 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niitudel, teede ääres, võsastikes. Sage. Õitseb maist augustini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
|
|
| 228 | Pähikud südajad, rippuvad | |
| Briza media L. - keskmine värihein | ||
| Iseloomulikud tunnused: Väikeste puhmikutena kasvav hallikasroheline taim. Keeleke kuni 1 mm pikk, tömp. Lehed paljad, näpu vahel katsudes otsekui niisked. Pähikud lapikud, munajad, paljad. Õisik 6-10 cm pikk, laiuv, hõre. Kõrgus 20-60 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niitudel, puisniitudel, metsalagendikel. Tavaline. Õitseb maist augustini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 228 | Pähikud pole südajad ega rippuvad | 229 |
| 229 | Pähikud üle 2-3 korra laiusest pikemad, tavaliselt rohkem kui 5 õiega ja üle 4 mm pikad. Alumine välissõkal ilma andruta (luup!) | |
| Festuca pratensis Huds. - harilik aruhein | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed 3-6 mm laiad, alt läikivad. Keeleke peaaegu puudub, kõrvakesed väikesed, paljad. Õisik kuni 20 cm pikk, kahe alumise ebavõrdse pikkusega haruga. Pähikud ohtetud. Kõrgus 30-100 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niitudel, puisniitudel, teeäärtel, hõredates metsades, madalsoodes, heinapõldudel. Sage. Õitseb juunis, juulis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 229 | Pähikud munajad, mitte üle 2-3 korra laiusest pikemad, 4-5 (6) õiega, tavaliselt alla 4 mm pikad. Alumine välissõkal andruga | 230 |
| 230 | Üheaastased tallatud kasvukohtade taimed. Välissaõkal roodudel ja servas ripskarvane | |
| Poa annua L. - murunurmikas | ||
| Iseloomulikud tunnused: Kollakas- või puhasroheline tihedate madalate kogumikena kasvav taim. Lehetuped pisut lapikud. Lehed 2-5 mm laiad, nõrgad, tipus järsult paadikujuliselt ahenevad. Keeleke kuni 2 mm pikk, teritunud tipuga. Õisik hõre, püramiidjas, 4-6 cm pikk. Kõrgus 5-25 cm.
Levik ja ökoloogia: Ühe- või kaheaastane. Tallatud kohtades niitudel ja karjamaadel, teeradadel, põldudel, aedades. Sage. Õitseb maist augustini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 230 | Mitmeaastased taimed. Välissõkla rood krobelised või karvased ainult alaosas | 231 |
| 231 | Keeleke üle 1 mm pikk, terav | |
| Poa trivialis L. - harilik nurmikas | ||
| Iseloomulikud tunnused: Maapealsete võsunditega taim. Alumised lehetuped lapikud, karedad. Lehed kuni 5 mm laiad, alumisel pinnal läikivad, tipus paatjalt ahenevad. Keeleke 3-7 mm pikk, teritunud tipuga. Õisik pikkade peente harudega, kuni 16 cm pikk, rohkepähikuline. Kõrgus 20-100 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niitudel, põllul, metsas, teeäärtel. Sage. Õitseb juunis, juulis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 231 | Keeleke puudub või alla 1 mm pikk | 232 |
| 232 | Risoome pole. Kõik võrsed viljuvad. Pähikud alla 4 mm pikad | |
| Poa nemoralis L. - salunurmikas | ||
| Iseloomulikud tunnused: Hõredate puhmastena kasvav heleroheline taim. Kõrs peenike, ümar. Lehed 1-2 mm laiad, pikalt teritunud tipuga, hoiavad rõhtsalt. Keeleke puudub või on väga lühike. Lehetuped ruljad. Õisik 5-12 cm pikk, hõre.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Leht- ja segametsades, võsastikes. Tavaline. Õitseb juunis, juulis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 232 | Risoomidega, nii õitsvate kui mitteõitsvate võsudega. Pähikud u. 4 mm pikad | 233 |
| 233 | Taim hõredalt karvane. Alumised lehed lamedad või renjad, palju lühemad kui vars. Keeleke laskub lehetupe servale | |
| Poa pratensis L. - aasnurmikas | ||
| Iseloomulikud tunnused: Alumised lehetuped lapikud, siledad. Lehed 2-6 mm laiad, tipus järsult paadikujuliselt ahenevad. Keeleke 0,1-1 mm pikk, tömp. Õisik piklik, tihe, kuni 10 cm pikk, harud 3-7-kaupa männases. Pähikus õie alusel kähar karvatutt. Kõrgus 30-90 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Karjamaadel, niitudel, teeäärtel, hõredates metsades, kesadel, põldudel. Sage. Õitseb juunis, juulis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 233 | Taim tihedalt karvane. Alumised lehed tugevalt kokkurullunud, harjasjad, sama pikad kui vars. Keeleke pole laskuv | |
| Poa angustifolia L. - ahtalehine nurmikas | ||
| Iseloomulikud tunnused: Juurmised lehed pikad ja väga kitsad, harjasjad. Kõrrelehed 1-1,5 mm laiad, paadi nina moodi tipuga, pealt karvased. Taimed tupesiseste võsudega, mis on ümbritsetud vanade lehetuppedega. Õisik 7-10 cm pikk, piklik. Välissõkla alusel kähar karvatutt. Kõrgus 30-80 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Kuivadel nõlvadel, teeäärtel, loodudel, hõredates männikutes. Tavaline. Õitseb juunis, juulis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 234 | Lihakate lehtedega taimed | 235 |
| 234 | Lehed õhukesed, pole lihakad | 236 |
| 235 | Lehed lamedad, üle 1 cm laiad | |
| Sedum maximum (L.) Suter - suur kukehari | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed lihakad, terveservalised, piklikovaalsed, alusel südajalt laienenud, enam-vähem varreümbrised. Õied valged või kollakasvalged, paljuõielistes tipmistes õisikutes. Kõrgus 30-60 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Kuivadel põldudel, kruusaaukudes, loodudel. Kohati. Õitseb juulist oktoobrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
|
|
| 235 | Lehed pole lamedad, alla 1 cm laiad | |
| Sedum acre L. - harilik kukehari | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed rohelised, lihakad, ruljad, tipus ahenevad. Õied kollased, peaaegu raotud, tihedas õisikus. Kõrgus 3-15 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Kuivadel loodudel, liivastel aladel, kividel, teeservades. Sage. Kasvatatakse ka kiviktaimlates. Õitseb juunis, juulis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 236 | Õied üldkatisega ümbritsetud korvõisikutes | 237 |
| 236 | Õied pole üldkatisega ümbritsetud korvõisikutes | 247 |
| 237 | Kõik õied keele taolised (keelõied, asümmeetrilised) | 238 |
| 237 | Putkõied olemas, keelõied puuduvad või on ainult korvõisiku servas | 241 |
| 238 | Õitsvad varred lehtedeta (kõik lehed juurmised) | 239 |
| 238 | Õitsvad varred lehtedega | |
| Hieracium umbellatum L. - sarik-hunditubakas | ||
| Iseloomulikud tunnused: Varrelehed aheneva alusega, enamasti rullunud servaga. Üldkatise lehed tipul tagasi käändunud, mustjasrohelised, paljad või lühikeste karvadega. Taimed mitmeti karvastunud, karedatest lihtkarvadest pikkade villkarvadeni. Õied kollased, korvõisikud koondunud liitõisikusse. Kõrgus 10-140 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Kuivadel kasvukohtadel, kaldavõsastikes, söötidel, metsaservadel. Tavaline. Õitseb juulist septembrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 239 | Leheserv terve. Roomavate võsunditega taimed | |
| Pilosella officinarum F.W. Schultz et Sch. Bip. - harilik karutubakas | ||
| Iseloomulikud tunnused: Taim ühe suure kollase õisikuga lehitu varre tipus. Üldkatis 8-12 mm pikk, karvane. Lehtede alumine pind viltjas, väga tihedalt tähtkarvane. Uueneb maapealsete võsunditega. Kõrgus 5-30 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Kuivadel valgusrikastel kasvukohtadel sage. Õitseb maist juulini. Märkused: Karutubaka liike on Eestis üle kahekümne, aga nad on raskesti eristatavad ja siin määrajas ei käsitleta. Karutubakad on lähedased hunditubaka liikidele. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 239 | Leheserv hambuline. Roomavate võsunditeta taimed | 240 |
| 240 | Korvõisikud üksikult harunemata varte tippudes | |
| Taraxacum officinale Weber in Wiggers s.l. - harilik võilill | ||
| Iseloomulikud tunnused: Taimed piimmahlaga. Lehed juurmise kodarikuna, lõhestunud, hambulised, paljad. Õisikuvarb paljas. Õied kollased, korvõisikus, õisikud ühekaupa. Seemnised ruljad, lendkarvadega. Kõrgus 5-20 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niitudel, teeservades, jäätmaadel, umbrohuna. Õitseb maist juunini. Tavaline. Märkused: Väga keerulise süstemaatikaga rühm, mida võib käsitleda ühe kollektiivliigina nagu siin määrajas. Spetsialistid eristavad Eestis üle 150 võililleliigi. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
|
|
| 240 | Õisikud pole üksikult, varred harunevad | |
| Leontodon autumnalis L. - sügisene seanupp | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed juurmise kodarikuna, sügavalt sulgjagused, paljad. Varred 2-7 õisikuga, paljad, ülemises osas väheste kõrglehtedega. Õied kollased. Kõrgus 10-30(40) cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niitudel, mererannas, jäätmaadel. Sage. Õitseb juunist septembrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
|
|
| 241 | Taime lehed ja/või varred ogalised | |
| Cirsium arvense (L.) Scop. var. mite Wimm. et Grab. - põldohakas | ||
| >Iseloomulikud tunnused: Vars enam-vähem paljas, ogatiivuline vaid lehe alusel. Lehed mõlemalt poolt paljad, tugevate ogadega. Õied hele-purpurlillad, õisikud 1-1,5 cm läbimõõdus. Kõrgus 40-100 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Mererannas ja prahipaikades, tavalisem Lääne- ja Põhja-Eestis. Õitseb juulist septembrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
|
|
| 241 | Taimed pole ogalised | 242 |
| 242 | Kõik õied korvõisikus erekollased kuni kahvatukollased | |
| Tussilago farfara L. - harilik paiseleht | ||
| Iseloomulikud tunnused: Õisikud üksikult, kuldkollased, pärast õitsemist longus. Vars kaetud pisikeste soomusjate võrkvillaste lehtedega. Risoom pikk. Juurmised lehed südajad, hambulised, alt tihedalt valgeviltjad, pealt tumerohelised, paljad, ilmuvad peale õitsemist. Kõrgus 5-30 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Kraavikallastel, nõlvadel, mererandadel, liivasel või savikal pinnasel, põldudel ja aedades umbrohuna. Sage. Õitseb aprillis, mais. Märkused: Ravimtaim. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 242 | Vähemalt mõned õied pole kollased | 243 |
| 243 | Vähemalt mõned õied õisikus valged | 244 |
| 243 | Vähemalt õisiku servmised õied sinised kuni roosad, valgeid õisi pole | 245 |
| 244 | Õisikud üle 3 cm läbimõõdus | |
| Leucanthemum vulgare (Vaill.) Lam. - harilik härjasilm | ||
| Iseloomulikud tunnused: Juurmised ja alumised varrelehed pikarootsulised, äraspidimunajad, täkilise servaga, paljad või veidi karvased, ülemised rootsutud ja piklikumad. Keelõied valged, putkõied kollased. Õisikud üksikult, 3-6 cm läbimõõdus. Kõrgus 20-90 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niitudel, puisniitudel, teeservadel, jäätmaadel, põldudel. Tavaline. Õitseb juunist septembrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 244 | Õisikud alla 3 cm läbimõõdus | |
| Antennaria dioica (L.) Gaertn. - harilik kassikäpp | ||
| Iseloomulikud tunnused: Taim lehekodarikke kandvate lamavate juurduvate võsunditega, moodustab laiu padjandeid. Lehed pealt paljad, alt valgeviltjad, mõlajad. Kahekojaline. Üldkatise lehed emastaimedel roosad või punased, isastaimedel valged. Korvõisikud 3-12-kaupa varre tipus kännasja liitõisikuna. Kõrgus 10-25 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Liivikutel, loodudel, loo- ja palumetsades. Tavaline. Õitseb juunis, juulis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 245 | Taimed pikkade roomavate võsunditega, tavaliselt alla 30 cm kõrged | |
| Antennaria dioica (L.) Gaertn. - harilik kassikäpp | ||
| Iseloomulikud tunnused: Taim lehekodarikke kandvate lamavate juurduvate võsunditega, moodustab laiu padjandeid. Lehed pealt paljad, alt valgeviltjad, mõlajad. Kahekojaline. Üldkatise lehed emastaimedel roosad või punased, isastaimedel valged. Korvõisikud 3-12-kaupa varre tipus kännasja liitõisikuna. Kõrgus 10-25 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Liivikutel, loodudel, loo- ja palumetsades. Tavaline. Õitseb juunis, juulis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
|
|
| 245 | Taimed roomavate võsunditeta, tavaliselt üle 30 cm kõrged | 246 |
| 246 | Kõik õied roosad (lillakad) | |
| Centaurea jacea L. - arujumikas | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed kuni 2 cm laiad, teravatipulised, pisut karvased, terved või ainult alumised veidi lõhestunud. Üldkatis helepruun, pole tipus kuigivõrd lõhestunud. Õied punakaslillad. Kõrgus 20-90 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niitudel, puisniitudel, loodudel. Sage. Õitseb juulist septembrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 246 | Keskmised õied kollased, servmised lillakad | |
| Erigeron acer L. - jaani-õnnehein | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed piklikud, karvased, terve või hõredalt hambulise servaga. Õisikute läbimõõt 6-12 mm, keelõied lillakad, püstised, putkõitest kuni kaks korda pikemad. Putkõied kollased. Kõrgus 15-50 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Kuivadel loodudel, liivikutel, metsades, nõlvadel, prahipaikadel. Tavaline. Õitseb juunis, juulis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 247 | Õied sarikatena | 248 |
| 247 | Õied pole sarikatena | 250 |
| 248 | Lehed lõhnavad muljumisel tugevalt küüslaugu järgi | |
| Allium oleraceum L. - rohulauk | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed 1-3 mm laiad, tipuosas renjad, varrest lühemad või sama pikad. Vars pooleni kaetud lehetuppedega. Alumised lehed koltuvad varakult. Õisik väga hõre, kahe püsiva õisikukattelehega, millest üks on pikalt teritunud ja õisikust 2-3 korda pikem. Sigisibulad violetsed, õieraod erineva pikkusega. Sibul väike, 0,8-1,7 cm läbimõõduga, tütarsibulatega. Kõrgus 25-80 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Tavaline, looduslikest laukudest sagedaim. Õitseb juunis, juulis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 248 | Lehed ei lõhna küüslaugu järgi | 249 |
| 249 | Kroonlehti 6. Juurmisi lehti üks, lineaalne | |
| Gagea minima (L.) Ker Gawl. - väike kuldtäht | ||
| Iseloomulikud tunnused: Juurmisi lehti üks, kitsaslineaalne, 0,5-2 mm lai. Alumine õisiku kandeleht tunduvalt laiem, 3-6 mm. Varre alusel üks suur ja üks väike sibul ühises kattes. Õisik 2-7-õieline. Õied kollased, õielehed teritunud. Kõrgus 7-15 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Aedades, parkides, salumetsades. Harva. Õitseb aprillis, mais. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 249 | Kroonlehti 3 või 5. Juurmisi lehti rohkem kui üks, lailineaalsed või elliptilised | |
| Primula veris L. - nurmenukk | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed rohelised, juurmise kodarikuna, lehelaba aheneb tiivuliseks rootsuks. Õied erekollased, selgelt ühekülgses sarikõisikus, veidi longus, õietupp avar, kollakasroheline, kolmnurksete laiade tipmetega. Kõrgus 10-30 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Kuivematel kasvukohtadel. Tavaline Põhja- ja Lääne-Eestis, mujal paiguti. Õitseb mais, juunis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 250 | Õied bilateraalsümmeetrilised | 251 |
| 250 | Õied radiaalsümmeetrilised | 258 |
| 251 | Leheserv hambuline kuni hõlmine | 252 |
| 251 | Leheserv terve (või lehed õitseajal puuduvad) | 257 |
| 252 | Lehed rootsutud või peaaegu rootsutud | |
| Euphrasia officinalis L. - harilik silmarohi | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed rootsutud, peaaegu vastakud, hambulise servaga, 1 cm pikad. Õied valkjaslillad kuni valged, tumedamate joonte ja kollaka neeluga, lühiraolised, tipmises õisikus. Kõrgus 3-30 cm.
Levik ja ökoloogia: Üheaastane. Niitudel, karjamaadel, põõsastikes, põlluservades. Hajusalt. Märkused: Harilik silmarohi on kollektiivliik, mis on jagatud paljudeks väga raskesti eristatavateks liikideks. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
|
|
| 252 | Lehed selgelt rootsulised | 253 |
| 253 | Õied osaliselt kollased, kahe- kuni kolmevärvilised. Külgmised kroonlehed suunatud ülespoole | |
| Viola tricolor L. - aaskannike | ||
| Iseloomulikud tunnused: Vars püstine, sageli harunev. Õieraod kinnituvad varrelehtede kaenlasse. Alumised lehed kuni 2 cm laiad, hõredalt karvased, ülemised kitsamad, süstjad. Abilehed sügavalt lõhestunud, suure tipmise hõlmaga. Õied kahe- kuni kolmevärvilised (valge, kollane, lilla). Kõrgus 10-25 cm.
Levik ja ökoloogia: Ühe- või kaheaastane. Kaldavõsas, teede ääres. Hajusalt. Õitseb juunist augustini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 253 | Õied valged, sinised või lillad. Külgmised kroonlehed suunatud allapoole | 254 |
| 254 | Lehistunud õitsvat vart ei ole, lehed ainult juurmise rosetina (vahel esinevad roomavad võsundid) | |
| Viola palustris L. - sookannike | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed ainult juurmised, lehistunud vart pole, õieraod kinnituvad rosetilehtede kaenlasse. Lehed paljad, laimunajad. Abilehed narmastunud või terve servaga. Õied 1-1,5 cm pikad. Õieraod 4-10 cm pikad, kandelehekesed kinnituvad õierao keskele või allapoole. Õied helelillad, kannus 1-1,5 mm pikk, tömp. Kõrgus 5-15 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Soistel niitudel ja puisniitudel, lepikutes. Tavaline. Õitseb mais, juunis. Märkused: Sarnane turvaskannikesele, kelle lehed on alt veidi karvased. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 254 | Lehistunud õitsev vars olemas | 255 |
| 255 | Juurmist leherosetti pole. Lehed tavaliselt laiusest pikemad | |
| Viola canina L. - koerkannike | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed munajad, südaja alusega, kuni kaks korda laiusest pikemad, paljad või hõredalt karvased. Abilehed väikesed, naaskeljad, kuni 1 cm pikad. Juurmist leherosetti pole. Õied sinised, kinnituvad varrelehtede kaenlasse. Kõrgus 15-20 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Leht- ja segametsades, sihtidel, raiesmikel, kraavikallastel, liivikutel. Tavaline. Õitseb mais, juunis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 255 | Juurmine leherosett olemas. Lehed tavaliselt võrdse pikkuse ja laiusega | 256 |
| 256 | Taimed 3-10 cm kõrged, üleni lühikarvased (sageli hallikad), juurmisi lehti palju, kuni 1,5 cm laiad | |
| Viola rupestris A.F.W. Schmidt - nõmmkannike | ||
| Iseloomulikud tunnused: Madalad, paljude rosetilehtedega, sageli murusalt kasvavad üleni lühikarvased (sageli hallikad) taimed. Vars lühike, õieraod kinnituvad varrelehtede kaenlasse. Lehed 1,5-2,5 cm pikad ja 1,5 cm laiad, ümardunud. Õied 12-17 mm pikad, sinakaslillad, 2-5 cm pikkustel raagudel. Kõrgus 3-10 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Loodudel, loometsades, liivastes kohtades. Tavaline. Õitseb mais, juunis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 256 | Taimed suuremad, paljad või üksikute karvadega, rosetilehti vähe, laiemad kui 1,5 cm | |
| Viola riviniana Rchb. - võsakannike | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehistunud varsi mitu, õieraod kinnituvad varrelehtede kaenlasse. Lehed laimunajad või südajad, täkilise servaga, hõredakarvased. Abilehed lineaalsüstjad, servadel pikalt narmastunud, narmad abilehe laiusest sageli pikemad. Kroonlehed helesinised või lillad, neelus valged. Kannus 3 mm pikk, valkjas, jäme, sirge või ülespoole hoiduv. Kõrgus 5-30 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Leht- ja segametsades, lagendikel, raiesmikel, puisniitudel. Sage. Õitseb mais, juunis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 257 | Kroonlehed alusel kokku kasvanud | |
| Linaria vulgaris Mill. - harilik käokannus | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed kitsaslineaalsed, varrel vahelduvalt. Õied kollased, kannusega, kannus õiekroonist pikem. Vars õisiku osas näärmekarvane. Kõrgus 10-80 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Teeservades, mererannas, karjäärides jm. kergematel kuivematel muldadel. Tavaline. Õitseb juunist septembrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 257 | Kroonlehed vabad | |
| Platanthera bifolia (L.) Rich. - kahelehine käokeel | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehti kaks, elliptilised, läikivad, roots kuni 7 cm.. Hõredas õisikus kuni 30 valget lõhnavat õit. Kannus peenike, roheka aheneva tipuga. Tolmukad paralleelsed. Kõrgus 20-60 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niitudel, hõredates metsades, sooservades. Hajusalt. Õitseb juunis, juulis. Looduskaitseline seisund: LK III kategooria. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
|
|
| 258 | Vähemalt alumised lehed sirge, südaja või noolja alusega | 259 |
| 258 | Kõik lehed ümara või aheneva alusega | 263 |
| 259 | Varred väga pikad ja väänduvad või ronivad | |
| Fallopia convolvulus (L.) Á. Löve - põld-konnatatar | ||
| Iseloomulikud tunnused: Vars vaoline, pisut karvane, väänduv. Lehed kolmnurkjad või ümarad südaja alusega, rootsulised, terava tipuga. Õied 2-6-kaupa lehekaenaldes asuvates rippuvates õisikutes. Õied rohekad, välimised õiekattelehed tiivutud. Õieraod õiest lühemad. Pikkus kuni 60 cm.
Levik ja ökoloogia: Üheaastane. Tavaline umbrohi, ka raudteedel, jäätmaadel, prahipaikadel, teede ääres. Sage. Õitseb juunist septembrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 259 | Varred pole väänduvad ega ronivad | 260 |
| 260 | Lehti 2 (harva 1), paralleelsete roodudega | |
| Maianthemum bifolium (L.) Schmidt - leseleht | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehti 2 (harva 1), lühirootsulised, piklikmunajad, südaja alusega, heledamad rohelised, kuni 10 cm pikad ja 5 cm laiad. Õisik tipmine 10-30-õieline kobar. Õied väikesed, valged, lõhnavad. Viljad punased marjad. Kõrgus 10-25 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Kuuse-, männi- ja segametsades, võsastikes. Sage. Õitseb maist juulini. Märkused: Mürgine. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 260 | Lehti rohkem kui 2, pole paralleelsete roodudega | 261 |
| 261 | Kroonlehed vähemalt alusel kokku kasvanud | |
| Campanula rotundifolia L. - ümaralehine kellukas | ||
| Iseloomulikud tunnused: Alumised lehed ümarad, südaja alusega, pika rootsuga, õitsemisajaks sageli kuivanud. Ülemised lehed lineaalsed, rootsutud. Õied helesinised, madalalt 5-hõlmalise krooniga, longus, 1-2,5 cm pikad, tipmises õisikus. Kõrgus 10-40 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Kuivades männikutes, liivastel niitudel, kinkudel, loodudel, teeservades. Tavaline. Õitseb juunist augustini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 261 | Kroonlehed täiesti vabad | 262 |
| 262 | Tupp puudub | |
| Caltha palustris L. - harilik varsakabi | ||
| Iseloomulikud tunnused: Vars harunenud, õõnes. Varrelehed vahelduvad, lühirootsulised või rootsutud. Juurmised pikarootsulised, lehed neerjad, täkilise servaga, läikivad. Õiekate lihtne (rohelisi tupplehti pole), kollane, õielehed ümarad, õite läbimõõt 2-4 cm. Kõrgus 15-40 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Veekogude kallastel, soodes, niisketel niitudel. Sage. Õitseb aprillis, mais. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 262 | Tupp olemas | |
| Ranunculus auricomus L. - kuldtulikas | ||
| Iseloomulikud tunnused: Juurmisi lehti 4-6, terved või sõrmjalt lõhestunud, alt paljad. Varrelehtede hõlmad terveservalised. Õied kollased, 1,5-2 cm läbimõõdus. Õiepõhi paljas, viljad lühikarvased, lühikese nokaga. Kõrgus 15-30 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niitudel, puisniitudel, võsades. Tavaline. Õitseb mais, juunis. Märkused: Kõigi tulikate kroonlehed läigivad seest. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
|
|
| 263 | Lehed okkataolised, igihaljad, kinnituvad varrele männastena | 264 |
| 263 | Lehed pole okkataolised, ei kinnitu männastena | 265 |
| 264 | Lehed 2-4 korda laiusest pikemad, kõige laiemad keskkohast allpool, serv kaardunud. Õied kahesoolised (emakate ja tolmukatega) | |
| Empetrum hermaphroditum Hagerup - põhja kukemari | ||
| Iseloomulikud tunnused: Varred lamavad või tõusvad, tihedalt lehistunud. Lehed lineaalsed, väikesed, igihaljad. Õied roosakad, väikesed, kahesugulised, tupp- ja kroonlehti 3. Marjad mustad, nende alusel säilinud tolmukad. Pikkus 15-50 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Rannikunõmmedel Põhja-Eestis. Harva. Õitseb aprillis, mais. Looduskaitseline seisund: Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohu piiril. Märkused: Marjad söödavad, imala maitsega. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 264 | Lehed 3-5 korda laiusest pikemad, servad paralleelsed. Õied ainult tolmukate või ainult emakatega | |
| Empetrum nigrum L. - harilik kukemari | ||
| Iseloomulikud tunnused: Varred lamavad või tõusvad, tihedalt lehistunud. Lehed lineaalsed, väikesed, igihaljad. Õied ühesugulised, isasõied roosad, emasõied valged. Taimed kahekojalised. Marjad mustad, nende alusel tolmukajäänuseid pole. Pikkus 15-50 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Kuivades nõmme- ja palumetsades, rabades ja rabametsades. Tavaline. Õitseb aprillis, mais. Märkused: Marjad söödavad, imala maitsega. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 265 | Õitsvad varred lehtedeta (vahel väikeste kandelehekestega), kõik lehed varre alusel juurmise kodarikuna | 266 |
| 265 | Õitsvad varred lehistunud | 270 |
| 266 | Õied rootsutud, ruljate tähkõisikute või ümarate nuttidena | 267 |
| 266 | Õied rootsulised, üksikult või õisikutena | 269 |
| 267 | Lehed harva üle 3 korra laiusest pikemad, munajad kuni elliptilised | |
| Plantago major L. - suur teeleht | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed juurmise rosetina, elliptilised kuni laimunajad, paljad, nahkjad, tumerohelised, 5-9 kaarja rooga. Õisik ruljas, 1-20 cm pikk, õisikuraag pikk. Kroonlehed valkjad, tolmukad lillad või kollased. Kõrgus 10-60 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Teede ääres, õuedel, aedades, põldudel. Sage. Õitseb juunist septembrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
|
|
| 267 | Lehed laiusest palju pikemad, süstjad kuni lineaalsed | 268 |
| 268 | Lehed süstjad, lamedad, karvased, pole lihakad, tumedate täppideta. Pole mereranniku ega sooldunud pinnase taimed | |
| Plantago lanceolata L. - süstlehine teeleht | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed rosetina, süstjad, 0,5-2 cm laiad. 3-7 rooga, karvased (harva paljad). Õisik piklikmunajas. Kroonlehed helepruunid, tolmukad kollased, kroonist 4-5 korda pikemad. Kõrgus 10-60 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niitudel, puisniitudel, loodudel. Tavaline. Õitseb maist septembrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
|
|
| 268 | Lehed lineaalsed, renjad, paljad, lihakad, tumedate täppidega. Mereranniku ja sooldunud pinnase taimed | |
| Plantago maritima L. - rand-teeleht | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed lineaalsed, renjad, lihakad, hallikasrohelised, tumedatäpilised, kuni 0,5 cm laiad, kolme rooga. Kroonlehed valkjad, õisikud pikad, ruljad. Kõrgus 10-40 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Mererannal ja rannaniitudel tavaline. Õitseb juunist augustini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
|
|
| 269 | Lehed rootsutud | |
| Convallaria majalis L. - harilik maikelluke | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehti 2 või 3, juurmised, laielliptilised, teritunud tipuga. Lehetuped lillakad. Õied valged, kellukjad, rippuvad, lõhnavad. Õisik tipmine ühekülgne kobar 5-10 õiega. Marjad oranžid. Kõrgus 12-40 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Puisniitudel, metsaservadel, jõekallastel, ka ilutaimena. Sage. Õitseb mais, juunis. Märkused: Mürgine. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 269 | Lehed selgelt rootsulised | |
| Moneses uniflora (L.) A. Gray - kuningakübar | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed vastakud, varre alusel ligistikku, ümarad, 4-20 mm läbimõõdus, peenetäkilise servaga. Leheroots labast lühem. Üks valge, ratasjas, rippuv, hästilõhnav õis läbimõõduga 12-28 mm. Kõrgus 5-15 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Kuusikutes ja kuusesegametsades. Hajusalt. Õitseb juunis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 270 | Kääbuspõõsad | 271 |
| 270 | Rohtsed taimed | 274 |
| 271 | Leheserv peenehambaline | |
| Vaccinium myrtillus L. - harilik mustikas | ||
| Iseloomulikud tunnused: Varred rohelised, teravakandilised, lehed helerohelised, suvehaljad. Õied punakad või rohekad. Mari sinakasmust. Kõrgus 15-40 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Okas- ja segametsades. Sage. Õitseb maist juulini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 271 | Leheserv terve | 272 |
| 272 | Varred peenikesed, niitjad, roomavad. Lehed kuni 8 mm pikad | |
| Oxycoccus palustris Pers. - harilik jõhvikas | ||
| Iseloomulikud tunnused: Peenevarreline roomav taim. Lehed üle 6 mm pikad ja üle 3 mm laiad. Õieraod karvased, mitmekaupa koos, kandelehekesed õierao keskkohas või kõrgemal. Õied roosad. Marjad punased. Pikkus 15-50 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Rabades, rabastuvates metsades, siirdesoodes. Sage. Õitseb juunis, juulis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 272 | Varred pole niitjad. Lehed üle 8 mm pikad | 273 |
| 273 | Lehed pealt tuhmid, mõlemal pinnal silmatorkava võrkroodumisega | |
| Arctostaphylos uva-ursi (L.) Spreng. - harilik leesikas | ||
| Iseloomulikud tunnused: Vars lamav või roomav. Lehed nahkjad, igihaljad, mõlemalt pinnalt võrkroodumisega, alt heledamad. Õied valkjad, tipmises kobaras. Punane jahukas marja meenutav luuvili maitsetu. Kõrgus 5-10 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Liivastes metsades ja nõmmedel. Tavaline. Õitseb mais, juunis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 273 | Lehed pealt läikivad, alt paljude kollakate näärmetäppidega | |
| Vaccinium vitis-idaea L. - harilik pohl | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed igihaljad, läikivad, tumerohelised, elliptilised, alumine pind kollakate näärmetäppidega. Õied valged, kellukjad, lühikese tipmise kobarana. Mari punane. Kõrgus 8-25 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Männimetsades, liivikuil, rabaservadel. Sage. Õitseb maist juulini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 274 | Lehe või lehrootsu alus kileja vart ümbritseva tupega (tõrvega) | |
| Polygonum persicaria L. - harilik kirburohi | ||
| Iseloomulikud tunnused: Tõri kitsas, lidus karvadega, serval erineva pikkusega ripsmetega. Õiekate, õie- ja õisikuraod ning kandelehed näärmeteta, õiekate roosa või valge servaga. Õisik tihe, ruljas, viljumise ajal üle 6 mm läbimõõdus. Kõrgus 10-50 cm.
Levik ja ökoloogia: Üheaastane. Kallastel, niiskematel põldudel umbrohuna, elamute ümbruses, prahipaikadel, jäätmaadel. Hajusalt. Õitseb juulist septembrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 274 | Lehe ja leherootsu alus kileja tupeta | 275 |
| 275 | Kroonlehed vähemalt alusel kokku kasvanud | 276 |
| 275 | Kroonlehed vabad | 282 |
| 276 | Lehed ja varred täiesti paljad, õied pole sinised | |
| Convallaria majalis L. - harilik maikelluke | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehti 2 või 3, juurmised, laielliptilised, teritunud tipuga. Lehetuped lillakad. Õied valged, kellukjad, rippuvad, lõhnavad. Õisik tipmine ühekülgne kobar 5-10 õiega. Marjad oranžid. Kõrgus 12-40 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Puisniitudel, metsaservadel, jõekallastel, ka ilutaimena. Sage. Õitseb mais, juunis. Märkused: Mürgine. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
|
|
| 276 | Lehed ja/või vähemalt varred karvased (kui paljad, siis õied sinised) | 277 |
| 277 | Õied helesinised, kellukjad. Vili kupar | 278 |
| 277 | Õied pole kellukjad (kui on kellukjad, siis roosad). Vili pole kupar | 279 |
| 278 | Tupplehed palju lühemad kui pool õiekrooni putkeosa | |
| Campanula rotundifolia L. - ümaralehine kellukas | ||
| Iseloomulikud tunnused: Alumised lehed ümarad, südaja alusega, pika rootsuga, õitsemisajaks sageli kuivanud. Ülemised lehed lineaalsed, rootsutud. Õied helesinised, madalalt 5-hõlmalise krooniga, longus, 1-2,5 cm pikad, tipmises õisikus. Kõrgus 10-40 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Kuivades männikutes, liivastel niitudel, kinkudel, loodudel, teeservades. Tavaline. Õitseb juunist augustini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
|
|
| 278 | Tupplehed ulatuvad pooleni õiekrooni putkeosast | |
| Campanula persicifolia L. - suureõiene kellukas | ||
| Iseloomulikud tunnused: Juurmised lehed äraspidisüstjad kuni talbjad, õitsemise ajaks enamasti kuivanud. Varrelehed lineaalsed või lineaalsüstjad, rootsuta. Õied suured, tipmised, 3-4 cm pikad, üksikult või mõnekaupa. Kõrgus 40-90 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niitudel, metsades, loodudel. Tavaline. Õitseb juunist augustini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 279 | Tupp ühepikkuste sirgete, tipu poole suuntud lidus karvadega (luup!) | 280 |
| 279 | Tupp konksja tipuga karvadega või karvad kahesugused: mõned eemalehoiduvad, konksjatipulised, teised lühemad, peenemad, konksja tiputa | 281 |
| 280 | Tupp variseb peale viljumist, õitseajal lõhestunud kuni poolni pikkusest, tupe hambad kitsaskolmnurksed | |
| Myosotis laxa Lehm. - muru-lõosilm | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed lineaalsüstjad, veidi karedad. Vars ruljas. Õied helesinised, neelus kollaste mühksoomustega, 2-5 mm läbimõõdus, ratasjad. Õietupp lõhestunud kuni pooleni pikkusest, tupe tipmed laiusest pikemad. Õietupe alusel lidus karvad. Kõrgus 10-50 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niisketes kohtades, kraavides, soodes. Hajusalt. Õitseb maist augustini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 280 | Tupp püsib peale viljumist, õitseajal lõhestunud kolmandikuni pikkusest, tupe hambad laikolmnurksed | |
| Myosotis scorpioides L. - soo-lõosilm | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed lineaalsüstjad, veidi karedad. Varred kandilised. Õied helesinised, neelus kollaste mühksoomustega, 7-10 mm läbimõõdus, ratasjad Õietupe alusel lidus karvad. Õietupp lõhestunud kolmandikuni pikkusest, tupe tipmed kolmnurksed. Alumised viljaraod tupest kuni kaks korda pikemad. Kõrgus 10-50 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Veekogude kallastel, kraavides, niisketel niitudel ja puisniitudel. Tavaline. Õitseb maist juulini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 281 | Õietupp peale viljumist suletud. Viljaraod tupest pikemad, püstised. Vili must | |
| Myosotis arvensis (L.) Hill - põld-lõosilm | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed lineaalsüstjad, veidi karedad. Õied helesinised, neelus kollaste mühksoomustega, 2-3 mm läbimõõdus, ratasjad. Õisik lehistumata, enamasti lühem kui varre alumine osa. Viljaraod püstised, enamasti 2 korda nii pikad kui tupp. Kõrgus 15-50 cm.
Levik ja ökoloogia: Ühe- või kaheaastane. Põllu- ja aiaumbrohi, teede ääres, kuivematel niitudel. Sage. Õitseb maist oktoobrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 281 | Õietupp peale viljumist avatud. Viljaraod sama pikad kui tupp, peaaegu rõhtsad. Vili pruun | |
| Myosotis ramosissima Rochel ex Schult. - kink-lõosilm | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed lineaalsüstjad, veidi karedad. Vars tugev, püstine, harali või kõverdunud karvadega. Õied tumesinised, neelus kollaste mühksoomustega, 1-2(4) mm läbimõõdus, ratasjad, vaevu tupest välja ulatuvad. Õisik lehistumata. Viljaraod rõhtsad, peaaegu sama pikad kui tupp. Viljunud õisik varre alumisest osast pikem. Kõrgus 5-25 cm.
Levik ja ökoloogia: Üheaastane. Paiguti, rohkem läänesaartel. Õitseb juunis, juulis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 282 | Õied sinised kuni roosad | |
| Epilobium angustifolium L. - ahtalehine põdrakanep | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed vahelduvad, süstjad, alt sinakasrohelised. Vars ruljas, paljas, enamasti harunemata. Õied longus, lillakasroosad, 2,5-3 cm läbimõõdus, pika tipmise õisikuna. Kõrgus 60-150 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Valgusrikastes metsades, raiesmikel, kuivendatud rabades, põlendikel. Sage. Õitseb juunist septembrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 282 | Õied valged | 283 |
| 283 | Vili lineaalne, üle 5 korra laiusest pikem | |
| Arabidopsis thaliana (L.) Heynh. - harilik müürlook | ||
| Iseloomulikud tunnused: Vars peenike, väheste lehtedega, karvane, alusel lehekodarikuga. Lehed lihtsad, kaetud pealt haraliste karvadega. Kodarikulehed terveservalised või hõredate madalate hammastega. Õied väikesed, valged. Kroonlehed 2-4 mm pikad, tupplehtedest palju pikemad. Kõdrad ruljad, peentel raagudel. Kõrgus 10-40 cm.
Levik ja ökoloogia: Ühe- või kaheaastane. Kuivadel liivastel kasvukohtadel, ka põldudel umbrohuna. Tavaline. Õitseb maist juulini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 283 | Vili pole lineaalne, alla 3 korra laiusest pikem | |
| Capsella bursa-pastoris (L.) Medik. - harilik hiirekõrv | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed mitmesugusel määral sulgjalt lõhestunud, tipmine hõlm sageli teistest suurem või kõik lehed peaaegu terve servaga. Õied väikesed, valged, neljatised. Kõdrake lame, kolmnurkne, sämpunud. Kõrgus 10-40 cm.
Levik ja ökoloogia: Üheaastane. Põldudel, aedades, teede ääres, jäätmaadel. Paiguti. Õitseb maist septembrini. |
|
|
