Back 
Printable version
| 1 | Puud või üle 50 cm kõrgused põõsad | 2 |
| 1 | Rohttaimed või väikesed põõsad (kuni 50 cm kõrged) | 35 |
| 2 | Lehed nõeljad (okkad) või soomusekujulised | 3 |
| 2 | Lehed tavalised, pole nõeljad ega soomusekujulised | 4 |
| 3 | Okkad 2-5-kaupa või suuremate kimpudena väikestel lühivõrstel | |
| Pinus sylvestris L. - harilik mänd | ||
|
Iseloomulikud tunnused: Puu, kuni 40 m kõrge. Okkad
2-kaupa, sinakasrohelised, teravatipulised, kinnituvad võrsele
suhteliselt hõredalt. Käbid tuhmid, pruunid, alumised
soomused ei avane. Pungad punakaspruunid, harva veidi vaigused. Levik ja ökoloogia: Eestis laialt levinud metsapuu liivmullal ja rabastuval pinnasel. Õitseb mais, juunis. Levinud Euroopas ja Aasias. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 3 | Okkad üksikult | |
| Picea abies (L.) H.Karst. - harilik kuusk | ||
|
Iseloomulikud tunnused: Puu, kuni 48 m kõrge. Okkad
1,5-2,5 cm pikad, veidi torkavad, tumerohelised, igal neljal tahul
kahe heledama triibuga, kinnituvad oksale rootsukesega. Käbid
10-15cm pikad. Levik ja ökoloogia: Eestis sage metsapuu, kasvatakse ka ilupuuna ja hekina. Õitseb mais, juunis. Levinud Põhja- ja Kesk-Euroopas. Märkused: Palju aretatud iluvorme. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 4 | Lehed vastakud | 5 |
| 4 | Lehed vahelduvad või männases | 11 |
| 5 | Lihtlehed, selgete hõlmadega | 6 |
| 5 | Liitlehed või terved (ilma sisselõigeteta) lihtlehed | 7 |
| 6 | Lehed üldkujult selgelt viisnurksed | |
| Acer platanoides L. - harilik vaher | ||
|
Iseloomulikud tunnused: Puu, kuni 30 m kõrge.
Vanemate puude tüvi kaetud tumehalli peenerõmelise
korbaga. Lehed pealt ja alt ühesuguselt rohelised, lehed
viiehõlmalised, hõlmad teravatipulised, üksikute
teravate hammastega, sügisel lähevad kollaseks või
punaseks. Leheroots sisaldab piimmahla. Õitseb enne lehtede
täielikku puhkemist. Õied kollakasrohelised. Õiekobar
lai, püstine. Vilja tiivad ühinevad nürinurkselt,
tiibade sisemised servad moodustavad kaare. Levik ja ökoloogia: Eestis tavaline leht- ja segametsades, sageli ilupuuna parkides ja aedades. Levinud Kesk- ja Põhja-Euroopas, kasvab ka Balkanil, Väike-Aasias ja Iraanis. Õitseb mais, enne lehtede täielikku puhkemist. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 6 | Lehed pole üldkujult viisnurksed | |
| Viburnum opulus L. - harilik lodjapuu | ||
|
Iseloomulikud tunnused: Põõsas, (1)2-3(4) m
kõrge. Võrsed kandilised, hallid, punaka varjundiga.
Lehed kolmehõlmalised, hõlmad teritunud tipuga, pealt
paljad, alt pehmekarvased. Valkjad ratasjad õied
on lamedates vihmavarjutaolistes õisikutes, servmised
steriilsed õied teistest suuremad. Viljad erepunased, lihakad,
luuseemnega. Levik ja ökoloogia: Eestis tavaline, kasvab sega- ja lodumetsades, puisniitudel, sageli ka ilupõõsana. Õitseb mais, juunis. Levinud Euroopast Põhja-Aasiani. Märkused: Marjad söödavad, aga moos ebameeldiva lõhnaga. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 7 | Liitlehed | 8 |
| 7 | Lihtlehed | 9 |
| 8 | Lehed erilise lõhnata. Viljad kuivad, tiivulised | |
| Fraxinus excelsior L. - harilik saar | ||
|
Iseloomulikud tunnused: Puu, kuni 35(40) m kõrge.
Paaritusulgjad liitlehed, lehekesi 9-15, lehekesed kuni 10 cm pikad.
Õied pisikesed, tihedates külgmistes tumedates kimpudes,
täiesti ilma õiekattelehtedeta, ainult emakate või
tolmukatega, harvem ühes õies olemas nii tolmukad kui
emakad. Tiibviljad ühe seemnega, kuni 4 cm pikad,
kimpudena. Pungad silmatorkavalt mustad. Levik ja ökoloogia: Tavaline kogu Eestis ja suuremas osas Euroopas niisketes metsades, puisniitudel, jõekallastel. Kasutatakse ka haljastuses. Õitseb aprillis, mais enne lehtimist. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 8 | Lehed hõõrumisel ebameeldiva lõhnaga. Viljad lihakad | |
| Sambucus racemosa L. - punane leeder | ||
|
Iseloomulikud tunnused: Puu või põõsas,
2-4 m kõrge. Paaritusulgjad liitlehed, lehekesi 5-7, 5-8 cm
pikad, saagja servaga, hõõrumisel ebameeldiva lõhnaga.
Okste sees olev säsi pruunikas. Õied rohekaskollased,
lõhnata, tihedates munajates õisikutes. Viljad
oranžikaspunased. Levik ja ökoloogia: Sageli parkides, aedades. Kultuurist metsistunult ja naturaliseerunult segametsades, võsades. Hajusalt, peamiselt Eesti mandriosas. Pärit Lääne-Aasiast. Õitseb juunis, juulis. Märkused: Seemned mürgised, muud taimeosad mitte. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 9 | Leht alusel sirge kuni südajas | |
| Syringa vulgaris L. - harilik sirel | ||
|
Iseloomulikud tunnused: Põõsas, kuni 7(10) m
kõrge. Lehed vastakud, 8-10 cm pikad, südajad,
tumerohelised, terveservalised, siledad. Õied lillad või
valged, neljatised, torujad, lõhnavad, 10-25 cm pikkustes
püstistes, enamasti kahekaupa asetsevates õisikutes. Vili
pruun, väike piklik kupar. Levik ja ökoloogia: Väga levinud ilupõõsas parkides, aedades ja vanade talude juures, metsistub. Looduslikult Kagu-Euroopa kivistel nõlvadel tihnikutes, mujal istutatud ja metsistunud ning naturaliseerunud. Õitseb mais, juunis. Märkused: Väga palju erinevaid sorte. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 9 | Leht aheneb aluse suunas | 10 |
| 10 | Oksad lõpevad astlaga | |
| Rhamnus cathartica L. - harilik türnpuu | ||
|
Iseloomulikud tunnused: Puu või põõsas,
2-8 m kõrge. Tüve koor kare, ketendav, mustjas. Oksad
lõpevad sageli astlaga. Lehed vastakud, hambulise servaga,
elliptilised, külgrood keeravad tipu suunas, ei lähe lehe
servani. Õied väikesed, kollakasrohelised, neljatised,
ühesugulised, ümarates õisikutes. Vili algul
roheline, hiljem must mari. Levik ja ökoloogia: Tavaline kogu Eestis segametsades, kaldavõsastikes, puisniitudel, loodudel. Õitseb mais, juunis. Levinud kogu Euroopas, Kaukaasias, Lääne-Siberis, Kesk-Aasias. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 10 | Oksad ei lõpe astlaga | |
| Lonicera xylosteum L. - harilik kuslapuu | ||
|
Iseloomulikud tunnused: Põõsas, 2-3 m kõrge.
Lehed vastakud, lai-elliptilised, pehmekarvased, hallikasrohelised.
Õied valged kuni kollakasvalged, kahehuulelised, kahe kõrvuti
asuva õie sigimikud alusel kokku kasvanud. Marjad tumepunased,
alusel 2-kaupa kokku kasvanud. Levik ja ökoloogia: Tavaline kogu Eestis kuusikutes ja kuusesegametsades, puisniitudel, võsastikes. Õitseb mais, juunis. Levinud Euroopast kuni Altaini. Märkused: Marjad mürgised. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 11 | Liitlehed | 12 |
| 11 | Lihtlehed | 15 |
| 12 | Lehed kolmetised | |
| Rubus saxatilis L. - lillakas | ||
|
Iseloomulikud tunnused: Väike puhmik juurduvate
võsunditega, kõrgus 10-30 cm. Lehed kolmetised, varred
peenikeste ogadega. Õied valged, 3-10-kaupa. Vili erepunane,
hapukas, koosneb väikestest lihaktest osaviljadest
(koguluuvili). Levik ja ökoloogia: Tavaline taim leht- ja segametsades, võsastikes. Õitseb juunist augustini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 12 | Lehekesi rohkem kui 3 | 13 |
| 13 | Taimed ogadeta | |
| Sorbus aucuparia L. - harilik pihlakas | ||
|
Iseloomulikud tunnused: Puu, kuni 15 m kõrge.
Paaritusulgjad liitlehed, lehekesi 11-15, sakilise servaga, kuni 6 cm
pikad. Õied valged, paljuõielistes kännasjates
õisikutes. Marjad punased või oranžikad, ümarad,
kuni 1 cm läbimõõdus, mõrkjad. Levik ja ökoloogia: Segametsades, raiesmikel, metsaservades, sage. Õitseb juunis. Levinud Euroopas ja Siberis. Sageli kasvatatkse ka ilupuuna. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 13 | Taimed ogadega | 14 |
| 14 | Õied alla 2 cm läbimõõdus. Vili mahlane, koosneb väikestest osadest (koguluuvili) | |
| Rubus idaeus L. - harilik vaarikas | ||
|
Iseloomulikud tunnused: Põõsas, varred
sirged, 1-1,5 m kõrged. Paaritusulgjad liitlehed 3-5
lehekesega, alt hallikad. Õitsevad ja viljuvad teisel aastal.
Õied valged, kroonlehed kitsad, tupplehtedest lühemad.
Vili punane, eraldub kergesti õiepõhjalt, koosneb
osaviljadest (koguluuvili). Levik ja ökoloogia: Tavaline kogu Eestis metsades, raiesmikel, teeservades. Õitseb juunis, juulis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 14 | Õied üle 2 cm läbimõõdus. Vili pole mahlane, ei koosne osadest | |
| Rosa vosagiaca Desp. - harilik kibuvits | ||
|
Iseloomulikud tunnused: Põõsas, 0,5-2 m
kõrge. Lehed sinakasrohelised, tuhmid, saagja servaga,
näärmekarvadega. Õied roosad. Tupplehed pärast
õitsemist püstised ja püsivad ka küpsetel
viljadel. Levik ja ökoloogia: Männikutes, niitudel, loodudel, kadastikes, teede ääres, parkides. Paiguti, sagedam Lääne-Eestis. Levila Kesk- ja Lääne-Euroopas. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 15 | Lehed hõlmised | 16 |
| 15 | Lehed terved, hõlmadeta | 18 |
| 16 | Lehed sulgroodsed | |
| Quercus robur L. - harilik tamm | ||
|
Iseloomulikud tunnused: Puu, kõrgus kuni 30 m. Lehed
nahkjad, pealt läikivad, sulghõlmised, hõlmad
tömbid, leheroots lühike (7 mm). Isasõied
kollakasrohekad, laialihoiduvates urbades, emasõied
silmapaistmatud. Tõru piklik, 1/3 ulatuses lüdiga
ümbritsetud. Levik ja ökoloogia: Tavaline, looduslikult sagedam Lääne-Eestis. Puisniitudel, salu-, leht- ja segametsades, jõelammidel. Sageli pargipuuna. Õitseb mais, juunis. Areaal hõlmab suurema osa Euroopas, esineb ka Kaukaasias, Krimmis, Väike-Aasias. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 16 | Lehed sõrmroodsed | 17 |
| 17 | Vili must. Taim tihedalt kaetud kollakate näärmetäppidega | |
| Ribes nigrum L. - must sõstar | ||
|
Iseloomulikud tunnused: Põõsas, 1-2 m
kõrge. Lehed viie hõlmaga, alt kollakate
näärmetäppidega, lõhnavad. Õied
punakasrohekad, 5-10-kaupa rippuvates kobarates. Marjad mustad. Levik ja ökoloogia: Niisketes metsades, võsastikes, aedades marjapõõsana, tavaline. Õitseb mais. Levinud Euraasia põhja- ja keskaladel. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 17 | Vili punane. Näärmetäpid puuduvad või esinevad mõned üksikud | |
| Ribes alpinum L. - mage sõstar | ||
|
Iseloomulikud tunnused: Põõsas, 1-2 m
kõrge. Lehed 3- (harva 5-) hõlmalised, 1,5-4 cm
läbimõõdus, peaaegu paljad. Õied
kollakasrohelised, õisikud püstised. Marjad punased,
lääged. Levik ja ökoloogia: Tavaline segametsades, võsades, loodudel. Õitseb mais, juunis. Levinud kogu Euroopas, Kaukaasias. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 18 | Lehed üldkujult kolmnurksed, rombjad või viisnurksed | 19 |
| 18 | Lehed munajad või lantsetjad | 21 |
| 19 | Leheroots lapik | |
| Populus tremula L. - harilik haab | ||
|
Iseloomulikud tunnused: Puu, 20-35 m kõrge. Lehed
ümarad, täkilise sevaga, 3-5 cm läbimõõdus,
paljad, mõlemalt poolt enamvähem ühte värvi.
Leheroots lapik. Pungad pisut kleepuvad. Õied urbades. Levik ja ökoloogia: Sageli sega- ja lodumetsades, haavikutena tavalisem Ida-Eestis. Õitseb aprillis, mais. Kasvab kogu Euroopas, Hiinas, Jaapanis ja Põhja-Aafrikas. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 19 | Leheroots ruljas | 20 |
| 20 | Noored võrsed paljad, näsakestega, rippuvad. Lehehambad tipus kõverdunud. Vilja tiivad pähklikesest 2-3 korda laiemad | |
| Betula pendula Roth - arukask | ||
|
Iseloomulikud tunnused: Puu, kuni 35 m kõrge. Tüve
koor valge, vanematel puudel allosa musta korbaga. Noored oksad
paljad, vahatäpikestest kröbulused. Lehed paljad,
rombjad, pika terava tipuga, kahelisaagja servaga. Viljasoomus
allapoole suunatud hõlmadega. Levik ja ökoloogia: Puisniitudel, sega- ja lehtmetsades, loodudel. Tavaline kogu Eestis. Õitseb aprillis, mais. Levinud kogu Euroopas, Kaukaasias, Lääne-Siberis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 20 | Noored võrsed pehmekarvased, näsakesteta, pole rippuvad. Lehehambad pole tipus kõverdunud. Vilja tiivad pählikesest 1-1,5 korda laiemad | |
| Betula pubescens Ehrh. - sookask | ||
|
Iseloomulikud tunnused: Puu, kuni 25 m kõrge.
Tüve koor valge, vanematel puudel allosas hallikas kuni mustjas,
peenelt pragunev. Noored oksad karvased, vahatäpikesteta. Lehed
rombjas-munajad, lühidalt teritunud tipuga, ebakorrapäraselt
saagja servaga. Viljasoomus ülespoole suunatud hõlmadega. Levik ja ökoloogia: Puisniitudel, segametsades, soodes, rabades. Tavaline kogu Eestis. Õitseb aprillis, mais. Levila Euroopa ja Aasia põhjaosas. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 21 | Lehed südaja alusega | 22 |
| 21 | Lehed aluse suunas ahenevad | 23 |
| 22 | Õied kroonlehtedeta, ühesugulised, isas- ja emasõisikutes. Vili (pähkel) rohtse pesa (lüdi) sees | |
| Corylus avellana L. - harilik sarapuu | ||
|
Iseloomulikud tunnused: Põõsas, kuni 5 m
kõrge. Lehed piklikümarad, vahel tipuosas veidi hõlmised,
südaja alusega, salikilse servaga, 6-12 cm pikad. Isasõied
pikkades urbades, emasõied punga sees, millest ulatuvad välja
vaid punased emakasuudmed. Vili on helerohelise lüdiga
ümbritsetud pähkel. Levik ja ökoloogia: Tavaline puisniitudel, loodudel, leht- ja segametsades, vahel sarapikena. Õitseb enne lehtimist, aprillis. Levinud Euraasia ja Põhja-Ameerika põhjapoolses parasvöötmes. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 22 | Õied kroonlehtedega, kahesoolised. Vilja ei ümbritse rohtne pesa | |
| Tilia cordata Mill. - harilik pärn | ||
|
Iseloomulikud tunnused: Puu, 20-25 m kõrge. Lehed
4-7 cm pikad, südajad, sakilise serva ja teravneva tipuga. Lehed
paljad, lehe alaküljel roodude nurkades roostepruunid
karvatutid, leheroots paljas, pungad paljad. Õied rohekad.
Vili ümar, 0,4-0,6 cm pikk, pruunikas, viljaraag kokku kasvanud
kollaka kõrglehega. Levik ja ökoloogia: Hajusalt sega- ja lehtmetsades, ilupuuna parkides ja aedades. Õitseb juulis, augustis. Suuremas osas Euroopas, ulatub Kaukaasiasse ja Iraani, Siberisse. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 23 | Taimed asteldega | |
| Rhamnus cathartica L. - harilik türnpuu | ||
|
Iseloomulikud tunnused: Puu või põõsas,
2-8 m kõrge. Tüve koor kare, ketendav, mustjas. Oksad
lõpevad sageli astlaga. Lehed vastakud, hambulise servaga,
elliptilised, külgrood keeravad tipu suunas, ei lähe lehe
servani. Õied väikesed, kollakasrohelised, neljatised,
ühesugulised, ümarates õisikutes. Vili algul
roheline, hiljem must mari. Levik ja ökoloogia: Tavaline kogu Eestis segametsades, kaldavõsastikes, puisniitudel, loodudel. Õitseb mais, juunis. Levinud kogu Euroopas, Kaukaasias, Lääne-Siberis, Kesk-Aasias. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
|
|
| 23 | Taimed asteldeta | 24 |
| 24 | Lehed rohkem kui 4 korda laiusest pikemad | 25 |
| 24 | Lehed vähem kui 4 korda laiusest pikemad | 28 |
| 25 | Täiskasvanud lehed alt tihedalt karvased | 26 |
| 25 | Täiskasvanud lehed alt paljad või mõne üksiku karvaga | 27 |
| 26 | Emasõite kandesoomused üleni heledad. Lehtede servad peenehambalised (luup!) | |
| Salix alba L. - hõberemmelgas | ||
|
Iseloomulikud tunnused: Puu, kuni 25 m kõrge. Lehed
piklikud, noorelt mõlemalt poolt hõbedased,
täiskasvanud lehed vähemalt alt siidkarvadest hõbedased.
Noored oksad karvased. Levik ja ökoloogia: Looduslikult vaid Lõuna-Eesti suurte jõgede kallastel, ilupuuna kohati. Õitseb mais. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 26 | Emasõite kandesoomuste alumine osa hele, ülemine tume. Lehtede servad tavaliselt terved | |
| Salix viminalis L. - vitspaju | ||
|
Iseloomulikud tunnused: Põõsas, 4-8 m kõrge.
Oksad pikad, vitsjad. Lehed süstjad, 8-15 cm pikad ja 1,5 cm
laiad, pealt peaaegu paljad, tumerohelised, alt tihedalt
siidkarvased, karvad roodudega paralleelselt. Levik ja ökoloogia: Jõgede ja järvede kallastel tavaline, kasvatatakse ka istandustes. Õitseb aprillis, mais. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 27 | Lehe kõige laiem koht lehelaba keskel või alumises pooles | |
| Salix fragilis L. - rabe remmelgas | ||
|
Iseloomulikud tunnused: Puu, kuni 15 m kõrge. Oksad
murduvad puu küljest kergesti. Lehed süstjad, pikalt
teritunud tipuga, 5-15 cm pikad, noorelt kleepuvad, pealt
tumerohelised, alt sinakasrohelised. Abilehed varisevad
varakult. Levik ja ökoloogia: Jõgede ja ojade kallastel, uhtlammimetsades. Lääne-Eestis sage, mujal harva. Õitseb mais. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 27 | Lehe kõige laiem koht lehelaba ülemises pooles | |
| Salix purpurea L. - punapaju | ||
|
Iseloomulikud tunnused: Põõsas, 2-8 m kõrge.
Võrsed sihvakad, painduvad, koore sisepind sidrunkollane.
Lehed tipuosas veidi hambulised, mujalt terveservalised, süstjad,
5-10 cm pikad ja 0,6-2 cm laiad. Abilehed tavaliselt puuduvad. Levik ja ökoloogia: Kagu-Eestis looduslikult jõgede kallastel, mujal istutatult või naturaliseerunult. Õitseb aprillis, mais. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 28 | Leherood moodustavad selge võrgustiku. Taimed ühesuguliste õitega, mis on koondunud isas- ja emasurbadesse. Vili kupar (pajud) | |
| Salix caprea L. - raagremmelgas | ||
|
Iseloomulikud tunnused: Puu, 5-15 m kõrge. Noored
oksad hallikasrohelised, vanemad oksad lehearmidest jändrikud.
Lehed 7-10 cm pikad ja 3-5 cm laiad, ovaalsed, pealt tumerohelised,
alt viltkarvased. Levik ja ökoloogia: Tavaline metsades, võsastikes. Õitseb aprillis, mais. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 28 | Leherood ei moodusta selget võrku. Taimed teistsuguste tunnustega | 29 |
| 29 | Leheserv terve | |
| Frangula alnus Mill. - harilik paakspuu | ||
|
Iseloomulikud tunnused: Puu või põõsas,
1-7 m kõrge. Lehed vahelduvad, terveservalised, elliptilised,
lehe külgrood lõpevad lehe servas. Tüve koor sile,
mustjas. Õied mõlemasoolised, väikesed,
rohekasvalged, mõnekaupa. Vili algul punakas, hiljem must,
lihakas. Levik ja ökoloogia: Sega- ja lodumetsades, puisniitudel, põõsastikes. Sage. Õitseb mais, juunis ja augustis, septembris. Levinud kogu Euroopas, Kaukaasias, Lääne- ja Ida-Siberis, Kesk-Aasias. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 29 | Leheserv hambuline | 30 |
| 30 | Leht alusel ebasümmeetriline | 31 |
| 30 | Leht alusel sümmeetriline | 32 |
| 31 | Õied ja viljad 1-2 cm pikkustel rootsudel. Viljade servad karvased | |
| Ulmus laevis Pallas - künnapuu | ||
|
Iseloomulikud tunnused: Puu, kuni 30 m kõrge. Lehed
tugevalt ebasümmeetrilise alusega, elliptilised, terava tipuga,
külgrood lähevad sirgelt servani, ei harune. Vilja tiib
ripsmelise rervaga, vili pikarootsuline. Levik ja ökoloogia: Leht- ja segametsades, ka ilupuuna. Kohati. Looduslik levila Põhja- Kesk- ja Lõuna-Euroopas. Looduskaitseline seisund: LK III kategooria, Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohu piiril. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 31 | Õied ja viljad peaaegu rootsutud. Viljade servad pole karvased | |
| Ulmus glabra Huds. - harilik jalakas | ||
|
Iseloomulikud tunnused: Puu, kuni 30 m kõrge. Võrsed
tihedalt karvased. Lehed elliptilised, vahel tipus kolmehõlmalised,
tugevalt karedad, külgrood jagunevad enne servani jõudmist
kaheks (jalakal on “jalad”). Seeme tiiva keskel, vilja
tiiva serv sile. Levik ja ökoloogia: Leht- ja segametsades, hajusalt, kasvatatakse ka ilupuuna. Õitseb mais. Looduslik levila Põhja- Kesk- ja Lõuna-Euroopas, ulatub ka Aasiasse. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 32 | Õied kroonlehtedeta. Vili kuiv. Lehtede külgrood enamvähem paralleelsed, lõpevad lehe servas | 33 |
| 32 | Õied kroonlehtedega. Vili lihakas. Lehtede külgrood ühinevad omavahel, tavaliselt ei ulatu servani | |
| Padus avium Mill. - harilik toomingas | ||
|
Iseloomulikud tunnused: Puu või põõsas,
kuni 10 m kõrge. Lehed piklikelliptilised, 3-10 cm pikad,
pealt tumerohelised, alt heledamad, hõõrudes
iseloomuliku lõhnaga. Okste koore sisepind kollane, tugeva
lõhnaga. Õied valged, rippuvates kobarates, lõhnavad.
Viljad 7-8 mm läbimõõdus, mustad, kootava
toimega. Levik ja ökoloogia: Niisketes leht- ja segametsades, võsastikes, metsaservades, sageli. Õitseb mais. Euraasia levikuga. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 33 | Leheroots lapik. Viljad kobarana | |
| Populus tremula L. - harilik haab | ||
|
Iseloomulikud tunnused: Puu, 20-35 m kõrge. Lehed
ümarad, täkilise sevaga, 3-5 cm läbimõõdus,
paljad, mõlemalt poolt enamvähem ühte värvi.
Leheroots lapik. Pungad pisut kleepuvad. Õied urbades. Levik ja ökoloogia: Sageli sega- ja lodumetsades, haavikutena tavalisem Ida-Eestis. Õitseb aprillis, mais. Kasvab kogu Euroopas, Hiinas, Jaapanis ja Põhja-Aafrikas. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
|
|
| 33 | Leheroots pole lapik. Viljad käbitaolistes kogumikes | 34 |
| 34 | Lehed tömbid, sämpunud tipuga, alt rohelised, karvad ainult roodude lähedal | |
| Alnus glutinosa (L.) Gaertn. - sanglepp | ||
|
Iseloomulikud tunnused: Puu, kuni 30 m kõrge. Koor
pruunikas, korp mustjas. Lehed ovaalsed, tipul tõmbi
väljalõikega, pealt tumerohelised, läikivad. Pungad
paljad, veidi kleepuvad. Isasõied rippuvates urbades,
emasõitest moodustuvad viljad, “lepakäbid”, on
raolised. Levik ja ökoloogia: Tavaline lodumetsades, puisniitudel, jõekallastel. Õitseb aprillis. Kesk- ja Põhja-Euroopa, Põhja-Aafrika, Aasias Lääne-Siberini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 34 | Lehed terava tipuga, alt hallikarvased | |
| Alnus incana (L.) Moench - hall lepp | ||
|
Iseloomulikud tunnused: Puu, kuni 25 m kõrge. Koor
hallikas, korpa ei moodustu. Lehed terava tipuga, saagja servaga,
hallikasrohelised, matid. Pungad karvased, ei kleepu. Isasõied
rippuvates urbades, emasõitest moodustuvad viljad,
“lepakäbid”, on enam-vähem raotud. Levik ja ökoloogia: Kuuse-segametsades, võsastikes, puisniitudel, endistel põldudel, sage. Õitseb aprillis. Levinud peaaegu kogu põhjapoolkeral. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 35 | Taimed pole rohelised, klorofüll puudub | |
| Equisetum arvense L. (kevadine võsu) - põldosi | ||
| Iseloomulikud tunnused: Kevadine võsu pehme, helepruun, närtsib pärast eoste valmimist, selle lehtedetuped 8-12 süstja tumepruuni hambaga. Suvise rohelise võsu vars kidakesteta (katsudes sile), oksamännased hõredalt, neljakandilised, hoiavad sageli ülespidi kaldu. Männasoksa esimene lehtedetupp pikem kui varre lehtedetupp. Lehtedetupel alla 10 tumeda hamba, mille on kitsas hele ääris. Kõrgus 15-40 cm. Levik ja ökoloogia: Umbrohuna põldudel, raudteel, jäätmaadel, niitudel, puisniitudel. Sage. Mitmeaastane, paljuneb eostega. Eoseid kannab aprillis, mais. Märkused: Võib segi minna soo-osjaga, millel aga männasoksa esimene lehtedetupp on lühem kui varre lehtedetupp. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 35 | Taimed rohelised, klorofüll olemas | 36 |
| 36 | Korralike lehtedeta taimed | 37 |
| 36 | Taimed lehtedega | 39 |
| 37 | Männasoksad harunevad. Vartel tuped laiade hammastega, hambaid vähem kui varrel vagusid | |
| Equisetum sylvaticum L. - metsosi | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehtedetuped 2-6 nüri pruuni hambaga. Eospeaga võsu algul oksteta, hiljem harunenud männasokstega. Kõrgus 15-30 cm. Levik ja ökoloogia: Metsades, raiesmikel, puisniitudel. Tavaline. Mitmeaastane, paljuneb eostega. Eoseid kannab maist juunini. Märkus: Eestis ainuke osi, millel oksad harunevad. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 37 | Männasoksad sirged, ei harune. Tupehambad naaskeljad, hambaid sama palju kui varrel vagusid | 38 |
| 38 | Männasoksa alumine lüli palju lühem kui varrel olev tupp. Männasoksad seest õõnsad, 6-nurksed | |
| Equisetum palustre L. - soo-osi | ||
| Iseloomulikud tunnused: Vars pisut kare. Männasoksad enamasti 6-kandilised, harva puuduvad. Männasoksa esimene lehtedetupp lühem kui varre lehtedetupp. Lehtedetuped 6-10 musta hambaga, millel on lai valkjas ääris. Kõrgus 15-30 cm. Levik ja ökoloogia: Niisketel rohumaadel, soodes, kallastel, niiskematel põldudel, teede ääres. Sage. Mitmeaastane, paljuneb eostega. Eoseid kannab juunist augustini. Märkused: Võib segi minna põldosjaga, millel aga on männasoksa esimene lehtedetupp pikem kui varre lehtedetupp. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 38 | Männasoksa alumine lüli pikem kui varrel olev tupp. Männasoksad pole õõnsad, 3-4-nurksed | |
| Equisetum pratense Ehrh. - aasosi | ||
| > Iseloomulikud tunnused: Vars kidakestega (katsudes kare). Okstemännased varrel tihedalt, männasoksad enamasti 3-kandilised, hoiduvad valdavalt rõhtsalt. Lehtedetuped üle 10 helepruuni hambaga, millel lai heledam ääris. Kõrgus 20-40 cm. Levik ja ökoloogia: Niitudel, puisniitudel, metsades. Tavaline. Mitmeaastane, paljuneb eostega. Eoseid kannab aprillis, mais. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 39 | Lehed vastakud | 40 |
| 39 | Lehed pole vastakud (vahelduvad, männases või kõik juurmised) | 62 |
| 40 | Liitlehed või lõhestunud lihtlehed (vähemalt poole lehelabani) | 41 |
| 40 | Terved lihtlehed | 43 |
| 41 | Lehed sulgjalt jagunenud | |
| Valeriana officinalis L. - harilik palderjan | ||
| Iseloomulikud tunnused: Risoom lühike, jäme, iseloomuliku lõhnaga. Lehed sulgjad, 2-11 paari lehekestega, tipmine sageli teistest väiksem. Õied roosad, lõhnavad, õisik suhteliselt suur, harunev. Kõrgus 50-100(135) cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niitudel, puisniitudel, soodes, lodudes, võsastikes. Sage. Õitseb juunist septembrini. Märkused: Ravimtaim, rahustava toimega. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 41 | Lehed sõrmjalt jagunenud | 42 |
| 42 | Lehed liitlehed (koosnevad iseseisvatest lehekestest) | |
| Geranium robertianum L. - haisev kurereha | ||
| Iseloomulikud tunnused: Kolmetised liitlehed jaguste sulglehekestega, keskmine leheke pikema rootsuga. Hõredalt karvane. Kroonlehed roosad, ümara tipuga, kuni 1,5 cm pikad. Varred ja õieraod rõhtsate liht- ja näärmekarvadega. Taim ebameeldiva lõhnaga. Kõrgus 15-50 cm.
Levik ja ökoloogia: Ühe- või kaheaastane. Loodudel, mererannavallidel, varjukates leht- ja segametsades. Paiguti, eriti Põhja- ja Lääne-Eestis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 42 | Lehed sügavalt hõlmised, kuid mitte liitlehed | |
| Geranium pratense L. - aas-kurereha | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed peaaegu aluseni 7-lõhised. Kroonlehed sinised, kuni 2,2 cm pikad. Tugeva püstise kasvuga, paljuvarreline, hallikasroheline taim. Kõrgus 30-90 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Kuivadel niitudel, puisniitudel, teeservades ja kraavikallastel. Tavaline. Õitseb juunist augustini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 43 | Taimed kõrvekarvadega | |
| Urtica dioica L. - kõrvenõges | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehelaba piklikmunajas, alusel südajas, kuni 6 cm lai. Taimed tumerohelised, nii liht- kui kõrvekarvadega. Õiekate väike. Õisikus ainult emas- või isasõied. Kõrgus 30-200 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Metsades, karjamaadel, mererannas, teeservades, elamute ümbruses. Sage. Õitseb juulis, augustis. Märkused: Ravimtaim, üldtugevdav. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 43 | Taimed kõrvekarvadeta | 44 |
| 44 | Õied kroonlehtedeta | 45 |
| 44 | Õied kroonlehtedega | 46 |
| 45 | Varred väänduvad. Lehed hõlmised, enamasti üle 4 cm laiad | |
| Humulus lupulus L. - harilik humal | ||
| Iseloomulikud tunnused: Väänduvate vartega roniv taim. Lehed 3-5-hõlmalised. Taimed kahekojalised, isasõied hõredate pööristena, emasõied väikeste tihedate õisikutena, millest arenevad humala “käbid”. Pikkus kuni 8 m.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Kaldatihnikutes, niisketes metsades. Hajusalt. Õitseb juulis, augustis. Märkused: Kasutatakse õlle valmistamisel. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 45 | Varred püstised kuni lamavad. Lehed alla 4 cm laiad | |
| Mercurialis perennis L. - püsik-seljarohi | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed vastakud, rootsuga, saagja servaga. Taimed piimmahlata. Õiekate olemas, emas- ja isasõied eri taimedel: isasõied peajates õisikutes, emasõied üksikult või 2-4-kaupa. Kõrgus 15-40 (45) cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Kuusikutes, leht- ja segametsades, parkides, põõsastikes. Tavaline. Õitseb aprillis, mais. Märkused: Mürgine. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 46 | Õied bilateraalsümmeetrilised (ühe sümmeetriateljega) | 47 |
| 46 | Õied radiaalsümmeetrilised (kiirjad) | 53 |
| 47 | Õiekroon põhiliselt kollane | 48 |
| 47 | Õied pole kollased, v.a. mõned kollased täpid | 49 |
| 48 | Lehed pika rootsuga. Vili koosneb neljast 1-seemnelisest pähklikesest (vaata sigimikku luubiga!) | |
| Galeobdolon luteum Huds. - koldnõges | ||
| Iseloomulikud tunnused: Taim maapealsete võsunditega. Lehed pikarootsulised, munajad, sageli valkjate laikudega. Õied kollased, kahehuulelised, vähemalt 1 cm pikad, 6-kaupa männases. Kõrgus 15-60 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Salulehtmetsades ja -kuusikutes, sarapikes. Tavaline. Õitseb maist juulini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 48 | Lehed enam-vähem rootsutud. Vili - kupar | |
| Melampyrum nemorosum L. - harilik härghein | ||
| Iseloomulikud tunnused: Kõrglehed sinakaslillad, harva valged, servad ebaühtlaselt hambulised. Õied erekollased, oranži putkega. Kõrgus 10-50 cm.
Levik ja ökoloogia: Üheaastane. Niitudel, võsastikes, metsaservadel, lehtmetsades. Tavaline. Õitseb juunist septembrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 49 | Õied valged | 50 |
| 49 | Õied pole valged | 51 |
| 50 | Õied alla 8 mm pikad | |
| Lycopus europaeus L. - harilik parkhein | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed sopilised kuni sulglõhised. Vars püstine. Õied valkjad, korrapäraselt neljatised, väikesed, rohkearvuliste kimpudena lehtede kaenaldes. Kõrgus 20-80(100) cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niisketel niitudel, puisniitudel, lodumetsades, soodes, kraavides, kallastel. Tavaline. Õitseb juulist septembrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 50 | Õied üle 8 mm pikad | |
| Lamium album L. - valge iminõges | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed südajasmunajad, karvased, rootsulised. Õied valged, kahehuulelised, võrdlemisi suured, magusa mesimahlaga õieputke põhjas. Kõrgus 20-60(75) cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Elamute ümbruses, prahipaikadel, aedades. Sage. Õitseb maist septembrini. Märkused: Lapsed armastavad õitest nektarit imeda. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 51 | Kroon lühikese, enam-vähem ümara putkeosa ja kahehuulelise äärisega | |
| Scrophularia nodosa L. - harilik sealõuarohi | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed munajad, südaja alusega, saagja servaga, vastakud. Õied väikesed, tipmises õisikus. Kroon rohekas, ülahuul pruunikaspunane. Kogu taim muljumisel vastiku lõhnaga. Kõrgus 40-150 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Tee- ja metsaservadel, prahipaikades, rannikul. Tavaline. Õitseb juunist septembrini. Märkused: Õis meenutab sea avatud lõugu. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 51 | Kroon teistsugune | 52 |
| 52 | Õied alla 8 mm pikad. Fertiilseid tolmukaid 2 | |
| Lycopus europaeus L. - harilik parkhein | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed sopilised kuni sulglõhised. Vars püstine. Õied valkjad, korrapäraselt neljatised, väikesed, rohkearvuliste kimpudena lehtede kaenaldes. Kõrgus 20-80(100) cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niisketel niitudel, puisniitudel, lodumetsades, soodes, kraavides, kallastel. Tavaline. Õitseb juulist septembrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
|
|
| 52 | Õied üle 8 mm pikad. Fertiilseid tolmukaid 4 | |
| Glechoma hederacea L. - harilik maajalg | ||
| Iseloomulikud tunnused: Varred roomavad. Õitega varred püstised. Lehed neerjad, jämedalt sakilise servaga. Õied lillakassinised, 1,5 cm pikad, 2-4-kaupa lehtede kaenaldes. Pikkus 25-50(70) cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niitudel, võsastikes, jõekallastel, teeservadel, umbrohuna aedades. Tavaline. Õitseb maist augustini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 53 | Kroonlehed vähemalt alusel kokku kasvanud | 54 |
| 53 | Kroonlehed vabad | 57 |
| 54 | Õied erekollased | 55 |
| 54 | Õied pole kollased | 56 |
| 55 | Varred lamavad | |
| Lysimachia nummularia L. - roomav metsvits | ||
| Iseloomulikud tunnused: Vars roomav, tihedalt lehistunud. Lehed vastakud, ümarad, lühikese rootsuga. Õied kollased, kuni 2 cm läbimõõdus, üksikult keskmiste lehtede kaenaldes. Pikkus 30-80 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niisketel niitudel, veekogude kallastel, murudes. Hajusalt, sagedam Ida- ja Kagu-Eestis. Õitseb juunist augustini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 55 | Varred püstised | |
| Lysimachia vulgaris L. - harilik metsvits | ||
| Iseloomulikud tunnused: Vars püstine. Lehed süstjad, vastakud või 3-4-kaupa männases. Õied kollased, üle 2 cm läbimõõdus, tipmises püramiidjas õisikus. Kõrgus 25-100 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Veekogude kallastel, kraavides, lodudes, lodumetsades, sooservades, niisketel niitudel. Sage. Õitseb juunist augustini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 56 | Õied lehekaenaldest lähtuvates õisikutes | |
| Veronica chamaedrys L. - külmamailane | ||
| Iseloomulikud tunnused: Varrel karvad kahe vastaku pikireana. Alumised lehed lühirootsulised, ülemised rootsutud. Lehed munajad, hambulise servaga. Õied helesinised. Õisikud lehekaenaldes. Kõrgus 10-50 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niitudel, metsades, karjamaadel. Tavaline. Õitseb maist septembrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 56 | Õied tipmises tähkõisikus või üksikult lehekaenaldes | |
| Veronica longifolia L. - pikalehine mailane | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed 4(5)-kaupa männases, piklikmunajad, tihedalt sakilise servaga, enamasti paljad. Õied sinised, õietupp tihedalt karvane. Õisikuid sageli mitu, 10-30 cm pikad, varte tippudes. Kõrgus 30-120 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niisketel niitudel, veekogude kallastel, võsastikes. Tavaline. Õitseb juunist augustini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 57 | Õied valged | 58 |
| 57 | Õied pole valged | |
| Lychnis flos-cuculi L. - käokann | ||
| Iseloomulikud tunnused: Varrelehed kitsassüstjad, 3-9 cm pikad, alumised lehed piklikmunajad, kodarikuna. Vars sageli punakas, pole kunagi kleepuv. Kroonlehed roosakad, sügavalt neljaks lõhestunud. Õie keskel lisakroon. Kõrgus 30-80 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niisketel niitudel, puisniitudel, veekogude kallastel, põõsastikes. Sage. Õitseb maist juulini. Sage Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 58 | Kroonlehed terved | 59 |
| 58 | Kroonlehed 2-hõlmalised, hambulised või narmastunud | 60 |
| 59 | Lehed lineaalsed, üle 5 korra laiusest pikemad, alla 5 mm laiad | |
| Arenaria procera Spreng. - palu-liivkann | ||
| Iseloomulikud tunnused: Vars kuni õisikuni harunemata. Lehed kitsaslineaalsed, paljad, peenesaagja servaga, enamik varre alusel kimbuna, varrel vastakult. Õied valged, tipmises pöörisjas õisikus. Tupplehed tömbid, kroonlehtedest kuni 2 korda lühemad. Kõrgus 20-45 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Liivastes männikutes ja nende raiesmikel, teede ääres. Haruldane. Õitseb juunist augustini. Looduskaitseline seisund: LK II kategooria, Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohustatud. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 59 | Lehed pole lineaalsed | |
| Arenaria serpyllifolia L. - harilik liivkann | ||
| Iseloomulikud tunnused: Vars alates alusest harunev. Lehed munajad, 0,2-0,4 cm laiad, terveservalised, karedakarvased. Õied valged. Tupplehed teravatipulised, kroonlehtedest palju pikemad. Kõrgus 3-30 cm.
Levik ja ökoloogia: Üheaastane. Kuivadel nõlvadel, liivikuil, teede ääres, umbrohuna põldudel. Sage. Õitseb maist septembrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 60 | Kupar silinderjas, vähemalt kaks korda nii pikk kui tupp | |
| Cerastium fontanum Baumg. - harilik kadakkaer | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed üle 1 cm pikad ja umbes 3 korda laiusest pikemad, teritunud, lühikarvased. Kroonlehed valged, lõhestunud, tupplehtede pikkused. Tupplehed kileja äärisega, karvased. Vars sageli alumistest sõlmekohtadest juurduv. Kõrgus 5-40 cm.
Levik ja ökoloogia: Ühe-, kahe- või mitmeaastane. Niitudel, puisniitudel, teede ääres, umbrohuna põldudel. Sage. Õitseb maist septembrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 60 | Kupar kerajas või ovaalne, pole tupest pikem | 61 |
| 61 | Vähemalt alumised lehed selgelt rootsulised. Lehed pole kunagi lineaal-lantsetjad ega lineaalsed | |
| Stellaria nemorum L. - salu-tähthein | ||
| Iseloomulikud tunnused: Vars ülaosas ühtlaselt karvane, alaosas paljas, ümar, kergesti murduv. Lehed 3-8 cm pikad, ülemised väiksemad. Kroonlehed valged, peaaegu aluseni kaheks lõhestunud (näivalt kroonlehti 10). Kroon 2 korda pikem kui tupp. Kõrgus 20-70 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Kuuse-segametsades, peamiselt Mandri-Eestis. Tavaline. Õitseb maist juulini. Märkused: Võib segi minna vesitähtheinaga. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 61 | Kõik lehed rootsutud | |
| Stellaria graminea L. - oras-tähthein | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed kuni 6 cm pikad ja alla 0,5 cm laiad, alusel ripsmelise servaga, rohirohelised. Kroonlehed valged, sügavalt 2-jagused, tupplehtedega ühepikkused. Tupplehed luubiga vaadates ripsmelise servaga. Kõrgus 10-60 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Kuivadel puisniitudel ja niitudel, raiesmikel, teede ja põldude ääres. Sage. Õitseb maist juulini. Märkused: Meenutab soo-tähtheina, kui selle lehed on hallikad ja kroonlehed tupest pikemad. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 62 | Lehed pole terved (liitlehed või vähemalt poole leheplaadini lõhestunud lihtlehed) | 63 |
| 62 | Terved lihtlehed | 105 |
| 63 | Lehed kolmetised | 64 |
| 63 | Lehed pole kolmetised | 72 |
| 64 | Taimed asteldega | |
| Rubus saxatilis L. - lillakas | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed kolmetised. Taim juurduvate vegetatiivsete võsunditega. Viljuvad varred hõredate penikeste ogadega. Õied valged, 3-10-kaupa. Viljad helepunased, hapukad, koosnevad vähestesr suurtest osaviljadest. Kõrgus 10-30 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Leht- ja segametsades, võsastikes. Tavaline. Õitseb juunist augustini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
|
|
| 64 | Taimed asteldeta | 65 |
| 65 | Õied radiaalsümmeetrilised | 66 |
| 65 | Õied bilateraalsümmeetrilised | 68 |
| 66 | Õied valged või roosad | 67 |
| 66 | Õied kollased | |
| Ranunculus repens L. - roomav tulikas | ||
| Iseloomulikud tunnused: Taim pikkade, sõlmekohtadest juurduvate võsunditega, roomavate vartega. Alumised lehed rootsulised, kolmetised, ülemised rootsutud. Õied kollased, seest läikivad. Pikkus 10-60 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niisketel niitudel, kraavikallastel, soodes, teeveertel. Sage. Õitseb maist augustini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 67 | Õietupp puudub. Vili kuiv | |
| Anemone nemorosa L. - võsaülane | ||
| Iseloomulikud tunnused: Varrelehed rootsulised, juurmisi lehti üks, harva kaks. Taim paljas või üksikute karvadega. Õied valged, 2-3 cm läbimõõdus. Viljad paljad. Kõrgus 8-30 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Leht- ja segametsades, võsades, raiesmikel. Sage. Õitseb aprillis, mais. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 67 | Õietupp olemas. Vili lihakas | |
| Fragaria vesca L. - metsmaasikas | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed kolmetised, rosetina. Tipmise lehekese keskmine hammas külgmistega ühepikkune või pikem. Õied valged. Õisikuvars lehtede kõrgune. Tupplehed tagasi käändunud, ei ümbriste vilja. Kõrgus 5-20 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Raiesmikel, lagendikel, metsaservades, puisniitudel. Tavaline. Õitseb mais, juunis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 68 | Õied kollased | |
| Medicago lupulina L. - humal-lutsern | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed kolmetised, lehekesed äraspidimunajad, keskmine leheke pisikese rootsuga. Õied kollased, 4 mm pikad, väikese nutitaolise õisikuna. Kaunad neerjad, ühe seemnega. Kõrgus 10-50 cm.
Levik ja ökoloogia: Ühe- või kaheaastane. Niitudel, loodudel, teeservades. Sage. Õitseb juunist septembrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 68 | Õied pole kollased | 69 |
| 69 | Õied valged | 70 |
| 69 | Õied pole valged | 71 |
| 70 | Õisik vähemalt 5 korda laiusest pikem | |
| Melilotus albus Medik. - valge mesikas | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed kolmetised, lehekesed 1-2 cm pikad, tömbid, hambulised. Õied valged, pikkades püstistes kobarates. Kaunad munajad, 1-3 seemnega. Kõrgus kuni 2 m.
Levik ja ökoloogia: Ühe- või kaheaastane. Teepervedel, jäätmaadel, põlluservades, põllukultuurina. Õitseb juunist septembrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 70 | Õisik kerajas kuni ovaalne | |
| Trifolium repens L. - valge ristik | ||
| Iseloomulikud tunnused: Varred roomavad, sõlmekohtadest juurduvad. Lehed kolmetised, kõik lehekesed rootsutud, 5-30 mm pikad, heleda kolmnurgaga keskel. Õied valged, tupp peale õitsemist ei suurene. Pikkus 10-30 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niitudel, karjamaadel, teepervedel. Sage. Õitseb juunist septembrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 71 | Õisikud rootsutud | |
| Trifolium medium L. - keskmine ristik | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed kolmetised, lehekesed elliptilised, tumerohelised, kõige laiemad keskkohas. Taim paljas või väheste lidus karvadega. Õied lillakaspunased, õietupp viljumisel paljas. Kõrgus 20-50 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Kuivades metsaservades, teepervedel. Tavaline. Õitseb juunis, juulis. Märkus: Võib segi minna aasristikuga, mille lehed on keskel heledama kolmnurgaga. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 71 | Õisiku raag vähemalt 5 mm pikk | |
| Trifolium pratense L. - aasristik | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed tumerohelised, heledama kolmnurgaga keskel (herbaartaimedel vähe märgatav), hõredalt karvased. Varred püstised või lamavad, ei juurdu. Õied lillakaspunased. Õietupp viljumisel karvane. Kõrgus 20-60 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niitudel, puisniitudel, teeservadel, heinamaadel, kasvatatakse heintaimena. Tavaline. Õitseb juunist septembrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 72 | Taimed ogadega vartel või lehtede servades | |
| Rubus idaeus L. - harilik vaarikas | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed paaritusulgjad, 3-5 lehekesega, alt heledamad. Varred puitunud, püstised. Õied valged, kroonlehed kitsad, tupplehtedest lühemad. Viljad punased, eralduvad kergesti õiepõhjast. Kõrgus 1-1,5 m.
Levik ja ökoloogia: Kaheaastane. Metsades, raiesmikel, teeservadel. Sage. Õitseb juunis, juulis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
|
|
| 72 | Taimed ogadeta | 73 |
| 73 | Taimed ilma õiteta, paljunevad eostega (sõnajalad) | 74 |
| 73 | Taimed õitega, paljunevad seemnetega | 78 |
| 74 | Lehekeste servad terved | |
| Matteuccia struthiopteris (L.) Tod. - harilik laanesõnajalg | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed lihtsulgjad, suured, kasvavad ilusate lehtritena. Lehtri keskel on väiksemad lehed, mis kannavad eoseid (suurte lehtede alakülgedel eoseid pole). Suurte lehtede sulgõhised lehekesed muutuvad lehe allosas järjest väiksemaks ja heledamaks, peaaegu valgeks. Leheroots lühike. Levik ja ökoloogia: Varjukates metsades, jõgede ja ojade kallastel varjus. Kasvatakse ka ilutaimena surnuaedades, parkides, aedades. Hajusalt, saartel haruldane. Mitmeaastane, paljuneb eostega. Eoseid kannab juulist septembrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 74 | Lehekeste servad hambulised või hõlmised | 75 |
| 75 | Lehelaba alla 25 cm pikk | |
| Gymnocarpium dryopteris (L.) Newman - harilik kolmissõnajalg | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed õrnad, pehmed. Lehelaba võrdkülgse kolmnurga kujuline, mitmeli sulgjas. Leheroots peenike, mustjas, lehelabast pikem. Kõrgus 10-30 cm. Levik ja ökoloogia: Varjukates metsades. Tavaline. Mitmeaastane, paljuneb eostega. Eoseid kannab juulist septembrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 75 | Lehelaba üle 25 cm pikk | 76 |
| 76 | Eoslad laiusest pikemad | |
| Athyrium filix-femina (L.) Roth - harilik naistesõnajalg | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed üldkujult süstjad, suhteliselt õrnad, ebakorrapärase lehtrina, sageli heledamad rohelised. Lehelaba kahelisulgjas, lehe serv saagjas või lõhine. Leheroots lühike, alusel laienenud, kaetud pruunide sõkalsoomustega. Kõrgus 40-100 cm. Levik ja ökoloogia: Metsades ja võsastikes. Sage. Mitmeaastane, paljuneb eostega. Eoseid kannab juunist septembrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 76 | Eoslad ümarad | 77 |
| 77 | Lehed kahelisulgjad | |
| Dryopteris filix-mas (L.) Schott - maarja-sõnajalg | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed lihtsulgjad, tumerohelised, sulglõhiste saagjaservaliste lehekestega, kasvavad lehtrina. Leheroots labast palju lühem, tihedalt kaetud pruunide sõkalsoomustega. Kõrgus 50-80 cm. Levik ja ökoloogia: Niisketes metsades ja võsastikes. Tavaline. Mitmeaastane, paljuneb eostega. Eoseid kannab juulist septembrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 77 | Lehed kolmeli- kuni neljalisulgjad | |
| Dryopteris carthusiana (Vill.) H.P. Fuchs - ohtene sõnajalg | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed mitmelisulgjad, üldkujult kolmnurksed. Esimese järgu sulglehekesed ei puutu üksteisega kokku. Teise järgu sulglehekesed ogateravate hammastega. Leheroots umbes laba pikkune, sõkalsoomused ühtlaselt helepruunid. Kõrgus 40-60 cm. Levik ja ökoloogia: Metsades ja võsastikes. Tavaline. Mitmeaastane, paljuneb eostega. Eoseid kannab juulis, augustis Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 78 | Õied kroonlehtedeta | |
| Thalictrum aquilegiifolium L. - kurekell-ängelhein | ||
| Iseloomulikud tunnused: Paaritusulgjad liitlehed, lehekesed äraspidimunajad või ümarad, täkilise servaga, 5-40 mm laiad. Abilehed peened, kilejad. Tolmukad lillad, tolmukaniidid ülaosas laienenud, õiekattelehed varisevad varakult. Kõrgus 40-120 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Segametsades, metsaservades, puisniitudel. Hajusalt. Õitseb juunis, juulis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 78 | Õied kroonlehtedega | 79 |
| 79 | Õied üldkatise lehtedega ümbritsetud korvõisikutes | 80 |
| 79 | Õied pole korvõisikutes või on korvikutes, mida ei ümbritse üldkatise lehed | 85 |
| 80 | Putkõied (torujad õied) puuduvad, olemas ainult keelõied (ühekülgse krooniga õied) | |
| Mycelis muralis (L.) Dumort. - harilik jänesesalat | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed kanneljad, paljad, sageli punakad, vart ümbritsevate kõrvakestega. Õisikud enamasti viieõielised, helekollased, hõredas laiuvas liitõisikus. Kõrgus 20-70 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Varjukates metsades, parkides, raiesmikel, prahipaikadel. Tavaline. Õitseb juulis, augustis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 80 | Putkõied olemas, keelõied on ainult korvõisiku servades või puuduvad | 81 |
| 81 | Kõik õied õisikus sinised, roosad või lillad | |
| Achillea millefolium L. - harilik raudrohi | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed kaheli- või kolmelisulgjagused, üldkujult süstjad, hõlmad kitsad. Keelõied valged, harva roosad. Õisikud liitõisikutena. Kõrgus 20-70 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niitudel, karjamaadel, teeservades, murudes. Sage. Õitseb juulist oktoobrini. Märkused: Ravimtaim. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 81 | Vähemalt osa õisi kollased või valged | 82 |
| 82 | Keelõied puuduvad (õisikus ainult putkõied) | 83 |
| 82 | Keelõied õisikus olemas | |
| Achillea millefolium L. - harilik raudrohi | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed kaheli- või kolmelisulgjagused, üldkujult süstjad, hõlmad kitsad. Keelõied valged, harva roosad. Õisikud liitõisikutena. Kõrgus 20-70 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niitudel, karjamaadel, teeservades, murudes. Sage. Õitseb juulist oktoobrini. Märkused: Ravimtaim. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
|
|
| 83 | Lehed kahevärvilised: pealt rohelised, alt valgeviltjad | |
| Artemisia vulgaris L. - harilik puju | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed teravate väljalõigetega, alt valgeviltjad, pealt paljad, tumerohelised. Õisikud 2,5-3 mm laiad ja 3-4 mm pikad, rohekad. Kõrgus 50-100(150) cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Prahipaikadel, asulate ümbruses, mererannas, söötidel, umbrohuna. Sage. Õitseb juulis, augustis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 83 | Lehed pole kahevärvilised | 84 |
| 84 | Lehehõlmad üle 3 mm laiad, hambulised. Õisikud vihmavarjutaolises kännasjas liitõisikus | |
| Tanacetum vulgare L. - harilik soolikarohi | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed sulgjagused, lehehõlmad pikliksüstjad, sulgjagused, näärmetega. Õisikud ainult putkõitega, 7-12 mm läbimõõdus, kollased, tihedas kännasjas liitõisikus. Kõrgus 25-120 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Rannavallidel, rähal, tee- ja põlluservadel. Tavaline. Õitseb juulist septembrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 84 | Lehehõlmad alla 3 mm laiad. Õisikud pole kännasjas liitõisikus | |
| Chamomilla suaveolens (Pursh) Rydb. - lõhnav kummel | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed kaheli- või kolmelisulgjad, hõlmad tihedalt, kitsad. Keelõisi pole, õisikus ainult kollased putkõied. Õisikud lühikestel raagudel. Taim lõhnav. Kõrgus 10-35 cm.
Levik ja ökoloogia: Üheaastane. Õuedel, jalgteedel, tallatud kohtades, mererannal. Sage. Õitseb juulist septembrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 85 | Õied bilateraalsümmeetrilised | |
| Vicia sepium L. - aed-hiirehernes | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehekesed piklikmunajad, tipul ümarad või pisut sämpunud, kõige laiem koht alusel. Õied helelillad, 3-5-kaupa lehekaenaldes. Kaunad valminult mustad, läikivad, rippuvad. Kõrgus 30-50 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Segametsades, põlluservades, võsastikes. Tavaline. Õitseb maist augustini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 85 | Õied radiaalsümmeetrilised | 86 |
| 86 | Õied ja viljad liitsarikates | 87 |
| 86 | Õied ja viljad pole liitsarikates | 93 |
| 87 | Lehed lihtsulgjad | |
| Heracleum sibiricum L. - siberi karuputk | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed lihtsulgjad, karekarvased. Alumine sulglehekeste paar rootsuline, leherootsud renjad. Õied rohekaskollased, kroonlehed ühesuurused. Liitsarikas 10-20 karvase kiirega. Kõrgus 60-150 cm.
Levik ja ökoloogia: Kahe- või mitmeaastane. Puisniitudel, põõsastikes, teeservadel. Sage. Õitseb juunist septembrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 87 | Lehed 2-4-li sulgjad või kolmetised | 88 |
| 88 | Õied roosad | 89 |
| 88 | Õied valged | 91 |
| 89 | Sulglehekesed alla 8 mm laiad | |
| Carum carvi L. - harilik köömen | ||
| Iseloomulikud tunnused: Alumised teise järgu sulglehekeste paarid leheteljel ristina. Vars paljas. Õied valged. Liitsarikas 6-8 kiirt, mis õisiku keskel on lühemad, seetõttu näib õisik lame või nõgus. Viljad vürtsika lõhnaga. Kõrgus 30-80 cm.
Levik ja ökoloogia: Kahe- või mitmeaastane. Niitudel, teeservades, elamute ümbruses. Sage. Õitseb maist augustini. Märkused: Maitse- ja ravimtaim. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 89 | Sulglehekesed üle 8 mm laiad | 90 |
| 90 | Lehed 3-li sulgjad. Vili tiivuline | |
| Angelica sylvestris L. - harilik heinputk | ||
| Iseloomulikud tunnused: Vars ruljas. Alumised leherootsud renjad. Alumised lehed kolmelisulgjad, suure põisja tupega, sulglehekeste kinnituskohad lehe alaküljel lillakaspunased. Õied valged või roosakasvalged. Liitsarikad suured, poolkerajad, 15-30 lühikarvase kiirega. Katis puudub, osakatis koosneb paljudest lineaalsetest lehekestest. Kõrgus 50-200 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niisketel niitudel ja puisniitudel, leht- ja segametsades. Sage. Õitseb juulist septembrini. Märkused: Võib segi minna naadiga, kellel aga pole lillakaid rõngaid sulglehekeste kinnituskohtades. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 90 | Lehed kaheli kolmetised või kahelisulgjad. Vili tiibadeta | |
| Aegopodium podagraria L. - harilik naat | ||
| Iseloomulikud tunnused: Ülemised lehed kolmetised, alumised sageli kahelikolmetised, pikarootsulised, saagja servaga. Vars paljas, roheline. Lehekesed 4-10 cm pikad ja 2-5 cm laiad. Õied valged, sarikõisikus. Sarikakiired erineva pikkusega. Katis ja osakatis puuduvad. Kõrgus 50-100 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Leht- ja segametsades, niisketel niitudel, aedades, parkides, jõgede ja kraavide kallastel. Sage. Õitseb juunist septembrini. Märkused: Võib segi minna hariliku heinputkega, millel aga on varrel sõlmekohtades tumelillad rõngad. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 91 | Vili lame, servad tiivulised | |
| Angelica sylvestris L. - harilik heinputk | ||
| Iseloomulikud tunnused: Vars ruljas. Alumised leherootsud renjad. Alumised lehed kolmelisulgjad, suure põisja tupega, sulglehekeste kinnituskohad lehe alaküljel lillakaspunased. Õied valged või roosakasvalged. Liitsarikad suured, poolkerajad, 15-30 lühikarvase kiirega. Katis puudub, osakatis koosneb paljudest lineaalsetest lehekestest. Kõrgus 50-200 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niisketel niitudel ja puisniitudel, leht- ja segametsades. Sage. Õitseb juulist septembrini. Märkused: Võib segi minna naadiga, kellel aga pole lillakaid rõngaid sulglehekeste kinnituskohtades. |
|
|
| 91 | Vili pole lame, tiibadeta või tiivad ka seljal | 92 |
| 92 | Alumiste lehtede sulglehekesed alla 2 mm laiad | |
| Carum carvi L. - harilik köömen | ||
| Iseloomulikud tunnused: Alumised teise järgu sulglehekeste paarid leheteljel ristina. Vars paljas. Õied valged. Liitsarikas 6-8 kiirt, mis õisiku keskel on lühemad, seetõttu näib õisik lame või nõgus. Viljad vürtsika lõhnaga. Kõrgus30-80 cm.
Levik ja ökoloogia: Kahe- või mitmeaastane. Niitudel, teeservades, elamute ümbruses. Sage. Õitseb maist augustini. Märkused: Maitse- ja ravimtaim. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
|
|
| 92 | Alumiste lehtede sulglehekesed üle 2 mm laiad | |
| Aegopodium podagraria L. - harilik naat | ||
| Iseloomulikud tunnused: Ülemised lehed kolmetised, alumised sageli kahelikolmetised, pikarootsulised, saagja servaga. Vars paljas, roheline. Lehekesed 4-10 cm pikad ja 2-5 cm laiad. Õied valged, sarikõisikus. Sarikakiired erineva pikkusega. Katis ja osakatis puuduvad. Kõrgus 50-100 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Leht- ja segametsades, niisketel niitudel, aedades, parkides, jõgede ja kraavide kallastel. Sage. Õitseb juunist septembrini. Märkused: Võib segi minna hariliku heinputkega, millel aga on varrel sõlmekohtades tumelillad rõngad. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
|
|
| 93 | Õied valged, punased, roosad või sinakaslillad | 94 |
| 93 | Õied kollased | 99 |
| 94 | Lehed sõrmjalt jagunenud | 95 |
| 94 | Lehed sulgjalt jagunenud | 96 |
| 95 | Lehed liitlehed (koosnevad üksikutest lehekestest) | |
| Geranium robertianum L. - haisev kurereha | ||
| Iseloomulikud tunnused: Kolmetised liitlehed jaguste sulglehekestega, keskmine leheke pikema rootsuga. Hõredalt karvane. Kroonlehed roosad, ümara tipuga, kuni 1,5 cm pikad. Varred ja õieraod rõhtsate liht- ja näärmekarvadega. Taim ebameeldiva lõhnaga. Kõrgus 15-50 cm.
Levik ja ökoloogia: Ühe- või kaheaastane. Loodudel, mererannavallidel, varjukates leht- ja segametsades. Paiguti, eriti Põhja- ja Lääne-Eestis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
|
|
| 95 | Lehed sügavalt hõlmised, kuid mitte liitlehed | |
| Geranium pratense L. - aas-kurereha | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed peaaegu aluseni 7-lõhised. Kroonlehed sinised, kuni 2,2 cm pikad. Tugeva püstise kasvuga, paljuvarreline, hallikasroheline taim. Kõrgus 30-90 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Kuivadel niitudel, puisniitudel, teede ja kraavide kallastel. Tavaline. Õitseb juunist augustini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
|
|
| 96 | Õied pole valged | 97 |
| 96 | Õied valged | 98 |
| 97 | Lehed 2-4-li sulgjad | |
| Thalictrum aquilegiifolium L. - kurekell-ängelhein | ||
| Iseloomulikud tunnused: Paaritusulgjad liitlehed, lehekesed äraspidimunajad või ümarad, täkilise servaga, 5-40 mm laiad. Abilehed peened, kilejad. Tolmukad lillad, tolmukaniidid ülaosas laienenud, õiekattelehed varisevad varakult. Kõrgus 40-120 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Segametsades, metsaservades, puisniitudel. Hajusalt. Õitseb juunis, juulis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
|
|
| 97 | Lehed lihtsulgjad | |
| Geum rivale L. - ojamõõl | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed katkestunult sulgjad (osa sulglehekesi tunduvalt väiksemad), tipmine leheke teistest tunduvalt suurem. Varred püstised, karvased. Õied longus, määrdunudpunaste tupplehtede ja kreemikate või roosakate kroonlehtedega. Viljad püstised, karvased, tupplehtede ja viljade kogumiku vahele jääb tühemik. Kõrgus 25-75 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niisketel niitudel, puisniitudel, lodudes, veekogude kallastel. Tavaline. Märkused: Vahel hübridiseerub maamõõlaga. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 98 | Kroonlehti 5 või rohkem | |
| Filipendula ulmaria (L.) Maxim. - angervaks | ||
| Iseloomulikud tunnused: Paaritusulgjad liitlehed, tipmine leheke suurem kui külgmised, sageli hõlmine. Lehekesi 3-5 paari, nende vahel lisaks pisikeste lehekeste paarid. Õied viietised, kreemikasvalged, tipmise koheva õisikuna. Kõrgus 60-150 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niisketel niitudel, puisniitudel, lodudes, soodes. Tavaline. Õitseb juunis, juulis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 98 | Kroonlehti 4 | |
| Actaea spicata L. - salu-siumari | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed kahelikolmetised, lehekesed terava tipuga, sakilised. Õied väikesed, valged, neljatised, koheva pikaraolise õisikuna. Viljad mustad lihakad marjad. Kõrgus kuni 70 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Leht- ja segametsades. Tavaline. Õitseb juunis, juulis. Märkused: Mürgine. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 99 | Kroonlehti 4 | |
| Potentilla erecta (L.) Raeusch. - tedremaran | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed kolmetised, varrelehed rootsutud, suurte abilehtedega ja võivad seetõttu tunduda lehemännastena. Õied kollased, neljatised, 8-12 mm läbimõõdus, üksikult pikkadel raagudel. Risoom jäme, puituv, seest kollakas või punakas. Kõrgus 15-40 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Rabamätastel, soodes, niitudel, puisniitudel. Sage. Õitseb juunist augustini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 99 | Kroonlehti 5 või rohkem | 100 |
| 100 | Õietupp puudub | |
| Trollius europaeus L. - harilik kullerkupp | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed sõrmjad, 3-5-jagused. Taimed paljad. Õied kollased, kerajad, paljude õielehtedega. Viljad kuivad, mustad. Kõrgus 20-50 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niitudel, puisniitudel, metsaservades. Mandril paiguti, saartel harva. Õitseb mais, juunis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 100 | Õietupp olemas | 101 |
| 101 | Lehed abilehtedeta | 102 |
| 101 | Lehed abilehtedega | 104 |
| 102 | Juurmised lehed terved, varrelehed sügavalt jagunenud | 103 |
| 102 | Kõik lehed sügavalt jagunenud | |
| Ranunculus acris L. - kibe tulikas | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed sõrmjagused, lineaalsete hõlmadega. Taimed ülaosas paljad või lidus karvadega, alaosas paljad või väheste harali karvadega. Õied kollased, kuni 2 cm läbimõõdus. Õiepõhi paljas. Viljad paljad, lühikese sirge nokaga. Kõrgus 30-70 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niitudel, puisniitudel, karjamaadel, teeservades. Sage. Õitseb maist septembrini. Märkused: Kõigi tulikate kroonlehed läigivad seest. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 103 | Varre alusel nahkjad labata lehetuped | |
| Ranunculus cassubicus L. - metstulikas | ||
| Iseloomulikud tunnused: Juurmisi lehti 1 või 2, ümarneerjad, täkilise servaga, lõhestumata, 12-16 cm laiad, alt karvased. Varrelehed sõrmjagused, hõlmad hambulised. Õied kollased, 2-3 cm läbimõõdus. Õiepõhi ja viljad karvased, pika nokaga. Kõrgus 30-60 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Metsades ja puisniitudel, võsastikes. Tavaline. Õitseb mais, juunis. Märkused: Kõigi tulikate kroonlehed läigivad seest. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 103 | Varre alusel lehetuped puuduvad | |
| Ranunculus fallax (Wimmer & Gaerbn.) Kerner - virvatulikas | ||
| Iseloomulikud tunnused: Juurmisi lehti 2 või 3, vähemalt mõned neist hõlmised või sügavalt hambulised, alt karvased. Varrelehed hambulised. Õied kollased, õiepõhi veidi karvane, viljad tihedalt karvased, keskmise nokaga. Kõrgus 20-60 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niitudel, puisniitudel, võsades. Hajusalt. Õitseb mais, juunis. Märkused: Kõigi tulikate kroonlehed läigivad seest. Virvatulikas on välimuselt mets- ja kuldtulika vahepealne. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 104 | Emakakael lühike, ei jää vilja külge | |
| Potentilla anserina L. - hanijalg | ||
| Iseloomulikud tunnused: Roomava sõlmekohtadest juurduva varrega taim. Lehed katkestunult paaritusulgjad, lehekesed hambulise servaga. Õied viietised, kollased, 15-20 mm läbimõõdus, üksikult 3-10 cm pikkustel raagudel. Pikkus 10-80 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Teeservades, õuedel, mererannas. Sage. Õitseb juunist augustini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 104 | Emakakael pikk, jääb vilja külge | |
| Geum rivale L. - ojamõõl | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed katkestunult sulgjad (osa sulglehekesi tunduvalt väiksemad), tipmine leheke teistest tunduvalt suurem. Varred püstised, karvased. Õied longus, määrdunudpunaste tupplehtede ja kreemikate või roosakate kroonlehtedega. Viljad püstised, karvased, tupplehtede ja viljade kogumiku vahele jääb tühemik. Kõrgus 25-75 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niisketel niitudel, puisniitudel, lodudes, veekogude kallastel. Tavaline. Märkused: Vahel hübridiseerub maamõõlaga. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
|
|
| 105 | Lehed varrel sõlmekohtades männastena | 106 |
| 105 | Lehed pole männastena | 110 |
| 106 | Lehe serv selgelt hambuline | |
| Trientalis europaea L. - harilik laanelill | ||
| Iseloomulikud tunnused: Suuremad lehed varre tipus männasena, vahel mõned väiksemad lehed allpool vahelduvalt. Õisi 1 või 2, valged, tähtjad, peenikestel raagudel männselehtede kaenlas. Kõrgus 7-20 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Sega- ja okasmetsades. Tavaline. Õitseb juunis, juulis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 106 | Lehe serv pole hambuline | 107 |
| 107 | Varrel ainult 4 lehte ja üks õis. Vili lihakas | |
| Paris quadrifolia L. - harilik ussilakk | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed äraspidimunajad, tavaliselt 4-kaupa, vahel 5-8-kaupa männases varre tipus. Õisi üks, rohekas, väike, tipmine. Vili – sinakasmust mari. Kõrgus 15-45 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Salu-, leht- ja segametsades. Tavaline. Õitseb mais, juunis. Märkused: Mürgine. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 107 | Lehti rohkem kui 4, õisi palju. Vili kuiv | 108 |
| 108 | Lehed üle 1 cm laiad. Õied üle 1 cm läbimõõdus, kroonlehti 5 | |
| Lysimachia vulgaris L. - harilik metsvits | ||
| Iseloomulikud tunnused: Vars püstine. Lehed süstjad, vastakud või 3-4-kaupa männases. Õied kollased, üle 2 cm läbimõõdus, tipmises püramiidjas õisikus. Kõrgus 25-100 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Veekogude kallastel, kraavides, lodudes, lodumetsades, sooservades, niisketel niitudel. Sage. Õitseb juunist augustini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
|
|
| 108 | Lehed alla 1 cm laiad. Õied alla 1 cm läbimõõdus, kroonlehti 4 | 109 |
| 109 | Männases 4 lehte | |
| Galium boreale L. - värvmadar | ||
| Iseloomulikud tunnused: Varred tugevad, püstised. Lehed 4-kaupa männases, kolme selge rooga, teravneva tipuga. Lehed 1,5-3 cm pikad ja 3-5 mm laiad. Õied valged, 3-4 mm läbimõõdus. Kõrgus 20-50 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Kuivematel kasvukohtadel sage. Õitseb juunist augustini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 109 | Männases üle 4 lehe | |
| Galium mollugo L. - pehme madar | ||
| Iseloomulikud tunnused: Varred harunevad. Lehed süstjad, 1,2-2,5 cm pikad ja 2-4 mm laiad, 6-8-kaupa männases. Õisik hõre. Õied valged, 2-3 mm läbimõõdus. Õieraod pikemad kui õie läbimõõt, hoiduvad viljaajal märgatavalt harali. Kõrgus 20-80 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Metsades, põõsastikes, kallastel. Hajusalt, esineb palju harvemini kui valge madar. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 110 | Taimed nõeljate kuni soomusjate lehtedega, paljunevad eostega | |
| Lycopodium annotinum L. - kattekold | ||
| Peavars roomav, pikk. Lehed lineaalsüstjad, hoiavad rõhtsalt, lehetipp ei ahene karvaks. Eospead ühekaupa püstiste varreharude tipus, ilma varretaolise kandjata, eospea ja varre vahel selge piir. Pikkus kuni 1,2 m. Levik ja ökoloogia: Kuuse- ja segametsades. Tavaline. Mitmeaastane, paljuneb eostega. Eoseid kannab augustist septembrini. Märkused: Ainuke koldadest, mis pole Eestis kaitse all. Aga korjata teda ikka ei maksa, kuna kollad paljunevad väga aeglaselt. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 110 | Taimed teistsugused | 111 |
| 111 | Õied kroonlehtedeta | 112 |
| 111 | Õied kroonlehtedega | 134 |
| 112 | Vähemalt alumised lehed rootsuga | 113 |
| 112 | Kõik lehed rootsutud | 115 |
| 113 | Lehed paralleelsete roodudega, kõik lehed juurmised | |
| Plantago major L. - suur teeleht | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed juurmise rosetina, elliptilised kuni laimunajad, paljad, nahkjad, tumerohelised, 5-9 kaarja rooga. Õisik ruljas, 1-20 cm pikk, õisikuraag pikk. Kroonlehed valkjad, tolmukad lillad või kollased. Kõrgus 10-60 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Teede ääres, õuedel, aedades, põldudel. Sage. Õitseb juunist septembrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 113 | Lehed pole paralleelsete roodudega, lehed olemas ka varrel | 114 |
| 114 | Lehed sõrmroodsed | |
| Alchemilla vulgaris L. - harilik kortsleht | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed ümarneerjad, voldilised, hõlmad sakilise servaga, võivad olla mitmeti karvastunud. Õied pisikesed, kollakad, kerajate tipmiste õisikutena. Kõrgus 5-60 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niitudel, teeservades. Tavaline. Õitseb maist juulini. Märkused: Jaotatakse Eestis 23 väga sarnaseks pisiliigiks. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 114 | Lehed sulgroodsed või ühe rooga | |
| Rumex acetosa L. - hapu oblikas | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed noolja alusega, lehed ja varred meeldiva hapu maitsega. Õisikuraod harunemata, õisik hõre. Kõrgus 30-100 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niitudel, kallastel, põõsastikes, teeservadel. Sage. Õitseb maist augustini. Märkused: Kasutatakse rohelise supi tegemiseks. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 115 | Õied radiaalsümmeetrilised (vaadake tähelepanelikult õit või vilja tugeva luubiga) | 116 |
| 115 | Õied pole radiaalsümmeetrilised | 117 |
| 116 | Varred lehistumata (varre alusel labata lehetuped). Õisik külgmine, näib asuvat umbes varre keskkohas, sest pikk püstine ruljas õisiku kandeleht tundub varre pikendusena | |
| Juncus effusus L. - harilik luga | ||
| Iseloomulikud tunnused: Alumised labata lehetuped punakaspruunid. Õisik külgmine, näib asuvat umbes varre keskosas, sest püstine ruljas õisiku kandeleht tundub varre pikendusena. Õisik haraline, õisikuraod ebavõrdse pikkusega. Kupar roostepruun. Kõrgus 30-120 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Soostunud niitudel, veekogude kallastel, teeservades, sageli koos keraloaga. Tavaline. Õitseb juunis, juulis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 116 | Varred lehistunud. Õisik tipmine. Õisiku kandeleht suhteliselt lühike, allakäändunud, ei näi varre pikendusena | |
| Juncus compressus Jacq. - lapik luga | ||
| Iseloomulikud tunnused: Taim tumeroheline. Vars alusel lapik. Juurmisi lehti palju, nõrgalt renjad. Varrelehti üks. Õisiku kandeleht õisikust pikem. Kupar helepruun, kerajas, õielehtedest poole pikem. Kõrgus 10-30 cm
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niisketel niitudel, teeservadel, veekogude kallastel. Tavaline. Õitseb juunist augustini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 117 | Varred seest säsikad (pole õõnsad), kolmnurksed kuni ümarad, ilma sõlmekohtadeta (CYPERACEAE - LÕIKHEINALISED) | 118 |
| 117 | Varred alati seest õõnsad, alati ümarad, selgete sõlmekohtdega (POACEAE - KÕRRELISED) | 122 |
| 118 | Õisik pikkade, valgete siidjate õiekattekarvadega | |
| Eriophorum vaginatum L. - tupp-villpea | ||
| Iseloomulikud tunnused: Tihedate puhmikutena kasvav risoomvõsunditeta taim. Alumised lehetuped punakaspruunid. Varre keskosas 1-2 peaaegu labata avarat lehetuppe. Juurmised lehed 1-2 mm laiad, kolmekandilised, jäigad, varrest lühemad. Varre tipus üks pähik. Pähik 1,4-2 cm pikk. Õiekattekarvad 1,5-3 cm pikad, valkjad. Kõrgus 15-50 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Rabades, siirdesoodes, rabastuvates metsades. Sage, läänesaartel haruldane. Õitseb aprillis, mais. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 118 | Õisik pole valgete siidjate karvadega (õiekattekarvad puuduvad või on väga lühiksed) | 119 |
| 119 | Õied kahesoolised, emakate ja tolmukatega (luup!). NB! See on raskesti jälgitav tunnus. Kui jääte hätta, vaadake üle siin välja tulevate liikide pildid ja otsustage pildi järgi | |
| Scirpus sylvaticus L. - metskõrkjas | ||
| Iseloomulikud tunnused: Kasvab hõredate kogumikena. Lehed 0,5-1,9 cm laiad, helerohelised kuni tumerohelised, kahekurrulised. Varred püstised. Enamik pähikuid 2 või 3-kaupa, raotud, 3-4 mm pikad. Õiekattekarvad pähklikese pikkused. Kõrgus 50-100 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Kraavides, lodumetsades, veekogude kallastel. Tavaline. Õitseb maist juulini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 119 | Õied ühesoolised, tolmukate või emakatega | 120 |
| 120 | Põisikud vähemalt osaliselt karvased (luup!) | |
| Carex hirta L. - karvane tarn | ||
| Iseloomulikud tunnused: Kasvab hõredate kogumikena. Taim üleni karvane. Alumised lehetuped pruunikaspunased, võrkkiududega. Lehed 2-5 mm laiad, heledamad hallikasrohelised, kahekurrulised. Õisik hõre, isaspähikuid 2 või 3, emaspähikuid 2-4, püstised, piklikud. Alumise emaspähiku kandeleht õisiku pikkune. Põisiku katteleht punakaspruun, heledama servaga, pika ogatipuga, põisikust lühem. Põisik karvane, valminult pruun, aheneb sujuvalt pikaks kahehambaliseks nokaks. Kõrgus 15-60 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Veekogude kallastel, teeäärtes, nõlvadel. Harilik. Õitseb mais, juunis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 120 | Põisikud paljad, karvad vahel noka servades | 121 |
| 121 | Vähemalt alumine pähik rippuv | |
| Carex riparia Curtis - kallastarn | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed alt, sageli ka pealt sinakashallid, 8-15 mm laiad. Lehetuped pruunid või punakaspruunid, ümarad. Isaspähikuid 3-5, ligistikku. Emaspähikuid 2-4, ruljad, 2-7 cm pikad. Alumise emaspähiku kandeleht õisikust pikem. Põisik tume-rohekaspruun, läigib, lühikese kahehambalise nokaga, asetseb poolpüstiselt. Põisiku katteleht tumepruun, ogatipuga, põisiku pikkune. ÕRGUS 60-150 CM.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Soodes, soostunud niitudel, kraavides. Paiguti. Õitseb mais, juunis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 121 | Pähikud pole rippuvad | |
| Carex flava L. - kollane tarn | ||
| Iseloomulikud tunnused: Kasvab puhmikutena. Lehed kollakasrohelised, 3-5 mm laiad, lamedad kuni kahekurrulised. Isaspähikuid üks, kuni 5 mm pikkuse raoga. Emaspähikuid 2 või 3, ümarad, 0,8-2 cm pikad, asuvad tihedalt, vahel alumine teistest eemal. Alumise emaspähiku kandeleht õisikust pikem. Põisiku katteleht punakaspruun, mõnikord heleda servaga, põisikust lühem. Põisik valminult kollane, aheneb umbes poole põisiku pikkuseks kõverdunud nokaks. Kõrgus 20-50 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Madalsoodes, niisketel niitudel. Tavaline. Õitseb mais. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 122 | Õisik täha sarnane, süstjas kuni ovaalne | 123 |
| 122 | Õisik harunenud pööris | 127 |
| 123 | Pähikud oheteta | |
| Lolium perenne L. - karjamaa-raihein | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed 3-6 mm laiad, veidi renjad, siledad, alt tugevasti läikivad. Keeleke kuni 1 mm pikk. Kõrvakesed sirpjad, lühikesed. Õisikud lapikud, pähikud kinnituvad varrele kitsama servaga, kollakasrohelised või lillakad. Kõrgus 30-60 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Tallatud kohtadel, rohtunud teedel, teeäärtel, kultuurtaimena karjamaadel ja murudes. Hajusalt. Õitseb maist oktoobrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 123 | Pähikud ohetega | 124 |
| 124 | Pähikud ümber kogu varre | 125 |
| 124 | Pähikud varre vastaskülgedel | |
| Lolium perenne L. - karjamaa-raihein | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed 3-6 mm laiad, veidi renjad, siledad, alt tugevasti läikivad. Keeleke kuni 1 mm pikk. Kõrvakesed sirpjad, lühikesed. Õisikud lapikud, pähikud kinnituvad varrele kitsama servaga, kollakasrohelised või lillakad. Kõrgus 30-60 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Tallatud kohtadel, rohtunud teedel, teeäärtel, kultuurtaimena karjamaadel ja murudes. Hajusalt. Õitseb maist oktoobrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
|
|
| 125 | Tähk munajas | |
| Anthoxanthum odoratum L. - lõhnav maarjahein | ||
| Iseloomulikud tunnused: Kasvab väikeste mätastena, hõõrudes meeldiva kumariini lõhnaga. Lehed 2-6 mm laiad, lühikesed. Kõrvakesed karvased, punakad. Keeleke 2 mm, tömp, tipus narmastunud. Õisik 4-7 cm pikk, alusel sageli lünklik, kollakasroheline. Kõrgus 20-50 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Kuivematel niitudel, nõlvadel, hõredates metsades. Tavaline. Õitseb maist juulini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 125 | Tähk ruljas | 126 |
| 126 | Mõlemad libled ohtega. Tolmukapead sinised | |
| Phleum pratense L. - harilik timut | ||
| Iseloomulikud tunnused: Hõredapuhmikuline taim. Kõrs alusel vahel veidi paksenenud. Lehed 3-10 mm laiad, kahvaturohelised, noorelt rullunud. Keeleke teritunud tipuga. Õisik 3-20 cm pikk, kuni 8 mm läbimõõdus. Õisik ühtlaselt ruljas, painutamisel hõlmu ei teki. Kõrgus 30-100 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Rohumaadel, niitudel, teeäärtel, põldheinana kultuuris. Sage. Õitseb juunist septembrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 126 | Libled oheteta (ohted välissõkaldel). Tolmukapead kollased kuni oranžid | |
| Alopecurus pratensis L. - aas-rebasesaba | ||
| Iseloomulikud tunnused: Väikeste mätastena kasvav rohiroheline taim. Lehed 3-10 mm laiad, keeleke sama pikk kui lai. Õisik sale, mõlemast otsast ahenev, painutamisel annab pikki, ebakorrapäraseid pikkade ohetega sagaraid. Kõrgus 50-100 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niitudel, puisniitudel, teeservadel, ka kultuuris. Tavaline. Õitseb mais, juunis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 127 | Tugevad risoomiga taimed, pilliroo moodi, sageli üle 2 m kõrged, vars 0,5-1 cm läbimõõdus | |
| Phragmites australis (Cav.) Trin. ex Steud. - harilik pilliroog | ||
| Iseloomulikud tunnused: Pika, 1-3 cm jämeduse roomava risoomiga taim. Keelekese asemel karvaring. Lehed 2-5 cm laiad, hallikasrohelised. Õisik kuni 50 cm pikk, tihe, rohkepähikuline. Pähikud tumevioletjad, 6-9 mm pikkuste sirgete karvadega. Kõrgus 80-400 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Veekogude kaldavees ja kallastel, rabaservadel, rabastuvates metsades. Sage. Õitseb juulis, augustis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 127 | Taimed väiksemad, ei meenuta pilliroogu, vars peenem | 128 |
| 128 | Pähikud ohetega | 129 |
| 128 | Pähikud oheteta | 131 |
| 129 | Pähikud 2 õiega | |
| Deschampsia cespitosa (L.) P. Beauv. - luht-kastevars | ||
| Iseloomulikud tunnused: Tumeroheline, väga tihedaid ja suuri mättaid moodustav taim. Lehed lamedad, pealt väga sügavate ja karedate roodudega. Keeleke 3-6 mm pikk. Õisik hõbedaläikene, kuni 20 cm pikk. Kõrgus 30-100 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Soostunud niitudel, karjamaadel, teeäärtel, raiesmikel. Sage. Õitseb juunis, juulis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 129 | Pähikus rohkem kui 2 õit | 130 |
| 130 | Ohe kaarjas või põlvjas | |
| Helictotrichon pubescens (Huds.) Pilg. - aaskaerand | ||
| Iseloomulikud tunnused: Hõremurusalt kasvav taim. Lehed pehmed, alumised lehetuped ja lehed harali karvadega. Keeleke 2-6 mm pikk. Ohted põlvjad, pikad. Kõrgus 30-90 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niitudel, puisniitudel, teeäärtel. Tavaline. Õitseb juunis, juulis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 130 | Ohe sirge | |
| Dactylis glomerata L. - harilik kerahein | ||
| Iseloomulikud tunnused: Moodustab mättaid. Lehetuped tugevalt lapikud, lehed 10 mm laiad, hallikasrohelised, noorelt pikuti kahekorra, hiljem renjad. Õisik püstine, sagaraline, heleroheline või lillakas. Välissõkal väikese ohtega. Kõrgus 30-120 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niitudel, teede ääres, võsastikes. Sage. Õitseb maist augustini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 131 | Õisik tihe, kas piklik-ruljas ja täha moodi või munajahõlmine | 132 |
| 131 | Õisik hõre, püramiidja väliskujuga | 133 |
| 132 | Pähikud 2-õielised, varrel ühe reana, õisik piklik, harunemata | |
| Melica nutans L. - longus helmikas | ||
| Iseloomulikud tunnused: Hõredate kogumikena kasvav taim. Alumised lehetuped purpurpunased, labata või lühikese labaga. Lehed 3-5 mm laiad, pealt hõredalt karvased, noorelt rullunud. Keeleke 1 mm pikk, tömp. Õisik ühekülgne. Pähikud lillakad, ühekülgselt rippuvad, lapikud. Kõrgus 30-70 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Varjukates leht- ja segametsades. Tavaline. Õitseb mais, juunis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 132 | Pähikus 2 või rohkem õit, õisik haruneb | |
| Dactylis glomerata L. - harilik kerahein | ||
| Iseloomulikud tunnused: Moodustab mättaid. Lehetuped tugevalt lapikud, lehed 10 mm laiad, hallikasrohelised, noorelt pikuti kahekorra, hiljem renjad. Õisik püstine, sagaraline, heleroheline või lillakas. Välissõkal väikese ohtega. Kõrgus 30-120 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niitudel, teede ääres, võsastikes. Sage. Õitseb maist augustini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
|
|
| 133 | Risoome pole. Kõik võrsed viljuvad. Pähikud alla 4 mm pikad | |
| Poa nemoralis L. - salunurmikas | ||
| Iseloomulikud tunnused: Hõredate puhmastena kasvav heleroheline taim. Kõrs peenike, ümar. Lehed 1-2 mm laiad, pikalt teritunud tipuga, hoiavad rõhtsalt. Keeleke puudub või on väga lühike. Lehetuped ruljad. Õisik 5-12 cm pikk, hõre.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Leht- ja segametsades, võsastikes. Tavaline. Õitseb juunis, juulis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 133 | Risoomidega, nii õitsvate kui mitteõitsvate võsudega. Pähikud u. 4 mm pikad | |
| Poa pratensis L. - aasnurmikas | ||
| Iseloomulikud tunnused: Alumised lehetuped lapikud, siledad. Lehed 2-6 mm laiad, tipus järsult paadikujuliselt ahenevad. Keeleke 0,1-1 mm pikk, tömp. Õisik piklik, tihe, kuni 10 cm pikk, harud 3-7-kaupa männases. Pähikus õie alusel kähar karvatutt. Kõrgus 30-90 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Karjamaadel, niitudel, teeäärtel, hõredates metsades, kesadel, põldudel. Sage. Õitseb juunis, juulis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 134 | Õied üldkatisega ümbritsetud korvõisikutes | 135 |
| 134 | Õied pole üldkatisega ümbritsetud korvõisikutes | 139 |
| 135 | Kõik õied keele taolised (keelõied, asümmeetrilised) | |
| Scorzonera humilis L. - madal mustjuur | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed süstjad või lineaalsüstjad, tipu suunas pikalt ahenevad, terveservalised, tumerohelised, üsna jäigad. Enamik lehti juurmised, varrelehti 1-3, juurmistest väiksemad. Õisikud suured, kollased, 4 cm läbimõõdus. Kõrgus 15-60 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niitudel, puisniitudel, rannaniitudel ja loodudel, kuivades männikutes. Tavaline, peamiselt Põhja- ja Lääne-Eestis. Õitseb maist juulini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 135 | Putkõied olemas, keelõied puuduvad või on ainult korvõisiku servas | 136 |
| 136 | Kõik õied korvõisikus erekollased kuni kahvatukollased | |
| Tussilago farfara L. - harilik paiseleht | ||
| Iseloomulikud tunnused: Õisikud üksikult, kuldkollased, pärast õitsemist longus. Vars kaetud pisikeste soomusjate võrkvillaste lehtedega. Risoom pikk. Juurmised lehed südajad, hambulised, alt tihedalt valgeviltjad, pealt tumerohelised, paljad, ilmuvad peale õitsemist. Kõrgus 5-30 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Kraavikallastel, nõlvadel, mererandadel, liivasel või savikal pinnasel, põldudel ja aedades umbrohuna. Sage. Õitseb aprillis, mais. Märkused: Ravimtaim. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 136 | Vähemalt mõned õied pole kollased | 137 |
| 137 | Lehed sirge kuni südaja alusega | |
| Arctium tomentosum Mill. - villtakjas | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed suured, munajad, pikarootsulised. Korvõisikud kerajad, varte tippudes kännasjate liitõisikutena. Õied purpurpunased, üldkatise lehekestest pikemad. Õisikud kerajad, 2-3 cm läbimõõdus. Üldkatis enamasti tihedalt võrkvillane, sisemised üldkatise lehekesed sageli punakad. Kõrgus 50-200 cm.
Levik ja ökoloogia: Kaheaastane. Kõnnumaadel, teeservades, parkides, õuedes, jõekallastel. Sage. Õitseb juulist septembrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 137 | Lehed rootsu suunas aheneva alusega | 138 |
| 138 | Kõik õied roosad (lillakad) | |
| Centaurea jacea L. - arujumikas | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed kuni 2 cm laiad, teravatipulised, pisut karvased, terved või ainult alumised veidi lõhestunud. Üldkatis helepruun, pole tipus kuigivõrd lõhestunud. Õied punakaslillad. Kõrgus 20-90 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niitudel, puisniitudel, loodudel. Sage. Õitseb juulist septembrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 138 | Keskmised õied kollased, servmised lillakad | |
| Erigeron acer L. - jaani-õnnehein | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed piklikud, karvased, terve või hõredalt hambulise servaga. Õisikute läbimõõt 6-12 mm, keelõied lillakad, püstised, putkõitest kuni kaks korda pikemad. Putkõied kollased. Kõrgus 15-50 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Kuivadel loodudel, liivikutel, metsades, nõlvadel, prahipaikadel. Tavaline. Õitseb juunis, juulis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 139 | Õied bilateraalsümmeetrilised | 140 |
| 139 | Õied radiaalsümmeetrilised | 141 |
| 140 | Leheserv hambuline kuni hõlmine | |
| Viola mirabilis L. - imekannike | ||
| Iseloomulikud tunnused: Kevadel ainult juurmised lehed, õied nende kaenlas. Suvel arenevad ilma kroonita, kuid viljuvate õite ja lehtedega varred. Juurmised lehed suured, helerohelised, 5-10 cm pikad ja 3-8 cm laiad, õhukesed, peaaegu paljad, laisüdajad kuni neerjad. Kevadised õied roosakaslillad, roheka kannusega, lõhnavad, viljatud. Kõrgus 6-25 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Segametsades, puisniitudel. Tavaline. Õitseb mais, juunis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 140 | Leheserv terve (või lehed õitseajal puuduvad) | |
| Polygala amarella Crantz - mõru vahulill | ||
| Iseloomulikud tunnused: Juurmised lehed kodarikuna, mõlajad, õitsemise ajal olemas. Varrelehed alumistest lehtedest väiksemad, süstjad. Õied sinised, pikas tipmises õisikus. Kõrgus 5-20 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niitudel, puisniitudel, karjamaadel. Tavaline. Õitseb maist augustini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 141 | Vähemalt alumised lehed sirge, südaja või noolja alusega | 142 |
| 141 | Kõik lehed ümara või aheneva alusega | 145 |
| 142 | Lehti 2 (harva 1), paralleelsete roodudega | |
| Maianthemum bifolium (L.) Schmidt - leseleht | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehti 2 (harva 1), lühirootsulised, piklikmunajad, südaja alusega, heledamad rohelised, kuni 10 cm pikad ja 5 cm laiad. Õisik tipmine 10-30-õieline kobar. Õied väikesed, valged, lõhnavad. Viljad punased marjad. Kõrgus 10-25 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Kuuse-, männi- ja segametsades, võsastikes. Sage. Õitseb maist juulini. Märkused: Mürgine. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 142 | Lehti rohkem kui 2, pole paralleelsete roodudega | 143 |
| 143 | Tupp puudub | |
| Caltha palustris L. - harilik varsakabi | ||
| Iseloomulikud tunnused: Vars harunenud, õõnes. Varrelehed vahelduvad, lühirootsulised või rootsutud. Juurmised pikarootsulised, lehed neerjad, täkilise servaga, läikivad. Õiekate lihtne (rohelisi tupplehti pole), kollane, õielehed ümarad, õite läbimõõt 2-4 cm. Kõrgus 15-40 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Veekogude kallastel, soodes, niisketel niitudel. Sage. Õitseb aprillis, mais. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 143 | Tupp olemas | 144 |
| 144 | Juurmised lehed ümarneerjad, hõlmadeta, 12-16 cm laiad, serv hambuline, alus südajas | |
| Ranunculus cassubicus L. - metstulikas | ||
| Iseloomulikud tunnused: Juurmisi lehti 1 või 2, ümarneerjad, täkilise servaga, lõhestumata, 12-16 cm laiad, alt karvased. Varrelehed sõrmjagused, hõlmad hambulised. Õied kollased, 2-3 cm läbimõõdus. Õiepõhi ja viljad karvased, pika nokaga. Kõrgus 30-60 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Metsades ja puisniitudel, võsastikes. Tavaline. Õitseb mais, juunis. Märkused: Kõigi tulikate kroonlehed läigivad seest. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
|
|
| 144 | Juurmised lehed ümarad, hõlmised või sügavate sisselõigetega, väiksemad, alus nõrgalt südajas või sirge | |
| Ranunculus fallax (Wimmer & Gaerbn.) Kerner - virvatulikas | ||
| Iseloomulikud tunnused: Juurmisi lehti 2 või 3, vähemalt mõned neist hõlmised või sügavalt hambulised, alt karvased. Varrelehed hambulised. Õied kollased, õiepõhi veidi karvane, viljad tihedalt karvased, keskmise nokaga. Kõrgus 20-60 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niitudel, puisniitudel, võsades. Hajusalt. Õitseb mais, juunis. Märkused: Kõigi tulikate kroonlehed läigivad seest. Virvatulikas on välimuselt mets- ja kuldtulika vahepealne. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
|
|
| 145 | Õitsvad varred lehtedeta (vahel väikeste kandelehekestega), kõik lehed varre alusel juurmise kodarikuna | 146 |
| 145 | Õitsvad varred lehistunud | 147 |
| 146 | Õied rootsutud, ruljate tähkõisikute või ümarate nuttidena | |
| Plantago major L. - suur teeleht | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed juurmise rosetina, elliptilised kuni laimunajad, paljad, nahkjad, tumerohelised, 5-9 kaarja rooga. Õisik ruljas, 1-20 cm pikk, õisikuraag pikk. Kroonlehed valkjad, tolmukad lillad või kollased. Kõrgus 10-60 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Teede ääres, õuedel, aedades, põldudel. Sage. Õitseb juunist septembrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
|
|
| 146 | Õied rootsulised, üksikult või õisikutena | |
| Pyrola rotundifolia L. - ümaralehine uibuleht | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed ümarad, pealt läikivad. Õied valged või roosakad, lõhnavad. Emakakael pikk, kõverdunud, ulatub õiest kaugele välja. Tupplehed 2-3 korda kroonlehtedest lühemad, tagasikäänduvate tippudega. Kõrgus 15-30 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Metsades ja põõsastikes. Tavaline. Õitseb juunis, juulis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 147 | Kroonlehed vähemalt alusel kokku kasvanud | 148 |
| 147 | Kroonlehed vabad | 154 |
| 148 | Lehed ja varred täiesti paljad, õied pole sinised | |
| Polygonatum multiflorum (L.) All. - mitmeõiene kuutõverohi | ||
| Iseloomulikud tunnused: Vars ümar. Lehed elliptilised, alusel järsult ahenevad, lühirootsulised, 10-15 cm pikad, 3-6 cm laiad. Õied 2-4-kaupa lehtede kaenlas, ei lõhna. Õiekate valge, 1,5-2 cm pikk, 2-6 mm lai, ruljas. Mari kerajas, sinakasmust. Kõrgus 40-90 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Lubjalembene, sagedam Lääne-Eestis, mujal paiguti. Ilutaimena aedades. Õitseb juunis. Märkused: Mürgine. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 148 | Lehed ja/või vähemalt varred karvased (kui paljad, siis õied sinised) | 149 |
| 149 | Õied hele- kuni tumekollased | 150 |
| 149 | Õied pole kollased | 151 |
| 150 | Kroon ruljas, krooni tipmd sirged | |
| Symphytum officinale L. - harilik varemerohi | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed varrele laskuvad, mistõttu vars tundub tiivuline. Ülemised lehed rootsutud. Lehed karedad. Õied lillad, krooni tipmed väljapoole käändunud. Kroon tupest poole pikem. Kõrgus 30-100 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niisketel niitudel, veekogude kallastel, põldude ja teede ääres. Hajusalt, peamiselt mandril. Õitseb juunis, juulis. Märkused: Mürgine. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 150 | Kroon pole ruljas, kroonlehed hoiavad laiali | |
| Verbascum thapsus L. - üheksavägine | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed hallikad, mõlemalt poolt viltkarvased, piklikelliptilised. Varrelehed laskuvad. Õied kollased, tolmukaniidid punakad. Õisik pikk, tihe, tipmine. Kõrgus 30-180 cm
Levik ja ökoloogia: Kaheaastane. Teeservadel, kruusakarjäärides jm. kuival, kivisel ja kruusasel pinnal. Paiguti, tavalisem Põhja- ja Lääne-Eestis. Õitseb juunist augustini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 151 | Õied üle 1 cm läbimõõdus, pole helesinised kollase neeluga | |
| Symphytum officinale L. - harilik varemerohi | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed varrele laskuvad, mistõttu vars tundub tiivuline. Ülemised lehed rootsutud. Lehed karedad. Õied lillad, krooni tipmed väljapoole käändunud. Kroon tupest poole pikem. Kõrgus 30-100 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niisketel niitudel, veekogude kallastel, põldude ja teede ääres. Hajusalt, peamiselt mandril. Õitseb juunis, juulis. Märkused: Mürgine. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
|
|
| 151 | Õied alla 1 cm läbimõõdus, helesinised, neel (keskosa) kollane | 152 |
| 152 | Tupp ühepikkuste sirgete, tipu poole suuntud lidus karvadega (luup!) | |
| Myosotis scorpioides L. - soo-lõosilm | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed lineaalsüstjad, veidi karedad. Varred kandilised. Õied helesinised, neelus kollaste mühksoomustega, 7-10 mm läbimõõdus, ratasjad Õietupe alusel lidus karvad. Õietupp lõhestunud kolmandikuni pikkusest, tupe tipmed kolmnurksed. Alumised viljaraod tupest kuni kaks korda pikemad. Kõrgus 10-50 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Veekogude kallastel, kraavides, niisketel niitudel ja puisniitudel. Tavaline. Õitseb maist juulini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 152 | Tupp konksja tipuga karvadega või karvad kahesugused: mõned eemalehoiduvad, konksjatipulised, teised lühemad, peenemad, konksja tiputa | 153 |
| 153 | Mitmeaastane. Õied 5-10 mm läbimõõdus | |
| Myosotis sylvatica Hoffm. - mets-lõosilm | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed lineaalsüstjad, veidi karedad. Varred alumises kolmandikus harunenud. Õied helesinised, neelus kollaste mühksoomustega, 6-10 mm läbimõõdus, ratasjad. Õietupe alusel harali karvad. Viljaraag tupe pikkune või alumistel õitel 2 korda pikem. Kõrgus 15-40 cm.
Levik ja ökoloogia: Kahe- või mitmeaastane. Parkides, hõredamates segametsades, elamute läheduses, aedades ilutaimena. Hajusalt. Õitseb maist juulini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 153 | Üheaastane. Õied kuni 5 mm läbimõõdus | |
| Myosotis arvensis (L.) Hill - põld-lõosilm | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed lineaalsüstjad, veidi karedad. Õied helesinised, neelus kollaste mühksoomustega, 2-3 mm läbimõõdus, ratasjad. Õisik lehistumata, enamasti lühem kui varre alumine osa. Viljaraod püstised, enamasti 2 korda nii pikad kui tupp. Kõrgus 15-50 cm.
Levik ja ökoloogia: Ühe- või kaheaastane. Põllu- ja aiaumbrohi, teede ääres, kuivematel niitudel. Sage. Õitseb maist oktoobrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 154 | Õied tume- kuni helekollased | |
| Iris pseudacorus L. - kollane võhumõõk | ||
| Iseloomulikud tunnused: Vars veidi lame, säsiga. Lehed mõõkjad, lailineaalsed, peaaegu varte pikkused, 2(3) cm laiad. Õied kollased, 2-5-kaupa tipmises õisikus, lõhnata. Kõrgus 70-100 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Lodumetsades, veekogude kallastel, madalsoodes. Hajusalt. Õitseb juunis, juulis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 154 | Õied pole kollased | |
| Epilobium angustifolium L. - ahtalehine põdrakanep | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed vahelduvad, süstjad, alt sinakasrohelised. Vars ruljas, paljas, enamasti harunemata. Õied longus, lillakasroosad, 2,5-3 cm läbimõõdus, pika tipmise õisikuna. Kõrgus 60-150 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Valgusrikastes metsades, raiesmikel, kuivendatud rabades, põlendikel. Sage. Õitseb juunist septembrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
