1 | Lehed nõeljad (okkad) või soomusekujulised | 2 |
1 | Lehed tavalised, pole nõeljad ega soomusekujulised | 6 |
2 | Põõsad, kuni 3 m kõrged | |
Pinus mugo Turra - mägimänd | ||
Iseloomulikud tunnused: 20 cm kõrgune maapinnal
laiuv põõsas kuni 10(–20) m kõrgune puu. Okkad
3-8 cm pikad, tumerohelised, tömbitipulised, veidi kõverdunud,
2-kaupa, kinnituvad võrsele väga tihedalt. Käbid
kastanpruunid, läikivad, 2-6 cm pikad, valminud käbil kõik
soomused avanevad. Pungad oranžikaspruunid, suured, kaetud rohke
vaiguga. Levik ja ökoloogia: Eestis ilupuuna aedaes ja parkides, kasutatakse ka karjääride metsastamisel ja nõlvade kinnistamiseks. Levinud Kesk- ja Lõuna-Euroopa mägedes. | ||
2 | Puud, täiskasvanult üle 3 m kõrged | 3 |
3 | Okkad 2-5-kaupa või suuremate kimpudena väikestel lühivõrstel | 4 |
3 | Okkad üksikult | 5 |
4 | Okkad suuremate kimpudena väikestel lühivõrsetel | |
Larix decidua Mill - euroopa lehis | ||
Iseloomulikud tunnused: Puu, kuni 30-40 m kõrge.
Okkad 1,5-3 cm pikad, helerohelised, tihedate kimudena lühivõrsetel,
hilissügiseni rohelised, varisevad. Käbi seemnesoomused
väljast paljad, kattesoomused ulatuvad seemnesoomuste vahelt
välja. Käbid 3-4 cm pikad. Levik ja ökoloogia: Eestis sageli ilupuuna parkides ja aedades, ka metsakultuurina. Pärit Kesk-Euroopast. Õitseb varakevadel. Märkused: Eestis hübridiseerub vahel siberi lehisega. | ||
4 | Okkad 2-5-kaupa | |
Pinus sylvestris L. - harilik mänd | ||
Iseloomulikud tunnused: Puu, kuni 40 m kõrge. Okkad
2-kaupa, sinakasrohelised, teravatipulised, kinnituvad võrsele
suhteliselt hõredalt. Käbid tuhmid, pruunid, alumised
soomused ei avane. Pungad punakaspruunid, harva veidi vaigused. Levik ja ökoloogia: Eestis laialt levinud metsapuu liivmullal ja rabastuval pinnasel. Õitseb mais, juunis. Levinud Euroopas ja Aasias. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) | ||
5 | Okkad pole lamedad, kinnituvad okstele hajusalt | |
Picea abies (L.) H.Karst. - harilik kuusk | ||
Iseloomulikud tunnused: Puu, kuni 48 m kõrge. Okkad
1,5-2,5 cm pikad, veidi torkavad, tumerohelised, igal neljal tahul
kahe heledama triibuga, kinnituvad oksale rootsukesega. Käbid
10-15cm pikad. Levik ja ökoloogia: Eestis sage metsapuu, kasvatakse ka ilupuuna ja hekina. Õitseb mais, juunis. Levinud Põhja- ja Kesk-Euroopas. Märkused: Palju aretatud iluvorme. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) | ||
5 | Okkad lamedad, kinnituvad okstele kahe vastaku reana | |
Taxus baccata L. - harilik jugapuu | ||
Iseloomulikud tunnused: Puu, kuni 15(20) m kõrge.
Okkad pehmed, 1,8-3,5 cm pikad ja 2-2,5 mm laiad, lamedad, teravneva
tipuga, pealt tumerohelised, alt heledamad, ilma triipudeta, lühikese
rootsu ja lühikese ogaja tipuga. Puit ilma vaiguta. Vili punane,
karikjas, lihaka rüüga. Levik ja ökoloogia: Eestis looduslikult Lääne-Eesti rannikupiirkonnas ja saartel soostunud kuuse-segametsades, kasvatatakse ka ilupuuna. Põhilevila Kesk-Euroopa mägedes, Aasias ja Põhja-Aafrikas. Eestis on levila kirdepiiril ja siin külmaõrn. Eestis sisemaal ilupuudeks istutatud taimedel võtab külm külmadel talvedel sageli lumest väljaulatuvad ladvapungad ära, nii et alles jäävad jugapuu põõsad. Looduskaitseline seisund: LK II kategooria, Eesti Punane Raamat (2008) ohukategooria - tähelepanu vajavad Märkused: Kogu taim mürgine, v.a. viljarüü. Taluvad hästi pügamist. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) | ||
6 | Lehed vastakud | 7 |
6 | Lehed vahelduvad või männases | 11 |
7 | Lihtlehed, selgete hõlmadega | |
Acer platanoides L. - harilik vaher | ||
Iseloomulikud tunnused: Puu, kuni 30 m kõrge.
Vanemate puude tüvi kaetud tumehalli peenerõmelise
korbaga. Lehed pealt ja alt ühesuguselt rohelised, lehed
viiehõlmalised, hõlmad teravatipulised, üksikute
teravate hammastega, sügisel lähevad kollaseks või
punaseks. Leheroots sisaldab piimmahla. Õitseb enne lehtede
täielikku puhkemist. Õied kollakasrohelised. Õiekobar
lai, püstine. Vilja tiivad ühinevad nürinurkselt,
tiibade sisemised servad moodustavad kaare. Levik ja ökoloogia: Eestis tavaline leht- ja segametsades, sageli ilupuuna parkides ja aedades. Levinud Kesk- ja Põhja-Euroopas, kasvab ka Balkanil, Väike-Aasias ja Iraanis. Õitseb mais, enne lehtede täielikku puhkemist. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) | ||
7 | Liitlehed või terved (ilma sisselõigeteta) lihtlehed | 8 |
8 | Liitlehed | 9 |
8 | Lihtlehed | |
Syringa vulgaris L. - harilik sirel | ||
Iseloomulikud tunnused: Põõsas, kuni 7(10) m
kõrge. Lehed vastakud, 8-10 cm pikad, südajad,
tumerohelised, terveservalised, siledad. Õied lillad või
valged, neljatised, torujad, lõhnavad, 10-25 cm pikkustes
püstistes, enamasti kahekaupa asetsevates õisikutes. Vili
pruun, väike piklik kupar. Levik ja ökoloogia: Väga levinud ilupõõsas parkides, aedades ja vanade talude juures, metsistub. Looduslikult Kagu-Euroopa kivistel nõlvadel tihnikutes, mujal istutatud ja metsistunud ning naturaliseerunud. Õitseb mais, juunis. Märkused: Väga palju erinevaid sorte. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) | ||
9 | Lehed sõrmjad | |
Aesculus hippocastanum L. - harilik hobukastan | ||
Iseloomulikud tunnused: Puu, kuni 30 m kõrge.
Sõrmjate pikarootsuliste liitlehtedega, lehekesed 10-20 cm
pikad. Õied ebakorrapärased, valged, punakate laikudega,
püstises koonusjas õisikus. Vili ogaline, kerajas, avaneb
kolme praoga, 1-3 seemnega. Pähklitaoline seeme tumepruun,
läikiv. Levik ja ökoloogia: Eestis sage ilupuu, harva metsistub. Õitseb mais, juunis. Looduslikult esineb Põhja-Kreekas, Väike-Aasias, kultuurina levinud väga laialdaselt, ulatub Skandinaavia põhjaossagi. | ||
9 | Lehed sulgjad | 10 |
10 | Lehed erilise lõhnata. Viljad kuivad, tiivulised | |
Fraxinus excelsior L. - harilik saar | ||
Iseloomulikud tunnused: Puu, kuni 35(40) m kõrge.
Paaritusulgjad liitlehed, lehekesi 9-15, lehekesed kuni 10 cm pikad.
Õied pisikesed, tihedates külgmistes tumedates kimpudes,
täiesti ilma õiekattelehtedeta, ainult emakate või
tolmukatega, harvem ühes õies olemas nii tolmukad kui
emakad. Tiibviljad ühe seemnega, kuni 4 cm pikad,
kimpudena. Pungad silmatorkavalt mustad. Levik ja ökoloogia: Tavaline kogu Eestis ja suuremas osas Euroopas niisketes metsades, puisniitudel, jõekallastel. Kasutatakse ka haljastuses. Õitseb aprillis, mais enne lehtimist. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) | ||
10 | Lehed hõõrumisel ebameeldiva lõhnaga. Viljad lihakad | |
Sambucus nigra L. - must leeder | ||
Iseloomulikud tunnused: Puu, 4-6 m kõrge.
Paaritusulgjad liitlehed, lehekesi tavaliselt 5, 6-12 cm pikad,
saagja servaga, hõõrumisel ebameeldiva lõhnaga.
Okste sees olev säsi valge. Õied valged, lõhnavad,
6-10 mm läbimõõdus, lamedates sarikjates
õisikutes, õisikute harud karvased. Vili must. Levik ja ökoloogia: Parkides ja aedades ilupõõsana, kohati metsistub ja naturaliseerub, peamiselt Lääne-Eestis ja saartel. Õitseb juunis, juulis. Looduslikult esineb Kesk-Euroopas ja Lääne-Aasias niisketes metsades ja võsades. Märkused: Taim mürgine, v.a. valminud viljad. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) | ||
11 | Liitlehed | 12 |
11 | Lihtlehed | 15 |
12 | Lehe tipus pole üksikut lehekest (paarissulgjas leht) | |
Caragana arborescens Lam. - suur läätspuu | ||
Iseloomulikud tunnused: Põõsas, kuni 6 m
kõrge. Lehed paaritusulgjad, helerohelised, lehekesi 4-7
paari, ovaalsed, abilehtede asemel astlad. Õied kollased,
1,5-2 cm pikad, 1-2-kaupa. Kaunad 3-3,5 cm pikad, ruljad. Levik ja ökoloogia: Ilupõõsas, harva metsistub. Õitseb juunis, juulis. Pärit Siberist. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) | ||
12 | Lehe tipus üksik leheke (paaritusulgjas leht) | 13 |
13 | Taimed ogadeta | 14 |
13 | Taimed ogadega | |
Rosa majalis Herrm. - mets-kibuvits | ||
Iseloomulikud tunnused: Põõsas, 0,5 – 1,5 m
kõrge. Lehed tihedate lühikeste karvadega, peensaagja
servaga, pealt tume-, alt hallikasrohelised, näärmekarvu
pole. Õied roosad. Viljad kerajad, 1 cm läbimõõduga. Levik ja ökoloogia: Tavaline kogu Eestis kuivades metsades, niitudel, loodudel, mererannas, parkides. Õitseb juunis. Levinud Euraasia põhja- ja keskosas. | ||
14 | Väike puu. Vili lihakas | |
Sorbus aucuparia L. - harilik pihlakas | ||
Iseloomulikud tunnused: Puu, kuni 15 m kõrge.
Paaritusulgjad liitlehed, lehekesi 11-15, sakilise servaga, kuni 6 cm
pikad. Õied valged, paljuõielistes kännasjates
õisikutes. Marjad punased või oranžikad, ümarad,
kuni 1 cm läbimõõdus, mõrkjad. Levik ja ökoloogia: Segametsades, raiesmikel, metsaservades, sage. Õitseb juunis. Levinud Euroopas ja Siberis. Sageli kasvatatkse ka ilupuuna. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) | ||
14 | Põõsas. Vili kuiv | |
Sorbaria sorbifolia (L.) A. Braun - harilik pihlenelas | ||
Iseloomulikud tunnused: Põõsas, 1-2 m kõrge.
Lehed paaritusulgjad, 25 cm pikad. Lehekesi 13-19, sakilise servaga,
paljad. Õied valged, kuni 30 cm pikkuses hõredas
püstises õisikus. Viljad kuivad. Levik ja ökoloogia: Sage ilupõõsas, metsistub. Õitseb juunis, juulis. Levila Uuralitest Jaapanini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) | ||
15 | Lehed hõlmised | |
Quercus robur L. - harilik tamm | ||
Iseloomulikud tunnused: Puu, kõrgus kuni 30 m. Lehed
nahkjad, pealt läikivad, sulghõlmised, hõlmad
tömbid, leheroots lühike (7 mm). Isasõied
kollakasrohekad, laialihoiduvates urbades, emasõied
silmapaistmatud. Tõru piklik, 1/3 ulatuses lüdiga
ümbritsetud. Levik ja ökoloogia: Tavaline, looduslikult sagedam Lääne-Eestis. Puisniitudel, salu-, leht- ja segametsades, jõelammidel. Sageli pargipuuna. Õitseb mais, juunis. Areaal hõlmab suurema osa Euroopas, esineb ka Kaukaasias, Krimmis, Väike-Aasias. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) | ||
15 | Lehed terved, hõlmadeta | 16 |
16 | Lehed üldkujult kolmnurksed, rombjad või viisnurksed | |
Betula pendula Roth - arukask | ||
Iseloomulikud tunnused: Puu, kuni 35 m kõrge. Tüve
koor valge, vanematel puudel allosa musta korbaga. Noored oksad
paljad, vahatäpikestest kröbulused. Lehed paljad,
rombjad, pika terava tipuga, kahelisaagja servaga. Viljasoomus
allapoole suunatud hõlmadega. Levik ja ökoloogia: Puisniitudel, sega- ja lehtmetsades, loodudel. Tavaline kogu Eestis. Õitseb aprillis, mais. Levinud kogu Euroopas, Kaukaasias, Lääne-Siberis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) | ||
16 | Lehed munajad või lantsetjad | 17 |
17 | Lehed südaja alusega | |
Tilia cordata Mill. - harilik pärn | ||
Iseloomulikud tunnused: Puu, 20-25 m kõrge. Lehed
4-7 cm pikad, südajad, sakilise serva ja teravneva tipuga. Lehed
paljad, lehe alaküljel roodude nurkades roostepruunid
karvatutid, leheroots paljas, pungad paljad. Õied rohekad.
Vili ümar, 0,4-0,6 cm pikk, pruunikas, viljaraag kokku kasvanud
kollaka kõrglehega. Levik ja ökoloogia: Hajusalt sega- ja lehtmetsades, ilupuuna parkides ja aedades. Õitseb juulis, augustis. Suuremas osas Euroopas, ulatub Kaukaasiasse ja Iraani, Siberisse. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) | ||
17 | Lehed aluse suunas ahenevad | 18 |
18 | Taimed asteldega | |
Berberis vulgaris L. - harilik kukerpuu | ||
Iseloomulikud tunnused: Põõsas, 1-5 m kõrge.
Lehed äraspidimunajad, peensaagja servaga, kinnituvad varrele
kimpudena, kimbu alusel sirge või haraline astel. Õied
kollased, 15-25-kaupa rippuvates õisikutes. Mari ruljas,
punane, söödav. Levik ja ökoloogia: Metsaservades, võsastikes. Tavalisem Lääne-Eestis, mujal hajusalt. Õitsebmais, juunis. Märkused: Kõrrerooste vahepermeestaim, seepärast viljapõldude läheduses ohtlik. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) | ||
18 | Taimed asteldeta | 19 |
19 | Leherood moodustavad selge võrgustiku. Taimed ühesuguliste õitega, mis on koondunud isas- ja emasurbadesse. Vili kupar (pajud) | |
Salix caprea L. - raagremmelgas | ||
Iseloomulikud tunnused: Puu, 5-15 m kõrge. Noored
oksad hallikasrohelised, vanemad oksad lehearmidest jändrikud.
Lehed 7-10 cm pikad ja 3-5 cm laiad, ovaalsed, pealt tumerohelised,
alt viltkarvased. Levik ja ökoloogia: Tavaline metsades, võsastikes. Õitseb aprillis, mais. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) | ||
19 | Leherood ei moodusta selget võrku. Taimed teistsuguste tunnustega | 20 |
20 | Lehed valge- kuni hallikarvased vähemalt alaküljel | |
Cotoneaster lucidus Schlecht. - läikiv tuhkpuu | ||
Iseloomulikud tunnused: Põõsas, 0,5-3,0 m
kõrge. Lehed munajad, terava tipuga, 3-5 cm pikad, pealt
tugevalt läikivad, alt hõredalt karvased. Õied roosad, 3-12-kaupa. Valminud viljad sinakas- või pruunikasmustad, läikivad.
Levik ja ökoloogia: Naturaliseerunud ilupõõsas;hajusalt levinud ka asulate ümbruse metsades ja võsastikes. | ||
20 | Lehed mõlemalt poolt rohelised | 21 |
21 | Leheserv terve | |
Frangula alnus Mill. - harilik paakspuu | ||
Iseloomulikud tunnused: Puu või põõsas,
1-7 m kõrge. Lehed vahelduvad, terveservalised, elliptilised,
lehe külgrood lõpevad lehe servas. Tüve koor sile,
mustjas. Õied mõlemasoolised, väikesed,
rohekasvalged, mõnekaupa. Vili algul punakas, hiljem must,
lihakas. Levik ja ökoloogia: Sega- ja lodumetsades, puisniitudel, põõsastikes. Sage. Õitseb mais, juunis ja augustis, septembris. Levinud kogu Euroopas, Kaukaasias, Lääne- ja Ida-Siberis, Kesk-Aasias. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) | ||
21 | Leheserv hambuline | 22 |
22 | Leht alusel ebasümmeetriline | |
Ulmus glabra Huds. - harilik jalakas | ||
Iseloomulikud tunnused: Puu, kuni 30 m kõrge. Võrsed
tihedalt karvased. Lehed elliptilised, vahel tipus kolmehõlmalised,
tugevalt karedad, külgrood jagunevad enne servani jõudmist
kaheks (jalakal on “jalad”). Seeme tiiva keskel, vilja
tiiva serv sile. Levik ja ökoloogia: Leht- ja segametsades, hajusalt, kasvatatakse ka ilupuuna. Õitseb mais. Looduslik levila Põhja- Kesk- ja Lõuna-Euroopas, ulatub ka Aasiasse. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) | ||
22 | Leht alusel sümmeetriline | 23 |
23 | Õied kroonlehtedeta. Vili kuiv. Lehtede külgrood enamvähem paralleelsed, lõpevad lehe servas | |
Alnus incana (L.) Moench - hall lepp | ||
Iseloomulikud tunnused: Puu, kuni 25 m kõrge. Koor
hallikas, korpa ei moodustu. Lehed terava tipuga, saagja servaga,
hallikasrohelised, matid. Pungad karvased, ei kleepu. Isasõied
rippuvates urbades, emasõitest moodustuvad viljad,
“lepakäbid”, on enam-vähem raotud. Levik ja ökoloogia: Kuuse-segametsades, võsastikes, puisniitudel, endistel põldudel, sage. Õitseb aprillis. Levinud peaaegu kogu põhjapoolkeral. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) | ||
23 | Õied kroonlehtedega. Vili lihakas. Lehtede külgrood ühinevad omavahel, tavaliselt ei ulatu servani | |
Padus avium Mill. - harilik toomingas | ||
Iseloomulikud tunnused: Puu või põõsas,
kuni 10 m kõrge. Lehed piklikelliptilised, 3-10 cm pikad,
pealt tumerohelised, alt heledamad, hõõrudes
iseloomuliku lõhnaga. Okste koore sisepind kollane, tugeva
lõhnaga. Õied valged, rippuvates kobarates, lõhnavad.
Viljad 7-8 mm läbimõõdus, mustad, kootava
toimega. Levik ja ökoloogia: Niisketes leht- ja segametsades, võsastikes, metsaservades, sageli. Õitseb mais. Euraasia levikuga. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |