Open Key Editor - KeyToNature

1	Lehed nõeljad (okkad) või soomusekujulised	2
1	Lehed tavalised, pole nõeljad ega soomusekujulised	6
2	Põõsad, kuni 3 m kõrged
	Pinus mugo Turra - mägimänd
	Iseloomulikud tunnused: 20 cm kõrgune maapinnal laiuv põõsas kuni 10(–20) m kõrgune puu. Okkad 3-8 cm pikad, tumerohelised, tömbitipulised, veidi kõverdunud, 2-kaupa, kinnituvad võrsele väga tihedalt. Käbid kastanpruunid, läikivad, 2-6 cm pikad, valminud käbil kõik soomused avanevad. Pungad oranžikaspruunid, suured, kaetud rohke vaiguga. Levik ja ökoloogia: Eestis ilupuuna aedaes ja parkides, kasutatakse ka karjääride metsastamisel ja nõlvade kinnistamiseks. Levinud Kesk- ja Lõuna-Euroopa mägedes.
2	Puud, täiskasvanult üle 3 m kõrged	3
3	Okkad 2-5-kaupa või suuremate kimpudena väikestel lühivõrstel	4
3	Okkad üksikult	5
4	Okkad suuremate kimpudena väikestel lühivõrsetel
	Larix decidua Mill - euroopa lehis
	Iseloomulikud tunnused: Puu, kuni 30-40 m kõrge. Okkad 1,5-3 cm pikad, helerohelised, tihedate kimudena lühivõrsetel, hilissügiseni rohelised, varisevad. Käbi seemnesoomused väljast paljad, kattesoomused ulatuvad seemnesoomuste vahelt välja. Käbid 3-4 cm pikad. Levik ja ökoloogia: Eestis sageli ilupuuna parkides ja aedades, ka metsakultuurina. Pärit Kesk-Euroopast. Õitseb varakevadel. Märkused: Eestis hübridiseerub vahel siberi lehisega.
4	Okkad 2-5-kaupa
	Pinus sylvestris L. - harilik mänd
	Iseloomulikud tunnused: Puu, kuni 40 m kõrge. Okkad 2-kaupa, sinakasrohelised, teravatipulised, kinnituvad võrsele suhteliselt hõredalt. Käbid tuhmid, pruunid, alumised soomused ei avane. Pungad punakaspruunid, harva veidi vaigused. Levik ja ökoloogia: Eestis laialt levinud metsapuu liivmullal ja rabastuval pinnasel. Õitseb mais, juunis. Levinud Euroopas ja Aasias. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)
5	Okkad pole lamedad, kinnituvad okstele hajusalt
	Picea abies (L.) H.Karst. - harilik kuusk
	Iseloomulikud tunnused: Puu, kuni 48 m kõrge. Okkad 1,5-2,5 cm pikad, veidi torkavad, tumerohelised, igal neljal tahul kahe heledama triibuga, kinnituvad oksale rootsukesega. Käbid 10-15cm pikad. Levik ja ökoloogia: Eestis sage metsapuu, kasvatakse ka ilupuuna ja hekina. Õitseb mais, juunis. Levinud Põhja- ja Kesk-Euroopas. Märkused: Palju aretatud iluvorme. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)
5	Okkad lamedad, kinnituvad okstele kahe vastaku reana
	Taxus baccata L. - harilik jugapuu
	Iseloomulikud tunnused: Puu, kuni 15(20) m kõrge. Okkad pehmed, 1,8-3,5 cm pikad ja 2-2,5 mm laiad, lamedad, teravneva tipuga, pealt tumerohelised, alt heledamad, ilma triipudeta, lühikese rootsu ja lühikese ogaja tipuga. Puit ilma vaiguta. Vili punane, karikjas, lihaka rüüga. Levik ja ökoloogia: Eestis looduslikult Lääne-Eesti rannikupiirkonnas ja saartel soostunud kuuse-segametsades, kasvatatakse ka ilupuuna. Põhilevila Kesk-Euroopa mägedes, Aasias ja Põhja-Aafrikas. Eestis on levila kirdepiiril ja siin külmaõrn. Eestis sisemaal ilupuudeks istutatud taimedel võtab külm külmadel talvedel sageli lumest väljaulatuvad ladvapungad ära, nii et alles jäävad jugapuu põõsad. Looduskaitseline seisund: LK II kategooria, Eesti Punane Raamat (2008) ohukategooria - tähelepanu vajavad Märkused: Kogu taim mürgine, v.a. viljarüü. Taluvad hästi pügamist. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)
6	Lehed vastakud	7
6	Lehed vahelduvad või männases	11
7	Lihtlehed, selgete hõlmadega
	Acer platanoides L. - harilik vaher
	Iseloomulikud tunnused: Puu, kuni 30 m kõrge. Vanemate puude tüvi kaetud tumehalli peenerõmelise korbaga. Lehed pealt ja alt ühesuguselt rohelised, lehed viiehõlmalised, hõlmad teravatipulised, üksikute teravate hammastega, sügisel lähevad kollaseks või punaseks. Leheroots sisaldab piimmahla. Õitseb enne lehtede täielikku puhkemist. Õied kollakasrohelised. Õiekobar lai, püstine. Vilja tiivad ühinevad nürinurkselt, tiibade sisemised servad moodustavad kaare. Levik ja ökoloogia: Eestis tavaline leht- ja segametsades, sageli ilupuuna parkides ja aedades. Levinud Kesk- ja Põhja-Euroopas, kasvab ka Balkanil, Väike-Aasias ja Iraanis. Õitseb mais, enne lehtede täielikku puhkemist. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)
7	Liitlehed või terved (ilma sisselõigeteta) lihtlehed	8
8	Liitlehed	9
8	Lihtlehed
	Syringa vulgaris L. - harilik sirel
	Iseloomulikud tunnused: Põõsas, kuni 7(10) m kõrge. Lehed vastakud, 8-10 cm pikad, südajad, tumerohelised, terveservalised, siledad. Õied lillad või valged, neljatised, torujad, lõhnavad, 10-25 cm pikkustes püstistes, enamasti kahekaupa asetsevates õisikutes. Vili pruun, väike piklik kupar. Levik ja ökoloogia: Väga levinud ilupõõsas parkides, aedades ja vanade talude juures, metsistub. Looduslikult Kagu-Euroopa kivistel nõlvadel tihnikutes, mujal istutatud ja metsistunud ning naturaliseerunud. Õitseb mais, juunis. Märkused: Väga palju erinevaid sorte. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)
9	Lehed sõrmjad
	Aesculus hippocastanum L. - harilik hobukastan
	Iseloomulikud tunnused: Puu, kuni 30 m kõrge. Sõrmjate pikarootsuliste liitlehtedega, lehekesed 10-20 cm pikad. Õied ebakorrapärased, valged, punakate laikudega, püstises koonusjas õisikus. Vili ogaline, kerajas, avaneb kolme praoga, 1-3 seemnega. Pähklitaoline seeme tumepruun, läikiv. Levik ja ökoloogia: Eestis sage ilupuu, harva metsistub. Õitseb mais, juunis. Looduslikult esineb Põhja-Kreekas, Väike-Aasias, kultuurina levinud väga laialdaselt, ulatub Skandinaavia põhjaossagi.
9	Lehed sulgjad	10
10	Lehed erilise lõhnata. Viljad kuivad, tiivulised
	Fraxinus excelsior L. - harilik saar
	Iseloomulikud tunnused: Puu, kuni 35(40) m kõrge. Paaritusulgjad liitlehed, lehekesi 9-15, lehekesed kuni 10 cm pikad. Õied pisikesed, tihedates külgmistes tumedates kimpudes, täiesti ilma õiekattelehtedeta, ainult emakate või tolmukatega, harvem ühes õies olemas nii tolmukad kui emakad. Tiibviljad ühe seemnega, kuni 4 cm pikad, kimpudena. Pungad silmatorkavalt mustad. Levik ja ökoloogia: Tavaline kogu Eestis ja suuremas osas Euroopas niisketes metsades, puisniitudel, jõekallastel. Kasutatakse ka haljastuses. Õitseb aprillis, mais enne lehtimist. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)
10	Lehed hõõrumisel ebameeldiva lõhnaga. Viljad lihakad
	Sambucus nigra L. - must leeder
	Iseloomulikud tunnused: Puu, 4-6 m kõrge. Paaritusulgjad liitlehed, lehekesi tavaliselt 5, 6-12 cm pikad, saagja servaga, hõõrumisel ebameeldiva lõhnaga. Okste sees olev säsi valge. Õied valged, lõhnavad, 6-10 mm läbimõõdus, lamedates sarikjates õisikutes, õisikute harud karvased. Vili must. Levik ja ökoloogia: Parkides ja aedades ilupõõsana, kohati metsistub ja naturaliseerub, peamiselt Lääne-Eestis ja saartel. Õitseb juunis, juulis. Looduslikult esineb Kesk-Euroopas ja Lääne-Aasias niisketes metsades ja võsades. Märkused: Taim mürgine, v.a. valminud viljad. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)
11	Liitlehed	12
11	Lihtlehed	15
12	Lehe tipus pole üksikut lehekest (paarissulgjas leht)
	Caragana arborescens Lam. - suur läätspuu
	Iseloomulikud tunnused: Põõsas, kuni 6 m kõrge. Lehed paaritusulgjad, helerohelised, lehekesi 4-7 paari, ovaalsed, abilehtede asemel astlad. Õied kollased, 1,5-2 cm pikad, 1-2-kaupa. Kaunad 3-3,5 cm pikad, ruljad. Levik ja ökoloogia: Ilupõõsas, harva metsistub. Õitseb juunis, juulis. Pärit Siberist. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)
12	Lehe tipus üksik leheke (paaritusulgjas leht)	13
13	Taimed ogadeta	14
13	Taimed ogadega
	Rosa majalis Herrm. - mets-kibuvits
	Iseloomulikud tunnused: Põõsas, 0,5 – 1,5 m kõrge. Lehed tihedate lühikeste karvadega, peensaagja servaga, pealt tume-, alt hallikasrohelised, näärmekarvu pole. Õied roosad. Viljad kerajad, 1 cm läbimõõduga. Levik ja ökoloogia: Tavaline kogu Eestis kuivades metsades, niitudel, loodudel, mererannas, parkides. Õitseb juunis. Levinud Euraasia põhja- ja keskosas.
14	Väike puu. Vili lihakas
	Sorbus aucuparia L. - harilik pihlakas
	Iseloomulikud tunnused: Puu, kuni 15 m kõrge. Paaritusulgjad liitlehed, lehekesi 11-15, sakilise servaga, kuni 6 cm pikad. Õied valged, paljuõielistes kännasjates õisikutes. Marjad punased või oranžikad, ümarad, kuni 1 cm läbimõõdus, mõrkjad. Levik ja ökoloogia: Segametsades, raiesmikel, metsaservades, sage. Õitseb juunis. Levinud Euroopas ja Siberis. Sageli kasvatatkse ka ilupuuna. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)
14	Põõsas. Vili kuiv
	Sorbaria sorbifolia (L.) A. Braun - harilik pihlenelas
	Iseloomulikud tunnused: Põõsas, 1-2 m kõrge. Lehed paaritusulgjad, 25 cm pikad. Lehekesi 13-19, sakilise servaga, paljad. Õied valged, kuni 30 cm pikkuses hõredas püstises õisikus. Viljad kuivad. Levik ja ökoloogia: Sage ilupõõsas, metsistub. Õitseb juunis, juulis. Levila Uuralitest Jaapanini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)
15	Lehed hõlmised
	Quercus robur L. - harilik tamm
	Iseloomulikud tunnused: Puu, kõrgus kuni 30 m. Lehed nahkjad, pealt läikivad, sulghõlmised, hõlmad tömbid, leheroots lühike (7 mm). Isasõied kollakasrohekad, laialihoiduvates urbades, emasõied silmapaistmatud. Tõru piklik, 1/3 ulatuses lüdiga ümbritsetud. Levik ja ökoloogia: Tavaline, looduslikult sagedam Lääne-Eestis. Puisniitudel, salu-, leht- ja segametsades, jõelammidel. Sageli pargipuuna. Õitseb mais, juunis. Areaal hõlmab suurema osa Euroopas, esineb ka Kaukaasias, Krimmis, Väike-Aasias. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)
15	Lehed terved, hõlmadeta	16
16	Lehed üldkujult kolmnurksed, rombjad või viisnurksed
	Betula pendula Roth - arukask
	Iseloomulikud tunnused: Puu, kuni 35 m kõrge. Tüve koor valge, vanematel puudel allosa musta korbaga. Noored oksad paljad, vahatäpikestest kröbulused. Lehed paljad, rombjad, pika terava tipuga, kahelisaagja servaga. Viljasoomus allapoole suunatud hõlmadega. Levik ja ökoloogia: Puisniitudel, sega- ja lehtmetsades, loodudel. Tavaline kogu Eestis. Õitseb aprillis, mais. Levinud kogu Euroopas, Kaukaasias, Lääne-Siberis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)
16	Lehed munajad või lantsetjad	17
17	Lehed südaja alusega
	Tilia cordata Mill. - harilik pärn
	Iseloomulikud tunnused: Puu, 20-25 m kõrge. Lehed 4-7 cm pikad, südajad, sakilise serva ja teravneva tipuga. Lehed paljad, lehe alaküljel roodude nurkades roostepruunid karvatutid, leheroots paljas, pungad paljad. Õied rohekad. Vili ümar, 0,4-0,6 cm pikk, pruunikas, viljaraag kokku kasvanud kollaka kõrglehega. Levik ja ökoloogia: Hajusalt sega- ja lehtmetsades, ilupuuna parkides ja aedades. Õitseb juulis, augustis. Suuremas osas Euroopas, ulatub Kaukaasiasse ja Iraani, Siberisse. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)
17	Lehed aluse suunas ahenevad	18
18	Taimed asteldega
	Berberis vulgaris L. - harilik kukerpuu
	Iseloomulikud tunnused: Põõsas, 1-5 m kõrge. Lehed äraspidimunajad, peensaagja servaga, kinnituvad varrele kimpudena, kimbu alusel sirge või haraline astel. Õied kollased, 15-25-kaupa rippuvates õisikutes. Mari ruljas, punane, söödav. Levik ja ökoloogia: Metsaservades, võsastikes. Tavalisem Lääne-Eestis, mujal hajusalt. Õitsebmais, juunis. Märkused: Kõrrerooste vahepermeestaim, seepärast viljapõldude läheduses ohtlik. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)
18	Taimed asteldeta	19
19	Leherood moodustavad selge võrgustiku. Taimed ühesuguliste õitega, mis on koondunud isas- ja emasurbadesse. Vili kupar (pajud)
	Salix caprea L. - raagremmelgas
	Iseloomulikud tunnused: Puu, 5-15 m kõrge. Noored oksad hallikasrohelised, vanemad oksad lehearmidest jändrikud. Lehed 7-10 cm pikad ja 3-5 cm laiad, ovaalsed, pealt tumerohelised, alt viltkarvased. Levik ja ökoloogia: Tavaline metsades, võsastikes. Õitseb aprillis, mais. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)
19	Leherood ei moodusta selget võrku. Taimed teistsuguste tunnustega	20
20	Lehed valge- kuni hallikarvased vähemalt alaküljel
	Cotoneaster lucidus Schlecht. - läikiv tuhkpuu
	Iseloomulikud tunnused: Põõsas, 0,5-3,0 m kõrge. Lehed munajad, terava tipuga, 3-5 cm pikad, pealt tugevalt läikivad, alt hõredalt karvased. Õied roosad, 3-12-kaupa. Valminud viljad sinakas- või pruunikasmustad, läikivad. Levik ja ökoloogia: Naturaliseerunud ilupõõsas;hajusalt levinud ka asulate ümbruse metsades ja võsastikes.
20	Lehed mõlemalt poolt rohelised	21
21	Leheserv terve
	Frangula alnus Mill. - harilik paakspuu
	Iseloomulikud tunnused: Puu või põõsas, 1-7 m kõrge. Lehed vahelduvad, terveservalised, elliptilised, lehe külgrood lõpevad lehe servas. Tüve koor sile, mustjas. Õied mõlemasoolised, väikesed, rohekasvalged, mõnekaupa. Vili algul punakas, hiljem must, lihakas. Levik ja ökoloogia: Sega- ja lodumetsades, puisniitudel, põõsastikes. Sage. Õitseb mais, juunis ja augustis, septembris. Levinud kogu Euroopas, Kaukaasias, Lääne- ja Ida-Siberis, Kesk-Aasias. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)
21	Leheserv hambuline	22
22	Leht alusel ebasümmeetriline
	Ulmus glabra Huds. - harilik jalakas
	Iseloomulikud tunnused: Puu, kuni 30 m kõrge. Võrsed tihedalt karvased. Lehed elliptilised, vahel tipus kolmehõlmalised, tugevalt karedad, külgrood jagunevad enne servani jõudmist kaheks (jalakal on “jalad”). Seeme tiiva keskel, vilja tiiva serv sile. Levik ja ökoloogia: Leht- ja segametsades, hajusalt, kasvatatakse ka ilupuuna. Õitseb mais. Looduslik levila Põhja- Kesk- ja Lõuna-Euroopas, ulatub ka Aasiasse. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)
22	Leht alusel sümmeetriline	23
23	Õied kroonlehtedeta. Vili kuiv. Lehtede külgrood enamvähem paralleelsed, lõpevad lehe servas
	Alnus incana (L.) Moench - hall lepp
	Iseloomulikud tunnused: Puu, kuni 25 m kõrge. Koor hallikas, korpa ei moodustu. Lehed terava tipuga, saagja servaga, hallikasrohelised, matid. Pungad karvased, ei kleepu. Isasõied rippuvates urbades, emasõitest moodustuvad viljad, “lepakäbid”, on enam-vähem raotud. Levik ja ökoloogia: Kuuse-segametsades, võsastikes, puisniitudel, endistel põldudel, sage. Õitseb aprillis. Levinud peaaegu kogu põhjapoolkeral. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)
23	Õied kroonlehtedega. Vili lihakas. Lehtede külgrood ühinevad omavahel, tavaliselt ei ulatu servani
	Padus avium Mill. - harilik toomingas
	Iseloomulikud tunnused: Puu või põõsas, kuni 10 m kõrge. Lehed piklikelliptilised, 3-10 cm pikad, pealt tumerohelised, alt heledamad, hõõrudes iseloomuliku lõhnaga. Okste koore sisepind kollane, tugeva lõhnaga. Õied valged, rippuvates kobarates, lõhnavad. Viljad 7-8 mm läbimõõdus, mustad, kootava toimega. Levik ja ökoloogia: Niisketes leht- ja segametsades, võsastikes, metsaservades, sageli. Õitseb mais. Euraasia levikuga. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)