1
Korralike lehtedeta taimed
2
2
Roheliste varte tipus pole kunagi käbitaolist eospead (eospeadega võrsed pole rohelised, arenevad varakevadel ja kaovad enne roheliste varte moodustumist)
2
Roheliste varte (vähemalt mõnede) tipus käbitaolised eospead
3
3
Eospea terava tipuga. Vartel männasoksi pole
3
Eospea tömp. Vars tavaliselt männasokstega
4
4
Männasoksad harunevad. Vartel tuped laiade hammastega, hambaid vähem kui varrel vagusid
4
Männasoksad sirged, ei harune. Tupehambad naaskeljad, hambaid sama palju kui varrel vagusid
5
5
Varred enamasti ilma männasoksteta, 50-100(150) cm kõrged. Vars seest vähemalt 4/5 läbimõõdu ulatuses õõnes. Tupehambaid 10-20, roodudeta
5
Varred alati männasokstega, 15-40 cm kõrged. Varre keskel õõnsus vähem kui 2/3 läbimõõdust. Tupehambaid 5-8, roodudega
6
6
Männasoksa alumine lüli palju lühem kui varrel olev tupp. Männasoksad seest õõnsad, 6-nurksed
6
Männasoksa alumine lüli pikem kui varrel olev tupp. Männasoksad pole õõnsad, 3-4-nurksed
7
Lehed pole vastakud (vahelduvad, männases või kõik juurmised)
92
8
Liitlehed või lõhestunud lihtlehed (vähemalt poole lehelabani)
9
9
Lehed kolmetised (3 lehekesega)
10
9
Lehed pole 3 lehekesega
12
10
Taim kuni 30 cm kõrge. Õied rohekad
10
Taimed üle 30 cm kõrged. Õied kollased kuni lillakasroosad
11
11
Õied roosad. Korvõisikud vihmavarjutaolise liitõisikuna
11
Õied kollased. Korvõisikud pole vihmavarjutaolise liitõisikuna
12
Lehed sulgjalt jagunenud
13
12
Lehed sõrmjalt jagunenud
17
13
Õied korvõisikus, mida ümbritsevad rohelised üldkatise lehed
14
13
Õied pole üldkatisega ümbritsetud korvõisikus
15
14
Õied roosad kuni lillad
15
Kroonlehed kokku kasvanud. Õied vihmavarjutaolises õisikus
15
Kroonlehed vabad. Õied pole vihmavarjutaolises õisikus
16
16
Õied roosad. Viljad pika nokataolise jätkega
16
Õied rohekad. Viljad ilma nokata
17
Õied bilateraalsümmeetrilised. Lehed 3-hõlmalised. Viljad ilma nokata
17
Õied radiaalsümmeetrilised. Lehed pole 3-hõlmalised. Viljad pika nokaga
18
19
Õieraod liibuvate karvadega
19
Õieraod harali karvadega
20
Taimed kõrvekarvadega
21
20
Taimed kõrvekarvadeta
22
21
Õisikud rippuvad, pikemad kui leheroots. Üheaastane, isas- ja emasõied eraldi taimedel
21
Õisikud pole rippuvad, lühemad kui leheroots. Mitmeaastane, isas- ja emasõied samal taimel
22
Õied kroonlehtedeta
23
22
Õied kroonlehtedega
24
23
Lehed lineaalsed kuni nõeljad, üle 5 korra laiusest pikemad
23
Lehed alla 5 korra laiusest pikemad
24
Õied korvõisikutes, mida ümbritsevad rohelised väikesed kattelehed
24
Õied pole korvõisikus
25
25
Õied bilateraalsümmeetrilised (ühe sümmeetriateljega)
26
25
Õied radiaalsümmeetrilised (kiirjad)
54
26
Kroonlehed vabad. Tupp puudub. Lehed paralleelsete roodudega
27
26
Kroonlehed kokku kasvanud. Tupp olemas. Lehed pole paralleelsete roodudega
29
27
Õied pika kannusega
28
28
Õied magusalõhnalised. Kannus niitjas, aheneva tipuga, ca 1,5 korda emakast pikem
28
Õied peaaegu lõhnatud. Kannus tipus veidi paksem, ca. 2 korda emakast pikem
29
Õis ainult alumise huulega, näivalt ainult ühe kroonlehega
30
Õiekroon põhiliselt kollane
31
30
Õied pole kollased, v.a. mõned kollased täpid
37
31
Lehed pika rootsuga. Vili koosneb neljast 1-seemnelisest pähklikesest (vaata sigimikku luubiga!)
32
31
Lehed enam-vähem rootsutud. Vili - kupar
33
32
Õie alumine huul lillakate laikudeta, kooniliste väljakasveteta
32
Õie alumine huul lillade laikudega, alusel 2 koonilise väljakasvega
33
Õietupp lapik. Ülemine huul lõpeb lühikese hambakesega. Alumiste lehtede servad igalt poolt hambulised
34
33
Õietupp pole lapik. Ülemine huul hambakeseta. Alumiste lehtede servad terved või ainult alusel mõne hambakesega
35
34
Ülemine huul alla 1 mm pikkuse hambakesega. Krooni putk sirge
34
Ülahuul 1,3-2,5 mm pikkuste hambakestega. Krooni tupp kõverdunud
35
Õiekrooni putkeosa valkjas, huul kollane. Tupe hambad kõverdunud, suunatud ülespoole
35
Kroon üleni kollane. Tupe hambad sirged
36
36
Õisiku kõrglehed rohelised. Kroon 6-8 (11) mm pikk
36
Õisiku kõrglehed purpursed kuni sinakaslillad. Kroon 15-30 cm pikk
37
Õied kahekaupa varre tipus
37
Õied pole kahekaupa varre tipus
38
38
Õie alumine huul pikem kui ülemine, jagunenud 3 hõlmaks, mis igaüks omakorda jagunevad kaheks
38
Alumine huul teistsugune
39
40
Õied üle 8 mm pikad
41
41
Lehed südaja alusega. Alumine huul alusel väljakasveteta
41
Lehed ahenevad aluse suunas. Alumine huul alusel kahe koonilise väljakasvega
42
Kroon lühikese, enam-vähem ümara putkeosa ja kahehuulelise äärisega
43
Õietupp nelja hambaga. Vili kupar
43
Õietupp 5 hambaga. Vili koosneb neljast 1-seemnelisest pähklikesest (vaata sigimikku luubiga!)
44
44
Õietupp 2-huuleline, hambad ebavõrdsed, 3 ühel, 2 teisel küljel
45
44
Õietupp radiaalsümmeetriline, hambad enamvähem võrdsed
46
45
Õietupp selgmise lisemeta
45
Õietupp selgmise õõnsa lisemega
46
Õie alumise huule alusel 2 kühmukest (sarvekest)
47
46
Õie alumine huul kühmukesteta
49
47
Õis kahvatukollane, alahuul lilla laiguga
47
Õis roosa või valkjas, ilma lilla laiguta alahuulel
48
48
Krooni alahuule keskmine hõlm niisama pikk kui lai, terve
48
Krooni alahuule keskmine hõlm kitsas, selgelt kaheks lõhestunud
49
Õied alla 8 mm pikad. Fertiilseid tolmukaid 2
49
Õied üle 8 mm pikad. Fertiilseid tolmukaid 4
50
50
Lehed südaja alusega. Õied kahvatusinised. Tupp 13-15 rooga
50
Lehe alus sirge või kiiljas. Õied roosad kuni punakaslillad. Tupp 5-10 rooga
51
51
Krooni alahuul selgelt 3-hõlmaline
52
51
Krooni alahuule alumised hõlmad ebaselged või redutseerunud lühikesteks hammasteks
53
52
Ülemised lehed 3 korda laiusest pikemad. Tupp näärmekarvadega
52
Ülemised lehed 3-6 korda laiusest pikemad. Tupp lihtkarvadega
53
Õielehed südaja alusega, tavaliselt veinpunased
53
Õielehed ovaalsed, kiilja alusega, kollakasrohelised
54
Kroonlehed vähemalt alusel kokku kasvanud
55
55
Lehed ei lõhna mündi järgi
56
57
Kroonlehti 5. Õisik hõre, püramiidjas
57
Kroonlehti 7. Õisik tihe, nutitaoline
58
Kroonlehti 5 või rohkem
59
Õied lehekaenaldest lähtuvates õisikutes
60
59
Õied tipmises tähkõisikus või üksikult lehekaenaldes
61
60
Varred roomavad. Õietupp alla 4 mm pikk
60
Varred püstised. Õietupp üle 4 mm pikk
61
Õied koondunud varre ülaossa tavalistest varrelehtedest palju väiksemate kõrglehtede kaenaldesse
62
61
Õied ühtlaselt kogu varrel tavaliste varrelehtede kaenaldes
63
62
Õieraag lühem kui tupp . Üheaastane
62
Õieraag tupe pikkune või pikem. Mitmeaastane
63
Õieraag alusel olevast lehest 2-5 korda pikem, peenike, näärmekarvadega. Emakakael 3,5-4 mm pikk
63
Õieraag kuni 2 korda alusel olevast lehest pikem, näärmekarvadeta. Emakakael alla 3 mm pikk
64
Lehed pole männastes
65
66
Varred neljakandilised. Kroonlehed üleni mustade täppidega, serv pole narmaline
66
Varred pole neljakandilised. Kroonlehtedel mustad täpid ainult servadel, kroonlehe serv hambuline-narmaline ühelt poolt, teiselt poolt terve
67
Väikesed põõsad soomusjate lehtedega
67
Rohttaimed, lehed pole soomusjad
68
70
Kroonlehed 2-hõlmalised, hambulised või narmastunud
73
72
Lehed alla 8 mm pikad, enam-vähem rootsutud, rood pole nähtavad. Kupra hambad moodustavad kupra pikkusest alla 1/3
72
Lehed üle 8mm pikad, 3 selge rooga, vähemalt alumised lehed rootsuga. Kupra hambad vähemalt 1/3 kupra pikkused
73
Tupplehed kokku kasvanud
74
75
Kroonlehed sügavalt lõhestunud. Õietupp põisjas. Emakakaelu 3 (luup!)
75
Kroonlehed madalalt 2-hõlmalised. Õietupp silinderjas. Emakakaelu 5
76
Kupar silinderjas, vähemalt kaks korda nii pikk kui tupp
76
Kupar kerajas või ovaalne, pole tupest pikem
77
77
Vähemalt alumised lehed selgelt rootsulised. Lehed pole kunagi lineaal-lantsetjad ega lineaalsed
78
77
Kõik lehed rootsutud
79
78
Varred ühtlaselt karvased (luup!)
78
Varred igas sõlmevahes ühe vertikaalse karvareaga, harva paljad või kahe karvareaga
79
Kroonlehed tupplehtedest lühemad või võrdsed
80
79
Kroonlehed tupplehtedest palju pikemad
81
80
Varred ja lehtede servad siledad
80
Varte ülaosa servad ja lehtede servad karedad
81
Lehed tumerohelised. Kroonlehed lõhestunud pooleni. Kandelehed rohtsed
81
Lehed sinakasrohelised. Kroonlehed lõhestunud peaaegu aluseni. Kandelehed kilejad
82
Lehed südaja alusega. Õied 2 kroonlehe ja 2 kroonlehetaolise tupplehega
82
Lehed pole südaja alusega. Kroonlehti ja tupplehti 4 või 5
83
84
Emakasuue selgelt 4-hõlmaline
85
84
Emakasuue pole neljahõlmaline (tõlvjas või peajas)
86
85
Vars enam-vähem paljas või lühikeste lidus karvadega. Lehed (vähemalt alumised) umbes 1 mm pikkuse rootsuga
85
Vars harali karvadega. Kõik lehed enam-vähem rootsutud
86
Taimed niitjate lehitute roomavate võrsetega. Leheserv terve. Seemned 1,5-2 mm
86
Roomavad võrsed puuduvad või on lehtedega. Leheserv tavaliselt hambuline. Seemned alla 1,5 mm
87
Kroonlehed 2-hõlmalised, hambulised või narmastunud
89
88
Lehed silindrilised või okka moodi, pikkus ületab laius vähemalt 5 korda
88
Lehed lamedad, alla 5 korra laiusest pikemad
90
Kroonlehed lõhestunud 4 hõlmaks
90
Kroonlehed madalalt sämpunud kuni kaheks lõhestunud
91
91
Taim kleepuv. Kroonlehed veidi sämpunud. Kuprad 5 hambaga
91
Taim pole kleepuv. Kroonlehed kaheks lõhestunud. Kuprad 10 hambaga
92
Lehed pole terved (liitlehed või vähemalt poole leheplaadini lõhestunud lihtlehed)
93
93
Lehed pole kolmetised
115
95
Õied radiaalsümmeetrilised
96
95
Õied bilateraalsümmeetrilised
104
96
Kroonlehed vähemalt alusel kokkukasvanud
97
97
Kroonlehed lillad, terved. Vili lihakas
97
Kroonlehed valged, narmastunud. Vili kuiv
98
Leheserv terve, lehetipp pügaldunud
98
Leheserv hambuline, lehetipp terav
99
99
Õied valged või roosad
100
100
Õietupp puudub. Vili kuiv
100
Õietupp olemas. Vili lihakas
102
Lehed abilehtedega
103
103
Emakakael pikk, jääb vilja külge
103
Emakakael lühike, ei jää vilja külge
104
Õied pole kollased
108
105
Puri (keskmine kroonleht) sile. Vili kõver või spiraalselt keerdunud, pole valminult tupe sees
106
105
Puri (keskmine kroonleht) peenelt kurrutatud. Vili ovaalne, valminult tupe sees
106
Õisik kerajas, tihe, alla 7 mm lai. Vili neerukujuline, alla 3 mm pikk
106
Õisik pole kerajas, üle 7 mm lai. Vili (kaun) piklik, kõverdunud või spiraalne
107
107
Kõik õied kollased. Kaun sirge, sirpjas või kuni ¾ ringi kõver
107
Õied sinised, lillad, rohekaskollased kuni pruunikad. Kaun spiraalne
109
Õisik vähemalt 5 korda laiusest pikem
109
Õisik kerajas kuni ovaalne
110
110
Varred roomavad ja sõlmekohtades juurduvad
110
Varred püstised kuni lamavad, sõlmekohtades ei juurdu
111
111
Õisik täiskasvanult silinderjas. Õied alla 1 cm pikad, tupe karvade vahelt vaevu nähtavad. Üheaastane
111
Õisik kerajas. Õied üle 1 cm, hästi nähtavad (tupe karvad lühikesed). Mitmeaastased
112
Õisiku raag vähemalt 5 mm pikk
113
113
Õietupp 5(6) rooga. Õiekroon püsib peale viljumist
113
Õietupp üle 10 rooga. Õiekroon variseb peale viljumist
114
114
Õisikud silinderjad, laiusest pikemad. Õied tupe pikkade karvade vahelt vaevu nähtavad. Üheaastased
114
Õisikud kerajad. Õied hästi nähtavad (tupe karvad lühikesed). Mitmeaastased
115
Taimed ogadega vartel või lehtede servades
116
116
Liitlehed. Õied pole õisikus. Vili lihakas
116
Lihtlehed. Õied õisikus. Vili kuiv
117
117
Õied roosad kuni lillad
118
118
Pappuse karvad siged (luup!)
118
Pappuse karvad sulgjad
119
119
Õisikud tihedas liitõisikus varre tipus
119
Õisikud pole tihedalt varre tipus
120
120
Lehed alt valgeviltjad
120
Lehed pole alt valgeviltjad
121
121
Õisiku üldkatis 3-5 cm pikk. Lehepind paljude 1-1,5 mm pikkuste ogakestega. Varred vähemalt ülaosas tiivulised ja ogalised
121
Üldkatis 1-2 cm pikk. Lehe pinnal ogakesi pole (on inult servadel). Varred pole tiivulised ega ogalised
122
Lehed täiesti veesisesed või veepeal ujuvad
122
Maismaataimed või veetaimed, mille lehed ulatuvad veest välja
123
123
Taimed ilma õiteta, paljunevad eostega (sõnajalad)
124
123
Taimed õitega, paljunevad seemnetega
134
124
Leherootsud vähemalt 50 cm pikad. Taim vahel ligi 2 m kõrge
124
Leherootsud alla 50 cm pikad. Taim alati lühem kui 2 m
125
125
Lehekeste servad terved
126
125
Lehekeste servad hambulised või hõlmised
127
126
Kõik lehed ühesugused, eoslatega, kasvavad kimbuna
126
Lehed kahesugused: fertiilsed (eoseid kandvad) lehed väiksemad, vähem lõhestunud, pikema rootsuga kui steriilsed lehed, kasvavad lehtrina
127
Kõige alumine sulglehekeste paar hoiab alaspidi
127
Kõige alumised sulglehekesed ei hoia alaspidi
128
128
Lehelaba alla 25 cm pikk
128
Lehelaba üle 25 cm pikk
129
129
Eoslad laiusest pikemad
130
Lehed kahelisulgjad
131
130
Lehed kolmeli- kuni neljalisulgjad
132
131
Lehed pehmed, 20-35 paari lehekestega, leheroots palju lühem kui lehelaba
131
Lehed jäigad, lehekesi 10-20 paari, leheroots labast veidi lühem
132
Sõkalsoomused leherootsul ühevärvilised, pruunikad. Eoslate kattemembraan näärmeteta (binokulaar!)
132
Sõkalsoomused leherootsul kahevärvilised, keskelt tumepruunid kuni mustad, serval helepruunid. Eoslate kattemembraan varreliste näärmetega
133
133
Sõkalsoomused keskelt väga tumedad. Lehed tumerohelised
133
Sõkalsoomused keskelt keskmiselt pruunid. Lehed helerohelised
134
Õied üldkatise lehtedega ümbritsetud korvõisikutes
135
134
Õied pole korvõisikutes või on korvikutes, mida ei ümbritse üldkatise lehed
154
135
Putkõied (torujad õied) puuduvad, olemas ainult keelõied (ühekülgse krooniga õied)
136
135
Putkõied olemas, keelõied on ainult korvõisiku servades või puuduvad
143
137
Õitsvad varred lehtedeta (kõik lehed juurmise kodarikuna)
138
137
Õitsvad varred lehistunud
140
138
Õisikud üksikult. Varred ei harune
139
138
Õisikud pole üksikult. Varred harunevad
139
Õitsvad varred karvased kuni peaaegu paljad, pole siledad ega õõnsad. Pappuse karvad sulgjad (vaadake keskmisi vilju!)
139
Õitsvad varred paljad, siledad, õõnsad. Pappuse karvad ei harune (luup!)
140
Õisikus ainult 5 õit. Viljad pika nokaga
140
Õisikus rohkem kui 5 õit. Vili nokata
141
141
Õisiku üldkatis poolkerajas. Lehed pole servas ogalised. Viljad silinderjad
141
Õisiku üldkatis laiusest pikem. Leheservad ogalised. Vili lame
142
142
Õisikuraod ja üldkatise lehed kollaste näärmekarvadega (luup!)
142
Õisikuraod ja üldkatise lehed ilma kollaste näärmekarvadeta
143
Kõik õied õisikus sinised, roosad või lillad
144
143
Vähemalt osa õisi kollased või valged
146
144
Lehed hõõrudes tugeva lõhnaga. Keelõied olemas, õisikud koondunud vihmavarjutaoliseks kännasõisikuks
144
Lehed enam-vähem lõhnatud. Keelõied puuduvad, õisikud pole vihmavarjutaolises kännasõisikus
145
145
Õied sinised. Üheaastane
145
Õied roosad kuni lillad. Mitmeaastased
146
Keelõied puuduvad (õisikus ainult putkõied)
147
146
Keelõied õisikus olemas
151
147
Lehed kahevärvilised: pealt rohelised, alt valgeviltjad
147
Lehed pole kahevärvilised
148
148
Õisiku üldkatis silinderjas. Lehed hõõrumisel enam-vähem lõhnatud
148
Õisiku üldkatis poolkerajas. Lehed hõõrumisel tugeva lõhnaga
149
149
Lehehõlmad üle 3 mm laiad, hambulised. Õisikud vihmavarjutaolises kännasjas liitõisikus
149
Lehehõlmad alla 3 mm laiad. Õisikud pole kännasjas liitõisikus
150
150
Õisikud üle 8 mm laiad. Taim paljas
150
Õisikud alla 8 mm laiad. Taim karvane
151
Vähemalt keelõied valged
152
152
Servmised õied valged, keskmised kollased
153
153
Õisikupõhi vilja aluseid ümbritsevate harjastega (eemaldage kõik õied ja vaadake luubiga!)
154
Õied bilateraalsümmeetrilised
155
154
Õied radiaalsümmeetrilised
167
155
Lehed sõrmjalt jagunenud
155
Lehed sulgjalt jagunenud
156
156
Kroonlehed kokku kasvanud
157
Õis kannuse või kotja sopistusega alusel
158
Lehed paaritusulgjad, tipmise lehekesega
159
158
Lehed paarissulgjad, tipmise lehekeseta (vahel tipus köitraag)
160
159
Õied liitsarikas. Vili seemnis
159
Õied pole liitsarikas. Vili on kaun
160
Lehed maksimaalselt 6 lehekesega
161
160
Lehekesi rohkem kui 6
163
161
Õied pole kollased
162
162
Lehed lõpevad teravikuga
162
Lehed lõpevad köitraoga (enamus)
163
Õied raotud, lehekaenaldes
164
163
Õied pikaraolises õisikus
165
164
Õietupe suu viltune või tupe hambad ebavõrdse pikkusega, alumine hammas palju pikem kui ülemised
164
Tupe suu pole viltune, tupe hambad ühepikkused
165
Tupe hambad ühepikkused, kõik putkeosa pikkused või pikemad. Kaun karvane
165
Tupe hambad ebavõrdsed, vähemalt ülemised putkeosast lühemad. Kaun paljas
166
166
Õis valge, lillade roodudega, 12-20 mm pikk. Abilehed hambulised
166
Õis roosa kuni sinine. Abilehed terved
167
Õied ja viljad liitsarikates
168
167
Õied ja viljad pole liitsarikates
181
168
Lehed lihtsulgjad
169
168
Lehed 2-4-li sulgjad või kolmetised
172
169
Õied valged kuni hele rohekasvalged
170
170
Viljad lamedad, servadel tiibadega. Tipmine leheke tavaliselt üle 10 cm lai
170
Vili pole lame ega tiibadega. Tipmine leheke alla 10 cm lai
171
171
Vars teravate kantidega, õõnes. Vilja roided silmapaistvad, valkjad
171
Vars ruljas, peenevaoline, pole õõnes. Vilja roided vähemärgatavad
173
Sulglehekesed alla 8 mm laiad
173
Sulglehekesed üle 8 mm laiad
174
174
Lehed 3-li sulgjad. Vili tiivuline
174
Lehed kaheli kolmetised või kahelisulgjad. Vili tiibadeta
175
Vili lame, servad tiivulised
176
175
Vili pole lame, tiibadeta või tiivad ka seljal
177
176
Sulglehekesed lineaalsed kuni lantsetjad, 1-8 mm laiad
176
Sulglehekesed üle 1 cm laiad
177
Alumiste lehtede sulglehekesed alla 2 mm laiad
177
Alumiste lehtede sulglehekesed üle 2 mm laiad
178
178
Liitsarika alusel palju katiselehti
178
Liitsarika alusel katis puudub või koosneb 1-2 varakult varisevast lehekesest
179
179
Vili ümar, tipul tupe jäänustega
179
Vili ovaalne kuni silindriline, tipul tupe jäänuseid pole
180
180
Lehed kaheli kolmetised, lehekesi 9, lantsetjad-teritunud, 3-4 cm laiad
180
Lehed 2-3-li sulgjad, sulglehekesed enamasti alla 3 cm laiad
181
Kroonlehed vähemalt alusel kokku kasvanud
182
Õied valged, punased, roosad või sinakaslillad
183
183
Lehed sõrmjalt jagunenud
184
183
Lehed sulgjalt jagunenud
187
184
Kõik lehed juurmised. Kroonlehti üle 5
184
Lehed ka varrel. Kroonlehti 5
185
186
Õieraagudel harali karvad
186
Õieraagudel lidus karvad
188
Õied tumepunased või erepunased
189
Lehed 2-4-li sulgjad
190
189
Lehed lihtsulgjad
191
190
Kroon 5 konksja kannusega
192
Kroonlehti 5 või rohkem
193
Lehed 2-3-li sulgjad. Vili lihakas
193
Lehed 1-sulgjad (hõlmised lihtlehed või sulgjad liitlehed)
194
194
Vili vähem kui 2 korda laiusest pikem
194
Vili üle 3 korra laiusest pikem
195
Oranži piimmahlaga taim (murdke vars pooleks!)
195
Oranž piimmahl puudub
196
196
Kroonlehti 5 või rohkem
203
197
Lehed sulgjalt jagunenud
198
198
Vili vähem kui 2 korda laiusest pikem
198
Vili üle 3 korra laiusest pikem
199
199
Leht ümbritseb alusega varte
200
199
Leht ei ümbritse vart
201
200
Alumised lehed üle 20 cm pikad. Vilja ristlõige ümar. Vilja nokk moodustab üle 10% ülejäänud vilja pikkusest
200
Alumised lehed alla 20 cm pikad. Vili ristlõikel nelinurkne. Vilja nokk moodustab alla 10% ülejäänud vilja pikkusest
201
Vili seemnete vahekohtades tugevalt sisse soondunud
201
Vili pole seemnete vahekohtades sisse soondunud
202
202
Alumised lehed tugevalt lõhestunud, varrelehed terved või veidi lõhestunud
202
Kõik lehed lõhestunud
204
Lehed abilehtedeta
205
204
Lehed abilehtedega
209
205
Juurmised lehed terved, varrelehed sügavalt jagunenud
206
205
Kõik lehed sügavalt jagunenud
208
206
Varre alusel nahkjad labata lehetuped
206
Varre alusel lehetuped puuduvad
207
207
Juurmisi lehti tavaliselt 2-3. Varrelehtede lehekesed hambulised ja sageli hõlmised
207
Juurmisi lehti 5 või rohkem. Varrelehtede lehekesed tavaliselt terved
208
Lehtede hõlmad üle 1 cm laiad
208
Lehetede hõlmad alla 1 cm laiad, enamvähem lineaalsed
210
Emakakael lühike, ei jää vilja külge
211
210
Emakakael pikk, jääb vilja külge
212
211
Leht rohkem kui 5 sulglehekesega
212
Õied longus, kellukjad, kroonlehed kreemikad
212
Õied püstised, pole kellukjad, kroonlehed kollased
213
Lehed varrel sõlmekohtades männastena
214
213
Lehed pole männastena
224
214
Lehe serv selgelt hambuline
214
Lehe serv pole hambuline
215
215
Varrel ainult 4 lehte ja üks õis. Vili lihakas
215
Lehti rohkem kui 4, õisi palju. Vili kuiv
216
216
Kroonlehed vähemalt alusel kokku kasvanud
217
217
Lehed üle 1 cm laiad. Õied üle 1 cm läbimõõdus, kroonlehti 5
217
Lehed alla 1 cm laiad. Õied alla 1 cm läbimõõdus, kroonlehti 4
218
218
Männases üle 4 lehe
220
219
Lehed ühe selge rooga
219
Lehed 3 paralleelse rooga
220
Krooni putkeosa pikem kui krooni hõlmad
220
Krooni putkeosa palju lühem kui hõlmad
221
221
Lehed tugevalt haakuvad allapoole suunatud ogakeste tõttu. Üheaastased
221
Lehed pole haakuvad või ainult nõrgalt. Mitmeaastased
222
222
Lehed ogatiputa. Kroon tassikujuline
223
222
Lehed ogatipuga. Kroon pole tassikujuline
223
Õied tavaliselt 3-5 mm läbimõõdus. Õisik tihe. Õieraod enamasti lühemad kui õite läbimõõt, ei ole viljaajal silmatorkavalt harali
223
Õied 2-3 mm läbimõõdus. Õisik hõre. Õieraod valdavalt pikemad kui õite läbimõõt, viljaajal hoiduvad silmatorkavalt harali
224
Taimed täiesti veesisesed või veepinnal ujuvate lehtedega
225
224
Maismaataimed, või kui veetaimed, siis lehed pole ujuvad ja veest välja ulatuvad
234
225
Lehe alus sirge, südajas või nooljas
226
225
Lehe alus ümar või kitsenev rootsu suunas
228
226
Lehed alla 10 cm läbimõõdus. Kroonlehti 3
226
Lehed üle 10 cm läbimõõdus. Kroonlehti palju
227
227
Õied valged. Leheroodude külgharud ühinevad omavahel, leheroots lapik või kolmekandiline
227
Õied kollased. Leheroodude külgharud ei ühine omavahel, leheroots ruljas
228
Taimede juured hõljuvad vabalt vees
229
228
Taimed kinnituvad veekogu põhja
231
229
Lehed vähemalt kahe juure ja 3-15 rooga
229
Lehed ühe juure ja 1-3(5) sageli halvasti nähtava rooga
230
230
Lehed 5-15 mm, täiesti veesisesed (välja arvatud õitseajal), läbipaistvad, tipul teravad ja hambulised
230
Lehed 2-6 mm, veepinnal ujuvad, läbipaistmatud, tömbi tipuga, terveservalised
231
Lehed selgelt sulgroodsed. Õied kroonlehtedega
231
Lehed paralleelsete roodudega või rood halvasti näha. Õied kroonlehtedeta
232
232
Õied ja viljad kerajate nuttidena
232
Õied ja viljad pole kerajate nuttidena
233
233
Ujulehed pikarootsulised, värvitu painduva liigendiga rootsu tipus
233
Kõik lehed rootsutud, või kui lühirootsulised, siis ilma sellise liigendita
234
Lehed kaetud pikkade punaste näärmekarvadega, mis püüavad ja seedivad putukaid
235
234
Lehtedel selliseid karvu pole
236
235
Lehed ümarad kuni neerjad
235
Lehed selgelt laiusest pikemad
236
Taim ainult ühe lehega, mis hoiab ümber eospead kandva varre
236
Taimed teistsugused
237
237
Taimed nõeljate kuni soomusjate lehtedega, paljunevad eostega
238
237
Taimed teistsugused
240
238
Eospesad lehtede kaenaldes. Varred tõusvad, jagunevad korduvalt kaheks võrdseks haruks
238
Eospesad tipmiste eospeadena. Varrd roomavad, lühikeste külgharudega
239
239
Lehetipp aheneb pikaks valgeks pehmeks karvaks. Eospead 2-3 kaupa varretaolistel kandjatel
239
Lehed selliste karvadeta. Eospead varretaolise kandjata, kinnituvad ühekaupa otse varre tippu
240
Õied kroonlehtedeta
241
240
Õied kroonlehtedega
347
241
Taimed piimmahlaga (NB! Piimmahl on mürgine, peske oma käed, kui mahla puutusite)
241
Taimed piimmahlata
242
242
Õied kahe tiheda üksteisele järgneva silinderja tõlvikuna, alumine, sametjas, koosneb emasõitest, ülemine isasõitest
242
Õisikud teistsugused
243
244
Vähemalt alumised lehed rootsuga
245
244
Kõik lehed rootsutud
256
245
Lehed paralleelsete roodudega, kõik lehed juurmised
246
245
Lehed pole paralleelsete roodudega, lehed olemas ka varrel
248
246
Lehed harva üle 3 korra laiusest pikemad, ümarad kuni elliptilised
247
246
Lehed laiusest palju pikemad, süstjad kuni lineaalsed
247
Lehed paljad või ainult üksikute karvadega. Õisikud alusel sageli tühikutega. Tolmukaniidid kroonist pikemad, tolmukapead kollakad
247
Lehed tihedalt karvased. Õisik ühtlane, tühikuteta. Tolmukaniidid kroonist 4-8 mm pikemad, tolmukapead helelillad
248
Lehed sõrmroodsed
249
248
Lehed sulgroodsed või ühe rooga
250
249
Vars kolmnurkne. Õisik ümbritsetud rohekaskollaste kõrglehtedega. Varrelehti kuni 4
249
Vars ruljas. Õisik pole selliste kõrglehtedega ümbritsetud. Varrelehti üle 4
250
Vili pole tiivuline. Abilehed puuduvad või on vabad, pole vart ümbritsevaks kilejaks tupeks (tõrveks) kokku kasvanud
250
Viljad tiivulised. Abilehed moodustavad kileja vart ümbritseva tupe (tõrve)
251
251
Lehed nooljad või odajad, hapuka maitsega. Õied ühesoolised
252
251
Lehe alus südajas, ümar või kiiljas, mitte kunagi nooljas või odajas, pole hapuka maitsega. Õied kahesoolised
254
252
Lehed tavaliselt alla 2 cm laiad. Õiekattelehed seemnete pikkused (alla 1,5 mm)
252
Lehed tavaliselt üle 2 cm laiad. Õiekattelehed seemnetest pikemad (üle 2 mm)
253
253
Õisiku harud lihtsad, ei harune
253
Õisiku harud harunevad korduvalt
254
Vilju ümbritsevad kattelehed ümberringi hambulised
254
Kattelehed terved või ainult alusel mõne hambaga
255
255
Vähemalt üks vilja külg selge mõhnaga
256
Õied radiaalsümmeetrilised (vaadake tähelepanelikult õit või vilja tugeva luubiga)
257
256
Õied pole radiaalsümmeetrilised
267
257
Lehed vähemalt alusel pikkade valgete karvadega
258
257
Lehed paljad või väga lühikeste karvadega
261
258
Õied üksikult, pikaraolised, õieraod erineva pikkusega
258
Õied 3- kuni mitmekaupa osaõisikutes, nuttide või kobaratena
259
259
Õied pruunid kuni mustad
260
260
Hõredalt karvane, lühikeste võsunditega, puhmikuid ei mooduste. Emakakael pikem kui sigimik. Tolmukapea tolmukaniidist 2-6 korda pikem
260
Tihedalt karvane, ilma võsunditeta, kasvab pisikeste puhmikutena. Emakakael umbes sigimiku pikkune. Tolmukapea tolmukaniidi pikkune või veidi lühem
261
Lehed renjad, tipul pealmisel küljel hästimärgatava pooriga (luup!). Vili koosneb kolmest osast
261
Lehed pole renjad, lehe tipul poor puudub. Vili on kupar
262
262
Üheaastased väikesed taimed. Õied üksikult või 2(3)-kaupa
262
Mitmeaastased tugevad taimed. Õied pole üksikult
263
263
Varred lehistumata (varre alusel labata lehetuped). Õisik külgmine, näib asuvat umbes varre keskkohas, sest pikk püstine ruljas õisiku kandeleht tundub varre pikendusena
264
263
Varred lehistunud. Õisik tipmine. Õisiku kandeleht suhteliselt lühike, allakäändunud, ei näi varre pikendusena
266
264
Varred peenikesed (1 mm), hele-hallikasrohelised. Õisik varre keskosas või veidi allpool
264
Varred 1,5-4 mm läbimõõdus. Õisik varre keskosast kõrgemal
265
265
Vars peenem, vaoline, eriti allosas. Alumised labata tuped hele- kuni hallikaspruunid. Õisiku kandeleht puhetunud tupega. Õisikuraod väga lühikesed (ei ole nähtavad), õisik kerajas, tihe. Kupar tumepruun
265
Vars tugev, sile. Alumised labata tuped punakaspruunid. Õisikuraod ebavõrdse pikkusega, õisik rohekaspruun, hõre, haraline. Kupar roostepruun
266
Lehed rististe vaheseinteta (lõigake leht lõikudeks!)
266
Leht rististe vaheseintega
267
Varred seest säsikad (pole õõnsad), kolmnurksed kuni ümarad, ilma sõlmekohtadeta (CYPERACEAE - LÕIKHEINALISED)
268
267
Varred alati seest õõnsad, alati ümarad, selgete sõlmekohtdega (POACEAE - KÕRRELISED)
303
268
Õisik pikkade, valgete siidjate õiekattekarvadega
269
268
Õisik pole valgete siidjate karvadega (õiekattekarvad puuduvad või on väga lühiksed)
271
269
Pähikuid 1, rootsutu, püstine, lehetaolise kõrgleheta
269
Pähikuid varrel mitu, rootsulised, rootsu juures 1-3 lehetaolist kõrglehte
270
270
Pähikuraod siledad. Varred keskosas ümarad. Tolmukad 2,5-5 mm pikad
270
Pähikuraod karedad. Varred keskosas kolmekandilised. Tolmukapead 1,5-2 mm pikad
271
Õied kahesoolised, emakate ja tolmukatega (luup!). NB! See on raskesti jälgitav tunnus. Kui jääte hätta, vaadake üle siin välja tulevate liikide pildid ja otsustage pildi järgi
272
271
Õied ühesoolised, tolmukate või emakatega
273
272
Õisik külgmine, varretaoline kõrgleht ulatub üle pähikute
273
Varre tipus 1 pähik
274
273
Varrel pähikuid rohkem kui üks
275
274
Taimed roomava risoomiga, ei moodusta puhmikuid
274
Taimed ilma roomava risoomita, tihedapuhmikulised
275
Pähikud väliselt üksteisega sarnased, tipmine tavaliselt vähemalt osaliselt emasõitega
276
275
Pähikud välimuselt erinevad: ülemised ainult isasõitega, alumised ainult emasõitega
287
276
Vähemalt alumised pähikud asuvad varrel hõredalt
277
276
Kõik pähikud on varrel tihedalt koos
283
277
Põisikuid emaspähikus kuni 3
277
Põisikuid emaspähikus rohkem kui 3
278
278
Alumise emaspähiku kandeleht õisikust palju pikem
278
Alumise emaspähiku kandeleht õisikust lühem
279
279
Põisikud püstised, lühikese nokaga
280
279
Põisikud laiuvad või rõhtsad, ilma nokata või pika nokaga
281
280
Pähikud ümarmunajad, u. 5 mm pikad. Põisiku nokk pikalt lõhestunud, valge triibuga
280
Pähikud üle 5 mm pikad. Põisiku nokk veidi lõhestunud, ilma valge triibuta
281
Pähikud laiusest pikemad
282
Põisiku nokk moodustab ½ põisiku alumise osa pikkusest. Lehed jäigad, tumerohelised, renjad. Põisiku katteleht helepruun
282
Põisikud nokata. Lehed pehmed, puhasrohelised, lamedad. Põisiku kandeleht valge, kilejas
283
Taimed pika risoomiga. Pähikutega varred kasvavad tavaliselt ridadena
284
283
Taimed pika risoomita. Pähikuid kandvad varred ei kasva ridadena
285
284
Kuivade kasvukohtade taimed. Õisik üle 1,2 cm pikk. Varred ülaosas karedad
284
Niiskete kasvukohtade taimed. Õisik 0,6-1 cm pikk. Vars sile
285
Põisikud alla 3 mm pikad
286
285
Põisikud üle 3 mm pikad
286
Õisik tihe, ei ole harunenud. Alumised lehetuped mustade kiududeta. Kasvab murusalt, ei moodusta mättaid
286
Õisik vähemalt alusel harunenud. Alumised lehetuped ohtrate mustade lihtkiududega. Kasvab kõrgete mätastena
287
Emakakaelu 2. Põisikud tavaliselt enam-vähem kaksikkumerad
288
287
Emakakaelu 3. Põisikud 3-nurkse või rulja ristlõikega
290
288
Mätta või tiheda kogumikuna kasvavsd roomava risoomita taimed
288
Taimed roomava risoomiga, mättaid ei moodusta
289
289
Lehed 1-3(5) mm laiad, kuivades sisserulluvate servadega. Isaspäikuid 1
289
Lehed (3)5-10 mm laiad, servad rulluvad kuivades väljapoole. Isaspähikuid 2-4
290
Põisikud vähemalt osaliselt karvased (luup!)
291
290
Põisikud paljad, karvad vahel noka servades
295
291
Põisikud selgelt kaheharulise üle 5 mm pika nokaga
292
291
Põisikud ilma nokata või lühikese, alla 0,5 mm pikkuse koonilise teraviku või nõrgalt kaheharulise nokaga
293
292
Lehed karvased vähemalt tuppedel. Põisikud pehmekarvased
292
Lehed paljad. Põisikud tihedalt viltkarvased
293
Taimed moodustavad tihedaid mättaid, roomavad risoomid puuduvad
294
293
Taimed tihedaid mättaid ei moodusta, roomavad risoomid olemas
294
Põisikud 2-3 mm pikad, vähemalt 1,5 korda nii pikad kui põisiku kattelehed
294
Põisikud 3-4,5 mm pikad, enam-vähem kattelehtede pikkused
295
Vähemalt alumine pähik rippuv
296
295
Pähikud pole rippuvad
298
296
Isaspähikuid 2 või rohkem
297
Emaspähikud 5-12 mm pikad. Märgade kasvukohtade taimed
297
Emaspähikud 2,5-5 mm pikad. Parasniiskete kohtade taimed
298
Lehetuped või lehed või varred karvased
298
Lehetuped, lehed ja varred paljad
299
299
Alumine kandeleht ei ümbritse vart
300
299
Alumine kandeleht 2-10 mm ulatuses ümber varre
301
300
Põisiku nokk 0,5 mm pikk, nõrgalt kaheharuline
300
Põisiku nokk kaheharuline, vähemalt 0,75 mm pikk
301
Murusalt või väga hõredate puhmikutena kasvav pikarisoomilised taimed
302
301
Tihedate puhmikutena kasvavad taimed, roomav risoom puudub või väga lühike
302
Alumine kandeleht vart tihedalt ümbritseva tupega. Lehed hallikad. Põisik peaaegu nokata või järsult 0,5 mm pikkuseks nokaks ahenev
302
Alumine kandeleht vart lõdvalt ümbritseva tupega. Lehed kollakas- kuni tumeroheliesed. Põisik aheneb aeglaselt 0,5-1 cm pikkuseks nokaks
303
Õisik täha sarnane, süstjas kuni ovaalne
304
303
Õisik harunenud pööris
312
305
Pähikud kahesugused: sisemine pähik viljuv, lapik, koosneb 3-5 normaalsest õiest, välimine on steriilne, koosneb kitsaspiklikest jäikadest libledest ja sõkaldest
305
Pähikud pole kahesugused
306
Tähk ühekülgne, pähikud kahe reana varre ühel küljel
306
Tähk pole ühekülgne
307
307
Pähikud ümber kogu varre
308
307
Pähikud varre vastaskülgedel
310
309
Mõlemad libled ohtega. Tolmukapead sinised
309
Libled oheteta (ohted välissõkaldel). Tolmukapead kollased kuni oranžid
310
Pähikud hoiduvad vastu vart. Libled enam-vähem ühepikkused
311
310
Pähikud kaarduvad varrest eemale. Libled väga erineva pikkusega
311
Hõredapuhmikuline, ilma risoomita taim. Ohe üle 5 mm pikk
311
Pikavõsundiline taim, ei moodusta mättaid. Ohe alla 5 mm pikk
312
Tugevad risoomiga taimed, pilliroo moodi, sageli üle 2 m kõrged, vars 0,5-1 cm läbimõõdus
312
Taimed väiksemad, ei meenuta pilliroogu, vars peenem
313
314
Pähikud ühe õiega
315
314
Pähikud 2 või rohkema õiega
318
315
Ohe põlvjas. Välissõkla alusel karvad (luup!)
315
Ohe sirge. Välissõkla alusel karvu pole
316
316
Lehed 10-20 mm laiad. Välissõklad rohtsed
316
Lehed alla 10 mm laiad. Välissõklad kilejad või õlgjad
317
317
Pikkade roomavate võsunditega, puhmaid ei moodusta. Sisesõkal 2/5 välissõkla pikkusest
317
Puhmastena kasvav taim, ilma võsunditeta või lühikeste võsunditega (mõnikord ka maa-aluste risoomidega). Sisesõkal vähem kui 1/5 välissõkla pikkusest
318
Pähikus rohkem kui 2 õit
321
319
Libled 2 korda õitest pikemad
319
Libled õite pikkused või veidi pikemad
320
320
Lehed 2-5 mm laiad, lamedad või vahel kokkurullunud. Ohe sirge
320
Lehed niitjad, alla 1 mm laiad, tihedalt kokkurullunud. Ohe teravalt põvjas
321
Ohe kaarjas või põlvjas
322
Õisik tihe, sagaraline, enam-vähem ühekülgne pööris
322
Õisik hõre, pole ühekülgne
323
323
Laiemad lehed vähemalt 8 mm laiad. Ohe üle 1 cm pikk
323
Laiemad lehed alla 8 mm laiad. Ohe alla 1 cm pikk
324
324
Lehed üle 0,7 mm laiad, siledad. Keeleke lühike, kõrvakesteta (luup!)
324
Lehed alla 0,7 mm laiad, karedad. Keeleke kõrvakestega
325
Keelekese asemel karvaring
325
Keeleke olemas, kilejas
326
326
Pähikud 1-õielised
327
326
Pähikud 2 või rohkemaõielised
334
327
Pähikud tavaliselt üle 4 mm pikad, välissõkla alusel pika karvatutiga
328
327
Pähikud alla 4 mm pikad, ilma välissõkalt ümbritsevate karvadeta
331
328
Pähikus välimiste liblede paar 5 mm pikk, sisemised palju lühemad (1,5 mm), harjasjad
328
Pähikus liblesid üks paar
329
329
Sõklad karedad, pikemad kui ümbritsevad karvad (luup!)
329
Sõklad siledad, pole ümbritsevatest karvadest pikemad
330
330
Keeleke 8 (10) mm. Vars ei harune. Välissõklad 3 rooga (binokulaar!). Libled kitsaslantsetjad, pikalt ahenevad
330
Keeleke 1-3 mm. Varred harunevad alates suvest. Välissõklad 5 rooga (vahel eabaselgelt). Libled lantsetjad
331
Välissõklad terava tipuga, peale viljumist kõvad ja läikivad
331
Välissõklad tömbi või sirge tipuga, pole peale viljumist kõvad
332
332
Mitteõitsvatel võrsetel keeleke laiusest lühem
332
Mitteõitsvatel võrsetel keeleke laiusest pikem
333
333
Risoomid rohkem kui 3 soomusja lehega. Lehed 5-10 mm laiad. Õisik lai ka peale õitsemist, 10-20 cm pikk, rõhtsate harudega
333
Risoomid puuduvad või lühikesed, ilma soomusjate lehtedeta. Lehed 3-7 mm laiad. Õisik tõmbub peale õitsemist kokku, 5-15 cm pikk, harud püstised
334
Õisik tihe, kas piklik-ruljas ja täha moodi või munajahõlmine
335
334
Õisik hõre, püramiidja väliskujuga
336
335
Pähikud 2-õielised, varrel ühe reana, õisik piklik, harunemata
335
Pähikus 2 või rohkem õit, õisik haruneb
336
Pähikud südajad, rippuvad
336
Pähikud pole südajad ega rippuvad
337
337
Libled peaaegu pähiku pikkused. Pähikus keskel üks kahesooline õis ja servas 2 isasõit
337
Libled pähikust oluliselt lühemad. Pähikus ainult kahesoolised õied
338
338
Pähikud üle 2-3 korra laiusest pikemad, tavaliselt rohkem kui 5 õiega ja üle 4 mm pikad. Alumine välissõkal ilma andruta (luup!)
339
338
Pähikud munajad, mitte üle 2-3 korra laiusest pikemad, 4-5 (6) õiega, tavaliselt alla 4 mm pikad. Alumine välissõkal andruga
343
339
Välissõkal ja libled teravad
340
339
Välissõkal ja libled tömbid või sirged
341
340
Lehed pealt enam-vähem siledad. Kõrvakesed paljad. Pöörise alumises sõlmekohas 2 haru, üks 1-3, teine 4-5 pähikuga
340
Lehed pealt selgelt karedad. Kõrvakesed karvased. Pööriseharusid alumises sõlmes 2-3, igaüks 5-15 pähikuga
341
Pähikud 8-30 (40) mm pikad, 6-16 õiega. Varred püstised, lehetupp silinderjas
342
341
Pähikud 2-10 mm pikad, 3-11 õiega. Varred alusel tõusvad või lamavad, alumised lehetuped lapikud
342
Õisiku harud hoiduvad varrest eemale, alumised 2-4-kaupa, pähikuid harudel 8-15. Välissõkal 3,5-5 mm pikk
342
Õisikuharud hoiduvad vastu vart, alumised üksikult või paarikaupa, pähikuid harudel 3-4. Välissõkal 5,5-7,5 mm pikk
343
Üheaastased tallatud kasvukohtade taimed. Välissaõkal roodudel ja servas ripskarvane
343
Mitmeaastased taimed. Välissõkla rood krobelised või karvased ainult alaosas
344
344
Varred tugevalt lapikud kas ülaosas või alaosas
344
Vars ruljas, pole lapik
345
345
Keeleke üle 1 mm pikk, terav
345
Keeleke puudub või alla 1 mm pikk
346
346
Risoome pole. Kõik võrsed viljuvad. Pähikud alla 4 mm pikad
346
Risoomidega, nii õitsvate kui mitteõitsvate võsudega. Pähikud u. 4 mm pikad
347
Lihakate lehtedega taimed
347
Lehed õhukesed, pole lihakad
348
348
Õied üldkatisega ümbritsetud korvõisikutes
349
348
Õied pole üldkatisega ümbritsetud korvõisikutes
368
349
Kõik õied keele taolised (keelõied, asümmeetrilised)
350
349
Putkõied olemas, keelõied puuduvad või on ainult korvõisiku servas
356
350
Lehed selgelt paralleelsete roodudega
350
Leherood pole paralleelsed ega halvasti nähtavad
351
351
Õitsvad varred lehtedeta (kõik lehed juurmised)
352
351
Õitsvad varred lehtedega
355
352
Leheserv terve. Roomavate võsunditega taimed
352
Leheserv hambuline. Roomavate võsunditeta taimed
353
353
Korvõisikud üksikult harunemata varte tippudes
354
353
Õisikud pole üksikult, varred harunevad
354
Õitsvad varred karvased või peaaegu paljad, pole siledad ega seest õõnsad. Seemnise lendkarvad (pappus) sulgjad (vaadake keskmisi seemniseid)
354
Õitsvad varred paljad, siledad, seest õõnsad. Seemnise lendkarvad (pappus) harunemata (luup!)
356
Taime lehed ja/või varred ogalised
357
356
Taimed pole ogalised
358
357
Vars ei harune või haruneb vähe, õisikuid 1-3. Lehed pealt rohelised, alt valgeviltjad
357
Varred ülaosas harunenud, paljude õisikutega. Lehed mõlemalt poolt rohelised
358
Kõik õied korvõisikus erekollased kuni kahvatukollased
359
358
Vähemalt mõned õied pole kollased
362
359
Õied ilmuvad enne lehti. Lehed südaja alusega, pealt tumerohelised, alt valgeviltjad
359
Õied ilmuvad peale lehti. Lehed teistsugused
360
360
Lehed ja varred hallikarvased. Keelõied puuduvad või alla 5 mm pikad
361
360
Taimed pole hallikarvased. Keelõied olemas, üle 5 mm pikad
361
Varred 5-20 cm pikad. Õisikud 3-20-kaupa nutitaolistes liitõisikutes varte ja varreharude tippudes. Niiskel savi- ja turbapinnasel
361
Varred 20-50 (70) cm pikad. Õisikud pikas kitsas liitõisikus, mis moodustab vähemalt 1/3 taime pikkusest. Liivastel aladel
362
Lehed sirge kuni südaja alusega
362
Lehed rootsu suunas aheneva alusega
363
363
Vähemalt mõned õied õisikus valged
364
363
Vähemalt õisiku servmised õied sinised kuni roosad, valgeid õisi pole
365
364
Õisikud üle 3 cm läbimõõdus
364
Õisikud alla 3 cm läbimõõdus
365
Vähemalt servmised õied roosad
366
366
Taimed pikkade roomavate võsunditega, tavaliselt alla 30 cm kõrged
366
Taimed roomavate võsunditeta, tavaliselt üle 30 cm kõrged
367
367
Üldkatise lehed kilejad, enam-vähem terved
367
Üldkatise lehed sügavalt sulgjalt narmastunud
368
Õied pole sarikatena
371
369
Lehed lõhnavad muljumisel tugevalt küüslaugu järgi
369
Lehed ei lõhna küüslaugu järgi
370
371
Õied tiheda tõlvõisikuna, mida ümbritseb suur kandeleht
372
371
Õied teistsugused
373
373
Õied bilateraalsümmeetrilised
374
373
Õied radiaalsümmeetrilised
396
374
Leheserv hambuline kuni hõlmine
375
374
Leheserv terve (või lehed õitseajal puuduvad)
382
375
Lehed rootsutud või peaaegu rootsutud
375
Lehed selgelt rootsulised
376
376
Kroonlehed alusel kokku kasvanud
377
377
Õied 6-18 mm pikad. Kannus sirge. Viljad pole rippuvad
377
Õied 20-35 mm pikad. Kannus kõver. Viljad rippuvad
378
Õied osaliselt kollased, kahe- kuni kolmevärvilised. Külgmised kroonlehed suunatud ülespoole
378
Õied valged, sinised või lillad. Külgmised kroonlehed suunatud allapoole
379
379
Lehistunud õitsvat vart ei ole, lehed ainult juurmise rosetina (vahel esinevad roomavad võsundid)
380
379
Lehistunud õitsev vars olemas
381
380
Lehti 3 või 4. Kandelehekesed kinnituvad õierao keskele
380
Lehti 2. Kandelehekesed õierao ülemises kolmandikus
381
Juurmist leherosetti pole. Lehed tavaliselt laiusest pikemad
381
Juurmine leherosett olemas. Lehed tavaliselt võrdse pikkuse ja laiusega
382
Kroonlehed alusel kokku kasvanud
383
383
Lehed kaetud torkavate karvakestega
383
Lehed paljad või hõredate pehmete karvadega
384
384
Õie kandeleht õieraost u. kaks korda pikem. Õied purpurvioletsed
384
Õie kandeleht u. õierao pikkune. Õied sinised
385
Õied ilma kannuseta
386
386
Huul kollane, suur, puhetunud, sussitaoline
386
Huul pole kollane, puhetunud ega sussitaoline
387
387
Vähemalt huul põhiliselt valge
388
387
Ükski õiekatteleht pole valge
389
388
Välimised õiekattelehed roosad kuni lillad
388
Kõik õiekattelehed valged
389
Huul ülespoole suunatud
389
Huul allapoole suunatud
390
Õied valged või rohekasvalged
391
391
Õied lõhnavad. Kannus niitjas, aheneva tipuga, 1,5 korda sigimikust pikem. Tolmukad paralleelsed
391
Õied peaaegu lõhnatud. Kannus tipus veidi jämedam, u. kaks korda sigimikust pikem. Tolmukad alt laialihoiduvad
392
Kannus üle 10 mm pikk ja u. 1 mm paks
392
Kannus kas alla 10 mm pikk või üle 1 mm paks
393
393
Külgmised välimised õiekattelehed liibuvad. Vars seest säsikas
394
393
Külgmised välimised õiekattelehed püstised. Vars seest õõnes
395
394
Huule keskmine hõlm sama lai kui külgmised
394
Huule keskmine hõlm palju kitsam kui külgmised
395
Alumised lehed mitte rohkem kui 4 korda laiusest pikemad, elliptilised, üleni ühelaiused
395
Alumised lehed üle 4 korra laiusest pikemad, süstjad, aluse suunas rohkem või vähem ahenevad
396
Vähemalt alumised lehed sirge, südaja või noolja alusega
397
396
Kõik lehed ümara või aheneva alusega
413
397
Varred väga pikad ja väänduvad või ronivad
398
397
Varred pole väänduvad ega ronivad
400
398
Õied vähemalt 2 cm läbimõõdus, kellukjad. Lehe alus või leheroots ilma vart ümbritseva kileja tupeta
399
398
Õied alla 2 cm läbimõõdus, pole kellukjad. Lehe alus või leheroots kileja tupega, mis ümbritseb vart
399
Õied üle 3 cm pikad. Tuppe ümbritseb kaks tupplehtedest suuremat kandelehte
399
Õied alla 3 cm pikad. Kandelehed väikesed, ei ümbritse tuppe, asuvad õierao keskosas
400
Lehed selgelt hõlmised, üle 3 cm laiad
401
400
Lehed pole hõlmised, kui nõrgalt hõlmised, siis alla 3 cm laiad
402
401
Leheserv sile, terve. Kroonlehti üle 5
401
Leheserv hambuline. Kroonlehti 5
402
Õitsvad varred lehtedeta (vahel väikeste kandelehekestega), tavalised lehed kõik varre alusel juurmise rosetina
402
Õitsvad varred lehistunud
403
403
Lehti 2 (harva 1), paralleelsete roodudega
403
Lehti rohkem kui 2, pole paralleelsete roodudega
404
404
Lehe alus või leheroots kileja vart ümbritseva tupega
404
Lehe alus ja leheroots kileja tupeta
405
405
Kroonlehed vähemalt alusel kokku kasvanud
406
405
Kroonlehed täiesti vabad
410
406
Õied tume- kuni helekollased
406
Õied pole kollased
407
407
Kroonlehti 5 (kroon 5 hõlmaga)
408
408
Õied varre tipus nuttidena
409
Õieraag kõrvalolevast lehest 2-5 korda pikem, peenike, näärmekarvadega. Emakakael 3,5-4 mm pikk
409
Õieraag kõrvalolevast lehest 2 korda pikem, näärmekarvadeta. Emakakael alla 3 mm pikk
411
Juurmised lehed ümarneerjad, hõlmadeta, 12-16 cm laiad, serv hambuline, alus südajas
411
Juurmised lehed ümarad, hõlmised või sügavate sisselõigetega, väiksemad, alus nõrgalt südajas või sirge
412
412
Juurmisi lehti tavaliselt 2-3. Varrelehed hambulised ja sageli hõlmised
412
Juurmisi lehti 5 või rohkem. Varrelehtede segmendid terveservalised
413
Lehed okkataolised, igihaljad, kinnituvad varrele männastena
413
Lehed pole okkataolised, ei kinnitu männastena
414
414
Õitsvad varred lehtedeta (vahel väikeste kandelehekestega), kõik lehed varre alusel juurmise kodarikuna
415
414
Õitsvad varred lehistunud
424
415
Õied rootsutud, ruljate tähkõisikute või ümarate nuttidena
416
415
Õied rootsulised, üksikult või õisikutena
418
416
Lehed harva üle 3 korra laiusest pikemad, munajad kuni elliptilised
417
416
Lehed laiusest palju pikemad, süstjad kuni lineaalsed
417
Lehed paljad või üksikute karvadega. Õisikud tavaliselt allosas tühikutega. Tolmukaniidid kroonist pikemad, tolmukapead kollakad
417
Lehed tihedalt karvased. Õisikud alusel tühikuteta. Tolmukaniidid kroonist 4-8 mm pikemad, tolmukapead helelillad
418
Lehed selgelt rootsulised
420
419
Lehed alla 1 cm laiad. Kroonlehti 4, vabad
419
Lehed üle 1 cm laiad. Kroonlehti 6, vähemalt alusel kokku kasvanud
420
Õied pole üksikult
421
421
Lehed paralleelsete roodudega. Kroonlehti 3
421
Lehed pole paralleelsete roodudega. Kroonlehti 5
422
422
Õisik pole ühekülgne
423
423
Tolmukad emaka kõrval, emakakael ulatub õiest pikalt välja
423
Tolmukad ümber emaka, emakakael ei ulatu või ulatub õiest väga vähe välja
425
Lehed pealt rohelised, alt kas hõbevalkjad või pruunikate roostetäppidega. Vili kuiv
426
425
Lehed pole alt valkjad ega roostetäppidega. Vili lihakas
427
426
Lehed üle 5 korra laiusest pikemad, alt valkjad
426
Lehed alla 5 korra laiusest pikemad, pruunikte roostetäppidega
427
Leheserv peenehambaline
428
Varred peenikesed, niitjad, roomavad. Lehed kuni 8 mm pikad
429
428
Varred pole niitjad. Lehed üle 8 mm pikad
430
429
Õieraod paljad. Lehed alla 3 mm laiad
429
Õieraod karvased. Lehed üle 3 mm laiad
430
Lehed suvehaljad, õhukesed. Valminud vili sinine
430
Lehed igihaljad, nahkjad. Valminud vili punane
431
431
Lehed pealt tuhmid, mõlemal pinnal silmatorkava võrkroodumisega
431
Lehed pealt läikivad, alt paljude kollakate näärmetäppidega
432
Lehe või lehrootsu alus kileja vart ümbritseva tupega (tõrvega)
433
432
Lehe ja leherootsu alus kileja tupeta
436
433
Õied tähkõisikuna
434
434
Õisik lõtv, kitsas, kaardus, kõik õied selgelt nähtavad
434
Õisik tihe, ruljas, õied tihedalt puntras koos
435
435
Tõri (tupp lehe alusel) lidus karvadege, serval ripsmetega, tihedlt ümber varre
435
Tõri paljas, serval üksikute ripsmetega, lõdvalt ümber varre
436
Kroonlehed vähemalt alusel kokku kasvanud
437
437
Lehed ja varred täiesti paljad, õied pole sinised
438
437
Lehed ja/või vähemalt varred karvased (kui paljad, siis õied sinised)
440
438
Õied tipmise ühekülgse kobarana. Kroon sama pikk kui lai
438
Õied lehtede kaenaldes. Koon laiusest pikem
439
439
Vars kandiline. Õied üksikult, harva 2-kaupa
439
Vars ruljas. Õied 3-5-kaupa
440
Õied varte tippudes nuttidena
440
Õied pole nuttidena
441
441
Õied helesinised, kellukjad. Vili kupar
442
441
Õied pole kellukjad (kui on kellukjad, siis roosad). Vili pole kupar
444
442
Tupplehed palju lühemad kui pool õiekrooni putkeosa
442
Tupplehed ulatuvad pooleni õiekrooni putkeosast
443
443
Vars harunenud. Kroon 10-25 (35) mm pikk, lõhestunud pooleni pikkusest
443
Vars lihtne. Kroon 30-40 mm, lõhestunud 1/5-ni pikkusest
444
Krooni putkeosa kõverdunud
444
Krooni putkeosa sirge
445
445
Õied üle 1 cm läbimõõdus, pole helesinised kollase neeluga
446
445
Õied alla 1 cm läbimõõdus, helesinised, neel (keskosa) kollane
447
446
Alumised lehed ilmuvad palju enne õitsemist, õitseajal juurmist lehekodarikku pole
446
Esmalt moodustb õitsev vars, seejärel juurmiste lehtede kodarik
447
Tupp ühepikkuste sirgete, tipu poole suuntud lidus karvadega (luup!)
447
Tupp konksja tipuga karvadega või karvad kahesugused: mõned eemalehoiduvad, konksjatipulised, teised lühemad, peenemad, konksja tiputa
448
448
Mitmeaastane. Õied 5-10 mm läbimõõdus
448
Üheaastane. Õied kuni 5 mm läbimõõdus
449
449
Lehe alaküljel, eriti roodudel, konksjad karvad. Õisikuraag üles suunatud või harali karvadega
449
Lehtede alakülg konksjate karvadeta. Õisikuraagudel alati lidus karvad
450
Õied tume- kuni helekollased
451
450
Õied pole kollased
454
451
Kroonlehti 6. Tupp puudub
451
Kroonlehti 4 või 5. Tupp olemas
452
453
Tolmukaid palju rohkem kui 10
454
Õied sinised kuni roosad
455
455
Kroonlehed tipus sisse sämpunud
456
Vähemalt alumised lehed hambulised või hõlmised
457
457
Vili lineaalne, üle 5 korra laiusest pikem
457
Vili pole lineaalne, alla 3 korra laiusest pikem
458
458
Vili kolmnurkne, tipus 2-hõlmaline