1
Taimed pole rohelised, klorofüll puudub
2
1
Taimed rohelised, klorofüll olemas
4
2
Varred lülilised, iga lüli alusel hambuline lehtedetupp, varre tipus eoseid sisldav käbi moodi eospea
2
Varred pole lülilised, hambulist lehtedetuppe pole. Õitega taimed
3
3
Kroonlehed kokku kasvanud
4
Korralike lehtedeta taimed
5
5
Roheliste varte tipus pole kunagi käbitaolist eospead (eospeadega võrsed pole rohelised, arenevad varakevadel ja kaovad enne roheliste varte moodustumist)
5
Roheliste varte (vähemalt mõnede) tipus käbitaolised eospead
6
6
Eospea terava tipuga. Vartel männasoksi pole
6
Eospea tömp. Vars tavaliselt männasokstega
7
7
Männasoksad harunevad. Vartel tuped laiade hammastega, hambaid vähem kui varrel vagusid
7
Männasoksad sirged, ei harune. Tupehambad naaskeljad, hambaid sama palju kui varrel vagusid
8
8
Varred enamasti ilma männasoksteta, 50-100(150) cm kõrged. Vars seest vähemalt 4/5 läbimõõdu ulatuses õõnes. Tupehambaid 10-20, roodudeta
8
Varred alati männasokstega, 15-40 cm kõrged. Varre keskel õõnsus vähem kui 2/3 läbimõõdust. Tupehambaid 5-8, roodudega
9
9
Männasoksa alumine lüli palju lühem kui varrel olev tupp. Männasoksad seest õõnsad, 6-nurksed
9
Männasoksa alumine lüli pikem kui varrel olev tupp. Männasoksad pole õõnsad, 3-4-nurksed
10
Lehed pole vastakud (vahelduvad, männases või kõik juurmised)
95
11
Liitlehed või lõhestunud lihtlehed (vähemalt poole lehelabani)
12
12
Lehed kolmetised (3 lehekesega)
13
12
Lehed pole 3 lehekesega
15
13
Taim kuni 30 cm kõrge. Õied rohekad
13
Taimed üle 30 cm kõrged. Õied kollased kuni lillakasroosad
14
14
Õied roosad. Korvõisikud vihmavarjutaolise liitõisikuna
14
Õied kollased. Korvõisikud pole vihmavarjutaolise liitõisikuna
15
Lehed sulgjalt jagunenud
16
15
Lehed sõrmjalt jagunenud
20
16
Õied korvõisikus, mida ümbritsevad rohelised üldkatise lehed
17
16
Õied pole üldkatisega ümbritsetud korvõisikus
18
17
Õied roosad kuni lillad
18
Kroonlehed kokku kasvanud. Õied vihmavarjutaolises õisikus
18
Kroonlehed vabad. Õied pole vihmavarjutaolises õisikus
19
19
Õied roosad. Viljad pika nokataolise jätkega
19
Õied rohekad. Viljad ilma nokata
20
Õied bilateraalsümmeetrilised. Lehed 3-hõlmalised. Viljad ilma nokata
20
Õied radiaalsümmeetrilised. Lehed pole 3-hõlmalised. Viljad pika nokaga
21
22
Õieraod liibuvate karvadega
22
Õieraod harali karvadega
23
Taimed kõrvekarvadega
24
23
Taimed kõrvekarvadeta
25
24
Õisikud rippuvad, pikemad kui leheroots. Üheaastane, isas- ja emasõied eraldi taimedel
24
Õisikud pole rippuvad, lühemad kui leheroots. Mitmeaastane, isas- ja emasõied samal taimel
25
Õied kroonlehtedeta
26
25
Õied kroonlehtedega
27
26
Lehed lineaalsed kuni nõeljad, üle 5 korra laiusest pikemad
26
Lehed alla 5 korra laiusest pikemad
27
Õied korvõisikutes, mida ümbritsevad rohelised väikesed kattelehed
27
Õied pole korvõisikus
28
28
Õied bilateraalsümmeetrilised (ühe sümmeetriateljega)
29
28
Õied radiaalsümmeetrilised (kiirjad)
57
29
Kroonlehed vabad. Tupp puudub. Lehed paralleelsete roodudega
30
29
Kroonlehed kokku kasvanud. Tupp olemas. Lehed pole paralleelsete roodudega
32
30
Õied pika kannusega
31
31
Õied magusalõhnalised. Kannus niitjas, aheneva tipuga, ca 1,5 korda emakast pikem
31
Õied peaaegu lõhnatud. Kannus tipus veidi paksem, ca. 2 korda emakast pikem
32
Õis ainult alumise huulega, näivalt ainult ühe kroonlehega
33
Õiekroon põhiliselt kollane
34
33
Õied pole kollased, v.a. mõned kollased täpid
40
34
Lehed pika rootsuga. Vili koosneb neljast 1-seemnelisest pähklikesest (vaata sigimikku luubiga!)
35
34
Lehed enam-vähem rootsutud. Vili - kupar
36
35
Õie alumine huul lillakate laikudeta, kooniliste väljakasveteta
35
Õie alumine huul lillade laikudega, alusel 2 koonilise väljakasvega
36
Õietupp lapik. Ülemine huul lõpeb lühikese hambakesega. Alumiste lehtede servad igalt poolt hambulised
37
36
Õietupp pole lapik. Ülemine huul hambakeseta. Alumiste lehtede servad terved või ainult alusel mõne hambakesega
38
37
Ülemine huul alla 1 mm pikkuse hambakesega. Krooni putk sirge
37
Ülahuul 1,3-2,5 mm pikkuste hambakestega. Krooni tupp kõverdunud
38
Õiekrooni putkeosa valkjas, huul kollane. Tupe hambad kõverdunud, suunatud ülespoole
38
Kroon üleni kollane. Tupe hambad sirged
39
39
Õisiku kõrglehed rohelised. Kroon 6-8 (11) mm pikk
39
Õisiku kõrglehed purpursed kuni sinakaslillad. Kroon 15-30 cm pikk
40
Õied kahekaupa varre tipus
40
Õied pole kahekaupa varre tipus
41
41
Õie alumine huul pikem kui ülemine, jagunenud 3 hõlmaks, mis igaüks omakorda jagunevad kaheks
41
Alumine huul teistsugune
42
43
Õied üle 8 mm pikad
44
44
Lehed südaja alusega. Alumine huul alusel väljakasveteta
44
Lehed ahenevad aluse suunas. Alumine huul alusel kahe koonilise väljakasvega
45
Kroon lühikese, enam-vähem ümara putkeosa ja kahehuulelise äärisega
46
Õietupp nelja hambaga. Vili kupar
46
Õietupp 5 hambaga. Vili koosneb neljast 1-seemnelisest pähklikesest (vaata sigimikku luubiga!)
47
47
Õietupp 2-huuleline, hambad ebavõrdsed, 3 ühel, 2 teisel küljel
48
47
Õietupp radiaalsümmeetriline, hambad enamvähem võrdsed
49
48
Õietupp selgmise lisemeta
48
Õietupp selgmise õõnsa lisemega
49
Õie alumise huule alusel 2 kühmukest (sarvekest)
50
49
Õie alumine huul kühmukesteta
52
50
Õis kahvatukollane, alahuul lilla laiguga
50
Õis roosa või valkjas, ilma lilla laiguta alahuulel
51
51
Krooni alahuule keskmine hõlm niisama pikk kui lai, terve
51
Krooni alahuule keskmine hõlm kitsas, selgelt kaheks lõhestunud
52
Õied alla 8 mm pikad. Fertiilseid tolmukaid 2
52
Õied üle 8 mm pikad. Fertiilseid tolmukaid 4
53
53
Lehed südaja alusega. Õied kahvatusinised. Tupp 13-15 rooga
53
Lehe alus sirge või kiiljas. Õied roosad kuni punakaslillad. Tupp 5-10 rooga
54
54
Krooni alahuul selgelt 3-hõlmaline
55
54
Krooni alahuule alumised hõlmad ebaselged või redutseerunud lühikesteks hammasteks
56
55
Ülemised lehed 3 korda laiusest pikemad. Tupp näärmekarvadega
55
Ülemised lehed 3-6 korda laiusest pikemad. Tupp lihtkarvadega
56
Õielehed südaja alusega, tavaliselt veinpunased
56
Õielehed ovaalsed, kiilja alusega, kollakasrohelised
57
Kroonlehed vähemalt alusel kokku kasvanud
58
58
Lehed ei lõhna mündi järgi
59
60
Kroonlehti 5. Õisik hõre, püramiidjas
60
Kroonlehti 7. Õisik tihe, nutitaoline
61
Kroonlehti 5 või rohkem
62
Õied lehekaenaldest lähtuvates õisikutes
63
62
Õied tipmises tähkõisikus või üksikult lehekaenaldes
64
63
Varred roomavad. Õietupp alla 4 mm pikk
63
Varred püstised. Õietupp üle 4 mm pikk
64
Õied koondunud varre ülaossa tavalistest varrelehtedest palju väiksemate kõrglehtede kaenaldesse
65
64
Õied ühtlaselt kogu varrel tavaliste varrelehtede kaenaldes
66
65
Õieraag lühem kui tupp . Üheaastane
65
Õieraag tupe pikkune või pikem. Mitmeaastane
66
Õieraag alusel olevast lehest 2-5 korda pikem, peenike, näärmekarvadega. Emakakael 3,5-4 mm pikk
66
Õieraag kuni 2 korda alusel olevast lehest pikem, näärmekarvadeta. Emakakael alla 3 mm pikk
67
Lehed pole männastes
68
69
Varred neljakandilised. Kroonlehed üleni mustade täppidega, serv pole narmaline
69
Varred pole neljakandilised. Kroonlehtedel mustad täpid ainult servadel, kroonlehe serv hambuline-narmaline ühelt poolt, teiselt poolt terve
70
Väikesed põõsad soomusjate lehtedega
70
Rohttaimed, lehed pole soomusjad
71
73
Kroonlehed 2-hõlmalised, hambulised või narmastunud
76
75
Lehed alla 8 mm pikad, enam-vähem rootsutud, rood pole nähtavad. Kupra hambad moodustavad kupra pikkusest alla 1/3
75
Lehed üle 8mm pikad, 3 selge rooga, vähemalt alumised lehed rootsuga. Kupra hambad vähemalt 1/3 kupra pikkused
76
Tupplehed kokku kasvanud
77
78
Kroonlehed sügavalt lõhestunud. Õietupp põisjas. Emakakaelu 3 (luup!)
78
Kroonlehed madalalt 2-hõlmalised. Õietupp silinderjas. Emakakaelu 5
79
Kupar silinderjas, vähemalt kaks korda nii pikk kui tupp
79
Kupar kerajas või ovaalne, pole tupest pikem
80
80
Vähemalt alumised lehed selgelt rootsulised. Lehed pole kunagi lineaal-lantsetjad ega lineaalsed
81
80
Kõik lehed rootsutud
82
81
Varred ühtlaselt karvased (luup!)
81
Varred igas sõlmevahes ühe vertikaalse karvareaga, harva paljad või kahe karvareaga
82
Kroonlehed tupplehtedest lühemad või võrdsed
83
82
Kroonlehed tupplehtedest palju pikemad
84
83
Varred ja lehtede servad siledad
83
Varte ülaosa servad ja lehtede servad karedad
84
Lehed tumerohelised. Kroonlehed lõhestunud pooleni. Kandelehed rohtsed
84
Lehed sinakasrohelised. Kroonlehed lõhestunud peaaegu aluseni. Kandelehed kilejad
85
Lehed südaja alusega. Õied 2 kroonlehe ja 2 kroonlehetaolise tupplehega
85
Lehed pole südaja alusega. Kroonlehti ja tupplehti 4 või 5
86
87
Emakasuue selgelt 4-hõlmaline
88
87
Emakasuue pole neljahõlmaline (tõlvjas või peajas)
89
88
Vars enam-vähem paljas või lühikeste lidus karvadega. Lehed (vähemalt alumised) umbes 1 mm pikkuse rootsuga
88
Vars harali karvadega. Kõik lehed enam-vähem rootsutud
89
Taimed niitjate lehitute roomavate võrsetega. Leheserv terve. Seemned 1,5-2 mm
89
Roomavad võrsed puuduvad või on lehtedega. Leheserv tavaliselt hambuline. Seemned alla 1,5 mm
90
Kroonlehed 2-hõlmalised, hambulised või narmastunud
92
91
Lehed silindrilised või okka moodi, pikkus ületab laius vähemalt 5 korda
91
Lehed lamedad, alla 5 korra laiusest pikemad
93
Kroonlehed lõhestunud 4 hõlmaks
93
Kroonlehed madalalt sämpunud kuni kaheks lõhestunud
94
94
Taim kleepuv. Kroonlehed veidi sämpunud. Kuprad 5 hambaga
94
Taim pole kleepuv. Kroonlehed kaheks lõhestunud. Kuprad 10 hambaga
95
Lehed pole terved (liitlehed või vähemalt poole leheplaadini lõhestunud lihtlehed)
96
96
Lehed pole kolmetised
118
98
Õied radiaalsümmeetrilised
99
98
Õied bilateraalsümmeetrilised
107
99
Kroonlehed vähemalt alusel kokkukasvanud
100
100
Kroonlehed lillad, terved. Vili lihakas
100
Kroonlehed valged, narmastunud. Vili kuiv
101
Leheserv terve, lehetipp pügaldunud
101
Leheserv hambuline, lehetipp terav
102
102
Õied valged või roosad
103
103
Õietupp puudub. Vili kuiv
103
Õietupp olemas. Vili lihakas
105
Lehed abilehtedega
106
106
Emakakael pikk, jääb vilja külge
106
Emakakael lühike, ei jää vilja külge
107
Õied pole kollased
111
108
Puri (keskmine kroonleht) sile. Vili kõver või spiraalselt keerdunud, pole valminult tupe sees
109
108
Puri (keskmine kroonleht) peenelt kurrutatud. Vili ovaalne, valminult tupe sees
109
Õisik kerajas, tihe, alla 7 mm lai. Vili neerukujuline, alla 3 mm pikk
109
Õisik pole kerajas, üle 7 mm lai. Vili (kaun) piklik, kõverdunud või spiraalne
110
110
Kõik õied kollased. Kaun sirge, sirpjas või kuni ¾ ringi kõver
110
Õied sinised, lillad, rohekaskollased kuni pruunikad. Kaun spiraalne
112
Õisik vähemalt 5 korda laiusest pikem
112
Õisik kerajas kuni ovaalne
113
113
Varred roomavad ja sõlmekohtades juurduvad
113
Varred püstised kuni lamavad, sõlmekohtades ei juurdu
114
114
Õisik täiskasvanult silinderjas. Õied alla 1 cm pikad, tupe karvade vahelt vaevu nähtavad. Üheaastane
114
Õisik kerajas. Õied üle 1 cm, hästi nähtavad (tupe karvad lühikesed). Mitmeaastased
115
Õisiku raag vähemalt 5 mm pikk
116
116
Õietupp 5(6) rooga. Õiekroon püsib peale viljumist
116
Õietupp üle 10 rooga. Õiekroon variseb peale viljumist
117
117
Õisikud silinderjad, laiusest pikemad. Õied tupe pikkade karvade vahelt vaevu nähtavad. Üheaastased
117
Õisikud kerajad. Õied hästi nähtavad (tupe karvad lühikesed). Mitmeaastased
118
Taimed ogadega vartel või lehtede servades
119
119
Liitlehed. Õied pole õisikus. Vili lihakas
119
Lihtlehed. Õied õisikus. Vili kuiv
120
120
Õied roosad kuni lillad
121
121
Pappuse karvad siged (luup!)
121
Pappuse karvad sulgjad
122
122
Õisikud tihedas liitõisikus varre tipus
122
Õisikud pole tihedalt varre tipus
123
123
Lehed alt valgeviltjad
123
Lehed pole alt valgeviltjad
124
124
Õisiku üldkatis 3-5 cm pikk. Lehepind paljude 1-1,5 mm pikkuste ogakestega. Varred vähemalt ülaosas tiivulised ja ogalised
124
Üldkatis 1-2 cm pikk. Lehe pinnal ogakesi pole (on inult servadel). Varred pole tiivulised ega ogalised
125
Lehed täiesti veesisesed või veepeal ujuvad
125
Maismaataimed või veetaimed, mille lehed ulatuvad veest välja
126
126
Taimed ilma õiteta, paljunevad eostega (sõnajalad)
127
126
Taimed õitega, paljunevad seemnetega
137
127
Leherootsud vähemalt 50 cm pikad. Taim vahel ligi 2 m kõrge
127
Leherootsud alla 50 cm pikad. Taim alati lühem kui 2 m
128
128
Lehekeste servad terved
129
128
Lehekeste servad hambulised või hõlmised
130
129
Kõik lehed ühesugused, eoslatega, kasvavad kimbuna
129
Lehed kahesugused: fertiilsed (eoseid kandvad) lehed väiksemad, vähem lõhestunud, pikema rootsuga kui steriilsed lehed, kasvavad lehtrina
130
Kõige alumine sulglehekeste paar hoiab alaspidi
130
Kõige alumised sulglehekesed ei hoia alaspidi
131
131
Lehelaba alla 25 cm pikk
131
Lehelaba üle 25 cm pikk
132
132
Eoslad laiusest pikemad
133
Lehed kahelisulgjad
134
133
Lehed kolmeli- kuni neljalisulgjad
135
134
Lehed pehmed, 20-35 paari lehekestega, leheroots palju lühem kui lehelaba
134
Lehed jäigad, lehekesi 10-20 paari, leheroots labast veidi lühem
135
Sõkalsoomused leherootsul ühevärvilised, pruunikad. Eoslate kattemembraan näärmeteta (binokulaar!)
135
Sõkalsoomused leherootsul kahevärvilised, keskelt tumepruunid kuni mustad, serval helepruunid. Eoslate kattemembraan varreliste näärmetega
136
136
Sõkalsoomused keskelt väga tumedad. Lehed tumerohelised
136
Sõkalsoomused keskelt keskmiselt pruunid. Lehed helerohelised
137
Õied üldkatise lehtedega ümbritsetud korvõisikutes
138
137
Õied pole korvõisikutes või on korvikutes, mida ei ümbritse üldkatise lehed
157
138
Putkõied (torujad õied) puuduvad, olemas ainult keelõied (ühekülgse krooniga õied)
139
138
Putkõied olemas, keelõied on ainult korvõisiku servades või puuduvad
146
140
Õitsvad varred lehtedeta (kõik lehed juurmise kodarikuna)
141
140
Õitsvad varred lehistunud
143
141
Õisikud üksikult. Varred ei harune
142
141
Õisikud pole üksikult. Varred harunevad
142
Õitsvad varred karvased kuni peaaegu paljad, pole siledad ega õõnsad. Pappuse karvad sulgjad (vaadake keskmisi vilju!)
142
Õitsvad varred paljad, siledad, õõnsad. Pappuse karvad ei harune (luup!)
143
Õisikus ainult 5 õit. Viljad pika nokaga
143
Õisikus rohkem kui 5 õit. Vili nokata
144
144
Õisiku üldkatis poolkerajas. Lehed pole servas ogalised. Viljad silinderjad
144
Õisiku üldkatis laiusest pikem. Leheservad ogalised. Vili lame
145
145
Õisikuraod ja üldkatise lehed kollaste näärmekarvadega (luup!)
145
Õisikuraod ja üldkatise lehed ilma kollaste näärmekarvadeta
146
Kõik õied õisikus sinised, roosad või lillad
147
146
Vähemalt osa õisi kollased või valged
149
147
Lehed hõõrudes tugeva lõhnaga. Keelõied olemas, õisikud koondunud vihmavarjutaoliseks kännasõisikuks
147
Lehed enam-vähem lõhnatud. Keelõied puuduvad, õisikud pole vihmavarjutaolises kännasõisikus
148
148
Õied sinised. Üheaastane
148
Õied roosad kuni lillad. Mitmeaastased
149
Keelõied puuduvad (õisikus ainult putkõied)
150
149
Keelõied õisikus olemas
154
150
Lehed kahevärvilised: pealt rohelised, alt valgeviltjad
150
Lehed pole kahevärvilised
151
151
Õisiku üldkatis silinderjas. Lehed hõõrumisel enam-vähem lõhnatud
151
Õisiku üldkatis poolkerajas. Lehed hõõrumisel tugeva lõhnaga
152
152
Lehehõlmad üle 3 mm laiad, hambulised. Õisikud vihmavarjutaolises kännasjas liitõisikus
152
Lehehõlmad alla 3 mm laiad. Õisikud pole kännasjas liitõisikus
153
153
Õisikud üle 8 mm laiad. Taim paljas
153
Õisikud alla 8 mm laiad. Taim karvane
154
Vähemalt keelõied valged
155
155
Servmised õied valged, keskmised kollased
156
156
Õisikupõhi vilja aluseid ümbritsevate harjastega (eemaldage kõik õied ja vaadake luubiga!)
157
Õied bilateraalsümmeetrilised
158
157
Õied radiaalsümmeetrilised
170
158
Lehed sõrmjalt jagunenud
158
Lehed sulgjalt jagunenud
159
159
Kroonlehed kokku kasvanud
160
Õis kannuse või kotja sopistusega alusel
161
Lehed paaritusulgjad, tipmise lehekesega
162
161
Lehed paarissulgjad, tipmise lehekeseta (vahel tipus köitraag)
163
162
Õied liitsarikas. Vili seemnis
162
Õied pole liitsarikas. Vili on kaun
163
Lehed maksimaalselt 6 lehekesega
164
163
Lehekesi rohkem kui 6
166
164
Õied pole kollased
165
165
Lehed lõpevad teravikuga
165
Lehed lõpevad köitraoga (enamus)
166
Õied raotud, lehekaenaldes
167
166
Õied pikaraolises õisikus
168
167
Õietupe suu viltune või tupe hambad ebavõrdse pikkusega, alumine hammas palju pikem kui ülemised
167
Tupe suu pole viltune, tupe hambad ühepikkused
168
Tupe hambad ühepikkused, kõik putkeosa pikkused või pikemad. Kaun karvane
168
Tupe hambad ebavõrdsed, vähemalt ülemised putkeosast lühemad. Kaun paljas
169
169
Õis valge, lillade roodudega, 12-20 mm pikk. Abilehed hambulised
169
Õis roosa kuni sinine. Abilehed terved
170
Õied ja viljad liitsarikates
171
170
Õied ja viljad pole liitsarikates
184
171
Lehed lihtsulgjad
172
171
Lehed 2-4-li sulgjad või kolmetised
175
172
Õied valged kuni hele rohekasvalged
173
173
Viljad lamedad, servadel tiibadega. Tipmine leheke tavaliselt üle 10 cm lai
173
Vili pole lame ega tiibadega. Tipmine leheke alla 10 cm lai
174
174
Vars teravate kantidega, õõnes. Vilja roided silmapaistvad, valkjad
174
Vars ruljas, peenevaoline, pole õõnes. Vilja roided vähemärgatavad
176
Sulglehekesed alla 8 mm laiad
176
Sulglehekesed üle 8 mm laiad
177
177
Lehed 3-li sulgjad. Vili tiivuline
177
Lehed kaheli kolmetised või kahelisulgjad. Vili tiibadeta
178
Vili lame, servad tiivulised
179
178
Vili pole lame, tiibadeta või tiivad ka seljal
180
179
Sulglehekesed lineaalsed kuni lantsetjad, 1-8 mm laiad
179
Sulglehekesed üle 1 cm laiad
180
Alumiste lehtede sulglehekesed alla 2 mm laiad
180
Alumiste lehtede sulglehekesed üle 2 mm laiad
181
181
Liitsarika alusel palju katiselehti
181
Liitsarika alusel katis puudub või koosneb 1-2 varakult varisevast lehekesest
182
182
Vili ümar, tipul tupe jäänustega
182
Vili ovaalne kuni silindriline, tipul tupe jäänuseid pole
183
183
Lehed kaheli kolmetised, lehekesi 9, lantsetjad-teritunud, 3-4 cm laiad
183
Lehed 2-3-li sulgjad, sulglehekesed enamasti alla 3 cm laiad
184
Kroonlehed vähemalt alusel kokku kasvanud
185
Õied valged, punased, roosad või sinakaslillad
186
186
Lehed sõrmjalt jagunenud
187
186
Lehed sulgjalt jagunenud
190
187
Kõik lehed juurmised. Kroonlehti üle 5
187
Lehed ka varrel. Kroonlehti 5
188
189
Õieraagudel harali karvad
189
Õieraagudel lidus karvad
191
Õied tumepunased või erepunased
192
Lehed 2-4-li sulgjad
193
192
Lehed lihtsulgjad
194
193
Kroon 5 konksja kannusega
195
Kroonlehti 5 või rohkem
196
Lehed 2-3-li sulgjad. Vili lihakas
196
Lehed 1-sulgjad (hõlmised lihtlehed või sulgjad liitlehed)
197
197
Vili vähem kui 2 korda laiusest pikem
197
Vili üle 3 korra laiusest pikem
198
Oranži piimmahlaga taim (murdke vars pooleks!)
198
Oranž piimmahl puudub
199
199
Kroonlehti 5 või rohkem
206
200
Lehed sulgjalt jagunenud
201
201
Vili vähem kui 2 korda laiusest pikem
201
Vili üle 3 korra laiusest pikem
202
202
Leht ümbritseb alusega varte
203
202
Leht ei ümbritse vart
204
203
Alumised lehed üle 20 cm pikad. Vilja ristlõige ümar. Vilja nokk moodustab üle 10% ülejäänud vilja pikkusest
203
Alumised lehed alla 20 cm pikad. Vili ristlõikel nelinurkne. Vilja nokk moodustab alla 10% ülejäänud vilja pikkusest
204
Vili seemnete vahekohtades tugevalt sisse soondunud
204
Vili pole seemnete vahekohtades sisse soondunud
205
205
Alumised lehed tugevalt lõhestunud, varrelehed terved või veidi lõhestunud
205
Kõik lehed lõhestunud
207
Lehed abilehtedeta
208
207
Lehed abilehtedega
212
208
Juurmised lehed terved, varrelehed sügavalt jagunenud
209
208
Kõik lehed sügavalt jagunenud
211
209
Varre alusel nahkjad labata lehetuped
209
Varre alusel lehetuped puuduvad
210
210
Juurmisi lehti tavaliselt 2-3. Varrelehtede lehekesed hambulised ja sageli hõlmised
210
Juurmisi lehti 5 või rohkem. Varrelehtede lehekesed tavaliselt terved
211
Lehtede hõlmad üle 1 cm laiad
211
Lehetede hõlmad alla 1 cm laiad, enamvähem lineaalsed
213
Emakakael lühike, ei jää vilja külge
214
213
Emakakael pikk, jääb vilja külge
215
214
Leht rohkem kui 5 sulglehekesega
215
Õied longus, kellukjad, kroonlehed kreemikad
215
Õied püstised, pole kellukjad, kroonlehed kollased
216
Lehed varrel sõlmekohtades männastena
217
216
Lehed pole männastena
227
217
Lehe serv selgelt hambuline
217
Lehe serv pole hambuline
218
218
Varrel ainult 4 lehte ja üks õis. Vili lihakas
218
Lehti rohkem kui 4, õisi palju. Vili kuiv
219
219
Kroonlehed vähemalt alusel kokku kasvanud
220
220
Lehed üle 1 cm laiad. Õied üle 1 cm läbimõõdus, kroonlehti 5
220
Lehed alla 1 cm laiad. Õied alla 1 cm läbimõõdus, kroonlehti 4
221
221
Männases üle 4 lehe
223
222
Lehed ühe selge rooga
222
Lehed 3 paralleelse rooga
223
Krooni putkeosa pikem kui krooni hõlmad
223
Krooni putkeosa palju lühem kui hõlmad
224
224
Lehed tugevalt haakuvad allapoole suunatud ogakeste tõttu. Üheaastased
224
Lehed pole haakuvad või ainult nõrgalt. Mitmeaastased
225
225
Lehed ogatiputa. Kroon tassikujuline
226
225
Lehed ogatipuga. Kroon pole tassikujuline
226
Õied tavaliselt 3-5 mm läbimõõdus. Õisik tihe. Õieraod enamasti lühemad kui õite läbimõõt, ei ole viljaajal silmatorkavalt harali
226
Õied 2-3 mm läbimõõdus. Õisik hõre. Õieraod valdavalt pikemad kui õite läbimõõt, viljaajal hoiduvad silmatorkavalt harali
227
Taimed täiesti veesisesed või veepinnal ujuvate lehtedega
228
227
Maismaataimed, või kui veetaimed, siis lehed pole ujuvad ja veest välja ulatuvad
237
228
Lehe alus sirge, südajas või nooljas
229
228
Lehe alus ümar või kitsenev rootsu suunas
231
229
Lehed alla 10 cm läbimõõdus. Kroonlehti 3
229
Lehed üle 10 cm läbimõõdus. Kroonlehti palju
230
230
Õied valged. Leheroodude külgharud ühinevad omavahel, leheroots lapik või kolmekandiline
230
Õied kollased. Leheroodude külgharud ei ühine omavahel, leheroots ruljas
231
Taimede juured hõljuvad vabalt vees
232
231
Taimed kinnituvad veekogu põhja
234
232
Lehed vähemalt kahe juure ja 3-15 rooga
232
Lehed ühe juure ja 1-3(5) sageli halvasti nähtava rooga
233
233
Lehed 5-15 mm, täiesti veesisesed (välja arvatud õitseajal), läbipaistvad, tipul teravad ja hambulised
233
Lehed 2-6 mm, veepinnal ujuvad, läbipaistmatud, tömbi tipuga, terveservalised
234
Lehed selgelt sulgroodsed. Õied kroonlehtedega
234
Lehed paralleelsete roodudega või rood halvasti näha. Õied kroonlehtedeta
235
235
Õied ja viljad kerajate nuttidena
235
Õied ja viljad pole kerajate nuttidena
236
236
Ujulehed pikarootsulised, värvitu painduva liigendiga rootsu tipus
236
Kõik lehed rootsutud, või kui lühirootsulised, siis ilma sellise liigendita
237
Lehed kaetud pikkade punaste näärmekarvadega, mis püüavad ja seedivad putukaid
238
237
Lehtedel selliseid karvu pole
239
238
Lehed ümarad kuni neerjad
238
Lehed selgelt laiusest pikemad
239
Taim ainult ühe lehega, mis hoiab ümber eospead kandva varre
239
Taimed teistsugused
240
240
Taimed nõeljate kuni soomusjate lehtedega, paljunevad eostega
241
240
Taimed teistsugused
243
241
Eospesad lehtede kaenaldes. Varred tõusvad, jagunevad korduvalt kaheks võrdseks haruks
241
Eospesad tipmiste eospeadena. Varrd roomavad, lühikeste külgharudega
242
242
Lehetipp aheneb pikaks valgeks pehmeks karvaks. Eospead 2-3 kaupa varretaolistel kandjatel
242
Lehed selliste karvadeta. Eospead varretaolise kandjata, kinnituvad ühekaupa otse varre tippu
243
Õied kroonlehtedeta
244
243
Õied kroonlehtedega
350
244
Taimed piimmahlaga (NB! Piimmahl on mürgine, peske oma käed, kui mahla puutusite)
244
Taimed piimmahlata
245
245
Õied kahe tiheda üksteisele järgneva silinderja tõlvikuna, alumine, sametjas, koosneb emasõitest, ülemine isasõitest
245
Õisikud teistsugused
246
247
Vähemalt alumised lehed rootsuga
248
247
Kõik lehed rootsutud
259
248
Lehed paralleelsete roodudega, kõik lehed juurmised
249
248
Lehed pole paralleelsete roodudega, lehed olemas ka varrel
251
249
Lehed harva üle 3 korra laiusest pikemad, ümarad kuni elliptilised
250
249
Lehed laiusest palju pikemad, süstjad kuni lineaalsed
250
Lehed paljad või ainult üksikute karvadega. Õisikud alusel sageli tühikutega. Tolmukaniidid kroonist pikemad, tolmukapead kollakad
250
Lehed tihedalt karvased. Õisik ühtlane, tühikuteta. Tolmukaniidid kroonist 4-8 mm pikemad, tolmukapead helelillad
251
Lehed sõrmroodsed
252
251
Lehed sulgroodsed või ühe rooga
253
252
Vars kolmnurkne. Õisik ümbritsetud rohekaskollaste kõrglehtedega. Varrelehti kuni 4
252
Vars ruljas. Õisik pole selliste kõrglehtedega ümbritsetud. Varrelehti üle 4
253
Vili pole tiivuline. Abilehed puuduvad või on vabad, pole vart ümbritsevaks kilejaks tupeks (tõrveks) kokku kasvanud
253
Viljad tiivulised. Abilehed moodustavad kileja vart ümbritseva tupe (tõrve)
254
254
Lehed nooljad või odajad, hapuka maitsega. Õied ühesoolised
255
254
Lehe alus südajas, ümar või kiiljas, mitte kunagi nooljas või odajas, pole hapuka maitsega. Õied kahesoolised
257
255
Lehed tavaliselt alla 2 cm laiad. Õiekattelehed seemnete pikkused (alla 1,5 mm)
255
Lehed tavaliselt üle 2 cm laiad. Õiekattelehed seemnetest pikemad (üle 2 mm)
256
256
Õisiku harud lihtsad, ei harune
256
Õisiku harud harunevad korduvalt
257
Vilju ümbritsevad kattelehed ümberringi hambulised
257
Kattelehed terved või ainult alusel mõne hambaga
258
258
Vähemalt üks vilja külg selge mõhnaga
259
Õied radiaalsümmeetrilised (vaadake tähelepanelikult õit või vilja tugeva luubiga)
260
259
Õied pole radiaalsümmeetrilised
270
260
Lehed vähemalt alusel pikkade valgete karvadega
261
260
Lehed paljad või väga lühikeste karvadega
264
261
Õied üksikult, pikaraolised, õieraod erineva pikkusega
261
Õied 3- kuni mitmekaupa osaõisikutes, nuttide või kobaratena
262
262
Õied pruunid kuni mustad
263
263
Hõredalt karvane, lühikeste võsunditega, puhmikuid ei mooduste. Emakakael pikem kui sigimik. Tolmukapea tolmukaniidist 2-6 korda pikem
263
Tihedalt karvane, ilma võsunditeta, kasvab pisikeste puhmikutena. Emakakael umbes sigimiku pikkune. Tolmukapea tolmukaniidi pikkune või veidi lühem
264
Lehed renjad, tipul pealmisel küljel hästimärgatava pooriga (luup!). Vili koosneb kolmest osast
264
Lehed pole renjad, lehe tipul poor puudub. Vili on kupar
265
265
Üheaastased väikesed taimed. Õied üksikult või 2(3)-kaupa
265
Mitmeaastased tugevad taimed. Õied pole üksikult
266
266
Varred lehistumata (varre alusel labata lehetuped). Õisik külgmine, näib asuvat umbes varre keskkohas, sest pikk püstine ruljas õisiku kandeleht tundub varre pikendusena
267
266
Varred lehistunud. Õisik tipmine. Õisiku kandeleht suhteliselt lühike, allakäändunud, ei näi varre pikendusena
269
267
Varred peenikesed (1 mm), hele-hallikasrohelised. Õisik varre keskosas või veidi allpool
267
Varred 1,5-4 mm läbimõõdus. Õisik varre keskosast kõrgemal
268
268
Vars peenem, vaoline, eriti allosas. Alumised labata tuped hele- kuni hallikaspruunid. Õisiku kandeleht puhetunud tupega. Õisikuraod väga lühikesed (ei ole nähtavad), õisik kerajas, tihe. Kupar tumepruun
268
Vars tugev, sile. Alumised labata tuped punakaspruunid. Õisikuraod ebavõrdse pikkusega, õisik rohekaspruun, hõre, haraline. Kupar roostepruun
269
Lehed rististe vaheseinteta (lõigake leht lõikudeks!)
269
Leht rististe vaheseintega
270
Varred seest säsikad (pole õõnsad), kolmnurksed kuni ümarad, ilma sõlmekohtadeta (CYPERACEAE - LÕIKHEINALISED)
271
270
Varred alati seest õõnsad, alati ümarad, selgete sõlmekohtdega (POACEAE - KÕRRELISED)
306
271
Õisik pikkade, valgete siidjate õiekattekarvadega
272
271
Õisik pole valgete siidjate karvadega (õiekattekarvad puuduvad või on väga lühiksed)
274
272
Pähikuid 1, rootsutu, püstine, lehetaolise kõrgleheta
272
Pähikuid varrel mitu, rootsulised, rootsu juures 1-3 lehetaolist kõrglehte
273
273
Pähikuraod siledad. Varred keskosas ümarad. Tolmukad 2,5-5 mm pikad
273
Pähikuraod karedad. Varred keskosas kolmekandilised. Tolmukapead 1,5-2 mm pikad
274
Õied kahesoolised, emakate ja tolmukatega (luup!). NB! See on raskesti jälgitav tunnus. Kui jääte hätta, vaadake üle siin välja tulevate liikide pildid ja otsustage pildi järgi
275
274
Õied ühesoolised, tolmukate või emakatega
276
275
Õisik külgmine, varretaoline kõrgleht ulatub üle pähikute
276
Varre tipus 1 pähik
277
276
Varrel pähikuid rohkem kui üks
278
277
Taimed roomava risoomiga, ei moodusta puhmikuid
277
Taimed ilma roomava risoomita, tihedapuhmikulised
278
Pähikud väliselt üksteisega sarnased, tipmine tavaliselt vähemalt osaliselt emasõitega
279
278
Pähikud välimuselt erinevad: ülemised ainult isasõitega, alumised ainult emasõitega
290
279
Vähemalt alumised pähikud asuvad varrel hõredalt
280
279
Kõik pähikud on varrel tihedalt koos
286
280
Põisikuid emaspähikus kuni 3
280
Põisikuid emaspähikus rohkem kui 3
281
281
Alumise emaspähiku kandeleht õisikust palju pikem
281
Alumise emaspähiku kandeleht õisikust lühem
282
282
Põisikud püstised, lühikese nokaga
283
282
Põisikud laiuvad või rõhtsad, ilma nokata või pika nokaga
284
283
Pähikud ümarmunajad, u. 5 mm pikad. Põisiku nokk pikalt lõhestunud, valge triibuga
283
Pähikud üle 5 mm pikad. Põisiku nokk veidi lõhestunud, ilma valge triibuta
284
Pähikud laiusest pikemad
285
Põisiku nokk moodustab ½ põisiku alumise osa pikkusest. Lehed jäigad, tumerohelised, renjad. Põisiku katteleht helepruun
285
Põisikud nokata. Lehed pehmed, puhasrohelised, lamedad. Põisiku kandeleht valge, kilejas
286
Taimed pika risoomiga. Pähikutega varred kasvavad tavaliselt ridadena
287
286
Taimed pika risoomita. Pähikuid kandvad varred ei kasva ridadena
288
287
Kuivade kasvukohtade taimed. Õisik üle 1,2 cm pikk. Varred ülaosas karedad
287
Niiskete kasvukohtade taimed. Õisik 0,6-1 cm pikk. Vars sile
288
Põisikud alla 3 mm pikad
289
288
Põisikud üle 3 mm pikad
289
Õisik tihe, ei ole harunenud. Alumised lehetuped mustade kiududeta. Kasvab murusalt, ei moodusta mättaid
289
Õisik vähemalt alusel harunenud. Alumised lehetuped ohtrate mustade lihtkiududega. Kasvab kõrgete mätastena
290
Emakakaelu 2. Põisikud tavaliselt enam-vähem kaksikkumerad
291
290
Emakakaelu 3. Põisikud 3-nurkse või rulja ristlõikega
293
291
Mätta või tiheda kogumikuna kasvavsd roomava risoomita taimed
291
Taimed roomava risoomiga, mättaid ei moodusta
292
292
Lehed 1-3(5) mm laiad, kuivades sisserulluvate servadega. Isaspäikuid 1
292
Lehed (3)5-10 mm laiad, servad rulluvad kuivades väljapoole. Isaspähikuid 2-4
293
Põisikud vähemalt osaliselt karvased (luup!)
294
293
Põisikud paljad, karvad vahel noka servades
298
294
Põisikud selgelt kaheharulise üle 5 mm pika nokaga
295
294
Põisikud ilma nokata või lühikese, alla 0,5 mm pikkuse koonilise teraviku või nõrgalt kaheharulise nokaga
296
295
Lehed karvased vähemalt tuppedel. Põisikud pehmekarvased
295
Lehed paljad. Põisikud tihedalt viltkarvased
296
Taimed moodustavad tihedaid mättaid, roomavad risoomid puuduvad
297
296
Taimed tihedaid mättaid ei moodusta, roomavad risoomid olemas
297
Põisikud 2-3 mm pikad, vähemalt 1,5 korda nii pikad kui põisiku kattelehed
297
Põisikud 3-4,5 mm pikad, enam-vähem kattelehtede pikkused
298
Vähemalt alumine pähik rippuv
299
298
Pähikud pole rippuvad
301
299
Isaspähikuid 2 või rohkem
300
Emaspähikud 5-12 mm pikad. Märgade kasvukohtade taimed
300
Emaspähikud 2,5-5 mm pikad. Parasniiskete kohtade taimed
301
Lehetuped või lehed või varred karvased
301
Lehetuped, lehed ja varred paljad
302
302
Alumine kandeleht ei ümbritse vart
303
302
Alumine kandeleht 2-10 mm ulatuses ümber varre
304
303
Põisiku nokk 0,5 mm pikk, nõrgalt kaheharuline
303
Põisiku nokk kaheharuline, vähemalt 0,75 mm pikk
304
Murusalt või väga hõredate puhmikutena kasvav pikarisoomilised taimed
305
304
Tihedate puhmikutena kasvavad taimed, roomav risoom puudub või väga lühike
305
Alumine kandeleht vart tihedalt ümbritseva tupega. Lehed hallikad. Põisik peaaegu nokata või järsult 0,5 mm pikkuseks nokaks ahenev
305
Alumine kandeleht vart lõdvalt ümbritseva tupega. Lehed kollakas- kuni tumeroheliesed. Põisik aheneb aeglaselt 0,5-1 cm pikkuseks nokaks
306
Õisik täha sarnane, süstjas kuni ovaalne
307
306
Õisik harunenud pööris
315
308
Pähikud kahesugused: sisemine pähik viljuv, lapik, koosneb 3-5 normaalsest õiest, välimine on steriilne, koosneb kitsaspiklikest jäikadest libledest ja sõkaldest
308
Pähikud pole kahesugused
309
Tähk ühekülgne, pähikud kahe reana varre ühel küljel
309
Tähk pole ühekülgne
310
310
Pähikud ümber kogu varre
311
310
Pähikud varre vastaskülgedel
313
312
Mõlemad libled ohtega. Tolmukapead sinised
312
Libled oheteta (ohted välissõkaldel). Tolmukapead kollased kuni oranžid
313
Pähikud hoiduvad vastu vart. Libled enam-vähem ühepikkused
314
313
Pähikud kaarduvad varrest eemale. Libled väga erineva pikkusega
314
Hõredapuhmikuline, ilma risoomita taim. Ohe üle 5 mm pikk
314
Pikavõsundiline taim, ei moodusta mättaid. Ohe alla 5 mm pikk
315
Tugevad risoomiga taimed, pilliroo moodi, sageli üle 2 m kõrged, vars 0,5-1 cm läbimõõdus
315
Taimed väiksemad, ei meenuta pilliroogu, vars peenem
316
317
Pähikud ühe õiega
318
317
Pähikud 2 või rohkema õiega
321
318
Ohe põlvjas. Välissõkla alusel karvad (luup!)
318
Ohe sirge. Välissõkla alusel karvu pole
319
319
Lehed 10-20 mm laiad. Välissõklad rohtsed
319
Lehed alla 10 mm laiad. Välissõklad kilejad või õlgjad
320
320
Pikkade roomavate võsunditega, puhmaid ei moodusta. Sisesõkal 2/5 välissõkla pikkusest
320
Puhmastena kasvav taim, ilma võsunditeta või lühikeste võsunditega (mõnikord ka maa-aluste risoomidega). Sisesõkal vähem kui 1/5 välissõkla pikkusest
321
Pähikus rohkem kui 2 õit
324
322
Libled 2 korda õitest pikemad
322
Libled õite pikkused või veidi pikemad
323
323
Lehed 2-5 mm laiad, lamedad või vahel kokkurullunud. Ohe sirge
323
Lehed niitjad, alla 1 mm laiad, tihedalt kokkurullunud. Ohe teravalt põvjas
324
Ohe kaarjas või põlvjas
325
Õisik tihe, sagaraline, enam-vähem ühekülgne pööris
325
Õisik hõre, pole ühekülgne
326
326
Laiemad lehed vähemalt 8 mm laiad. Ohe üle 1 cm pikk
326
Laiemad lehed alla 8 mm laiad. Ohe alla 1 cm pikk
327
327
Lehed üle 0,7 mm laiad, siledad. Keeleke lühike, kõrvakesteta (luup!)
327
Lehed alla 0,7 mm laiad, karedad. Keeleke kõrvakestega
328
Keelekese asemel karvaring
328
Keeleke olemas, kilejas
329
329
Pähikud 1-õielised
330
329
Pähikud 2 või rohkemaõielised
337
330
Pähikud tavaliselt üle 4 mm pikad, välissõkla alusel pika karvatutiga
331
330
Pähikud alla 4 mm pikad, ilma välissõkalt ümbritsevate karvadeta
334
331
Pähikus välimiste liblede paar 5 mm pikk, sisemised palju lühemad (1,5 mm), harjasjad
331
Pähikus liblesid üks paar
332
332
Sõklad karedad, pikemad kui ümbritsevad karvad (luup!)
332
Sõklad siledad, pole ümbritsevatest karvadest pikemad
333
333
Keeleke 8 (10) mm. Vars ei harune. Välissõklad 3 rooga (binokulaar!). Libled kitsaslantsetjad, pikalt ahenevad
333
Keeleke 1-3 mm. Varred harunevad alates suvest. Välissõklad 5 rooga (vahel eabaselgelt). Libled lantsetjad
334
Välissõklad terava tipuga, peale viljumist kõvad ja läikivad
334
Välissõklad tömbi või sirge tipuga, pole peale viljumist kõvad
335
335
Mitteõitsvatel võrsetel keeleke laiusest lühem
335
Mitteõitsvatel võrsetel keeleke laiusest pikem
336
336
Risoomid rohkem kui 3 soomusja lehega. Lehed 5-10 mm laiad. Õisik lai ka peale õitsemist, 10-20 cm pikk, rõhtsate harudega
336
Risoomid puuduvad või lühikesed, ilma soomusjate lehtedeta. Lehed 3-7 mm laiad. Õisik tõmbub peale õitsemist kokku, 5-15 cm pikk, harud püstised
337
Õisik tihe, kas piklik-ruljas ja täha moodi või munajahõlmine
338
337
Õisik hõre, püramiidja väliskujuga
339
338
Pähikud 2-õielised, varrel ühe reana, õisik piklik, harunemata
338
Pähikus 2 või rohkem õit, õisik haruneb
339
Pähikud südajad, rippuvad
339
Pähikud pole südajad ega rippuvad
340
340
Libled peaaegu pähiku pikkused. Pähikus keskel üks kahesooline õis ja servas 2 isasõit
340
Libled pähikust oluliselt lühemad. Pähikus ainult kahesoolised õied
341
341
Pähikud üle 2-3 korra laiusest pikemad, tavaliselt rohkem kui 5 õiega ja üle 4 mm pikad. Alumine välissõkal ilma andruta (luup!)
342
341
Pähikud munajad, mitte üle 2-3 korra laiusest pikemad, 4-5 (6) õiega, tavaliselt alla 4 mm pikad. Alumine välissõkal andruga
346
342
Välissõkal ja libled teravad
343
342
Välissõkal ja libled tömbid või sirged
344
343
Lehed pealt enam-vähem siledad. Kõrvakesed paljad. Pöörise alumises sõlmekohas 2 haru, üks 1-3, teine 4-5 pähikuga
343
Lehed pealt selgelt karedad. Kõrvakesed karvased. Pööriseharusid alumises sõlmes 2-3, igaüks 5-15 pähikuga
344
Pähikud 8-30 (40) mm pikad, 6-16 õiega. Varred püstised, lehetupp silinderjas
345
344
Pähikud 2-10 mm pikad, 3-11 õiega. Varred alusel tõusvad või lamavad, alumised lehetuped lapikud
345
Õisiku harud hoiduvad varrest eemale, alumised 2-4-kaupa, pähikuid harudel 8-15. Välissõkal 3,5-5 mm pikk
345
Õisikuharud hoiduvad vastu vart, alumised üksikult või paarikaupa, pähikuid harudel 3-4. Välissõkal 5,5-7,5 mm pikk
346
Üheaastased tallatud kasvukohtade taimed. Välissaõkal roodudel ja servas ripskarvane
346
Mitmeaastased taimed. Välissõkla rood krobelised või karvased ainult alaosas
347
347
Varred tugevalt lapikud kas ülaosas või alaosas
347
Vars ruljas, pole lapik
348
348
Keeleke üle 1 mm pikk, terav
348
Keeleke puudub või alla 1 mm pikk
349
349
Risoome pole. Kõik võrsed viljuvad. Pähikud alla 4 mm pikad
349
Risoomidega, nii õitsvate kui mitteõitsvate võsudega. Pähikud u. 4 mm pikad
350
Lihakate lehtedega taimed
350
Lehed õhukesed, pole lihakad
351
351
Õied üldkatisega ümbritsetud korvõisikutes
352
351
Õied pole üldkatisega ümbritsetud korvõisikutes
371
352
Kõik õied keele taolised (keelõied, asümmeetrilised)
353
352
Putkõied olemas, keelõied puuduvad või on ainult korvõisiku servas
359
353
Lehed selgelt paralleelsete roodudega
353
Leherood pole paralleelsed ega halvasti nähtavad
354
354
Õitsvad varred lehtedeta (kõik lehed juurmised)
355
354
Õitsvad varred lehtedega
358
355
Leheserv terve. Roomavate võsunditega taimed
355
Leheserv hambuline. Roomavate võsunditeta taimed
356
356
Korvõisikud üksikult harunemata varte tippudes
357
356
Õisikud pole üksikult, varred harunevad
357
Õitsvad varred karvased või peaaegu paljad, pole siledad ega seest õõnsad. Seemnise lendkarvad (pappus) sulgjad (vaadake keskmisi seemniseid)
357
Õitsvad varred paljad, siledad, seest õõnsad. Seemnise lendkarvad (pappus) harunemata (luup!)
359
Taime lehed ja/või varred ogalised
360
359
Taimed pole ogalised
361
360
Vars ei harune või haruneb vähe, õisikuid 1-3. Lehed pealt rohelised, alt valgeviltjad
360
Varred ülaosas harunenud, paljude õisikutega. Lehed mõlemalt poolt rohelised
361
Kõik õied korvõisikus erekollased kuni kahvatukollased
362
361
Vähemalt mõned õied pole kollased
365
362
Õied ilmuvad enne lehti. Lehed südaja alusega, pealt tumerohelised, alt valgeviltjad
362
Õied ilmuvad peale lehti. Lehed teistsugused
363
363
Lehed ja varred hallikarvased. Keelõied puuduvad või alla 5 mm pikad
364
363
Taimed pole hallikarvased. Keelõied olemas, üle 5 mm pikad
364
Varred 5-20 cm pikad. Õisikud 3-20-kaupa nutitaolistes liitõisikutes varte ja varreharude tippudes. Niiskel savi- ja turbapinnasel
364
Varred 20-50 (70) cm pikad. Õisikud pikas kitsas liitõisikus, mis moodustab vähemalt 1/3 taime pikkusest. Liivastel aladel
365
Lehed sirge kuni südaja alusega
365
Lehed rootsu suunas aheneva alusega
366
366
Vähemalt mõned õied õisikus valged
367
366
Vähemalt õisiku servmised õied sinised kuni roosad, valgeid õisi pole
368
367
Õisikud üle 3 cm läbimõõdus
367
Õisikud alla 3 cm läbimõõdus
368
Vähemalt servmised õied roosad
369
369
Taimed pikkade roomavate võsunditega, tavaliselt alla 30 cm kõrged
369
Taimed roomavate võsunditeta, tavaliselt üle 30 cm kõrged
370
370
Üldkatise lehed kilejad, enam-vähem terved
370
Üldkatise lehed sügavalt sulgjalt narmastunud
371
Õied pole sarikatena
374
372
Lehed lõhnavad muljumisel tugevalt küüslaugu järgi
372
Lehed ei lõhna küüslaugu järgi
373
374
Õied tiheda tõlvõisikuna, mida ümbritseb suur kandeleht
375
374
Õied teistsugused
376
376
Õied bilateraalsümmeetrilised
377
376
Õied radiaalsümmeetrilised
399
377
Leheserv hambuline kuni hõlmine
378
377
Leheserv terve (või lehed õitseajal puuduvad)
385
378
Lehed rootsutud või peaaegu rootsutud
378
Lehed selgelt rootsulised
379
379
Kroonlehed alusel kokku kasvanud
380
380
Õied 6-18 mm pikad. Kannus sirge. Viljad pole rippuvad
380
Õied 20-35 mm pikad. Kannus kõver. Viljad rippuvad
381
Õied osaliselt kollased, kahe- kuni kolmevärvilised. Külgmised kroonlehed suunatud ülespoole
381
Õied valged, sinised või lillad. Külgmised kroonlehed suunatud allapoole
382
382
Lehistunud õitsvat vart ei ole, lehed ainult juurmise rosetina (vahel esinevad roomavad võsundid)
383
382
Lehistunud õitsev vars olemas
384
383
Lehti 3 või 4. Kandelehekesed kinnituvad õierao keskele
383
Lehti 2. Kandelehekesed õierao ülemises kolmandikus
384
Juurmist leherosetti pole. Lehed tavaliselt laiusest pikemad
384
Juurmine leherosett olemas. Lehed tavaliselt võrdse pikkuse ja laiusega
385
Kroonlehed alusel kokku kasvanud
386
386
Lehed kaetud torkavate karvakestega
386
Lehed paljad või hõredate pehmete karvadega
387
387
Õie kandeleht õieraost u. kaks korda pikem. Õied purpurvioletsed
387
Õie kandeleht u. õierao pikkune. Õied sinised
388
Õied ilma kannuseta
389
389
Huul kollane, suur, puhetunud, sussitaoline
389
Huul pole kollane, puhetunud ega sussitaoline
390
390
Vähemalt huul põhiliselt valge
391
390
Ükski õiekatteleht pole valge
392
391
Välimised õiekattelehed roosad kuni lillad
391
Kõik õiekattelehed valged
392
Huul ülespoole suunatud
392
Huul allapoole suunatud
393
Õied valged või rohekasvalged
394
394
Õied lõhnavad. Kannus niitjas, aheneva tipuga, 1,5 korda sigimikust pikem. Tolmukad paralleelsed
394
Õied peaaegu lõhnatud. Kannus tipus veidi jämedam, u. kaks korda sigimikust pikem. Tolmukad alt laialihoiduvad
395
Kannus üle 10 mm pikk ja u. 1 mm paks
395
Kannus kas alla 10 mm pikk või üle 1 mm paks
396
396
Külgmised välimised õiekattelehed liibuvad. Vars seest säsikas
397
396
Külgmised välimised õiekattelehed püstised. Vars seest õõnes
398
397
Huule keskmine hõlm sama lai kui külgmised
397
Huule keskmine hõlm palju kitsam kui külgmised
398
Alumised lehed mitte rohkem kui 4 korda laiusest pikemad, elliptilised, üleni ühelaiused
398
Alumised lehed üle 4 korra laiusest pikemad, süstjad, aluse suunas rohkem või vähem ahenevad
399
Vähemalt alumised lehed sirge, südaja või noolja alusega
400
399
Kõik lehed ümara või aheneva alusega
416
400
Varred väga pikad ja väänduvad või ronivad
401
400
Varred pole väänduvad ega ronivad
403
401
Õied vähemalt 2 cm läbimõõdus, kellukjad. Lehe alus või leheroots ilma vart ümbritseva kileja tupeta
402
401
Õied alla 2 cm läbimõõdus, pole kellukjad. Lehe alus või leheroots kileja tupega, mis ümbritseb vart
402
Õied üle 3 cm pikad. Tuppe ümbritseb kaks tupplehtedest suuremat kandelehte
402
Õied alla 3 cm pikad. Kandelehed väikesed, ei ümbritse tuppe, asuvad õierao keskosas
403
Lehed selgelt hõlmised, üle 3 cm laiad
404
403
Lehed pole hõlmised, kui nõrgalt hõlmised, siis alla 3 cm laiad
405
404
Leheserv sile, terve. Kroonlehti üle 5
404
Leheserv hambuline. Kroonlehti 5
405
Õitsvad varred lehtedeta (vahel väikeste kandelehekestega), tavalised lehed kõik varre alusel juurmise rosetina
405
Õitsvad varred lehistunud
406
406
Lehti 2 (harva 1), paralleelsete roodudega
406
Lehti rohkem kui 2, pole paralleelsete roodudega
407
407
Lehe alus või leheroots kileja vart ümbritseva tupega
407
Lehe alus ja leheroots kileja tupeta
408
408
Kroonlehed vähemalt alusel kokku kasvanud
409
408
Kroonlehed täiesti vabad
413
409
Õied tume- kuni helekollased
409
Õied pole kollased
410
410
Kroonlehti 5 (kroon 5 hõlmaga)
411
411
Õied varre tipus nuttidena
412
Õieraag kõrvalolevast lehest 2-5 korda pikem, peenike, näärmekarvadega. Emakakael 3,5-4 mm pikk
412
Õieraag kõrvalolevast lehest 2 korda pikem, näärmekarvadeta. Emakakael alla 3 mm pikk
414
Juurmised lehed ümarneerjad, hõlmadeta, 12-16 cm laiad, serv hambuline, alus südajas
414
Juurmised lehed ümarad, hõlmised või sügavate sisselõigetega, väiksemad, alus nõrgalt südajas või sirge
415
415
Juurmisi lehti tavaliselt 2-3. Varrelehed hambulised ja sageli hõlmised
415
Juurmisi lehti 5 või rohkem. Varrelehtede segmendid terveservalised
416
Lehed okkataolised, igihaljad, kinnituvad varrele männastena
416
Lehed pole okkataolised, ei kinnitu männastena
417
417
Õitsvad varred lehtedeta (vahel väikeste kandelehekestega), kõik lehed varre alusel juurmise kodarikuna
418
417
Õitsvad varred lehistunud
427
418
Õied rootsutud, ruljate tähkõisikute või ümarate nuttidena
419
418
Õied rootsulised, üksikult või õisikutena
421
419
Lehed harva üle 3 korra laiusest pikemad, munajad kuni elliptilised
420
419
Lehed laiusest palju pikemad, süstjad kuni lineaalsed
420
Lehed paljad või üksikute karvadega. Õisikud tavaliselt allosas tühikutega. Tolmukaniidid kroonist pikemad, tolmukapead kollakad
420
Lehed tihedalt karvased. Õisikud alusel tühikuteta. Tolmukaniidid kroonist 4-8 mm pikemad, tolmukapead helelillad
421
Lehed selgelt rootsulised
423
422
Lehed alla 1 cm laiad. Kroonlehti 4, vabad
422
Lehed üle 1 cm laiad. Kroonlehti 6, vähemalt alusel kokku kasvanud
423
Õied pole üksikult
424
424
Lehed paralleelsete roodudega. Kroonlehti 3
424
Lehed pole paralleelsete roodudega. Kroonlehti 5
425
425
Õisik pole ühekülgne
426
426
Tolmukad emaka kõrval, emakakael ulatub õiest pikalt välja
426
Tolmukad ümber emaka, emakakael ei ulatu või ulatub õiest väga vähe välja
428
Lehed pealt rohelised, alt kas hõbevalkjad või pruunikate roostetäppidega. Vili kuiv
429
428
Lehed pole alt valkjad ega roostetäppidega. Vili lihakas
430
429
Lehed üle 5 korra laiusest pikemad, alt valkjad
429
Lehed alla 5 korra laiusest pikemad, pruunikte roostetäppidega
430
Leheserv peenehambaline
431
Varred peenikesed, niitjad, roomavad. Lehed kuni 8 mm pikad
432
431
Varred pole niitjad. Lehed üle 8 mm pikad
433
432
Õieraod paljad. Lehed alla 3 mm laiad
432
Õieraod karvased. Lehed üle 3 mm laiad
433
Lehed suvehaljad, õhukesed. Valminud vili sinine
433
Lehed igihaljad, nahkjad. Valminud vili punane
434
434
Lehed pealt tuhmid, mõlemal pinnal silmatorkava võrkroodumisega
434
Lehed pealt läikivad, alt paljude kollakate näärmetäppidega
435
Lehe või lehrootsu alus kileja vart ümbritseva tupega (tõrvega)
436
435
Lehe ja leherootsu alus kileja tupeta
439
436
Õied tähkõisikuna
437
437
Õisik lõtv, kitsas, kaardus, kõik õied selgelt nähtavad
437
Õisik tihe, ruljas, õied tihedalt puntras koos
438
438
Tõri (tupp lehe alusel) lidus karvadege, serval ripsmetega, tihedlt ümber varre
438
Tõri paljas, serval üksikute ripsmetega, lõdvalt ümber varre
439
Kroonlehed vähemalt alusel kokku kasvanud
440
440
Lehed ja varred täiesti paljad, õied pole sinised
441
440
Lehed ja/või vähemalt varred karvased (kui paljad, siis õied sinised)
443
441
Õied tipmise ühekülgse kobarana. Kroon sama pikk kui lai
441
Õied lehtede kaenaldes. Koon laiusest pikem
442
442
Vars kandiline. Õied üksikult, harva 2-kaupa
442
Vars ruljas. Õied 3-5-kaupa
443
Õied varte tippudes nuttidena
443
Õied pole nuttidena
444
444
Õied helesinised, kellukjad. Vili kupar
445
444
Õied pole kellukjad (kui on kellukjad, siis roosad). Vili pole kupar
447
445
Tupplehed palju lühemad kui pool õiekrooni putkeosa
445
Tupplehed ulatuvad pooleni õiekrooni putkeosast
446
446
Vars harunenud. Kroon 10-25 (35) mm pikk, lõhestunud pooleni pikkusest
446
Vars lihtne. Kroon 30-40 mm, lõhestunud 1/5-ni pikkusest
447
Krooni putkeosa kõverdunud
447
Krooni putkeosa sirge
448
448
Õied üle 1 cm läbimõõdus, pole helesinised kollase neeluga
449
448
Õied alla 1 cm läbimõõdus, helesinised, neel (keskosa) kollane
450
449
Alumised lehed ilmuvad palju enne õitsemist, õitseajal juurmist lehekodarikku pole
449
Esmalt moodustb õitsev vars, seejärel juurmiste lehtede kodarik
450
Tupp ühepikkuste sirgete, tipu poole suuntud lidus karvadega (luup!)
450
Tupp konksja tipuga karvadega või karvad kahesugused: mõned eemalehoiduvad, konksjatipulised, teised lühemad, peenemad, konksja tiputa
451
451
Mitmeaastane. Õied 5-10 mm läbimõõdus
451
Üheaastane. Õied kuni 5 mm läbimõõdus
452
452
Lehe alaküljel, eriti roodudel, konksjad karvad. Õisikuraag üles suunatud või harali karvadega
452
Lehtede alakülg konksjate karvadeta. Õisikuraagudel alati lidus karvad
453
Õied tume- kuni helekollased
454
453
Õied pole kollased
457
454
Kroonlehti 6. Tupp puudub
454
Kroonlehti 4 või 5. Tupp olemas
455
456
Tolmukaid palju rohkem kui 10
457
Õied sinised kuni roosad
458
458
Kroonlehed tipus sisse sämpunud
459
Vähemalt alumised lehed hambulised või hõlmised
460
460
Vili lineaalne, üle 5 korra laiusest pikem
460
Vili pole lineaalne, alla 3 korra laiusest pikem
461
461
Vili kolmnurkne, tipus 2-hõlmaline