1
Õied radiaalsümmeetrilised (vaadake tähelepanelikult õit või vilja tugeva luubiga)
2
1
Õied pole radiaalsümmeetrilised
12
2
Lehed vähemalt alusel pikkade valgete karvadega
3
2
Lehed paljad või väga lühikeste karvadega
6
3
Õied üksikult, pikaraolised, õieraod erineva pikkusega
3
Õied 3- kuni mitmekaupa osaõisikutes, nuttide või kobaratena
4
4
Õied pruunid kuni mustad
5
5
Hõredalt karvane, lühikeste võsunditega, puhmikuid ei mooduste. Emakakael pikem kui sigimik. Tolmukapea tolmukaniidist 2-6 korda pikem
5
Tihedalt karvane, ilma võsunditeta, kasvab pisikeste puhmikutena. Emakakael umbes sigimiku pikkune. Tolmukapea tolmukaniidi pikkune või veidi lühem
6
Lehed renjad, tipul pealmisel küljel hästimärgatava pooriga (luup!). Vili koosneb kolmest osast
6
Lehed pole renjad, lehe tipul poor puudub. Vili on kupar
7
7
Üheaastased väikesed taimed. Õied üksikult või 2(3)-kaupa
7
Mitmeaastased tugevad taimed. Õied pole üksikult
8
8
Varred lehistumata (varre alusel labata lehetuped). Õisik külgmine, näib asuvat umbes varre keskkohas, sest pikk püstine ruljas õisiku kandeleht tundub varre pikendusena
9
8
Varred lehistunud. Õisik tipmine. Õisiku kandeleht suhteliselt lühike, allakäändunud, ei näi varre pikendusena
11
9
Varred peenikesed (1 mm), hele-hallikasrohelised. Õisik varre keskosas või veidi allpool
9
Varred 1,5-4 mm läbimõõdus. Õisik varre keskosast kõrgemal
10
10
Vars peenem, vaoline, eriti allosas. Alumised labata tuped hele- kuni hallikaspruunid. Õisiku kandeleht puhetunud tupega. Õisikuraod väga lühikesed (ei ole nähtavad), õisik kerajas, tihe. Kupar tumepruun
10
Vars tugev, sile. Alumised labata tuped punakaspruunid. Õisikuraod ebavõrdse pikkusega, õisik rohekaspruun, hõre, haraline. Kupar roostepruun
11
Lehed rististe vaheseinteta (lõigake leht lõikudeks!)
11
Leht rististe vaheseintega
12
Varred seest säsikad (pole õõnsad), kolmnurksed kuni ümarad, ilma sõlmekohtadeta (CYPERACEAE - LÕIKHEINALISED)
13
12
Varred alati seest õõnsad, alati ümarad, selgete sõlmekohtdega (POACEAE - KÕRRELISED)
48
13
Õisik pikkade, valgete siidjate õiekattekarvadega
14
13
Õisik pole valgete siidjate karvadega (õiekattekarvad puuduvad või on väga lühiksed)
16
14
Pähikuid 1, rootsutu, püstine, lehetaolise kõrgleheta
14
Pähikuid varrel mitu, rootsulised, rootsu juures 1-3 lehetaolist kõrglehte
15
15
Pähikuraod siledad. Varred keskosas ümarad. Tolmukad 2,5-5 mm pikad
15
Pähikuraod karedad. Varred keskosas kolmekandilised. Tolmukapead 1,5-2 mm pikad
16
Õied kahesoolised, emakate ja tolmukatega (luup!). NB! See on raskesti jälgitav tunnus. Kui jääte hätta, vaadake üle siin välja tulevate liikide pildid ja otsustage pildi järgi
17
16
Õied ühesoolised, tolmukate või emakatega
18
17
Õisik külgmine, varretaoline kõrgleht ulatub üle pähikute
18
Varre tipus 1 pähik
19
18
Varrel pähikuid rohkem kui üks
20
19
Taimed roomava risoomiga, ei moodusta puhmikuid
19
Taimed ilma roomava risoomita, tihedapuhmikulised
20
Pähikud väliselt üksteisega sarnased, tipmine tavaliselt vähemalt osaliselt emasõitega
21
20
Pähikud välimuselt erinevad: ülemised ainult isasõitega, alumised ainult emasõitega
32
21
Vähemalt alumised pähikud asuvad varrel hõredalt
22
21
Kõik pähikud on varrel tihedalt koos
28
22
Põisikuid emaspähikus kuni 3
22
Põisikuid emaspähikus rohkem kui 3
23
23
Alumise emaspähiku kandeleht õisikust palju pikem
23
Alumise emaspähiku kandeleht õisikust lühem
24
24
Põisikud püstised, lühikese nokaga
25
24
Põisikud laiuvad või rõhtsad, ilma nokata või pika nokaga
26
25
Pähikud ümarmunajad, u. 5 mm pikad. Põisiku nokk pikalt lõhestunud, valge triibuga
25
Pähikud üle 5 mm pikad. Põisiku nokk veidi lõhestunud, ilma valge triibuta
26
Pähikud laiusest pikemad
27
Põisiku nokk moodustab ½ põisiku alumise osa pikkusest. Lehed jäigad, tumerohelised, renjad. Põisiku katteleht helepruun
27
Põisikud nokata. Lehed pehmed, puhasrohelised, lamedad. Põisiku kandeleht valge, kilejas
28
Taimed pika risoomiga. Pähikutega varred kasvavad tavaliselt ridadena
29
28
Taimed pika risoomita. Pähikuid kandvad varred ei kasva ridadena
30
29
Kuivade kasvukohtade taimed. Õisik üle 1,2 cm pikk. Varred ülaosas karedad
29
Niiskete kasvukohtade taimed. Õisik 0,6-1 cm pikk. Vars sile
30
Põisikud alla 3 mm pikad
31
30
Põisikud üle 3 mm pikad
31
Õisik tihe, ei ole harunenud. Alumised lehetuped mustade kiududeta. Kasvab murusalt, ei moodusta mättaid
31
Õisik vähemalt alusel harunenud. Alumised lehetuped ohtrate mustade lihtkiududega. Kasvab kõrgete mätastena
32
Emakakaelu 2. Põisikud tavaliselt enam-vähem kaksikkumerad
33
32
Emakakaelu 3. Põisikud 3-nurkse või rulja ristlõikega
35
33
Mätta või tiheda kogumikuna kasvavsd roomava risoomita taimed
33
Taimed roomava risoomiga, mättaid ei moodusta
34
34
Lehed 1-3(5) mm laiad, kuivades sisserulluvate servadega. Isaspäikuid 1
34
Lehed (3)5-10 mm laiad, servad rulluvad kuivades väljapoole. Isaspähikuid 2-4
35
Põisikud vähemalt osaliselt karvased (luup!)
36
35
Põisikud paljad, karvad vahel noka servades
40
36
Põisikud selgelt kaheharulise üle 5 mm pika nokaga
37
36
Põisikud ilma nokata või lühikese, alla 0,5 mm pikkuse koonilise teraviku või nõrgalt kaheharulise nokaga
38
37
Lehed karvased vähemalt tuppedel. Põisikud pehmekarvased
37
Lehed paljad. Põisikud tihedalt viltkarvased
38
Taimed moodustavad tihedaid mättaid, roomavad risoomid puuduvad
39
38
Taimed tihedaid mättaid ei moodusta, roomavad risoomid olemas
39
Põisikud 2-3 mm pikad, vähemalt 1,5 korda nii pikad kui põisiku kattelehed
39
Põisikud 3-4,5 mm pikad, enam-vähem kattelehtede pikkused
40
Vähemalt alumine pähik rippuv
41
40
Pähikud pole rippuvad
43
41
Isaspähikuid 2 või rohkem
42
Emaspähikud 5-12 mm pikad. Märgade kasvukohtade taimed
42
Emaspähikud 2,5-5 mm pikad. Parasniiskete kohtade taimed
43
Lehetuped või lehed või varred karvased
43
Lehetuped, lehed ja varred paljad
44
44
Alumine kandeleht ei ümbritse vart
45
44
Alumine kandeleht 2-10 mm ulatuses ümber varre
46
45
Põisiku nokk 0,5 mm pikk, nõrgalt kaheharuline
45
Põisiku nokk kaheharuline, vähemalt 0,75 mm pikk
46
Murusalt või väga hõredate puhmikutena kasvav pikarisoomilised taimed
47
46
Tihedate puhmikutena kasvavad taimed, roomav risoom puudub või väga lühike
47
Alumine kandeleht vart tihedalt ümbritseva tupega. Lehed hallikad. Põisik peaaegu nokata või järsult 0,5 mm pikkuseks nokaks ahenev
47
Alumine kandeleht vart lõdvalt ümbritseva tupega. Lehed kollakas- kuni tumeroheliesed. Põisik aheneb aeglaselt 0,5-1 cm pikkuseks nokaks
48
Õisik täha sarnane, süstjas kuni ovaalne
49
48
Õisik harunenud pööris
57
50
Pähikud kahesugused: sisemine pähik viljuv, lapik, koosneb 3-5 normaalsest õiest, välimine on steriilne, koosneb kitsaspiklikest jäikadest libledest ja sõkaldest
50
Pähikud pole kahesugused
51
Tähk ühekülgne, pähikud kahe reana varre ühel küljel
51
Tähk pole ühekülgne
52
52
Pähikud ümber kogu varre
53
52
Pähikud varre vastaskülgedel
55
54
Mõlemad libled ohtega. Tolmukapead sinised
54
Libled oheteta (ohted välissõkaldel). Tolmukapead kollased kuni oranžid
55
Pähikud hoiduvad vastu vart. Libled enam-vähem ühepikkused
56
55
Pähikud kaarduvad varrest eemale. Libled väga erineva pikkusega
56
Hõredapuhmikuline, ilma risoomita taim. Ohe üle 5 mm pikk
56
Pikavõsundiline taim, ei moodusta mättaid. Ohe alla 5 mm pikk
57
Tugevad risoomiga taimed, pilliroo moodi, sageli üle 2 m kõrged, vars 0,5-1 cm läbimõõdus
57
Taimed väiksemad, ei meenuta pilliroogu, vars peenem
58
59
Pähikud 2 või rohkema õiega
63
60
Ohe põlvjas. Välissõkla alusel karvad (luup!)
60
Ohe sirge. Välissõkla alusel karvu pole
61
61
Lehed 10-20 mm laiad. Välissõklad rohtsed
61
Lehed alla 10 mm laiad. Välissõklad kilejad või õlgjad
62
62
Pikkade roomavate võsunditega, puhmaid ei moodusta. Sisesõkal 2/5 välissõkla pikkusest
62
Puhmastena kasvav taim, ilma võsunditeta või lühikeste võsunditega (mõnikord ka maa-aluste risoomidega). Sisesõkal vähem kui 1/5 välissõkla pikkusest
63
Pähikus rohkem kui 2 õit
66
64
Libled 2 korda õitest pikemad
64
Libled õite pikkused või veidi pikemad
65
65
Lehed 2-5 mm laiad, lamedad või vahel kokkurullunud. Ohe sirge
65
Lehed niitjad, alla 1 mm laiad, tihedalt kokkurullunud. Ohe teravalt põvjas
66
Ohe kaarjas või põlvjas
67
Õisik tihe, sagaraline, enam-vähem ühekülgne pööris
67
Õisik hõre, pole ühekülgne
68
68
Laiemad lehed vähemalt 8 mm laiad. Ohe üle 1 cm pikk
68
Laiemad lehed alla 8 mm laiad. Ohe alla 1 cm pikk
69
69
Lehed üle 0,7 mm laiad, siledad. Keeleke lühike, kõrvakesteta (luup!)
69
Lehed alla 0,7 mm laiad, karedad. Keeleke kõrvakestega
70
Keelekese asemel karvaring
70
Keeleke olemas, kilejas
71
71
Pähikud 2 või rohkemaõielised
79
72
Pähikud tavaliselt üle 4 mm pikad, välissõkla alusel pika karvatutiga
73
72
Pähikud alla 4 mm pikad, ilma välissõkalt ümbritsevate karvadeta
76
73
Pähikus välimiste liblede paar 5 mm pikk, sisemised palju lühemad (1,5 mm), harjasjad
73
Pähikus liblesid üks paar
74
74
Sõklad karedad, pikemad kui ümbritsevad karvad (luup!)
74
Sõklad siledad, pole ümbritsevatest karvadest pikemad
75
75
Keeleke 8 (10) mm. Vars ei harune. Välissõklad 3 rooga (binokulaar!). Libled kitsaslantsetjad, pikalt ahenevad
75
Keeleke 1-3 mm. Varred harunevad alates suvest. Välissõklad 5 rooga (vahel eabaselgelt). Libled lantsetjad
76
Välissõklad terava tipuga, peale viljumist kõvad ja läikivad
76
Välissõklad tömbi või sirge tipuga, pole peale viljumist kõvad
77
77
Mitteõitsvatel võrsetel keeleke laiusest lühem
77
Mitteõitsvatel võrsetel keeleke laiusest pikem
78
78
Risoomid rohkem kui 3 soomusja lehega. Lehed 5-10 mm laiad. Õisik lai ka peale õitsemist, 10-20 cm pikk, rõhtsate harudega
78
Risoomid puuduvad või lühikesed, ilma soomusjate lehtedeta. Lehed 3-7 mm laiad. Õisik tõmbub peale õitsemist kokku, 5-15 cm pikk, harud püstised
79
Õisik tihe, kas piklik-ruljas ja täha moodi või munajahõlmine
80
79
Õisik hõre, püramiidja väliskujuga
81
80
Pähikud 2-õielised, varrel ühe reana, õisik piklik, harunemata
80
Pähikus 2 või rohkem õit, õisik haruneb
81
Pähikud südajad, rippuvad
81
Pähikud pole südajad ega rippuvad
82
82
Libled peaaegu pähiku pikkused. Pähikus keskel üks kahesooline õis ja servas 2 isasõit
82
Libled pähikust oluliselt lühemad. Pähikus ainult kahesoolised õied
83
83
Pähikud üle 2-3 korra laiusest pikemad, tavaliselt rohkem kui 5 õiega ja üle 4 mm pikad. Alumine välissõkal ilma andruta (luup!)
84
83
Pähikud munajad, mitte üle 2-3 korra laiusest pikemad, 4-5 (6) õiega, tavaliselt alla 4 mm pikad. Alumine välissõkal andruga
88
84
Välissõkal ja libled teravad
85
84
Välissõkal ja libled tömbid või sirged
86
85
Lehed pealt enam-vähem siledad. Kõrvakesed paljad. Pöörise alumises sõlmekohas 2 haru, üks 1-3, teine 4-5 pähikuga
85
Lehed pealt selgelt karedad. Kõrvakesed karvased. Pööriseharusid alumises sõlmes 2-3, igaüks 5-15 pähikuga
86
Pähikud 8-30 (40) mm pikad, 6-16 õiega. Varred püstised, lehetupp silinderjas
87
86
Pähikud 2-10 mm pikad, 3-11 õiega. Varred alusel tõusvad või lamavad, alumised lehetuped lapikud
87
Õisiku harud hoiduvad varrest eemale, alumised 2-4-kaupa, pähikuid harudel 8-15. Välissõkal 3,5-5 mm pikk
87
Õisikuharud hoiduvad vastu vart, alumised üksikult või paarikaupa, pähikuid harudel 3-4. Välissõkal 5,5-7,5 mm pikk
88
Üheaastased tallatud kasvukohtade taimed. Välissaõkal roodudel ja servas ripskarvane
88
Mitmeaastased taimed. Välissõkla rood krobelised või karvased ainult alaosas
89
89
Varred tugevalt lapikud kas ülaosas või alaosas
89
Vars ruljas, pole lapik
90
90
Keeleke üle 1 mm pikk, terav
90
Keeleke puudub või alla 1 mm pikk
91
91
Risoome pole. Kõik võrsed viljuvad. Pähikud alla 4 mm pikad
91
Risoomidega, nii õitsvate kui mitteõitsvate võsudega. Pähikud u. 4 mm pikad
3Õied 3- kuni mitmekaupa osaõisikutes, nuttide või kobaratena44Õied valged
4Õied pruunid kuni mustad55Hõredalt karvane, lühikeste võsunditega, puhmikuid ei mooduste. Emakakael pikem kui sigimik. Tolmukapea tolmukaniidist 2-6 korda pikem
5Tihedalt karvane, ilma võsunditeta, kasvab pisikeste puhmikutena. Emakakael umbes sigimiku pikkune. Tolmukapea tolmukaniidi pikkune või veidi lühem
6Lehed renjad, tipul pealmisel küljel hästimärgatava pooriga (luup!). Vili koosneb kolmest osast
6Lehed pole renjad, lehe tipul poor puudub. Vili on kupar77Üheaastased väikesed taimed. Õied üksikult või 2(3)-kaupa
7Mitmeaastased tugevad taimed. Õied pole üksikult88Varred lehistumata (varre alusel labata lehetuped). Õisik külgmine, näib asuvat umbes varre keskkohas, sest pikk püstine ruljas õisiku kandeleht tundub varre pikendusena98Varred lehistunud. Õisik tipmine. Õisiku kandeleht suhteliselt lühike, allakäändunud, ei näi varre pikendusena119Varred peenikesed (1 mm), hele-hallikasrohelised. Õisik varre keskosas või veidi allpool
9Varred 1,5-4 mm läbimõõdus. Õisik varre keskosast kõrgemal1010Vars peenem, vaoline, eriti allosas. Alumised labata tuped hele- kuni hallikaspruunid. Õisiku kandeleht puhetunud tupega. Õisikuraod väga lühikesed (ei ole nähtavad), õisik kerajas, tihe. Kupar tumepruun
10Vars tugev, sile. Alumised labata tuped punakaspruunid. Õisikuraod ebavõrdse pikkusega, õisik rohekaspruun, hõre, haraline. Kupar roostepruun
11Lehed rististe vaheseinteta (lõigake leht lõikudeks!)
11Leht rististe vaheseintega
12Varred seest säsikad (pole õõnsad), kolmnurksed kuni ümarad, ilma sõlmekohtadeta (CYPERACEAE - LÕIKHEINALISED)1312Varred alati seest õõnsad, alati ümarad, selgete sõlmekohtdega (POACEAE - KÕRRELISED)4813Õisik pikkade, valgete siidjate õiekattekarvadega1413Õisik pole valgete siidjate karvadega (õiekattekarvad puuduvad või on väga lühiksed)1614Pähikuid 1, rootsutu, püstine, lehetaolise kõrgleheta
14Pähikuid varrel mitu, rootsulised, rootsu juures 1-3 lehetaolist kõrglehte1515Pähikuraod siledad. Varred keskosas ümarad. Tolmukad 2,5-5 mm pikad
15Pähikuraod karedad. Varred keskosas kolmekandilised. Tolmukapead 1,5-2 mm pikad
16Õied kahesoolised, emakate ja tolmukatega (luup!). NB! See on raskesti jälgitav tunnus. Kui jääte hätta, vaadake üle siin välja tulevate liikide pildid ja otsustage pildi järgi1716Õied ühesoolised, tolmukate või emakatega1817Õisik külgmine, varretaoline kõrgleht ulatub üle pähikute
17Õisik tipmine
18Varre tipus 1 pähik1918Varrel pähikuid rohkem kui üks2019Taimed roomava risoomiga, ei moodusta puhmikuid
19Taimed ilma roomava risoomita, tihedapuhmikulised
20Pähikud väliselt üksteisega sarnased, tipmine tavaliselt vähemalt osaliselt emasõitega2120Pähikud välimuselt erinevad: ülemised ainult isasõitega, alumised ainult emasõitega3221Vähemalt alumised pähikud asuvad varrel hõredalt2221Kõik pähikud on varrel tihedalt koos2822Põisikuid emaspähikus kuni 3
22Põisikuid emaspähikus rohkem kui 32323Alumise emaspähiku kandeleht õisikust palju pikem
23Alumise emaspähiku kandeleht õisikust lühem2424Põisikud püstised, lühikese nokaga2524Põisikud laiuvad või rõhtsad, ilma nokata või pika nokaga2625Pähikud ümarmunajad, u. 5 mm pikad. Põisiku nokk pikalt lõhestunud, valge triibuga
25Pähikud üle 5 mm pikad. Põisiku nokk veidi lõhestunud, ilma valge triibuta
26Pähikud laiusest pikemad
26Pähikud ümarad2727Põisiku nokk moodustab ½ põisiku alumise osa pikkusest. Lehed jäigad, tumerohelised, renjad. Põisiku katteleht helepruun
27Põisikud nokata. Lehed pehmed, puhasrohelised, lamedad. Põisiku kandeleht valge, kilejas
28Taimed pika risoomiga. Pähikutega varred kasvavad tavaliselt ridadena2928Taimed pika risoomita. Pähikuid kandvad varred ei kasva ridadena3029Kuivade kasvukohtade taimed. Õisik üle 1,2 cm pikk. Varred ülaosas karedad
29Niiskete kasvukohtade taimed. Õisik 0,6-1 cm pikk. Vars sile
30Põisikud alla 3 mm pikad3130Põisikud üle 3 mm pikad
31Õisik tihe, ei ole harunenud. Alumised lehetuped mustade kiududeta. Kasvab murusalt, ei moodusta mättaid
31Õisik vähemalt alusel harunenud. Alumised lehetuped ohtrate mustade lihtkiududega. Kasvab kõrgete mätastena
32Emakakaelu 2. Põisikud tavaliselt enam-vähem kaksikkumerad3332Emakakaelu 3. Põisikud 3-nurkse või rulja ristlõikega3533Mätta või tiheda kogumikuna kasvavsd roomava risoomita taimed
33Taimed roomava risoomiga, mättaid ei moodusta3434Lehed 1-3(5) mm laiad, kuivades sisserulluvate servadega. Isaspäikuid 1
34Lehed (3)5-10 mm laiad, servad rulluvad kuivades väljapoole. Isaspähikuid 2-4
35Põisikud vähemalt osaliselt karvased (luup!)3635Põisikud paljad, karvad vahel noka servades4036Põisikud selgelt kaheharulise üle 5 mm pika nokaga3736Põisikud ilma nokata või lühikese, alla 0,5 mm pikkuse koonilise teraviku või nõrgalt kaheharulise nokaga3837Lehed karvased vähemalt tuppedel. Põisikud pehmekarvased
37Lehed paljad. Põisikud tihedalt viltkarvased
38Taimed moodustavad tihedaid mättaid, roomavad risoomid puuduvad3938Taimed tihedaid mättaid ei moodusta, roomavad risoomid olemas
39Põisikud 2-3 mm pikad, vähemalt 1,5 korda nii pikad kui põisiku kattelehed
39Põisikud 3-4,5 mm pikad, enam-vähem kattelehtede pikkused
40Vähemalt alumine pähik rippuv4140Pähikud pole rippuvad4341Isaspähikuid 2 või rohkem
41Isaspähikuid 14242Emaspähikud 5-12 mm pikad. Märgade kasvukohtade taimed
43Lehetuped või lehed või varred karvased
43Lehetuped, lehed ja varred paljad4444Alumine kandeleht ei ümbritse vart4544Alumine kandeleht 2-10 mm ulatuses ümber varre4645Põisiku nokk 0,5 mm pikk, nõrgalt kaheharuline
45Põisiku nokk kaheharuline, vähemalt 0,75 mm pikk
46Murusalt või väga hõredate puhmikutena kasvav pikarisoomilised taimed4746Tihedate puhmikutena kasvavad taimed, roomav risoom puudub või väga lühike
47Alumine kandeleht vart tihedalt ümbritseva tupega. Lehed hallikad. Põisik peaaegu nokata või järsult 0,5 mm pikkuseks nokaks ahenev
47Alumine kandeleht vart lõdvalt ümbritseva tupega. Lehed kollakas- kuni tumeroheliesed. Põisik aheneb aeglaselt 0,5-1 cm pikkuseks nokaks
48Õisik täha sarnane, süstjas kuni ovaalne4948Õisik harunenud pööris5749Pähikud oheteta5049Pähikud ohetega5150Pähikud kahesugused: sisemine pähik viljuv, lapik, koosneb 3-5 normaalsest õiest, välimine on steriilne, koosneb kitsaspiklikest jäikadest libledest ja sõkaldest
50Pähikud pole kahesugused
51Tähk ühekülgne, pähikud kahe reana varre ühel küljel
51Tähk pole ühekülgne5252Pähikud ümber kogu varre5352Pähikud varre vastaskülgedel5553Tähk munajas
53Tähk ruljas5454Mõlemad libled ohtega. Tolmukapead sinised
54Libled oheteta (ohted välissõkaldel). Tolmukapead kollased kuni oranžid
55Pähikud hoiduvad vastu vart. Libled enam-vähem ühepikkused5655Pähikud kaarduvad varrest eemale. Libled väga erineva pikkusega
56Hõredapuhmikuline, ilma risoomita taim. Ohe üle 5 mm pikk
56Pikavõsundiline taim, ei moodusta mättaid. Ohe alla 5 mm pikk
57Taimed väiksemad, ei meenuta pilliroogu, vars peenem5858Pähikud ohetega5958Pähikud oheteta7059Pähikud ühe õiega6059Pähikud 2 või rohkema õiega6360Ohe põlvjas. Välissõkla alusel karvad (luup!)
60Ohe sirge. Välissõkla alusel karvu pole6161Lehed 10-20 mm laiad. Välissõklad rohtsed
61Lehed alla 10 mm laiad. Välissõklad kilejad või õlgjad6262Pikkade roomavate võsunditega, puhmaid ei moodusta. Sisesõkal 2/5 välissõkla pikkusest
62Puhmastena kasvav taim, ilma võsunditeta või lühikeste võsunditega (mõnikord ka maa-aluste risoomidega). Sisesõkal vähem kui 1/5 välissõkla pikkusest
63Pähikud 2 õiega6463Pähikus rohkem kui 2 õit6664Libled 2 korda õitest pikemad
64Libled õite pikkused või veidi pikemad6565Lehed 2-5 mm laiad, lamedad või vahel kokkurullunud. Ohe sirge
65Lehed niitjad, alla 1 mm laiad, tihedalt kokkurullunud. Ohe teravalt põvjas
66Ohe kaarjas või põlvjas
66Ohe sirge6767Õisik tihe, sagaraline, enam-vähem ühekülgne pööris
67Õisik hõre, pole ühekülgne6868Laiemad lehed vähemalt 8 mm laiad. Ohe üle 1 cm pikk
68Laiemad lehed alla 8 mm laiad. Ohe alla 1 cm pikk6969Lehed üle 0,7 mm laiad, siledad. Keeleke lühike, kõrvakesteta (luup!)
69Lehed alla 0,7 mm laiad, karedad. Keeleke kõrvakestega
70Keelekese asemel karvaring
70Keeleke olemas, kilejas7171Pähikud 1-õielised7271Pähikud 2 või rohkemaõielised7972Pähikud tavaliselt üle 4 mm pikad, välissõkla alusel pika karvatutiga7372Pähikud alla 4 mm pikad, ilma välissõkalt ümbritsevate karvadeta7673Pähikus välimiste liblede paar 5 mm pikk, sisemised palju lühemad (1,5 mm), harjasjad
73Pähikus liblesid üks paar7474Sõklad karedad, pikemad kui ümbritsevad karvad (luup!)
74Sõklad siledad, pole ümbritsevatest karvadest pikemad7575Keeleke 8 (10) mm. Vars ei harune. Välissõklad 3 rooga (binokulaar!). Libled kitsaslantsetjad, pikalt ahenevad
75Keeleke 1-3 mm. Varred harunevad alates suvest. Välissõklad 5 rooga (vahel eabaselgelt). Libled lantsetjad
76Välissõklad terava tipuga, peale viljumist kõvad ja läikivad
76Välissõklad tömbi või sirge tipuga, pole peale viljumist kõvad7777Mitteõitsvatel võrsetel keeleke laiusest lühem
77Mitteõitsvatel võrsetel keeleke laiusest pikem7878Risoomid rohkem kui 3 soomusja lehega. Lehed 5-10 mm laiad. Õisik lai ka peale õitsemist, 10-20 cm pikk, rõhtsate harudega
78Risoomid puuduvad või lühikesed, ilma soomusjate lehtedeta. Lehed 3-7 mm laiad. Õisik tõmbub peale õitsemist kokku, 5-15 cm pikk, harud püstised
80Pähikus 2 või rohkem õit, õisik haruneb
81Pähikud pole südajad ega rippuvad8282Libled peaaegu pähiku pikkused. Pähikus keskel üks kahesooline õis ja servas 2 isasõit
82Libled pähikust oluliselt lühemad. Pähikus ainult kahesoolised õied8383Pähikud üle 2-3 korra laiusest pikemad, tavaliselt rohkem kui 5 õiega ja üle 4 mm pikad. Alumine välissõkal ilma andruta (luup!)8483Pähikud munajad, mitte üle 2-3 korra laiusest pikemad, 4-5 (6) õiega, tavaliselt alla 4 mm pikad. Alumine välissõkal andruga8884Välissõkal ja libled teravad8584Välissõkal ja libled tömbid või sirged8685Lehed pealt enam-vähem siledad. Kõrvakesed paljad. Pöörise alumises sõlmekohas 2 haru, üks 1-3, teine 4-5 pähikuga
85Lehed pealt selgelt karedad. Kõrvakesed karvased. Pööriseharusid alumises sõlmes 2-3, igaüks 5-15 pähikuga
86Pähikud 8-30 (40) mm pikad, 6-16 õiega. Varred püstised, lehetupp silinderjas8786Pähikud 2-10 mm pikad, 3-11 õiega. Varred alusel tõusvad või lamavad, alumised lehetuped lapikud
87Õisiku harud hoiduvad varrest eemale, alumised 2-4-kaupa, pähikuid harudel 8-15. Välissõkal 3,5-5 mm pikk
87Õisikuharud hoiduvad vastu vart, alumised üksikult või paarikaupa, pähikuid harudel 3-4. Välissõkal 5,5-7,5 mm pikk
88Üheaastased tallatud kasvukohtade taimed. Välissaõkal roodudel ja servas ripskarvane
88Mitmeaastased taimed. Välissõkla rood krobelised või karvased ainult alaosas8989Varred tugevalt lapikud kas ülaosas või alaosas
89Vars ruljas, pole lapik9090Keeleke üle 1 mm pikk, terav
90Keeleke puudub või alla 1 mm pikk9191Risoome pole. Kõik võrsed viljuvad. Pähikud alla 4 mm pikad
91Risoomidega, nii õitsvate kui mitteõitsvate võsudega. Pähikud u. 4 mm pikad
