1
Õied kahe tiheda üksteisele järgneva silinderja tõlvikuna, alumine, sametjas, koosneb emasõitest, ülemine isasõitest
3
Vähemalt alumised lehed rootsuga
4
3
Kõik lehed rootsutud
15
4
Lehed paralleelsete roodudega, kõik lehed juurmised
5
4
Lehed pole paralleelsete roodudega, lehed olemas ka varrel
7
5
Lehed harva üle 3 korra laiusest pikemad, ümarad kuni elliptilised
6
5
Lehed laiusest palju pikemad, süstjad kuni lineaalsed
6
Lehed paljad või ainult üksikute karvadega. Õisikud alusel sageli tühikutega. Tolmukaniidid kroonist pikemad, tolmukapead kollakad
6
Lehed tihedalt karvased. Õisik ühtlane, tühikuteta. Tolmukaniidid kroonist 4-8 mm pikemad, tolmukapead helelillad
7
Lehed sulgroodsed või ühe rooga
9
8
Vars kolmnurkne. Õisik ümbritsetud rohekaskollaste kõrglehtedega. Varrelehti kuni 4
8
Vars ruljas. Õisik pole selliste kõrglehtedega ümbritsetud. Varrelehti üle 4
9
Vili pole tiivuline. Abilehed puuduvad või on vabad, pole vart ümbritsevaks kilejaks tupeks (tõrveks) kokku kasvanud
9
Viljad tiivulised. Abilehed moodustavad kileja vart ümbritseva tupe (tõrve)
10
10
Lehed nooljad või odajad, hapuka maitsega. Õied ühesoolised
11
10
Lehe alus südajas, ümar või kiiljas, mitte kunagi nooljas või odajas, pole hapuka maitsega. Õied kahesoolised
13
11
Lehed tavaliselt alla 2 cm laiad. Õiekattelehed seemnete pikkused (alla 1,5 mm)
11
Lehed tavaliselt üle 2 cm laiad. Õiekattelehed seemnetest pikemad (üle 2 mm)
12
12
Õisiku harud lihtsad, ei harune
12
Õisiku harud harunevad korduvalt
13
Vilju ümbritsevad kattelehed ümberringi hambulised
13
Kattelehed terved või ainult alusel mõne hambaga
14
14
Vähemalt üks vilja külg selge mõhnaga
15
Õied radiaalsümmeetrilised (vaadake tähelepanelikult õit või vilja tugeva luubiga)
16
15
Õied pole radiaalsümmeetrilised
26
16
Lehed vähemalt alusel pikkade valgete karvadega
17
16
Lehed paljad või väga lühikeste karvadega
20
17
Õied üksikult, pikaraolised, õieraod erineva pikkusega
17
Õied 3- kuni mitmekaupa osaõisikutes, nuttide või kobaratena
18
18
Õied pruunid kuni mustad
19
19
Hõredalt karvane, lühikeste võsunditega, puhmikuid ei mooduste. Emakakael pikem kui sigimik. Tolmukapea tolmukaniidist 2-6 korda pikem
19
Tihedalt karvane, ilma võsunditeta, kasvab pisikeste puhmikutena. Emakakael umbes sigimiku pikkune. Tolmukapea tolmukaniidi pikkune või veidi lühem
20
Lehed renjad, tipul pealmisel küljel hästimärgatava pooriga (luup!). Vili koosneb kolmest osast
20
Lehed pole renjad, lehe tipul poor puudub. Vili on kupar
21
21
Üheaastased väikesed taimed. Õied üksikult või 2(3)-kaupa
21
Mitmeaastased tugevad taimed. Õied pole üksikult
22
22
Varred lehistumata (varre alusel labata lehetuped). Õisik külgmine, näib asuvat umbes varre keskkohas, sest pikk püstine ruljas õisiku kandeleht tundub varre pikendusena
23
22
Varred lehistunud. Õisik tipmine. Õisiku kandeleht suhteliselt lühike, allakäändunud, ei näi varre pikendusena
25
23
Varred peenikesed (1 mm), hele-hallikasrohelised. Õisik varre keskosas või veidi allpool
23
Varred 1,5-4 mm läbimõõdus. Õisik varre keskosast kõrgemal
24
24
Vars peenem, vaoline, eriti allosas. Alumised labata tuped hele- kuni hallikaspruunid. Õisiku kandeleht puhetunud tupega. Õisikuraod väga lühikesed (ei ole nähtavad), õisik kerajas, tihe. Kupar tumepruun
24
Vars tugev, sile. Alumised labata tuped punakaspruunid. Õisikuraod ebavõrdse pikkusega, õisik rohekaspruun, hõre, haraline. Kupar roostepruun
25
Lehed rististe vaheseinteta (lõigake leht lõikudeks!)
25
Leht rististe vaheseintega
26
Varred seest säsikad (pole õõnsad), kolmnurksed kuni ümarad, ilma sõlmekohtadeta (CYPERACEAE - LÕIKHEINALISED)
27
26
Varred alati seest õõnsad, alati ümarad, selgete sõlmekohtdega (POACEAE - KÕRRELISED)
62
27
Õisik pikkade, valgete siidjate õiekattekarvadega
28
27
Õisik pole valgete siidjate karvadega (õiekattekarvad puuduvad või on väga lühiksed)
30
28
Pähikuid 1, rootsutu, püstine, lehetaolise kõrgleheta
28
Pähikuid varrel mitu, rootsulised, rootsu juures 1-3 lehetaolist kõrglehte
29
29
Pähikuraod siledad. Varred keskosas ümarad. Tolmukad 2,5-5 mm pikad
29
Pähikuraod karedad. Varred keskosas kolmekandilised. Tolmukapead 1,5-2 mm pikad
30
Õied kahesoolised, emakate ja tolmukatega (luup!). NB! See on raskesti jälgitav tunnus. Kui jääte hätta, vaadake üle siin välja tulevate liikide pildid ja otsustage pildi järgi
31
30
Õied ühesoolised, tolmukate või emakatega
32
31
Õisik külgmine, varretaoline kõrgleht ulatub üle pähikute
32
Varre tipus 1 pähik
33
32
Varrel pähikuid rohkem kui üks
34
33
Taimed roomava risoomiga, ei moodusta puhmikuid
33
Taimed ilma roomava risoomita, tihedapuhmikulised
34
Pähikud väliselt üksteisega sarnased, tipmine tavaliselt vähemalt osaliselt emasõitega
35
34
Pähikud välimuselt erinevad: ülemised ainult isasõitega, alumised ainult emasõitega
46
35
Vähemalt alumised pähikud asuvad varrel hõredalt
36
35
Kõik pähikud on varrel tihedalt koos
42
36
Põisikuid emaspähikus kuni 3
36
Põisikuid emaspähikus rohkem kui 3
37
37
Alumise emaspähiku kandeleht õisikust palju pikem
37
Alumise emaspähiku kandeleht õisikust lühem
38
38
Põisikud püstised, lühikese nokaga
39
38
Põisikud laiuvad või rõhtsad, ilma nokata või pika nokaga
40
39
Pähikud ümarmunajad, u. 5 mm pikad. Põisiku nokk pikalt lõhestunud, valge triibuga
39
Pähikud üle 5 mm pikad. Põisiku nokk veidi lõhestunud, ilma valge triibuta
40
Pähikud laiusest pikemad
41
Põisiku nokk moodustab ½ põisiku alumise osa pikkusest. Lehed jäigad, tumerohelised, renjad. Põisiku katteleht helepruun
41
Põisikud nokata. Lehed pehmed, puhasrohelised, lamedad. Põisiku kandeleht valge, kilejas
42
Taimed pika risoomiga. Pähikutega varred kasvavad tavaliselt ridadena
43
42
Taimed pika risoomita. Pähikuid kandvad varred ei kasva ridadena
44
43
Kuivade kasvukohtade taimed. Õisik üle 1,2 cm pikk. Varred ülaosas karedad
43
Niiskete kasvukohtade taimed. Õisik 0,6-1 cm pikk. Vars sile
44
Põisikud alla 3 mm pikad
45
44
Põisikud üle 3 mm pikad
45
Õisik tihe, ei ole harunenud. Alumised lehetuped mustade kiududeta. Kasvab murusalt, ei moodusta mättaid
45
Õisik vähemalt alusel harunenud. Alumised lehetuped ohtrate mustade lihtkiududega. Kasvab kõrgete mätastena
46
Emakakaelu 2. Põisikud tavaliselt enam-vähem kaksikkumerad
47
46
Emakakaelu 3. Põisikud 3-nurkse või rulja ristlõikega
49
47
Mätta või tiheda kogumikuna kasvavsd roomava risoomita taimed
47
Taimed roomava risoomiga, mättaid ei moodusta
48
48
Lehed 1-3(5) mm laiad, kuivades sisserulluvate servadega. Isaspäikuid 1
48
Lehed (3)5-10 mm laiad, servad rulluvad kuivades väljapoole. Isaspähikuid 2-4
49
Põisikud vähemalt osaliselt karvased (luup!)
50
49
Põisikud paljad, karvad vahel noka servades
54
50
Põisikud selgelt kaheharulise üle 5 mm pika nokaga
51
50
Põisikud ilma nokata või lühikese, alla 0,5 mm pikkuse koonilise teraviku või nõrgalt kaheharulise nokaga
52
51
Lehed karvased vähemalt tuppedel. Põisikud pehmekarvased
51
Lehed paljad. Põisikud tihedalt viltkarvased
52
Taimed moodustavad tihedaid mättaid, roomavad risoomid puuduvad
53
52
Taimed tihedaid mättaid ei moodusta, roomavad risoomid olemas
53
Põisikud 2-3 mm pikad, vähemalt 1,5 korda nii pikad kui põisiku kattelehed
53
Põisikud 3-4,5 mm pikad, enam-vähem kattelehtede pikkused
54
Vähemalt alumine pähik rippuv
55
54
Pähikud pole rippuvad
57
55
Isaspähikuid 2 või rohkem
56
Emaspähikud 5-12 mm pikad. Märgade kasvukohtade taimed
56
Emaspähikud 2,5-5 mm pikad. Parasniiskete kohtade taimed
57
Lehetuped või lehed või varred karvased
57
Lehetuped, lehed ja varred paljad
58
58
Alumine kandeleht ei ümbritse vart
59
58
Alumine kandeleht 2-10 mm ulatuses ümber varre
60
59
Põisiku nokk 0,5 mm pikk, nõrgalt kaheharuline
59
Põisiku nokk kaheharuline, vähemalt 0,75 mm pikk
60
Murusalt või väga hõredate puhmikutena kasvav pikarisoomilised taimed
61
60
Tihedate puhmikutena kasvavad taimed, roomav risoom puudub või väga lühike
61
Alumine kandeleht vart tihedalt ümbritseva tupega. Lehed hallikad. Põisik peaaegu nokata või järsult 0,5 mm pikkuseks nokaks ahenev
61
Alumine kandeleht vart lõdvalt ümbritseva tupega. Lehed kollakas- kuni tumeroheliesed. Põisik aheneb aeglaselt 0,5-1 cm pikkuseks nokaks
62
Õisik täha sarnane, süstjas kuni ovaalne
63
62
Õisik harunenud pööris
71
64
Pähikud kahesugused: sisemine pähik viljuv, lapik, koosneb 3-5 normaalsest õiest, välimine on steriilne, koosneb kitsaspiklikest jäikadest libledest ja sõkaldest
64
Pähikud pole kahesugused
65
Tähk ühekülgne, pähikud kahe reana varre ühel küljel
65
Tähk pole ühekülgne
66
66
Pähikud ümber kogu varre
67
66
Pähikud varre vastaskülgedel
69
68
Mõlemad libled ohtega. Tolmukapead sinised
68
Libled oheteta (ohted välissõkaldel). Tolmukapead kollased kuni oranžid
69
Pähikud hoiduvad vastu vart. Libled enam-vähem ühepikkused
70
69
Pähikud kaarduvad varrest eemale. Libled väga erineva pikkusega
70
Hõredapuhmikuline, ilma risoomita taim. Ohe üle 5 mm pikk
70
Pikavõsundiline taim, ei moodusta mättaid. Ohe alla 5 mm pikk
71
Tugevad risoomiga taimed, pilliroo moodi, sageli üle 2 m kõrged, vars 0,5-1 cm läbimõõdus
71
Taimed väiksemad, ei meenuta pilliroogu, vars peenem
72
73
Pähikud 2 või rohkema õiega
77
74
Ohe põlvjas. Välissõkla alusel karvad (luup!)
74
Ohe sirge. Välissõkla alusel karvu pole
75
75
Lehed 10-20 mm laiad. Välissõklad rohtsed
75
Lehed alla 10 mm laiad. Välissõklad kilejad või õlgjad
76
76
Pikkade roomavate võsunditega, puhmaid ei moodusta. Sisesõkal 2/5 välissõkla pikkusest
76
Puhmastena kasvav taim, ilma võsunditeta või lühikeste võsunditega (mõnikord ka maa-aluste risoomidega). Sisesõkal vähem kui 1/5 välissõkla pikkusest
77
Pähikus rohkem kui 2 õit
80
78
Libled 2 korda õitest pikemad
78
Libled õite pikkused või veidi pikemad
79
79
Lehed 2-5 mm laiad, lamedad või vahel kokkurullunud. Ohe sirge
79
Lehed niitjad, alla 1 mm laiad, tihedalt kokkurullunud. Ohe teravalt põvjas
80
Ohe kaarjas või põlvjas
81
Õisik tihe, sagaraline, enam-vähem ühekülgne pööris
81
Õisik hõre, pole ühekülgne
82
82
Laiemad lehed vähemalt 8 mm laiad. Ohe üle 1 cm pikk
82
Laiemad lehed alla 8 mm laiad. Ohe alla 1 cm pikk
83
83
Lehed üle 0,7 mm laiad, siledad. Keeleke lühike, kõrvakesteta (luup!)
83
Lehed alla 0,7 mm laiad, karedad. Keeleke kõrvakestega
84
Keelekese asemel karvaring
84
Keeleke olemas, kilejas
85
85
Pähikud 2 või rohkemaõielised
93
86
Pähikud tavaliselt üle 4 mm pikad, välissõkla alusel pika karvatutiga
87
86
Pähikud alla 4 mm pikad, ilma välissõkalt ümbritsevate karvadeta
90
87
Pähikus välimiste liblede paar 5 mm pikk, sisemised palju lühemad (1,5 mm), harjasjad
87
Pähikus liblesid üks paar
88
88
Sõklad karedad, pikemad kui ümbritsevad karvad (luup!)
88
Sõklad siledad, pole ümbritsevatest karvadest pikemad
89
89
Keeleke 8 (10) mm. Vars ei harune. Välissõklad 3 rooga (binokulaar!). Libled kitsaslantsetjad, pikalt ahenevad
89
Keeleke 1-3 mm. Varred harunevad alates suvest. Välissõklad 5 rooga (vahel eabaselgelt). Libled lantsetjad
90
Välissõklad terava tipuga, peale viljumist kõvad ja läikivad
90
Välissõklad tömbi või sirge tipuga, pole peale viljumist kõvad
91
91
Mitteõitsvatel võrsetel keeleke laiusest lühem
91
Mitteõitsvatel võrsetel keeleke laiusest pikem
92
92
Risoomid rohkem kui 3 soomusja lehega. Lehed 5-10 mm laiad. Õisik lai ka peale õitsemist, 10-20 cm pikk, rõhtsate harudega
92
Risoomid puuduvad või lühikesed, ilma soomusjate lehtedeta. Lehed 3-7 mm laiad. Õisik tõmbub peale õitsemist kokku, 5-15 cm pikk, harud püstised
93
Õisik tihe, kas piklik-ruljas ja täha moodi või munajahõlmine
94
93
Õisik hõre, püramiidja väliskujuga
95
94
Pähikud 2-õielised, varrel ühe reana, õisik piklik, harunemata
94
Pähikus 2 või rohkem õit, õisik haruneb
95
Pähikud südajad, rippuvad
95
Pähikud pole südajad ega rippuvad
96
96
Libled peaaegu pähiku pikkused. Pähikus keskel üks kahesooline õis ja servas 2 isasõit
96
Libled pähikust oluliselt lühemad. Pähikus ainult kahesoolised õied
97
97
Pähikud üle 2-3 korra laiusest pikemad, tavaliselt rohkem kui 5 õiega ja üle 4 mm pikad. Alumine välissõkal ilma andruta (luup!)
98
97
Pähikud munajad, mitte üle 2-3 korra laiusest pikemad, 4-5 (6) õiega, tavaliselt alla 4 mm pikad. Alumine välissõkal andruga
102
98
Välissõkal ja libled teravad
99
98
Välissõkal ja libled tömbid või sirged
100
99
Lehed pealt enam-vähem siledad. Kõrvakesed paljad. Pöörise alumises sõlmekohas 2 haru, üks 1-3, teine 4-5 pähikuga
99
Lehed pealt selgelt karedad. Kõrvakesed karvased. Pööriseharusid alumises sõlmes 2-3, igaüks 5-15 pähikuga
100
Pähikud 8-30 (40) mm pikad, 6-16 õiega. Varred püstised, lehetupp silinderjas
101
100
Pähikud 2-10 mm pikad, 3-11 õiega. Varred alusel tõusvad või lamavad, alumised lehetuped lapikud
101
Õisiku harud hoiduvad varrest eemale, alumised 2-4-kaupa, pähikuid harudel 8-15. Välissõkal 3,5-5 mm pikk
101
Õisikuharud hoiduvad vastu vart, alumised üksikult või paarikaupa, pähikuid harudel 3-4. Välissõkal 5,5-7,5 mm pikk
102
Üheaastased tallatud kasvukohtade taimed. Välissaõkal roodudel ja servas ripskarvane
102
Mitmeaastased taimed. Välissõkla rood krobelised või karvased ainult alaosas
103
103
Varred tugevalt lapikud kas ülaosas või alaosas
103
Vars ruljas, pole lapik
104
104
Keeleke üle 1 mm pikk, terav
104
Keeleke puudub või alla 1 mm pikk
105
105
Risoome pole. Kõik võrsed viljuvad. Pähikud alla 4 mm pikad
105
Risoomidega, nii õitsvate kui mitteõitsvate võsudega. Pähikud u. 4 mm pikad