1
Taimed piimmahlaga (NB! Piimmahl on mürgine, peske oma käed, kui mahla puutusite)
2
Õied kahe tiheda üksteisele järgneva silinderja tõlvikuna, alumine, sametjas, koosneb emasõitest, ülemine isasõitest
4
Vähemalt alumised lehed rootsuga
5
4
Kõik lehed rootsutud
16
5
Lehed paralleelsete roodudega, kõik lehed juurmised
6
5
Lehed pole paralleelsete roodudega, lehed olemas ka varrel
8
6
Lehed harva üle 3 korra laiusest pikemad, ümarad kuni elliptilised
7
6
Lehed laiusest palju pikemad, süstjad kuni lineaalsed
7
Lehed paljad või ainult üksikute karvadega. Õisikud alusel sageli tühikutega. Tolmukaniidid kroonist pikemad, tolmukapead kollakad
7
Lehed tihedalt karvased. Õisik ühtlane, tühikuteta. Tolmukaniidid kroonist 4-8 mm pikemad, tolmukapead helelillad
8
Lehed sulgroodsed või ühe rooga
10
9
Vars kolmnurkne. Õisik ümbritsetud rohekaskollaste kõrglehtedega. Varrelehti kuni 4
9
Vars ruljas. Õisik pole selliste kõrglehtedega ümbritsetud. Varrelehti üle 4
10
Vili pole tiivuline. Abilehed puuduvad või on vabad, pole vart ümbritsevaks kilejaks tupeks (tõrveks) kokku kasvanud
10
Viljad tiivulised. Abilehed moodustavad kileja vart ümbritseva tupe (tõrve)
11
11
Lehed nooljad või odajad, hapuka maitsega. Õied ühesoolised
12
11
Lehe alus südajas, ümar või kiiljas, mitte kunagi nooljas või odajas, pole hapuka maitsega. Õied kahesoolised
14
12
Lehed tavaliselt alla 2 cm laiad. Õiekattelehed seemnete pikkused (alla 1,5 mm)
12
Lehed tavaliselt üle 2 cm laiad. Õiekattelehed seemnetest pikemad (üle 2 mm)
13
13
Õisiku harud lihtsad, ei harune
13
Õisiku harud harunevad korduvalt
14
Vilju ümbritsevad kattelehed ümberringi hambulised
14
Kattelehed terved või ainult alusel mõne hambaga
15
15
Vähemalt üks vilja külg selge mõhnaga
16
Õied radiaalsümmeetrilised (vaadake tähelepanelikult õit või vilja tugeva luubiga)
17
16
Õied pole radiaalsümmeetrilised
27
17
Lehed vähemalt alusel pikkade valgete karvadega
18
17
Lehed paljad või väga lühikeste karvadega
21
18
Õied üksikult, pikaraolised, õieraod erineva pikkusega
18
Õied 3- kuni mitmekaupa osaõisikutes, nuttide või kobaratena
19
19
Õied pruunid kuni mustad
20
20
Hõredalt karvane, lühikeste võsunditega, puhmikuid ei mooduste. Emakakael pikem kui sigimik. Tolmukapea tolmukaniidist 2-6 korda pikem
20
Tihedalt karvane, ilma võsunditeta, kasvab pisikeste puhmikutena. Emakakael umbes sigimiku pikkune. Tolmukapea tolmukaniidi pikkune või veidi lühem
21
Lehed renjad, tipul pealmisel küljel hästimärgatava pooriga (luup!). Vili koosneb kolmest osast
21
Lehed pole renjad, lehe tipul poor puudub. Vili on kupar
22
22
Üheaastased väikesed taimed. Õied üksikult või 2(3)-kaupa
22
Mitmeaastased tugevad taimed. Õied pole üksikult
23
23
Varred lehistumata (varre alusel labata lehetuped). Õisik külgmine, näib asuvat umbes varre keskkohas, sest pikk püstine ruljas õisiku kandeleht tundub varre pikendusena
24
23
Varred lehistunud. Õisik tipmine. Õisiku kandeleht suhteliselt lühike, allakäändunud, ei näi varre pikendusena
26
24
Varred peenikesed (1 mm), hele-hallikasrohelised. Õisik varre keskosas või veidi allpool
24
Varred 1,5-4 mm läbimõõdus. Õisik varre keskosast kõrgemal
25
25
Vars peenem, vaoline, eriti allosas. Alumised labata tuped hele- kuni hallikaspruunid. Õisiku kandeleht puhetunud tupega. Õisikuraod väga lühikesed (ei ole nähtavad), õisik kerajas, tihe. Kupar tumepruun
25
Vars tugev, sile. Alumised labata tuped punakaspruunid. Õisikuraod ebavõrdse pikkusega, õisik rohekaspruun, hõre, haraline. Kupar roostepruun
26
Lehed rististe vaheseinteta (lõigake leht lõikudeks!)
26
Leht rististe vaheseintega
27
Varred seest säsikad (pole õõnsad), kolmnurksed kuni ümarad, ilma sõlmekohtadeta (CYPERACEAE - LÕIKHEINALISED)
28
27
Varred alati seest õõnsad, alati ümarad, selgete sõlmekohtdega (POACEAE - KÕRRELISED)
63
28
Õisik pikkade, valgete siidjate õiekattekarvadega
29
28
Õisik pole valgete siidjate karvadega (õiekattekarvad puuduvad või on väga lühiksed)
31
29
Pähikuid 1, rootsutu, püstine, lehetaolise kõrgleheta
29
Pähikuid varrel mitu, rootsulised, rootsu juures 1-3 lehetaolist kõrglehte
30
30
Pähikuraod siledad. Varred keskosas ümarad. Tolmukad 2,5-5 mm pikad
30
Pähikuraod karedad. Varred keskosas kolmekandilised. Tolmukapead 1,5-2 mm pikad
31
Õied kahesoolised, emakate ja tolmukatega (luup!). NB! See on raskesti jälgitav tunnus. Kui jääte hätta, vaadake üle siin välja tulevate liikide pildid ja otsustage pildi järgi
32
31
Õied ühesoolised, tolmukate või emakatega
33
32
Õisik külgmine, varretaoline kõrgleht ulatub üle pähikute
33
Varre tipus 1 pähik
34
33
Varrel pähikuid rohkem kui üks
35
34
Taimed roomava risoomiga, ei moodusta puhmikuid
34
Taimed ilma roomava risoomita, tihedapuhmikulised
35
Pähikud väliselt üksteisega sarnased, tipmine tavaliselt vähemalt osaliselt emasõitega
36
35
Pähikud välimuselt erinevad: ülemised ainult isasõitega, alumised ainult emasõitega
47
36
Vähemalt alumised pähikud asuvad varrel hõredalt
37
36
Kõik pähikud on varrel tihedalt koos
43
37
Põisikuid emaspähikus kuni 3
37
Põisikuid emaspähikus rohkem kui 3
38
38
Alumise emaspähiku kandeleht õisikust palju pikem
38
Alumise emaspähiku kandeleht õisikust lühem
39
39
Põisikud püstised, lühikese nokaga
40
39
Põisikud laiuvad või rõhtsad, ilma nokata või pika nokaga
41
40
Pähikud ümarmunajad, u. 5 mm pikad. Põisiku nokk pikalt lõhestunud, valge triibuga
40
Pähikud üle 5 mm pikad. Põisiku nokk veidi lõhestunud, ilma valge triibuta
41
Pähikud laiusest pikemad
42
Põisiku nokk moodustab ½ põisiku alumise osa pikkusest. Lehed jäigad, tumerohelised, renjad. Põisiku katteleht helepruun
42
Põisikud nokata. Lehed pehmed, puhasrohelised, lamedad. Põisiku kandeleht valge, kilejas
43
Taimed pika risoomiga. Pähikutega varred kasvavad tavaliselt ridadena
44
43
Taimed pika risoomita. Pähikuid kandvad varred ei kasva ridadena
45
44
Kuivade kasvukohtade taimed. Õisik üle 1,2 cm pikk. Varred ülaosas karedad
44
Niiskete kasvukohtade taimed. Õisik 0,6-1 cm pikk. Vars sile
45
Põisikud alla 3 mm pikad
46
45
Põisikud üle 3 mm pikad
46
Õisik tihe, ei ole harunenud. Alumised lehetuped mustade kiududeta. Kasvab murusalt, ei moodusta mättaid
46
Õisik vähemalt alusel harunenud. Alumised lehetuped ohtrate mustade lihtkiududega. Kasvab kõrgete mätastena
47
Emakakaelu 2. Põisikud tavaliselt enam-vähem kaksikkumerad
48
47
Emakakaelu 3. Põisikud 3-nurkse või rulja ristlõikega
50
48
Mätta või tiheda kogumikuna kasvavsd roomava risoomita taimed
48
Taimed roomava risoomiga, mättaid ei moodusta
49
49
Lehed 1-3(5) mm laiad, kuivades sisserulluvate servadega. Isaspäikuid 1
49
Lehed (3)5-10 mm laiad, servad rulluvad kuivades väljapoole. Isaspähikuid 2-4
50
Põisikud vähemalt osaliselt karvased (luup!)
51
50
Põisikud paljad, karvad vahel noka servades
55
51
Põisikud selgelt kaheharulise üle 5 mm pika nokaga
52
51
Põisikud ilma nokata või lühikese, alla 0,5 mm pikkuse koonilise teraviku või nõrgalt kaheharulise nokaga
53
52
Lehed karvased vähemalt tuppedel. Põisikud pehmekarvased
52
Lehed paljad. Põisikud tihedalt viltkarvased
53
Taimed moodustavad tihedaid mättaid, roomavad risoomid puuduvad
54
53
Taimed tihedaid mättaid ei moodusta, roomavad risoomid olemas
54
Põisikud 2-3 mm pikad, vähemalt 1,5 korda nii pikad kui põisiku kattelehed
54
Põisikud 3-4,5 mm pikad, enam-vähem kattelehtede pikkused
55
Vähemalt alumine pähik rippuv
56
55
Pähikud pole rippuvad
58
56
Isaspähikuid 2 või rohkem
57
Emaspähikud 5-12 mm pikad. Märgade kasvukohtade taimed
57
Emaspähikud 2,5-5 mm pikad. Parasniiskete kohtade taimed
58
Lehetuped või lehed või varred karvased
58
Lehetuped, lehed ja varred paljad
59
59
Alumine kandeleht ei ümbritse vart
60
59
Alumine kandeleht 2-10 mm ulatuses ümber varre
61
60
Põisiku nokk 0,5 mm pikk, nõrgalt kaheharuline
60
Põisiku nokk kaheharuline, vähemalt 0,75 mm pikk
61
Murusalt või väga hõredate puhmikutena kasvav pikarisoomilised taimed
62
61
Tihedate puhmikutena kasvavad taimed, roomav risoom puudub või väga lühike
62
Alumine kandeleht vart tihedalt ümbritseva tupega. Lehed hallikad. Põisik peaaegu nokata või järsult 0,5 mm pikkuseks nokaks ahenev
62
Alumine kandeleht vart lõdvalt ümbritseva tupega. Lehed kollakas- kuni tumeroheliesed. Põisik aheneb aeglaselt 0,5-1 cm pikkuseks nokaks
63
Õisik täha sarnane, süstjas kuni ovaalne
64
63
Õisik harunenud pööris
72
65
Pähikud kahesugused: sisemine pähik viljuv, lapik, koosneb 3-5 normaalsest õiest, välimine on steriilne, koosneb kitsaspiklikest jäikadest libledest ja sõkaldest
65
Pähikud pole kahesugused
66
Tähk ühekülgne, pähikud kahe reana varre ühel küljel
66
Tähk pole ühekülgne
67
67
Pähikud ümber kogu varre
68
67
Pähikud varre vastaskülgedel
70
69
Mõlemad libled ohtega. Tolmukapead sinised
69
Libled oheteta (ohted välissõkaldel). Tolmukapead kollased kuni oranžid
70
Pähikud hoiduvad vastu vart. Libled enam-vähem ühepikkused
71
70
Pähikud kaarduvad varrest eemale. Libled väga erineva pikkusega
71
Hõredapuhmikuline, ilma risoomita taim. Ohe üle 5 mm pikk
71
Pikavõsundiline taim, ei moodusta mättaid. Ohe alla 5 mm pikk
72
Tugevad risoomiga taimed, pilliroo moodi, sageli üle 2 m kõrged, vars 0,5-1 cm läbimõõdus
72
Taimed väiksemad, ei meenuta pilliroogu, vars peenem
73
74
Pähikud 2 või rohkema õiega
78
75
Ohe põlvjas. Välissõkla alusel karvad (luup!)
75
Ohe sirge. Välissõkla alusel karvu pole
76
76
Lehed 10-20 mm laiad. Välissõklad rohtsed
76
Lehed alla 10 mm laiad. Välissõklad kilejad või õlgjad
77
77
Pikkade roomavate võsunditega, puhmaid ei moodusta. Sisesõkal 2/5 välissõkla pikkusest
77
Puhmastena kasvav taim, ilma võsunditeta või lühikeste võsunditega (mõnikord ka maa-aluste risoomidega). Sisesõkal vähem kui 1/5 välissõkla pikkusest
78
Pähikus rohkem kui 2 õit
81
79
Libled 2 korda õitest pikemad
79
Libled õite pikkused või veidi pikemad
80
80
Lehed 2-5 mm laiad, lamedad või vahel kokkurullunud. Ohe sirge
80
Lehed niitjad, alla 1 mm laiad, tihedalt kokkurullunud. Ohe teravalt põvjas
81
Ohe kaarjas või põlvjas
82
Õisik tihe, sagaraline, enam-vähem ühekülgne pööris
82
Õisik hõre, pole ühekülgne
83
83
Laiemad lehed vähemalt 8 mm laiad. Ohe üle 1 cm pikk
83
Laiemad lehed alla 8 mm laiad. Ohe alla 1 cm pikk
84
84
Lehed üle 0,7 mm laiad, siledad. Keeleke lühike, kõrvakesteta (luup!)
84
Lehed alla 0,7 mm laiad, karedad. Keeleke kõrvakestega
85
Keelekese asemel karvaring
85
Keeleke olemas, kilejas
86
86
Pähikud 2 või rohkemaõielised
94
87
Pähikud tavaliselt üle 4 mm pikad, välissõkla alusel pika karvatutiga
88
87
Pähikud alla 4 mm pikad, ilma välissõkalt ümbritsevate karvadeta
91
88
Pähikus välimiste liblede paar 5 mm pikk, sisemised palju lühemad (1,5 mm), harjasjad
88
Pähikus liblesid üks paar
89
89
Sõklad karedad, pikemad kui ümbritsevad karvad (luup!)
89
Sõklad siledad, pole ümbritsevatest karvadest pikemad
90
90
Keeleke 8 (10) mm. Vars ei harune. Välissõklad 3 rooga (binokulaar!). Libled kitsaslantsetjad, pikalt ahenevad
90
Keeleke 1-3 mm. Varred harunevad alates suvest. Välissõklad 5 rooga (vahel eabaselgelt). Libled lantsetjad
91
Välissõklad terava tipuga, peale viljumist kõvad ja läikivad
91
Välissõklad tömbi või sirge tipuga, pole peale viljumist kõvad
92
92
Mitteõitsvatel võrsetel keeleke laiusest lühem
92
Mitteõitsvatel võrsetel keeleke laiusest pikem
93
93
Risoomid rohkem kui 3 soomusja lehega. Lehed 5-10 mm laiad. Õisik lai ka peale õitsemist, 10-20 cm pikk, rõhtsate harudega
93
Risoomid puuduvad või lühikesed, ilma soomusjate lehtedeta. Lehed 3-7 mm laiad. Õisik tõmbub peale õitsemist kokku, 5-15 cm pikk, harud püstised
94
Õisik tihe, kas piklik-ruljas ja täha moodi või munajahõlmine
95
94
Õisik hõre, püramiidja väliskujuga
96
95
Pähikud 2-õielised, varrel ühe reana, õisik piklik, harunemata
95
Pähikus 2 või rohkem õit, õisik haruneb
96
Pähikud südajad, rippuvad
96
Pähikud pole südajad ega rippuvad
97
97
Libled peaaegu pähiku pikkused. Pähikus keskel üks kahesooline õis ja servas 2 isasõit
97
Libled pähikust oluliselt lühemad. Pähikus ainult kahesoolised õied
98
98
Pähikud üle 2-3 korra laiusest pikemad, tavaliselt rohkem kui 5 õiega ja üle 4 mm pikad. Alumine välissõkal ilma andruta (luup!)
99
98
Pähikud munajad, mitte üle 2-3 korra laiusest pikemad, 4-5 (6) õiega, tavaliselt alla 4 mm pikad. Alumine välissõkal andruga
103
99
Välissõkal ja libled teravad
100
99
Välissõkal ja libled tömbid või sirged
101
100
Lehed pealt enam-vähem siledad. Kõrvakesed paljad. Pöörise alumises sõlmekohas 2 haru, üks 1-3, teine 4-5 pähikuga
100
Lehed pealt selgelt karedad. Kõrvakesed karvased. Pööriseharusid alumises sõlmes 2-3, igaüks 5-15 pähikuga
101
Pähikud 8-30 (40) mm pikad, 6-16 õiega. Varred püstised, lehetupp silinderjas
102
101
Pähikud 2-10 mm pikad, 3-11 õiega. Varred alusel tõusvad või lamavad, alumised lehetuped lapikud
102
Õisiku harud hoiduvad varrest eemale, alumised 2-4-kaupa, pähikuid harudel 8-15. Välissõkal 3,5-5 mm pikk
102
Õisikuharud hoiduvad vastu vart, alumised üksikult või paarikaupa, pähikuid harudel 3-4. Välissõkal 5,5-7,5 mm pikk
103
Üheaastased tallatud kasvukohtade taimed. Välissaõkal roodudel ja servas ripskarvane
103
Mitmeaastased taimed. Välissõkla rood krobelised või karvased ainult alaosas
104
104
Varred tugevalt lapikud kas ülaosas või alaosas
104
Vars ruljas, pole lapik
105
105
Keeleke üle 1 mm pikk, terav
105
Keeleke puudub või alla 1 mm pikk
106
106
Risoome pole. Kõik võrsed viljuvad. Pähikud alla 4 mm pikad
106
Risoomidega, nii õitsvate kui mitteõitsvate võsudega. Pähikud u. 4 mm pikad
1Taimed piimmahlata22Õied kahe tiheda üksteisele järgneva silinderja tõlvikuna, alumine, sametjas, koosneb emasõitest, ülemine isasõitest
2Õisikud teistsugused33Kääbuspõõsad
3Rohttaimed44Vähemalt alumised lehed rootsuga54Kõik lehed rootsutud165Lehed paralleelsete roodudega, kõik lehed juurmised65Lehed pole paralleelsete roodudega, lehed olemas ka varrel86Lehed harva üle 3 korra laiusest pikemad, ümarad kuni elliptilised76Lehed laiusest palju pikemad, süstjad kuni lineaalsed
7Lehed paljad või ainult üksikute karvadega. Õisikud alusel sageli tühikutega. Tolmukaniidid kroonist pikemad, tolmukapead kollakad
7Lehed tihedalt karvased. Õisik ühtlane, tühikuteta. Tolmukaniidid kroonist 4-8 mm pikemad, tolmukapead helelillad
8Lehed sõrmroodsed98Lehed sulgroodsed või ühe rooga109Vars kolmnurkne. Õisik ümbritsetud rohekaskollaste kõrglehtedega. Varrelehti kuni 4
9Vars ruljas. Õisik pole selliste kõrglehtedega ümbritsetud. Varrelehti üle 4
10Vili pole tiivuline. Abilehed puuduvad või on vabad, pole vart ümbritsevaks kilejaks tupeks (tõrveks) kokku kasvanud
10Viljad tiivulised. Abilehed moodustavad kileja vart ümbritseva tupe (tõrve)1111Lehed nooljad või odajad, hapuka maitsega. Õied ühesoolised1211Lehe alus südajas, ümar või kiiljas, mitte kunagi nooljas või odajas, pole hapuka maitsega. Õied kahesoolised1412Lehed tavaliselt alla 2 cm laiad. Õiekattelehed seemnete pikkused (alla 1,5 mm)
12Lehed tavaliselt üle 2 cm laiad. Õiekattelehed seemnetest pikemad (üle 2 mm)1313Õisiku harud lihtsad, ei harune
13Õisiku harud harunevad korduvalt
14Vilju ümbritsevad kattelehed ümberringi hambulised
14Kattelehed terved või ainult alusel mõne hambaga1515Vähemalt üks vilja külg selge mõhnaga
15Viljad mõhnadeta
16Õied radiaalsümmeetrilised (vaadake tähelepanelikult õit või vilja tugeva luubiga)1716Õied pole radiaalsümmeetrilised2717Lehed vähemalt alusel pikkade valgete karvadega1817Lehed paljad või väga lühikeste karvadega2118Õied üksikult, pikaraolised, õieraod erineva pikkusega
18Õied 3- kuni mitmekaupa osaõisikutes, nuttide või kobaratena1919Õied valged
19Õied pruunid kuni mustad2020Hõredalt karvane, lühikeste võsunditega, puhmikuid ei mooduste. Emakakael pikem kui sigimik. Tolmukapea tolmukaniidist 2-6 korda pikem
20Tihedalt karvane, ilma võsunditeta, kasvab pisikeste puhmikutena. Emakakael umbes sigimiku pikkune. Tolmukapea tolmukaniidi pikkune või veidi lühem
21Lehed renjad, tipul pealmisel küljel hästimärgatava pooriga (luup!). Vili koosneb kolmest osast
21Lehed pole renjad, lehe tipul poor puudub. Vili on kupar2222Üheaastased väikesed taimed. Õied üksikult või 2(3)-kaupa
22Mitmeaastased tugevad taimed. Õied pole üksikult2323Varred lehistumata (varre alusel labata lehetuped). Õisik külgmine, näib asuvat umbes varre keskkohas, sest pikk püstine ruljas õisiku kandeleht tundub varre pikendusena2423Varred lehistunud. Õisik tipmine. Õisiku kandeleht suhteliselt lühike, allakäändunud, ei näi varre pikendusena2624Varred peenikesed (1 mm), hele-hallikasrohelised. Õisik varre keskosas või veidi allpool
24Varred 1,5-4 mm läbimõõdus. Õisik varre keskosast kõrgemal2525Vars peenem, vaoline, eriti allosas. Alumised labata tuped hele- kuni hallikaspruunid. Õisiku kandeleht puhetunud tupega. Õisikuraod väga lühikesed (ei ole nähtavad), õisik kerajas, tihe. Kupar tumepruun
25Vars tugev, sile. Alumised labata tuped punakaspruunid. Õisikuraod ebavõrdse pikkusega, õisik rohekaspruun, hõre, haraline. Kupar roostepruun
26Lehed rististe vaheseinteta (lõigake leht lõikudeks!)
26Leht rististe vaheseintega
27Varred seest säsikad (pole õõnsad), kolmnurksed kuni ümarad, ilma sõlmekohtadeta (CYPERACEAE - LÕIKHEINALISED)2827Varred alati seest õõnsad, alati ümarad, selgete sõlmekohtdega (POACEAE - KÕRRELISED)6328Õisik pikkade, valgete siidjate õiekattekarvadega2928Õisik pole valgete siidjate karvadega (õiekattekarvad puuduvad või on väga lühiksed)3129Pähikuid 1, rootsutu, püstine, lehetaolise kõrgleheta
29Pähikuid varrel mitu, rootsulised, rootsu juures 1-3 lehetaolist kõrglehte3030Pähikuraod siledad. Varred keskosas ümarad. Tolmukad 2,5-5 mm pikad
30Pähikuraod karedad. Varred keskosas kolmekandilised. Tolmukapead 1,5-2 mm pikad
31Õied kahesoolised, emakate ja tolmukatega (luup!). NB! See on raskesti jälgitav tunnus. Kui jääte hätta, vaadake üle siin välja tulevate liikide pildid ja otsustage pildi järgi3231Õied ühesoolised, tolmukate või emakatega3332Õisik külgmine, varretaoline kõrgleht ulatub üle pähikute
32Õisik tipmine
33Varre tipus 1 pähik3433Varrel pähikuid rohkem kui üks3534Taimed roomava risoomiga, ei moodusta puhmikuid
34Taimed ilma roomava risoomita, tihedapuhmikulised
35Pähikud väliselt üksteisega sarnased, tipmine tavaliselt vähemalt osaliselt emasõitega3635Pähikud välimuselt erinevad: ülemised ainult isasõitega, alumised ainult emasõitega4736Vähemalt alumised pähikud asuvad varrel hõredalt3736Kõik pähikud on varrel tihedalt koos4337Põisikuid emaspähikus kuni 3
37Põisikuid emaspähikus rohkem kui 33838Alumise emaspähiku kandeleht õisikust palju pikem
38Alumise emaspähiku kandeleht õisikust lühem3939Põisikud püstised, lühikese nokaga4039Põisikud laiuvad või rõhtsad, ilma nokata või pika nokaga4140Pähikud ümarmunajad, u. 5 mm pikad. Põisiku nokk pikalt lõhestunud, valge triibuga
40Pähikud üle 5 mm pikad. Põisiku nokk veidi lõhestunud, ilma valge triibuta
41Pähikud laiusest pikemad
41Pähikud ümarad4242Põisiku nokk moodustab ½ põisiku alumise osa pikkusest. Lehed jäigad, tumerohelised, renjad. Põisiku katteleht helepruun
42Põisikud nokata. Lehed pehmed, puhasrohelised, lamedad. Põisiku kandeleht valge, kilejas
43Taimed pika risoomiga. Pähikutega varred kasvavad tavaliselt ridadena4443Taimed pika risoomita. Pähikuid kandvad varred ei kasva ridadena4544Kuivade kasvukohtade taimed. Õisik üle 1,2 cm pikk. Varred ülaosas karedad
44Niiskete kasvukohtade taimed. Õisik 0,6-1 cm pikk. Vars sile
45Põisikud alla 3 mm pikad4645Põisikud üle 3 mm pikad
46Õisik tihe, ei ole harunenud. Alumised lehetuped mustade kiududeta. Kasvab murusalt, ei moodusta mättaid
46Õisik vähemalt alusel harunenud. Alumised lehetuped ohtrate mustade lihtkiududega. Kasvab kõrgete mätastena
47Emakakaelu 2. Põisikud tavaliselt enam-vähem kaksikkumerad4847Emakakaelu 3. Põisikud 3-nurkse või rulja ristlõikega5048Mätta või tiheda kogumikuna kasvavsd roomava risoomita taimed
48Taimed roomava risoomiga, mättaid ei moodusta4949Lehed 1-3(5) mm laiad, kuivades sisserulluvate servadega. Isaspäikuid 1
49Lehed (3)5-10 mm laiad, servad rulluvad kuivades väljapoole. Isaspähikuid 2-4
50Põisikud vähemalt osaliselt karvased (luup!)5150Põisikud paljad, karvad vahel noka servades5551Põisikud selgelt kaheharulise üle 5 mm pika nokaga5251Põisikud ilma nokata või lühikese, alla 0,5 mm pikkuse koonilise teraviku või nõrgalt kaheharulise nokaga5352Lehed karvased vähemalt tuppedel. Põisikud pehmekarvased
52Lehed paljad. Põisikud tihedalt viltkarvased
53Taimed moodustavad tihedaid mättaid, roomavad risoomid puuduvad5453Taimed tihedaid mättaid ei moodusta, roomavad risoomid olemas
54Põisikud 2-3 mm pikad, vähemalt 1,5 korda nii pikad kui põisiku kattelehed
54Põisikud 3-4,5 mm pikad, enam-vähem kattelehtede pikkused
55Vähemalt alumine pähik rippuv5655Pähikud pole rippuvad5856Isaspähikuid 2 või rohkem
56Isaspähikuid 15757Emaspähikud 5-12 mm pikad. Märgade kasvukohtade taimed
58Lehetuped või lehed või varred karvased
58Lehetuped, lehed ja varred paljad5959Alumine kandeleht ei ümbritse vart6059Alumine kandeleht 2-10 mm ulatuses ümber varre6160Põisiku nokk 0,5 mm pikk, nõrgalt kaheharuline
60Põisiku nokk kaheharuline, vähemalt 0,75 mm pikk
61Murusalt või väga hõredate puhmikutena kasvav pikarisoomilised taimed6261Tihedate puhmikutena kasvavad taimed, roomav risoom puudub või väga lühike
62Alumine kandeleht vart tihedalt ümbritseva tupega. Lehed hallikad. Põisik peaaegu nokata või järsult 0,5 mm pikkuseks nokaks ahenev
62Alumine kandeleht vart lõdvalt ümbritseva tupega. Lehed kollakas- kuni tumeroheliesed. Põisik aheneb aeglaselt 0,5-1 cm pikkuseks nokaks
63Õisik täha sarnane, süstjas kuni ovaalne6463Õisik harunenud pööris7264Pähikud oheteta6564Pähikud ohetega6665Pähikud kahesugused: sisemine pähik viljuv, lapik, koosneb 3-5 normaalsest õiest, välimine on steriilne, koosneb kitsaspiklikest jäikadest libledest ja sõkaldest
65Pähikud pole kahesugused
66Tähk ühekülgne, pähikud kahe reana varre ühel küljel
66Tähk pole ühekülgne6767Pähikud ümber kogu varre6867Pähikud varre vastaskülgedel7068Tähk munajas
68Tähk ruljas6969Mõlemad libled ohtega. Tolmukapead sinised
69Libled oheteta (ohted välissõkaldel). Tolmukapead kollased kuni oranžid
70Pähikud hoiduvad vastu vart. Libled enam-vähem ühepikkused7170Pähikud kaarduvad varrest eemale. Libled väga erineva pikkusega
71Hõredapuhmikuline, ilma risoomita taim. Ohe üle 5 mm pikk
71Pikavõsundiline taim, ei moodusta mättaid. Ohe alla 5 mm pikk
72Taimed väiksemad, ei meenuta pilliroogu, vars peenem7373Pähikud ohetega7473Pähikud oheteta8574Pähikud ühe õiega7574Pähikud 2 või rohkema õiega7875Ohe põlvjas. Välissõkla alusel karvad (luup!)
75Ohe sirge. Välissõkla alusel karvu pole7676Lehed 10-20 mm laiad. Välissõklad rohtsed
76Lehed alla 10 mm laiad. Välissõklad kilejad või õlgjad7777Pikkade roomavate võsunditega, puhmaid ei moodusta. Sisesõkal 2/5 välissõkla pikkusest
77Puhmastena kasvav taim, ilma võsunditeta või lühikeste võsunditega (mõnikord ka maa-aluste risoomidega). Sisesõkal vähem kui 1/5 välissõkla pikkusest
78Pähikud 2 õiega7978Pähikus rohkem kui 2 õit8179Libled 2 korda õitest pikemad
79Libled õite pikkused või veidi pikemad8080Lehed 2-5 mm laiad, lamedad või vahel kokkurullunud. Ohe sirge
80Lehed niitjad, alla 1 mm laiad, tihedalt kokkurullunud. Ohe teravalt põvjas
81Ohe kaarjas või põlvjas
81Ohe sirge8282Õisik tihe, sagaraline, enam-vähem ühekülgne pööris
82Õisik hõre, pole ühekülgne8383Laiemad lehed vähemalt 8 mm laiad. Ohe üle 1 cm pikk
83Laiemad lehed alla 8 mm laiad. Ohe alla 1 cm pikk8484Lehed üle 0,7 mm laiad, siledad. Keeleke lühike, kõrvakesteta (luup!)
84Lehed alla 0,7 mm laiad, karedad. Keeleke kõrvakestega
85Keelekese asemel karvaring
85Keeleke olemas, kilejas8686Pähikud 1-õielised8786Pähikud 2 või rohkemaõielised9487Pähikud tavaliselt üle 4 mm pikad, välissõkla alusel pika karvatutiga8887Pähikud alla 4 mm pikad, ilma välissõkalt ümbritsevate karvadeta9188Pähikus välimiste liblede paar 5 mm pikk, sisemised palju lühemad (1,5 mm), harjasjad
88Pähikus liblesid üks paar8989Sõklad karedad, pikemad kui ümbritsevad karvad (luup!)
89Sõklad siledad, pole ümbritsevatest karvadest pikemad9090Keeleke 8 (10) mm. Vars ei harune. Välissõklad 3 rooga (binokulaar!). Libled kitsaslantsetjad, pikalt ahenevad
90Keeleke 1-3 mm. Varred harunevad alates suvest. Välissõklad 5 rooga (vahel eabaselgelt). Libled lantsetjad
91Välissõklad terava tipuga, peale viljumist kõvad ja läikivad
91Välissõklad tömbi või sirge tipuga, pole peale viljumist kõvad9292Mitteõitsvatel võrsetel keeleke laiusest lühem
92Mitteõitsvatel võrsetel keeleke laiusest pikem9393Risoomid rohkem kui 3 soomusja lehega. Lehed 5-10 mm laiad. Õisik lai ka peale õitsemist, 10-20 cm pikk, rõhtsate harudega
93Risoomid puuduvad või lühikesed, ilma soomusjate lehtedeta. Lehed 3-7 mm laiad. Õisik tõmbub peale õitsemist kokku, 5-15 cm pikk, harud püstised
95Pähikus 2 või rohkem õit, õisik haruneb
96Pähikud pole südajad ega rippuvad9797Libled peaaegu pähiku pikkused. Pähikus keskel üks kahesooline õis ja servas 2 isasõit
97Libled pähikust oluliselt lühemad. Pähikus ainult kahesoolised õied9898Pähikud üle 2-3 korra laiusest pikemad, tavaliselt rohkem kui 5 õiega ja üle 4 mm pikad. Alumine välissõkal ilma andruta (luup!)9998Pähikud munajad, mitte üle 2-3 korra laiusest pikemad, 4-5 (6) õiega, tavaliselt alla 4 mm pikad. Alumine välissõkal andruga10399Välissõkal ja libled teravad10099Välissõkal ja libled tömbid või sirged101100Lehed pealt enam-vähem siledad. Kõrvakesed paljad. Pöörise alumises sõlmekohas 2 haru, üks 1-3, teine 4-5 pähikuga
100Lehed pealt selgelt karedad. Kõrvakesed karvased. Pööriseharusid alumises sõlmes 2-3, igaüks 5-15 pähikuga
101Pähikud 8-30 (40) mm pikad, 6-16 õiega. Varred püstised, lehetupp silinderjas102101Pähikud 2-10 mm pikad, 3-11 õiega. Varred alusel tõusvad või lamavad, alumised lehetuped lapikud
102Õisiku harud hoiduvad varrest eemale, alumised 2-4-kaupa, pähikuid harudel 8-15. Välissõkal 3,5-5 mm pikk
102Õisikuharud hoiduvad vastu vart, alumised üksikult või paarikaupa, pähikuid harudel 3-4. Välissõkal 5,5-7,5 mm pikk
103Üheaastased tallatud kasvukohtade taimed. Välissaõkal roodudel ja servas ripskarvane
103Mitmeaastased taimed. Välissõkla rood krobelised või karvased ainult alaosas104104Varred tugevalt lapikud kas ülaosas või alaosas
104Vars ruljas, pole lapik105105Keeleke üle 1 mm pikk, terav
105Keeleke puudub või alla 1 mm pikk106106Risoome pole. Kõik võrsed viljuvad. Pähikud alla 4 mm pikad
106Risoomidega, nii õitsvate kui mitteõitsvate võsudega. Pähikud u. 4 mm pikad
