1
Õied kroonlehtedega
108
2
Taimed piimmahlaga (NB! Piimmahl on mürgine, peske oma käed, kui mahla puutusite)
3
Õied kahe tiheda üksteisele järgneva silinderja tõlvikuna, alumine, sametjas, koosneb emasõitest, ülemine isasõitest
5
Vähemalt alumised lehed rootsuga
6
5
Kõik lehed rootsutud
17
6
Lehed paralleelsete roodudega, kõik lehed juurmised
7
6
Lehed pole paralleelsete roodudega, lehed olemas ka varrel
9
7
Lehed harva üle 3 korra laiusest pikemad, ümarad kuni elliptilised
8
7
Lehed laiusest palju pikemad, süstjad kuni lineaalsed
8
Lehed paljad või ainult üksikute karvadega. Õisikud alusel sageli tühikutega. Tolmukaniidid kroonist pikemad, tolmukapead kollakad
8
Lehed tihedalt karvased. Õisik ühtlane, tühikuteta. Tolmukaniidid kroonist 4-8 mm pikemad, tolmukapead helelillad
9
Lehed sulgroodsed või ühe rooga
11
10
Vars kolmnurkne. Õisik ümbritsetud rohekaskollaste kõrglehtedega. Varrelehti kuni 4
10
Vars ruljas. Õisik pole selliste kõrglehtedega ümbritsetud. Varrelehti üle 4
11
Vili pole tiivuline. Abilehed puuduvad või on vabad, pole vart ümbritsevaks kilejaks tupeks (tõrveks) kokku kasvanud
11
Viljad tiivulised. Abilehed moodustavad kileja vart ümbritseva tupe (tõrve)
12
12
Lehed nooljad või odajad, hapuka maitsega. Õied ühesoolised
13
12
Lehe alus südajas, ümar või kiiljas, mitte kunagi nooljas või odajas, pole hapuka maitsega. Õied kahesoolised
15
13
Lehed tavaliselt alla 2 cm laiad. Õiekattelehed seemnete pikkused (alla 1,5 mm)
13
Lehed tavaliselt üle 2 cm laiad. Õiekattelehed seemnetest pikemad (üle 2 mm)
14
14
Õisiku harud lihtsad, ei harune
14
Õisiku harud harunevad korduvalt
15
Vilju ümbritsevad kattelehed ümberringi hambulised
15
Kattelehed terved või ainult alusel mõne hambaga
16
16
Vähemalt üks vilja külg selge mõhnaga
17
Õied radiaalsümmeetrilised (vaadake tähelepanelikult õit või vilja tugeva luubiga)
18
17
Õied pole radiaalsümmeetrilised
28
18
Lehed vähemalt alusel pikkade valgete karvadega
19
18
Lehed paljad või väga lühikeste karvadega
22
19
Õied üksikult, pikaraolised, õieraod erineva pikkusega
19
Õied 3- kuni mitmekaupa osaõisikutes, nuttide või kobaratena
20
20
Õied pruunid kuni mustad
21
21
Hõredalt karvane, lühikeste võsunditega, puhmikuid ei mooduste. Emakakael pikem kui sigimik. Tolmukapea tolmukaniidist 2-6 korda pikem
21
Tihedalt karvane, ilma võsunditeta, kasvab pisikeste puhmikutena. Emakakael umbes sigimiku pikkune. Tolmukapea tolmukaniidi pikkune või veidi lühem
22
Lehed renjad, tipul pealmisel küljel hästimärgatava pooriga (luup!). Vili koosneb kolmest osast
22
Lehed pole renjad, lehe tipul poor puudub. Vili on kupar
23
23
Üheaastased väikesed taimed. Õied üksikult või 2(3)-kaupa
23
Mitmeaastased tugevad taimed. Õied pole üksikult
24
24
Varred lehistumata (varre alusel labata lehetuped). Õisik külgmine, näib asuvat umbes varre keskkohas, sest pikk püstine ruljas õisiku kandeleht tundub varre pikendusena
25
24
Varred lehistunud. Õisik tipmine. Õisiku kandeleht suhteliselt lühike, allakäändunud, ei näi varre pikendusena
27
25
Varred peenikesed (1 mm), hele-hallikasrohelised. Õisik varre keskosas või veidi allpool
25
Varred 1,5-4 mm läbimõõdus. Õisik varre keskosast kõrgemal
26
26
Vars peenem, vaoline, eriti allosas. Alumised labata tuped hele- kuni hallikaspruunid. Õisiku kandeleht puhetunud tupega. Õisikuraod väga lühikesed (ei ole nähtavad), õisik kerajas, tihe. Kupar tumepruun
26
Vars tugev, sile. Alumised labata tuped punakaspruunid. Õisikuraod ebavõrdse pikkusega, õisik rohekaspruun, hõre, haraline. Kupar roostepruun
27
Lehed rististe vaheseinteta (lõigake leht lõikudeks!)
27
Leht rististe vaheseintega
28
Varred seest säsikad (pole õõnsad), kolmnurksed kuni ümarad, ilma sõlmekohtadeta (CYPERACEAE - LÕIKHEINALISED)
29
28
Varred alati seest õõnsad, alati ümarad, selgete sõlmekohtdega (POACEAE - KÕRRELISED)
64
29
Õisik pikkade, valgete siidjate õiekattekarvadega
30
29
Õisik pole valgete siidjate karvadega (õiekattekarvad puuduvad või on väga lühiksed)
32
30
Pähikuid 1, rootsutu, püstine, lehetaolise kõrgleheta
30
Pähikuid varrel mitu, rootsulised, rootsu juures 1-3 lehetaolist kõrglehte
31
31
Pähikuraod siledad. Varred keskosas ümarad. Tolmukad 2,5-5 mm pikad
31
Pähikuraod karedad. Varred keskosas kolmekandilised. Tolmukapead 1,5-2 mm pikad
32
Õied kahesoolised, emakate ja tolmukatega (luup!). NB! See on raskesti jälgitav tunnus. Kui jääte hätta, vaadake üle siin välja tulevate liikide pildid ja otsustage pildi järgi
33
32
Õied ühesoolised, tolmukate või emakatega
34
33
Õisik külgmine, varretaoline kõrgleht ulatub üle pähikute
34
Varre tipus 1 pähik
35
34
Varrel pähikuid rohkem kui üks
36
35
Taimed roomava risoomiga, ei moodusta puhmikuid
35
Taimed ilma roomava risoomita, tihedapuhmikulised
36
Pähikud väliselt üksteisega sarnased, tipmine tavaliselt vähemalt osaliselt emasõitega
37
36
Pähikud välimuselt erinevad: ülemised ainult isasõitega, alumised ainult emasõitega
48
37
Vähemalt alumised pähikud asuvad varrel hõredalt
38
37
Kõik pähikud on varrel tihedalt koos
44
38
Põisikuid emaspähikus kuni 3
38
Põisikuid emaspähikus rohkem kui 3
39
39
Alumise emaspähiku kandeleht õisikust palju pikem
39
Alumise emaspähiku kandeleht õisikust lühem
40
40
Põisikud püstised, lühikese nokaga
41
40
Põisikud laiuvad või rõhtsad, ilma nokata või pika nokaga
42
41
Pähikud ümarmunajad, u. 5 mm pikad. Põisiku nokk pikalt lõhestunud, valge triibuga
41
Pähikud üle 5 mm pikad. Põisiku nokk veidi lõhestunud, ilma valge triibuta
42
Pähikud laiusest pikemad
43
Põisiku nokk moodustab ½ põisiku alumise osa pikkusest. Lehed jäigad, tumerohelised, renjad. Põisiku katteleht helepruun
43
Põisikud nokata. Lehed pehmed, puhasrohelised, lamedad. Põisiku kandeleht valge, kilejas
44
Taimed pika risoomiga. Pähikutega varred kasvavad tavaliselt ridadena
45
44
Taimed pika risoomita. Pähikuid kandvad varred ei kasva ridadena
46
45
Kuivade kasvukohtade taimed. Õisik üle 1,2 cm pikk. Varred ülaosas karedad
45
Niiskete kasvukohtade taimed. Õisik 0,6-1 cm pikk. Vars sile
46
Põisikud alla 3 mm pikad
47
46
Põisikud üle 3 mm pikad
47
Õisik tihe, ei ole harunenud. Alumised lehetuped mustade kiududeta. Kasvab murusalt, ei moodusta mättaid
47
Õisik vähemalt alusel harunenud. Alumised lehetuped ohtrate mustade lihtkiududega. Kasvab kõrgete mätastena
48
Emakakaelu 2. Põisikud tavaliselt enam-vähem kaksikkumerad
49
48
Emakakaelu 3. Põisikud 3-nurkse või rulja ristlõikega
51
49
Mätta või tiheda kogumikuna kasvavsd roomava risoomita taimed
49
Taimed roomava risoomiga, mättaid ei moodusta
50
50
Lehed 1-3(5) mm laiad, kuivades sisserulluvate servadega. Isaspäikuid 1
50
Lehed (3)5-10 mm laiad, servad rulluvad kuivades väljapoole. Isaspähikuid 2-4
51
Põisikud vähemalt osaliselt karvased (luup!)
52
51
Põisikud paljad, karvad vahel noka servades
56
52
Põisikud selgelt kaheharulise üle 5 mm pika nokaga
53
52
Põisikud ilma nokata või lühikese, alla 0,5 mm pikkuse koonilise teraviku või nõrgalt kaheharulise nokaga
54
53
Lehed karvased vähemalt tuppedel. Põisikud pehmekarvased
53
Lehed paljad. Põisikud tihedalt viltkarvased
54
Taimed moodustavad tihedaid mättaid, roomavad risoomid puuduvad
55
54
Taimed tihedaid mättaid ei moodusta, roomavad risoomid olemas
55
Põisikud 2-3 mm pikad, vähemalt 1,5 korda nii pikad kui põisiku kattelehed
55
Põisikud 3-4,5 mm pikad, enam-vähem kattelehtede pikkused
56
Vähemalt alumine pähik rippuv
57
56
Pähikud pole rippuvad
59
57
Isaspähikuid 2 või rohkem
58
Emaspähikud 5-12 mm pikad. Märgade kasvukohtade taimed
58
Emaspähikud 2,5-5 mm pikad. Parasniiskete kohtade taimed
59
Lehetuped või lehed või varred karvased
59
Lehetuped, lehed ja varred paljad
60
60
Alumine kandeleht ei ümbritse vart
61
60
Alumine kandeleht 2-10 mm ulatuses ümber varre
62
61
Põisiku nokk 0,5 mm pikk, nõrgalt kaheharuline
61
Põisiku nokk kaheharuline, vähemalt 0,75 mm pikk
62
Murusalt või väga hõredate puhmikutena kasvav pikarisoomilised taimed
63
62
Tihedate puhmikutena kasvavad taimed, roomav risoom puudub või väga lühike
63
Alumine kandeleht vart tihedalt ümbritseva tupega. Lehed hallikad. Põisik peaaegu nokata või järsult 0,5 mm pikkuseks nokaks ahenev
63
Alumine kandeleht vart lõdvalt ümbritseva tupega. Lehed kollakas- kuni tumeroheliesed. Põisik aheneb aeglaselt 0,5-1 cm pikkuseks nokaks
64
Õisik täha sarnane, süstjas kuni ovaalne
65
64
Õisik harunenud pööris
73
66
Pähikud kahesugused: sisemine pähik viljuv, lapik, koosneb 3-5 normaalsest õiest, välimine on steriilne, koosneb kitsaspiklikest jäikadest libledest ja sõkaldest
66
Pähikud pole kahesugused
67
Tähk ühekülgne, pähikud kahe reana varre ühel küljel
67
Tähk pole ühekülgne
68
68
Pähikud ümber kogu varre
69
68
Pähikud varre vastaskülgedel
71
70
Mõlemad libled ohtega. Tolmukapead sinised
70
Libled oheteta (ohted välissõkaldel). Tolmukapead kollased kuni oranžid
71
Pähikud hoiduvad vastu vart. Libled enam-vähem ühepikkused
72
71
Pähikud kaarduvad varrest eemale. Libled väga erineva pikkusega
72
Hõredapuhmikuline, ilma risoomita taim. Ohe üle 5 mm pikk
72
Pikavõsundiline taim, ei moodusta mättaid. Ohe alla 5 mm pikk
73
Tugevad risoomiga taimed, pilliroo moodi, sageli üle 2 m kõrged, vars 0,5-1 cm läbimõõdus
73
Taimed väiksemad, ei meenuta pilliroogu, vars peenem
74
75
Pähikud 2 või rohkema õiega
79
76
Ohe põlvjas. Välissõkla alusel karvad (luup!)
76
Ohe sirge. Välissõkla alusel karvu pole
77
77
Lehed 10-20 mm laiad. Välissõklad rohtsed
77
Lehed alla 10 mm laiad. Välissõklad kilejad või õlgjad
78
78
Pikkade roomavate võsunditega, puhmaid ei moodusta. Sisesõkal 2/5 välissõkla pikkusest
78
Puhmastena kasvav taim, ilma võsunditeta või lühikeste võsunditega (mõnikord ka maa-aluste risoomidega). Sisesõkal vähem kui 1/5 välissõkla pikkusest
79
Pähikus rohkem kui 2 õit
82
80
Libled 2 korda õitest pikemad
80
Libled õite pikkused või veidi pikemad
81
81
Lehed 2-5 mm laiad, lamedad või vahel kokkurullunud. Ohe sirge
81
Lehed niitjad, alla 1 mm laiad, tihedalt kokkurullunud. Ohe teravalt põvjas
82
Ohe kaarjas või põlvjas
83
Õisik tihe, sagaraline, enam-vähem ühekülgne pööris
83
Õisik hõre, pole ühekülgne
84
84
Laiemad lehed vähemalt 8 mm laiad. Ohe üle 1 cm pikk
84
Laiemad lehed alla 8 mm laiad. Ohe alla 1 cm pikk
85
85
Lehed üle 0,7 mm laiad, siledad. Keeleke lühike, kõrvakesteta (luup!)
85
Lehed alla 0,7 mm laiad, karedad. Keeleke kõrvakestega
86
Keelekese asemel karvaring
86
Keeleke olemas, kilejas
87
87
Pähikud 2 või rohkemaõielised
95
88
Pähikud tavaliselt üle 4 mm pikad, välissõkla alusel pika karvatutiga
89
88
Pähikud alla 4 mm pikad, ilma välissõkalt ümbritsevate karvadeta
92
89
Pähikus välimiste liblede paar 5 mm pikk, sisemised palju lühemad (1,5 mm), harjasjad
89
Pähikus liblesid üks paar
90
90
Sõklad karedad, pikemad kui ümbritsevad karvad (luup!)
90
Sõklad siledad, pole ümbritsevatest karvadest pikemad
91
91
Keeleke 8 (10) mm. Vars ei harune. Välissõklad 3 rooga (binokulaar!). Libled kitsaslantsetjad, pikalt ahenevad
91
Keeleke 1-3 mm. Varred harunevad alates suvest. Välissõklad 5 rooga (vahel eabaselgelt). Libled lantsetjad
92
Välissõklad terava tipuga, peale viljumist kõvad ja läikivad
92
Välissõklad tömbi või sirge tipuga, pole peale viljumist kõvad
93
93
Mitteõitsvatel võrsetel keeleke laiusest lühem
93
Mitteõitsvatel võrsetel keeleke laiusest pikem
94
94
Risoomid rohkem kui 3 soomusja lehega. Lehed 5-10 mm laiad. Õisik lai ka peale õitsemist, 10-20 cm pikk, rõhtsate harudega
94
Risoomid puuduvad või lühikesed, ilma soomusjate lehtedeta. Lehed 3-7 mm laiad. Õisik tõmbub peale õitsemist kokku, 5-15 cm pikk, harud püstised
95
Õisik tihe, kas piklik-ruljas ja täha moodi või munajahõlmine
96
95
Õisik hõre, püramiidja väliskujuga
97
96
Pähikud 2-õielised, varrel ühe reana, õisik piklik, harunemata
96
Pähikus 2 või rohkem õit, õisik haruneb
97
Pähikud südajad, rippuvad
97
Pähikud pole südajad ega rippuvad
98
98
Libled peaaegu pähiku pikkused. Pähikus keskel üks kahesooline õis ja servas 2 isasõit
98
Libled pähikust oluliselt lühemad. Pähikus ainult kahesoolised õied
99
99
Pähikud üle 2-3 korra laiusest pikemad, tavaliselt rohkem kui 5 õiega ja üle 4 mm pikad. Alumine välissõkal ilma andruta (luup!)
100
99
Pähikud munajad, mitte üle 2-3 korra laiusest pikemad, 4-5 (6) õiega, tavaliselt alla 4 mm pikad. Alumine välissõkal andruga
104
100
Välissõkal ja libled teravad
101
100
Välissõkal ja libled tömbid või sirged
102
101
Lehed pealt enam-vähem siledad. Kõrvakesed paljad. Pöörise alumises sõlmekohas 2 haru, üks 1-3, teine 4-5 pähikuga
101
Lehed pealt selgelt karedad. Kõrvakesed karvased. Pööriseharusid alumises sõlmes 2-3, igaüks 5-15 pähikuga
102
Pähikud 8-30 (40) mm pikad, 6-16 õiega. Varred püstised, lehetupp silinderjas
103
102
Pähikud 2-10 mm pikad, 3-11 õiega. Varred alusel tõusvad või lamavad, alumised lehetuped lapikud
103
Õisiku harud hoiduvad varrest eemale, alumised 2-4-kaupa, pähikuid harudel 8-15. Välissõkal 3,5-5 mm pikk
103
Õisikuharud hoiduvad vastu vart, alumised üksikult või paarikaupa, pähikuid harudel 3-4. Välissõkal 5,5-7,5 mm pikk
104
Üheaastased tallatud kasvukohtade taimed. Välissaõkal roodudel ja servas ripskarvane
104
Mitmeaastased taimed. Välissõkla rood krobelised või karvased ainult alaosas
105
105
Varred tugevalt lapikud kas ülaosas või alaosas
105
Vars ruljas, pole lapik
106
106
Keeleke üle 1 mm pikk, terav
106
Keeleke puudub või alla 1 mm pikk
107
107
Risoome pole. Kõik võrsed viljuvad. Pähikud alla 4 mm pikad
107
Risoomidega, nii õitsvate kui mitteõitsvate võsudega. Pähikud u. 4 mm pikad
108
Lihakate lehtedega taimed
108
Lehed õhukesed, pole lihakad
109
109
Õied üldkatisega ümbritsetud korvõisikutes
110
109
Õied pole üldkatisega ümbritsetud korvõisikutes
129
110
Kõik õied keele taolised (keelõied, asümmeetrilised)
111
110
Putkõied olemas, keelõied puuduvad või on ainult korvõisiku servas
117
111
Lehed selgelt paralleelsete roodudega
111
Leherood pole paralleelsed ega halvasti nähtavad
112
112
Õitsvad varred lehtedeta (kõik lehed juurmised)
113
112
Õitsvad varred lehtedega
116
113
Leheserv terve. Roomavate võsunditega taimed
113
Leheserv hambuline. Roomavate võsunditeta taimed
114
114
Korvõisikud üksikult harunemata varte tippudes
115
114
Õisikud pole üksikult, varred harunevad
115
Õitsvad varred karvased või peaaegu paljad, pole siledad ega seest õõnsad. Seemnise lendkarvad (pappus) sulgjad (vaadake keskmisi seemniseid)
115
Õitsvad varred paljad, siledad, seest õõnsad. Seemnise lendkarvad (pappus) harunemata (luup!)
117
Taime lehed ja/või varred ogalised
118
117
Taimed pole ogalised
119
118
Vars ei harune või haruneb vähe, õisikuid 1-3. Lehed pealt rohelised, alt valgeviltjad
118
Varred ülaosas harunenud, paljude õisikutega. Lehed mõlemalt poolt rohelised
119
Kõik õied korvõisikus erekollased kuni kahvatukollased
120
119
Vähemalt mõned õied pole kollased
123
120
Õied ilmuvad enne lehti. Lehed südaja alusega, pealt tumerohelised, alt valgeviltjad
120
Õied ilmuvad peale lehti. Lehed teistsugused
121
121
Lehed ja varred hallikarvased. Keelõied puuduvad või alla 5 mm pikad
122
121
Taimed pole hallikarvased. Keelõied olemas, üle 5 mm pikad
122
Varred 5-20 cm pikad. Õisikud 3-20-kaupa nutitaolistes liitõisikutes varte ja varreharude tippudes. Niiskel savi- ja turbapinnasel
122
Varred 20-50 (70) cm pikad. Õisikud pikas kitsas liitõisikus, mis moodustab vähemalt 1/3 taime pikkusest. Liivastel aladel
123
Lehed sirge kuni südaja alusega
123
Lehed rootsu suunas aheneva alusega
124
124
Vähemalt mõned õied õisikus valged
125
124
Vähemalt õisiku servmised õied sinised kuni roosad, valgeid õisi pole
126
125
Õisikud üle 3 cm läbimõõdus
125
Õisikud alla 3 cm läbimõõdus
126
Vähemalt servmised õied roosad
127
127
Taimed pikkade roomavate võsunditega, tavaliselt alla 30 cm kõrged
127
Taimed roomavate võsunditeta, tavaliselt üle 30 cm kõrged
128
128
Üldkatise lehed kilejad, enam-vähem terved
128
Üldkatise lehed sügavalt sulgjalt narmastunud
129
Õied pole sarikatena
132
130
Lehed lõhnavad muljumisel tugevalt küüslaugu järgi
130
Lehed ei lõhna küüslaugu järgi
131
132
Õied tiheda tõlvõisikuna, mida ümbritseb suur kandeleht
133
132
Õied teistsugused
134
134
Õied bilateraalsümmeetrilised
135
134
Õied radiaalsümmeetrilised
157
135
Leheserv hambuline kuni hõlmine
136
135
Leheserv terve (või lehed õitseajal puuduvad)
143
136
Lehed rootsutud või peaaegu rootsutud
136
Lehed selgelt rootsulised
137
137
Kroonlehed alusel kokku kasvanud
138
138
Õied 6-18 mm pikad. Kannus sirge. Viljad pole rippuvad
138
Õied 20-35 mm pikad. Kannus kõver. Viljad rippuvad
139
Õied osaliselt kollased, kahe- kuni kolmevärvilised. Külgmised kroonlehed suunatud ülespoole
139
Õied valged, sinised või lillad. Külgmised kroonlehed suunatud allapoole
140
140
Lehistunud õitsvat vart ei ole, lehed ainult juurmise rosetina (vahel esinevad roomavad võsundid)
141
140
Lehistunud õitsev vars olemas
142
141
Lehti 3 või 4. Kandelehekesed kinnituvad õierao keskele
141
Lehti 2. Kandelehekesed õierao ülemises kolmandikus
142
Juurmist leherosetti pole. Lehed tavaliselt laiusest pikemad
142
Juurmine leherosett olemas. Lehed tavaliselt võrdse pikkuse ja laiusega
143
Kroonlehed alusel kokku kasvanud
144
144
Lehed kaetud torkavate karvakestega
144
Lehed paljad või hõredate pehmete karvadega
145
145
Õie kandeleht õieraost u. kaks korda pikem. Õied purpurvioletsed
145
Õie kandeleht u. õierao pikkune. Õied sinised
146
Õied ilma kannuseta
147
147
Huul kollane, suur, puhetunud, sussitaoline
147
Huul pole kollane, puhetunud ega sussitaoline
148
148
Vähemalt huul põhiliselt valge
149
148
Ükski õiekatteleht pole valge
150
149
Välimised õiekattelehed roosad kuni lillad
149
Kõik õiekattelehed valged
150
Huul ülespoole suunatud
150
Huul allapoole suunatud
151
Õied valged või rohekasvalged
152
152
Õied lõhnavad. Kannus niitjas, aheneva tipuga, 1,5 korda sigimikust pikem. Tolmukad paralleelsed
152
Õied peaaegu lõhnatud. Kannus tipus veidi jämedam, u. kaks korda sigimikust pikem. Tolmukad alt laialihoiduvad
153
Kannus üle 10 mm pikk ja u. 1 mm paks
153
Kannus kas alla 10 mm pikk või üle 1 mm paks
154
154
Külgmised välimised õiekattelehed liibuvad. Vars seest säsikas
155
154
Külgmised välimised õiekattelehed püstised. Vars seest õõnes
156
155
Huule keskmine hõlm sama lai kui külgmised
155
Huule keskmine hõlm palju kitsam kui külgmised
156
Alumised lehed mitte rohkem kui 4 korda laiusest pikemad, elliptilised, üleni ühelaiused
156
Alumised lehed üle 4 korra laiusest pikemad, süstjad, aluse suunas rohkem või vähem ahenevad
157
Vähemalt alumised lehed sirge, südaja või noolja alusega
158
157
Kõik lehed ümara või aheneva alusega
174
158
Varred väga pikad ja väänduvad või ronivad
159
158
Varred pole väänduvad ega ronivad
161
159
Õied vähemalt 2 cm läbimõõdus, kellukjad. Lehe alus või leheroots ilma vart ümbritseva kileja tupeta
160
159
Õied alla 2 cm läbimõõdus, pole kellukjad. Lehe alus või leheroots kileja tupega, mis ümbritseb vart
160
Õied üle 3 cm pikad. Tuppe ümbritseb kaks tupplehtedest suuremat kandelehte
160
Õied alla 3 cm pikad. Kandelehed väikesed, ei ümbritse tuppe, asuvad õierao keskosas
161
Lehed selgelt hõlmised, üle 3 cm laiad
162
161
Lehed pole hõlmised, kui nõrgalt hõlmised, siis alla 3 cm laiad
163
162
Leheserv sile, terve. Kroonlehti üle 5
162
Leheserv hambuline. Kroonlehti 5
163
Õitsvad varred lehtedeta (vahel väikeste kandelehekestega), tavalised lehed kõik varre alusel juurmise rosetina
163
Õitsvad varred lehistunud
164
164
Lehti 2 (harva 1), paralleelsete roodudega
164
Lehti rohkem kui 2, pole paralleelsete roodudega
165
165
Lehe alus või leheroots kileja vart ümbritseva tupega
165
Lehe alus ja leheroots kileja tupeta
166
166
Kroonlehed vähemalt alusel kokku kasvanud
167
166
Kroonlehed täiesti vabad
171
167
Õied tume- kuni helekollased
167
Õied pole kollased
168
168
Kroonlehti 5 (kroon 5 hõlmaga)
169
169
Õied varre tipus nuttidena
170
Õieraag kõrvalolevast lehest 2-5 korda pikem, peenike, näärmekarvadega. Emakakael 3,5-4 mm pikk
170
Õieraag kõrvalolevast lehest 2 korda pikem, näärmekarvadeta. Emakakael alla 3 mm pikk
172
Juurmised lehed ümarneerjad, hõlmadeta, 12-16 cm laiad, serv hambuline, alus südajas
172
Juurmised lehed ümarad, hõlmised või sügavate sisselõigetega, väiksemad, alus nõrgalt südajas või sirge
173
173
Juurmisi lehti tavaliselt 2-3. Varrelehed hambulised ja sageli hõlmised
173
Juurmisi lehti 5 või rohkem. Varrelehtede segmendid terveservalised
174
Lehed okkataolised, igihaljad, kinnituvad varrele männastena
174
Lehed pole okkataolised, ei kinnitu männastena
175
175
Õitsvad varred lehtedeta (vahel väikeste kandelehekestega), kõik lehed varre alusel juurmise kodarikuna
176
175
Õitsvad varred lehistunud
185
176
Õied rootsutud, ruljate tähkõisikute või ümarate nuttidena
177
176
Õied rootsulised, üksikult või õisikutena
179
177
Lehed harva üle 3 korra laiusest pikemad, munajad kuni elliptilised
178
177
Lehed laiusest palju pikemad, süstjad kuni lineaalsed
178
Lehed paljad või üksikute karvadega. Õisikud tavaliselt allosas tühikutega. Tolmukaniidid kroonist pikemad, tolmukapead kollakad
178
Lehed tihedalt karvased. Õisikud alusel tühikuteta. Tolmukaniidid kroonist 4-8 mm pikemad, tolmukapead helelillad
179
Lehed selgelt rootsulised
181
180
Lehed alla 1 cm laiad. Kroonlehti 4, vabad
180
Lehed üle 1 cm laiad. Kroonlehti 6, vähemalt alusel kokku kasvanud
181
Õied pole üksikult
182
182
Lehed paralleelsete roodudega. Kroonlehti 3
182
Lehed pole paralleelsete roodudega. Kroonlehti 5
183
183
Õisik pole ühekülgne
184
184
Tolmukad emaka kõrval, emakakael ulatub õiest pikalt välja
184
Tolmukad ümber emaka, emakakael ei ulatu või ulatub õiest väga vähe välja
186
Lehed pealt rohelised, alt kas hõbevalkjad või pruunikate roostetäppidega. Vili kuiv
187
186
Lehed pole alt valkjad ega roostetäppidega. Vili lihakas
188
187
Lehed üle 5 korra laiusest pikemad, alt valkjad
187
Lehed alla 5 korra laiusest pikemad, pruunikte roostetäppidega
188
Leheserv peenehambaline
189
Varred peenikesed, niitjad, roomavad. Lehed kuni 8 mm pikad
190
189
Varred pole niitjad. Lehed üle 8 mm pikad
191
190
Õieraod paljad. Lehed alla 3 mm laiad
190
Õieraod karvased. Lehed üle 3 mm laiad
191
Lehed suvehaljad, õhukesed. Valminud vili sinine
191
Lehed igihaljad, nahkjad. Valminud vili punane
192
192
Lehed pealt tuhmid, mõlemal pinnal silmatorkava võrkroodumisega
192
Lehed pealt läikivad, alt paljude kollakate näärmetäppidega
193
Lehe või lehrootsu alus kileja vart ümbritseva tupega (tõrvega)
194
193
Lehe ja leherootsu alus kileja tupeta
197
194
Õied tähkõisikuna
195
195
Õisik lõtv, kitsas, kaardus, kõik õied selgelt nähtavad
195
Õisik tihe, ruljas, õied tihedalt puntras koos
196
196
Tõri (tupp lehe alusel) lidus karvadege, serval ripsmetega, tihedlt ümber varre
196
Tõri paljas, serval üksikute ripsmetega, lõdvalt ümber varre
197
Kroonlehed vähemalt alusel kokku kasvanud
198
198
Lehed ja varred täiesti paljad, õied pole sinised
199
198
Lehed ja/või vähemalt varred karvased (kui paljad, siis õied sinised)
201
199
Õied tipmise ühekülgse kobarana. Kroon sama pikk kui lai
199
Õied lehtede kaenaldes. Koon laiusest pikem
200
200
Vars kandiline. Õied üksikult, harva 2-kaupa
200
Vars ruljas. Õied 3-5-kaupa
201
Õied varte tippudes nuttidena
201
Õied pole nuttidena
202
202
Õied helesinised, kellukjad. Vili kupar
203
202
Õied pole kellukjad (kui on kellukjad, siis roosad). Vili pole kupar
205
203
Tupplehed palju lühemad kui pool õiekrooni putkeosa
203
Tupplehed ulatuvad pooleni õiekrooni putkeosast
204
204
Vars harunenud. Kroon 10-25 (35) mm pikk, lõhestunud pooleni pikkusest
204
Vars lihtne. Kroon 30-40 mm, lõhestunud 1/5-ni pikkusest
205
Krooni putkeosa kõverdunud
205
Krooni putkeosa sirge
206
206
Õied üle 1 cm läbimõõdus, pole helesinised kollase neeluga
207
206
Õied alla 1 cm läbimõõdus, helesinised, neel (keskosa) kollane
208
207
Alumised lehed ilmuvad palju enne õitsemist, õitseajal juurmist lehekodarikku pole
207
Esmalt moodustb õitsev vars, seejärel juurmiste lehtede kodarik
208
Tupp ühepikkuste sirgete, tipu poole suuntud lidus karvadega (luup!)
208
Tupp konksja tipuga karvadega või karvad kahesugused: mõned eemalehoiduvad, konksjatipulised, teised lühemad, peenemad, konksja tiputa
209
209
Mitmeaastane. Õied 5-10 mm läbimõõdus
209
Üheaastane. Õied kuni 5 mm läbimõõdus
210
210
Lehe alaküljel, eriti roodudel, konksjad karvad. Õisikuraag üles suunatud või harali karvadega
210
Lehtede alakülg konksjate karvadeta. Õisikuraagudel alati lidus karvad
211
Õied tume- kuni helekollased
212
211
Õied pole kollased
215
212
Kroonlehti 6. Tupp puudub
212
Kroonlehti 4 või 5. Tupp olemas
213
214
Tolmukaid palju rohkem kui 10
215
Õied sinised kuni roosad
216
216
Kroonlehed tipus sisse sämpunud
217
Vähemalt alumised lehed hambulised või hõlmised
218
218
Vili lineaalne, üle 5 korra laiusest pikem
218
Vili pole lineaalne, alla 3 korra laiusest pikem
219
219
Vili kolmnurkne, tipus 2-hõlmaline