1
Taimed nõeljate kuni soomusjate lehtedega, paljunevad eostega
2
2
Eospesad lehtede kaenaldes. Varred tõusvad, jagunevad korduvalt kaheks võrdseks haruks
2
Eospesad tipmiste eospeadena. Varrd roomavad, lühikeste külgharudega
3
3
Lehetipp aheneb pikaks valgeks pehmeks karvaks. Eospead 2-3 kaupa varretaolistel kandjatel
3
Lehed selliste karvadeta. Eospead varretaolise kandjata, kinnituvad ühekaupa otse varre tippu
4
Õied kroonlehtedega
111
5
Taimed piimmahlaga (NB! Piimmahl on mürgine, peske oma käed, kui mahla puutusite)
6
Õied kahe tiheda üksteisele järgneva silinderja tõlvikuna, alumine, sametjas, koosneb emasõitest, ülemine isasõitest
8
Vähemalt alumised lehed rootsuga
9
8
Kõik lehed rootsutud
20
9
Lehed paralleelsete roodudega, kõik lehed juurmised
10
9
Lehed pole paralleelsete roodudega, lehed olemas ka varrel
12
10
Lehed harva üle 3 korra laiusest pikemad, ümarad kuni elliptilised
11
10
Lehed laiusest palju pikemad, süstjad kuni lineaalsed
11
Lehed paljad või ainult üksikute karvadega. Õisikud alusel sageli tühikutega. Tolmukaniidid kroonist pikemad, tolmukapead kollakad
11
Lehed tihedalt karvased. Õisik ühtlane, tühikuteta. Tolmukaniidid kroonist 4-8 mm pikemad, tolmukapead helelillad
12
Lehed sulgroodsed või ühe rooga
14
13
Vars kolmnurkne. Õisik ümbritsetud rohekaskollaste kõrglehtedega. Varrelehti kuni 4
13
Vars ruljas. Õisik pole selliste kõrglehtedega ümbritsetud. Varrelehti üle 4
14
Vili pole tiivuline. Abilehed puuduvad või on vabad, pole vart ümbritsevaks kilejaks tupeks (tõrveks) kokku kasvanud
14
Viljad tiivulised. Abilehed moodustavad kileja vart ümbritseva tupe (tõrve)
15
15
Lehed nooljad või odajad, hapuka maitsega. Õied ühesoolised
16
15
Lehe alus südajas, ümar või kiiljas, mitte kunagi nooljas või odajas, pole hapuka maitsega. Õied kahesoolised
18
16
Lehed tavaliselt alla 2 cm laiad. Õiekattelehed seemnete pikkused (alla 1,5 mm)
16
Lehed tavaliselt üle 2 cm laiad. Õiekattelehed seemnetest pikemad (üle 2 mm)
17
17
Õisiku harud lihtsad, ei harune
17
Õisiku harud harunevad korduvalt
18
Vilju ümbritsevad kattelehed ümberringi hambulised
18
Kattelehed terved või ainult alusel mõne hambaga
19
19
Vähemalt üks vilja külg selge mõhnaga
20
Õied radiaalsümmeetrilised (vaadake tähelepanelikult õit või vilja tugeva luubiga)
21
20
Õied pole radiaalsümmeetrilised
31
21
Lehed vähemalt alusel pikkade valgete karvadega
22
21
Lehed paljad või väga lühikeste karvadega
25
22
Õied üksikult, pikaraolised, õieraod erineva pikkusega
22
Õied 3- kuni mitmekaupa osaõisikutes, nuttide või kobaratena
23
23
Õied pruunid kuni mustad
24
24
Hõredalt karvane, lühikeste võsunditega, puhmikuid ei mooduste. Emakakael pikem kui sigimik. Tolmukapea tolmukaniidist 2-6 korda pikem
24
Tihedalt karvane, ilma võsunditeta, kasvab pisikeste puhmikutena. Emakakael umbes sigimiku pikkune. Tolmukapea tolmukaniidi pikkune või veidi lühem
25
Lehed renjad, tipul pealmisel küljel hästimärgatava pooriga (luup!). Vili koosneb kolmest osast
25
Lehed pole renjad, lehe tipul poor puudub. Vili on kupar
26
26
Üheaastased väikesed taimed. Õied üksikult või 2(3)-kaupa
26
Mitmeaastased tugevad taimed. Õied pole üksikult
27
27
Varred lehistumata (varre alusel labata lehetuped). Õisik külgmine, näib asuvat umbes varre keskkohas, sest pikk püstine ruljas õisiku kandeleht tundub varre pikendusena
28
27
Varred lehistunud. Õisik tipmine. Õisiku kandeleht suhteliselt lühike, allakäändunud, ei näi varre pikendusena
30
28
Varred peenikesed (1 mm), hele-hallikasrohelised. Õisik varre keskosas või veidi allpool
28
Varred 1,5-4 mm läbimõõdus. Õisik varre keskosast kõrgemal
29
29
Vars peenem, vaoline, eriti allosas. Alumised labata tuped hele- kuni hallikaspruunid. Õisiku kandeleht puhetunud tupega. Õisikuraod väga lühikesed (ei ole nähtavad), õisik kerajas, tihe. Kupar tumepruun
29
Vars tugev, sile. Alumised labata tuped punakaspruunid. Õisikuraod ebavõrdse pikkusega, õisik rohekaspruun, hõre, haraline. Kupar roostepruun
30
Lehed rististe vaheseinteta (lõigake leht lõikudeks!)
30
Leht rististe vaheseintega
31
Varred seest säsikad (pole õõnsad), kolmnurksed kuni ümarad, ilma sõlmekohtadeta (CYPERACEAE - LÕIKHEINALISED)
32
31
Varred alati seest õõnsad, alati ümarad, selgete sõlmekohtdega (POACEAE - KÕRRELISED)
67
32
Õisik pikkade, valgete siidjate õiekattekarvadega
33
32
Õisik pole valgete siidjate karvadega (õiekattekarvad puuduvad või on väga lühiksed)
35
33
Pähikuid 1, rootsutu, püstine, lehetaolise kõrgleheta
33
Pähikuid varrel mitu, rootsulised, rootsu juures 1-3 lehetaolist kõrglehte
34
34
Pähikuraod siledad. Varred keskosas ümarad. Tolmukad 2,5-5 mm pikad
34
Pähikuraod karedad. Varred keskosas kolmekandilised. Tolmukapead 1,5-2 mm pikad
35
Õied kahesoolised, emakate ja tolmukatega (luup!). NB! See on raskesti jälgitav tunnus. Kui jääte hätta, vaadake üle siin välja tulevate liikide pildid ja otsustage pildi järgi
36
35
Õied ühesoolised, tolmukate või emakatega
37
36
Õisik külgmine, varretaoline kõrgleht ulatub üle pähikute
37
Varre tipus 1 pähik
38
37
Varrel pähikuid rohkem kui üks
39
38
Taimed roomava risoomiga, ei moodusta puhmikuid
38
Taimed ilma roomava risoomita, tihedapuhmikulised
39
Pähikud väliselt üksteisega sarnased, tipmine tavaliselt vähemalt osaliselt emasõitega
40
39
Pähikud välimuselt erinevad: ülemised ainult isasõitega, alumised ainult emasõitega
51
40
Vähemalt alumised pähikud asuvad varrel hõredalt
41
40
Kõik pähikud on varrel tihedalt koos
47
41
Põisikuid emaspähikus kuni 3
41
Põisikuid emaspähikus rohkem kui 3
42
42
Alumise emaspähiku kandeleht õisikust palju pikem
42
Alumise emaspähiku kandeleht õisikust lühem
43
43
Põisikud püstised, lühikese nokaga
44
43
Põisikud laiuvad või rõhtsad, ilma nokata või pika nokaga
45
44
Pähikud ümarmunajad, u. 5 mm pikad. Põisiku nokk pikalt lõhestunud, valge triibuga
44
Pähikud üle 5 mm pikad. Põisiku nokk veidi lõhestunud, ilma valge triibuta
45
Pähikud laiusest pikemad
46
Põisiku nokk moodustab ½ põisiku alumise osa pikkusest. Lehed jäigad, tumerohelised, renjad. Põisiku katteleht helepruun
46
Põisikud nokata. Lehed pehmed, puhasrohelised, lamedad. Põisiku kandeleht valge, kilejas
47
Taimed pika risoomiga. Pähikutega varred kasvavad tavaliselt ridadena
48
47
Taimed pika risoomita. Pähikuid kandvad varred ei kasva ridadena
49
48
Kuivade kasvukohtade taimed. Õisik üle 1,2 cm pikk. Varred ülaosas karedad
48
Niiskete kasvukohtade taimed. Õisik 0,6-1 cm pikk. Vars sile
49
Põisikud alla 3 mm pikad
50
49
Põisikud üle 3 mm pikad
50
Õisik tihe, ei ole harunenud. Alumised lehetuped mustade kiududeta. Kasvab murusalt, ei moodusta mättaid
50
Õisik vähemalt alusel harunenud. Alumised lehetuped ohtrate mustade lihtkiududega. Kasvab kõrgete mätastena
51
Emakakaelu 2. Põisikud tavaliselt enam-vähem kaksikkumerad
52
51
Emakakaelu 3. Põisikud 3-nurkse või rulja ristlõikega
54
52
Mätta või tiheda kogumikuna kasvavsd roomava risoomita taimed
52
Taimed roomava risoomiga, mättaid ei moodusta
53
53
Lehed 1-3(5) mm laiad, kuivades sisserulluvate servadega. Isaspäikuid 1
53
Lehed (3)5-10 mm laiad, servad rulluvad kuivades väljapoole. Isaspähikuid 2-4
54
Põisikud vähemalt osaliselt karvased (luup!)
55
54
Põisikud paljad, karvad vahel noka servades
59
55
Põisikud selgelt kaheharulise üle 5 mm pika nokaga
56
55
Põisikud ilma nokata või lühikese, alla 0,5 mm pikkuse koonilise teraviku või nõrgalt kaheharulise nokaga
57
56
Lehed karvased vähemalt tuppedel. Põisikud pehmekarvased
56
Lehed paljad. Põisikud tihedalt viltkarvased
57
Taimed moodustavad tihedaid mättaid, roomavad risoomid puuduvad
58
57
Taimed tihedaid mättaid ei moodusta, roomavad risoomid olemas
58
Põisikud 2-3 mm pikad, vähemalt 1,5 korda nii pikad kui põisiku kattelehed
58
Põisikud 3-4,5 mm pikad, enam-vähem kattelehtede pikkused
59
Vähemalt alumine pähik rippuv
60
59
Pähikud pole rippuvad
62
60
Isaspähikuid 2 või rohkem
61
Emaspähikud 5-12 mm pikad. Märgade kasvukohtade taimed
61
Emaspähikud 2,5-5 mm pikad. Parasniiskete kohtade taimed
62
Lehetuped või lehed või varred karvased
62
Lehetuped, lehed ja varred paljad
63
63
Alumine kandeleht ei ümbritse vart
64
63
Alumine kandeleht 2-10 mm ulatuses ümber varre
65
64
Põisiku nokk 0,5 mm pikk, nõrgalt kaheharuline
64
Põisiku nokk kaheharuline, vähemalt 0,75 mm pikk
65
Murusalt või väga hõredate puhmikutena kasvav pikarisoomilised taimed
66
65
Tihedate puhmikutena kasvavad taimed, roomav risoom puudub või väga lühike
66
Alumine kandeleht vart tihedalt ümbritseva tupega. Lehed hallikad. Põisik peaaegu nokata või järsult 0,5 mm pikkuseks nokaks ahenev
66
Alumine kandeleht vart lõdvalt ümbritseva tupega. Lehed kollakas- kuni tumeroheliesed. Põisik aheneb aeglaselt 0,5-1 cm pikkuseks nokaks
67
Õisik täha sarnane, süstjas kuni ovaalne
68
67
Õisik harunenud pööris
76
69
Pähikud kahesugused: sisemine pähik viljuv, lapik, koosneb 3-5 normaalsest õiest, välimine on steriilne, koosneb kitsaspiklikest jäikadest libledest ja sõkaldest
69
Pähikud pole kahesugused
70
Tähk ühekülgne, pähikud kahe reana varre ühel küljel
70
Tähk pole ühekülgne
71
71
Pähikud ümber kogu varre
72
71
Pähikud varre vastaskülgedel
74
73
Mõlemad libled ohtega. Tolmukapead sinised
73
Libled oheteta (ohted välissõkaldel). Tolmukapead kollased kuni oranžid
74
Pähikud hoiduvad vastu vart. Libled enam-vähem ühepikkused
75
74
Pähikud kaarduvad varrest eemale. Libled väga erineva pikkusega
75
Hõredapuhmikuline, ilma risoomita taim. Ohe üle 5 mm pikk
75
Pikavõsundiline taim, ei moodusta mättaid. Ohe alla 5 mm pikk
76
Tugevad risoomiga taimed, pilliroo moodi, sageli üle 2 m kõrged, vars 0,5-1 cm läbimõõdus
76
Taimed väiksemad, ei meenuta pilliroogu, vars peenem
77
78
Pähikud 2 või rohkema õiega
82
79
Ohe põlvjas. Välissõkla alusel karvad (luup!)
79
Ohe sirge. Välissõkla alusel karvu pole
80
80
Lehed 10-20 mm laiad. Välissõklad rohtsed
80
Lehed alla 10 mm laiad. Välissõklad kilejad või õlgjad
81
81
Pikkade roomavate võsunditega, puhmaid ei moodusta. Sisesõkal 2/5 välissõkla pikkusest
81
Puhmastena kasvav taim, ilma võsunditeta või lühikeste võsunditega (mõnikord ka maa-aluste risoomidega). Sisesõkal vähem kui 1/5 välissõkla pikkusest
82
Pähikus rohkem kui 2 õit
85
83
Libled 2 korda õitest pikemad
83
Libled õite pikkused või veidi pikemad
84
84
Lehed 2-5 mm laiad, lamedad või vahel kokkurullunud. Ohe sirge
84
Lehed niitjad, alla 1 mm laiad, tihedalt kokkurullunud. Ohe teravalt põvjas
85
Ohe kaarjas või põlvjas
86
Õisik tihe, sagaraline, enam-vähem ühekülgne pööris
86
Õisik hõre, pole ühekülgne
87
87
Laiemad lehed vähemalt 8 mm laiad. Ohe üle 1 cm pikk
87
Laiemad lehed alla 8 mm laiad. Ohe alla 1 cm pikk
88
88
Lehed üle 0,7 mm laiad, siledad. Keeleke lühike, kõrvakesteta (luup!)
88
Lehed alla 0,7 mm laiad, karedad. Keeleke kõrvakestega
89
Keelekese asemel karvaring
89
Keeleke olemas, kilejas
90
90
Pähikud 2 või rohkemaõielised
98
91
Pähikud tavaliselt üle 4 mm pikad, välissõkla alusel pika karvatutiga
92
91
Pähikud alla 4 mm pikad, ilma välissõkalt ümbritsevate karvadeta
95
92
Pähikus välimiste liblede paar 5 mm pikk, sisemised palju lühemad (1,5 mm), harjasjad
92
Pähikus liblesid üks paar
93
93
Sõklad karedad, pikemad kui ümbritsevad karvad (luup!)
93
Sõklad siledad, pole ümbritsevatest karvadest pikemad
94
94
Keeleke 8 (10) mm. Vars ei harune. Välissõklad 3 rooga (binokulaar!). Libled kitsaslantsetjad, pikalt ahenevad
94
Keeleke 1-3 mm. Varred harunevad alates suvest. Välissõklad 5 rooga (vahel eabaselgelt). Libled lantsetjad
95
Välissõklad terava tipuga, peale viljumist kõvad ja läikivad
95
Välissõklad tömbi või sirge tipuga, pole peale viljumist kõvad
96
96
Mitteõitsvatel võrsetel keeleke laiusest lühem
96
Mitteõitsvatel võrsetel keeleke laiusest pikem
97
97
Risoomid rohkem kui 3 soomusja lehega. Lehed 5-10 mm laiad. Õisik lai ka peale õitsemist, 10-20 cm pikk, rõhtsate harudega
97
Risoomid puuduvad või lühikesed, ilma soomusjate lehtedeta. Lehed 3-7 mm laiad. Õisik tõmbub peale õitsemist kokku, 5-15 cm pikk, harud püstised
98
Õisik tihe, kas piklik-ruljas ja täha moodi või munajahõlmine
99
98
Õisik hõre, püramiidja väliskujuga
100
99
Pähikud 2-õielised, varrel ühe reana, õisik piklik, harunemata
99
Pähikus 2 või rohkem õit, õisik haruneb
100
Pähikud südajad, rippuvad
100
Pähikud pole südajad ega rippuvad
101
101
Libled peaaegu pähiku pikkused. Pähikus keskel üks kahesooline õis ja servas 2 isasõit
101
Libled pähikust oluliselt lühemad. Pähikus ainult kahesoolised õied
102
102
Pähikud üle 2-3 korra laiusest pikemad, tavaliselt rohkem kui 5 õiega ja üle 4 mm pikad. Alumine välissõkal ilma andruta (luup!)
103
102
Pähikud munajad, mitte üle 2-3 korra laiusest pikemad, 4-5 (6) õiega, tavaliselt alla 4 mm pikad. Alumine välissõkal andruga
107
103
Välissõkal ja libled teravad
104
103
Välissõkal ja libled tömbid või sirged
105
104
Lehed pealt enam-vähem siledad. Kõrvakesed paljad. Pöörise alumises sõlmekohas 2 haru, üks 1-3, teine 4-5 pähikuga
104
Lehed pealt selgelt karedad. Kõrvakesed karvased. Pööriseharusid alumises sõlmes 2-3, igaüks 5-15 pähikuga
105
Pähikud 8-30 (40) mm pikad, 6-16 õiega. Varred püstised, lehetupp silinderjas
106
105
Pähikud 2-10 mm pikad, 3-11 õiega. Varred alusel tõusvad või lamavad, alumised lehetuped lapikud
106
Õisiku harud hoiduvad varrest eemale, alumised 2-4-kaupa, pähikuid harudel 8-15. Välissõkal 3,5-5 mm pikk
106
Õisikuharud hoiduvad vastu vart, alumised üksikult või paarikaupa, pähikuid harudel 3-4. Välissõkal 5,5-7,5 mm pikk
107
Üheaastased tallatud kasvukohtade taimed. Välissaõkal roodudel ja servas ripskarvane
107
Mitmeaastased taimed. Välissõkla rood krobelised või karvased ainult alaosas
108
108
Varred tugevalt lapikud kas ülaosas või alaosas
108
Vars ruljas, pole lapik
109
109
Keeleke üle 1 mm pikk, terav
109
Keeleke puudub või alla 1 mm pikk
110
110
Risoome pole. Kõik võrsed viljuvad. Pähikud alla 4 mm pikad
110
Risoomidega, nii õitsvate kui mitteõitsvate võsudega. Pähikud u. 4 mm pikad
111
Lihakate lehtedega taimed
111
Lehed õhukesed, pole lihakad
112
112
Õied üldkatisega ümbritsetud korvõisikutes
113
112
Õied pole üldkatisega ümbritsetud korvõisikutes
132
113
Kõik õied keele taolised (keelõied, asümmeetrilised)
114
113
Putkõied olemas, keelõied puuduvad või on ainult korvõisiku servas
120
114
Lehed selgelt paralleelsete roodudega
114
Leherood pole paralleelsed ega halvasti nähtavad
115
115
Õitsvad varred lehtedeta (kõik lehed juurmised)
116
115
Õitsvad varred lehtedega
119
116
Leheserv terve. Roomavate võsunditega taimed
116
Leheserv hambuline. Roomavate võsunditeta taimed
117
117
Korvõisikud üksikult harunemata varte tippudes
118
117
Õisikud pole üksikult, varred harunevad
118
Õitsvad varred karvased või peaaegu paljad, pole siledad ega seest õõnsad. Seemnise lendkarvad (pappus) sulgjad (vaadake keskmisi seemniseid)
118
Õitsvad varred paljad, siledad, seest õõnsad. Seemnise lendkarvad (pappus) harunemata (luup!)
120
Taime lehed ja/või varred ogalised
121
120
Taimed pole ogalised
122
121
Vars ei harune või haruneb vähe, õisikuid 1-3. Lehed pealt rohelised, alt valgeviltjad
121
Varred ülaosas harunenud, paljude õisikutega. Lehed mõlemalt poolt rohelised
122
Kõik õied korvõisikus erekollased kuni kahvatukollased
123
122
Vähemalt mõned õied pole kollased
126
123
Õied ilmuvad enne lehti. Lehed südaja alusega, pealt tumerohelised, alt valgeviltjad
123
Õied ilmuvad peale lehti. Lehed teistsugused
124
124
Lehed ja varred hallikarvased. Keelõied puuduvad või alla 5 mm pikad
125
124
Taimed pole hallikarvased. Keelõied olemas, üle 5 mm pikad
125
Varred 5-20 cm pikad. Õisikud 3-20-kaupa nutitaolistes liitõisikutes varte ja varreharude tippudes. Niiskel savi- ja turbapinnasel
125
Varred 20-50 (70) cm pikad. Õisikud pikas kitsas liitõisikus, mis moodustab vähemalt 1/3 taime pikkusest. Liivastel aladel
126
Lehed sirge kuni südaja alusega
126
Lehed rootsu suunas aheneva alusega
127
127
Vähemalt mõned õied õisikus valged
128
127
Vähemalt õisiku servmised õied sinised kuni roosad, valgeid õisi pole
129
128
Õisikud üle 3 cm läbimõõdus
128
Õisikud alla 3 cm läbimõõdus
129
Vähemalt servmised õied roosad
130
130
Taimed pikkade roomavate võsunditega, tavaliselt alla 30 cm kõrged
130
Taimed roomavate võsunditeta, tavaliselt üle 30 cm kõrged
131
131
Üldkatise lehed kilejad, enam-vähem terved
131
Üldkatise lehed sügavalt sulgjalt narmastunud
132
Õied pole sarikatena
135
133
Lehed lõhnavad muljumisel tugevalt küüslaugu järgi
133
Lehed ei lõhna küüslaugu järgi
134
135
Õied tiheda tõlvõisikuna, mida ümbritseb suur kandeleht
136
135
Õied teistsugused
137
137
Õied bilateraalsümmeetrilised
138
137
Õied radiaalsümmeetrilised
160
138
Leheserv hambuline kuni hõlmine
139
138
Leheserv terve (või lehed õitseajal puuduvad)
146
139
Lehed rootsutud või peaaegu rootsutud
139
Lehed selgelt rootsulised
140
140
Kroonlehed alusel kokku kasvanud
141
141
Õied 6-18 mm pikad. Kannus sirge. Viljad pole rippuvad
141
Õied 20-35 mm pikad. Kannus kõver. Viljad rippuvad
142
Õied osaliselt kollased, kahe- kuni kolmevärvilised. Külgmised kroonlehed suunatud ülespoole
142
Õied valged, sinised või lillad. Külgmised kroonlehed suunatud allapoole
143
143
Lehistunud õitsvat vart ei ole, lehed ainult juurmise rosetina (vahel esinevad roomavad võsundid)
144
143
Lehistunud õitsev vars olemas
145
144
Lehti 3 või 4. Kandelehekesed kinnituvad õierao keskele
144
Lehti 2. Kandelehekesed õierao ülemises kolmandikus
145
Juurmist leherosetti pole. Lehed tavaliselt laiusest pikemad
145
Juurmine leherosett olemas. Lehed tavaliselt võrdse pikkuse ja laiusega
146
Kroonlehed alusel kokku kasvanud
147
147
Lehed kaetud torkavate karvakestega
147
Lehed paljad või hõredate pehmete karvadega
148
148
Õie kandeleht õieraost u. kaks korda pikem. Õied purpurvioletsed
148
Õie kandeleht u. õierao pikkune. Õied sinised
149
Õied ilma kannuseta
150
150
Huul kollane, suur, puhetunud, sussitaoline
150
Huul pole kollane, puhetunud ega sussitaoline
151
151
Vähemalt huul põhiliselt valge
152
151
Ükski õiekatteleht pole valge
153
152
Välimised õiekattelehed roosad kuni lillad
152
Kõik õiekattelehed valged
153
Huul ülespoole suunatud
153
Huul allapoole suunatud
154
Õied valged või rohekasvalged
155
155
Õied lõhnavad. Kannus niitjas, aheneva tipuga, 1,5 korda sigimikust pikem. Tolmukad paralleelsed
155
Õied peaaegu lõhnatud. Kannus tipus veidi jämedam, u. kaks korda sigimikust pikem. Tolmukad alt laialihoiduvad
156
Kannus üle 10 mm pikk ja u. 1 mm paks
156
Kannus kas alla 10 mm pikk või üle 1 mm paks
157
157
Külgmised välimised õiekattelehed liibuvad. Vars seest säsikas
158
157
Külgmised välimised õiekattelehed püstised. Vars seest õõnes
159
158
Huule keskmine hõlm sama lai kui külgmised
158
Huule keskmine hõlm palju kitsam kui külgmised
159
Alumised lehed mitte rohkem kui 4 korda laiusest pikemad, elliptilised, üleni ühelaiused
159
Alumised lehed üle 4 korra laiusest pikemad, süstjad, aluse suunas rohkem või vähem ahenevad
160
Vähemalt alumised lehed sirge, südaja või noolja alusega
161
160
Kõik lehed ümara või aheneva alusega
177
161
Varred väga pikad ja väänduvad või ronivad
162
161
Varred pole väänduvad ega ronivad
164
162
Õied vähemalt 2 cm läbimõõdus, kellukjad. Lehe alus või leheroots ilma vart ümbritseva kileja tupeta
163
162
Õied alla 2 cm läbimõõdus, pole kellukjad. Lehe alus või leheroots kileja tupega, mis ümbritseb vart
163
Õied üle 3 cm pikad. Tuppe ümbritseb kaks tupplehtedest suuremat kandelehte
163
Õied alla 3 cm pikad. Kandelehed väikesed, ei ümbritse tuppe, asuvad õierao keskosas
164
Lehed selgelt hõlmised, üle 3 cm laiad
165
164
Lehed pole hõlmised, kui nõrgalt hõlmised, siis alla 3 cm laiad
166
165
Leheserv sile, terve. Kroonlehti üle 5
165
Leheserv hambuline. Kroonlehti 5
166
Õitsvad varred lehtedeta (vahel väikeste kandelehekestega), tavalised lehed kõik varre alusel juurmise rosetina
166
Õitsvad varred lehistunud
167
167
Lehti 2 (harva 1), paralleelsete roodudega
167
Lehti rohkem kui 2, pole paralleelsete roodudega
168
168
Lehe alus või leheroots kileja vart ümbritseva tupega
168
Lehe alus ja leheroots kileja tupeta
169
169
Kroonlehed vähemalt alusel kokku kasvanud
170
169
Kroonlehed täiesti vabad
174
170
Õied tume- kuni helekollased
170
Õied pole kollased
171
171
Kroonlehti 5 (kroon 5 hõlmaga)
172
172
Õied varre tipus nuttidena
173
Õieraag kõrvalolevast lehest 2-5 korda pikem, peenike, näärmekarvadega. Emakakael 3,5-4 mm pikk
173
Õieraag kõrvalolevast lehest 2 korda pikem, näärmekarvadeta. Emakakael alla 3 mm pikk
175
Juurmised lehed ümarneerjad, hõlmadeta, 12-16 cm laiad, serv hambuline, alus südajas
175
Juurmised lehed ümarad, hõlmised või sügavate sisselõigetega, väiksemad, alus nõrgalt südajas või sirge
176
176
Juurmisi lehti tavaliselt 2-3. Varrelehed hambulised ja sageli hõlmised
176
Juurmisi lehti 5 või rohkem. Varrelehtede segmendid terveservalised
177
Lehed okkataolised, igihaljad, kinnituvad varrele männastena
177
Lehed pole okkataolised, ei kinnitu männastena
178
178
Õitsvad varred lehtedeta (vahel väikeste kandelehekestega), kõik lehed varre alusel juurmise kodarikuna
179
178
Õitsvad varred lehistunud
188
179
Õied rootsutud, ruljate tähkõisikute või ümarate nuttidena
180
179
Õied rootsulised, üksikult või õisikutena
182
180
Lehed harva üle 3 korra laiusest pikemad, munajad kuni elliptilised
181
180
Lehed laiusest palju pikemad, süstjad kuni lineaalsed
181
Lehed paljad või üksikute karvadega. Õisikud tavaliselt allosas tühikutega. Tolmukaniidid kroonist pikemad, tolmukapead kollakad
181
Lehed tihedalt karvased. Õisikud alusel tühikuteta. Tolmukaniidid kroonist 4-8 mm pikemad, tolmukapead helelillad
182
Lehed selgelt rootsulised
184
183
Lehed alla 1 cm laiad. Kroonlehti 4, vabad
183
Lehed üle 1 cm laiad. Kroonlehti 6, vähemalt alusel kokku kasvanud
184
Õied pole üksikult
185
185
Lehed paralleelsete roodudega. Kroonlehti 3
185
Lehed pole paralleelsete roodudega. Kroonlehti 5
186
186
Õisik pole ühekülgne
187
187
Tolmukad emaka kõrval, emakakael ulatub õiest pikalt välja
187
Tolmukad ümber emaka, emakakael ei ulatu või ulatub õiest väga vähe välja
189
Lehed pealt rohelised, alt kas hõbevalkjad või pruunikate roostetäppidega. Vili kuiv
190
189
Lehed pole alt valkjad ega roostetäppidega. Vili lihakas
191
190
Lehed üle 5 korra laiusest pikemad, alt valkjad
190
Lehed alla 5 korra laiusest pikemad, pruunikte roostetäppidega
191
Leheserv peenehambaline
192
Varred peenikesed, niitjad, roomavad. Lehed kuni 8 mm pikad
193
192
Varred pole niitjad. Lehed üle 8 mm pikad
194
193
Õieraod paljad. Lehed alla 3 mm laiad
193
Õieraod karvased. Lehed üle 3 mm laiad
194
Lehed suvehaljad, õhukesed. Valminud vili sinine
194
Lehed igihaljad, nahkjad. Valminud vili punane
195
195
Lehed pealt tuhmid, mõlemal pinnal silmatorkava võrkroodumisega
195
Lehed pealt läikivad, alt paljude kollakate näärmetäppidega
196
Lehe või lehrootsu alus kileja vart ümbritseva tupega (tõrvega)
197
196
Lehe ja leherootsu alus kileja tupeta
200
197
Õied tähkõisikuna
198
198
Õisik lõtv, kitsas, kaardus, kõik õied selgelt nähtavad
198
Õisik tihe, ruljas, õied tihedalt puntras koos
199
199
Tõri (tupp lehe alusel) lidus karvadege, serval ripsmetega, tihedlt ümber varre
199
Tõri paljas, serval üksikute ripsmetega, lõdvalt ümber varre
200
Kroonlehed vähemalt alusel kokku kasvanud
201
201
Lehed ja varred täiesti paljad, õied pole sinised
202
201
Lehed ja/või vähemalt varred karvased (kui paljad, siis õied sinised)
204
202
Õied tipmise ühekülgse kobarana. Kroon sama pikk kui lai
202
Õied lehtede kaenaldes. Koon laiusest pikem
203
203
Vars kandiline. Õied üksikult, harva 2-kaupa
203
Vars ruljas. Õied 3-5-kaupa
204
Õied varte tippudes nuttidena
204
Õied pole nuttidena
205
205
Õied helesinised, kellukjad. Vili kupar
206
205
Õied pole kellukjad (kui on kellukjad, siis roosad). Vili pole kupar
208
206
Tupplehed palju lühemad kui pool õiekrooni putkeosa
206
Tupplehed ulatuvad pooleni õiekrooni putkeosast
207
207
Vars harunenud. Kroon 10-25 (35) mm pikk, lõhestunud pooleni pikkusest
207
Vars lihtne. Kroon 30-40 mm, lõhestunud 1/5-ni pikkusest
208
Krooni putkeosa kõverdunud
208
Krooni putkeosa sirge
209
209
Õied üle 1 cm läbimõõdus, pole helesinised kollase neeluga
210
209
Õied alla 1 cm läbimõõdus, helesinised, neel (keskosa) kollane
211
210
Alumised lehed ilmuvad palju enne õitsemist, õitseajal juurmist lehekodarikku pole
210
Esmalt moodustb õitsev vars, seejärel juurmiste lehtede kodarik
211
Tupp ühepikkuste sirgete, tipu poole suuntud lidus karvadega (luup!)
211
Tupp konksja tipuga karvadega või karvad kahesugused: mõned eemalehoiduvad, konksjatipulised, teised lühemad, peenemad, konksja tiputa
212
212
Mitmeaastane. Õied 5-10 mm läbimõõdus
212
Üheaastane. Õied kuni 5 mm läbimõõdus
213
213
Lehe alaküljel, eriti roodudel, konksjad karvad. Õisikuraag üles suunatud või harali karvadega
213
Lehtede alakülg konksjate karvadeta. Õisikuraagudel alati lidus karvad
214
Õied tume- kuni helekollased
215
214
Õied pole kollased
218
215
Kroonlehti 6. Tupp puudub
215
Kroonlehti 4 või 5. Tupp olemas
216
217
Tolmukaid palju rohkem kui 10
218
Õied sinised kuni roosad
219
219
Kroonlehed tipus sisse sämpunud
220
Vähemalt alumised lehed hambulised või hõlmised
221
221
Vili lineaalne, üle 5 korra laiusest pikem
221
Vili pole lineaalne, alla 3 korra laiusest pikem
222
222
Vili kolmnurkne, tipus 2-hõlmaline