1
Lehed kaetud pikkade punaste näärmekarvadega, mis püüavad ja seedivad putukaid
2
1
Lehtedel selliseid karvu pole
3
2
Lehed ümarad kuni neerjad
2
Lehed selgelt laiusest pikemad
3
Taim ainult ühe lehega, mis hoiab ümber eospead kandva varre
4
Taimed nõeljate kuni soomusjate lehtedega, paljunevad eostega
5
5
Eospesad lehtede kaenaldes. Varred tõusvad, jagunevad korduvalt kaheks võrdseks haruks
5
Eospesad tipmiste eospeadena. Varrd roomavad, lühikeste külgharudega
6
6
Lehetipp aheneb pikaks valgeks pehmeks karvaks. Eospead 2-3 kaupa varretaolistel kandjatel
6
Lehed selliste karvadeta. Eospead varretaolise kandjata, kinnituvad ühekaupa otse varre tippu
7
Õied kroonlehtedega
114
8
Taimed piimmahlaga (NB! Piimmahl on mürgine, peske oma käed, kui mahla puutusite)
9
Õied kahe tiheda üksteisele järgneva silinderja tõlvikuna, alumine, sametjas, koosneb emasõitest, ülemine isasõitest
9
Õisikud teistsugused
10
11
Vähemalt alumised lehed rootsuga
12
11
Kõik lehed rootsutud
23
12
Lehed paralleelsete roodudega, kõik lehed juurmised
13
12
Lehed pole paralleelsete roodudega, lehed olemas ka varrel
15
13
Lehed harva üle 3 korra laiusest pikemad, ümarad kuni elliptilised
14
13
Lehed laiusest palju pikemad, süstjad kuni lineaalsed
14
Lehed paljad või ainult üksikute karvadega. Õisikud alusel sageli tühikutega. Tolmukaniidid kroonist pikemad, tolmukapead kollakad
14
Lehed tihedalt karvased. Õisik ühtlane, tühikuteta. Tolmukaniidid kroonist 4-8 mm pikemad, tolmukapead helelillad
15
Lehed sulgroodsed või ühe rooga
17
16
Vars kolmnurkne. Õisik ümbritsetud rohekaskollaste kõrglehtedega. Varrelehti kuni 4
16
Vars ruljas. Õisik pole selliste kõrglehtedega ümbritsetud. Varrelehti üle 4
17
Vili pole tiivuline. Abilehed puuduvad või on vabad, pole vart ümbritsevaks kilejaks tupeks (tõrveks) kokku kasvanud
17
Viljad tiivulised. Abilehed moodustavad kileja vart ümbritseva tupe (tõrve)
18
18
Lehed nooljad või odajad, hapuka maitsega. Õied ühesoolised
19
18
Lehe alus südajas, ümar või kiiljas, mitte kunagi nooljas või odajas, pole hapuka maitsega. Õied kahesoolised
21
19
Lehed tavaliselt alla 2 cm laiad. Õiekattelehed seemnete pikkused (alla 1,5 mm)
19
Lehed tavaliselt üle 2 cm laiad. Õiekattelehed seemnetest pikemad (üle 2 mm)
20
20
Õisiku harud lihtsad, ei harune
20
Õisiku harud harunevad korduvalt
21
Vilju ümbritsevad kattelehed ümberringi hambulised
21
Kattelehed terved või ainult alusel mõne hambaga
22
22
Vähemalt üks vilja külg selge mõhnaga
23
Õied radiaalsümmeetrilised (vaadake tähelepanelikult õit või vilja tugeva luubiga)
24
23
Õied pole radiaalsümmeetrilised
34
24
Lehed vähemalt alusel pikkade valgete karvadega
25
24
Lehed paljad või väga lühikeste karvadega
28
25
Õied üksikult, pikaraolised, õieraod erineva pikkusega
25
Õied 3- kuni mitmekaupa osaõisikutes, nuttide või kobaratena
26
26
Õied pruunid kuni mustad
27
27
Hõredalt karvane, lühikeste võsunditega, puhmikuid ei mooduste. Emakakael pikem kui sigimik. Tolmukapea tolmukaniidist 2-6 korda pikem
27
Tihedalt karvane, ilma võsunditeta, kasvab pisikeste puhmikutena. Emakakael umbes sigimiku pikkune. Tolmukapea tolmukaniidi pikkune või veidi lühem
28
Lehed renjad, tipul pealmisel küljel hästimärgatava pooriga (luup!). Vili koosneb kolmest osast
28
Lehed pole renjad, lehe tipul poor puudub. Vili on kupar
29
29
Üheaastased väikesed taimed. Õied üksikult või 2(3)-kaupa
29
Mitmeaastased tugevad taimed. Õied pole üksikult
30
30
Varred lehistumata (varre alusel labata lehetuped). Õisik külgmine, näib asuvat umbes varre keskkohas, sest pikk püstine ruljas õisiku kandeleht tundub varre pikendusena
31
30
Varred lehistunud. Õisik tipmine. Õisiku kandeleht suhteliselt lühike, allakäändunud, ei näi varre pikendusena
33
31
Varred peenikesed (1 mm), hele-hallikasrohelised. Õisik varre keskosas või veidi allpool
31
Varred 1,5-4 mm läbimõõdus. Õisik varre keskosast kõrgemal
32
32
Vars peenem, vaoline, eriti allosas. Alumised labata tuped hele- kuni hallikaspruunid. Õisiku kandeleht puhetunud tupega. Õisikuraod väga lühikesed (ei ole nähtavad), õisik kerajas, tihe. Kupar tumepruun
32
Vars tugev, sile. Alumised labata tuped punakaspruunid. Õisikuraod ebavõrdse pikkusega, õisik rohekaspruun, hõre, haraline. Kupar roostepruun
33
Lehed rististe vaheseinteta (lõigake leht lõikudeks!)
33
Leht rististe vaheseintega
34
Varred seest säsikad (pole õõnsad), kolmnurksed kuni ümarad, ilma sõlmekohtadeta (CYPERACEAE - LÕIKHEINALISED)
35
34
Varred alati seest õõnsad, alati ümarad, selgete sõlmekohtdega (POACEAE - KÕRRELISED)
70
35
Õisik pikkade, valgete siidjate õiekattekarvadega
36
35
Õisik pole valgete siidjate karvadega (õiekattekarvad puuduvad või on väga lühiksed)
38
36
Pähikuid 1, rootsutu, püstine, lehetaolise kõrgleheta
36
Pähikuid varrel mitu, rootsulised, rootsu juures 1-3 lehetaolist kõrglehte
37
37
Pähikuraod siledad. Varred keskosas ümarad. Tolmukad 2,5-5 mm pikad
37
Pähikuraod karedad. Varred keskosas kolmekandilised. Tolmukapead 1,5-2 mm pikad
38
Õied kahesoolised, emakate ja tolmukatega (luup!). NB! See on raskesti jälgitav tunnus. Kui jääte hätta, vaadake üle siin välja tulevate liikide pildid ja otsustage pildi järgi
39
38
Õied ühesoolised, tolmukate või emakatega
40
39
Õisik külgmine, varretaoline kõrgleht ulatub üle pähikute
40
Varre tipus 1 pähik
41
40
Varrel pähikuid rohkem kui üks
42
41
Taimed roomava risoomiga, ei moodusta puhmikuid
41
Taimed ilma roomava risoomita, tihedapuhmikulised
42
Pähikud väliselt üksteisega sarnased, tipmine tavaliselt vähemalt osaliselt emasõitega
43
42
Pähikud välimuselt erinevad: ülemised ainult isasõitega, alumised ainult emasõitega
54
43
Vähemalt alumised pähikud asuvad varrel hõredalt
44
43
Kõik pähikud on varrel tihedalt koos
50
44
Põisikuid emaspähikus kuni 3
44
Põisikuid emaspähikus rohkem kui 3
45
45
Alumise emaspähiku kandeleht õisikust palju pikem
45
Alumise emaspähiku kandeleht õisikust lühem
46
46
Põisikud püstised, lühikese nokaga
47
46
Põisikud laiuvad või rõhtsad, ilma nokata või pika nokaga
48
47
Pähikud ümarmunajad, u. 5 mm pikad. Põisiku nokk pikalt lõhestunud, valge triibuga
47
Pähikud üle 5 mm pikad. Põisiku nokk veidi lõhestunud, ilma valge triibuta
48
Pähikud laiusest pikemad
49
Põisiku nokk moodustab ½ põisiku alumise osa pikkusest. Lehed jäigad, tumerohelised, renjad. Põisiku katteleht helepruun
49
Põisikud nokata. Lehed pehmed, puhasrohelised, lamedad. Põisiku kandeleht valge, kilejas
50
Taimed pika risoomiga. Pähikutega varred kasvavad tavaliselt ridadena
51
50
Taimed pika risoomita. Pähikuid kandvad varred ei kasva ridadena
52
51
Kuivade kasvukohtade taimed. Õisik üle 1,2 cm pikk. Varred ülaosas karedad
51
Niiskete kasvukohtade taimed. Õisik 0,6-1 cm pikk. Vars sile
52
Põisikud alla 3 mm pikad
53
52
Põisikud üle 3 mm pikad
53
Õisik tihe, ei ole harunenud. Alumised lehetuped mustade kiududeta. Kasvab murusalt, ei moodusta mättaid
53
Õisik vähemalt alusel harunenud. Alumised lehetuped ohtrate mustade lihtkiududega. Kasvab kõrgete mätastena
54
Emakakaelu 2. Põisikud tavaliselt enam-vähem kaksikkumerad
55
54
Emakakaelu 3. Põisikud 3-nurkse või rulja ristlõikega
57
55
Mätta või tiheda kogumikuna kasvavsd roomava risoomita taimed
55
Taimed roomava risoomiga, mättaid ei moodusta
56
56
Lehed 1-3(5) mm laiad, kuivades sisserulluvate servadega. Isaspäikuid 1
56
Lehed (3)5-10 mm laiad, servad rulluvad kuivades väljapoole. Isaspähikuid 2-4
57
Põisikud vähemalt osaliselt karvased (luup!)
58
57
Põisikud paljad, karvad vahel noka servades
62
58
Põisikud selgelt kaheharulise üle 5 mm pika nokaga
59
58
Põisikud ilma nokata või lühikese, alla 0,5 mm pikkuse koonilise teraviku või nõrgalt kaheharulise nokaga
60
59
Lehed karvased vähemalt tuppedel. Põisikud pehmekarvased
59
Lehed paljad. Põisikud tihedalt viltkarvased
60
Taimed moodustavad tihedaid mättaid, roomavad risoomid puuduvad
61
60
Taimed tihedaid mättaid ei moodusta, roomavad risoomid olemas
61
Põisikud 2-3 mm pikad, vähemalt 1,5 korda nii pikad kui põisiku kattelehed
61
Põisikud 3-4,5 mm pikad, enam-vähem kattelehtede pikkused
62
Vähemalt alumine pähik rippuv
63
62
Pähikud pole rippuvad
65
63
Isaspähikuid 2 või rohkem
64
Emaspähikud 5-12 mm pikad. Märgade kasvukohtade taimed
64
Emaspähikud 2,5-5 mm pikad. Parasniiskete kohtade taimed
65
Lehetuped või lehed või varred karvased
65
Lehetuped, lehed ja varred paljad
66
66
Alumine kandeleht ei ümbritse vart
67
66
Alumine kandeleht 2-10 mm ulatuses ümber varre
68
67
Põisiku nokk 0,5 mm pikk, nõrgalt kaheharuline
67
Põisiku nokk kaheharuline, vähemalt 0,75 mm pikk
68
Murusalt või väga hõredate puhmikutena kasvav pikarisoomilised taimed
69
68
Tihedate puhmikutena kasvavad taimed, roomav risoom puudub või väga lühike
69
Alumine kandeleht vart tihedalt ümbritseva tupega. Lehed hallikad. Põisik peaaegu nokata või järsult 0,5 mm pikkuseks nokaks ahenev
69
Alumine kandeleht vart lõdvalt ümbritseva tupega. Lehed kollakas- kuni tumeroheliesed. Põisik aheneb aeglaselt 0,5-1 cm pikkuseks nokaks
70
Õisik täha sarnane, süstjas kuni ovaalne
71
70
Õisik harunenud pööris
79
72
Pähikud kahesugused: sisemine pähik viljuv, lapik, koosneb 3-5 normaalsest õiest, välimine on steriilne, koosneb kitsaspiklikest jäikadest libledest ja sõkaldest
72
Pähikud pole kahesugused
73
Tähk ühekülgne, pähikud kahe reana varre ühel küljel
73
Tähk pole ühekülgne
74
74
Pähikud ümber kogu varre
75
74
Pähikud varre vastaskülgedel
77
76
Mõlemad libled ohtega. Tolmukapead sinised
76
Libled oheteta (ohted välissõkaldel). Tolmukapead kollased kuni oranžid
77
Pähikud hoiduvad vastu vart. Libled enam-vähem ühepikkused
78
77
Pähikud kaarduvad varrest eemale. Libled väga erineva pikkusega
78
Hõredapuhmikuline, ilma risoomita taim. Ohe üle 5 mm pikk
78
Pikavõsundiline taim, ei moodusta mättaid. Ohe alla 5 mm pikk
79
Tugevad risoomiga taimed, pilliroo moodi, sageli üle 2 m kõrged, vars 0,5-1 cm läbimõõdus
79
Taimed väiksemad, ei meenuta pilliroogu, vars peenem
80
81
Pähikud 2 või rohkema õiega
85
82
Ohe põlvjas. Välissõkla alusel karvad (luup!)
82
Ohe sirge. Välissõkla alusel karvu pole
83
83
Lehed 10-20 mm laiad. Välissõklad rohtsed
83
Lehed alla 10 mm laiad. Välissõklad kilejad või õlgjad
84
84
Pikkade roomavate võsunditega, puhmaid ei moodusta. Sisesõkal 2/5 välissõkla pikkusest
84
Puhmastena kasvav taim, ilma võsunditeta või lühikeste võsunditega (mõnikord ka maa-aluste risoomidega). Sisesõkal vähem kui 1/5 välissõkla pikkusest
85
Pähikus rohkem kui 2 õit
88
86
Libled 2 korda õitest pikemad
86
Libled õite pikkused või veidi pikemad
87
87
Lehed 2-5 mm laiad, lamedad või vahel kokkurullunud. Ohe sirge
87
Lehed niitjad, alla 1 mm laiad, tihedalt kokkurullunud. Ohe teravalt põvjas
88
Ohe kaarjas või põlvjas
89
Õisik tihe, sagaraline, enam-vähem ühekülgne pööris
89
Õisik hõre, pole ühekülgne
90
90
Laiemad lehed vähemalt 8 mm laiad. Ohe üle 1 cm pikk
90
Laiemad lehed alla 8 mm laiad. Ohe alla 1 cm pikk
91
91
Lehed üle 0,7 mm laiad, siledad. Keeleke lühike, kõrvakesteta (luup!)
91
Lehed alla 0,7 mm laiad, karedad. Keeleke kõrvakestega
92
Keelekese asemel karvaring
92
Keeleke olemas, kilejas
93
93
Pähikud 2 või rohkemaõielised
101
94
Pähikud tavaliselt üle 4 mm pikad, välissõkla alusel pika karvatutiga
95
94
Pähikud alla 4 mm pikad, ilma välissõkalt ümbritsevate karvadeta
98
95
Pähikus välimiste liblede paar 5 mm pikk, sisemised palju lühemad (1,5 mm), harjasjad
95
Pähikus liblesid üks paar
96
96
Sõklad karedad, pikemad kui ümbritsevad karvad (luup!)
96
Sõklad siledad, pole ümbritsevatest karvadest pikemad
97
97
Keeleke 8 (10) mm. Vars ei harune. Välissõklad 3 rooga (binokulaar!). Libled kitsaslantsetjad, pikalt ahenevad
97
Keeleke 1-3 mm. Varred harunevad alates suvest. Välissõklad 5 rooga (vahel eabaselgelt). Libled lantsetjad
98
Välissõklad terava tipuga, peale viljumist kõvad ja läikivad
98
Välissõklad tömbi või sirge tipuga, pole peale viljumist kõvad
99
99
Mitteõitsvatel võrsetel keeleke laiusest lühem
99
Mitteõitsvatel võrsetel keeleke laiusest pikem
100
100
Risoomid rohkem kui 3 soomusja lehega. Lehed 5-10 mm laiad. Õisik lai ka peale õitsemist, 10-20 cm pikk, rõhtsate harudega
100
Risoomid puuduvad või lühikesed, ilma soomusjate lehtedeta. Lehed 3-7 mm laiad. Õisik tõmbub peale õitsemist kokku, 5-15 cm pikk, harud püstised
101
Õisik tihe, kas piklik-ruljas ja täha moodi või munajahõlmine
102
101
Õisik hõre, püramiidja väliskujuga
103
102
Pähikud 2-õielised, varrel ühe reana, õisik piklik, harunemata
102
Pähikus 2 või rohkem õit, õisik haruneb
103
Pähikud südajad, rippuvad
103
Pähikud pole südajad ega rippuvad
104
104
Libled peaaegu pähiku pikkused. Pähikus keskel üks kahesooline õis ja servas 2 isasõit
104
Libled pähikust oluliselt lühemad. Pähikus ainult kahesoolised õied
105
105
Pähikud üle 2-3 korra laiusest pikemad, tavaliselt rohkem kui 5 õiega ja üle 4 mm pikad. Alumine välissõkal ilma andruta (luup!)
106
105
Pähikud munajad, mitte üle 2-3 korra laiusest pikemad, 4-5 (6) õiega, tavaliselt alla 4 mm pikad. Alumine välissõkal andruga
110
106
Välissõkal ja libled teravad
107
106
Välissõkal ja libled tömbid või sirged
108
107
Lehed pealt enam-vähem siledad. Kõrvakesed paljad. Pöörise alumises sõlmekohas 2 haru, üks 1-3, teine 4-5 pähikuga
107
Lehed pealt selgelt karedad. Kõrvakesed karvased. Pööriseharusid alumises sõlmes 2-3, igaüks 5-15 pähikuga
108
Pähikud 8-30 (40) mm pikad, 6-16 õiega. Varred püstised, lehetupp silinderjas
109
108
Pähikud 2-10 mm pikad, 3-11 õiega. Varred alusel tõusvad või lamavad, alumised lehetuped lapikud
109
Õisiku harud hoiduvad varrest eemale, alumised 2-4-kaupa, pähikuid harudel 8-15. Välissõkal 3,5-5 mm pikk
109
Õisikuharud hoiduvad vastu vart, alumised üksikult või paarikaupa, pähikuid harudel 3-4. Välissõkal 5,5-7,5 mm pikk
110
Üheaastased tallatud kasvukohtade taimed. Välissaõkal roodudel ja servas ripskarvane
110
Mitmeaastased taimed. Välissõkla rood krobelised või karvased ainult alaosas
111
111
Varred tugevalt lapikud kas ülaosas või alaosas
111
Vars ruljas, pole lapik
112
112
Keeleke üle 1 mm pikk, terav
112
Keeleke puudub või alla 1 mm pikk
113
113
Risoome pole. Kõik võrsed viljuvad. Pähikud alla 4 mm pikad
113
Risoomidega, nii õitsvate kui mitteõitsvate võsudega. Pähikud u. 4 mm pikad
114
Lihakate lehtedega taimed
114
Lehed õhukesed, pole lihakad
115
115
Õied üldkatisega ümbritsetud korvõisikutes
116
115
Õied pole üldkatisega ümbritsetud korvõisikutes
135
116
Kõik õied keele taolised (keelõied, asümmeetrilised)
117
116
Putkõied olemas, keelõied puuduvad või on ainult korvõisiku servas
123
117
Lehed selgelt paralleelsete roodudega
117
Leherood pole paralleelsed ega halvasti nähtavad
118
118
Õitsvad varred lehtedeta (kõik lehed juurmised)
119
118
Õitsvad varred lehtedega
122
119
Leheserv terve. Roomavate võsunditega taimed
119
Leheserv hambuline. Roomavate võsunditeta taimed
120
120
Korvõisikud üksikult harunemata varte tippudes
121
120
Õisikud pole üksikult, varred harunevad
121
Õitsvad varred karvased või peaaegu paljad, pole siledad ega seest õõnsad. Seemnise lendkarvad (pappus) sulgjad (vaadake keskmisi seemniseid)
121
Õitsvad varred paljad, siledad, seest õõnsad. Seemnise lendkarvad (pappus) harunemata (luup!)
123
Taime lehed ja/või varred ogalised
124
123
Taimed pole ogalised
125
124
Vars ei harune või haruneb vähe, õisikuid 1-3. Lehed pealt rohelised, alt valgeviltjad
124
Varred ülaosas harunenud, paljude õisikutega. Lehed mõlemalt poolt rohelised
125
Kõik õied korvõisikus erekollased kuni kahvatukollased
126
125
Vähemalt mõned õied pole kollased
129
126
Õied ilmuvad enne lehti. Lehed südaja alusega, pealt tumerohelised, alt valgeviltjad
126
Õied ilmuvad peale lehti. Lehed teistsugused
127
127
Lehed ja varred hallikarvased. Keelõied puuduvad või alla 5 mm pikad
128
127
Taimed pole hallikarvased. Keelõied olemas, üle 5 mm pikad
128
Varred 5-20 cm pikad. Õisikud 3-20-kaupa nutitaolistes liitõisikutes varte ja varreharude tippudes. Niiskel savi- ja turbapinnasel
128
Varred 20-50 (70) cm pikad. Õisikud pikas kitsas liitõisikus, mis moodustab vähemalt 1/3 taime pikkusest. Liivastel aladel
129
Lehed sirge kuni südaja alusega
129
Lehed rootsu suunas aheneva alusega
130
130
Vähemalt mõned õied õisikus valged
131
130
Vähemalt õisiku servmised õied sinised kuni roosad, valgeid õisi pole
132
131
Õisikud üle 3 cm läbimõõdus
131
Õisikud alla 3 cm läbimõõdus
132
Vähemalt servmised õied roosad
133
133
Taimed pikkade roomavate võsunditega, tavaliselt alla 30 cm kõrged
133
Taimed roomavate võsunditeta, tavaliselt üle 30 cm kõrged
134
134
Üldkatise lehed kilejad, enam-vähem terved
134
Üldkatise lehed sügavalt sulgjalt narmastunud
135
Õied pole sarikatena
138
136
Lehed lõhnavad muljumisel tugevalt küüslaugu järgi
136
Lehed ei lõhna küüslaugu järgi
137
138
Õied tiheda tõlvõisikuna, mida ümbritseb suur kandeleht
139
138
Õied teistsugused
140
140
Õied bilateraalsümmeetrilised
141
140
Õied radiaalsümmeetrilised
163
141
Leheserv hambuline kuni hõlmine
142
141
Leheserv terve (või lehed õitseajal puuduvad)
149
142
Lehed rootsutud või peaaegu rootsutud
142
Lehed selgelt rootsulised
143
143
Kroonlehed alusel kokku kasvanud
144
144
Õied 6-18 mm pikad. Kannus sirge. Viljad pole rippuvad
144
Õied 20-35 mm pikad. Kannus kõver. Viljad rippuvad
145
Õied osaliselt kollased, kahe- kuni kolmevärvilised. Külgmised kroonlehed suunatud ülespoole
145
Õied valged, sinised või lillad. Külgmised kroonlehed suunatud allapoole
146
146
Lehistunud õitsvat vart ei ole, lehed ainult juurmise rosetina (vahel esinevad roomavad võsundid)
147
146
Lehistunud õitsev vars olemas
148
147
Lehti 3 või 4. Kandelehekesed kinnituvad õierao keskele
147
Lehti 2. Kandelehekesed õierao ülemises kolmandikus
148
Juurmist leherosetti pole. Lehed tavaliselt laiusest pikemad
148
Juurmine leherosett olemas. Lehed tavaliselt võrdse pikkuse ja laiusega
149
Kroonlehed alusel kokku kasvanud
150
150
Lehed kaetud torkavate karvakestega
150
Lehed paljad või hõredate pehmete karvadega
151
151
Õie kandeleht õieraost u. kaks korda pikem. Õied purpurvioletsed
151
Õie kandeleht u. õierao pikkune. Õied sinised
152
Õied ilma kannuseta
153
153
Huul kollane, suur, puhetunud, sussitaoline
153
Huul pole kollane, puhetunud ega sussitaoline
154
154
Vähemalt huul põhiliselt valge
155
154
Ükski õiekatteleht pole valge
156
155
Välimised õiekattelehed roosad kuni lillad
155
Kõik õiekattelehed valged
156
Huul ülespoole suunatud
156
Huul allapoole suunatud
157
Õied valged või rohekasvalged
158
158
Õied lõhnavad. Kannus niitjas, aheneva tipuga, 1,5 korda sigimikust pikem. Tolmukad paralleelsed
158
Õied peaaegu lõhnatud. Kannus tipus veidi jämedam, u. kaks korda sigimikust pikem. Tolmukad alt laialihoiduvad
159
Kannus üle 10 mm pikk ja u. 1 mm paks
159
Kannus kas alla 10 mm pikk või üle 1 mm paks
160
160
Külgmised välimised õiekattelehed liibuvad. Vars seest säsikas
161
160
Külgmised välimised õiekattelehed püstised. Vars seest õõnes
162
161
Huule keskmine hõlm sama lai kui külgmised
161
Huule keskmine hõlm palju kitsam kui külgmised
162
Alumised lehed mitte rohkem kui 4 korda laiusest pikemad, elliptilised, üleni ühelaiused
162
Alumised lehed üle 4 korra laiusest pikemad, süstjad, aluse suunas rohkem või vähem ahenevad
163
Vähemalt alumised lehed sirge, südaja või noolja alusega
164
163
Kõik lehed ümara või aheneva alusega
180
164
Varred väga pikad ja väänduvad või ronivad
165
164
Varred pole väänduvad ega ronivad
167
165
Õied vähemalt 2 cm läbimõõdus, kellukjad. Lehe alus või leheroots ilma vart ümbritseva kileja tupeta
166
165
Õied alla 2 cm läbimõõdus, pole kellukjad. Lehe alus või leheroots kileja tupega, mis ümbritseb vart
166
Õied üle 3 cm pikad. Tuppe ümbritseb kaks tupplehtedest suuremat kandelehte
166
Õied alla 3 cm pikad. Kandelehed väikesed, ei ümbritse tuppe, asuvad õierao keskosas
167
Lehed selgelt hõlmised, üle 3 cm laiad
168
167
Lehed pole hõlmised, kui nõrgalt hõlmised, siis alla 3 cm laiad
169
168
Leheserv sile, terve. Kroonlehti üle 5
168
Leheserv hambuline. Kroonlehti 5
169
Õitsvad varred lehtedeta (vahel väikeste kandelehekestega), tavalised lehed kõik varre alusel juurmise rosetina
169
Õitsvad varred lehistunud
170
170
Lehti 2 (harva 1), paralleelsete roodudega
170
Lehti rohkem kui 2, pole paralleelsete roodudega
171
171
Lehe alus või leheroots kileja vart ümbritseva tupega
171
Lehe alus ja leheroots kileja tupeta
172
172
Kroonlehed vähemalt alusel kokku kasvanud
173
172
Kroonlehed täiesti vabad
177
173
Õied tume- kuni helekollased
173
Õied pole kollased
174
174
Kroonlehti 5 (kroon 5 hõlmaga)
175
175
Õied varre tipus nuttidena
176
Õieraag kõrvalolevast lehest 2-5 korda pikem, peenike, näärmekarvadega. Emakakael 3,5-4 mm pikk
176
Õieraag kõrvalolevast lehest 2 korda pikem, näärmekarvadeta. Emakakael alla 3 mm pikk
178
Juurmised lehed ümarneerjad, hõlmadeta, 12-16 cm laiad, serv hambuline, alus südajas
178
Juurmised lehed ümarad, hõlmised või sügavate sisselõigetega, väiksemad, alus nõrgalt südajas või sirge
179
179
Juurmisi lehti tavaliselt 2-3. Varrelehed hambulised ja sageli hõlmised
179
Juurmisi lehti 5 või rohkem. Varrelehtede segmendid terveservalised
180
Lehed okkataolised, igihaljad, kinnituvad varrele männastena
180
Lehed pole okkataolised, ei kinnitu männastena
181
181
Õitsvad varred lehtedeta (vahel väikeste kandelehekestega), kõik lehed varre alusel juurmise kodarikuna
182
181
Õitsvad varred lehistunud
191
182
Õied rootsutud, ruljate tähkõisikute või ümarate nuttidena
183
182
Õied rootsulised, üksikult või õisikutena
185
183
Lehed harva üle 3 korra laiusest pikemad, munajad kuni elliptilised
184
183
Lehed laiusest palju pikemad, süstjad kuni lineaalsed
184
Lehed paljad või üksikute karvadega. Õisikud tavaliselt allosas tühikutega. Tolmukaniidid kroonist pikemad, tolmukapead kollakad
184
Lehed tihedalt karvased. Õisikud alusel tühikuteta. Tolmukaniidid kroonist 4-8 mm pikemad, tolmukapead helelillad
185
Lehed selgelt rootsulised
187
186
Lehed alla 1 cm laiad. Kroonlehti 4, vabad
186
Lehed üle 1 cm laiad. Kroonlehti 6, vähemalt alusel kokku kasvanud
187
Õied pole üksikult
188
188
Lehed paralleelsete roodudega. Kroonlehti 3
188
Lehed pole paralleelsete roodudega. Kroonlehti 5
189
189
Õisik pole ühekülgne
190
190
Tolmukad emaka kõrval, emakakael ulatub õiest pikalt välja
190
Tolmukad ümber emaka, emakakael ei ulatu või ulatub õiest väga vähe välja
192
Lehed pealt rohelised, alt kas hõbevalkjad või pruunikate roostetäppidega. Vili kuiv
193
192
Lehed pole alt valkjad ega roostetäppidega. Vili lihakas
194
193
Lehed üle 5 korra laiusest pikemad, alt valkjad
193
Lehed alla 5 korra laiusest pikemad, pruunikte roostetäppidega
194
Leheserv peenehambaline
195
Varred peenikesed, niitjad, roomavad. Lehed kuni 8 mm pikad
196
195
Varred pole niitjad. Lehed üle 8 mm pikad
197
196
Õieraod paljad. Lehed alla 3 mm laiad
196
Õieraod karvased. Lehed üle 3 mm laiad
197
Lehed suvehaljad, õhukesed. Valminud vili sinine
197
Lehed igihaljad, nahkjad. Valminud vili punane
198
198
Lehed pealt tuhmid, mõlemal pinnal silmatorkava võrkroodumisega
198
Lehed pealt läikivad, alt paljude kollakate näärmetäppidega
199
Lehe või lehrootsu alus kileja vart ümbritseva tupega (tõrvega)
200
199
Lehe ja leherootsu alus kileja tupeta
203
200
Õied tähkõisikuna
201
201
Õisik lõtv, kitsas, kaardus, kõik õied selgelt nähtavad
201
Õisik tihe, ruljas, õied tihedalt puntras koos
202
202
Tõri (tupp lehe alusel) lidus karvadege, serval ripsmetega, tihedlt ümber varre
202
Tõri paljas, serval üksikute ripsmetega, lõdvalt ümber varre
203
Kroonlehed vähemalt alusel kokku kasvanud
204
204
Lehed ja varred täiesti paljad, õied pole sinised
205
204
Lehed ja/või vähemalt varred karvased (kui paljad, siis õied sinised)
207
205
Õied tipmise ühekülgse kobarana. Kroon sama pikk kui lai
205
Õied lehtede kaenaldes. Koon laiusest pikem
206
206
Vars kandiline. Õied üksikult, harva 2-kaupa
206
Vars ruljas. Õied 3-5-kaupa
207
Õied varte tippudes nuttidena
207
Õied pole nuttidena
208
208
Õied helesinised, kellukjad. Vili kupar
209
208
Õied pole kellukjad (kui on kellukjad, siis roosad). Vili pole kupar
211
209
Tupplehed palju lühemad kui pool õiekrooni putkeosa
209
Tupplehed ulatuvad pooleni õiekrooni putkeosast
210
210
Vars harunenud. Kroon 10-25 (35) mm pikk, lõhestunud pooleni pikkusest
210
Vars lihtne. Kroon 30-40 mm, lõhestunud 1/5-ni pikkusest
211
Krooni putkeosa kõverdunud
211
Krooni putkeosa sirge
212
212
Õied üle 1 cm läbimõõdus, pole helesinised kollase neeluga
213
212
Õied alla 1 cm läbimõõdus, helesinised, neel (keskosa) kollane
214
213
Alumised lehed ilmuvad palju enne õitsemist, õitseajal juurmist lehekodarikku pole
213
Esmalt moodustb õitsev vars, seejärel juurmiste lehtede kodarik
214
Tupp ühepikkuste sirgete, tipu poole suuntud lidus karvadega (luup!)
214
Tupp konksja tipuga karvadega või karvad kahesugused: mõned eemalehoiduvad, konksjatipulised, teised lühemad, peenemad, konksja tiputa
215
215
Mitmeaastane. Õied 5-10 mm läbimõõdus
215
Üheaastane. Õied kuni 5 mm läbimõõdus
216
216
Lehe alaküljel, eriti roodudel, konksjad karvad. Õisikuraag üles suunatud või harali karvadega
216
Lehtede alakülg konksjate karvadeta. Õisikuraagudel alati lidus karvad
217
Õied tume- kuni helekollased
218
217
Õied pole kollased
221
218
Kroonlehti 6. Tupp puudub
218
Kroonlehti 4 või 5. Tupp olemas
219
220
Tolmukaid palju rohkem kui 10
221
Õied sinised kuni roosad
222
222
Kroonlehed tipus sisse sämpunud
223
Vähemalt alumised lehed hambulised või hõlmised
224
224
Vili lineaalne, üle 5 korra laiusest pikem
224
Vili pole lineaalne, alla 3 korra laiusest pikem
225
225
Vili kolmnurkne, tipus 2-hõlmaline