1
Taimed täiesti veesisesed või veepinnal ujuvate lehtedega
2
1
Maismaataimed, või kui veetaimed, siis lehed pole ujuvad ja veest välja ulatuvad
11
2
Lehe alus sirge, südajas või nooljas
3
2
Lehe alus ümar või kitsenev rootsu suunas
5
3
Lehed alla 10 cm läbimõõdus. Kroonlehti 3
3
Lehed üle 10 cm läbimõõdus. Kroonlehti palju
4
4
Õied valged. Leheroodude külgharud ühinevad omavahel, leheroots lapik või kolmekandiline
4
Õied kollased. Leheroodude külgharud ei ühine omavahel, leheroots ruljas
5
Taimede juured hõljuvad vabalt vees
6
5
Taimed kinnituvad veekogu põhja
8
6
Lehed vähemalt kahe juure ja 3-15 rooga
6
Lehed ühe juure ja 1-3(5) sageli halvasti nähtava rooga
7
7
Lehed 5-15 mm, täiesti veesisesed (välja arvatud õitseajal), läbipaistvad, tipul teravad ja hambulised
7
Lehed 2-6 mm, veepinnal ujuvad, läbipaistmatud, tömbi tipuga, terveservalised
8
Lehed selgelt sulgroodsed. Õied kroonlehtedega
8
Lehed paralleelsete roodudega või rood halvasti näha. Õied kroonlehtedeta
9
9
Õied ja viljad kerajate nuttidena
9
Õied ja viljad pole kerajate nuttidena
10
10
Ujulehed pikarootsulised, värvitu painduva liigendiga rootsu tipus
10
Kõik lehed rootsutud, või kui lühirootsulised, siis ilma sellise liigendita
11
Lehed kaetud pikkade punaste näärmekarvadega, mis püüavad ja seedivad putukaid
12
11
Lehtedel selliseid karvu pole
13
12
Lehed ümarad kuni neerjad
12
Lehed selgelt laiusest pikemad
13
Taim ainult ühe lehega, mis hoiab ümber eospead kandva varre
13
Taimed teistsugused
14
14
Taimed nõeljate kuni soomusjate lehtedega, paljunevad eostega
15
14
Taimed teistsugused
17
15
Eospesad lehtede kaenaldes. Varred tõusvad, jagunevad korduvalt kaheks võrdseks haruks
15
Eospesad tipmiste eospeadena. Varrd roomavad, lühikeste külgharudega
16
16
Lehetipp aheneb pikaks valgeks pehmeks karvaks. Eospead 2-3 kaupa varretaolistel kandjatel
16
Lehed selliste karvadeta. Eospead varretaolise kandjata, kinnituvad ühekaupa otse varre tippu
17
Õied kroonlehtedeta
18
17
Õied kroonlehtedega
124
18
Taimed piimmahlaga (NB! Piimmahl on mürgine, peske oma käed, kui mahla puutusite)
19
Õied kahe tiheda üksteisele järgneva silinderja tõlvikuna, alumine, sametjas, koosneb emasõitest, ülemine isasõitest
19
Õisikud teistsugused
20
21
Vähemalt alumised lehed rootsuga
22
21
Kõik lehed rootsutud
33
22
Lehed paralleelsete roodudega, kõik lehed juurmised
23
22
Lehed pole paralleelsete roodudega, lehed olemas ka varrel
25
23
Lehed harva üle 3 korra laiusest pikemad, ümarad kuni elliptilised
24
23
Lehed laiusest palju pikemad, süstjad kuni lineaalsed
24
Lehed paljad või ainult üksikute karvadega. Õisikud alusel sageli tühikutega. Tolmukaniidid kroonist pikemad, tolmukapead kollakad
24
Lehed tihedalt karvased. Õisik ühtlane, tühikuteta. Tolmukaniidid kroonist 4-8 mm pikemad, tolmukapead helelillad
25
Lehed sulgroodsed või ühe rooga
27
26
Vars kolmnurkne. Õisik ümbritsetud rohekaskollaste kõrglehtedega. Varrelehti kuni 4
26
Vars ruljas. Õisik pole selliste kõrglehtedega ümbritsetud. Varrelehti üle 4
27
Vili pole tiivuline. Abilehed puuduvad või on vabad, pole vart ümbritsevaks kilejaks tupeks (tõrveks) kokku kasvanud
27
Viljad tiivulised. Abilehed moodustavad kileja vart ümbritseva tupe (tõrve)
28
28
Lehed nooljad või odajad, hapuka maitsega. Õied ühesoolised
29
28
Lehe alus südajas, ümar või kiiljas, mitte kunagi nooljas või odajas, pole hapuka maitsega. Õied kahesoolised
31
29
Lehed tavaliselt alla 2 cm laiad. Õiekattelehed seemnete pikkused (alla 1,5 mm)
29
Lehed tavaliselt üle 2 cm laiad. Õiekattelehed seemnetest pikemad (üle 2 mm)
30
30
Õisiku harud lihtsad, ei harune
30
Õisiku harud harunevad korduvalt
31
Vilju ümbritsevad kattelehed ümberringi hambulised
31
Kattelehed terved või ainult alusel mõne hambaga
32
32
Vähemalt üks vilja külg selge mõhnaga
33
Õied radiaalsümmeetrilised (vaadake tähelepanelikult õit või vilja tugeva luubiga)
34
33
Õied pole radiaalsümmeetrilised
44
34
Lehed vähemalt alusel pikkade valgete karvadega
35
34
Lehed paljad või väga lühikeste karvadega
38
35
Õied üksikult, pikaraolised, õieraod erineva pikkusega
35
Õied 3- kuni mitmekaupa osaõisikutes, nuttide või kobaratena
36
36
Õied pruunid kuni mustad
37
37
Hõredalt karvane, lühikeste võsunditega, puhmikuid ei mooduste. Emakakael pikem kui sigimik. Tolmukapea tolmukaniidist 2-6 korda pikem
37
Tihedalt karvane, ilma võsunditeta, kasvab pisikeste puhmikutena. Emakakael umbes sigimiku pikkune. Tolmukapea tolmukaniidi pikkune või veidi lühem
38
Lehed renjad, tipul pealmisel küljel hästimärgatava pooriga (luup!). Vili koosneb kolmest osast
38
Lehed pole renjad, lehe tipul poor puudub. Vili on kupar
39
39
Üheaastased väikesed taimed. Õied üksikult või 2(3)-kaupa
39
Mitmeaastased tugevad taimed. Õied pole üksikult
40
40
Varred lehistumata (varre alusel labata lehetuped). Õisik külgmine, näib asuvat umbes varre keskkohas, sest pikk püstine ruljas õisiku kandeleht tundub varre pikendusena
41
40
Varred lehistunud. Õisik tipmine. Õisiku kandeleht suhteliselt lühike, allakäändunud, ei näi varre pikendusena
43
41
Varred peenikesed (1 mm), hele-hallikasrohelised. Õisik varre keskosas või veidi allpool
41
Varred 1,5-4 mm läbimõõdus. Õisik varre keskosast kõrgemal
42
42
Vars peenem, vaoline, eriti allosas. Alumised labata tuped hele- kuni hallikaspruunid. Õisiku kandeleht puhetunud tupega. Õisikuraod väga lühikesed (ei ole nähtavad), õisik kerajas, tihe. Kupar tumepruun
42
Vars tugev, sile. Alumised labata tuped punakaspruunid. Õisikuraod ebavõrdse pikkusega, õisik rohekaspruun, hõre, haraline. Kupar roostepruun
43
Lehed rististe vaheseinteta (lõigake leht lõikudeks!)
43
Leht rististe vaheseintega
44
Varred seest säsikad (pole õõnsad), kolmnurksed kuni ümarad, ilma sõlmekohtadeta (CYPERACEAE - LÕIKHEINALISED)
45
44
Varred alati seest õõnsad, alati ümarad, selgete sõlmekohtdega (POACEAE - KÕRRELISED)
80
45
Õisik pikkade, valgete siidjate õiekattekarvadega
46
45
Õisik pole valgete siidjate karvadega (õiekattekarvad puuduvad või on väga lühiksed)
48
46
Pähikuid 1, rootsutu, püstine, lehetaolise kõrgleheta
46
Pähikuid varrel mitu, rootsulised, rootsu juures 1-3 lehetaolist kõrglehte
47
47
Pähikuraod siledad. Varred keskosas ümarad. Tolmukad 2,5-5 mm pikad
47
Pähikuraod karedad. Varred keskosas kolmekandilised. Tolmukapead 1,5-2 mm pikad
48
Õied kahesoolised, emakate ja tolmukatega (luup!). NB! See on raskesti jälgitav tunnus. Kui jääte hätta, vaadake üle siin välja tulevate liikide pildid ja otsustage pildi järgi
49
48
Õied ühesoolised, tolmukate või emakatega
50
49
Õisik külgmine, varretaoline kõrgleht ulatub üle pähikute
50
Varre tipus 1 pähik
51
50
Varrel pähikuid rohkem kui üks
52
51
Taimed roomava risoomiga, ei moodusta puhmikuid
51
Taimed ilma roomava risoomita, tihedapuhmikulised
52
Pähikud väliselt üksteisega sarnased, tipmine tavaliselt vähemalt osaliselt emasõitega
53
52
Pähikud välimuselt erinevad: ülemised ainult isasõitega, alumised ainult emasõitega
64
53
Vähemalt alumised pähikud asuvad varrel hõredalt
54
53
Kõik pähikud on varrel tihedalt koos
60
54
Põisikuid emaspähikus kuni 3
54
Põisikuid emaspähikus rohkem kui 3
55
55
Alumise emaspähiku kandeleht õisikust palju pikem
55
Alumise emaspähiku kandeleht õisikust lühem
56
56
Põisikud püstised, lühikese nokaga
57
56
Põisikud laiuvad või rõhtsad, ilma nokata või pika nokaga
58
57
Pähikud ümarmunajad, u. 5 mm pikad. Põisiku nokk pikalt lõhestunud, valge triibuga
57
Pähikud üle 5 mm pikad. Põisiku nokk veidi lõhestunud, ilma valge triibuta
58
Pähikud laiusest pikemad
59
Põisiku nokk moodustab ½ põisiku alumise osa pikkusest. Lehed jäigad, tumerohelised, renjad. Põisiku katteleht helepruun
59
Põisikud nokata. Lehed pehmed, puhasrohelised, lamedad. Põisiku kandeleht valge, kilejas
60
Taimed pika risoomiga. Pähikutega varred kasvavad tavaliselt ridadena
61
60
Taimed pika risoomita. Pähikuid kandvad varred ei kasva ridadena
62
61
Kuivade kasvukohtade taimed. Õisik üle 1,2 cm pikk. Varred ülaosas karedad
61
Niiskete kasvukohtade taimed. Õisik 0,6-1 cm pikk. Vars sile
62
Põisikud alla 3 mm pikad
63
62
Põisikud üle 3 mm pikad
63
Õisik tihe, ei ole harunenud. Alumised lehetuped mustade kiududeta. Kasvab murusalt, ei moodusta mättaid
63
Õisik vähemalt alusel harunenud. Alumised lehetuped ohtrate mustade lihtkiududega. Kasvab kõrgete mätastena
64
Emakakaelu 2. Põisikud tavaliselt enam-vähem kaksikkumerad
65
64
Emakakaelu 3. Põisikud 3-nurkse või rulja ristlõikega
67
65
Mätta või tiheda kogumikuna kasvavsd roomava risoomita taimed
65
Taimed roomava risoomiga, mättaid ei moodusta
66
66
Lehed 1-3(5) mm laiad, kuivades sisserulluvate servadega. Isaspäikuid 1
66
Lehed (3)5-10 mm laiad, servad rulluvad kuivades väljapoole. Isaspähikuid 2-4
67
Põisikud vähemalt osaliselt karvased (luup!)
68
67
Põisikud paljad, karvad vahel noka servades
72
68
Põisikud selgelt kaheharulise üle 5 mm pika nokaga
69
68
Põisikud ilma nokata või lühikese, alla 0,5 mm pikkuse koonilise teraviku või nõrgalt kaheharulise nokaga
70
69
Lehed karvased vähemalt tuppedel. Põisikud pehmekarvased
69
Lehed paljad. Põisikud tihedalt viltkarvased
70
Taimed moodustavad tihedaid mättaid, roomavad risoomid puuduvad
71
70
Taimed tihedaid mättaid ei moodusta, roomavad risoomid olemas
71
Põisikud 2-3 mm pikad, vähemalt 1,5 korda nii pikad kui põisiku kattelehed
71
Põisikud 3-4,5 mm pikad, enam-vähem kattelehtede pikkused
72
Vähemalt alumine pähik rippuv
73
72
Pähikud pole rippuvad
75
73
Isaspähikuid 2 või rohkem
74
Emaspähikud 5-12 mm pikad. Märgade kasvukohtade taimed
74
Emaspähikud 2,5-5 mm pikad. Parasniiskete kohtade taimed
75
Lehetuped või lehed või varred karvased
75
Lehetuped, lehed ja varred paljad
76
76
Alumine kandeleht ei ümbritse vart
77
76
Alumine kandeleht 2-10 mm ulatuses ümber varre
78
77
Põisiku nokk 0,5 mm pikk, nõrgalt kaheharuline
77
Põisiku nokk kaheharuline, vähemalt 0,75 mm pikk
78
Murusalt või väga hõredate puhmikutena kasvav pikarisoomilised taimed
79
78
Tihedate puhmikutena kasvavad taimed, roomav risoom puudub või väga lühike
79
Alumine kandeleht vart tihedalt ümbritseva tupega. Lehed hallikad. Põisik peaaegu nokata või järsult 0,5 mm pikkuseks nokaks ahenev
79
Alumine kandeleht vart lõdvalt ümbritseva tupega. Lehed kollakas- kuni tumeroheliesed. Põisik aheneb aeglaselt 0,5-1 cm pikkuseks nokaks
80
Õisik täha sarnane, süstjas kuni ovaalne
81
80
Õisik harunenud pööris
89
82
Pähikud kahesugused: sisemine pähik viljuv, lapik, koosneb 3-5 normaalsest õiest, välimine on steriilne, koosneb kitsaspiklikest jäikadest libledest ja sõkaldest
82
Pähikud pole kahesugused
83
Tähk ühekülgne, pähikud kahe reana varre ühel küljel
83
Tähk pole ühekülgne
84
84
Pähikud ümber kogu varre
85
84
Pähikud varre vastaskülgedel
87
86
Mõlemad libled ohtega. Tolmukapead sinised
86
Libled oheteta (ohted välissõkaldel). Tolmukapead kollased kuni oranžid
87
Pähikud hoiduvad vastu vart. Libled enam-vähem ühepikkused
88
87
Pähikud kaarduvad varrest eemale. Libled väga erineva pikkusega
88
Hõredapuhmikuline, ilma risoomita taim. Ohe üle 5 mm pikk
88
Pikavõsundiline taim, ei moodusta mättaid. Ohe alla 5 mm pikk
89
Tugevad risoomiga taimed, pilliroo moodi, sageli üle 2 m kõrged, vars 0,5-1 cm läbimõõdus
89
Taimed väiksemad, ei meenuta pilliroogu, vars peenem
90
91
Pähikud 2 või rohkema õiega
95
92
Ohe põlvjas. Välissõkla alusel karvad (luup!)
92
Ohe sirge. Välissõkla alusel karvu pole
93
93
Lehed 10-20 mm laiad. Välissõklad rohtsed
93
Lehed alla 10 mm laiad. Välissõklad kilejad või õlgjad
94
94
Pikkade roomavate võsunditega, puhmaid ei moodusta. Sisesõkal 2/5 välissõkla pikkusest
94
Puhmastena kasvav taim, ilma võsunditeta või lühikeste võsunditega (mõnikord ka maa-aluste risoomidega). Sisesõkal vähem kui 1/5 välissõkla pikkusest
95
Pähikus rohkem kui 2 õit
98
96
Libled 2 korda õitest pikemad
96
Libled õite pikkused või veidi pikemad
97
97
Lehed 2-5 mm laiad, lamedad või vahel kokkurullunud. Ohe sirge
97
Lehed niitjad, alla 1 mm laiad, tihedalt kokkurullunud. Ohe teravalt põvjas
98
Ohe kaarjas või põlvjas
99
Õisik tihe, sagaraline, enam-vähem ühekülgne pööris
99
Õisik hõre, pole ühekülgne
100
100
Laiemad lehed vähemalt 8 mm laiad. Ohe üle 1 cm pikk
100
Laiemad lehed alla 8 mm laiad. Ohe alla 1 cm pikk
101
101
Lehed üle 0,7 mm laiad, siledad. Keeleke lühike, kõrvakesteta (luup!)
101
Lehed alla 0,7 mm laiad, karedad. Keeleke kõrvakestega
102
Keelekese asemel karvaring
102
Keeleke olemas, kilejas
103
103
Pähikud 1-õielised
104
103
Pähikud 2 või rohkemaõielised
111
104
Pähikud tavaliselt üle 4 mm pikad, välissõkla alusel pika karvatutiga
105
104
Pähikud alla 4 mm pikad, ilma välissõkalt ümbritsevate karvadeta
108
105
Pähikus välimiste liblede paar 5 mm pikk, sisemised palju lühemad (1,5 mm), harjasjad
105
Pähikus liblesid üks paar
106
106
Sõklad karedad, pikemad kui ümbritsevad karvad (luup!)
106
Sõklad siledad, pole ümbritsevatest karvadest pikemad
107
107
Keeleke 8 (10) mm. Vars ei harune. Välissõklad 3 rooga (binokulaar!). Libled kitsaslantsetjad, pikalt ahenevad
107
Keeleke 1-3 mm. Varred harunevad alates suvest. Välissõklad 5 rooga (vahel eabaselgelt). Libled lantsetjad
108
Välissõklad terava tipuga, peale viljumist kõvad ja läikivad
108
Välissõklad tömbi või sirge tipuga, pole peale viljumist kõvad
109
109
Mitteõitsvatel võrsetel keeleke laiusest lühem
109
Mitteõitsvatel võrsetel keeleke laiusest pikem
110
110
Risoomid rohkem kui 3 soomusja lehega. Lehed 5-10 mm laiad. Õisik lai ka peale õitsemist, 10-20 cm pikk, rõhtsate harudega
110
Risoomid puuduvad või lühikesed, ilma soomusjate lehtedeta. Lehed 3-7 mm laiad. Õisik tõmbub peale õitsemist kokku, 5-15 cm pikk, harud püstised
111
Õisik tihe, kas piklik-ruljas ja täha moodi või munajahõlmine
112
111
Õisik hõre, püramiidja väliskujuga
113
112
Pähikud 2-õielised, varrel ühe reana, õisik piklik, harunemata
112
Pähikus 2 või rohkem õit, õisik haruneb
113
Pähikud südajad, rippuvad
113
Pähikud pole südajad ega rippuvad
114
114
Libled peaaegu pähiku pikkused. Pähikus keskel üks kahesooline õis ja servas 2 isasõit
114
Libled pähikust oluliselt lühemad. Pähikus ainult kahesoolised õied
115
115
Pähikud üle 2-3 korra laiusest pikemad, tavaliselt rohkem kui 5 õiega ja üle 4 mm pikad. Alumine välissõkal ilma andruta (luup!)
116
115
Pähikud munajad, mitte üle 2-3 korra laiusest pikemad, 4-5 (6) õiega, tavaliselt alla 4 mm pikad. Alumine välissõkal andruga
120
116
Välissõkal ja libled teravad
117
116
Välissõkal ja libled tömbid või sirged
118
117
Lehed pealt enam-vähem siledad. Kõrvakesed paljad. Pöörise alumises sõlmekohas 2 haru, üks 1-3, teine 4-5 pähikuga
117
Lehed pealt selgelt karedad. Kõrvakesed karvased. Pööriseharusid alumises sõlmes 2-3, igaüks 5-15 pähikuga
118
Pähikud 8-30 (40) mm pikad, 6-16 õiega. Varred püstised, lehetupp silinderjas
119
118
Pähikud 2-10 mm pikad, 3-11 õiega. Varred alusel tõusvad või lamavad, alumised lehetuped lapikud
119
Õisiku harud hoiduvad varrest eemale, alumised 2-4-kaupa, pähikuid harudel 8-15. Välissõkal 3,5-5 mm pikk
119
Õisikuharud hoiduvad vastu vart, alumised üksikult või paarikaupa, pähikuid harudel 3-4. Välissõkal 5,5-7,5 mm pikk
120
Üheaastased tallatud kasvukohtade taimed. Välissaõkal roodudel ja servas ripskarvane
120
Mitmeaastased taimed. Välissõkla rood krobelised või karvased ainult alaosas
121
121
Varred tugevalt lapikud kas ülaosas või alaosas
121
Vars ruljas, pole lapik
122
122
Keeleke üle 1 mm pikk, terav
122
Keeleke puudub või alla 1 mm pikk
123
123
Risoome pole. Kõik võrsed viljuvad. Pähikud alla 4 mm pikad
123
Risoomidega, nii õitsvate kui mitteõitsvate võsudega. Pähikud u. 4 mm pikad
124
Lihakate lehtedega taimed
124
Lehed õhukesed, pole lihakad
125
125
Õied üldkatisega ümbritsetud korvõisikutes
126
125
Õied pole üldkatisega ümbritsetud korvõisikutes
145
126
Kõik õied keele taolised (keelõied, asümmeetrilised)
127
126
Putkõied olemas, keelõied puuduvad või on ainult korvõisiku servas
133
127
Lehed selgelt paralleelsete roodudega
127
Leherood pole paralleelsed ega halvasti nähtavad
128
128
Õitsvad varred lehtedeta (kõik lehed juurmised)
129
128
Õitsvad varred lehtedega
132
129
Leheserv terve. Roomavate võsunditega taimed
129
Leheserv hambuline. Roomavate võsunditeta taimed
130
130
Korvõisikud üksikult harunemata varte tippudes
131
130
Õisikud pole üksikult, varred harunevad
131
Õitsvad varred karvased või peaaegu paljad, pole siledad ega seest õõnsad. Seemnise lendkarvad (pappus) sulgjad (vaadake keskmisi seemniseid)
131
Õitsvad varred paljad, siledad, seest õõnsad. Seemnise lendkarvad (pappus) harunemata (luup!)
133
Taime lehed ja/või varred ogalised
134
133
Taimed pole ogalised
135
134
Vars ei harune või haruneb vähe, õisikuid 1-3. Lehed pealt rohelised, alt valgeviltjad
134
Varred ülaosas harunenud, paljude õisikutega. Lehed mõlemalt poolt rohelised
135
Kõik õied korvõisikus erekollased kuni kahvatukollased
136
135
Vähemalt mõned õied pole kollased
139
136
Õied ilmuvad enne lehti. Lehed südaja alusega, pealt tumerohelised, alt valgeviltjad
136
Õied ilmuvad peale lehti. Lehed teistsugused
137
137
Lehed ja varred hallikarvased. Keelõied puuduvad või alla 5 mm pikad
138
137
Taimed pole hallikarvased. Keelõied olemas, üle 5 mm pikad
138
Varred 5-20 cm pikad. Õisikud 3-20-kaupa nutitaolistes liitõisikutes varte ja varreharude tippudes. Niiskel savi- ja turbapinnasel
138
Varred 20-50 (70) cm pikad. Õisikud pikas kitsas liitõisikus, mis moodustab vähemalt 1/3 taime pikkusest. Liivastel aladel
139
Lehed sirge kuni südaja alusega
139
Lehed rootsu suunas aheneva alusega
140
140
Vähemalt mõned õied õisikus valged
141
140
Vähemalt õisiku servmised õied sinised kuni roosad, valgeid õisi pole
142
141
Õisikud üle 3 cm läbimõõdus
141
Õisikud alla 3 cm läbimõõdus
142
Vähemalt servmised õied roosad
143
143
Taimed pikkade roomavate võsunditega, tavaliselt alla 30 cm kõrged
143
Taimed roomavate võsunditeta, tavaliselt üle 30 cm kõrged
144
144
Üldkatise lehed kilejad, enam-vähem terved
144
Üldkatise lehed sügavalt sulgjalt narmastunud
145
Õied pole sarikatena
148
146
Lehed lõhnavad muljumisel tugevalt küüslaugu järgi
146
Lehed ei lõhna küüslaugu järgi
147
148
Õied tiheda tõlvõisikuna, mida ümbritseb suur kandeleht
149
148
Õied teistsugused
150
150
Õied bilateraalsümmeetrilised
151
150
Õied radiaalsümmeetrilised
173
151
Leheserv hambuline kuni hõlmine
152
151
Leheserv terve (või lehed õitseajal puuduvad)
159
152
Lehed rootsutud või peaaegu rootsutud
152
Lehed selgelt rootsulised
153
153
Kroonlehed alusel kokku kasvanud
154
154
Õied 6-18 mm pikad. Kannus sirge. Viljad pole rippuvad
154
Õied 20-35 mm pikad. Kannus kõver. Viljad rippuvad
155
Õied osaliselt kollased, kahe- kuni kolmevärvilised. Külgmised kroonlehed suunatud ülespoole
155
Õied valged, sinised või lillad. Külgmised kroonlehed suunatud allapoole
156
156
Lehistunud õitsvat vart ei ole, lehed ainult juurmise rosetina (vahel esinevad roomavad võsundid)
157
156
Lehistunud õitsev vars olemas
158
157
Lehti 3 või 4. Kandelehekesed kinnituvad õierao keskele
157
Lehti 2. Kandelehekesed õierao ülemises kolmandikus
158
Juurmist leherosetti pole. Lehed tavaliselt laiusest pikemad
158
Juurmine leherosett olemas. Lehed tavaliselt võrdse pikkuse ja laiusega
159
Kroonlehed alusel kokku kasvanud
160
160
Lehed kaetud torkavate karvakestega
160
Lehed paljad või hõredate pehmete karvadega
161
161
Õie kandeleht õieraost u. kaks korda pikem. Õied purpurvioletsed
161
Õie kandeleht u. õierao pikkune. Õied sinised
162
Õied ilma kannuseta
163
163
Huul kollane, suur, puhetunud, sussitaoline
163
Huul pole kollane, puhetunud ega sussitaoline
164
164
Vähemalt huul põhiliselt valge
165
164
Ükski õiekatteleht pole valge
166
165
Välimised õiekattelehed roosad kuni lillad
165
Kõik õiekattelehed valged
166
Huul ülespoole suunatud
166
Huul allapoole suunatud
167
Õied valged või rohekasvalged
168
168
Õied lõhnavad. Kannus niitjas, aheneva tipuga, 1,5 korda sigimikust pikem. Tolmukad paralleelsed
168
Õied peaaegu lõhnatud. Kannus tipus veidi jämedam, u. kaks korda sigimikust pikem. Tolmukad alt laialihoiduvad
169
Kannus üle 10 mm pikk ja u. 1 mm paks
169
Kannus kas alla 10 mm pikk või üle 1 mm paks
170
170
Külgmised välimised õiekattelehed liibuvad. Vars seest säsikas
171
170
Külgmised välimised õiekattelehed püstised. Vars seest õõnes
172
171
Huule keskmine hõlm sama lai kui külgmised
171
Huule keskmine hõlm palju kitsam kui külgmised
172
Alumised lehed mitte rohkem kui 4 korda laiusest pikemad, elliptilised, üleni ühelaiused
172
Alumised lehed üle 4 korra laiusest pikemad, süstjad, aluse suunas rohkem või vähem ahenevad
173
Vähemalt alumised lehed sirge, südaja või noolja alusega
174
173
Kõik lehed ümara või aheneva alusega
190
174
Varred väga pikad ja väänduvad või ronivad
175
174
Varred pole väänduvad ega ronivad
177
175
Õied vähemalt 2 cm läbimõõdus, kellukjad. Lehe alus või leheroots ilma vart ümbritseva kileja tupeta
176
175
Õied alla 2 cm läbimõõdus, pole kellukjad. Lehe alus või leheroots kileja tupega, mis ümbritseb vart
176
Õied üle 3 cm pikad. Tuppe ümbritseb kaks tupplehtedest suuremat kandelehte
176
Õied alla 3 cm pikad. Kandelehed väikesed, ei ümbritse tuppe, asuvad õierao keskosas
177
Lehed selgelt hõlmised, üle 3 cm laiad
178
177
Lehed pole hõlmised, kui nõrgalt hõlmised, siis alla 3 cm laiad
179
178
Leheserv sile, terve. Kroonlehti üle 5
178
Leheserv hambuline. Kroonlehti 5
179
Õitsvad varred lehtedeta (vahel väikeste kandelehekestega), tavalised lehed kõik varre alusel juurmise rosetina
179
Õitsvad varred lehistunud
180
180
Lehti 2 (harva 1), paralleelsete roodudega
180
Lehti rohkem kui 2, pole paralleelsete roodudega
181
181
Lehe alus või leheroots kileja vart ümbritseva tupega
181
Lehe alus ja leheroots kileja tupeta
182
182
Kroonlehed vähemalt alusel kokku kasvanud
183
182
Kroonlehed täiesti vabad
187
183
Õied tume- kuni helekollased
183
Õied pole kollased
184
184
Kroonlehti 5 (kroon 5 hõlmaga)
185
185
Õied varre tipus nuttidena
186
Õieraag kõrvalolevast lehest 2-5 korda pikem, peenike, näärmekarvadega. Emakakael 3,5-4 mm pikk
186
Õieraag kõrvalolevast lehest 2 korda pikem, näärmekarvadeta. Emakakael alla 3 mm pikk
188
Juurmised lehed ümarneerjad, hõlmadeta, 12-16 cm laiad, serv hambuline, alus südajas
188
Juurmised lehed ümarad, hõlmised või sügavate sisselõigetega, väiksemad, alus nõrgalt südajas või sirge
189
189
Juurmisi lehti tavaliselt 2-3. Varrelehed hambulised ja sageli hõlmised
189
Juurmisi lehti 5 või rohkem. Varrelehtede segmendid terveservalised
190
Lehed okkataolised, igihaljad, kinnituvad varrele männastena
190
Lehed pole okkataolised, ei kinnitu männastena
191
191
Õitsvad varred lehtedeta (vahel väikeste kandelehekestega), kõik lehed varre alusel juurmise kodarikuna
192
191
Õitsvad varred lehistunud
201
192
Õied rootsutud, ruljate tähkõisikute või ümarate nuttidena
193
192
Õied rootsulised, üksikult või õisikutena
195
193
Lehed harva üle 3 korra laiusest pikemad, munajad kuni elliptilised
194
193
Lehed laiusest palju pikemad, süstjad kuni lineaalsed
194
Lehed paljad või üksikute karvadega. Õisikud tavaliselt allosas tühikutega. Tolmukaniidid kroonist pikemad, tolmukapead kollakad
194
Lehed tihedalt karvased. Õisikud alusel tühikuteta. Tolmukaniidid kroonist 4-8 mm pikemad, tolmukapead helelillad
195
Lehed selgelt rootsulised
197
196
Lehed alla 1 cm laiad. Kroonlehti 4, vabad
196
Lehed üle 1 cm laiad. Kroonlehti 6, vähemalt alusel kokku kasvanud
197
Õied pole üksikult
198
198
Lehed paralleelsete roodudega. Kroonlehti 3
198
Lehed pole paralleelsete roodudega. Kroonlehti 5
199
199
Õisik pole ühekülgne
200
200
Tolmukad emaka kõrval, emakakael ulatub õiest pikalt välja
200
Tolmukad ümber emaka, emakakael ei ulatu või ulatub õiest väga vähe välja
202
Lehed pealt rohelised, alt kas hõbevalkjad või pruunikate roostetäppidega. Vili kuiv
203
202
Lehed pole alt valkjad ega roostetäppidega. Vili lihakas
204
203
Lehed üle 5 korra laiusest pikemad, alt valkjad
203
Lehed alla 5 korra laiusest pikemad, pruunikte roostetäppidega
204
Leheserv peenehambaline
205
Varred peenikesed, niitjad, roomavad. Lehed kuni 8 mm pikad
206
205
Varred pole niitjad. Lehed üle 8 mm pikad
207
206
Õieraod paljad. Lehed alla 3 mm laiad
206
Õieraod karvased. Lehed üle 3 mm laiad
207
Lehed suvehaljad, õhukesed. Valminud vili sinine
207
Lehed igihaljad, nahkjad. Valminud vili punane
208
208
Lehed pealt tuhmid, mõlemal pinnal silmatorkava võrkroodumisega
208
Lehed pealt läikivad, alt paljude kollakate näärmetäppidega
209
Lehe või lehrootsu alus kileja vart ümbritseva tupega (tõrvega)
210
209
Lehe ja leherootsu alus kileja tupeta
213
210
Õied tähkõisikuna
211
211
Õisik lõtv, kitsas, kaardus, kõik õied selgelt nähtavad
211
Õisik tihe, ruljas, õied tihedalt puntras koos
212
212
Tõri (tupp lehe alusel) lidus karvadege, serval ripsmetega, tihedlt ümber varre
212
Tõri paljas, serval üksikute ripsmetega, lõdvalt ümber varre
213
Kroonlehed vähemalt alusel kokku kasvanud
214
214
Lehed ja varred täiesti paljad, õied pole sinised
215
214
Lehed ja/või vähemalt varred karvased (kui paljad, siis õied sinised)
217
215
Õied tipmise ühekülgse kobarana. Kroon sama pikk kui lai
215
Õied lehtede kaenaldes. Koon laiusest pikem
216
216
Vars kandiline. Õied üksikult, harva 2-kaupa
216
Vars ruljas. Õied 3-5-kaupa
217
Õied varte tippudes nuttidena
217
Õied pole nuttidena
218
218
Õied helesinised, kellukjad. Vili kupar
219
218
Õied pole kellukjad (kui on kellukjad, siis roosad). Vili pole kupar
221
219
Tupplehed palju lühemad kui pool õiekrooni putkeosa
219
Tupplehed ulatuvad pooleni õiekrooni putkeosast
220
220
Vars harunenud. Kroon 10-25 (35) mm pikk, lõhestunud pooleni pikkusest
220
Vars lihtne. Kroon 30-40 mm, lõhestunud 1/5-ni pikkusest
221
Krooni putkeosa kõverdunud
221
Krooni putkeosa sirge
222
222
Õied üle 1 cm läbimõõdus, pole helesinised kollase neeluga
223
222
Õied alla 1 cm läbimõõdus, helesinised, neel (keskosa) kollane
224
223
Alumised lehed ilmuvad palju enne õitsemist, õitseajal juurmist lehekodarikku pole
223
Esmalt moodustb õitsev vars, seejärel juurmiste lehtede kodarik
224
Tupp ühepikkuste sirgete, tipu poole suuntud lidus karvadega (luup!)
224
Tupp konksja tipuga karvadega või karvad kahesugused: mõned eemalehoiduvad, konksjatipulised, teised lühemad, peenemad, konksja tiputa
225
225
Mitmeaastane. Õied 5-10 mm läbimõõdus
225
Üheaastane. Õied kuni 5 mm läbimõõdus
226
226
Lehe alaküljel, eriti roodudel, konksjad karvad. Õisikuraag üles suunatud või harali karvadega
226
Lehtede alakülg konksjate karvadeta. Õisikuraagudel alati lidus karvad
227
Õied tume- kuni helekollased
228
227
Õied pole kollased
231
228
Kroonlehti 6. Tupp puudub
228
Kroonlehti 4 või 5. Tupp olemas
229
230
Tolmukaid palju rohkem kui 10
231
Õied sinised kuni roosad
232
232
Kroonlehed tipus sisse sämpunud
233
Vähemalt alumised lehed hambulised või hõlmised
234
234
Vili lineaalne, üle 5 korra laiusest pikem
234
Vili pole lineaalne, alla 3 korra laiusest pikem
235
235
Vili kolmnurkne, tipus 2-hõlmaline