1
Lehed pole vastakud (vahelduvad, männases või kõik juurmised)
2
2
Lehed varrel sõlmekohtades männastena
3
2
Lehed pole männastena
13
3
Lehe serv selgelt hambuline
3
Lehe serv pole hambuline
4
4
Varrel ainult 4 lehte ja üks õis. Vili lihakas
4
Lehti rohkem kui 4, õisi palju. Vili kuiv
5
5
Kroonlehed vähemalt alusel kokku kasvanud
6
6
Lehed üle 1 cm laiad. Õied üle 1 cm läbimõõdus, kroonlehti 5
6
Lehed alla 1 cm laiad. Õied alla 1 cm läbimõõdus, kroonlehti 4
7
8
Lehed 3 paralleelse rooga
9
Krooni putkeosa pikem kui krooni hõlmad
9
Krooni putkeosa palju lühem kui hõlmad
10
10
Lehed tugevalt haakuvad allapoole suunatud ogakeste tõttu. Üheaastased
10
Lehed pole haakuvad või ainult nõrgalt. Mitmeaastased
11
11
Lehed ogatiputa. Kroon tassikujuline
12
11
Lehed ogatipuga. Kroon pole tassikujuline
12
Õied tavaliselt 3-5 mm läbimõõdus. Õisik tihe. Õieraod enamasti lühemad kui õite läbimõõt, ei ole viljaajal silmatorkavalt harali
12
Õied 2-3 mm läbimõõdus. Õisik hõre. Õieraod valdavalt pikemad kui õite läbimõõt, viljaajal hoiduvad silmatorkavalt harali
13
Taimed täiesti veesisesed või veepinnal ujuvate lehtedega
14
13
Maismaataimed, või kui veetaimed, siis lehed pole ujuvad ja veest välja ulatuvad
23
14
Lehe alus sirge, südajas või nooljas
15
14
Lehe alus ümar või kitsenev rootsu suunas
17
15
Lehed alla 10 cm läbimõõdus. Kroonlehti 3
15
Lehed üle 10 cm läbimõõdus. Kroonlehti palju
16
16
Õied valged. Leheroodude külgharud ühinevad omavahel, leheroots lapik või kolmekandiline
16
Õied kollased. Leheroodude külgharud ei ühine omavahel, leheroots ruljas
17
Taimede juured hõljuvad vabalt vees
18
17
Taimed kinnituvad veekogu põhja
20
18
Lehed vähemalt kahe juure ja 3-15 rooga
18
Lehed ühe juure ja 1-3(5) sageli halvasti nähtava rooga
19
19
Lehed 5-15 mm, täiesti veesisesed (välja arvatud õitseajal), läbipaistvad, tipul teravad ja hambulised
19
Lehed 2-6 mm, veepinnal ujuvad, läbipaistmatud, tömbi tipuga, terveservalised
20
Lehed selgelt sulgroodsed. Õied kroonlehtedega
20
Lehed paralleelsete roodudega või rood halvasti näha. Õied kroonlehtedeta
21
21
Õied ja viljad kerajate nuttidena
21
Õied ja viljad pole kerajate nuttidena
22
22
Ujulehed pikarootsulised, värvitu painduva liigendiga rootsu tipus
22
Kõik lehed rootsutud, või kui lühirootsulised, siis ilma sellise liigendita
23
Lehed kaetud pikkade punaste näärmekarvadega, mis püüavad ja seedivad putukaid
24
23
Lehtedel selliseid karvu pole
25
24
Lehed ümarad kuni neerjad
24
Lehed selgelt laiusest pikemad
25
Taim ainult ühe lehega, mis hoiab ümber eospead kandva varre
25
Taimed teistsugused
26
26
Taimed nõeljate kuni soomusjate lehtedega, paljunevad eostega
27
26
Taimed teistsugused
29
27
Eospesad lehtede kaenaldes. Varred tõusvad, jagunevad korduvalt kaheks võrdseks haruks
27
Eospesad tipmiste eospeadena. Varrd roomavad, lühikeste külgharudega
28
28
Lehetipp aheneb pikaks valgeks pehmeks karvaks. Eospead 2-3 kaupa varretaolistel kandjatel
28
Lehed selliste karvadeta. Eospead varretaolise kandjata, kinnituvad ühekaupa otse varre tippu
29
Õied kroonlehtedeta
30
29
Õied kroonlehtedega
136
30
Taimed piimmahlaga (NB! Piimmahl on mürgine, peske oma käed, kui mahla puutusite)
31
Õied kahe tiheda üksteisele järgneva silinderja tõlvikuna, alumine, sametjas, koosneb emasõitest, ülemine isasõitest
31
Õisikud teistsugused
32
33
Vähemalt alumised lehed rootsuga
34
33
Kõik lehed rootsutud
45
34
Lehed paralleelsete roodudega, kõik lehed juurmised
35
34
Lehed pole paralleelsete roodudega, lehed olemas ka varrel
37
35
Lehed harva üle 3 korra laiusest pikemad, ümarad kuni elliptilised
36
35
Lehed laiusest palju pikemad, süstjad kuni lineaalsed
36
Lehed paljad või ainult üksikute karvadega. Õisikud alusel sageli tühikutega. Tolmukaniidid kroonist pikemad, tolmukapead kollakad
36
Lehed tihedalt karvased. Õisik ühtlane, tühikuteta. Tolmukaniidid kroonist 4-8 mm pikemad, tolmukapead helelillad
37
Lehed sulgroodsed või ühe rooga
39
38
Vars kolmnurkne. Õisik ümbritsetud rohekaskollaste kõrglehtedega. Varrelehti kuni 4
38
Vars ruljas. Õisik pole selliste kõrglehtedega ümbritsetud. Varrelehti üle 4
39
Vili pole tiivuline. Abilehed puuduvad või on vabad, pole vart ümbritsevaks kilejaks tupeks (tõrveks) kokku kasvanud
39
Viljad tiivulised. Abilehed moodustavad kileja vart ümbritseva tupe (tõrve)
40
40
Lehed nooljad või odajad, hapuka maitsega. Õied ühesoolised
41
40
Lehe alus südajas, ümar või kiiljas, mitte kunagi nooljas või odajas, pole hapuka maitsega. Õied kahesoolised
43
41
Lehed tavaliselt alla 2 cm laiad. Õiekattelehed seemnete pikkused (alla 1,5 mm)
41
Lehed tavaliselt üle 2 cm laiad. Õiekattelehed seemnetest pikemad (üle 2 mm)
42
42
Õisiku harud lihtsad, ei harune
42
Õisiku harud harunevad korduvalt
43
Vilju ümbritsevad kattelehed ümberringi hambulised
43
Kattelehed terved või ainult alusel mõne hambaga
44
44
Vähemalt üks vilja külg selge mõhnaga
45
Õied radiaalsümmeetrilised (vaadake tähelepanelikult õit või vilja tugeva luubiga)
46
45
Õied pole radiaalsümmeetrilised
56
46
Lehed vähemalt alusel pikkade valgete karvadega
47
46
Lehed paljad või väga lühikeste karvadega
50
47
Õied üksikult, pikaraolised, õieraod erineva pikkusega
47
Õied 3- kuni mitmekaupa osaõisikutes, nuttide või kobaratena
48
48
Õied pruunid kuni mustad
49
49
Hõredalt karvane, lühikeste võsunditega, puhmikuid ei mooduste. Emakakael pikem kui sigimik. Tolmukapea tolmukaniidist 2-6 korda pikem
49
Tihedalt karvane, ilma võsunditeta, kasvab pisikeste puhmikutena. Emakakael umbes sigimiku pikkune. Tolmukapea tolmukaniidi pikkune või veidi lühem
50
Lehed renjad, tipul pealmisel küljel hästimärgatava pooriga (luup!). Vili koosneb kolmest osast
50
Lehed pole renjad, lehe tipul poor puudub. Vili on kupar
51
51
Üheaastased väikesed taimed. Õied üksikult või 2(3)-kaupa
51
Mitmeaastased tugevad taimed. Õied pole üksikult
52
52
Varred lehistumata (varre alusel labata lehetuped). Õisik külgmine, näib asuvat umbes varre keskkohas, sest pikk püstine ruljas õisiku kandeleht tundub varre pikendusena
53
52
Varred lehistunud. Õisik tipmine. Õisiku kandeleht suhteliselt lühike, allakäändunud, ei näi varre pikendusena
55
53
Varred peenikesed (1 mm), hele-hallikasrohelised. Õisik varre keskosas või veidi allpool
53
Varred 1,5-4 mm läbimõõdus. Õisik varre keskosast kõrgemal
54
54
Vars peenem, vaoline, eriti allosas. Alumised labata tuped hele- kuni hallikaspruunid. Õisiku kandeleht puhetunud tupega. Õisikuraod väga lühikesed (ei ole nähtavad), õisik kerajas, tihe. Kupar tumepruun
54
Vars tugev, sile. Alumised labata tuped punakaspruunid. Õisikuraod ebavõrdse pikkusega, õisik rohekaspruun, hõre, haraline. Kupar roostepruun
55
Lehed rististe vaheseinteta (lõigake leht lõikudeks!)
55
Leht rististe vaheseintega
56
Varred seest säsikad (pole õõnsad), kolmnurksed kuni ümarad, ilma sõlmekohtadeta (CYPERACEAE - LÕIKHEINALISED)
57
56
Varred alati seest õõnsad, alati ümarad, selgete sõlmekohtdega (POACEAE - KÕRRELISED)
92
57
Õisik pikkade, valgete siidjate õiekattekarvadega
58
57
Õisik pole valgete siidjate karvadega (õiekattekarvad puuduvad või on väga lühiksed)
60
58
Pähikuid 1, rootsutu, püstine, lehetaolise kõrgleheta
58
Pähikuid varrel mitu, rootsulised, rootsu juures 1-3 lehetaolist kõrglehte
59
59
Pähikuraod siledad. Varred keskosas ümarad. Tolmukad 2,5-5 mm pikad
59
Pähikuraod karedad. Varred keskosas kolmekandilised. Tolmukapead 1,5-2 mm pikad
60
Õied kahesoolised, emakate ja tolmukatega (luup!). NB! See on raskesti jälgitav tunnus. Kui jääte hätta, vaadake üle siin välja tulevate liikide pildid ja otsustage pildi järgi
61
60
Õied ühesoolised, tolmukate või emakatega
62
61
Õisik külgmine, varretaoline kõrgleht ulatub üle pähikute
62
Varre tipus 1 pähik
63
62
Varrel pähikuid rohkem kui üks
64
63
Taimed roomava risoomiga, ei moodusta puhmikuid
63
Taimed ilma roomava risoomita, tihedapuhmikulised
64
Pähikud väliselt üksteisega sarnased, tipmine tavaliselt vähemalt osaliselt emasõitega
65
64
Pähikud välimuselt erinevad: ülemised ainult isasõitega, alumised ainult emasõitega
76
65
Vähemalt alumised pähikud asuvad varrel hõredalt
66
65
Kõik pähikud on varrel tihedalt koos
72
66
Põisikuid emaspähikus kuni 3
66
Põisikuid emaspähikus rohkem kui 3
67
67
Alumise emaspähiku kandeleht õisikust palju pikem
67
Alumise emaspähiku kandeleht õisikust lühem
68
68
Põisikud püstised, lühikese nokaga
69
68
Põisikud laiuvad või rõhtsad, ilma nokata või pika nokaga
70
69
Pähikud ümarmunajad, u. 5 mm pikad. Põisiku nokk pikalt lõhestunud, valge triibuga
69
Pähikud üle 5 mm pikad. Põisiku nokk veidi lõhestunud, ilma valge triibuta
70
Pähikud laiusest pikemad
71
Põisiku nokk moodustab ½ põisiku alumise osa pikkusest. Lehed jäigad, tumerohelised, renjad. Põisiku katteleht helepruun
71
Põisikud nokata. Lehed pehmed, puhasrohelised, lamedad. Põisiku kandeleht valge, kilejas
72
Taimed pika risoomiga. Pähikutega varred kasvavad tavaliselt ridadena
73
72
Taimed pika risoomita. Pähikuid kandvad varred ei kasva ridadena
74
73
Kuivade kasvukohtade taimed. Õisik üle 1,2 cm pikk. Varred ülaosas karedad
73
Niiskete kasvukohtade taimed. Õisik 0,6-1 cm pikk. Vars sile
74
Põisikud alla 3 mm pikad
75
74
Põisikud üle 3 mm pikad
75
Õisik tihe, ei ole harunenud. Alumised lehetuped mustade kiududeta. Kasvab murusalt, ei moodusta mättaid
75
Õisik vähemalt alusel harunenud. Alumised lehetuped ohtrate mustade lihtkiududega. Kasvab kõrgete mätastena
76
Emakakaelu 2. Põisikud tavaliselt enam-vähem kaksikkumerad
77
76
Emakakaelu 3. Põisikud 3-nurkse või rulja ristlõikega
79
77
Mätta või tiheda kogumikuna kasvavsd roomava risoomita taimed
77
Taimed roomava risoomiga, mättaid ei moodusta
78
78
Lehed 1-3(5) mm laiad, kuivades sisserulluvate servadega. Isaspäikuid 1
78
Lehed (3)5-10 mm laiad, servad rulluvad kuivades väljapoole. Isaspähikuid 2-4
79
Põisikud vähemalt osaliselt karvased (luup!)
80
79
Põisikud paljad, karvad vahel noka servades
84
80
Põisikud selgelt kaheharulise üle 5 mm pika nokaga
81
80
Põisikud ilma nokata või lühikese, alla 0,5 mm pikkuse koonilise teraviku või nõrgalt kaheharulise nokaga
82
81
Lehed karvased vähemalt tuppedel. Põisikud pehmekarvased
81
Lehed paljad. Põisikud tihedalt viltkarvased
82
Taimed moodustavad tihedaid mättaid, roomavad risoomid puuduvad
83
82
Taimed tihedaid mättaid ei moodusta, roomavad risoomid olemas
83
Põisikud 2-3 mm pikad, vähemalt 1,5 korda nii pikad kui põisiku kattelehed
83
Põisikud 3-4,5 mm pikad, enam-vähem kattelehtede pikkused
84
Vähemalt alumine pähik rippuv
85
84
Pähikud pole rippuvad
87
85
Isaspähikuid 2 või rohkem
86
Emaspähikud 5-12 mm pikad. Märgade kasvukohtade taimed
86
Emaspähikud 2,5-5 mm pikad. Parasniiskete kohtade taimed
87
Lehetuped või lehed või varred karvased
87
Lehetuped, lehed ja varred paljad
88
88
Alumine kandeleht ei ümbritse vart
89
88
Alumine kandeleht 2-10 mm ulatuses ümber varre
90
89
Põisiku nokk 0,5 mm pikk, nõrgalt kaheharuline
89
Põisiku nokk kaheharuline, vähemalt 0,75 mm pikk
90
Murusalt või väga hõredate puhmikutena kasvav pikarisoomilised taimed
91
90
Tihedate puhmikutena kasvavad taimed, roomav risoom puudub või väga lühike
91
Alumine kandeleht vart tihedalt ümbritseva tupega. Lehed hallikad. Põisik peaaegu nokata või järsult 0,5 mm pikkuseks nokaks ahenev
91
Alumine kandeleht vart lõdvalt ümbritseva tupega. Lehed kollakas- kuni tumeroheliesed. Põisik aheneb aeglaselt 0,5-1 cm pikkuseks nokaks
92
Õisik täha sarnane, süstjas kuni ovaalne
93
92
Õisik harunenud pööris
101
94
Pähikud kahesugused: sisemine pähik viljuv, lapik, koosneb 3-5 normaalsest õiest, välimine on steriilne, koosneb kitsaspiklikest jäikadest libledest ja sõkaldest
94
Pähikud pole kahesugused
95
Tähk ühekülgne, pähikud kahe reana varre ühel küljel
95
Tähk pole ühekülgne
96
96
Pähikud ümber kogu varre
97
96
Pähikud varre vastaskülgedel
99
98
Mõlemad libled ohtega. Tolmukapead sinised
98
Libled oheteta (ohted välissõkaldel). Tolmukapead kollased kuni oranžid
99
Pähikud hoiduvad vastu vart. Libled enam-vähem ühepikkused
100
99
Pähikud kaarduvad varrest eemale. Libled väga erineva pikkusega
100
Hõredapuhmikuline, ilma risoomita taim. Ohe üle 5 mm pikk
100
Pikavõsundiline taim, ei moodusta mättaid. Ohe alla 5 mm pikk
101
Tugevad risoomiga taimed, pilliroo moodi, sageli üle 2 m kõrged, vars 0,5-1 cm läbimõõdus
101
Taimed väiksemad, ei meenuta pilliroogu, vars peenem
102
103
Pähikud ühe õiega
104
103
Pähikud 2 või rohkema õiega
107
104
Ohe põlvjas. Välissõkla alusel karvad (luup!)
104
Ohe sirge. Välissõkla alusel karvu pole
105
105
Lehed 10-20 mm laiad. Välissõklad rohtsed
105
Lehed alla 10 mm laiad. Välissõklad kilejad või õlgjad
106
106
Pikkade roomavate võsunditega, puhmaid ei moodusta. Sisesõkal 2/5 välissõkla pikkusest
106
Puhmastena kasvav taim, ilma võsunditeta või lühikeste võsunditega (mõnikord ka maa-aluste risoomidega). Sisesõkal vähem kui 1/5 välissõkla pikkusest
107
Pähikus rohkem kui 2 õit
110
108
Libled 2 korda õitest pikemad
108
Libled õite pikkused või veidi pikemad
109
109
Lehed 2-5 mm laiad, lamedad või vahel kokkurullunud. Ohe sirge
109
Lehed niitjad, alla 1 mm laiad, tihedalt kokkurullunud. Ohe teravalt põvjas
110
Ohe kaarjas või põlvjas
111
Õisik tihe, sagaraline, enam-vähem ühekülgne pööris
111
Õisik hõre, pole ühekülgne
112
112
Laiemad lehed vähemalt 8 mm laiad. Ohe üle 1 cm pikk
112
Laiemad lehed alla 8 mm laiad. Ohe alla 1 cm pikk
113
113
Lehed üle 0,7 mm laiad, siledad. Keeleke lühike, kõrvakesteta (luup!)
113
Lehed alla 0,7 mm laiad, karedad. Keeleke kõrvakestega
114
Keelekese asemel karvaring
114
Keeleke olemas, kilejas
115
115
Pähikud 1-õielised
116
115
Pähikud 2 või rohkemaõielised
123
116
Pähikud tavaliselt üle 4 mm pikad, välissõkla alusel pika karvatutiga
117
116
Pähikud alla 4 mm pikad, ilma välissõkalt ümbritsevate karvadeta
120
117
Pähikus välimiste liblede paar 5 mm pikk, sisemised palju lühemad (1,5 mm), harjasjad
117
Pähikus liblesid üks paar
118
118
Sõklad karedad, pikemad kui ümbritsevad karvad (luup!)
118
Sõklad siledad, pole ümbritsevatest karvadest pikemad
119
119
Keeleke 8 (10) mm. Vars ei harune. Välissõklad 3 rooga (binokulaar!). Libled kitsaslantsetjad, pikalt ahenevad
119
Keeleke 1-3 mm. Varred harunevad alates suvest. Välissõklad 5 rooga (vahel eabaselgelt). Libled lantsetjad
120
Välissõklad terava tipuga, peale viljumist kõvad ja läikivad
120
Välissõklad tömbi või sirge tipuga, pole peale viljumist kõvad
121
121
Mitteõitsvatel võrsetel keeleke laiusest lühem
121
Mitteõitsvatel võrsetel keeleke laiusest pikem
122
122
Risoomid rohkem kui 3 soomusja lehega. Lehed 5-10 mm laiad. Õisik lai ka peale õitsemist, 10-20 cm pikk, rõhtsate harudega
122
Risoomid puuduvad või lühikesed, ilma soomusjate lehtedeta. Lehed 3-7 mm laiad. Õisik tõmbub peale õitsemist kokku, 5-15 cm pikk, harud püstised
123
Õisik tihe, kas piklik-ruljas ja täha moodi või munajahõlmine
124
123
Õisik hõre, püramiidja väliskujuga
125
124
Pähikud 2-õielised, varrel ühe reana, õisik piklik, harunemata
124
Pähikus 2 või rohkem õit, õisik haruneb
125
Pähikud südajad, rippuvad
125
Pähikud pole südajad ega rippuvad
126
126
Libled peaaegu pähiku pikkused. Pähikus keskel üks kahesooline õis ja servas 2 isasõit
126
Libled pähikust oluliselt lühemad. Pähikus ainult kahesoolised õied
127
127
Pähikud üle 2-3 korra laiusest pikemad, tavaliselt rohkem kui 5 õiega ja üle 4 mm pikad. Alumine välissõkal ilma andruta (luup!)
128
127
Pähikud munajad, mitte üle 2-3 korra laiusest pikemad, 4-5 (6) õiega, tavaliselt alla 4 mm pikad. Alumine välissõkal andruga
132
128
Välissõkal ja libled teravad
129
128
Välissõkal ja libled tömbid või sirged
130
129
Lehed pealt enam-vähem siledad. Kõrvakesed paljad. Pöörise alumises sõlmekohas 2 haru, üks 1-3, teine 4-5 pähikuga
129
Lehed pealt selgelt karedad. Kõrvakesed karvased. Pööriseharusid alumises sõlmes 2-3, igaüks 5-15 pähikuga
130
Pähikud 8-30 (40) mm pikad, 6-16 õiega. Varred püstised, lehetupp silinderjas
131
130
Pähikud 2-10 mm pikad, 3-11 õiega. Varred alusel tõusvad või lamavad, alumised lehetuped lapikud
131
Õisiku harud hoiduvad varrest eemale, alumised 2-4-kaupa, pähikuid harudel 8-15. Välissõkal 3,5-5 mm pikk
131
Õisikuharud hoiduvad vastu vart, alumised üksikult või paarikaupa, pähikuid harudel 3-4. Välissõkal 5,5-7,5 mm pikk
132
Üheaastased tallatud kasvukohtade taimed. Välissaõkal roodudel ja servas ripskarvane
132
Mitmeaastased taimed. Välissõkla rood krobelised või karvased ainult alaosas
133
133
Varred tugevalt lapikud kas ülaosas või alaosas
133
Vars ruljas, pole lapik
134
134
Keeleke üle 1 mm pikk, terav
134
Keeleke puudub või alla 1 mm pikk
135
135
Risoome pole. Kõik võrsed viljuvad. Pähikud alla 4 mm pikad
135
Risoomidega, nii õitsvate kui mitteõitsvate võsudega. Pähikud u. 4 mm pikad
136
Lihakate lehtedega taimed
136
Lehed õhukesed, pole lihakad
137
137
Õied üldkatisega ümbritsetud korvõisikutes
138
137
Õied pole üldkatisega ümbritsetud korvõisikutes
157
138
Kõik õied keele taolised (keelõied, asümmeetrilised)
139
138
Putkõied olemas, keelõied puuduvad või on ainult korvõisiku servas
145
139
Lehed selgelt paralleelsete roodudega
139
Leherood pole paralleelsed ega halvasti nähtavad
140
140
Õitsvad varred lehtedeta (kõik lehed juurmised)
141
140
Õitsvad varred lehtedega
144
141
Leheserv terve. Roomavate võsunditega taimed
141
Leheserv hambuline. Roomavate võsunditeta taimed
142
142
Korvõisikud üksikult harunemata varte tippudes
143
142
Õisikud pole üksikult, varred harunevad
143
Õitsvad varred karvased või peaaegu paljad, pole siledad ega seest õõnsad. Seemnise lendkarvad (pappus) sulgjad (vaadake keskmisi seemniseid)
143
Õitsvad varred paljad, siledad, seest õõnsad. Seemnise lendkarvad (pappus) harunemata (luup!)
145
Taime lehed ja/või varred ogalised
146
145
Taimed pole ogalised
147
146
Vars ei harune või haruneb vähe, õisikuid 1-3. Lehed pealt rohelised, alt valgeviltjad
146
Varred ülaosas harunenud, paljude õisikutega. Lehed mõlemalt poolt rohelised
147
Kõik õied korvõisikus erekollased kuni kahvatukollased
148
147
Vähemalt mõned õied pole kollased
151
148
Õied ilmuvad enne lehti. Lehed südaja alusega, pealt tumerohelised, alt valgeviltjad
148
Õied ilmuvad peale lehti. Lehed teistsugused
149
149
Lehed ja varred hallikarvased. Keelõied puuduvad või alla 5 mm pikad
150
149
Taimed pole hallikarvased. Keelõied olemas, üle 5 mm pikad
150
Varred 5-20 cm pikad. Õisikud 3-20-kaupa nutitaolistes liitõisikutes varte ja varreharude tippudes. Niiskel savi- ja turbapinnasel
150
Varred 20-50 (70) cm pikad. Õisikud pikas kitsas liitõisikus, mis moodustab vähemalt 1/3 taime pikkusest. Liivastel aladel
151
Lehed sirge kuni südaja alusega
151
Lehed rootsu suunas aheneva alusega
152
152
Vähemalt mõned õied õisikus valged
153
152
Vähemalt õisiku servmised õied sinised kuni roosad, valgeid õisi pole
154
153
Õisikud üle 3 cm läbimõõdus
153
Õisikud alla 3 cm läbimõõdus
154
Vähemalt servmised õied roosad
155
155
Taimed pikkade roomavate võsunditega, tavaliselt alla 30 cm kõrged
155
Taimed roomavate võsunditeta, tavaliselt üle 30 cm kõrged
156
156
Üldkatise lehed kilejad, enam-vähem terved
156
Üldkatise lehed sügavalt sulgjalt narmastunud
157
Õied pole sarikatena
160
158
Lehed lõhnavad muljumisel tugevalt küüslaugu järgi
158
Lehed ei lõhna küüslaugu järgi
159
160
Õied tiheda tõlvõisikuna, mida ümbritseb suur kandeleht
161
160
Õied teistsugused
162
162
Õied bilateraalsümmeetrilised
163
162
Õied radiaalsümmeetrilised
185
163
Leheserv hambuline kuni hõlmine
164
163
Leheserv terve (või lehed õitseajal puuduvad)
171
164
Lehed rootsutud või peaaegu rootsutud
164
Lehed selgelt rootsulised
165
165
Kroonlehed alusel kokku kasvanud
166
166
Õied 6-18 mm pikad. Kannus sirge. Viljad pole rippuvad
166
Õied 20-35 mm pikad. Kannus kõver. Viljad rippuvad
167
Õied osaliselt kollased, kahe- kuni kolmevärvilised. Külgmised kroonlehed suunatud ülespoole
167
Õied valged, sinised või lillad. Külgmised kroonlehed suunatud allapoole
168
168
Lehistunud õitsvat vart ei ole, lehed ainult juurmise rosetina (vahel esinevad roomavad võsundid)
169
168
Lehistunud õitsev vars olemas
170
169
Lehti 3 või 4. Kandelehekesed kinnituvad õierao keskele
169
Lehti 2. Kandelehekesed õierao ülemises kolmandikus
170
Juurmist leherosetti pole. Lehed tavaliselt laiusest pikemad
170
Juurmine leherosett olemas. Lehed tavaliselt võrdse pikkuse ja laiusega
171
Kroonlehed alusel kokku kasvanud
172
172
Lehed kaetud torkavate karvakestega
172
Lehed paljad või hõredate pehmete karvadega
173
173
Õie kandeleht õieraost u. kaks korda pikem. Õied purpurvioletsed
173
Õie kandeleht u. õierao pikkune. Õied sinised
174
Õied ilma kannuseta
175
175
Huul kollane, suur, puhetunud, sussitaoline
175
Huul pole kollane, puhetunud ega sussitaoline
176
176
Vähemalt huul põhiliselt valge
177
176
Ükski õiekatteleht pole valge
178
177
Välimised õiekattelehed roosad kuni lillad
177
Kõik õiekattelehed valged
178
Huul ülespoole suunatud
178
Huul allapoole suunatud
179
Õied valged või rohekasvalged
180
180
Õied lõhnavad. Kannus niitjas, aheneva tipuga, 1,5 korda sigimikust pikem. Tolmukad paralleelsed
180
Õied peaaegu lõhnatud. Kannus tipus veidi jämedam, u. kaks korda sigimikust pikem. Tolmukad alt laialihoiduvad
181
Kannus üle 10 mm pikk ja u. 1 mm paks
181
Kannus kas alla 10 mm pikk või üle 1 mm paks
182
182
Külgmised välimised õiekattelehed liibuvad. Vars seest säsikas
183
182
Külgmised välimised õiekattelehed püstised. Vars seest õõnes
184
183
Huule keskmine hõlm sama lai kui külgmised
183
Huule keskmine hõlm palju kitsam kui külgmised
184
Alumised lehed mitte rohkem kui 4 korda laiusest pikemad, elliptilised, üleni ühelaiused
184
Alumised lehed üle 4 korra laiusest pikemad, süstjad, aluse suunas rohkem või vähem ahenevad
185
Vähemalt alumised lehed sirge, südaja või noolja alusega
186
185
Kõik lehed ümara või aheneva alusega
202
186
Varred väga pikad ja väänduvad või ronivad
187
186
Varred pole väänduvad ega ronivad
189
187
Õied vähemalt 2 cm läbimõõdus, kellukjad. Lehe alus või leheroots ilma vart ümbritseva kileja tupeta
188
187
Õied alla 2 cm läbimõõdus, pole kellukjad. Lehe alus või leheroots kileja tupega, mis ümbritseb vart
188
Õied üle 3 cm pikad. Tuppe ümbritseb kaks tupplehtedest suuremat kandelehte
188
Õied alla 3 cm pikad. Kandelehed väikesed, ei ümbritse tuppe, asuvad õierao keskosas
189
Lehed selgelt hõlmised, üle 3 cm laiad
190
189
Lehed pole hõlmised, kui nõrgalt hõlmised, siis alla 3 cm laiad
191
190
Leheserv sile, terve. Kroonlehti üle 5
190
Leheserv hambuline. Kroonlehti 5
191
Õitsvad varred lehtedeta (vahel väikeste kandelehekestega), tavalised lehed kõik varre alusel juurmise rosetina
191
Õitsvad varred lehistunud
192
192
Lehti 2 (harva 1), paralleelsete roodudega
192
Lehti rohkem kui 2, pole paralleelsete roodudega
193
193
Lehe alus või leheroots kileja vart ümbritseva tupega
193
Lehe alus ja leheroots kileja tupeta
194
194
Kroonlehed vähemalt alusel kokku kasvanud
195
194
Kroonlehed täiesti vabad
199
195
Õied tume- kuni helekollased
195
Õied pole kollased
196
196
Kroonlehti 5 (kroon 5 hõlmaga)
197
197
Õied varre tipus nuttidena
198
Õieraag kõrvalolevast lehest 2-5 korda pikem, peenike, näärmekarvadega. Emakakael 3,5-4 mm pikk
198
Õieraag kõrvalolevast lehest 2 korda pikem, näärmekarvadeta. Emakakael alla 3 mm pikk
200
Juurmised lehed ümarneerjad, hõlmadeta, 12-16 cm laiad, serv hambuline, alus südajas
200
Juurmised lehed ümarad, hõlmised või sügavate sisselõigetega, väiksemad, alus nõrgalt südajas või sirge
201
201
Juurmisi lehti tavaliselt 2-3. Varrelehed hambulised ja sageli hõlmised
201
Juurmisi lehti 5 või rohkem. Varrelehtede segmendid terveservalised
202
Lehed okkataolised, igihaljad, kinnituvad varrele männastena
202
Lehed pole okkataolised, ei kinnitu männastena
203
203
Õitsvad varred lehtedeta (vahel väikeste kandelehekestega), kõik lehed varre alusel juurmise kodarikuna
204
203
Õitsvad varred lehistunud
213
204
Õied rootsutud, ruljate tähkõisikute või ümarate nuttidena
205
204
Õied rootsulised, üksikult või õisikutena
207
205
Lehed harva üle 3 korra laiusest pikemad, munajad kuni elliptilised
206
205
Lehed laiusest palju pikemad, süstjad kuni lineaalsed
206
Lehed paljad või üksikute karvadega. Õisikud tavaliselt allosas tühikutega. Tolmukaniidid kroonist pikemad, tolmukapead kollakad
206
Lehed tihedalt karvased. Õisikud alusel tühikuteta. Tolmukaniidid kroonist 4-8 mm pikemad, tolmukapead helelillad
207
Lehed selgelt rootsulised
209
208
Lehed alla 1 cm laiad. Kroonlehti 4, vabad
208
Lehed üle 1 cm laiad. Kroonlehti 6, vähemalt alusel kokku kasvanud
209
Õied pole üksikult
210
210
Lehed paralleelsete roodudega. Kroonlehti 3
210
Lehed pole paralleelsete roodudega. Kroonlehti 5
211
211
Õisik pole ühekülgne
212
212
Tolmukad emaka kõrval, emakakael ulatub õiest pikalt välja
212
Tolmukad ümber emaka, emakakael ei ulatu või ulatub õiest väga vähe välja
214
Lehed pealt rohelised, alt kas hõbevalkjad või pruunikate roostetäppidega. Vili kuiv
215
214
Lehed pole alt valkjad ega roostetäppidega. Vili lihakas
216
215
Lehed üle 5 korra laiusest pikemad, alt valkjad
215
Lehed alla 5 korra laiusest pikemad, pruunikte roostetäppidega
216
Leheserv peenehambaline
217
Varred peenikesed, niitjad, roomavad. Lehed kuni 8 mm pikad
218
217
Varred pole niitjad. Lehed üle 8 mm pikad
219
218
Õieraod paljad. Lehed alla 3 mm laiad
218
Õieraod karvased. Lehed üle 3 mm laiad
219
Lehed suvehaljad, õhukesed. Valminud vili sinine
219
Lehed igihaljad, nahkjad. Valminud vili punane
220
220
Lehed pealt tuhmid, mõlemal pinnal silmatorkava võrkroodumisega
220
Lehed pealt läikivad, alt paljude kollakate näärmetäppidega
221
Lehe või lehrootsu alus kileja vart ümbritseva tupega (tõrvega)
222
221
Lehe ja leherootsu alus kileja tupeta
225
222
Õied tähkõisikuna
223
223
Õisik lõtv, kitsas, kaardus, kõik õied selgelt nähtavad
223
Õisik tihe, ruljas, õied tihedalt puntras koos
224
224
Tõri (tupp lehe alusel) lidus karvadege, serval ripsmetega, tihedlt ümber varre
224
Tõri paljas, serval üksikute ripsmetega, lõdvalt ümber varre
225
Kroonlehed vähemalt alusel kokku kasvanud
226
226
Lehed ja varred täiesti paljad, õied pole sinised
227
226
Lehed ja/või vähemalt varred karvased (kui paljad, siis õied sinised)
229
227
Õied tipmise ühekülgse kobarana. Kroon sama pikk kui lai
227
Õied lehtede kaenaldes. Koon laiusest pikem
228
228
Vars kandiline. Õied üksikult, harva 2-kaupa
228
Vars ruljas. Õied 3-5-kaupa
229
Õied varte tippudes nuttidena
229
Õied pole nuttidena
230
230
Õied helesinised, kellukjad. Vili kupar
231
230
Õied pole kellukjad (kui on kellukjad, siis roosad). Vili pole kupar
233
231
Tupplehed palju lühemad kui pool õiekrooni putkeosa
231
Tupplehed ulatuvad pooleni õiekrooni putkeosast
232
232
Vars harunenud. Kroon 10-25 (35) mm pikk, lõhestunud pooleni pikkusest
232
Vars lihtne. Kroon 30-40 mm, lõhestunud 1/5-ni pikkusest
233
Krooni putkeosa kõverdunud
233
Krooni putkeosa sirge
234
234
Õied üle 1 cm läbimõõdus, pole helesinised kollase neeluga
235
234
Õied alla 1 cm läbimõõdus, helesinised, neel (keskosa) kollane
236
235
Alumised lehed ilmuvad palju enne õitsemist, õitseajal juurmist lehekodarikku pole
235
Esmalt moodustb õitsev vars, seejärel juurmiste lehtede kodarik
236
Tupp ühepikkuste sirgete, tipu poole suuntud lidus karvadega (luup!)
236
Tupp konksja tipuga karvadega või karvad kahesugused: mõned eemalehoiduvad, konksjatipulised, teised lühemad, peenemad, konksja tiputa
237
237
Mitmeaastane. Õied 5-10 mm läbimõõdus
237
Üheaastane. Õied kuni 5 mm läbimõõdus
238
238
Lehe alaküljel, eriti roodudel, konksjad karvad. Õisikuraag üles suunatud või harali karvadega
238
Lehtede alakülg konksjate karvadeta. Õisikuraagudel alati lidus karvad
239
Õied tume- kuni helekollased
240
239
Õied pole kollased
243
240
Kroonlehti 6. Tupp puudub
240
Kroonlehti 4 või 5. Tupp olemas
241
242
Tolmukaid palju rohkem kui 10
243
Õied sinised kuni roosad
244
244
Kroonlehed tipus sisse sämpunud
245
Vähemalt alumised lehed hambulised või hõlmised
246
246
Vili lineaalne, üle 5 korra laiusest pikem
246
Vili pole lineaalne, alla 3 korra laiusest pikem
247
247
Vili kolmnurkne, tipus 2-hõlmaline
1Lehed pole vastakud (vahelduvad, männases või kõik juurmised)22Lehed varrel sõlmekohtades männastena32Lehed pole männastena133Lehe serv selgelt hambuline
3Lehe serv pole hambuline44Varrel ainult 4 lehte ja üks õis. Vili lihakas
4Lehti rohkem kui 4, õisi palju. Vili kuiv55Kroonlehed vabad
6Lehed alla 1 cm laiad. Õied alla 1 cm läbimõõdus, kroonlehti 477Männases 4 lehte87Männases üle 4 lehe98Lehed ühe selge rooga
8Lehed 3 paralleelse rooga
9Krooni putkeosa pikem kui krooni hõlmad
9Krooni putkeosa palju lühem kui hõlmad1010Lehed tugevalt haakuvad allapoole suunatud ogakeste tõttu. Üheaastased
10Lehed pole haakuvad või ainult nõrgalt. Mitmeaastased1111Lehed ogatiputa. Kroon tassikujuline1211Lehed ogatipuga. Kroon pole tassikujuline
12Õied tavaliselt 3-5 mm läbimõõdus. Õisik tihe. Õieraod enamasti lühemad kui õite läbimõõt, ei ole viljaajal silmatorkavalt harali
12Õied 2-3 mm läbimõõdus. Õisik hõre. Õieraod valdavalt pikemad kui õite läbimõõt, viljaajal hoiduvad silmatorkavalt harali
13Taimed täiesti veesisesed või veepinnal ujuvate lehtedega1413Maismaataimed, või kui veetaimed, siis lehed pole ujuvad ja veest välja ulatuvad2314Lehe alus sirge, südajas või nooljas1514Lehe alus ümar või kitsenev rootsu suunas1715Lehed alla 10 cm läbimõõdus. Kroonlehti 3
15Lehed üle 10 cm läbimõõdus. Kroonlehti palju1616Õied valged. Leheroodude külgharud ühinevad omavahel, leheroots lapik või kolmekandiline
16Õied kollased. Leheroodude külgharud ei ühine omavahel, leheroots ruljas
17Taimede juured hõljuvad vabalt vees1817Taimed kinnituvad veekogu põhja2018Lehed vähemalt kahe juure ja 3-15 rooga
18Lehed ühe juure ja 1-3(5) sageli halvasti nähtava rooga1919Lehed 5-15 mm, täiesti veesisesed (välja arvatud õitseajal), läbipaistvad, tipul teravad ja hambulised
19Lehed 2-6 mm, veepinnal ujuvad, läbipaistmatud, tömbi tipuga, terveservalised
20Lehed selgelt sulgroodsed. Õied kroonlehtedega
20Lehed paralleelsete roodudega või rood halvasti näha. Õied kroonlehtedeta2121Õied ja viljad kerajate nuttidena
21Õied ja viljad pole kerajate nuttidena2222Ujulehed pikarootsulised, värvitu painduva liigendiga rootsu tipus
22Kõik lehed rootsutud, või kui lühirootsulised, siis ilma sellise liigendita
23Lehed kaetud pikkade punaste näärmekarvadega, mis püüavad ja seedivad putukaid2423Lehtedel selliseid karvu pole2524Lehed ümarad kuni neerjad
24Lehed selgelt laiusest pikemad
25Taim ainult ühe lehega, mis hoiab ümber eospead kandva varre
25Taimed teistsugused2626Taimed nõeljate kuni soomusjate lehtedega, paljunevad eostega2726Taimed teistsugused2927Eospesad lehtede kaenaldes. Varred tõusvad, jagunevad korduvalt kaheks võrdseks haruks
27Eospesad tipmiste eospeadena. Varrd roomavad, lühikeste külgharudega2828Lehetipp aheneb pikaks valgeks pehmeks karvaks. Eospead 2-3 kaupa varretaolistel kandjatel
28Lehed selliste karvadeta. Eospead varretaolise kandjata, kinnituvad ühekaupa otse varre tippu
29Õied kroonlehtedeta3029Õied kroonlehtedega13630Taimed piimmahlaga (NB! Piimmahl on mürgine, peske oma käed, kui mahla puutusite)
30Taimed piimmahlata3131Õied kahe tiheda üksteisele järgneva silinderja tõlvikuna, alumine, sametjas, koosneb emasõitest, ülemine isasõitest
31Õisikud teistsugused3232Kääbuspõõsad
32Rohttaimed3333Vähemalt alumised lehed rootsuga3433Kõik lehed rootsutud4534Lehed paralleelsete roodudega, kõik lehed juurmised3534Lehed pole paralleelsete roodudega, lehed olemas ka varrel3735Lehed harva üle 3 korra laiusest pikemad, ümarad kuni elliptilised3635Lehed laiusest palju pikemad, süstjad kuni lineaalsed
36Lehed paljad või ainult üksikute karvadega. Õisikud alusel sageli tühikutega. Tolmukaniidid kroonist pikemad, tolmukapead kollakad
36Lehed tihedalt karvased. Õisik ühtlane, tühikuteta. Tolmukaniidid kroonist 4-8 mm pikemad, tolmukapead helelillad
37Lehed sõrmroodsed3837Lehed sulgroodsed või ühe rooga3938Vars kolmnurkne. Õisik ümbritsetud rohekaskollaste kõrglehtedega. Varrelehti kuni 4
38Vars ruljas. Õisik pole selliste kõrglehtedega ümbritsetud. Varrelehti üle 4
39Vili pole tiivuline. Abilehed puuduvad või on vabad, pole vart ümbritsevaks kilejaks tupeks (tõrveks) kokku kasvanud
39Viljad tiivulised. Abilehed moodustavad kileja vart ümbritseva tupe (tõrve)4040Lehed nooljad või odajad, hapuka maitsega. Õied ühesoolised4140Lehe alus südajas, ümar või kiiljas, mitte kunagi nooljas või odajas, pole hapuka maitsega. Õied kahesoolised4341Lehed tavaliselt alla 2 cm laiad. Õiekattelehed seemnete pikkused (alla 1,5 mm)
41Lehed tavaliselt üle 2 cm laiad. Õiekattelehed seemnetest pikemad (üle 2 mm)4242Õisiku harud lihtsad, ei harune
42Õisiku harud harunevad korduvalt
43Vilju ümbritsevad kattelehed ümberringi hambulised
43Kattelehed terved või ainult alusel mõne hambaga4444Vähemalt üks vilja külg selge mõhnaga
44Viljad mõhnadeta
45Õied radiaalsümmeetrilised (vaadake tähelepanelikult õit või vilja tugeva luubiga)4645Õied pole radiaalsümmeetrilised5646Lehed vähemalt alusel pikkade valgete karvadega4746Lehed paljad või väga lühikeste karvadega5047Õied üksikult, pikaraolised, õieraod erineva pikkusega
47Õied 3- kuni mitmekaupa osaõisikutes, nuttide või kobaratena4848Õied valged
48Õied pruunid kuni mustad4949Hõredalt karvane, lühikeste võsunditega, puhmikuid ei mooduste. Emakakael pikem kui sigimik. Tolmukapea tolmukaniidist 2-6 korda pikem
49Tihedalt karvane, ilma võsunditeta, kasvab pisikeste puhmikutena. Emakakael umbes sigimiku pikkune. Tolmukapea tolmukaniidi pikkune või veidi lühem
50Lehed renjad, tipul pealmisel küljel hästimärgatava pooriga (luup!). Vili koosneb kolmest osast
50Lehed pole renjad, lehe tipul poor puudub. Vili on kupar5151Üheaastased väikesed taimed. Õied üksikult või 2(3)-kaupa
51Mitmeaastased tugevad taimed. Õied pole üksikult5252Varred lehistumata (varre alusel labata lehetuped). Õisik külgmine, näib asuvat umbes varre keskkohas, sest pikk püstine ruljas õisiku kandeleht tundub varre pikendusena5352Varred lehistunud. Õisik tipmine. Õisiku kandeleht suhteliselt lühike, allakäändunud, ei näi varre pikendusena5553Varred peenikesed (1 mm), hele-hallikasrohelised. Õisik varre keskosas või veidi allpool
53Varred 1,5-4 mm läbimõõdus. Õisik varre keskosast kõrgemal5454Vars peenem, vaoline, eriti allosas. Alumised labata tuped hele- kuni hallikaspruunid. Õisiku kandeleht puhetunud tupega. Õisikuraod väga lühikesed (ei ole nähtavad), õisik kerajas, tihe. Kupar tumepruun
54Vars tugev, sile. Alumised labata tuped punakaspruunid. Õisikuraod ebavõrdse pikkusega, õisik rohekaspruun, hõre, haraline. Kupar roostepruun
55Lehed rististe vaheseinteta (lõigake leht lõikudeks!)
55Leht rististe vaheseintega
56Varred seest säsikad (pole õõnsad), kolmnurksed kuni ümarad, ilma sõlmekohtadeta (CYPERACEAE - LÕIKHEINALISED)5756Varred alati seest õõnsad, alati ümarad, selgete sõlmekohtdega (POACEAE - KÕRRELISED)9257Õisik pikkade, valgete siidjate õiekattekarvadega5857Õisik pole valgete siidjate karvadega (õiekattekarvad puuduvad või on väga lühiksed)6058Pähikuid 1, rootsutu, püstine, lehetaolise kõrgleheta
58Pähikuid varrel mitu, rootsulised, rootsu juures 1-3 lehetaolist kõrglehte5959Pähikuraod siledad. Varred keskosas ümarad. Tolmukad 2,5-5 mm pikad
59Pähikuraod karedad. Varred keskosas kolmekandilised. Tolmukapead 1,5-2 mm pikad
60Õied kahesoolised, emakate ja tolmukatega (luup!). NB! See on raskesti jälgitav tunnus. Kui jääte hätta, vaadake üle siin välja tulevate liikide pildid ja otsustage pildi järgi6160Õied ühesoolised, tolmukate või emakatega6261Õisik külgmine, varretaoline kõrgleht ulatub üle pähikute
61Õisik tipmine
62Varre tipus 1 pähik6362Varrel pähikuid rohkem kui üks6463Taimed roomava risoomiga, ei moodusta puhmikuid
63Taimed ilma roomava risoomita, tihedapuhmikulised
64Pähikud väliselt üksteisega sarnased, tipmine tavaliselt vähemalt osaliselt emasõitega6564Pähikud välimuselt erinevad: ülemised ainult isasõitega, alumised ainult emasõitega7665Vähemalt alumised pähikud asuvad varrel hõredalt6665Kõik pähikud on varrel tihedalt koos7266Põisikuid emaspähikus kuni 3
66Põisikuid emaspähikus rohkem kui 36767Alumise emaspähiku kandeleht õisikust palju pikem
67Alumise emaspähiku kandeleht õisikust lühem6868Põisikud püstised, lühikese nokaga6968Põisikud laiuvad või rõhtsad, ilma nokata või pika nokaga7069Pähikud ümarmunajad, u. 5 mm pikad. Põisiku nokk pikalt lõhestunud, valge triibuga
69Pähikud üle 5 mm pikad. Põisiku nokk veidi lõhestunud, ilma valge triibuta
70Pähikud laiusest pikemad
70Pähikud ümarad7171Põisiku nokk moodustab ½ põisiku alumise osa pikkusest. Lehed jäigad, tumerohelised, renjad. Põisiku katteleht helepruun
71Põisikud nokata. Lehed pehmed, puhasrohelised, lamedad. Põisiku kandeleht valge, kilejas
72Taimed pika risoomiga. Pähikutega varred kasvavad tavaliselt ridadena7372Taimed pika risoomita. Pähikuid kandvad varred ei kasva ridadena7473Kuivade kasvukohtade taimed. Õisik üle 1,2 cm pikk. Varred ülaosas karedad
73Niiskete kasvukohtade taimed. Õisik 0,6-1 cm pikk. Vars sile
74Põisikud alla 3 mm pikad7574Põisikud üle 3 mm pikad
75Õisik tihe, ei ole harunenud. Alumised lehetuped mustade kiududeta. Kasvab murusalt, ei moodusta mättaid
75Õisik vähemalt alusel harunenud. Alumised lehetuped ohtrate mustade lihtkiududega. Kasvab kõrgete mätastena
76Emakakaelu 2. Põisikud tavaliselt enam-vähem kaksikkumerad7776Emakakaelu 3. Põisikud 3-nurkse või rulja ristlõikega7977Mätta või tiheda kogumikuna kasvavsd roomava risoomita taimed
77Taimed roomava risoomiga, mättaid ei moodusta7878Lehed 1-3(5) mm laiad, kuivades sisserulluvate servadega. Isaspäikuid 1
78Lehed (3)5-10 mm laiad, servad rulluvad kuivades väljapoole. Isaspähikuid 2-4
79Põisikud vähemalt osaliselt karvased (luup!)8079Põisikud paljad, karvad vahel noka servades8480Põisikud selgelt kaheharulise üle 5 mm pika nokaga8180Põisikud ilma nokata või lühikese, alla 0,5 mm pikkuse koonilise teraviku või nõrgalt kaheharulise nokaga8281Lehed karvased vähemalt tuppedel. Põisikud pehmekarvased
81Lehed paljad. Põisikud tihedalt viltkarvased
82Taimed moodustavad tihedaid mättaid, roomavad risoomid puuduvad8382Taimed tihedaid mättaid ei moodusta, roomavad risoomid olemas
83Põisikud 2-3 mm pikad, vähemalt 1,5 korda nii pikad kui põisiku kattelehed
83Põisikud 3-4,5 mm pikad, enam-vähem kattelehtede pikkused
84Vähemalt alumine pähik rippuv8584Pähikud pole rippuvad8785Isaspähikuid 2 või rohkem
85Isaspähikuid 18686Emaspähikud 5-12 mm pikad. Märgade kasvukohtade taimed
87Lehetuped või lehed või varred karvased
87Lehetuped, lehed ja varred paljad8888Alumine kandeleht ei ümbritse vart8988Alumine kandeleht 2-10 mm ulatuses ümber varre9089Põisiku nokk 0,5 mm pikk, nõrgalt kaheharuline
89Põisiku nokk kaheharuline, vähemalt 0,75 mm pikk
90Murusalt või väga hõredate puhmikutena kasvav pikarisoomilised taimed9190Tihedate puhmikutena kasvavad taimed, roomav risoom puudub või väga lühike
91Alumine kandeleht vart tihedalt ümbritseva tupega. Lehed hallikad. Põisik peaaegu nokata või järsult 0,5 mm pikkuseks nokaks ahenev
91Alumine kandeleht vart lõdvalt ümbritseva tupega. Lehed kollakas- kuni tumeroheliesed. Põisik aheneb aeglaselt 0,5-1 cm pikkuseks nokaks
92Õisik täha sarnane, süstjas kuni ovaalne9392Õisik harunenud pööris10193Pähikud oheteta9493Pähikud ohetega9594Pähikud kahesugused: sisemine pähik viljuv, lapik, koosneb 3-5 normaalsest õiest, välimine on steriilne, koosneb kitsaspiklikest jäikadest libledest ja sõkaldest
94Pähikud pole kahesugused
95Tähk ühekülgne, pähikud kahe reana varre ühel küljel
95Tähk pole ühekülgne9696Pähikud ümber kogu varre9796Pähikud varre vastaskülgedel9997Tähk munajas
97Tähk ruljas9898Mõlemad libled ohtega. Tolmukapead sinised
98Libled oheteta (ohted välissõkaldel). Tolmukapead kollased kuni oranžid
99Pähikud hoiduvad vastu vart. Libled enam-vähem ühepikkused10099Pähikud kaarduvad varrest eemale. Libled väga erineva pikkusega
100Hõredapuhmikuline, ilma risoomita taim. Ohe üle 5 mm pikk
100Pikavõsundiline taim, ei moodusta mättaid. Ohe alla 5 mm pikk
101Taimed väiksemad, ei meenuta pilliroogu, vars peenem102102Pähikud ohetega103102Pähikud oheteta114103Pähikud ühe õiega104103Pähikud 2 või rohkema õiega107104Ohe põlvjas. Välissõkla alusel karvad (luup!)
104Ohe sirge. Välissõkla alusel karvu pole105105Lehed 10-20 mm laiad. Välissõklad rohtsed
105Lehed alla 10 mm laiad. Välissõklad kilejad või õlgjad106106Pikkade roomavate võsunditega, puhmaid ei moodusta. Sisesõkal 2/5 välissõkla pikkusest
106Puhmastena kasvav taim, ilma võsunditeta või lühikeste võsunditega (mõnikord ka maa-aluste risoomidega). Sisesõkal vähem kui 1/5 välissõkla pikkusest
107Pähikud 2 õiega108107Pähikus rohkem kui 2 õit110108Libled 2 korda õitest pikemad
108Libled õite pikkused või veidi pikemad109109Lehed 2-5 mm laiad, lamedad või vahel kokkurullunud. Ohe sirge
109Lehed niitjad, alla 1 mm laiad, tihedalt kokkurullunud. Ohe teravalt põvjas
110Ohe kaarjas või põlvjas
110Ohe sirge111111Õisik tihe, sagaraline, enam-vähem ühekülgne pööris
111Õisik hõre, pole ühekülgne112112Laiemad lehed vähemalt 8 mm laiad. Ohe üle 1 cm pikk
112Laiemad lehed alla 8 mm laiad. Ohe alla 1 cm pikk113113Lehed üle 0,7 mm laiad, siledad. Keeleke lühike, kõrvakesteta (luup!)
113Lehed alla 0,7 mm laiad, karedad. Keeleke kõrvakestega
114Keelekese asemel karvaring
114Keeleke olemas, kilejas115115Pähikud 1-õielised116115Pähikud 2 või rohkemaõielised123116Pähikud tavaliselt üle 4 mm pikad, välissõkla alusel pika karvatutiga117116Pähikud alla 4 mm pikad, ilma välissõkalt ümbritsevate karvadeta120117Pähikus välimiste liblede paar 5 mm pikk, sisemised palju lühemad (1,5 mm), harjasjad
117Pähikus liblesid üks paar118118Sõklad karedad, pikemad kui ümbritsevad karvad (luup!)
118Sõklad siledad, pole ümbritsevatest karvadest pikemad119119Keeleke 8 (10) mm. Vars ei harune. Välissõklad 3 rooga (binokulaar!). Libled kitsaslantsetjad, pikalt ahenevad
119Keeleke 1-3 mm. Varred harunevad alates suvest. Välissõklad 5 rooga (vahel eabaselgelt). Libled lantsetjad
120Välissõklad terava tipuga, peale viljumist kõvad ja läikivad
120Välissõklad tömbi või sirge tipuga, pole peale viljumist kõvad121121Mitteõitsvatel võrsetel keeleke laiusest lühem
121Mitteõitsvatel võrsetel keeleke laiusest pikem122122Risoomid rohkem kui 3 soomusja lehega. Lehed 5-10 mm laiad. Õisik lai ka peale õitsemist, 10-20 cm pikk, rõhtsate harudega
122Risoomid puuduvad või lühikesed, ilma soomusjate lehtedeta. Lehed 3-7 mm laiad. Õisik tõmbub peale õitsemist kokku, 5-15 cm pikk, harud püstised
124Pähikus 2 või rohkem õit, õisik haruneb
125Pähikud pole südajad ega rippuvad126126Libled peaaegu pähiku pikkused. Pähikus keskel üks kahesooline õis ja servas 2 isasõit
126Libled pähikust oluliselt lühemad. Pähikus ainult kahesoolised õied127127Pähikud üle 2-3 korra laiusest pikemad, tavaliselt rohkem kui 5 õiega ja üle 4 mm pikad. Alumine välissõkal ilma andruta (luup!)128127Pähikud munajad, mitte üle 2-3 korra laiusest pikemad, 4-5 (6) õiega, tavaliselt alla 4 mm pikad. Alumine välissõkal andruga132128Välissõkal ja libled teravad129128Välissõkal ja libled tömbid või sirged130129Lehed pealt enam-vähem siledad. Kõrvakesed paljad. Pöörise alumises sõlmekohas 2 haru, üks 1-3, teine 4-5 pähikuga
129Lehed pealt selgelt karedad. Kõrvakesed karvased. Pööriseharusid alumises sõlmes 2-3, igaüks 5-15 pähikuga
130Pähikud 8-30 (40) mm pikad, 6-16 õiega. Varred püstised, lehetupp silinderjas131130Pähikud 2-10 mm pikad, 3-11 õiega. Varred alusel tõusvad või lamavad, alumised lehetuped lapikud
131Õisiku harud hoiduvad varrest eemale, alumised 2-4-kaupa, pähikuid harudel 8-15. Välissõkal 3,5-5 mm pikk
131Õisikuharud hoiduvad vastu vart, alumised üksikult või paarikaupa, pähikuid harudel 3-4. Välissõkal 5,5-7,5 mm pikk
132Üheaastased tallatud kasvukohtade taimed. Välissaõkal roodudel ja servas ripskarvane
132Mitmeaastased taimed. Välissõkla rood krobelised või karvased ainult alaosas133133Varred tugevalt lapikud kas ülaosas või alaosas
133Vars ruljas, pole lapik134134Keeleke üle 1 mm pikk, terav
134Keeleke puudub või alla 1 mm pikk135135Risoome pole. Kõik võrsed viljuvad. Pähikud alla 4 mm pikad
135Risoomidega, nii õitsvate kui mitteõitsvate võsudega. Pähikud u. 4 mm pikad
136Lihakate lehtedega taimed
136Lehed õhukesed, pole lihakad137137Õied üldkatisega ümbritsetud korvõisikutes138137Õied pole üldkatisega ümbritsetud korvõisikutes157138Kõik õied keele taolised (keelõied, asümmeetrilised)139138Putkõied olemas, keelõied puuduvad või on ainult korvõisiku servas145139Lehed selgelt paralleelsete roodudega
139Leherood pole paralleelsed ega halvasti nähtavad140140Õitsvad varred lehtedeta (kõik lehed juurmised)141140Õitsvad varred lehtedega144141Leheserv terve. Roomavate võsunditega taimed
141Leheserv hambuline. Roomavate võsunditeta taimed142142Korvõisikud üksikult harunemata varte tippudes143142Õisikud pole üksikult, varred harunevad
143Õitsvad varred karvased või peaaegu paljad, pole siledad ega seest õõnsad. Seemnise lendkarvad (pappus) sulgjad (vaadake keskmisi seemniseid)
143Õitsvad varred paljad, siledad, seest õõnsad. Seemnise lendkarvad (pappus) harunemata (luup!)
144Õied sinised
144Õied kollased
145Taime lehed ja/või varred ogalised146145Taimed pole ogalised147146Vars ei harune või haruneb vähe, õisikuid 1-3. Lehed pealt rohelised, alt valgeviltjad
146Varred ülaosas harunenud, paljude õisikutega. Lehed mõlemalt poolt rohelised
147Kõik õied korvõisikus erekollased kuni kahvatukollased148147Vähemalt mõned õied pole kollased151148Õied ilmuvad enne lehti. Lehed südaja alusega, pealt tumerohelised, alt valgeviltjad
148Õied ilmuvad peale lehti. Lehed teistsugused149149Lehed ja varred hallikarvased. Keelõied puuduvad või alla 5 mm pikad150149Taimed pole hallikarvased. Keelõied olemas, üle 5 mm pikad
150Varred 5-20 cm pikad. Õisikud 3-20-kaupa nutitaolistes liitõisikutes varte ja varreharude tippudes. Niiskel savi- ja turbapinnasel
150Varred 20-50 (70) cm pikad. Õisikud pikas kitsas liitõisikus, mis moodustab vähemalt 1/3 taime pikkusest. Liivastel aladel
151Lehed sirge kuni südaja alusega
151Lehed rootsu suunas aheneva alusega152152Vähemalt mõned õied õisikus valged153152Vähemalt õisiku servmised õied sinised kuni roosad, valgeid õisi pole154153Õisikud üle 3 cm läbimõõdus
153Õisikud alla 3 cm läbimõõdus
154Kõik õied sinised
154Vähemalt servmised õied roosad155155Taimed pikkade roomavate võsunditega, tavaliselt alla 30 cm kõrged
155Taimed roomavate võsunditeta, tavaliselt üle 30 cm kõrged156156Üldkatise lehed kilejad, enam-vähem terved
156Üldkatise lehed sügavalt sulgjalt narmastunud
157Õied sarikatena158157Õied pole sarikatena160158Lehed lõhnavad muljumisel tugevalt küüslaugu järgi
158Lehed ei lõhna küüslaugu järgi159159Õied kollased
159Õied pole kollased
160Õied tiheda tõlvõisikuna, mida ümbritseb suur kandeleht161160Õied teistsugused162161Lehed lineaalsed
161Lehed südajad
162Õied bilateraalsümmeetrilised163162Õied radiaalsümmeetrilised185163Leheserv hambuline kuni hõlmine164163Leheserv terve (või lehed õitseajal puuduvad)171164Lehed rootsutud või peaaegu rootsutud
164Lehed selgelt rootsulised165165Kroonlehed alusel kokku kasvanud166165Kroonlehed vabad167166Õied 6-18 mm pikad. Kannus sirge. Viljad pole rippuvad
166Õied 20-35 mm pikad. Kannus kõver. Viljad rippuvad
167Õied osaliselt kollased, kahe- kuni kolmevärvilised. Külgmised kroonlehed suunatud ülespoole
167Õied valged, sinised või lillad. Külgmised kroonlehed suunatud allapoole168168Lehistunud õitsvat vart ei ole, lehed ainult juurmise rosetina (vahel esinevad roomavad võsundid)169168Lehistunud õitsev vars olemas170169Lehti 3 või 4. Kandelehekesed kinnituvad õierao keskele
169Lehti 2. Kandelehekesed õierao ülemises kolmandikus
170Juurmist leherosetti pole. Lehed tavaliselt laiusest pikemad
170Juurmine leherosett olemas. Lehed tavaliselt võrdse pikkuse ja laiusega
171Kroonlehed alusel kokku kasvanud172171Kroonlehed vabad174172Lehed kaetud torkavate karvakestega
172Lehed paljad või hõredate pehmete karvadega173173Õie kandeleht õieraost u. kaks korda pikem. Õied purpurvioletsed
173Õie kandeleht u. õierao pikkune. Õied sinised
174Õied ilma kannuseta175174Õied kannusega179175Huul kollane, suur, puhetunud, sussitaoline
175Huul pole kollane, puhetunud ega sussitaoline176176Vähemalt huul põhiliselt valge177176Ükski õiekatteleht pole valge178177Välimised õiekattelehed roosad kuni lillad
177Kõik õiekattelehed valged
178Huul ülespoole suunatud
178Huul allapoole suunatud
179Õied valged või rohekasvalged180179Õied pole valged181180Õied lõhnavad. Kannus niitjas, aheneva tipuga, 1,5 korda sigimikust pikem. Tolmukad paralleelsed
180Õied peaaegu lõhnatud. Kannus tipus veidi jämedam, u. kaks korda sigimikust pikem. Tolmukad alt laialihoiduvad
181Kannus üle 10 mm pikk ja u. 1 mm paks
181Kannus kas alla 10 mm pikk või üle 1 mm paks182182Külgmised välimised õiekattelehed liibuvad. Vars seest säsikas183182Külgmised välimised õiekattelehed püstised. Vars seest õõnes184183Huule keskmine hõlm sama lai kui külgmised
183Huule keskmine hõlm palju kitsam kui külgmised
184Alumised lehed mitte rohkem kui 4 korda laiusest pikemad, elliptilised, üleni ühelaiused
184Alumised lehed üle 4 korra laiusest pikemad, süstjad, aluse suunas rohkem või vähem ahenevad
185Vähemalt alumised lehed sirge, südaja või noolja alusega186185Kõik lehed ümara või aheneva alusega202186Varred väga pikad ja väänduvad või ronivad187186Varred pole väänduvad ega ronivad189187Õied vähemalt 2 cm läbimõõdus, kellukjad. Lehe alus või leheroots ilma vart ümbritseva kileja tupeta188187Õied alla 2 cm läbimõõdus, pole kellukjad. Lehe alus või leheroots kileja tupega, mis ümbritseb vart
188Õied üle 3 cm pikad. Tuppe ümbritseb kaks tupplehtedest suuremat kandelehte
188Õied alla 3 cm pikad. Kandelehed väikesed, ei ümbritse tuppe, asuvad õierao keskosas
189Lehed selgelt hõlmised, üle 3 cm laiad190189Lehed pole hõlmised, kui nõrgalt hõlmised, siis alla 3 cm laiad191190Leheserv sile, terve. Kroonlehti üle 5
190Leheserv hambuline. Kroonlehti 5
191Õitsvad varred lehtedeta (vahel väikeste kandelehekestega), tavalised lehed kõik varre alusel juurmise rosetina
191Õitsvad varred lehistunud192192Lehti 2 (harva 1), paralleelsete roodudega
192Lehti rohkem kui 2, pole paralleelsete roodudega193193Lehe alus või leheroots kileja vart ümbritseva tupega
193Lehe alus ja leheroots kileja tupeta194194Kroonlehed vähemalt alusel kokku kasvanud195194Kroonlehed täiesti vabad199195Õied tume- kuni helekollased
195Õied pole kollased196196Kroonlehti 5 (kroon 5 hõlmaga)197196Kroonlehti 4198197Õied varre tipus nuttidena
197Õied pole nuttidena
198Õieraag kõrvalolevast lehest 2-5 korda pikem, peenike, näärmekarvadega. Emakakael 3,5-4 mm pikk
198Õieraag kõrvalolevast lehest 2 korda pikem, näärmekarvadeta. Emakakael alla 3 mm pikk
199Tupp puudub
199Tupp olemas200200Juurmised lehed ümarneerjad, hõlmadeta, 12-16 cm laiad, serv hambuline, alus südajas
200Juurmised lehed ümarad, hõlmised või sügavate sisselõigetega, väiksemad, alus nõrgalt südajas või sirge201201Juurmisi lehti tavaliselt 2-3. Varrelehed hambulised ja sageli hõlmised
201Juurmisi lehti 5 või rohkem. Varrelehtede segmendid terveservalised
202Lehed okkataolised, igihaljad, kinnituvad varrele männastena
202Lehed pole okkataolised, ei kinnitu männastena203203Õitsvad varred lehtedeta (vahel väikeste kandelehekestega), kõik lehed varre alusel juurmise kodarikuna204203Õitsvad varred lehistunud213204Õied rootsutud, ruljate tähkõisikute või ümarate nuttidena205204Õied rootsulised, üksikult või õisikutena207205Lehed harva üle 3 korra laiusest pikemad, munajad kuni elliptilised206205Lehed laiusest palju pikemad, süstjad kuni lineaalsed
208Lehed üle 1 cm laiad. Kroonlehti 6, vähemalt alusel kokku kasvanud
209Õied üksikult
209Õied pole üksikult210210Lehed paralleelsete roodudega. Kroonlehti 3
210Lehed pole paralleelsete roodudega. Kroonlehti 5211211Õisik ühekülgne
211Õisik pole ühekülgne212212Tolmukad emaka kõrval, emakakael ulatub õiest pikalt välja
212Tolmukad ümber emaka, emakakael ei ulatu või ulatub õiest väga vähe välja
213Kääbuspõõsad214213Rohtsed taimed221214Lehed pealt rohelised, alt kas hõbevalkjad või pruunikate roostetäppidega. Vili kuiv215214Lehed pole alt valkjad ega roostetäppidega. Vili lihakas216215Lehed üle 5 korra laiusest pikemad, alt valkjad
215Lehed alla 5 korra laiusest pikemad, pruunikte roostetäppidega
216Leheserv peenehambaline
216Leheserv terve217217Varred peenikesed, niitjad, roomavad. Lehed kuni 8 mm pikad218217Varred pole niitjad. Lehed üle 8 mm pikad219218Õieraod paljad. Lehed alla 3 mm laiad
218Õieraod karvased. Lehed üle 3 mm laiad
219Lehed suvehaljad, õhukesed. Valminud vili sinine
219Lehed igihaljad, nahkjad. Valminud vili punane220220Lehed pealt tuhmid, mõlemal pinnal silmatorkava võrkroodumisega
220Lehed pealt läikivad, alt paljude kollakate näärmetäppidega
221Lehe või lehrootsu alus kileja vart ümbritseva tupega (tõrvega)222221Lehe ja leherootsu alus kileja tupeta225222Õied lehekaenaldes
222Õied tähkõisikuna223223Õisik lõtv, kitsas, kaardus, kõik õied selgelt nähtavad
224Tõri paljas, serval üksikute ripsmetega, lõdvalt ümber varre
225Kroonlehed vähemalt alusel kokku kasvanud226225Kroonlehed vabad239226Lehed ja varred täiesti paljad, õied pole sinised227226Lehed ja/või vähemalt varred karvased (kui paljad, siis õied sinised)229227Õied tipmise ühekülgse kobarana. Kroon sama pikk kui lai
228Vars ruljas. Õied 3-5-kaupa
229Õied varte tippudes nuttidena
232Vars lihtne. Kroon 30-40 mm, lõhestunud 1/5-ni pikkusest
233Krooni putkeosa kõverdunud
233Krooni putkeosa sirge234234Õied üle 1 cm läbimõõdus, pole helesinised kollase neeluga235234Õied alla 1 cm läbimõõdus, helesinised, neel (keskosa) kollane236235Alumised lehed ilmuvad palju enne õitsemist, õitseajal juurmist lehekodarikku pole
235Esmalt moodustb õitsev vars, seejärel juurmiste lehtede kodarik
236Tupp ühepikkuste sirgete, tipu poole suuntud lidus karvadega (luup!)
236Tupp konksja tipuga karvadega või karvad kahesugused: mõned eemalehoiduvad, konksjatipulised, teised lühemad, peenemad, konksja tiputa237237Mitmeaastane. Õied 5-10 mm läbimõõdus
237Üheaastane. Õied kuni 5 mm läbimõõdus238238Lehe alaküljel, eriti roodudel, konksjad karvad. Õisikuraag üles suunatud või harali karvadega
238Lehtede alakülg konksjate karvadeta. Õisikuraagudel alati lidus karvad
239Õied tume- kuni helekollased240239Õied pole kollased243240Kroonlehti 6. Tupp puudub
240Kroonlehti 4 või 5. Tupp olemas241241Kroonlehti 5242241Kroonlehti 4
242Tolmukaid 10
242Tolmukaid palju rohkem kui 10
243Õied sinised kuni roosad244243Õied valged245244Kroonlehed terved
244Kroonlehed tipus sisse sämpunud
245Lehe serv terve
245Vähemalt alumised lehed hambulised või hõlmised246246Vili lineaalne, üle 5 korra laiusest pikem
246Vili pole lineaalne, alla 3 korra laiusest pikem247247Vili kolmnurkne, tipus 2-hõlmaline
247Vili pole kolmnurkne
