1
Puud või üle 50 cm kõrgused põõsad
2
1
Rohttaimed või väikesed põõsad (kuni 50 cm kõrged)
85
2
Lehed nõeljad (okkad) või soomusekujulised
3
2
Lehed tavalised, pole nõeljad ega soomusekujulised
15
3
Õied roosad, kroonlehtedega. Taimed kuni 80 cm kõrged
3
Õied kroonlehtedeta. Taimed üle 80 cm kõrged
4
4
Lehed soomusekujulised
5
4
Lehed nõeljad (okkad)
6
5
Võrsed püstised. Okste harud kõik enam-vähem ühes tasapinnas. Viljad (käbid) piklikud
5
Võrsed lamavad. Okste harud hoiavad igas suunas harali. Viljad (“kadakamarjad”) ümarad
6
Põõsad, kuni 3 m kõrged
7
6
Puud, täiskasvanult üle 3 m kõrged
8
7
Okkad üle 4 cm pikad. Viljadeks pruunid puitunud käbid
7
Okkad kuni 4 cm pikad. Vili valminult sinine, ümar ja lihakas
8
Okkad 2-5-kaupa või suuremate kimpudena väikestel lühivõrstel
9
9
Okkad suuremate kimpudena väikestel lühivõrsetel
10
10
Käbi seemnesoomused sirged, väljast paljad. Kattesoomused ulatuvad seemnesoomuste vahelt välja
10
Käbi seemnesoomused tipus veidi kõverdunud, väljast udemelised. Kattesoomused ei ulatu seemnesoomuste vahelt välja
11
Okkad pole lamedad, kinnituvad okstele hajusalt
12
11
Okkad lamedad, kinnituvad okstele kahe vastaku reana
13
12
Okkad teravatipulised, torkavad, kuni 2 cm pikad
12
Okkad tömbid, pole torkavad, kuni 1,5 cm pikad
13
Okaste pealmisel küljel 1 või 2 heledat triipu
13
Okaste ülemised küljed heledate triipudeta
14
14
Pungad munajad kuni koonilised. Käbid väljaulatuvate kattesoomusteta
14
Pungad värtnakujulised. Käbide kattesoomused 3-hõlmalised, ulatuvad seemnesoomuste vahelt välja
15
Lehed vahelduvad või männases
33
16
Lihtlehed, selgete hõlmadega
17
16
Liitlehed või terved (ilma sisselõigeteta) lihtlehed
18
17
Lehed üldkujult selgelt viisnurksed
17
Lehed pole üldkujult viisnurksed
19
Lehekesi rohkem kui kolm
20
21
Lehed erilise lõhnata. Viljad kuivad, tiivulised
22
21
Lehed hõõrumisel ebameeldiva lõhnaga. Viljad lihakad
23
23
Vili must. Õied valged, vihmavarjutaolises kännasõisikus. Okste säsi valge
23
Viljad punased. Rohekaskollased õied munajas pöörisõisikus. Okste säsi pruunikas
24
Leht alusel sirge kuni südajas
24
Leht aheneb aluse suunas
25
25
Oksad ei lõpe astlaga
26
27
Õied valged, üle 1 cm läbimõõdus. Lehe aluselt algab vähemalt kolm pearoodu. Tolmukaid üle 5
27
Õied pole valged, alla 8 mm läbimõõdus. Lehed ühe aluselt algava pearooga. Tolmukaid kõige rohkem 5
28
Õied ja viljad kahekaupa lehekaenaldes (mõnel juhul võib kahest alusel kokkukasvanud õiest moodustuda üks mari)
29
28
Õied ja viljad pole kahekaupa lehekaenaldes vaid kobarate või pööristena
31
29
Õied korrapärased (radiaalsümmeetrilised). Viljad valged
29
Õied ebakorrapärased (bilateraalsümmetrilised). Viljad pole valged
30
30
Lehed tömbid. Viljad sinised
30
Lehed terava tipuga. Viljad punased
31
Õied lillad. Viljad kuivad
31
Õied valged. Viljad lihakad
32
32
Lehed mõlemalt küljelt rohelised, alt veidi heledamad, 4-5 paari külgroodudega. Vili tume
32
Lehed pealt rohelised, alt sinakasrohelised, 5-8 paari külgroodudega. Vili valge
34
Lehekesi rohkem kui 3
35
35
Lehe tipus pole üksikut lehekest (paarissulgjas leht)
35
Lehe tipus üksik leheke (paaritusulgjas leht)
36
36
Lehed hõõrumisel tugeva aromaatse lõhnaga. Vili ovaalne, kõva, kuni 5 cm läbimõõdus, seeme nagu kreeka pähkel
36
Lehed erilise lõhnata. Viljad kuivad või lihakad, seeme pole kreeka pähkli moodi
37
37
Lehed kaheli- või kolmelisulgjad
39
Õied alla 2 cm läbimõõdus. Vili mahlane, koosneb väikestest osadest (koguluuvili)
39
Õied üle 2 cm läbimõõdus. Vili pole mahlane, ei koosne osadest
40
40
Õied valged. Viljad mustad
40
Õied roosad. Viljad oranžid või punased
41
Lehed terved, hõlmadeta
49
42
Taimed ogaliste varte või astlaga lõpevate okstega
43
43
Lehed sulgroodsed, aluse suunas ahenevad. Viljad punased
43
Lehed sulgroodsed, alusel ümarad. Viljad kollakad või punakad
45
Väikesed põõsad, tavaliselt vähem kui 2 m kõrged
45
Puud või üle 2 m kõrgused põõsad
46
Vili must. Taim tihedalt kaetud kollakate näärmetäppidega
46
Vili punane. Näärmetäpid puuduvad või esinevad mõned üksikud
47
47
Lehed väikesed, 2-3 cm pikad. Õisikud püstised. Õied ühesoolised
47
Lehed tavaliselt üle 4 cm pikad. Õisikud rippuvad. Õied kahesoolised
48
48
Lehed paljad või alaküljel hõredalt karvased, lehehõlmad teravad, ulatuvad poole lehelaba sügavuseni. Õieraod paljad
48
Lehed alt karvased, lehehõlmad tömbid, ulatuvad 1/3 lehelaba sügavuseni. Õieraod karvased
49
Lehed üldkujult kolmnurksed, rombjad või viisnurksed
50
49
Lehed munajad või lantsetjad
53
51
Lehed alaküljelt palju heledamad. Koor valge, paberjas. Viljad pisikesed tiivulised pähklikesed, rippuvates urbades
52
51
Lehed pole alaküljelt heledamad. Koor pole valge, paberjas. Viljad teistsugused, koondunud kuprataolisteks moodustisteks
52
Noored võrsed paljad, näsakestega, rippuvad. Lehehambad tipus kõverdunud. Vilja tiivad pähklikesest 2-3 korda laiemad
52
Noored võrsed pehmekarvased, näsakesteta, pole rippuvad. Lehehambad pole tipus kõverdunud. Vilja tiivad pählikesest 1-1,5 korda laiemad
53
Lehed südaja alusega
54
53
Lehed aluse suunas ahenevad
57
54
Õied kroonlehtedeta, ühesugulised, isas- ja emasõisikutes. Vili (pähkel) rohtse pesa (lüdi) sees
54
Õied kroonlehtedega, kahesoolised. Vilja ei ümbritse rohtne pesa
55
55
Lehed pealt läikivad. Kroonlehed valged. Vili lihakas
55
Kroonlehed pole valged. Viljad kuivad
56
56
Lehtede alaküljel roodude nurkades roostepruunid karvatutid. Viljad ebaselgete soontega
56
Lehtede alaküljel roodude nurkades valged karvatutid. Viljad 5 selge pikisoonega
58
Kroonlehed erekollased. Võrsed üleni astlalised. Õied ja viljad rippuvates kobarates
58
Kroonlehed pole kollased. Astlad ainult okste tippudes. Õied ja viljad pole rippuvates kobarates
59
Lehed rohkem kui 4 korda laiusest pikemad
60
59
Lehed vähem kui 4 korda laiusest pikemad
63
60
Lehe rood ei moodusta selget võrgustikku. Õied kroonlehtedega
61
60
Lehe rood moodustavad selge võrgustiku. Õied kroonlehtedeta
61
Lehed suvehaljad, pehmed. Õied lillad, puhkevad enne lehtimist. Viljad lihakad
61
Lehed igihaljad, jäigad. Õied valged. Viljad kuivad
62
62
Õied ja viljad pikkades lehistunud õisikutes. Kroonlehed kokkukasvanud
62
Õied ja viljad tipmistes kerajates õisikutes. Kroonlehed vabad
63
Leherood moodustavad selge võrgustiku. Taimed ühesuguliste õitega, mis on koondunud isas- ja emasurbadesse. Vili kupar (pajud)
64
63
Leherood ei moodusta selget võrku. Taimed teistsuguste tunnustega
68
64
Lehed pealt läikivad
67
65
2-4 aastaste okste koorealune puit sile (eemaldage oksalt veidi koort)
65
2-4 aastaste okste koorealune puit rõõnetega
66
66
Madal põõsas (kuni 1,5 m kõrge). Lehed 2-4(6) cm pikad, hambad leheservaga risti. Abilehed püsivad
66
Puu või kõrge põõsas (kuni 6 m). Lehed 5-12(15) cm pikad, tipu poole suunatud hammastega. Abilehed varisevad varakult
67
Noored võrsed tihedalt peenekarvased
67
Noored võrsed paljad või üksikute hõredate karvadega
68
Lehed valge- kuni hallikarvased vähemalt alaküljel
69
68
Lehed mõlemalt poolt rohelised
70
69
Leheserv terve. Väikesed põõsad, tavaliselt alla 1 m kõrged. Lehed kuni 4 cm pikad
69
Leheserv hambuline . Puud või üle 1m kõrgused põõsad. Lehed tavaliselt pikemad kui 4 cm
71
Puu. Leheserv karvane. Õied kroonlehtedeta. Vili kuiv
71
Põõsas. Leheserv pole karvane. Õied kroonlehtedega. Vili lihakas
72
Leht alusel ebasümmeetriline
73
72
Leht alusel sümmeetriline
74
73
Õied ja viljad 1-2 cm pikkustel rootsudel. Viljade servad karvased
73
Õied ja viljad peaaegu rootsutud. Viljade servad pole karvased
74
Väikesed põõsad, alla 2 m kõrged
75
74
Puud või üle 2 m kõrged põõsad
76
75
Lehed kuni 3 cm pikad. Õied kroonlehtedeta
75
Lehed pikemad kui 3 cm. Õied kroonlehtedega
76
Õied kroonlehtedeta. Vili kuiv. Lehtede külgrood enamvähem paralleelsed, lõpevad lehe servas
77
76
Õied kroonlehtedega. Vili lihakas. Lehtede külgrood ühinevad omavahel, tavaliselt ei ulatu servani
80
77
Lehed vähemalt 2,5 korda laiusest pikemad. Viljad tiivulised
77
Lehed kuni 2 korda laiusest pikemad. Viljad tiibadeta
78
78
Leheroots lapik. Viljad kobarana
78
Leheroots pole lapik. Viljad käbitaolistes kogumikes
79
79
Lehed tömbid, sämpunud tipuga, alt rohelised, karvad ainult roodude lähedal
79
Lehed terava tipuga, alt hallikarvased
80
Vili paljude seemnetega
81
81
Lehed pealt läikivad, noored lehed lähevad kuivades mustaks. Vili pirnikujuline
81
Lehed pealt tuhmid, noored lehed ei lähe kuivades mustaks. Vili ümar (õun)
82
Õied ja viljad rippuvates kobarates
82
Õied ja viljad pole rippuvates kobarates
83
83
Lehed paljad. Viljad punased
83
Lehed karvased Viljad kollased või sinised
84
84
Vili ovaalne, kollane, sinine või punane. Noored võrsed paljad
84
Viljad ümarad, sinised. Noored võrsed karvased
85
Taimed pole rohelised, klorofüll puudub
86
85
Taimed rohelised, klorofüll olemas
88
86
Varred lülilised, iga lüli alusel hambuline lehtedetupp, varre tipus eoseid sisldav käbi moodi eospea
86
Varred pole lülilised, hambulist lehtedetuppe pole. Õitega taimed
87
87
Kroonlehed kokku kasvanud
88
Korralike lehtedeta taimed
89
89
Roheliste varte tipus pole kunagi käbitaolist eospead (eospeadega võrsed pole rohelised, arenevad varakevadel ja kaovad enne roheliste varte moodustumist)
89
Roheliste varte (vähemalt mõnede) tipus käbitaolised eospead
90
90
Eospea terava tipuga. Vartel männasoksi pole
90
Eospea tömp. Vars tavaliselt männasokstega
91
91
Männasoksad harunevad. Vartel tuped laiade hammastega, hambaid vähem kui varrel vagusid
91
Männasoksad sirged, ei harune. Tupehambad naaskeljad, hambaid sama palju kui varrel vagusid
92
92
Varred enamasti ilma männasoksteta, 50-100(150) cm kõrged. Vars seest vähemalt 4/5 läbimõõdu ulatuses õõnes. Tupehambaid 10-20, roodudeta
92
Varred alati männasokstega, 15-40 cm kõrged. Varre keskel õõnsus vähem kui 2/3 läbimõõdust. Tupehambaid 5-8, roodudega
93
93
Männasoksa alumine lüli palju lühem kui varrel olev tupp. Männasoksad seest õõnsad, 6-nurksed
93
Männasoksa alumine lüli pikem kui varrel olev tupp. Männasoksad pole õõnsad, 3-4-nurksed
94
Lehed pole vastakud (vahelduvad, männases või kõik juurmised)
179
95
Liitlehed või lõhestunud lihtlehed (vähemalt poole lehelabani)
96
96
Lehed kolmetised (3 lehekesega)
97
96
Lehed pole 3 lehekesega
99
97
Taim kuni 30 cm kõrge. Õied rohekad
97
Taimed üle 30 cm kõrged. Õied kollased kuni lillakasroosad
98
98
Õied roosad. Korvõisikud vihmavarjutaolise liitõisikuna
98
Õied kollased. Korvõisikud pole vihmavarjutaolise liitõisikuna
99
Lehed sulgjalt jagunenud
100
99
Lehed sõrmjalt jagunenud
104
100
Õied korvõisikus, mida ümbritsevad rohelised üldkatise lehed
101
100
Õied pole üldkatisega ümbritsetud korvõisikus
102
101
Õied roosad kuni lillad
102
Kroonlehed kokku kasvanud. Õied vihmavarjutaolises õisikus
102
Kroonlehed vabad. Õied pole vihmavarjutaolises õisikus
103
103
Õied roosad. Viljad pika nokataolise jätkega
103
Õied rohekad. Viljad ilma nokata
104
Õied bilateraalsümmeetrilised. Lehed 3-hõlmalised. Viljad ilma nokata
104
Õied radiaalsümmeetrilised. Lehed pole 3-hõlmalised. Viljad pika nokaga
105
106
Õieraod liibuvate karvadega
106
Õieraod harali karvadega
107
Taimed kõrvekarvadega
108
107
Taimed kõrvekarvadeta
109
108
Õisikud rippuvad, pikemad kui leheroots. Üheaastane, isas- ja emasõied eraldi taimedel
108
Õisikud pole rippuvad, lühemad kui leheroots. Mitmeaastane, isas- ja emasõied samal taimel
109
Õied kroonlehtedeta
110
109
Õied kroonlehtedega
111
110
Lehed lineaalsed kuni nõeljad, üle 5 korra laiusest pikemad
110
Lehed alla 5 korra laiusest pikemad
111
Õied korvõisikutes, mida ümbritsevad rohelised väikesed kattelehed
111
Õied pole korvõisikus
112
112
Õied bilateraalsümmeetrilised (ühe sümmeetriateljega)
113
112
Õied radiaalsümmeetrilised (kiirjad)
141
113
Kroonlehed vabad. Tupp puudub. Lehed paralleelsete roodudega
114
113
Kroonlehed kokku kasvanud. Tupp olemas. Lehed pole paralleelsete roodudega
116
114
Õied pika kannusega
115
115
Õied magusalõhnalised. Kannus niitjas, aheneva tipuga, ca 1,5 korda emakast pikem
115
Õied peaaegu lõhnatud. Kannus tipus veidi paksem, ca. 2 korda emakast pikem
116
Õis ainult alumise huulega, näivalt ainult ühe kroonlehega
116
Õis kahehuuleline
117
117
Õiekroon põhiliselt kollane
118
117
Õied pole kollased, v.a. mõned kollased täpid
124
118
Lehed pika rootsuga. Vili koosneb neljast 1-seemnelisest pähklikesest (vaata sigimikku luubiga!)
119
118
Lehed enam-vähem rootsutud. Vili - kupar
120
119
Õie alumine huul lillakate laikudeta, kooniliste väljakasveteta
119
Õie alumine huul lillade laikudega, alusel 2 koonilise väljakasvega
120
Õietupp lapik. Ülemine huul lõpeb lühikese hambakesega. Alumiste lehtede servad igalt poolt hambulised
121
120
Õietupp pole lapik. Ülemine huul hambakeseta. Alumiste lehtede servad terved või ainult alusel mõne hambakesega
122
121
Ülemine huul alla 1 mm pikkuse hambakesega. Krooni putk sirge
121
Ülahuul 1,3-2,5 mm pikkuste hambakestega. Krooni tupp kõverdunud
122
Õiekrooni putkeosa valkjas, huul kollane. Tupe hambad kõverdunud, suunatud ülespoole
122
Kroon üleni kollane. Tupe hambad sirged
123
123
Õisiku kõrglehed rohelised. Kroon 6-8 (11) mm pikk
123
Õisiku kõrglehed purpursed kuni sinakaslillad. Kroon 15-30 cm pikk
124
Õied kahekaupa varre tipus
124
Õied pole kahekaupa varre tipus
125
125
Õie alumine huul pikem kui ülemine, jagunenud 3 hõlmaks, mis igaüks omakorda jagunevad kaheks
125
Alumine huul teistsugune
126
127
Õied üle 8 mm pikad
128
128
Lehed südaja alusega. Alumine huul alusel väljakasveteta
128
Lehed ahenevad aluse suunas. Alumine huul alusel kahe koonilise väljakasvega
129
Kroon lühikese, enam-vähem ümara putkeosa ja kahehuulelise äärisega
129
Kroon teistsugune
130
130
Õietupp nelja hambaga. Vili kupar
130
Õietupp 5 hambaga. Vili koosneb neljast 1-seemnelisest pähklikesest (vaata sigimikku luubiga!)
131
131
Õietupp 2-huuleline, hambad ebavõrdsed, 3 ühel, 2 teisel küljel
132
131
Õietupp radiaalsümmeetriline, hambad enamvähem võrdsed
133
132
Õietupp selgmise lisemeta
132
Õietupp selgmise õõnsa lisemega
133
Õie alumise huule alusel 2 kühmukest (sarvekest)
134
133
Õie alumine huul kühmukesteta
136
134
Õis kahvatukollane, alahuul lilla laiguga
134
Õis roosa või valkjas, ilma lilla laiguta alahuulel
135
135
Krooni alahuule keskmine hõlm niisama pikk kui lai, terve
135
Krooni alahuule keskmine hõlm kitsas, selgelt kaheks lõhestunud
136
Õied alla 8 mm pikad. Fertiilseid tolmukaid 2
136
Õied üle 8 mm pikad. Fertiilseid tolmukaid 4
137
137
Lehed südaja alusega. Õied kahvatusinised. Tupp 13-15 rooga
137
Lehe alus sirge või kiiljas. Õied roosad kuni punakaslillad. Tupp 5-10 rooga
138
138
Krooni alahuul selgelt 3-hõlmaline
139
138
Krooni alahuule alumised hõlmad ebaselged või redutseerunud lühikesteks hammasteks
140
139
Ülemised lehed 3 korda laiusest pikemad. Tupp näärmekarvadega
139
Ülemised lehed 3-6 korda laiusest pikemad. Tupp lihtkarvadega
140
Õielehed südaja alusega, tavaliselt veinpunased
140
Õielehed ovaalsed, kiilja alusega, kollakasrohelised
141
Kroonlehed vähemalt alusel kokku kasvanud
142
142
Lehed ei lõhna mündi järgi
143
143
Õied pole kollased
145
144
Kroonlehti 5. Õisik hõre, püramiidjas
144
Kroonlehti 7. Õisik tihe, nutitaoline
145
Kroonlehti 5 või rohkem
146
Õied lehekaenaldest lähtuvates õisikutes
147
146
Õied tipmises tähkõisikus või üksikult lehekaenaldes
148
147
Varred roomavad. Õietupp alla 4 mm pikk
147
Varred püstised. Õietupp üle 4 mm pikk
148
Õied koondunud varre ülaossa tavalistest varrelehtedest palju väiksemate kõrglehtede kaenaldesse
149
148
Õied ühtlaselt kogu varrel tavaliste varrelehtede kaenaldes
150
149
Õieraag lühem kui tupp . Üheaastane
149
Õieraag tupe pikkune või pikem. Mitmeaastane
150
Õieraag alusel olevast lehest 2-5 korda pikem, peenike, näärmekarvadega. Emakakael 3,5-4 mm pikk
150
Õieraag kuni 2 korda alusel olevast lehest pikem, näärmekarvadeta. Emakakael alla 3 mm pikk
151
Lehed pole männastes
152
152
Õied pole kollased
154
153
Varred neljakandilised. Kroonlehed üleni mustade täppidega, serv pole narmaline
153
Varred pole neljakandilised. Kroonlehtedel mustad täpid ainult servadel, kroonlehe serv hambuline-narmaline ühelt poolt, teiselt poolt terve
154
Väikesed põõsad soomusjate lehtedega
154
Rohttaimed, lehed pole soomusjad
155
157
Kroonlehed terved
158
157
Kroonlehed 2-hõlmalised, hambulised või narmastunud
160
159
Lehed alla 8 mm pikad, enam-vähem rootsutud, rood pole nähtavad. Kupra hambad moodustavad kupra pikkusest alla 1/3
159
Lehed üle 8mm pikad, 3 selge rooga, vähemalt alumised lehed rootsuga. Kupra hambad vähemalt 1/3 kupra pikkused
160
Tupplehed kokku kasvanud
161
162
Kroonlehed sügavalt lõhestunud. Õietupp põisjas. Emakakaelu 3 (luup!)
162
Kroonlehed madalalt 2-hõlmalised. Õietupp silinderjas. Emakakaelu 5
163
Kupar silinderjas, vähemalt kaks korda nii pikk kui tupp
163
Kupar kerajas või ovaalne, pole tupest pikem
164
164
Vähemalt alumised lehed selgelt rootsulised. Lehed pole kunagi lineaal-lantsetjad ega lineaalsed
165
164
Kõik lehed rootsutud
166
165
Varred ühtlaselt karvased (luup!)
165
Varred igas sõlmevahes ühe vertikaalse karvareaga, harva paljad või kahe karvareaga
166
Kroonlehed tupplehtedest lühemad või võrdsed
167
166
Kroonlehed tupplehtedest palju pikemad
168
167
Varred ja lehtede servad siledad
167
Varte ülaosa servad ja lehtede servad karedad
168
Lehed tumerohelised. Kroonlehed lõhestunud pooleni. Kandelehed rohtsed
168
Lehed sinakasrohelised. Kroonlehed lõhestunud peaaegu aluseni. Kandelehed kilejad
169
Lehed südaja alusega. Õied 2 kroonlehe ja 2 kroonlehetaolise tupplehega
169
Lehed pole südaja alusega. Kroonlehti ja tupplehti 4 või 5
170
171
Emakasuue selgelt 4-hõlmaline
172
171
Emakasuue pole neljahõlmaline (tõlvjas või peajas)
173
172
Vars enam-vähem paljas või lühikeste lidus karvadega. Lehed (vähemalt alumised) umbes 1 mm pikkuse rootsuga
172
Vars harali karvadega. Kõik lehed enam-vähem rootsutud
173
Taimed niitjate lehitute roomavate võrsetega. Leheserv terve. Seemned 1,5-2 mm
173
Roomavad võrsed puuduvad või on lehtedega. Leheserv tavaliselt hambuline. Seemned alla 1,5 mm
174
Kroonlehed terved
175
174
Kroonlehed 2-hõlmalised, hambulised või narmastunud
176
175
Lehed silindrilised või okka moodi, pikkus ületab laius vähemalt 5 korda
175
Lehed lamedad, alla 5 korra laiusest pikemad
177
Kroonlehed lõhestunud 4 hõlmaks
177
Kroonlehed madalalt sämpunud kuni kaheks lõhestunud
178
178
Taim kleepuv. Kroonlehed veidi sämpunud. Kuprad 5 hambaga
178
Taim pole kleepuv. Kroonlehed kaheks lõhestunud. Kuprad 10 hambaga
179
Lehed pole terved (liitlehed või vähemalt poole leheplaadini lõhestunud lihtlehed)
180
180
Lehed pole kolmetised
202
182
Õied radiaalsümmeetrilised
183
182
Õied bilateraalsümmeetrilised
191
183
Kroonlehed vähemalt alusel kokkukasvanud
184
184
Kroonlehed lillad, terved. Vili lihakas
184
Kroonlehed valged, narmastunud. Vili kuiv
185
Leheserv terve, lehetipp pügaldunud
185
Leheserv hambuline, lehetipp terav
186
186
Õied valged või roosad
187
187
Õietupp puudub. Vili kuiv
187
Õietupp olemas. Vili lihakas
189
Lehed abilehtedega
190
190
Emakakael pikk, jääb vilja külge
190
Emakakael lühike, ei jää vilja külge
191
Õied pole kollased
195
192
Puri (keskmine kroonleht) sile. Vili kõver või spiraalselt keerdunud, pole valminult tupe sees
193
192
Puri (keskmine kroonleht) peenelt kurrutatud. Vili ovaalne, valminult tupe sees
193
Õisik kerajas, tihe, alla 7 mm lai. Vili neerukujuline, alla 3 mm pikk
193
Õisik pole kerajas, üle 7 mm lai. Vili (kaun) piklik, kõverdunud või spiraalne
194
194
Kõik õied kollased. Kaun sirge, sirpjas või kuni ¾ ringi kõver
194
Õied sinised, lillad, rohekaskollased kuni pruunikad. Kaun spiraalne
196
Õisik vähemalt 5 korda laiusest pikem
196
Õisik kerajas kuni ovaalne
197
197
Varred roomavad ja sõlmekohtades juurduvad
197
Varred püstised kuni lamavad, sõlmekohtades ei juurdu
198
198
Õisik täiskasvanult silinderjas. Õied alla 1 cm pikad, tupe karvade vahelt vaevu nähtavad. Üheaastane
198
Õisik kerajas. Õied üle 1 cm, hästi nähtavad (tupe karvad lühikesed). Mitmeaastased
199
Õisiku raag vähemalt 5 mm pikk
200
200
Õietupp 5(6) rooga. Õiekroon püsib peale viljumist
200
Õietupp üle 10 rooga. Õiekroon variseb peale viljumist
201
201
Õisikud silinderjad, laiusest pikemad. Õied tupe pikkade karvade vahelt vaevu nähtavad. Üheaastased
201
Õisikud kerajad. Õied hästi nähtavad (tupe karvad lühikesed). Mitmeaastased
202
Taimed ogadega vartel või lehtede servades
203
203
Liitlehed. Õied pole õisikus. Vili lihakas
203
Lihtlehed. Õied õisikus. Vili kuiv
204
204
Õied roosad kuni lillad
205
205
Pappuse karvad siged (luup!)
205
Pappuse karvad sulgjad
206
206
Õisikud tihedas liitõisikus varre tipus
206
Õisikud pole tihedalt varre tipus
207
207
Lehed alt valgeviltjad
207
Lehed pole alt valgeviltjad
208
208
Õisiku üldkatis 3-5 cm pikk. Lehepind paljude 1-1,5 mm pikkuste ogakestega. Varred vähemalt ülaosas tiivulised ja ogalised
208
Üldkatis 1-2 cm pikk. Lehe pinnal ogakesi pole (on inult servadel). Varred pole tiivulised ega ogalised
209
Lehed täiesti veesisesed või veepeal ujuvad
209
Maismaataimed või veetaimed, mille lehed ulatuvad veest välja
210
210
Taimed ilma õiteta, paljunevad eostega (sõnajalad)
211
210
Taimed õitega, paljunevad seemnetega
221
211
Leherootsud vähemalt 50 cm pikad. Taim vahel ligi 2 m kõrge
211
Leherootsud alla 50 cm pikad. Taim alati lühem kui 2 m
212
212
Lehekeste servad terved
213
212
Lehekeste servad hambulised või hõlmised
214
213
Kõik lehed ühesugused, eoslatega, kasvavad kimbuna
213
Lehed kahesugused: fertiilsed (eoseid kandvad) lehed väiksemad, vähem lõhestunud, pikema rootsuga kui steriilsed lehed, kasvavad lehtrina
214
Kõige alumine sulglehekeste paar hoiab alaspidi
214
Kõige alumised sulglehekesed ei hoia alaspidi
215
215
Lehelaba alla 25 cm pikk
215
Lehelaba üle 25 cm pikk
216
216
Eoslad laiusest pikemad
217
Lehed kahelisulgjad
218
217
Lehed kolmeli- kuni neljalisulgjad
219
218
Lehed pehmed, 20-35 paari lehekestega, leheroots palju lühem kui lehelaba
218
Lehed jäigad, lehekesi 10-20 paari, leheroots labast veidi lühem
219
Sõkalsoomused leherootsul ühevärvilised, pruunikad. Eoslate kattemembraan näärmeteta (binokulaar!)
219
Sõkalsoomused leherootsul kahevärvilised, keskelt tumepruunid kuni mustad, serval helepruunid. Eoslate kattemembraan varreliste näärmetega
220
220
Sõkalsoomused keskelt väga tumedad. Lehed tumerohelised
220
Sõkalsoomused keskelt keskmiselt pruunid. Lehed helerohelised
221
Õied üldkatise lehtedega ümbritsetud korvõisikutes
222
221
Õied pole korvõisikutes või on korvikutes, mida ei ümbritse üldkatise lehed
241
222
Putkõied (torujad õied) puuduvad, olemas ainult keelõied (ühekülgse krooniga õied)
223
222
Putkõied olemas, keelõied on ainult korvõisiku servades või puuduvad
230
224
Õitsvad varred lehtedeta (kõik lehed juurmise kodarikuna)
225
224
Õitsvad varred lehistunud
227
225
Õisikud üksikult. Varred ei harune
226
225
Õisikud pole üksikult. Varred harunevad
226
Õitsvad varred karvased kuni peaaegu paljad, pole siledad ega õõnsad. Pappuse karvad sulgjad (vaadake keskmisi vilju!)
226
Õitsvad varred paljad, siledad, õõnsad. Pappuse karvad ei harune (luup!)
227
Õisikus ainult 5 õit. Viljad pika nokaga
227
Õisikus rohkem kui 5 õit. Vili nokata
228
228
Õisiku üldkatis poolkerajas. Lehed pole servas ogalised. Viljad silinderjad
228
Õisiku üldkatis laiusest pikem. Leheservad ogalised. Vili lame
229
229
Õisikuraod ja üldkatise lehed kollaste näärmekarvadega (luup!)
229
Õisikuraod ja üldkatise lehed ilma kollaste näärmekarvadeta
230
Kõik õied õisikus sinised, roosad või lillad
231
230
Vähemalt osa õisi kollased või valged
233
231
Lehed hõõrudes tugeva lõhnaga. Keelõied olemas, õisikud koondunud vihmavarjutaoliseks kännasõisikuks
231
Lehed enam-vähem lõhnatud. Keelõied puuduvad, õisikud pole vihmavarjutaolises kännasõisikus
232
232
Õied sinised. Üheaastane
232
Õied roosad kuni lillad. Mitmeaastased
233
Keelõied puuduvad (õisikus ainult putkõied)
234
233
Keelõied õisikus olemas
238
234
Lehed kahevärvilised: pealt rohelised, alt valgeviltjad
234
Lehed pole kahevärvilised
235
235
Õisiku üldkatis silinderjas. Lehed hõõrumisel enam-vähem lõhnatud
235
Õisiku üldkatis poolkerajas. Lehed hõõrumisel tugeva lõhnaga
236
236
Lehehõlmad üle 3 mm laiad, hambulised. Õisikud vihmavarjutaolises kännasjas liitõisikus
236
Lehehõlmad alla 3 mm laiad. Õisikud pole kännasjas liitõisikus
237
237
Õisikud üle 8 mm laiad. Taim paljas
237
Õisikud alla 8 mm laiad. Taim karvane
238
Vähemalt keelõied valged
239
239
Servmised õied valged, keskmised kollased
240
240
Õisikupõhi vilja aluseid ümbritsevate harjastega (eemaldage kõik õied ja vaadake luubiga!)
241
Õied bilateraalsümmeetrilised
242
241
Õied radiaalsümmeetrilised
254
242
Lehed sõrmjalt jagunenud
242
Lehed sulgjalt jagunenud
243
243
Kroonlehed kokku kasvanud
244
Õis kannuse või kotja sopistusega alusel
245
Lehed paaritusulgjad, tipmise lehekesega
246
245
Lehed paarissulgjad, tipmise lehekeseta (vahel tipus köitraag)
247
246
Õied liitsarikas. Vili seemnis
246
Õied pole liitsarikas. Vili on kaun
247
Lehed maksimaalselt 6 lehekesega
248
247
Lehekesi rohkem kui 6
250
248
Õied pole kollased
249
249
Lehed lõpevad teravikuga
249
Lehed lõpevad köitraoga (enamus)
250
Õied raotud, lehekaenaldes
251
250
Õied pikaraolises õisikus
252
251
Õietupe suu viltune või tupe hambad ebavõrdse pikkusega, alumine hammas palju pikem kui ülemised
251
Tupe suu pole viltune, tupe hambad ühepikkused
252
Tupe hambad ühepikkused, kõik putkeosa pikkused või pikemad. Kaun karvane
252
Tupe hambad ebavõrdsed, vähemalt ülemised putkeosast lühemad. Kaun paljas
253
253
Õis valge, lillade roodudega, 12-20 mm pikk. Abilehed hambulised
253
Õis roosa kuni sinine. Abilehed terved
254
Õied ja viljad liitsarikates
255
254
Õied ja viljad pole liitsarikates
268
255
Lehed lihtsulgjad
256
255
Lehed 2-4-li sulgjad või kolmetised
259
256
Õied valged kuni hele rohekasvalged
257
257
Viljad lamedad, servadel tiibadega. Tipmine leheke tavaliselt üle 10 cm lai
257
Vili pole lame ega tiibadega. Tipmine leheke alla 10 cm lai
258
258
Vars teravate kantidega, õõnes. Vilja roided silmapaistvad, valkjad
258
Vars ruljas, peenevaoline, pole õõnes. Vilja roided vähemärgatavad
260
Sulglehekesed alla 8 mm laiad
260
Sulglehekesed üle 8 mm laiad
261
261
Lehed 3-li sulgjad. Vili tiivuline
261
Lehed kaheli kolmetised või kahelisulgjad. Vili tiibadeta
262
Vili lame, servad tiivulised
263
262
Vili pole lame, tiibadeta või tiivad ka seljal
264
263
Sulglehekesed lineaalsed kuni lantsetjad, 1-8 mm laiad
263
Sulglehekesed üle 1 cm laiad
264
Alumiste lehtede sulglehekesed alla 2 mm laiad
264
Alumiste lehtede sulglehekesed üle 2 mm laiad
265
265
Liitsarika alusel palju katiselehti
265
Liitsarika alusel katis puudub või koosneb 1-2 varakult varisevast lehekesest
266
266
Vili ümar, tipul tupe jäänustega
266
Vili ovaalne kuni silindriline, tipul tupe jäänuseid pole
267
267
Lehed kaheli kolmetised, lehekesi 9, lantsetjad-teritunud, 3-4 cm laiad
267
Lehed 2-3-li sulgjad, sulglehekesed enamasti alla 3 cm laiad
268
Kroonlehed vähemalt alusel kokku kasvanud
269
Õied valged, punased, roosad või sinakaslillad
270
270
Lehed sõrmjalt jagunenud
271
270
Lehed sulgjalt jagunenud
274
271
Kõik lehed juurmised. Kroonlehti üle 5
271
Lehed ka varrel. Kroonlehti 5
272
273
Õieraagudel harali karvad
273
Õieraagudel lidus karvad
275
Õied tumepunased või erepunased
276
Lehed 2-4-li sulgjad
277
276
Lehed lihtsulgjad
278
277
Kroon 5 konksja kannusega
279
Kroonlehti 5 või rohkem
280
Lehed 2-3-li sulgjad. Vili lihakas
280
Lehed 1-sulgjad (hõlmised lihtlehed või sulgjad liitlehed)
281
281
Vili vähem kui 2 korda laiusest pikem
281
Vili üle 3 korra laiusest pikem
282
Oranži piimmahlaga taim (murdke vars pooleks!)
282
Oranž piimmahl puudub
283
283
Kroonlehti 5 või rohkem
290
284
Lehed sulgjalt jagunenud
285
285
Vili vähem kui 2 korda laiusest pikem
285
Vili üle 3 korra laiusest pikem
286
286
Leht ümbritseb alusega varte
287
286
Leht ei ümbritse vart
288
287
Alumised lehed üle 20 cm pikad. Vilja ristlõige ümar. Vilja nokk moodustab üle 10% ülejäänud vilja pikkusest
287
Alumised lehed alla 20 cm pikad. Vili ristlõikel nelinurkne. Vilja nokk moodustab alla 10% ülejäänud vilja pikkusest
288
Vili seemnete vahekohtades tugevalt sisse soondunud
288
Vili pole seemnete vahekohtades sisse soondunud
289
289
Alumised lehed tugevalt lõhestunud, varrelehed terved või veidi lõhestunud
289
Kõik lehed lõhestunud
291
Lehed abilehtedeta
292
291
Lehed abilehtedega
296
292
Juurmised lehed terved, varrelehed sügavalt jagunenud
293
292
Kõik lehed sügavalt jagunenud
295
293
Varre alusel nahkjad labata lehetuped
293
Varre alusel lehetuped puuduvad
294
294
Juurmisi lehti tavaliselt 2-3. Varrelehtede lehekesed hambulised ja sageli hõlmised
294
Juurmisi lehti 5 või rohkem. Varrelehtede lehekesed tavaliselt terved
295
Lehtede hõlmad üle 1 cm laiad
295
Lehetede hõlmad alla 1 cm laiad, enamvähem lineaalsed
297
Emakakael lühike, ei jää vilja külge
298
297
Emakakael pikk, jääb vilja külge
299
298
Leht rohkem kui 5 sulglehekesega
299
Õied longus, kellukjad, kroonlehed kreemikad
299
Õied püstised, pole kellukjad, kroonlehed kollased
300
Lehed varrel sõlmekohtades männastena
301
300
Lehed pole männastena
311
301
Lehe serv selgelt hambuline
301
Lehe serv pole hambuline
302
302
Varrel ainult 4 lehte ja üks õis. Vili lihakas
302
Lehti rohkem kui 4, õisi palju. Vili kuiv
303
303
Kroonlehed vähemalt alusel kokku kasvanud
304
304
Lehed üle 1 cm laiad. Õied üle 1 cm läbimõõdus, kroonlehti 5
304
Lehed alla 1 cm laiad. Õied alla 1 cm läbimõõdus, kroonlehti 4
305
305
Männases üle 4 lehe
307
306
Lehed ühe selge rooga
306
Lehed 3 paralleelse rooga
307
Krooni putkeosa pikem kui krooni hõlmad
307
Krooni putkeosa palju lühem kui hõlmad
308
308
Lehed tugevalt haakuvad allapoole suunatud ogakeste tõttu. Üheaastased
308
Lehed pole haakuvad või ainult nõrgalt. Mitmeaastased
309
309
Lehed ogatiputa. Kroon tassikujuline
310
309
Lehed ogatipuga. Kroon pole tassikujuline
310
Õied tavaliselt 3-5 mm läbimõõdus. Õisik tihe. Õieraod enamasti lühemad kui õite läbimõõt, ei ole viljaajal silmatorkavalt harali
310
Õied 2-3 mm läbimõõdus. Õisik hõre. Õieraod valdavalt pikemad kui õite läbimõõt, viljaajal hoiduvad silmatorkavalt harali
311
Taimed täiesti veesisesed või veepinnal ujuvate lehtedega
312
311
Maismaataimed, või kui veetaimed, siis lehed pole ujuvad ja veest välja ulatuvad
321
312
Lehe alus sirge, südajas või nooljas
313
312
Lehe alus ümar või kitsenev rootsu suunas
315
313
Lehed alla 10 cm läbimõõdus. Kroonlehti 3
313
Lehed üle 10 cm läbimõõdus. Kroonlehti palju
314
314
Õied valged. Leheroodude külgharud ühinevad omavahel, leheroots lapik või kolmekandiline
314
Õied kollased. Leheroodude külgharud ei ühine omavahel, leheroots ruljas
315
Taimede juured hõljuvad vabalt vees
316
315
Taimed kinnituvad veekogu põhja
318
316
Lehed vähemalt kahe juure ja 3-15 rooga
316
Lehed ühe juure ja 1-3(5) sageli halvasti nähtava rooga
317
317
Lehed 5-15 mm, täiesti veesisesed (välja arvatud õitseajal), läbipaistvad, tipul teravad ja hambulised
317
Lehed 2-6 mm, veepinnal ujuvad, läbipaistmatud, tömbi tipuga, terveservalised
318
Lehed selgelt sulgroodsed. Õied kroonlehtedega
318
Lehed paralleelsete roodudega või rood halvasti näha. Õied kroonlehtedeta
319
319
Õied ja viljad kerajate nuttidena
319
Õied ja viljad pole kerajate nuttidena
320
320
Ujulehed pikarootsulised, värvitu painduva liigendiga rootsu tipus
320
Kõik lehed rootsutud, või kui lühirootsulised, siis ilma sellise liigendita
321
Lehed kaetud pikkade punaste näärmekarvadega, mis püüavad ja seedivad putukaid
322
321
Lehtedel selliseid karvu pole
323
322
Lehed ümarad kuni neerjad
322
Lehed selgelt laiusest pikemad
323
Taim ainult ühe lehega, mis hoiab ümber eospead kandva varre
323
Taimed teistsugused
324
324
Taimed nõeljate kuni soomusjate lehtedega, paljunevad eostega
325
324
Taimed teistsugused
327
325
Eospesad lehtede kaenaldes. Varred tõusvad, jagunevad korduvalt kaheks võrdseks haruks
325
Eospesad tipmiste eospeadena. Varrd roomavad, lühikeste külgharudega
326
326
Lehetipp aheneb pikaks valgeks pehmeks karvaks. Eospead 2-3 kaupa varretaolistel kandjatel
326
Lehed selliste karvadeta. Eospead varretaolise kandjata, kinnituvad ühekaupa otse varre tippu
327
Õied kroonlehtedeta
328
327
Õied kroonlehtedega
434
328
Taimed piimmahlaga (NB! Piimmahl on mürgine, peske oma käed, kui mahla puutusite)
328
Taimed piimmahlata
329
329
Õied kahe tiheda üksteisele järgneva silinderja tõlvikuna, alumine, sametjas, koosneb emasõitest, ülemine isasõitest
329
Õisikud teistsugused
330
331
Vähemalt alumised lehed rootsuga
332
331
Kõik lehed rootsutud
343
332
Lehed paralleelsete roodudega, kõik lehed juurmised
333
332
Lehed pole paralleelsete roodudega, lehed olemas ka varrel
335
333
Lehed harva üle 3 korra laiusest pikemad, ümarad kuni elliptilised
334
333
Lehed laiusest palju pikemad, süstjad kuni lineaalsed
334
Lehed paljad või ainult üksikute karvadega. Õisikud alusel sageli tühikutega. Tolmukaniidid kroonist pikemad, tolmukapead kollakad
334
Lehed tihedalt karvased. Õisik ühtlane, tühikuteta. Tolmukaniidid kroonist 4-8 mm pikemad, tolmukapead helelillad
335
Lehed sõrmroodsed
336
335
Lehed sulgroodsed või ühe rooga
337
336
Vars kolmnurkne. Õisik ümbritsetud rohekaskollaste kõrglehtedega. Varrelehti kuni 4
336
Vars ruljas. Õisik pole selliste kõrglehtedega ümbritsetud. Varrelehti üle 4
337
Vili pole tiivuline. Abilehed puuduvad või on vabad, pole vart ümbritsevaks kilejaks tupeks (tõrveks) kokku kasvanud
337
Viljad tiivulised. Abilehed moodustavad kileja vart ümbritseva tupe (tõrve)
338
338
Lehed nooljad või odajad, hapuka maitsega. Õied ühesoolised
339
338
Lehe alus südajas, ümar või kiiljas, mitte kunagi nooljas või odajas, pole hapuka maitsega. Õied kahesoolised
341
339
Lehed tavaliselt alla 2 cm laiad. Õiekattelehed seemnete pikkused (alla 1,5 mm)
339
Lehed tavaliselt üle 2 cm laiad. Õiekattelehed seemnetest pikemad (üle 2 mm)
340
340
Õisiku harud lihtsad, ei harune
340
Õisiku harud harunevad korduvalt
341
Vilju ümbritsevad kattelehed ümberringi hambulised
341
Kattelehed terved või ainult alusel mõne hambaga
342
342
Vähemalt üks vilja külg selge mõhnaga
343
Õied radiaalsümmeetrilised (vaadake tähelepanelikult õit või vilja tugeva luubiga)
344
343
Õied pole radiaalsümmeetrilised
354
344
Lehed vähemalt alusel pikkade valgete karvadega
345
344
Lehed paljad või väga lühikeste karvadega
348
345
Õied üksikult, pikaraolised, õieraod erineva pikkusega
345
Õied 3- kuni mitmekaupa osaõisikutes, nuttide või kobaratena
346
346
Õied pruunid kuni mustad
347
347
Hõredalt karvane, lühikeste võsunditega, puhmikuid ei mooduste. Emakakael pikem kui sigimik. Tolmukapea tolmukaniidist 2-6 korda pikem
347
Tihedalt karvane, ilma võsunditeta, kasvab pisikeste puhmikutena. Emakakael umbes sigimiku pikkune. Tolmukapea tolmukaniidi pikkune või veidi lühem
348
Lehed renjad, tipul pealmisel küljel hästimärgatava pooriga (luup!). Vili koosneb kolmest osast
348
Lehed pole renjad, lehe tipul poor puudub. Vili on kupar
349
349
Üheaastased väikesed taimed. Õied üksikult või 2(3)-kaupa
349
Mitmeaastased tugevad taimed. Õied pole üksikult
350
350
Varred lehistumata (varre alusel labata lehetuped). Õisik külgmine, näib asuvat umbes varre keskkohas, sest pikk püstine ruljas õisiku kandeleht tundub varre pikendusena
351
350
Varred lehistunud. Õisik tipmine. Õisiku kandeleht suhteliselt lühike, allakäändunud, ei näi varre pikendusena
353
351
Varred peenikesed (1 mm), hele-hallikasrohelised. Õisik varre keskosas või veidi allpool
351
Varred 1,5-4 mm läbimõõdus. Õisik varre keskosast kõrgemal
352
352
Vars peenem, vaoline, eriti allosas. Alumised labata tuped hele- kuni hallikaspruunid. Õisiku kandeleht puhetunud tupega. Õisikuraod väga lühikesed (ei ole nähtavad), õisik kerajas, tihe. Kupar tumepruun
352
Vars tugev, sile. Alumised labata tuped punakaspruunid. Õisikuraod ebavõrdse pikkusega, õisik rohekaspruun, hõre, haraline. Kupar roostepruun
353
Lehed rististe vaheseinteta (lõigake leht lõikudeks!)
353
Leht rististe vaheseintega
354
Varred seest säsikad (pole õõnsad), kolmnurksed kuni ümarad, ilma sõlmekohtadeta (CYPERACEAE - LÕIKHEINALISED)
355
354
Varred alati seest õõnsad, alati ümarad, selgete sõlmekohtdega (POACEAE - KÕRRELISED)
390
355
Õisik pikkade, valgete siidjate õiekattekarvadega
356
355
Õisik pole valgete siidjate karvadega (õiekattekarvad puuduvad või on väga lühiksed)
358
356
Pähikuid 1, rootsutu, püstine, lehetaolise kõrgleheta
356
Pähikuid varrel mitu, rootsulised, rootsu juures 1-3 lehetaolist kõrglehte
357
357
Pähikuraod siledad. Varred keskosas ümarad. Tolmukad 2,5-5 mm pikad
357
Pähikuraod karedad. Varred keskosas kolmekandilised. Tolmukapead 1,5-2 mm pikad
358
Õied kahesoolised, emakate ja tolmukatega (luup!). NB! See on raskesti jälgitav tunnus. Kui jääte hätta, vaadake üle siin välja tulevate liikide pildid ja otsustage pildi järgi
359
358
Õied ühesoolised, tolmukate või emakatega
360
359
Õisik külgmine, varretaoline kõrgleht ulatub üle pähikute
360
Varre tipus 1 pähik
361
360
Varrel pähikuid rohkem kui üks
362
361
Taimed roomava risoomiga, ei moodusta puhmikuid
361
Taimed ilma roomava risoomita, tihedapuhmikulised
362
Pähikud väliselt üksteisega sarnased, tipmine tavaliselt vähemalt osaliselt emasõitega
363
362
Pähikud välimuselt erinevad: ülemised ainult isasõitega, alumised ainult emasõitega
374
363
Vähemalt alumised pähikud asuvad varrel hõredalt
364
363
Kõik pähikud on varrel tihedalt koos
370
364
Põisikuid emaspähikus kuni 3
364
Põisikuid emaspähikus rohkem kui 3
365
365
Alumise emaspähiku kandeleht õisikust palju pikem
365
Alumise emaspähiku kandeleht õisikust lühem
366
366
Põisikud püstised, lühikese nokaga
367
366
Põisikud laiuvad või rõhtsad, ilma nokata või pika nokaga
368
367
Pähikud ümarmunajad, u. 5 mm pikad. Põisiku nokk pikalt lõhestunud, valge triibuga
367
Pähikud üle 5 mm pikad. Põisiku nokk veidi lõhestunud, ilma valge triibuta
368
Pähikud laiusest pikemad
369
Põisiku nokk moodustab ½ põisiku alumise osa pikkusest. Lehed jäigad, tumerohelised, renjad. Põisiku katteleht helepruun
369
Põisikud nokata. Lehed pehmed, puhasrohelised, lamedad. Põisiku kandeleht valge, kilejas
370
Taimed pika risoomiga. Pähikutega varred kasvavad tavaliselt ridadena
371
370
Taimed pika risoomita. Pähikuid kandvad varred ei kasva ridadena
372
371
Kuivade kasvukohtade taimed. Õisik üle 1,2 cm pikk. Varred ülaosas karedad
371
Niiskete kasvukohtade taimed. Õisik 0,6-1 cm pikk. Vars sile
372
Põisikud alla 3 mm pikad
373
372
Põisikud üle 3 mm pikad
373
Õisik tihe, ei ole harunenud. Alumised lehetuped mustade kiududeta. Kasvab murusalt, ei moodusta mättaid
373
Õisik vähemalt alusel harunenud. Alumised lehetuped ohtrate mustade lihtkiududega. Kasvab kõrgete mätastena
374
Emakakaelu 2. Põisikud tavaliselt enam-vähem kaksikkumerad
375
374
Emakakaelu 3. Põisikud 3-nurkse või rulja ristlõikega
377
375
Mätta või tiheda kogumikuna kasvavsd roomava risoomita taimed
375
Taimed roomava risoomiga, mättaid ei moodusta
376
376
Lehed 1-3(5) mm laiad, kuivades sisserulluvate servadega. Isaspäikuid 1
376
Lehed (3)5-10 mm laiad, servad rulluvad kuivades väljapoole. Isaspähikuid 2-4
377
Põisikud vähemalt osaliselt karvased (luup!)
378
377
Põisikud paljad, karvad vahel noka servades
382
378
Põisikud selgelt kaheharulise üle 5 mm pika nokaga
379
378
Põisikud ilma nokata või lühikese, alla 0,5 mm pikkuse koonilise teraviku või nõrgalt kaheharulise nokaga
380
379
Lehed karvased vähemalt tuppedel. Põisikud pehmekarvased
379
Lehed paljad. Põisikud tihedalt viltkarvased
380
Taimed moodustavad tihedaid mättaid, roomavad risoomid puuduvad
381
380
Taimed tihedaid mättaid ei moodusta, roomavad risoomid olemas
381
Põisikud 2-3 mm pikad, vähemalt 1,5 korda nii pikad kui põisiku kattelehed
381
Põisikud 3-4,5 mm pikad, enam-vähem kattelehtede pikkused
382
Vähemalt alumine pähik rippuv
383
382
Pähikud pole rippuvad
385
383
Isaspähikuid 2 või rohkem
384
Emaspähikud 5-12 mm pikad. Märgade kasvukohtade taimed
384
Emaspähikud 2,5-5 mm pikad. Parasniiskete kohtade taimed
385
Lehetuped või lehed või varred karvased
385
Lehetuped, lehed ja varred paljad
386
386
Alumine kandeleht ei ümbritse vart
387
386
Alumine kandeleht 2-10 mm ulatuses ümber varre
388
387
Põisiku nokk 0,5 mm pikk, nõrgalt kaheharuline
387
Põisiku nokk kaheharuline, vähemalt 0,75 mm pikk
388
Murusalt või väga hõredate puhmikutena kasvav pikarisoomilised taimed
389
388
Tihedate puhmikutena kasvavad taimed, roomav risoom puudub või väga lühike
389
Alumine kandeleht vart tihedalt ümbritseva tupega. Lehed hallikad. Põisik peaaegu nokata või järsult 0,5 mm pikkuseks nokaks ahenev
389
Alumine kandeleht vart lõdvalt ümbritseva tupega. Lehed kollakas- kuni tumeroheliesed. Põisik aheneb aeglaselt 0,5-1 cm pikkuseks nokaks
390
Õisik täha sarnane, süstjas kuni ovaalne
391
390
Õisik harunenud pööris
399
392
Pähikud kahesugused: sisemine pähik viljuv, lapik, koosneb 3-5 normaalsest õiest, välimine on steriilne, koosneb kitsaspiklikest jäikadest libledest ja sõkaldest
392
Pähikud pole kahesugused
393
Tähk ühekülgne, pähikud kahe reana varre ühel küljel
393
Tähk pole ühekülgne
394
394
Pähikud ümber kogu varre
395
394
Pähikud varre vastaskülgedel
397
396
Mõlemad libled ohtega. Tolmukapead sinised
396
Libled oheteta (ohted välissõkaldel). Tolmukapead kollased kuni oranžid
397
Pähikud hoiduvad vastu vart. Libled enam-vähem ühepikkused
398
397
Pähikud kaarduvad varrest eemale. Libled väga erineva pikkusega
398
Hõredapuhmikuline, ilma risoomita taim. Ohe üle 5 mm pikk
398
Pikavõsundiline taim, ei moodusta mättaid. Ohe alla 5 mm pikk
399
Tugevad risoomiga taimed, pilliroo moodi, sageli üle 2 m kõrged, vars 0,5-1 cm läbimõõdus
399
Taimed väiksemad, ei meenuta pilliroogu, vars peenem
400
401
Pähikud ühe õiega
402
401
Pähikud 2 või rohkema õiega
405
402
Ohe põlvjas. Välissõkla alusel karvad (luup!)
402
Ohe sirge. Välissõkla alusel karvu pole
403
403
Lehed 10-20 mm laiad. Välissõklad rohtsed
403
Lehed alla 10 mm laiad. Välissõklad kilejad või õlgjad
404
404
Pikkade roomavate võsunditega, puhmaid ei moodusta. Sisesõkal 2/5 välissõkla pikkusest
404
Puhmastena kasvav taim, ilma võsunditeta või lühikeste võsunditega (mõnikord ka maa-aluste risoomidega). Sisesõkal vähem kui 1/5 välissõkla pikkusest
405
Pähikus rohkem kui 2 õit
408
406
Libled 2 korda õitest pikemad
406
Libled õite pikkused või veidi pikemad
407
407
Lehed 2-5 mm laiad, lamedad või vahel kokkurullunud. Ohe sirge
407
Lehed niitjad, alla 1 mm laiad, tihedalt kokkurullunud. Ohe teravalt põvjas
408
Ohe kaarjas või põlvjas
409
Õisik tihe, sagaraline, enam-vähem ühekülgne pööris
409
Õisik hõre, pole ühekülgne
410
410
Laiemad lehed vähemalt 8 mm laiad. Ohe üle 1 cm pikk
410
Laiemad lehed alla 8 mm laiad. Ohe alla 1 cm pikk
411
411
Lehed üle 0,7 mm laiad, siledad. Keeleke lühike, kõrvakesteta (luup!)
411
Lehed alla 0,7 mm laiad, karedad. Keeleke kõrvakestega
412
Keelekese asemel karvaring
412
Keeleke olemas, kilejas
413
413
Pähikud 1-õielised
414
413
Pähikud 2 või rohkemaõielised
421
414
Pähikud tavaliselt üle 4 mm pikad, välissõkla alusel pika karvatutiga
415
414
Pähikud alla 4 mm pikad, ilma välissõkalt ümbritsevate karvadeta
418
415
Pähikus välimiste liblede paar 5 mm pikk, sisemised palju lühemad (1,5 mm), harjasjad
415
Pähikus liblesid üks paar
416
416
Sõklad karedad, pikemad kui ümbritsevad karvad (luup!)
416
Sõklad siledad, pole ümbritsevatest karvadest pikemad
417
417
Keeleke 8 (10) mm. Vars ei harune. Välissõklad 3 rooga (binokulaar!). Libled kitsaslantsetjad, pikalt ahenevad
417
Keeleke 1-3 mm. Varred harunevad alates suvest. Välissõklad 5 rooga (vahel eabaselgelt). Libled lantsetjad
418
Välissõklad terava tipuga, peale viljumist kõvad ja läikivad
418
Välissõklad tömbi või sirge tipuga, pole peale viljumist kõvad
419
419
Mitteõitsvatel võrsetel keeleke laiusest lühem
419
Mitteõitsvatel võrsetel keeleke laiusest pikem
420
420
Risoomid rohkem kui 3 soomusja lehega. Lehed 5-10 mm laiad. Õisik lai ka peale õitsemist, 10-20 cm pikk, rõhtsate harudega
420
Risoomid puuduvad või lühikesed, ilma soomusjate lehtedeta. Lehed 3-7 mm laiad. Õisik tõmbub peale õitsemist kokku, 5-15 cm pikk, harud püstised
421
Õisik tihe, kas piklik-ruljas ja täha moodi või munajahõlmine
422
421
Õisik hõre, püramiidja väliskujuga
423
422
Pähikud 2-õielised, varrel ühe reana, õisik piklik, harunemata
422
Pähikus 2 või rohkem õit, õisik haruneb
423
Pähikud südajad, rippuvad
423
Pähikud pole südajad ega rippuvad
424
424
Libled peaaegu pähiku pikkused. Pähikus keskel üks kahesooline õis ja servas 2 isasõit
424
Libled pähikust oluliselt lühemad. Pähikus ainult kahesoolised õied
425
425
Pähikud üle 2-3 korra laiusest pikemad, tavaliselt rohkem kui 5 õiega ja üle 4 mm pikad. Alumine välissõkal ilma andruta (luup!)
426
425
Pähikud munajad, mitte üle 2-3 korra laiusest pikemad, 4-5 (6) õiega, tavaliselt alla 4 mm pikad. Alumine välissõkal andruga
430
426
Välissõkal ja libled teravad
427
426
Välissõkal ja libled tömbid või sirged
428
427
Lehed pealt enam-vähem siledad. Kõrvakesed paljad. Pöörise alumises sõlmekohas 2 haru, üks 1-3, teine 4-5 pähikuga
427
Lehed pealt selgelt karedad. Kõrvakesed karvased. Pööriseharusid alumises sõlmes 2-3, igaüks 5-15 pähikuga
428
Pähikud 8-30 (40) mm pikad, 6-16 õiega. Varred püstised, lehetupp silinderjas
429
428
Pähikud 2-10 mm pikad, 3-11 õiega. Varred alusel tõusvad või lamavad, alumised lehetuped lapikud
429
Õisiku harud hoiduvad varrest eemale, alumised 2-4-kaupa, pähikuid harudel 8-15. Välissõkal 3,5-5 mm pikk
429
Õisikuharud hoiduvad vastu vart, alumised üksikult või paarikaupa, pähikuid harudel 3-4. Välissõkal 5,5-7,5 mm pikk
430
Üheaastased tallatud kasvukohtade taimed. Välissaõkal roodudel ja servas ripskarvane
430
Mitmeaastased taimed. Välissõkla rood krobelised või karvased ainult alaosas
431
431
Varred tugevalt lapikud kas ülaosas või alaosas
431
Vars ruljas, pole lapik
432
432
Keeleke üle 1 mm pikk, terav
432
Keeleke puudub või alla 1 mm pikk
433
433
Risoome pole. Kõik võrsed viljuvad. Pähikud alla 4 mm pikad
433
Risoomidega, nii õitsvate kui mitteõitsvate võsudega. Pähikud u. 4 mm pikad
434
Lihakate lehtedega taimed
434
Lehed õhukesed, pole lihakad
435
435
Õied üldkatisega ümbritsetud korvõisikutes
436
435
Õied pole üldkatisega ümbritsetud korvõisikutes
455
436
Kõik õied keele taolised (keelõied, asümmeetrilised)
437
436
Putkõied olemas, keelõied puuduvad või on ainult korvõisiku servas
443
437
Lehed selgelt paralleelsete roodudega
437
Leherood pole paralleelsed ega halvasti nähtavad
438
438
Õitsvad varred lehtedeta (kõik lehed juurmised)
439
438
Õitsvad varred lehtedega
442
439
Leheserv terve. Roomavate võsunditega taimed
439
Leheserv hambuline. Roomavate võsunditeta taimed
440
440
Korvõisikud üksikult harunemata varte tippudes
441
440
Õisikud pole üksikult, varred harunevad
441
Õitsvad varred karvased või peaaegu paljad, pole siledad ega seest õõnsad. Seemnise lendkarvad (pappus) sulgjad (vaadake keskmisi seemniseid)
441
Õitsvad varred paljad, siledad, seest õõnsad. Seemnise lendkarvad (pappus) harunemata (luup!)
443
Taime lehed ja/või varred ogalised
444
443
Taimed pole ogalised
445
444
Vars ei harune või haruneb vähe, õisikuid 1-3. Lehed pealt rohelised, alt valgeviltjad
444
Varred ülaosas harunenud, paljude õisikutega. Lehed mõlemalt poolt rohelised
445
Kõik õied korvõisikus erekollased kuni kahvatukollased
446
445
Vähemalt mõned õied pole kollased
449
446
Õied ilmuvad enne lehti. Lehed südaja alusega, pealt tumerohelised, alt valgeviltjad
446
Õied ilmuvad peale lehti. Lehed teistsugused
447
447
Lehed ja varred hallikarvased. Keelõied puuduvad või alla 5 mm pikad
448
447
Taimed pole hallikarvased. Keelõied olemas, üle 5 mm pikad
448
Varred 5-20 cm pikad. Õisikud 3-20-kaupa nutitaolistes liitõisikutes varte ja varreharude tippudes. Niiskel savi- ja turbapinnasel
448
Varred 20-50 (70) cm pikad. Õisikud pikas kitsas liitõisikus, mis moodustab vähemalt 1/3 taime pikkusest. Liivastel aladel
449
Lehed sirge kuni südaja alusega
449
Lehed rootsu suunas aheneva alusega
450
450
Vähemalt mõned õied õisikus valged
451
450
Vähemalt õisiku servmised õied sinised kuni roosad, valgeid õisi pole
452
451
Õisikud üle 3 cm läbimõõdus
451
Õisikud alla 3 cm läbimõõdus
452
Vähemalt servmised õied roosad
453
453
Taimed pikkade roomavate võsunditega, tavaliselt alla 30 cm kõrged
453
Taimed roomavate võsunditeta, tavaliselt üle 30 cm kõrged
454
454
Üldkatise lehed kilejad, enam-vähem terved
454
Üldkatise lehed sügavalt sulgjalt narmastunud
455
Õied pole sarikatena
458
456
Lehed lõhnavad muljumisel tugevalt küüslaugu järgi
456
Lehed ei lõhna küüslaugu järgi
457
458
Õied tiheda tõlvõisikuna, mida ümbritseb suur kandeleht
459
458
Õied teistsugused
460
460
Õied bilateraalsümmeetrilised
461
460
Õied radiaalsümmeetrilised
483
461
Leheserv hambuline kuni hõlmine
462
461
Leheserv terve (või lehed õitseajal puuduvad)
469
462
Lehed rootsutud või peaaegu rootsutud
462
Lehed selgelt rootsulised
463
463
Kroonlehed alusel kokku kasvanud
464
464
Õied 6-18 mm pikad. Kannus sirge. Viljad pole rippuvad
464
Õied 20-35 mm pikad. Kannus kõver. Viljad rippuvad
465
Õied osaliselt kollased, kahe- kuni kolmevärvilised. Külgmised kroonlehed suunatud ülespoole
465
Õied valged, sinised või lillad. Külgmised kroonlehed suunatud allapoole
466
466
Lehistunud õitsvat vart ei ole, lehed ainult juurmise rosetina (vahel esinevad roomavad võsundid)
467
466
Lehistunud õitsev vars olemas
468
467
Lehti 3 või 4. Kandelehekesed kinnituvad õierao keskele
467
Lehti 2. Kandelehekesed õierao ülemises kolmandikus
468
Juurmist leherosetti pole. Lehed tavaliselt laiusest pikemad
468
Juurmine leherosett olemas. Lehed tavaliselt võrdse pikkuse ja laiusega
469
Kroonlehed alusel kokku kasvanud
470
470
Lehed kaetud torkavate karvakestega
470
Lehed paljad või hõredate pehmete karvadega
471
471
Õie kandeleht õieraost u. kaks korda pikem. Õied purpurvioletsed
471
Õie kandeleht u. õierao pikkune. Õied sinised
472
Õied ilma kannuseta
473
473
Huul kollane, suur, puhetunud, sussitaoline
473
Huul pole kollane, puhetunud ega sussitaoline
474
474
Vähemalt huul põhiliselt valge
475
474
Ükski õiekatteleht pole valge
476
475
Välimised õiekattelehed roosad kuni lillad
475
Kõik õiekattelehed valged
476
Huul ülespoole suunatud
476
Huul allapoole suunatud
477
Õied valged või rohekasvalged
478
478
Õied lõhnavad. Kannus niitjas, aheneva tipuga, 1,5 korda sigimikust pikem. Tolmukad paralleelsed
478
Õied peaaegu lõhnatud. Kannus tipus veidi jämedam, u. kaks korda sigimikust pikem. Tolmukad alt laialihoiduvad
479
Kannus üle 10 mm pikk ja u. 1 mm paks
479
Kannus kas alla 10 mm pikk või üle 1 mm paks
480
480
Külgmised välimised õiekattelehed liibuvad. Vars seest säsikas
481
480
Külgmised välimised õiekattelehed püstised. Vars seest õõnes
482
481
Huule keskmine hõlm sama lai kui külgmised
481
Huule keskmine hõlm palju kitsam kui külgmised
482
Alumised lehed mitte rohkem kui 4 korda laiusest pikemad, elliptilised, üleni ühelaiused
482
Alumised lehed üle 4 korra laiusest pikemad, süstjad, aluse suunas rohkem või vähem ahenevad
483
Vähemalt alumised lehed sirge, südaja või noolja alusega
484
483
Kõik lehed ümara või aheneva alusega
500
484
Varred väga pikad ja väänduvad või ronivad
485
484
Varred pole väänduvad ega ronivad
487
485
Õied vähemalt 2 cm läbimõõdus, kellukjad. Lehe alus või leheroots ilma vart ümbritseva kileja tupeta
486
485
Õied alla 2 cm läbimõõdus, pole kellukjad. Lehe alus või leheroots kileja tupega, mis ümbritseb vart
486
Õied üle 3 cm pikad. Tuppe ümbritseb kaks tupplehtedest suuremat kandelehte
486
Õied alla 3 cm pikad. Kandelehed väikesed, ei ümbritse tuppe, asuvad õierao keskosas
487
Lehed selgelt hõlmised, üle 3 cm laiad
488
487
Lehed pole hõlmised, kui nõrgalt hõlmised, siis alla 3 cm laiad
489
488
Leheserv sile, terve. Kroonlehti üle 5
488
Leheserv hambuline. Kroonlehti 5
489
Õitsvad varred lehtedeta (vahel väikeste kandelehekestega), tavalised lehed kõik varre alusel juurmise rosetina
489
Õitsvad varred lehistunud
490
490
Lehti 2 (harva 1), paralleelsete roodudega
490
Lehti rohkem kui 2, pole paralleelsete roodudega
491
491
Lehe alus või leheroots kileja vart ümbritseva tupega
491
Lehe alus ja leheroots kileja tupeta
492
492
Kroonlehed vähemalt alusel kokku kasvanud
493
492
Kroonlehed täiesti vabad
497
493
Õied tume- kuni helekollased
493
Õied pole kollased
494
494
Kroonlehti 5 (kroon 5 hõlmaga)
495
495
Õied varre tipus nuttidena
496
Õieraag kõrvalolevast lehest 2-5 korda pikem, peenike, näärmekarvadega. Emakakael 3,5-4 mm pikk
496
Õieraag kõrvalolevast lehest 2 korda pikem, näärmekarvadeta. Emakakael alla 3 mm pikk
498
Juurmised lehed ümarneerjad, hõlmadeta, 12-16 cm laiad, serv hambuline, alus südajas
498
Juurmised lehed ümarad, hõlmised või sügavate sisselõigetega, väiksemad, alus nõrgalt südajas või sirge
499
499
Juurmisi lehti tavaliselt 2-3. Varrelehed hambulised ja sageli hõlmised
499
Juurmisi lehti 5 või rohkem. Varrelehtede segmendid terveservalised
500
Lehed okkataolised, igihaljad, kinnituvad varrele männastena
500
Lehed pole okkataolised, ei kinnitu männastena
501
501
Õitsvad varred lehtedeta (vahel väikeste kandelehekestega), kõik lehed varre alusel juurmise kodarikuna
502
501
Õitsvad varred lehistunud
511
502
Õied rootsutud, ruljate tähkõisikute või ümarate nuttidena
503
502
Õied rootsulised, üksikult või õisikutena
505
503
Lehed harva üle 3 korra laiusest pikemad, munajad kuni elliptilised
504
503
Lehed laiusest palju pikemad, süstjad kuni lineaalsed
504
Lehed paljad või üksikute karvadega. Õisikud tavaliselt allosas tühikutega. Tolmukaniidid kroonist pikemad, tolmukapead kollakad
504
Lehed tihedalt karvased. Õisikud alusel tühikuteta. Tolmukaniidid kroonist 4-8 mm pikemad, tolmukapead helelillad
505
Lehed selgelt rootsulised
507
506
Lehed alla 1 cm laiad. Kroonlehti 4, vabad
506
Lehed üle 1 cm laiad. Kroonlehti 6, vähemalt alusel kokku kasvanud
507
Õied pole üksikult
508
508
Lehed paralleelsete roodudega. Kroonlehti 3
508
Lehed pole paralleelsete roodudega. Kroonlehti 5
509
509
Õisik pole ühekülgne
510
510
Tolmukad emaka kõrval, emakakael ulatub õiest pikalt välja
510
Tolmukad ümber emaka, emakakael ei ulatu või ulatub õiest väga vähe välja
512
Lehed pealt rohelised, alt kas hõbevalkjad või pruunikate roostetäppidega. Vili kuiv
513
512
Lehed pole alt valkjad ega roostetäppidega. Vili lihakas
514
513
Lehed üle 5 korra laiusest pikemad, alt valkjad
513
Lehed alla 5 korra laiusest pikemad, pruunikte roostetäppidega
514
Leheserv peenehambaline
515
Varred peenikesed, niitjad, roomavad. Lehed kuni 8 mm pikad
516
515
Varred pole niitjad. Lehed üle 8 mm pikad
517
516
Õieraod paljad. Lehed alla 3 mm laiad
516
Õieraod karvased. Lehed üle 3 mm laiad
517
Lehed suvehaljad, õhukesed. Valminud vili sinine
517
Lehed igihaljad, nahkjad. Valminud vili punane
518
518
Lehed pealt tuhmid, mõlemal pinnal silmatorkava võrkroodumisega
518
Lehed pealt läikivad, alt paljude kollakate näärmetäppidega
519
Lehe või lehrootsu alus kileja vart ümbritseva tupega (tõrvega)
520
519
Lehe ja leherootsu alus kileja tupeta
523
520
Õied tähkõisikuna
521
521
Õisik lõtv, kitsas, kaardus, kõik õied selgelt nähtavad
521
Õisik tihe, ruljas, õied tihedalt puntras koos
522
522
Tõri (tupp lehe alusel) lidus karvadege, serval ripsmetega, tihedlt ümber varre
522
Tõri paljas, serval üksikute ripsmetega, lõdvalt ümber varre
523
Kroonlehed vähemalt alusel kokku kasvanud
524
524
Lehed ja varred täiesti paljad, õied pole sinised
525
524
Lehed ja/või vähemalt varred karvased (kui paljad, siis õied sinised)
527
525
Õied tipmise ühekülgse kobarana. Kroon sama pikk kui lai
525
Õied lehtede kaenaldes. Koon laiusest pikem
526
526
Vars kandiline. Õied üksikult, harva 2-kaupa
526
Vars ruljas. Õied 3-5-kaupa
527
Õied varte tippudes nuttidena
527
Õied pole nuttidena
528
528
Õied helesinised, kellukjad. Vili kupar
529
528
Õied pole kellukjad (kui on kellukjad, siis roosad). Vili pole kupar
531
529
Tupplehed palju lühemad kui pool õiekrooni putkeosa
529
Tupplehed ulatuvad pooleni õiekrooni putkeosast
530
530
Vars harunenud. Kroon 10-25 (35) mm pikk, lõhestunud pooleni pikkusest
530
Vars lihtne. Kroon 30-40 mm, lõhestunud 1/5-ni pikkusest
531
Krooni putkeosa kõverdunud
531
Krooni putkeosa sirge
532
532
Õied üle 1 cm läbimõõdus, pole helesinised kollase neeluga
533
532
Õied alla 1 cm läbimõõdus, helesinised, neel (keskosa) kollane
534
533
Alumised lehed ilmuvad palju enne õitsemist, õitseajal juurmist lehekodarikku pole
533
Esmalt moodustb õitsev vars, seejärel juurmiste lehtede kodarik
534
Tupp ühepikkuste sirgete, tipu poole suuntud lidus karvadega (luup!)
534
Tupp konksja tipuga karvadega või karvad kahesugused: mõned eemalehoiduvad, konksjatipulised, teised lühemad, peenemad, konksja tiputa
535
535
Mitmeaastane. Õied 5-10 mm läbimõõdus
535
Üheaastane. Õied kuni 5 mm läbimõõdus
536
536
Lehe alaküljel, eriti roodudel, konksjad karvad. Õisikuraag üles suunatud või harali karvadega
536
Lehtede alakülg konksjate karvadeta. Õisikuraagudel alati lidus karvad
537
Õied tume- kuni helekollased
538
537
Õied pole kollased
541
538
Kroonlehti 6. Tupp puudub
538
Kroonlehti 4 või 5. Tupp olemas
539
540
Tolmukaid palju rohkem kui 10
541
Õied sinised kuni roosad
542
542
Kroonlehed tipus sisse sämpunud
543
Vähemalt alumised lehed hambulised või hõlmised
544
544
Vili lineaalne, üle 5 korra laiusest pikem
544
Vili pole lineaalne, alla 3 korra laiusest pikem
545
545
Vili kolmnurkne, tipus 2-hõlmaline