Printable version

1 Puud või üle 50 cm kõrgused põõsad 2
1 Rohttaimed või väikesed põõsad (kuni 50 cm kõrged)
  Salix rosmarinifolia L. - hundipaju
  Iseloomulikud tunnused: Põõsas, võrsed noorelt karvased, hiljem paljad, peened, pruunid kuni kollased. Lehed kuni 0,5 cm laiad, pikliksüstjad, terveservalised, noorelt siidkarvased, hiljem hallikate karvadega või paljad, kuivades muutuvad mustaks. Kõrgus 0,5-1 m.
Levik ja ökoloogia: Põõsas. Soistel niitudel, madal- ja siirdesoodes, hõredates rabastuvates metsades, rannikualadel niiskel liival. Tavaline. Õitseb mais.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)
2 Lehed nõeljad (okkad) või soomusekujulised 3
2 Lehed tavalised, pole nõeljad ega soomusekujulised 14
3 Lehed soomusekujulised 4
3 Lehed nõeljad (okkad) 5
4 Võrsed püstised. Okste harud kõik enam-vähem ühes tasapinnas. Viljad (käbid) piklikud
  Thuja occidentalis L. - harilik elupuu
  Iseloomulikud tunnused: Puu või põõsas, kuni 20 m kõrge. Soomusjad, tihedalt okstele liibuvad lehekesed, mis hõõrumisel lõhnavad aromaatselt. Viljadeks umbes 1 cm pikkused pruunikad käbid, mis valminult avanevad.
Levik ja ökoloogia: Eestis aedades ja parkides tavaline ilupuu. Pärit Põhja-Ameerikast.
Märkused: Eestis kasvatatakse väga erinevaid elupuu vorme ja sorte, mis erinevad mõõtmetelt ja väliskujult. Talub hästi kärpimist.
4 Võrsed lamavad. Okste harud hoiavad igas suunas harali. Viljad (“kadakamarjad”) ümarad
  Juniperus sabina L. - sabiina kadakas
  Iseloomulikud tunnused: Põõsas, kuni 2 m kõrge, hargneb rohkesti. Okkad pehmed, mittetorkavad, osalt soomusjad, hõõrumisel lõhnavad vastikult. Vili lihakas, marjataoline, pruunikasmust, sinaka kirmega, rippuv.
Levik ja ökoloogia: Eestis aedades ja parkides ilupuuna, suhteliselt sageli. Pärit Kesk- ja Lõuna-Euroopa mägedest, kasvab ka Kaukaasias ja Siberis.
5 Põõsad, kuni 3 m kõrged 6
5 Puud, täiskasvanult üle 3 m kõrged 7
6 Okkad üle 4 cm pikad. Viljadeks pruunid puitunud käbid
  Pinus mugo Turra - mägimänd
  Iseloomulikud tunnused: 20 cm kõrgune maapinnal laiuv põõsas kuni 10(–20) m kõrgune puu. Okkad 3-8 cm pikad, tumerohelised, tömbitipulised, veidi kõverdunud, 2-kaupa,  kinnituvad võrsele väga tihedalt. Käbid kastanpruunid, läikivad, 2-6 cm pikad, valminud käbil kõik soomused avanevad. Pungad oranžikaspruunid, suured, kaetud rohke vaiguga.
Levik ja ökoloogia: Eestis ilupuuna aedaes ja parkides, kasutatakse ka karjääride metsastamisel ja nõlvade kinnistamiseks. Levinud Kesk- ja Lõuna-Euroopa mägedes.
6 Okkad kuni 4 cm pikad. Vili valminult sinine, ümar ja lihakas
  Juniperus communis L. - harilik kadakas
  Iseloomulikud tunnused: Põõsas, vahel ka puukujuline, kuni 12 m kõrge. Okkad teravad, 3-kaupa männastes, hõõrumisel lõhnavad aromaatselt. Vili lihakas, marjatoline, noorelt roheline, valminult sinakasmust. Korraga on põõsal nii rohelisi kui siniseid “kadakamarju”, mis tegelikult on lihakad käbid.
Levik ja ökoloogia: Eestis sage liivikutel, loodudel, männikutes, ka soodes. Võib kasvada tihedate kadastikena. Levinud Euroopas, Põhja-Aasias, Põhja-Aafrikas ja Põhja-Ameerikas.
Märkused: Lambad söövad meeleldi kadakate noori võrseid ja hoiavad sellega kadastike tiheduse kontrolli all.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

7 Okkad 2-5-kaupa või suuremate kimpudena väikestel lühivõrstel 8
7 Okkad üksikult 10
8 Okkad suuremate kimpudena väikestel lühivõrsetel 9
8 Okkad 2-5-kaupa
  Pinus sylvestris L. - harilik mänd
  Iseloomulikud tunnused: Puu, kuni 40 m kõrge. Okkad 2-kaupa, sinakasrohelised, teravatipulised, kinnituvad võrsele suhteliselt hõredalt. Käbid tuhmid, pruunid, alumised soomused ei avane. Pungad punakaspruunid, harva veidi vaigused.
Levik ja ökoloogia: Eestis laialt levinud metsapuu liivmullal ja rabastuval pinnasel. Õitseb mais, juunis. Levinud Euroopas ja Aasias.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

9 Käbi seemnesoomused sirged, väljast paljad. Kattesoomused ulatuvad seemnesoomuste vahelt välja
  Larix decidua Mill - euroopa lehis
  Iseloomulikud tunnused: Puu, kuni 30-40 m kõrge. Okkad 1,5-3 cm pikad, helerohelised, tihedate kimudena lühivõrsetel, hilissügiseni rohelised, varisevad. Käbi seemnesoomused väljast paljad, kattesoomused ulatuvad seemnesoomuste vahelt välja. Käbid 3-4 cm pikad.
Levik ja ökoloogia: Eestis sageli ilupuuna parkides ja aedades, ka metsakultuurina. Pärit Kesk-Euroopast.  Õitseb varakevadel.
Märkused: Eestis hübridiseerub vahel siberi lehisega.
9 Käbi seemnesoomused tipus veidi kõverdunud, väljast udemelised. Kattesoomused ei ulatu seemnesoomuste vahelt välja
  Larix sibirica Ledeb. - siberi lehis
  Iseloomulikud tunnused: Puu, kuni 40 m kõrge. Okkad 2,5-4 cm pikad, helerohelised, tihedate kimpudena lühivõrsetel, sügisel kolletuvad ja varisevad. Käbi viljasoomused on välisküljelt sametjalt karvased, kattesoomused ei ulatu viljasoomuste vahelt välja. Käbid 2-4 cm pikad.
Levik ja ökoloogia: Eestis hajusalt ilupuuna parkides ja aedades. Pärit Siberist. Õitseb aprillis, mais üheaegselt okaste moodustumisega.
Märkused: Eestis hübridiseerub vahel euroopa lehisega.
10 Okkad pole lamedad, kinnituvad okstele hajusalt 11
10 Okkad lamedad, kinnituvad okstele kahe vastaku reana 12
11 Okkad teravatipulised, torkavad, kuni 2 cm pikad
  Picea pungens Engelm. - torkav kuusk (sinikuusk)
  Iseloomulikud tunnused: Puu, kuni 20 m kõrge. Okkad 1,5-3 cm pikad, pika torkava tipuga, jäigad, tumerohelised kuni helehallid, igal neljal tahul 3-6 heleda triibuga, kinnituvad oksale rootsukesega. Käbid 6-10 cm pikad, viljasoomused pügaldunud tipuga.
Levik ja ökoloogia: Eestis sageli ilupuuna parkides ja aedades. Õitseb mais, juunis. Pärit Põhja-Ameerikas lääneosast.
11 Okkad tömbid, pole torkavad, kuni 1,5 cm pikad
  Picea abies (L.) H.Karst. - harilik kuusk
  Iseloomulikud tunnused: Puu, kuni 48 m kõrge. Okkad 1,5-2,5 cm pikad, veidi torkavad, tumerohelised, igal neljal tahul kahe heledama triibuga, kinnituvad oksale rootsukesega. Käbid 10-15cm pikad.
Levik ja ökoloogia: Eestis sage metsapuu, kasvatakse ka ilupuuna ja hekina. Õitseb mais, juunis. Levinud Põhja- ja Kesk-Euroopas.
Märkused: Palju aretatud iluvorme.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

12 Okaste pealmisel küljel 1 või 2 heledat triipu
  Abies concolor (Gordon) Hillebr. - hall nulg
  Iseloomulikud tunnused: Puu, 25-40 m kõrge. Okkad tömbitipulised, 4-8 cm pikad, mõlemalt poolt sinakasrohelised, pisut kõverdunud, kinnituvad oksale ketasja alusega, paiknevad 2-3-realiselt. Pungad kerajad, kollakasrohelised-roosakad, vaigused.
Levik ja ökoloogia: Eestis sageli ilupuuna parkides ja aedades. Pärit Põhja-Ameerikast.
12 Okaste ülemised küljed heledate triipudeta 13
13 Pungad munajad kuni koonilised. Käbid väljaulatuvate kattesoomusteta
  Tsuga canadensis (L.) Carrière - kanada tsuuga
  Iseloomulikud tunnused: Puu, 15-30 m kõrge, latv longus. Okkad tipu suunas ahenevad, tömbid, saagja servaga, 1-1,5 cm pikad, alt kahe laia sinakasvalge triibuga, asuvad oksal kahes reas. Koor lillakashall, mureneb soomusjateks helvesteks. Käbid 1,5-1,8 cm pikad.
Levik ja ökoloogia: Eestis vahel ilupuuna parkides ja aedades. Õitseb mais, juunis. Pärit Põhja-Ameerika idaosast.
13 Pungad värtnakujulised. Käbide kattesoomused 3-hõlmalised, ulatuvad seemnesoomuste vahelt välja
  Pseudotsuga menziesii (Mirb.) Franco - harilik ebatsuuga
  Iseloomulikud tunnused: Puu, 40-50 m kõrge. Koor hall kuni kahvatupruun, vanadel puudel suurte lõhedega. Okkad lamedad, nahkjad, 2-4 cm pikad, asuvad oksal spiraalselt. Käbid 5-8 cm pikad, kattesoomused kolmetipulised, seemnesoomustest pikemad.
Levik ja ökoloogia: Eestis sageli ilupuuna parkides ja aedades. Pärit Põhja-Ameerikas lääneosast.
Märkused: Oma kodumaal võib kasvada üle 100 m kõrguseks. Eestis suhteliselt külmakartlik.
14 Lehed vastakud 15
14 Lehed vahelduvad või männases 32
15 Lihtlehed, selgete hõlmadega 16
15 Liitlehed või terved (ilma sisselõigeteta) lihtlehed 17
16 Lehed üldkujult selgelt viisnurksed
  Acer platanoides L. - harilik vaher
  Iseloomulikud tunnused: Puu, kuni 30 m kõrge. Vanemate puude tüvi kaetud tumehalli peenerõmelise korbaga. Lehed pealt ja alt ühesuguselt rohelised, lehed viiehõlmalised, hõlmad teravatipulised, üksikute teravate hammastega, sügisel lähevad kollaseks või punaseks. Leheroots sisaldab piimmahla. Õitseb enne lehtede täielikku puhkemist. Õied kollakasrohelised. Õiekobar lai, püstine. Vilja tiivad ühinevad nürinurkselt, tiibade sisemised servad moodustavad kaare.
Levik ja ökoloogia: Eestis tavaline leht- ja segametsades, sageli ilupuuna parkides ja aedades. Levinud Kesk- ja Põhja-Euroopas, kasvab ka Balkanil, Väike-Aasias ja Iraanis. Õitseb mais, enne lehtede täielikku puhkemist.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

16 Lehed pole üldkujult viisnurksed
  Viburnum opulus L. - harilik lodjapuu
  Iseloomulikud tunnused: Põõsas, (1)2-3(4) m kõrge. Võrsed kandilised, hallid, punaka varjundiga. Lehed kolmehõlmalised, hõlmad teritunud tipuga, pealt paljad, alt pehmekarvased. Valkjad ratasjad õied   on lamedates vihmavarjutaolistes õisikutes, servmised steriilsed õied teistest suuremad. Viljad erepunased, lihakad, luuseemnega.
Levik ja ökoloogia: Eestis tavaline, kasvab sega- ja lodumetsades, puisniitudel, sageli ka ilupõõsana. Õitseb  mais, juunis. Levinud Euroopast Põhja-Aasiani.
Märkused: Marjad söödavad, aga moos ebameeldiva lõhnaga.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

17 Liitlehed 18
17 Lihtlehed 23
18 Lehed kolmetised
  Acer negundo L. - saarvaher
  Iseloomulikud tunnused: Puu, 15-25 m kõrge. Lehed kollakasrohelised  paaritusulgjad liitlehed, lehekesi enamasti viis (harvem kolm), tipmine leheke teistest suurem. Õisikud rippuvad. Vilja tiivad ühinevad väga terava  nurga all, sageli üksteist kattes.
Levik ja ökoloogia: Eestis ilupuuna parkides, vahel metsistub. Õitseb aprillis, mais enne lehtede puhkemist. Pärit Põhja-Ameerikast.
Märkused: Kiirekasvuline ja suhteliselt lühiealine, murdub kergesti.
18 Lehekesi rohkem kui kolm 19
19 Lehed sõrmjad
  Aesculus hippocastanum L. - harilik hobukastan
  Iseloomulikud tunnused: Puu, kuni 30 m kõrge. Sõrmjate pikarootsuliste liitlehtedega, lehekesed 10-20 cm pikad. Õied ebakorrapärased, valged, punakate laikudega, püstises koonusjas õisikus. Vili ogaline, kerajas, avaneb kolme praoga, 1-3 seemnega. Pähklitaoline seeme tumepruun, läikiv.
Levik ja ökoloogia: Eestis sage ilupuu, harva metsistub. Õitseb mais, juunis. Looduslikult esineb Põhja-Kreekas, Väike-Aasias, kultuurina levinud väga laialdaselt, ulatub Skandinaavia põhjaossagi.
19 Lehed sulgjad 20
20 Lehed erilise lõhnata. Viljad kuivad, tiivulised 21
20 Lehed hõõrumisel ebameeldiva lõhnaga. Viljad lihakad 22
21 Lehekesi rohkem kui 7
  Fraxinus excelsior L. - harilik saar
  Iseloomulikud tunnused: Puu, kuni 35(40) m kõrge. Paaritusulgjad liitlehed, lehekesi 9-15, lehekesed kuni 10 cm pikad. Õied pisikesed, tihedates külgmistes tumedates kimpudes, täiesti ilma õiekattelehtedeta, ainult emakate või tolmukatega, harvem ühes õies olemas nii tolmukad kui emakad. Tiibviljad ühe seemnega, kuni 4 cm pikad,  kimpudena. Pungad silmatorkavalt mustad.
Levik ja ökoloogia: Tavaline kogu Eestis ja suuremas osas Euroopas niisketes metsades, puisniitudel, jõekallastel. Kasutatakse ka haljastuses. Õitseb aprillis, mais enne lehtimist.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

21 Lehed 3-7 lehekesega
  Acer negundo L. - saarvaher
  Iseloomulikud tunnused: Puu, 15-25 m kõrge. Lehed kollakasrohelised  paaritusulgjad liitlehed, lehekesi enamasti viis (harvem kolm), tipmine leheke teistest suurem. Õisikud rippuvad. Vilja tiivad ühinevad väga terava  nurga all, sageli üksteist kattes.
Levik ja ökoloogia: Eestis ilupuuna parkides, vahel metsistub. Õitseb aprillis, mais enne lehtede puhkemist. Pärit Põhja-Ameerikast.
Märkused: Kiirekasvuline ja suhteliselt lühiealine, murdub kergesti.
22 Vili must. Õied valged, vihmavarjutaolises kännasõisikus. Okste säsi valge
  Sambucus nigra L. - must leeder
  Iseloomulikud tunnused: Puu, 4-6 m kõrge. Paaritusulgjad liitlehed, lehekesi tavaliselt 5, 6-12 cm pikad, saagja servaga, hõõrumisel ebameeldiva lõhnaga. Okste sees olev säsi valge. Õied valged, lõhnavad, 6-10 mm läbimõõdus, lamedates sarikjates õisikutes, õisikute harud karvased. Vili must.
Levik ja ökoloogia: Parkides ja aedades ilupõõsana, kohati metsistub ja naturaliseerub, peamiselt Lääne-Eestis ja saartel. Õitseb juunis, juulis. Looduslikult esineb Kesk-Euroopas ja Lääne-Aasias niisketes metsades ja võsades.
Märkused: Taim mürgine, v.a. valminud viljad.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

22 Viljad punased. Rohekaskollased õied munajas pöörisõisikus. Okste säsi pruunikas
  Sambucus racemosa L. - punane leeder
  Iseloomulikud tunnused: Puu või põõsas, 2-4 m kõrge. Paaritusulgjad liitlehed, lehekesi 5-7, 5-8 cm pikad, saagja servaga, hõõrumisel ebameeldiva lõhnaga. Okste sees olev säsi pruunikas. Õied rohekaskollased, lõhnata, tihedates munajates õisikutes. Viljad oranžikaspunased.
Levik ja ökoloogia: Sageli parkides, aedades. Kultuurist metsistunult ja naturaliseerunult segametsades, võsades. Hajusalt, peamiselt Eesti mandriosas. Pärit Lääne-Aasiast. Õitseb juunis, juulis.
Märkused: Seemned mürgised, muud taimeosad mitte.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

23 Leht alusel sirge kuni südajas
  Syringa vulgaris L. - harilik sirel
  Iseloomulikud tunnused: Põõsas, kuni 7(10) m kõrge. Lehed vastakud, 8-10 cm pikad, südajad, tumerohelised, terveservalised, siledad. Õied lillad või valged, neljatised, torujad, lõhnavad, 10-25 cm pikkustes püstistes, enamasti kahekaupa asetsevates õisikutes. Vili pruun, väike piklik kupar.
Levik ja ökoloogia: Väga levinud ilupõõsas parkides, aedades ja vanade talude juures, metsistub. Looduslikult Kagu-Euroopa kivistel nõlvadel tihnikutes, mujal istutatud ja metsistunud ning naturaliseerunud. Õitseb mais, juunis.
Märkused: Väga palju erinevaid sorte.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

23 Leht aheneb aluse suunas 24
24 Oksad lõpevad astlaga
  Rhamnus cathartica L. - harilik türnpuu
  Iseloomulikud tunnused: Puu või põõsas, 2-8 m kõrge. Tüve koor kare, ketendav, mustjas. Oksad lõpevad sageli astlaga. Lehed vastakud, hambulise servaga, elliptilised, külgrood keeravad tipu suunas, ei lähe lehe servani. Õied väikesed, kollakasrohelised, neljatised, ühesugulised, ümarates õisikutes. Vili algul roheline, hiljem must mari.
Levik ja ökoloogia: Tavaline kogu Eestis segametsades, kaldavõsastikes, puisniitudel, loodudel. Õitseb mais, juunis. Levinud kogu Euroopas, Kaukaasias, Lääne-Siberis, Kesk-Aasias.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

24 Oksad ei lõpe astlaga 25
25 Leheserv hambuline 26
25 Leheserv terve 27
26 Õied valged, üle 1 cm läbimõõdus. Lehe aluselt algab vähemalt kolm pearoodu. Tolmukaid üle 5
  Philadelphus coronarius L. - harilik ebajasmiin
  Iseloomulikud tunnused: Põõsas, 1,5-3 m kõrge. Kaheaastaste võrsete koor ketendab suurte lappidena. Lehed vastakud, elliptilised, sakilise servaga, 5-10 cm pikad. Õied suured, valged, lõhnavad, neljatised, 5-7-kaupa kobaras. Viljad pruunid, kuivad.
Levik ja ökoloogia: Sagelikasvatatav ilupõõsas. Õitseb juunis. Pärit Lõuna-Euroopast, Kaukaasiast.
Märkused: Palju erinevaid sorte.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

26 Õied pole valged, alla 8 mm läbimõõdus. Lehed ühe aluselt algava pearooga. Tolmukaid kõige rohkem 5
  Euonymus europaeus L. - harilik kikkapuu
  Iseloomulikud tunnused: Põõsas või puu, 1-7 m kõrge. Oksad kandilised, siledad või üksikute kühmudega. Lehed vastakud, elliptilised, peensaagja servaga,  kuni 10 cm pikad. Õied väikesed, kroonlehti neli, piklikud, rohekad, 3-5-kaupa lehtede kaenaldes, isas- ja emasõied eraldi. Vili lillakaspunane kupar. Seemned heledad, üleni kaetud oranžpunase lihaka seemnerüüga, ei ripu kuprast välja.
Levik ja ökoloogia: Looduslikult Lõuna-Eestis Koiva jõe lammil, mujal ilupuuna ja kultuurist metsistunult. Õitseb mais. Levila Euroopas ja Lääne-Aasias.
Looduskaitseline seisund: LK II kategooria, Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohustatud.
Märkused: Kõik taimeosad mürgised.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

27 Õied ja viljad kahekaupa lehekaenaldes (mõnel juhul võib kahest alusel kokkukasvanud õiest moodustuda üks mari) 28
27 Õied ja viljad pole kahekaupa lehekaenaldes vaid kobarate või pööristena 30
28 Õied korrapärased (radiaalsümmeetrilised). Viljad valged
  Symphoricarpos albus (L.) S.F. Blake - harilik lumimari
  Iseloomulikud tunnused: Põõsas, 1-2 m kõrge. Lehed vastakud, elliptilised, pealt tumerohelised, alt hallikasrohelised, 3-5 cm pikad, lisaks terveservalistele esineb ka ebakorrapäraselt hõlmiseid. Õied väikesed, roosakad, kellukjad, tihedates ümarates õisikutes. Viljad valged, marjataolised, kahe luuseemnega, püsivad kaua.
Levik ja ökoloogia: Sageli ilupõõsana aedades ja parkides, vahel metsistub. Õitseb mais, juunis. Pärit Põhja-Ameerika idaosast.
Märkused: Viljad mürgised.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

28 Õied ebakorrapärased (bilateraalsümmetrilised). Viljad pole valged 29
29 Lehed tömbid. Viljad sinised
  Lonicera caerulea L. - sinine kuslapuu
  Iseloomulikud tunnused: Põõsas, 1-2 m kõrge. Lehed vastakud,  piklik-elliptilised, 3-5 cm pikad, sinakasrohelised, hõredalt karvased. Õied rohekasvalged, peaaegu korrapärased, kahe kõrvuti asetseva õie sigimikud täielikult teineteisega kokku kasvanud. Marjad sinakasmustad, hallika kirmega, kahekaupa täiesti kokku kasvanud (nagu üks lapik mari).
Levik ja ökoloogia: Soostuvatel puisniitudel, hõredates metsades, põõsastikes, Lääne-Eestis tavaline, Kagu-Eestis harva. Õitseb mais, juunis. Levinud Põhja-Euroopas, Põhja-Ameerikas ja Põhja-Aasias.
Märkused: Sinisese kuslapuu marjad pole mürgised, aga on mõrkja maitsega. Söödavate marjadega on söödav kuslapuu (Lonicera caerulea var. edulis), mida ka Eestis kasvatakse.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

29 Lehed terava tipuga. Viljad punased
  Lonicera xylosteum L. - harilik kuslapuu
  Iseloomulikud tunnused: Põõsas, 2-3 m kõrge. Lehed vastakud, lai-elliptilised, pehmekarvased, hallikasrohelised. Õied valged kuni kollakasvalged, kahehuulelised, kahe kõrvuti asuva õie sigimikud alusel kokku kasvanud. Marjad tumepunased, alusel 2-kaupa kokku kasvanud.
Levik ja ökoloogia: Tavaline kogu Eestis kuusikutes ja kuusesegametsades, puisniitudel, võsastikes. Õitseb mais, juunis. Levinud Euroopast kuni Altaini.
Märkused: Marjad mürgised.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

30 Õied lillad. Viljad kuivad
  Syringa josikaea J.Jacq. ex Rchb. - ungari sirel
  Iseloomulikud tunnused: Põõsas, 2-4(7) m kõrge. Lehed vastakud, elliptilised, aheneva alusega, 5-14 cm pikad, pealt tumedamad, alt heledamad rohelised, rood karvased. Õied tumelillad, lõhnavad, neljatised, torujad, 10-20 cm pikkustes, ühekaupa asuvates püstistes õisikutes. Viljad pruunid.
Levik ja ökoloogia: Sage ilupõõsas, harva metsistub. Õitseb juunis. Looduslikult Ungaris, Taga-Karpaatias.
30 Õied valged. Viljad lihakad 31
31 Lehed mõlemalt küljelt rohelised, alt veidi heledamad, 4-5 paari külgroodudega. Vili tume
  Swida sanguinea (L.) Opiz - verev kontpuu
  Iseloomulikud tunnused: Põõsas, 3-5(7) m kõrge. Noored võrsed rohekad, karvased, hiljem punakaspruunid, vanemad oksad hallikad. Lehed vastakud, elliptilised, 4-7 cm pikad, rohelised, alt heledamad, sügisel veripunased. Õied valged, suurtes vihmavarju moodi õisikutes. Luuviljad kerajad, sinakasmustad, valgete täpikestega.
Levik ja ökoloogia: Kohati Põhja- ja Lääne-Eestis leht- ja segametsades, sageli kasvatatakse ka ilupõõsana. Õitseb mais, juunis. Levinud Euroopas ja Lääne-Aasias.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

31 Lehed pealt rohelised, alt sinakasrohelised, 5-8 paari külgroodudega. Vili valge
  Swida stolonifera (Michx.) Rydb. - võsund-kontpuu
  Iseloomulikud tunnused: Põõsas, kuni 3 m kõrge. Noored võrsed rohelised, karvased, hiljem erepunased. Mahaulatuvad oksad juurduvad. Lehed vastakud, elliptilised, alt valkjalt sinakasrohelised, kollakaspunase pearooga. Õied valged, väikesed, vihmavarjutaolises õisikus. Luuvili valge, kerajas.
Levik ja ökoloogia: Sage ilupõõsas, vahel metsistub. Õitseb juunist augustini. Pärit Põhja-Ameerikast.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

32 Liitlehed 33
32 Lihtlehed 38
33 Lehe tipus pole üksikut lehekest (paarissulgjas leht)
  Caragana arborescens Lam. - suur läätspuu
  Iseloomulikud tunnused: Põõsas, kuni 6 m kõrge. Lehed paaritusulgjad, helerohelised, lehekesi 4-7 paari, ovaalsed, abilehtede asemel astlad. Õied kollased, 1,5-2 cm pikad, 1-2-kaupa. Kaunad 3-3,5 cm pikad, ruljad.
Levik ja ökoloogia: Ilupõõsas, harva metsistub. Õitseb juunis, juulis. Pärit Siberist.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

33 Lehe tipus üksik leheke (paaritusulgjas leht) 34
34 Lehed hõõrumisel tugeva aromaatse lõhnaga. Vili ovaalne, kõva, kuni 5 cm läbimõõdus, seeme nagu kreeka pähkel
  Juglans mandshurica Maxim. - mandžuuria pähklipuu
  Iseloomulikud tunnused: Puu, kuni 22 m kõrge. Liitleht kuni 100 cm pikk, lehekesi 13-19. Lehekesed terveservalised, lehekeste servad paralleelsed, pealt peaaegu paljad, alt tihedalt hallide tähtkarvadega. Võrsed hallikas- või kollakaspruunid. Vili ümara või terava tipuga, pähklikoor tume hallikaspruun, 6-8 kandiga.
Levik ja ökoloogia: Ilupuu, harva. Õitseb mais, juunis. Kodumaa Manžuuria, Amuurimaa, Korea.
34 Lehed erilise lõhnata. Viljad kuivad või lihakad, seeme pole kreeka pähkli moodi 35
35 Lehed kaheli- või kolmelisulgjad
  Aruncus dioicus (Walter) Fernald - harilik kitseenelas
  Iseloomulikud tunnused: Mitmeaastane rohttaim, põõsasja kasvuga, 1-2 m kõrge. Lehed kaheli- või kolmelisulgjad. Õied valged, väikesed, kuni 50 cm pikkuses kohevas õisikus. Viljad kuivad.
Levik ja ökoloogia: Sage ilutaim, metsistub. Õitseb juunis, juulis. Kotinentaalse Euraasia liik.
35 Lehed lihtsulgjad 36
36 Taimed ogadeta
  Sorbus aucuparia L. - harilik pihlakas
  Iseloomulikud tunnused: Puu, kuni 15 m kõrge. Paaritusulgjad liitlehed, lehekesi 11-15, sakilise servaga, kuni 6 cm pikad. Õied valged, paljuõielistes kännasjates õisikutes. Marjad punased või oranžikad, ümarad, kuni 1 cm läbimõõdus, mõrkjad.
Levik ja ökoloogia: Segametsades, raiesmikel, metsaservades, sage. Õitseb juunis. Levinud Euroopas ja Siberis. Sageli kasvatatkse ka ilupuuna.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

36 Taimed ogadega 37
37 Õied valged. Viljad mustad
  Rosa pimpinellifolia L. - näärelehine kibuvits
  Iseloomulikud tunnused: Põõsas, 0,5-1,5 m kõrge. Varred tihedalt ogalised, ogad sirged. Lehekesed väikesed, ümarad, pealt tumerohelised. Õied valged. Viljad mustad.
Levik ja ökoloogia: Sage ilupõõsas, metsistunult hajusalt asulate ümbruses. Õitseb juunis. Looduslikult kasvab Ida-Euroopas ja Aasias.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

37 Õied roosad. Viljad oranžid või punased
  Rosa rugosa Thunb. - kurdlehine kibuvits
  Iseloomulikud tunnused: Põõsas, 0,5 – 2 m kõrge. Võrsed ja ogad tihedalt karvased. Lehekesed tugevalt kurdunud, pealt paljad ja läikivad, alt karvased. Õied suured, roosad. Viljad oranžikaspunased, kerajad või veidi lapikud, 2-3 cm läbimõõdus.
Levik ja ökoloogia: Eestis kultuurist naturaliseerunud liik. Hajusalt liivastes männikutes, liivastel mererandadel, teede ääres, parkides. Õitseb juunist augustini. Pärit Aasiast Kaug-Idast.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

38 Lehed hõlmised 39
38 Lehed terved, hõlmadeta 46
39 Taimed ogaliste varte või astlaga lõpevate okstega 40
39 Taimed ogadeta 41
40 Lehed sulgroodsed, aluse suunas ahenevad. Viljad punased
  Crataegus spp. - viirpuud
  Iseloomulikud tunnused: Lehed rombjad või kolmnurksed, sulghõlmised, ebaühtlaselt hambulise servaga. Võrsed enamasti asteldega. Õied valged (on ka punaseõielisi liike). Vili lihakas, 1-3 luuseemnega, kollane, punane või must.
Levik ja ökoloogia: Paljusid liike kasvatatakse ilupuudena, metsistuvad. Looduslikke liike Eestis vähe.
Märkused: Liigid raskesti määratavad.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

40 Lehed sulgroodsed, alusel ümarad. Viljad kollakad või punakad
  Grossularia reclinata (L.) Mill. - aed-karusmari
  Iseloomulikud tunnused: Põõsas, 1-1,5 m kõrge.  Oksad teravate ogadega. Lehed 3-5-hõlmalised. Õied viietised, rohekad, 1-3-kaupa. Marjad 10-15 mm läbimõõduga, rohelised, kollakad või tumepunased.
Levik ja ökoloogia: Marjapõõsas, vahel metsistub. Õitseb mais.
Märkused: Palju erinevaid sorte.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

41 Lehed sulgroodsed 42
41 Lehed sõrmroodsed 43
42 Väikesed põõsad, tavaliselt vähem kui 2 m kõrged
  Physocarpus opulifolius (L.) Maxim. - lodjap-põisenelas
  Iseloomulikud tunnused: Põõsas, kuni 3m kõrge. Oksad hallika ketendava koorega. Lehed sõrmjalt 3-5-hõlmalised, ebaühtlaselt saagja servaga. Õied valged, kännasõisikutes. Vili kuiv, läikivpruun.
Levik ja ökoloogia: Sage ilupõõsas. Õitseb mais, juunis. Pärit Põhja-Ameerikast.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

42 Puud või üle 2 m kõrgused põõsad
  Quercus robur L. - harilik tamm
  Iseloomulikud tunnused: Puu, kõrgus kuni 30 m. Lehed nahkjad, pealt läikivad, sulghõlmised, hõlmad tömbid, leheroots lühike (7 mm). Isasõied kollakasrohekad, laialihoiduvates urbades, emasõied silmapaistmatud. Tõru piklik, 1/3 ulatuses lüdiga ümbritsetud.
Levik ja ökoloogia: Tavaline, looduslikult sagedam Lääne-Eestis. Puisniitudel, salu-, leht- ja segametsades, jõelammidel. Sageli pargipuuna. Õitseb mais, juunis. Areaal hõlmab suurema osa Euroopas, esineb ka Kaukaasias, Krimmis, Väike-Aasias.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

43 Vili must. Taim tihedalt kaetud kollakate näärmetäppidega
  Ribes nigrum L. - must sõstar
  Iseloomulikud tunnused: Põõsas,  1-2 m kõrge. Lehed viie hõlmaga, alt kollakate näärmetäppidega, lõhnavad. Õied punakasrohekad, 5-10-kaupa rippuvates kobarates. Marjad mustad.
Levik ja ökoloogia: Niisketes metsades, võsastikes, aedades marjapõõsana, tavaline. Õitseb mais. Levinud Euraasia põhja- ja keskaladel.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

43 Vili punane. Näärmetäpid puuduvad või esinevad mõned üksikud 44
44 Lehed väikesed, 2-3 cm pikad. Õisikud püstised. Õied ühesoolised
  Ribes alpinum L. - mage sõstar
  Iseloomulikud tunnused:  Põõsas, 1-2 m kõrge. Lehed 3- (harva 5-) hõlmalised, 1,5-4 cm läbimõõdus, peaaegu paljad. Õied kollakasrohelised, õisikud püstised. Marjad punased, lääged.
Levik ja ökoloogia: Tavaline segametsades, võsades, loodudel. Õitseb mais, juunis. Levinud kogu Euroopas, Kaukaasias.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

44 Lehed tavaliselt üle 4 cm pikad. Õisikud rippuvad. Õied kahesoolised 45
45 Lehed paljad või alaküljel hõredalt karvased, lehehõlmad teravad, ulatuvad poole lehelaba sügavuseni. Õieraod paljad
  Ribes rubrum L. - punane sõstar
  Iseloomulikud tunnused: Põõsas, 1,5-3 m kõrge. Lehed 5-10 cm läbimõõdus, 5 hõlmaga, hõlmad teravad, ulatuvad poole lehelaba sügavuseni, pealt paljad, alt paljad või veidi karvased. Õisiku ja õiteraod paljad, õied rohekad, rippuvates kobarates. Marjad punased, hapud.
Levik ja ökoloogia: Tavaline marjapõõsas, metsistub. Õitseb mais. Pärit Kesk- ja Põhja-Euroopast.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

45 Lehed alt karvased, lehehõlmad tömbid, ulatuvad 1/3 lehelaba sügavuseni. Õieraod karvased
  Ribes spicatum E. Robson - karvane sõstar
  Iseloomulikud tunnused: Põõsas, 1,5 m kõrge. Lehed 6-10 cm läbimõõdus, 5 hõlmaga, hõlmad tömbid, ulatuvad 1/3 lehelaba sügavuseni, alt karvased kuni viltkarvased. Õieraod karvased, õied rohekad, rippuvates kobarates. Marjad punased.
Levik ja ökoloogia: Segametsades, puisniitudel, paiguti. Õitseb aprillis, mais.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

46 Lehed üldkujult kolmnurksed, rombjad või viisnurksed 47
46 Lehed munajad või lantsetjad 50
47 Leheroots lapik
  Populus tremula L. - harilik haab
  Iseloomulikud tunnused: Puu, 20-35 m kõrge. Lehed ümarad, täkilise sevaga, 3-5 cm läbimõõdus, paljad, mõlemalt poolt enamvähem ühte värvi. Leheroots lapik. Pungad pisut kleepuvad. Õied urbades.
Levik ja ökoloogia: Sageli sega- ja lodumetsades, haavikutena tavalisem Ida-Eestis. Õitseb aprillis, mais. Kasvab kogu Euroopas, Hiinas, Jaapanis ja Põhja-Aafrikas.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

47 Leheroots ruljas 48
48 Lehed alaküljelt palju heledamad. Koor valge, paberjas. Viljad pisikesed tiivulised pähklikesed, rippuvates urbades 49
48 Lehed pole alaküljelt heledamad. Koor pole valge, paberjas. Viljad teistsugused, koondunud kuprataolisteks moodustisteks
  Populus balsamifera L. - palsamipappel
  Iseloomulikud tunnused: Puu, kuni 35 m kõrge. Lehed munajad, 6-12 cm pikad, peensaagja servaga, noored lehed pisut karvased, hiljem paljad, pisut kleepuvad. Õied urbades.
Levik ja ökoloogia: Tavaline ilupuuna, vahel metsistub. Õitseb aprillis, mais. Pärit Põhja-Ameerikast.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

49 Noored võrsed paljad, näsakestega, rippuvad. Lehehambad tipus kõverdunud. Vilja tiivad pähklikesest 2-3 korda laiemad
  Betula pendula Roth - arukask
  Iseloomulikud tunnused: Puu, kuni 35 m kõrge. Tüve koor valge, vanematel puudel allosa musta korbaga. Noored oksad paljad, vahatäpikestest kröbulused.  Lehed paljad, rombjad, pika terava tipuga, kahelisaagja servaga. Viljasoomus allapoole suunatud hõlmadega.
Levik ja ökoloogia: Puisniitudel, sega- ja lehtmetsades, loodudel. Tavaline kogu Eestis. Õitseb aprillis, mais. Levinud kogu Euroopas, Kaukaasias, Lääne-Siberis.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

49 Noored võrsed pehmekarvased, näsakesteta, pole rippuvad. Lehehambad pole tipus kõverdunud. Vilja tiivad pählikesest 1-1,5 korda laiemad
  Betula pubescens Ehrh. - sookask
  Iseloomulikud tunnused: Puu,  kuni 25 m kõrge. Tüve koor valge, vanematel puudel allosas hallikas kuni mustjas, peenelt pragunev. Noored oksad karvased, vahatäpikesteta. Lehed rombjas-munajad, lühidalt teritunud tipuga, ebakorrapäraselt saagja servaga. Viljasoomus ülespoole suunatud hõlmadega.
Levik ja ökoloogia: Puisniitudel, segametsades, soodes, rabades. Tavaline kogu Eestis. Õitseb aprillis, mais. Levila Euroopa ja Aasia põhjaosas.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

50 Lehed südaja alusega 51
50 Lehed aluse suunas ahenevad 54
51 Õied kroonlehtedeta, ühesugulised, isas- ja emasõisikutes. Vili (pähkel) rohtse pesa (lüdi) sees
  Corylus avellana L. - harilik sarapuu
  Iseloomulikud tunnused: Põõsas, kuni 5 m kõrge. Lehed piklikümarad, vahel tipuosas veidi hõlmised, südaja alusega, salikilse servaga, 6-12 cm pikad. Isasõied pikkades urbades, emasõied punga sees, millest ulatuvad välja vaid punased emakasuudmed. Vili on helerohelise lüdiga ümbritsetud pähkel.
Levik ja ökoloogia: Tavaline puisniitudel, loodudel, leht- ja segametsades, vahel sarapikena. Õitseb enne lehtimist, aprillis. Levinud Euraasia ja Põhja-Ameerika põhjapoolses parasvöötmes.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

51 Õied kroonlehtedega, kahesoolised. Vilja ei ümbritse rohtne pesa 52
52 Lehed pealt läikivad. Kroonlehed valged. Vili lihakas
  Pyrus communis L. - harilik pirnipuu
  Iseloomulikud tunnused: Puu, 10-20 m kõrge. Võra laipüramiidjas, oksad tavaliselt asteldeta. Lehed munajad, tipus ahenevad, läikivad. Õied valged. Viljad suured, söödavad.
Levik ja ökoloogia: Tavaline viljapuu, harva metsistub. Õitseb mais. Looduslikult lõuna- ja Kesk-Euroopas, ka Väike-Aasias ja Põhja-Iraanis.
Märkused: Noored lehed lähevad kuivatamisel sageli mustaks.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

52 Kroonlehed pole valged. Viljad kuivad 53
53 Lehtede alaküljel roodude nurkades roostepruunid karvatutid. Viljad ebaselgete soontega
  Tilia cordata Mill. - harilik pärn
  Iseloomulikud tunnused: Puu, 20-25 m kõrge. Lehed 4-7 cm pikad, südajad, sakilise serva ja teravneva tipuga. Lehed paljad, lehe alaküljel roodude nurkades roostepruunid karvatutid, leheroots paljas, pungad paljad. Õied rohekad. Vili ümar, 0,4-0,6 cm pikk, pruunikas, viljaraag kokku kasvanud kollaka kõrglehega.
Levik ja ökoloogia: Hajusalt sega- ja lehtmetsades, ilupuuna parkides ja aedades. Õitseb juulis, augustis. Suuremas osas Euroopas, ulatub Kaukaasiasse ja Iraani, Siberisse.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

53 Lehtede alaküljel roodude nurkades valged karvatutid. Viljad 5 selge pikisoonega
  Tilia platyphyllos Scop. - suurelehine pärn
  Iseloomulikud tunnused: Puu, kuni 40 m kõrge. Lehed 7-15 cm pikad, südajad, alt karvased, leheroodude nurkades valged karavatutid. Leheroots karvane, pungad karvased. Õied rohekad. Vili ümar, 1 cm pikk, hallviltjas, viljaraag kokku kasvanud kollaka kõrglehega.
Levik ja ökoloogia: Sage pargipuu, harva metsistub. Kasvab looduslikult Lääne-Ukrainas, Moldaavias, Lääne-Euroopas kuni Lõuna-Rootsini. Õitseb juunis.
Märkused: Väga pikaealine, võib elada üle 1000 aasta vanuseks.
54 Taimed asteldega 55
54 Taimed asteldeta 56
55 Kroonlehed erekollased. Võrsed üleni astlalised. Õied ja viljad rippuvates kobarates
  Berberis vulgaris L. - harilik kukerpuu
  Iseloomulikud tunnused: Põõsas, 1-5 m kõrge. Lehed äraspidimunajad, peensaagja servaga, kinnituvad varrele kimpudena, kimbu alusel sirge või haraline astel. Õied kollased, 15-25-kaupa rippuvates õisikutes. Mari ruljas, punane, söödav.
Levik ja ökoloogia: Metsaservades, võsastikes. Tavalisem Lääne-Eestis, mujal hajusalt. Õitsebmais, juunis.
Märkused: Kõrrerooste vahepermeestaim, seepärast viljapõldude läheduses ohtlik.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

55 Kroonlehed pole kollased. Astlad ainult okste tippudes. Õied ja viljad pole rippuvates kobarates
  Rhamnus cathartica L. - harilik türnpuu
  Iseloomulikud tunnused: Puu või põõsas, 2-8 m kõrge. Tüve koor kare, ketendav, mustjas. Oksad lõpevad sageli astlaga. Lehed vastakud, hambulise servaga, elliptilised, külgrood keeravad tipu suunas, ei lähe lehe servani. Õied väikesed, kollakasrohelised, neljatised, ühesugulised, ümarates õisikutes. Vili algul roheline, hiljem must mari.
Levik ja ökoloogia: Tavaline kogu Eestis segametsades, kaldavõsastikes, puisniitudel, loodudel. Õitseb mais, juunis. Levinud kogu Euroopas, Kaukaasias, Lääne-Siberis, Kesk-Aasias.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

56 Lehed rohkem kui 4 korda laiusest pikemad 57
56 Lehed vähem kui 4 korda laiusest pikemad 58
57 Lehe rood ei moodusta selget võrgustikku. Õied kroonlehtedega
  Daphne mezereum L. - harilik näsiniin
  Iseloomulikud tunnused: Põõsas, 30-120(200) cm kõrge. Lehed 4-9 cm pikad ja 1-2 cm laiad, talbjassüstjad, tuttidena okste tippudes. Õied roosad, lõhnavad, väga lühikese raoga, kinnituvad võrsele 3-5-kaupa. Luuviljad punased.
Levik ja ökoloogia: Õitseb enne lehtimist aprillis, mais. Segametsades, puisniitudel, hajusalt.
Märkused: Kogu taim mürgine.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

57 Lehe rood moodustavad selge võrgustiku. Õied kroonlehtedeta
  Salix fragilis L. - rabe remmelgas
  Iseloomulikud tunnused: Puu, kuni 15 m kõrge. Oksad murduvad puu küljest kergesti. Lehed süstjad, pikalt teritunud tipuga, 5-15 cm pikad, noorelt kleepuvad, pealt tumerohelised, alt sinakasrohelised. Abilehed varisevad varakult.
Levik ja ökoloogia: Jõgede ja ojade kallastel, uhtlammimetsades. Lääne-Eestis sage, mujal harva. Õitseb mais.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

58 Leherood moodustavad selge võrgustiku. Taimed ühesuguliste õitega, mis on koondunud isas- ja emasurbadesse. Vili kupar (pajud) 59
58 Leherood ei moodusta selget võrku. Taimed teistsuguste tunnustega 63
59 Lehed pealt tuhmid 60
59 Lehed pealt läikivad 62
60 2-4 aastaste okste koorealune puit sile (eemaldage oksalt veidi koort)
  Salix caprea L. - raagremmelgas
  Iseloomulikud tunnused: Puu, 5-15 m kõrge. Noored oksad hallikasrohelised, vanemad oksad lehearmidest jändrikud. Lehed 7-10 cm pikad ja 3-5 cm laiad, ovaalsed, pealt tumerohelised, alt viltkarvased.
Levik ja ökoloogia: Tavaline metsades, võsastikes. Õitseb aprillis, mais.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

60 2-4 aastaste okste koorealune puit rõõnetega 61
61 Madal põõsas (kuni 1,5 m kõrge). Lehed 2-4(6) cm pikad, hambad leheservaga risti. Abilehed püsivad
  Salix aurita L. - kõrvpaju
  Iseloomulikud tunnused: Põõsas, 0,5-2 m kõrge. Kaheaastatstel ja vanematel võrsetel koore all puidul peened 1-3 cm pikkused rõõned (kriipsukujulised puhetised). Lehed äraspidimunajad, 2-5 cm pikad ja 1-3 cm laiad, leheserv ebaühlaste suurte hammastega või lainjas. Abilehed suured, püsivad kaua.
Levik ja ökoloogia: Niitudel, madalsoodes, võsastikes, tavaline. Õitseb mais.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

61 Puu või kõrge põõsas (kuni 6 m). Lehed 5-12(15) cm pikad, tipu poole suunatud hammastega. Abilehed varisevad varakult
  Salix cinerea L. - tuhkur paju
  Iseloomulikud tunnused:  Põõsas, kuni 4 m kõrge. Rõõned (kriipsukujulised puhetised) 1-3 cm pikad, koore all tihedalt. Võrsed tuhkhallid, karvased. Lehed piklikud, 5-12 cm pikad ja 1,5-4 cm laiad, pealt hallikasrohelised, udekarvased, alt hallid, peaaegu viltjad, ebakorrapäraselt saagjad. Abilehed varisevad varakult.
Levik ja ökoloogia: Tavaline madal- ja siirdesoodes, niitudel, kraavides, soometsades, põlluserades. Õitsebaprillis, mais.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

62 Noored võrsed tihedalt peenekarvased
  Salix myrsinifolia Salisb. - mustjas paju
  Iseloomulikud tunnused: Põõsas, 2-6 m kõrge. Noored võrsed ja lehed tiheda tuhkhalli karvastuega. Lehed täiskasvanult mõlemalt poolt ühte värvi, kuivatamisel lähevad kergesti mustaks, külgroodusid 6-8 (12) paari. Abilehed suured, alati olemas.
Levik ja ökoloogia: Soistel niitudel, madalsoodes, veekogude kallastel, sage. Õitseb aprillis, mais.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

62 Noored võrsed paljad või üksikute hõredate karvadega
  Salix phylicifolia L. - kahevärvine paju
  Iseloomulikud tunnused: Põõsas, 2-3 m kõrge. Koore all puidul 1 cm pikkused rõõned (kriipsukujulised puhetised). Lehed elliptilised, ebaühtlaselt sakilise või terve servaga, pealt tumerohelised ja läikivad, alt sinakasrohelised või vesihallid (kahevärvilised). Abilehed väikesed, neerjad, püsivad kesksuveni.
Levik ja ökoloogia: Puisniitudel, madalsoodes, lodudes, veekogude kallastel, sage. Õitseb aprillis, mais.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

63 Lehed valge- kuni hallikarvased vähemalt alaküljel 64
63 Lehed mõlemalt poolt rohelised 65
64 Leheserv terve. Väikesed põõsad, tavaliselt alla 1 m kõrged. Lehed kuni 4 cm pikad
  Cotoneaster scandinavicus B.Hylmö - harilik tuhkpuu
  Iseloomulikud tunnused: Põõsas, 1-2 m kõrge. Lehed elliptilised, kuni 4 cm pikad ja 2,5 cm laiad, tömbid, pealt paljad, hallikasrohelised, alt hallviltjad. Õied kahvaturoosad, 1- või 2-kaupa. Valminud marjad erepunased.
Levik ja ökoloogia: Paiguti Põhja- ja Loode-Eestis ja saartel loometsades, loodudel, liivikutel. Õitseb juunis. Kasvatatakse ka ilupõõsana.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

64 Leheserv hambuline . Puud või üle 1m kõrgused põõsad. Lehed tavaliselt pikemad kui 4 cm
  Malus domestica Borkh. - aed-õunapuu
  Iseloomulikud tunnused: Puu, kuni 10 m kõrge. Lehed laimunajad, lehed ja võrsed rohkem või vähem karvased, oksad asteldeta.  Õied suured, roosakad, õisikutes. Viljad suured, mitmesuguse kujuga õunad.
Levik ja ökoloogia: Tavaline viljapuu, metsistub. Õitseb mais, juunis.
Märkused: Väga palju erinevaid sorte.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

65 Leheserv terve 66
65 Leheserv hambuline 67
66 Puu. Leheserv karvane. Õied kroonlehtedeta. Vili kuiv
  Fagus sylvatica L. - harilik pöök
  Iseloomulikud tunnused: Puu, kuni 40 m kõrge. Lehed nahkjad, elliptilised, terveservalised, pealt läikivad tumerohelised, leheserv hõredalt ripsmeline. Emasõied kahekaupa, isasõied urbadena. Viljad kahekaupa, ümbritsetud puitunud lüdiga, mis viljade valmides avaneb nelja lõhega.
Levik ja ökoloogia: Ilupuu, õitseb mais, juunis. Kesk-Euroopa levikuga, olemas ka Rootsis.
Märkused: Meie kliimas veidi külmatundlik, eriti noored lehed, mis saavad hiliste öökülmade puhul kannatada.
66 Põõsas. Leheserv pole karvane. Õied kroonlehtedega. Vili lihakas
  Frangula alnus Mill. - harilik paakspuu
  Iseloomulikud tunnused: Puu või põõsas, 1-7 m kõrge. Lehed vahelduvad, terveservalised, elliptilised, lehe külgrood lõpevad lehe servas. Tüve koor sile, mustjas. Õied mõlemasoolised, väikesed, rohekasvalged, mõnekaupa. Vili algul punakas, hiljem must, lihakas.
Levik ja ökoloogia: Sega- ja lodumetsades, puisniitudel, põõsastikes. Sage. Õitseb mais, juunis ja augustis, septembris. Levinud kogu Euroopas, Kaukaasias, Lääne- ja Ida-Siberis, Kesk-Aasias.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

67 Leht alusel ebasümmeetriline 68
67 Leht alusel sümmeetriline 69
68 Õied ja viljad 1-2 cm pikkustel rootsudel. Viljade servad karvased
  Ulmus laevis Pallas - künnapuu
  Iseloomulikud tunnused: Puu, kuni 30 m kõrge. Lehed tugevalt ebasümmeetrilise alusega, elliptilised, terava tipuga, külgrood lähevad sirgelt servani, ei harune. Vilja tiib ripsmelise rervaga, vili pikarootsuline.
Levik ja ökoloogia: Leht- ja segametsades, ka ilupuuna. Kohati. Looduslik levila Põhja- Kesk- ja Lõuna-Euroopas.
Looduskaitseline seisund: LK III kategooria, Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohu piiril.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

68 Õied ja viljad peaaegu rootsutud. Viljade servad pole karvased
  Ulmus glabra Huds. - harilik jalakas
  Iseloomulikud tunnused: Puu, kuni 30 m kõrge. Võrsed tihedalt karvased. Lehed elliptilised, vahel tipus kolmehõlmalised, tugevalt karedad, külgrood jagunevad enne servani jõudmist kaheks (jalakal on “jalad”).  Seeme tiiva keskel, vilja tiiva serv sile.
Levik ja ökoloogia: Leht- ja segametsades, hajusalt, kasvatatakse ka ilupuuna. Õitseb mais. Looduslik levila Põhja- Kesk- ja Lõuna-Euroopas, ulatub ka Aasiasse.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

69 Väikesed põõsad, alla 2 m kõrged 70
69 Puud või üle 2 m kõrged põõsad 71
70 Lehed kuni 3 cm pikad. Õied kroonlehtedeta
  Betula humilis Schrank - madal kask
  Iseloomulikud tunnused: Põõsas, kuni 2,5 m kõrge. Lehed 1-2 cm laiad, ovaalsed, teravate hammastega, pealt paljad, alt roodude kohalt karvased.
Levik ja ökoloogia: Mandri Eestis paiguti madal- ja siirdesoodes, soistel niitudel, lodumetsades. Õitseb aprillis, mais. Levila Kesk- ja Põhja-Euroopas, Aasia ja Põhja-Ameerika põhjaosas.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

70 Lehed pikemad kui 3 cm. Õied kroonlehtedega
  Amelanchier spicata (Lam.) C. Koch - tähk-toompihlakas
  Iseloomulikud tunnused: Puu või põõsas, kuni 4 m kõrge. Lehed ovaalsed, 2-6 cm pikad, algul karvased, hiljem paljad, hambulise servaga. Õied valged, õisikus. Viljad ümarad, punakasmustad, püstiste tupplehtedega, magusad.
Levik ja ökoloogia: Ilupõõsas, naturaliseerunult ja metsistunult metsaservades, võsastikes, sagedam Lääne-Eestis. Õitseb mais. Pärit Põhja-Ameerika idaosast.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

71 Õied kroonlehtedeta. Vili kuiv. Lehtede külgrood enamvähem paralleelsed, lõpevad lehe servas 72
71 Õied kroonlehtedega. Vili lihakas. Lehtede külgrood ühinevad omavahel, tavaliselt ei ulatu servani 75
72 Lehed vähemalt 2,5 korda laiusest pikemad. Viljad tiivulised
  Carpinus betulus L. - harilik valgepöök
  Iseloomulikud tunnused: Puu, 18(20) m kõrge. Lehed elliptilised, terava tipuga, kahelisaagja servaga, 6-12 cm pikad, pealt paljad, alt rood karvadega. Viljad suurte kolmehõlmaliste kandelehtedega, seepärast emasurb valminult kuni 6 cm lai.
Levik ja ökoloogia: Ilupuu, kasvab Kesk-Euroopas ja Väike-Aasias. Õitseb mais, aprillis, meil harva.
72 Lehed kuni 2 korda laiusest pikemad. Viljad tiibadeta 73
73 Leheroots lapik. Viljad kobarana
  Populus tremula L. - harilik haab
  Iseloomulikud tunnused: Puu, 20-35 m kõrge. Lehed ümarad, täkilise sevaga, 3-5 cm läbimõõdus, paljad, mõlemalt poolt enamvähem ühte värvi. Leheroots lapik. Pungad pisut kleepuvad. Õied urbades.
Levik ja ökoloogia: Sageli sega- ja lodumetsades, haavikutena tavalisem Ida-Eestis. Õitseb aprillis, mais. Kasvab kogu Euroopas, Hiinas, Jaapanis ja Põhja-Aafrikas.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

73 Leheroots pole lapik. Viljad käbitaolistes kogumikes 74
74 Lehed tömbid, sämpunud tipuga, alt rohelised, karvad ainult roodude lähedal
  Alnus glutinosa (L.) Gaertn. - sanglepp
  Iseloomulikud tunnused: Puu, kuni 30 m kõrge. Koor pruunikas, korp mustjas. Lehed ovaalsed, tipul tõmbi väljalõikega, pealt tumerohelised, läikivad. Pungad paljad, veidi kleepuvad. Isasõied rippuvates urbades, emasõitest moodustuvad viljad, “lepakäbid”, on raolised.
Levik ja ökoloogia: Tavaline lodumetsades, puisniitudel, jõekallastel. Õitseb aprillis. Kesk- ja Põhja-Euroopa, Põhja-Aafrika, Aasias Lääne-Siberini.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

74 Lehed terava tipuga, alt hallikarvased
  Alnus incana (L.) Moench - hall lepp
  Iseloomulikud tunnused: Puu, kuni 25 m kõrge. Koor hallikas, korpa ei moodustu. Lehed terava tipuga, saagja servaga, hallikasrohelised, matid. Pungad karvased, ei kleepu. Isasõied rippuvates urbades, emasõitest moodustuvad viljad, “lepakäbid”, on enam-vähem raotud.
Levik ja ökoloogia: Kuuse-segametsades, võsastikes, puisniitudel, endistel põldudel, sage. Õitseb aprillis. Levinud peaaegu kogu põhjapoolkeral.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

75 Vili paljude seemnetega 76
75 Vili ühe seemnega 77
76 Lehed pealt läikivad, noored lehed lähevad kuivades mustaks. Vili pirnikujuline
  Pyrus communis L. - harilik pirnipuu
  Iseloomulikud tunnused: Puu, 10-20 m kõrge. Võra laipüramiidjas, oksad tavaliselt asteldeta. Lehed munajad, tipus ahenevad, läikivad. Õied valged. Viljad suured, söödavad.
Levik ja ökoloogia: Tavaline viljapuu, harva metsistub. Õitseb mais. Looduslikult lõuna- ja Kesk-Euroopas, ka Väike-Aasias ja Põhja-Iraanis.
Märkused: Noored lehed lähevad kuivatamisel sageli mustaks.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

76 Lehed pealt tuhmid, noored lehed ei lähe kuivades mustaks. Vili ümar (õun)
  Malus domestica Borkh. - aed-õunapuu
  Iseloomulikud tunnused: Puu, kuni 10 m kõrge. Lehed laimunajad, lehed ja võrsed rohkem või vähem karvased, oksad asteldeta.  Õied suured, roosakad, õisikutes. Viljad suured, mitmesuguse kujuga õunad.
Levik ja ökoloogia: Tavaline viljapuu, metsistub. Õitseb mais, juunis.
Märkused: Väga palju erinevaid sorte.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

77 Õied ja viljad rippuvates kobarates
  Padus avium Mill. - harilik toomingas
  Iseloomulikud tunnused: Puu või põõsas, kuni 10 m kõrge. Lehed piklikelliptilised, 3-10 cm pikad, pealt tumerohelised, alt heledamad, hõõrudes iseloomuliku lõhnaga. Okste koore sisepind kollane, tugeva lõhnaga. Õied valged, rippuvates kobarates, lõhnavad. Viljad 7-8 mm läbimõõdus, mustad, kootava toimega.
Levik ja ökoloogia: Niisketes leht- ja segametsades, võsastikes, metsaservades, sageli. Õitseb mais. Euraasia levikuga.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

77 Õied ja viljad pole rippuvates kobarates 78
78 Lehed paljad. Viljad punased
  Cerasus vulgaris Mill. - hapu kirsipuu
  Iseloomulikud tunnused: Puu, 3-6 m kõrge. Lehed elliptilised, paljad, hambulise servaga, hamba tipp näärmekas. Õied valged, mitmekaupa, õisiku alusel pungasoomustest kõrgemal mitu rohelist lehte. Viljad kerajad tumepunased, hapud.
Levik ja ökoloogia: Tavaline viljapuu, vahel metsistub. Õitseb mais.
Märkused: Viljapuuna kasvatatakse ka maguskirssi, mille viljad on punased, mustjad või kollased, magusad.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

78 Lehed karvased Viljad kollased või sinised 79
79 Vili ovaalne, kollane, sinine või punane. Noored võrsed paljad
  Prunus domestica L. - harilik ploomipuu
  Iseloomulikud tunnused: Puu, kuni 12 m kõrge. Astlaid pole, noored võrsed paljad. Lehed elliptilised, 4-8(10) cm pikad. Õied valged, enamasti kahekaupa. Viljad piklikud, kollased, punakad kuni violetsed, viljaliha luuseemnest kergesti eraldatav.
Levik ja ökoloogia: Tavaline viljapuu, vahel metsistub. Õied puhkevad mais, lehtedega üheaegselt.
Märkused: Palju erinevaid sorte.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

79 Viljad ümarad, sinised. Noored võrsed karvased
  Prunus insititia L. - kreegipuu
  Iseloomulikud tunnused: Puu või põõsas, 3-6 m kõrge. Mõnede väikeste asteldega, noored oksad sametjad. Lehed 4-5 cm pikad, elliptilised. Õied valged, kahekaupa. Viljad kerajad kuni piklikud, sinakad, vahakirmega, viljaliha luuseemnest raskesti eraldatav.
Levik ja ökoloogia: Tavaline viljapuu, metsistub. Õitseb mais.
Märkused: Levib edukalt juurvõrsetega.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)