Back 
Printable version
| 1 | Taimed pole rohelised, klorofüll puudub | |
| Equisetum arvense L. (kevadine võsu) - põldosi | ||
| Iseloomulikud tunnused: Kevadine võsu pehme, helepruun, närtsib pärast eoste valmimist, selle lehtedetuped 8-12 süstja tumepruuni hambaga. Suvise rohelise võsu vars kidakesteta (katsudes sile), oksamännased hõredalt, neljakandilised, hoiavad sageli ülespidi kaldu. Männasoksa esimene lehtedetupp pikem kui varre lehtedetupp. Lehtedetupel alla 10 tumeda hamba, mille on kitsas hele ääris. Kõrgus 15-40 cm. Levik ja ökoloogia: Umbrohuna põldudel, raudteel, jäätmaadel, niitudel, puisniitudel. Sage. Mitmeaastane, paljuneb eostega. Eoseid kannab aprillis, mais. Märkused: Võib segi minna soo-osjaga, millel aga männasoksa esimene lehtedetupp on lühem kui varre lehtedetupp. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 1 | Taimed rohelised, klorofüll olemas | 2 |
| 2 | Korralike lehtedeta taimed | 3 |
| 2 | Taimed lehtedega | 8 |
| 3 | Roheliste varte tipus pole kunagi käbitaolist eospead (eospeadega võrsed pole rohelised, arenevad varakevadel ja kaovad enne roheliste varte moodustumist) | |
| Equisetum arvense L. - põldosi | ||
| Iseloomulikud tunnused: Kevadine võsu pehme, helepruun, närtsib pärast eoste valmimist, selle lehtedetuped 8-12 süstja tumepruuni hambaga. Suvise rohelise võsu vars kidakesteta (katsudes sile), oksamännased hõredalt, neljakandilised, hoiavad sageli ülespidi kaldu. Männasoksa esimene lehtedetupp pikem kui varre lehtedetupp. Lehtedetupel alla 10 tumeda hamba, millel on kitsas hele ääris. Kõrgus 15-40 cm. Levik ja ökoloogia: Umbrohuna põldudel, raudteel, jäätmaadel, niitudel, puisniitudel. Sage. Mitmeaastane, paljuneb eostega. Eoseid kannab aprillis, mais. Märkused: Võib segi minna soo-osjaga, millel aga männasoksa esimene lehtedetupp on lühem kui varre lehtedetupp. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 3 | Roheliste varte (vähemalt mõnede) tipus käbitaolised eospead | 4 |
| 4 | Eospea terava tipuga. Vartel männasoksi pole | |
| Equisetum hyemale L. - raudosi | ||
| Iseloomulikud tunnused: Vars väga kare, tume- või hallikasroheline, kuni 6 mm läbimõõdus. Lehtedetupe hambad varisevad jättes korrapäraselt täkilise serva. Lehtedetuped musta vöödiga alusel ja ülaservas. Kõrgus 25-60(100) cm. Levik ja ökoloogia: Liivastel nõlvadel, metsades, teeäärtel. Hajusalt. Mitmeaastane, paljuneb eostega. Eoseid kannab maist augustini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 4 | Eospea tömp. Vars tavaliselt männasokstega | 5 |
| 5 | Männasoksad harunevad. Vartel tuped laiade hammastega, hambaid vähem kui varrel vagusid | |
| Equisetum sylvaticum L. - metsosi | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehtedetuped 2-6 nüri pruuni hambaga. Eospeaga võsu algul oksteta, hiljem harunenud männasokstega. Kõrgus 15-30 cm. Levik ja ökoloogia: Metsades, raiesmikel, puisniitudel. Tavaline. Mitmeaastane, paljuneb eostega. Eoseid kannab maist juunini. Märkus: Eestis ainuke osi, millel oksad harunevad. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 5 | Männasoksad sirged, ei harune. Tupehambad naaskeljad, hambaid sama palju kui varrel vagusid | 6 |
| 6 | Varred enamasti ilma männasoksteta, 50-100(150) cm kõrged. Vars seest vähemalt 4/5 läbimõõdu ulatuses õõnes. Tupehambaid 10-20, roodudeta | |
| Equisetum fluviatile L. - konnaosi | ||
| Iseloomulikud tunnused: Vars sile, pehme, 5-8 mm läbimõõdus, sageli ilma männasoksteta. Lehtedetuped tihedalt vastu vart, 15-30 pruuni hambaga, millel kitsas valge ääris. Kõrgus 50-100(150) cm. Levik ja ökoloogia: Soodes ja veekogudes. Sage. Mitmeaastane, paljuneb eostega. Eoseid kannab juunist juulini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 6 | Varred alati männasokstega, 15-40 cm kõrged. Varre keskel õõnsus vähem kui 2/3 läbimõõdust. Tupehambaid 5-8, roodudega | 7 |
| 7 | Männasoksa alumine lüli palju lühem kui varrel olev tupp. Männasoksad seest õõnsad, 6-nurksed | |
| Equisetum palustre L. - soo-osi | ||
| Iseloomulikud tunnused: Vars pisut kare. Männasoksad enamasti 6-kandilised, harva puuduvad. Männasoksa esimene lehtedetupp lühem kui varre lehtedetupp. Lehtedetuped 6-10 musta hambaga, millel on lai valkjas ääris. Kõrgus 15-30 cm. Levik ja ökoloogia: Niisketel rohumaadel, soodes, kallastel, niiskematel põldudel, teede ääres. Sage. Mitmeaastane, paljuneb eostega. Eoseid kannab juunist augustini. Märkused: Võib segi minna põldosjaga, millel aga on männasoksa esimene lehtedetupp pikem kui varre lehtedetupp. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 7 | Männasoksa alumine lüli pikem kui varrel olev tupp. Männasoksad pole õõnsad, 3-4-nurksed | |
| Equisetum pratense Ehrh. - aasosi | ||
| > Iseloomulikud tunnused: Vars kidakestega (katsudes kare). Okstemännased varrel tihedalt, männasoksad enamasti 3-kandilised, hoiduvad valdavalt rõhtsalt. Lehtedetuped üle 10 helepruuni hambaga, millel lai heledam ääris. Kõrgus 20-40 cm. Levik ja ökoloogia: Niitudel, puisniitudel, metsades. Tavaline. Mitmeaastane, paljuneb eostega. Eoseid kannab aprillis, mais. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 8 | Lehed pole terved (liitlehed või vähemalt poole leheplaadini lõhestunud lihtlehed) | 9 |
| 8 | Terved lihtlehed | 19 |
| 9 | Leherootsud vähemalt 50 cm pikad. Taim vahel ligi 2 m kõrge | |
| Pteridium aquilinum (L.) Kuhn - kilpjalg | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed kasvavad ühekaupa. Lehelaba kolmnurkne, kaheli- või kolmelisulgjas, hoiab rõhtsalt. Leheroots pikk, kollakas, renjas. Kõrgus 50-120 (180) cm Levik ja ökoloogia: Kuivades metsades, metsaservadel, võsastikes, raiesmikel, teede ääres. Sage. Mitmeaastane, paljuneb eostega. Eoseid kannab juulist septembrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 9 | Leherootsud alla 50 cm pikad. Taim alati lühem kui 2 m | 10 |
| 10 | Lehekeste servad terved | 11 |
| 10 | Lehekeste servad hambulised või hõlmised | 12 |
| 11 | Kõik lehed ühesugused, eoslatega, kasvavad kimbuna | |
| Thelypteris palustris Schott - harilik soosõnajalg | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehelaba üldkujult süstjas, lihtsulgjas, õrn, hel eroheline. Leheroots sõkalsoomusteta. Kõrgus 20-50 cm. Levik ja ökoloogia: Soodes, lodudes, lodumetsades, soiste järvede kallastel. Tavaline. Mitmeaastane, paljuneb eostega. Eoseod kannab juulist septembrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 11 | Lehed kahesugused: fertiilsed (eoseid kandvad) lehed väiksemad, vähem lõhestunud, pikema rootsuga kui steriilsed lehed, kasvavad lehtrina | |
| Matteuccia struthiopteris (L.) Tod. - harilik laanesõnajalg | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed lihtsulgjad, suured, kasvavad ilusate lehtritena. Lehtri keskel on väiksemad lehed, mis kannavad eoseid (suurte lehtede alakülgedel eoseid pole). Suurte lehtede sulgõhised lehekesed muutuvad lehe allosas järjest väiksemaks ja heledamaks, peaaegu valgeks. Leheroots lühike. Levik ja ökoloogia: Varjukates metsades, jõgede ja ojade kallastel varjus. Kasvatakse ka ilutaimena surnuaedades, parkides, aedades. Hajusalt, saartel haruldane. Mitmeaastane, paljuneb eostega. Eoseid kannab juulist septembrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 12 | Kõige alumine sulglehekeste paar hoiab alaspidi | |
| Phegopteris connectilis (Michx.) Watt - harilik metssõnajalg | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehelaba üldkujult kolmnurkne, pikalt teritunud tipuga, lihtsulgjas, tuhmroheline. Sulglehekesed süstjad, kõige alumine paar hoidub alaspidi. Kõrgus 20-50 cm. Levik ja ökoloogia: Varjukates niisketes metsades. Hajusalt. Mitmeaastane, paljuneb eostega. Eoseid kannab juulis, augustis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 12 | Kõige alumised sulglehekesed ei hoia alaspidi | 13 |
| 13 | Lehelaba alla 25 cm pikk | |
| Gymnocarpium dryopteris (L.) Newman - harilik kolmissõnajalg | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed õrnad, pehmed. Lehelaba võrdkülgse kolmnurga kujuline, mitmeli sulgjas. Leheroots peenike, mustjas, lehelabast pikem. Kõrgus 10-30 cm. Levik ja ökoloogia: Varjukates metsades. Tavaline. Mitmeaastane, paljuneb eostega. Eoseid kannab juulist septembrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 13 | Lehelaba üle 25 cm pikk | 14 |
| 14 | Eoslad laiusest pikemad | |
| Athyrium filix-femina (L.) Roth - harilik naistesõnajalg | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed üldkujult süstjad, suhteliselt õrnad, ebakorrapärase lehtrina, sageli heledamad rohelised. Lehelaba kahelisulgjas, lehe serv saagjas või lõhine. Leheroots lühike, alusel laienenud, kaetud pruunide sõkalsoomustega. Kõrgus 40-100 cm. Levik ja ökoloogia: Metsades ja võsastikes. Sage. Mitmeaastane, paljuneb eostega. Eoseid kannab juunist septembrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 14 | Eoslad ümarad | 15 |
| 15 | Lehed kahelisulgjad | 16 |
| 15 | Lehed kolmeli- kuni neljalisulgjad | 17 |
| 16 | Lehed pehmed, 20-35 paari lehekestega, leheroots palju lühem kui lehelaba | |
| Dryopteris filix-mas (L.) Schott - maarja-sõnajalg | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed lihtsulgjad, tumerohelised, sulglõhiste saagjaservaliste lehekestega, kasvavad lehtrina. Leheroots labast palju lühem, tihedalt kaetud pruunide sõkalsoomustega. Kõrgus 50-80 cm. Levik ja ökoloogia: Niisketes metsades ja võsastikes. Tavaline. Mitmeaastane, paljuneb eostega. Eoseid kannab juulist septembrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 16 | Lehed jäigad, lehekesi 10-20 paari, leheroots labast veidi lühem | |
| Dryopteris cristata (L.) A. Gray - suga-sõnajalg | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed heledamad rohelised, pisut jäigad, mõnekaupa hõredas kimbus. Alumised ja keskmised sulglehekesed ühepikkused. Leheroots labast pisut lühem, sõkalsoomustega. Kõrgus 20-40 cm. Levik ja ökoloogia: Soostuvatel aladel, rabaservades. Hajusalt. Mitmeaastane, paljuneb eostega. Eoseid kannab juulist septembrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 17 | Sõkalsoomused leherootsul ühevärvilised, pruunikad. Eoslate kattemembraan näärmeteta (binokulaar!) | |
| Dryopteris carthusiana (Vill.) H.P. Fuchs - ohtene sõnajalg | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed mitmelisulgjad, üldkujult kolmnurksed. Esimese järgu sulglehekesed ei puutu üksteisega kokku. Teise järgu sulglehekesed ogateravate hammastega. Leheroots umbes laba pikkune, sõkalsoomused ühtlaselt helepruunid. Kõrgus 40-60 cm. Levik ja ökoloogia: Metsades ja võsastikes. Tavaline. Mitmeaastane, paljuneb eostega. Eoseid kannab juulis, augustis Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 17 | Sõkalsoomused leherootsul kahevärvilised, keskelt tumepruunid kuni mustad, serval helepruunid. Eoslate kattemembraan varreliste näärmetega | 18 |
| 18 | Sõkalsoomused keskelt väga tumedad. Lehed tumerohelised | |
| Dryopteris austriaca (Jacq.) Woyn. ex Schinz et Thell. - austria sõnajalg | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed mitmelisulgjad, üldkujult kolmnurksed. Esimese järgu sulglehekesed vaevalt üksteisega kokkupuutuvad. Sulglehekeste hõlmad veidi alla käändunud. Esimese järgu sulglehekeste kõige alumise paari alumine sulgleheke moodustab esimese järgu sulglehekese pikkusest 1/3. Lehed püsivad talveni. Leheroots labast poole lühem, sõkalsoomused selgepiirilise tumeda keskosaga. Kõrgus 40-100 cm. Levik ja ökoloogia: Varjukates metsades. Harva. Mitmeaastane, paljuneb eostega. Eoseid kannab juulis, augustis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 18 | Sõkalsoomused keskelt keskmiselt pruunid. Lehed helerohelised | |
| Dryopteris expansa (C. Presl) Fraser-Jenk. & Jermy - laiuv sõnajalg | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed tugevalt allapoole kaarduvad, lehterja kimbuna. Esimese järgu sulglehekesed puutuvad üksteisega kokku, kõige alumise paari kõige alumine sulgleheke pikk, moodustab esimese järgu sulglehekese pikkusest umbes poole. Sõkalsoomuseid vähe, hajusa tumepruuni keskosa ja heledama servaga. Kõrgus 60-100 cm. Levik ja ökoloogia: Varjukates metsades. Hajusalt. Mitmeaastane, paljuneb eostega. Eoseid kannab juulis, augustis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 19 | Taim ainult ühe lehega, mis hoiab ümber eospead kandva varre | |
| Ophioglossum vulgatum L. - harilik maokeel | ||
| Iseloomulikud tunnused: Taime steriilne lehetaoline osa munajas, eostega osa varretaoline, harunemata, leheosast pikem, eospesi kaks rida. Kõrgus 10-15 cm. Levik ja ökoloogia: Niitudel, puisniitudel, põõsastikes. Paiguti, sagedam Lääne-Eestis. Mitmeaastane, paljuneb eostega. Eoseid kannab juulist augustini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 19 | Taimed teistsugused | 20 |
| 20 | Eospesad lehtede kaenaldes. Varred tõusvad, jagunevad korduvalt kaheks võrdseks haruks | |
| Huperzia selago (L.) Bernh. ex Schrank & Mart. - harilik ungrukold | ||
| Iseloomulikud tunnused: Peavars püstine või tõusev, korduvalt harkjalt harunev, varred ruljad. Lehed lineaalsüstjad, asetsevad tihedalt. Eospesi kandvad lehed teistega sarnased, pole eospeadena. Kõrgus 5-20 cm. Levik ja ökoloogia: Varjukates kuuse- ja segametsades. Hajusalt väikeste kogumikena. Mitmeaastane, paljuneb eostega. Eoseid kannab juulist oktoobrini. Looduskaitseline seisund: LK III kategooria, Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohu piiril. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 20 | Eospesad tipmiste eospeadena. Varrd roomavad, lühikeste külgharudega | 21 |
| 21 | Lehetipp aheneb pikaks valgeks pehmeks karvaks. Eospead 2-3 kaupa varretaolistel kandjatel | |
| Lycopodium clavatum L. - karukold | ||
| Iseloomulikud tunnused: Peavars roomav, pikk. Lehed lineaalsüstjad, lehetipp aheneb pikaks pehmeks karvaks. Eospead 2- või 3-kaupa püstistel varreharudel varretaolise kandja tipus, eospea ja varre vahel selge piir. Pikkus kuni 1,8 m. Levik ja ökoloogia: Kuivades männi- ja segametsades. Hajusalt. Mitmeaastane, paljuneb eostega. Eoseid kannab juulist septembrini. Looduskaitseline seisund: LK III kategooria, Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohu piiril. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 21 | Lehed selliste karvadeta. Eospead varretaolise kandjata, kinnituvad ühekaupa otse varre tippu | |
| Lycopodium annotinum L. - kattekold | ||
| Peavars roomav, pikk. Lehed lineaalsüstjad, hoiavad rõhtsalt, lehetipp ei ahene karvaks. Eospead ühekaupa püstiste varreharude tipus, ilma varretaolise kandjata, eospea ja varre vahel selge piir. Pikkus kuni 1,2 m. Levik ja ökoloogia: Kuuse- ja segametsades. Tavaline. Mitmeaastane, paljuneb eostega. Eoseid kannab augustist septembrini. Märkused: Ainuke koldadest, mis pole Eestis kaitse all. Aga korjata teda ikka ei maksa, kuna kollad paljunevad väga aeglaselt. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
