1
Lehetupe vaba serv ainult ülaosas (2-3 mm) kilejas, edasi rohtjas
1
Lehetupp ülaservast allapoole pikalt kilejas
2
2
Vähemalt alumised pähikud asuvad varrel hõredalt
3
2
Kõik pähikud on varrel tihedalt koos
12
3
Taimed alusel punakad, tuped võrkkiududega (kiududeks jagunenud lehetupe jäänused)
4
3
Taimed pole alusel punakad, võrkkiude pole
5
4
Kõik pähikud enam-vähem võrdsed, 0,5-2 cm pikad, munajad
4
Tipmine pähik 2-4 cm pikk, sellele järgneb 1-2 palju lühemat pähikut, edasised on sarnased tipmisega
5
Põisikuid emaspähikus kuni 3
5
Põisikuid emaspähikus rohkem kui 3
6
6
Alumise emaspähiku kandeleht õisikust palju pikem
6
Alumise emaspähiku kandeleht õisikust lühem
7
7
Tipmine pähik teistest u. kaks korda pikem, nuiakujuline
7
Tipmine pähik teistest alla kahe korra pikem
8
8
Põisikud püstised, lühikese nokaga
9
8
Põisikud laiuvad või rõhtsad, ilma nokata või pika nokaga
10
9
Pähikud ümarmunajad, u. 5 mm pikad. Põisiku nokk pikalt lõhestunud, valge triibuga
9
Pähikud üle 5 mm pikad. Põisiku nokk veidi lõhestunud, ilma valge triibuta
10
Pähikud laiusest pikemad
11
Põisiku nokk moodustab ½ põisiku alumise osa pikkusest. Lehed jäigad, tumerohelised, renjad. Põisiku katteleht helepruun
11
Põisikud nokata. Lehed pehmed, puhasrohelised, lamedad. Põisiku kandeleht valge, kilejas
12
Taimed pika risoomiga. Pähikutega varred kasvavad tavaliselt ridadena
13
12
Taimed pika risoomita. Pähikuid kandvad varred ei kasva ridadena
15
13
Põisiku tiibjas serv ei ulatu kõrgemale põisiku keskkohast. Lehed 1,5-4 mm laiad. Õisik 3-8 cm pikk
13
Põisiku tiibjas serv ulatub 1/3 kuni ¾ põisiku pikkuseni. Lehed 1-2 mm laiad. Õisik 1-4 cm pikk
14
14
Kuivade kasvukohtade taimed. Õisik üle 1,2 cm pikk. Varred ülaosas karedad
14
Niiskete kasvukohtade taimed. Õisik 0,6-1 cm pikk. Vars sile
15
Lehed üle 5 mm laiad
16
15
Lehed alla 5 mm laiad
18
16
Taime alus mustade lihtkiududeta. Põisik 2,5-3 mm pikk
16
Taime alus mustade lihtkiududega. Põisik pikem kui 3 mm
17
17
Keelekese pikkus laiusega võrdne või sellest suurem. Põisik sile (luup!), läikiv. Lehed kollakasrohelised
17
Keeleke pikkusest laiem. Põisik papillidega. Lehed puhasrohelised
18
Õisik alla 2 cm pikk. Väikeste puhmikutena kasvavad taimed
19
18
Õisik üle 2 cm pikk. Hõremurusalt või suurte mätastena kasvavad taimed
20
19
Taime alusel ei ole tumepruune lihtkiude. Lehed sinakasrohelised. Õisik 3-5 laimunaja pähikuga
19
Taim alusel tumepruunide lihtkiududega. Lehed hallikasrohelised. Õisik 2-3 piklikmunaja pähikuga
20
Põisikud alla 3 mm pikad
21
20
Põisikud üle 3 mm pikad
22
21
Õisik tihe, ei ole harunenud. Alumised lehetuped mustade kiududeta. Kasvab murusalt, ei moodusta mättaid
21
Õisik vähemalt alusel harunenud. Alumised lehetuped ohtrate mustade lihtkiududega. Kasvab kõrgete mätastena
22
Põisikud pähikus püstiselt. Kasvab tihedate puhmikutena
22
Põisikud asetsevad pähikus rõhtsalt või tähtjalt. Puhmikuid ei moodusta
23
23
Taime alaosa helepunase tooniga. Keeleke 2-4 korda laiusest pikem. Põisikud alaosas käsnja koega, 5,4-6,5 mm pikad
23
Taime alaosa pole punakas. Keelekepikkusest laiem. Põisik pole alusel käsnjas, 3-4 mm pikk
1Lehetupp ülaservast allapoole pikalt kilejas22Vähemalt alumised pähikud asuvad varrel hõredalt32Kõik pähikud on varrel tihedalt koos123Taimed alusel punakad, tuped võrkkiududega (kiududeks jagunenud lehetupe jäänused)43Taimed pole alusel punakad, võrkkiude pole54Kõik pähikud enam-vähem võrdsed, 0,5-2 cm pikad, munajad
4Tipmine pähik 2-4 cm pikk, sellele järgneb 1-2 palju lühemat pähikut, edasised on sarnased tipmisega
5Põisikuid emaspähikus kuni 3
5Põisikuid emaspähikus rohkem kui 366Alumise emaspähiku kandeleht õisikust palju pikem
6Alumise emaspähiku kandeleht õisikust lühem77Tipmine pähik teistest u. kaks korda pikem, nuiakujuline
7Tipmine pähik teistest alla kahe korra pikem88Põisikud püstised, lühikese nokaga98Põisikud laiuvad või rõhtsad, ilma nokata või pika nokaga109Pähikud ümarmunajad, u. 5 mm pikad. Põisiku nokk pikalt lõhestunud, valge triibuga
9Pähikud üle 5 mm pikad. Põisiku nokk veidi lõhestunud, ilma valge triibuta
10Pähikud laiusest pikemad
10Pähikud ümarad1111Põisiku nokk moodustab ½ põisiku alumise osa pikkusest. Lehed jäigad, tumerohelised, renjad. Põisiku katteleht helepruun
11Põisikud nokata. Lehed pehmed, puhasrohelised, lamedad. Põisiku kandeleht valge, kilejas
12Taimed pika risoomiga. Pähikutega varred kasvavad tavaliselt ridadena1312Taimed pika risoomita. Pähikuid kandvad varred ei kasva ridadena1513Põisiku tiibjas serv ei ulatu kõrgemale põisiku keskkohast. Lehed 1,5-4 mm laiad. Õisik 3-8 cm pikk
13Põisiku tiibjas serv ulatub 1/3 kuni ¾ põisiku pikkuseni. Lehed 1-2 mm laiad. Õisik 1-4 cm pikk1414Kuivade kasvukohtade taimed. Õisik üle 1,2 cm pikk. Varred ülaosas karedad
14Niiskete kasvukohtade taimed. Õisik 0,6-1 cm pikk. Vars sile
15Lehed üle 5 mm laiad1615Lehed alla 5 mm laiad1816Taime alus mustade lihtkiududeta. Põisik 2,5-3 mm pikk
16Taime alus mustade lihtkiududega. Põisik pikem kui 3 mm1717Keelekese pikkus laiusega võrdne või sellest suurem. Põisik sile (luup!), läikiv. Lehed kollakasrohelised
17Keeleke pikkusest laiem. Põisik papillidega. Lehed puhasrohelised
18Õisik alla 2 cm pikk. Väikeste puhmikutena kasvavad taimed1918Õisik üle 2 cm pikk. Hõremurusalt või suurte mätastena kasvavad taimed2019Taime alusel ei ole tumepruune lihtkiude. Lehed sinakasrohelised. Õisik 3-5 laimunaja pähikuga
19Taim alusel tumepruunide lihtkiududega. Lehed hallikasrohelised. Õisik 2-3 piklikmunaja pähikuga
20Põisikud alla 3 mm pikad2120Põisikud üle 3 mm pikad2221Õisik tihe, ei ole harunenud. Alumised lehetuped mustade kiududeta. Kasvab murusalt, ei moodusta mättaid
21Õisik vähemalt alusel harunenud. Alumised lehetuped ohtrate mustade lihtkiududega. Kasvab kõrgete mätastena
22Põisikud pähikus püstiselt. Kasvab tihedate puhmikutena
22Põisikud asetsevad pähikus rõhtsalt või tähtjalt. Puhmikuid ei moodusta2323Taime alaosa helepunase tooniga. Keeleke 2-4 korda laiusest pikem. Põisikud alaosas käsnja koega, 5,4-6,5 mm pikad
23Taime alaosa pole punakas. Keelekepikkusest laiem. Põisik pole alusel käsnjas, 3-4 mm pikk
