1
Varred seest säsikad (pole õõnsad), kolmnurksed kuni ümarad, ilma sõlmekohtadeta (CYPERACEAE - LÕIKHEINALISED)
2
1
Varred alati seest õõnsad, alati ümarad, selgete sõlmekohtdega (POACEAE - KÕRRELISED)
85
2
Kõik lehed alla 2 cm pikad
3
2
Vähemalt osa lehti üle 4 cm pikad
4
3
Taimed pikkade võsunditega. Viljunud pähik kuni 2,5 cm pikkuste karvadega, meenutab villatutti
3
Taim võsunditeta. Viljunud pähik lühikeste, kuni pähklikese pikkuste karvadega, ei meenuta villatutti
4
Õisik pikkade, valgete siidjate õiekattekarvadega
5
4
Õisik pole valgete siidjate karvadega (õiekattekarvad puuduvad või on väga lühiksed)
8
5
Pähikuid 1, rootsutu, püstine, lehetaolise kõrgleheta
5
Pähikuid varrel mitu, rootsulised, rootsu juures 1-3 lehetaolist kõrglehte
6
6
Pähikuraod siledad. Varred keskosas ümarad. Tolmukad 2,5-5 mm pikad
6
Pähikuraod karedad. Varred keskosas kolmekandilised. Tolmukapead 1,5-2 mm pikad
7
7
Taimed roomavate võsunditeta, kasvavd tihedate kogumikena. Lehed 3-8 mm laiad
7
Taimed roomavate võsunditega, kasvavad hõredalt. Lehed 1-2 mm laiad
8
Õied kahesoolised, emakate ja tolmukatega (luup!). NB! See on raskesti jälgitav tunnus. Kui jääte hätta, vaadake üle siin välja tulevate liikide pildid ja otsustage pildi järgi
9
8
Õied ühesoolised, tolmukate või emakatega
21
9
Pähikud 2-3 õiega (luup!)
10
9
Pähikus rohkem kui 3 õit
14
10
Taimed suured, lehed 5-10 mm laiad. Pähikud pikarootsuliste külgmiste nuttidena
10
Taimed väikesed, lehed alla 5 mm laiad. Pähikud tipmise nutina
11
11
Õied igal pool ümber õisikutelje. Vars kolmnurkne, lehtedega, enamasti harunenud
12
11
Õied õisikuteljel kahe vastaku reana. Vars ümar, lehtedeta (kõik lehed juurmised)
13
12
Pähikud valged. Tipmise õisiku alumine kandeleht enamasti õisikust lühem
12
Pähikud punakaspruunid. Tipmise õisiku alumine kandeleht õisikust enamasti 20-50 mm pikem
13
Pähikid 1-3(5). Õisiku alumine kandeleht õisiku pikkune
13
Pähikuid tavaliselt 5-15. Õisiku alumine kandeleht õisikust oluliselt pikem
14
Pähikud õisikus kahe reana, õisikuid üks
15
14
Pähikud pole kaherealiselt, õisikuid rohkem
16
15
Lehed lamedad. Õiekattekarvad pruunid, pähklikesest vähemalt kaks korda pikemad. Pähklike 1,5-2 mm. Pähikuid õisikus 10-25
15
Lehed kokkurullunud. Õiekattekarvad valged või puuduvad, pähklikesest palju lühemad. Pähklike 3-4 mm. Pähikuid õisikus 3-8
16
Õisik nutitaoline, paljude väikeste, üldjuhul tihedalt asetsevate lapikute pähikutega. Vars lehtedeta
16
Õisik teistsugune. Vars lehtedega
17
17
Õisik külgmine, varretaoline kõrgleht ulatub üle pähikute
18
18
Varred kuni 3 m kõrged. Õiekattelehed siledad. Emakakaelu tavaliselt 3. Pähklike 2,5-3 mm, lapik-kolmnurkne
18
Varred kuni 1,5 m. Õiekakattelehed tihedalt tumedate papillidega kaetud. Emakakaelu tavaliselt 2. Pähklike 2-2,5 mm, lame või kaksikkumer
19
Pähikud üle 8 mm pikad, 5-12, õisik tihe, koosneb 1-3 ülestikku asetsevast pähikute kimbust
19
Pähikud 3-8 mm pikad, arvukalt, hõreda õisikuna
20
20
Juurduvad steriilsed võrsed puuduvad. Õiekattekarvad sirged, jäigad. Pähikud 3-4 mm pikad, 2-5-kaupa
20
Mahakaarduvad võrsed juurduvad tipus. Õiekattekarvad painduvad, siledad. Pähikud üksikult, 5-8 mm pikad
21
Varre tipus 1 pähik
22
21
Varrel pähikuid rohkem kui üks
25
22
Taimed roomava risoomiga, ei moodusta puhmikuid
23
22
Taimed ilma roomava risoomita, tihedapuhmikulised
24
23
Põisikud kuni 3,5 mm pikad, selgelt soonilised (luup!). Emakakaelu 2
23
Põisikud 5-7 mm pikad, ebaselgete soontega. Emakakaelu 3
24
Taimed kahekojalised, pähikud ainult emas- või isasõitega
24
Taimed ühekojalised, pähikute tipul isasõied, alusel emasõied
25
Pähikud väliselt üksteisega sarnased, tipmine tavaliselt vähemalt osaliselt emasõitega
26
25
Pähikud välimuselt erinevad: ülemised ainult isasõitega, alumised ainult emasõitega
49
26
Lehetupe vaba serv ainult ülaosas (2-3 mm) kilejas, edasi rohtjas
26
Lehetupp ülaservast allapoole pikalt kilejas
27
27
Vähemalt alumised pähikud asuvad varrel hõredalt
28
27
Kõik pähikud on varrel tihedalt koos
37
28
Taimed alusel punakad, tuped võrkkiududega (kiududeks jagunenud lehetupe jäänused)
29
28
Taimed pole alusel punakad, võrkkiude pole
30
29
Kõik pähikud enam-vähem võrdsed, 0,5-2 cm pikad, munajad
29
Tipmine pähik 2-4 cm pikk, sellele järgneb 1-2 palju lühemat pähikut, edasised on sarnased tipmisega
30
Põisikuid emaspähikus kuni 3
30
Põisikuid emaspähikus rohkem kui 3
31
31
Alumise emaspähiku kandeleht õisikust palju pikem
31
Alumise emaspähiku kandeleht õisikust lühem
32
32
Tipmine pähik teistest u. kaks korda pikem, nuiakujuline
32
Tipmine pähik teistest alla kahe korra pikem
33
33
Põisikud püstised, lühikese nokaga
34
33
Põisikud laiuvad või rõhtsad, ilma nokata või pika nokaga
35
34
Pähikud ümarmunajad, u. 5 mm pikad. Põisiku nokk pikalt lõhestunud, valge triibuga
34
Pähikud üle 5 mm pikad. Põisiku nokk veidi lõhestunud, ilma valge triibuta
35
Pähikud laiusest pikemad
36
Põisiku nokk moodustab ½ põisiku alumise osa pikkusest. Lehed jäigad, tumerohelised, renjad. Põisiku katteleht helepruun
36
Põisikud nokata. Lehed pehmed, puhasrohelised, lamedad. Põisiku kandeleht valge, kilejas
37
Taimed pika risoomiga. Pähikutega varred kasvavad tavaliselt ridadena
38
37
Taimed pika risoomita. Pähikuid kandvad varred ei kasva ridadena
40
38
Põisiku tiibjas serv ei ulatu kõrgemale põisiku keskkohast. Lehed 1,5-4 mm laiad. Õisik 3-8 cm pikk
38
Põisiku tiibjas serv ulatub 1/3 kuni ¾ põisiku pikkuseni. Lehed 1-2 mm laiad. Õisik 1-4 cm pikk
39
39
Kuivade kasvukohtade taimed. Õisik üle 1,2 cm pikk. Varred ülaosas karedad
39
Niiskete kasvukohtade taimed. Õisik 0,6-1 cm pikk. Vars sile
40
Lehed üle 5 mm laiad
41
40
Lehed alla 5 mm laiad
43
41
Taime alus mustade lihtkiududeta. Põisik 2,5-3 mm pikk
41
Taime alus mustade lihtkiududega. Põisik pikem kui 3 mm
42
42
Keelekese pikkus laiusega võrdne või sellest suurem. Põisik sile (luup!), läikiv. Lehed kollakasrohelised
42
Keeleke pikkusest laiem. Põisik papillidega. Lehed puhasrohelised
43
Õisik alla 2 cm pikk. Väikeste puhmikutena kasvavad taimed
44
43
Õisik üle 2 cm pikk. Hõremurusalt või suurte mätastena kasvavad taimed
45
44
Taime alusel ei ole tumepruune lihtkiude. Lehed sinakasrohelised. Õisik 3-5 laimunaja pähikuga
44
Taim alusel tumepruunide lihtkiududega. Lehed hallikasrohelised. Õisik 2-3 piklikmunaja pähikuga
45
Põisikud alla 3 mm pikad
46
45
Põisikud üle 3 mm pikad
47
46
Õisik tihe, ei ole harunenud. Alumised lehetuped mustade kiududeta. Kasvab murusalt, ei moodusta mättaid
46
Õisik vähemalt alusel harunenud. Alumised lehetuped ohtrate mustade lihtkiududega. Kasvab kõrgete mätastena
47
Põisikud pähikus püstiselt. Kasvab tihedate puhmikutena
47
Põisikud asetsevad pähikus rõhtsalt või tähtjalt. Puhmikuid ei moodusta
48
48
Taime alaosa helepunase tooniga. Keeleke 2-4 korda laiusest pikem. Põisikud alaosas käsnja koega, 5,4-6,5 mm pikad
48
Taime alaosa pole punakas. Keelekepikkusest laiem. Põisik pole alusel käsnjas, 3-4 mm pikk
49
Emakakaelu 2. Põisikud tavaliselt enam-vähem kaksikkumerad
50
49
Emakakaelu 3. Põisikud 3-nurkse või rulja ristlõikega
53
50
Mätta või tiheda kogumikuna kasvavsd roomava risoomita taimed
51
50
Taimed roomava risoomiga, mättaid ei moodusta
52
51
Alumised lehetuped kollakaspruunid. Lehed sinakasrohelised. Põisikud 2,5-4 mm pikad
51
Alumised lehetuped tumepunased või mustjaspunased. Lehed tumerohelised. Põisikud 2-2,5 mm pikad
52
Lehed 1-3(5) mm laiad, kuivades sisserulluvate servadega. Isaspäikuid 1
52
Lehed (3)5-10 mm laiad, servad rulluvad kuivades väljapoole. Isaspähikuid 2-4
53
Põisikud vähemalt osaliselt karvased (luup!)
54
53
Põisikud paljad, karvad vahel noka servades
65
54
Põisikud selgelt kaheharulise üle 5 mm pika nokaga
55
54
Põisikud ilma nokata või lühikese, alla 0,5 mm pikkuse koonilise teraviku või nõrgalt kaheharulise nokaga
56
55
Lehed karvased vähemalt tuppedel. Põisikud pehmekarvased
55
Lehed paljad. Põisikud tihedalt viltkarvased
56
Taimed moodustavad tihedaid mättaid, roomavad risoomid puuduvad
57
56
Taimed tihedaid mättaid ei moodusta, roomavad risoomid olemas
60
57
Emaspähikud tihedad. Alumine kandeleht pole vart ümbritseva alusega
58
57
Emaspähikud hõredad. Alumine kandeleht ümbritseb vart 3-10 mm ulatuses
59
58
Alumine kandeleht pruun. Lehed noorelt hõredalt karvased. Põisiku kattelehed tumedad, põisikust lühemad
58
Alumine kandeleht lehetaoline, roheline. Lehed ka noorelt paljad. Põisiku kattelehed punakad, u. põisiku pikkused
59
Põisikud 2-3 mm pikad, vähemalt 1,5 korda nii pikad kui põisiku kattelehed
59
Põisikud 3-4,5 mm pikad, enam-vähem kattelehtede pikkused
60
Emaspähikud hõredad, väheste õitega
60
Emaspähik tihe, paljude õitega
61
61
Põisikud selgete soontega
62
Isaspähikuid 2 või rohkem. Alumised lehetuped jäävad terveks
62
Isaspähikuid üks. Alumised lehetuped kiulised
63
63
Alumine kandeleht pähikust pikem. Lehed hallikad. Niiskete kasvukohtade taimed
63
Alumine kandeleht pähikust palju lühem. Lehed rohelised. Üsna kuivade kasvukohtade taimed
64
64
Alumine kandeleht 3-5 mm pikkuse tupega. Põisikute kattelehed põisiku pikkused
64
Alumine kandeleht tupeta või alla 2 mm pikkuse tupega. Põisikute kattelehted põisikust lühem
65
Vähemalt alumine pähik rippuv
66
65
Pähikud pole rippuvad
73
66
Isaspähikuid 2 või rohkem
67
67
Põisikud nokata või terve, alla 0,5 mm pika nokaga
67
Põisikud üle 0,5 mm pikkuse sügavalt kaheharulise nokaga
68
68
Põisikud 2-2,5 korda laiusest pikemad, püstised. Emaspähikud üksteisest eemal, alumise pähiku tipp ei ulatu järgmise aluseni
68
Põisikud 4-5 korda laiusest pikemad, valminult allapoole hoiduvad. Emaspähikud tihedalt, alumise pähiku tipp ulatub järgmise aluseni
69
Emaspähikud rohelised kuni hele kollakasrohelised
70
69
Emaspähikud pruunid
71
70
Emaspähikud 5-12 mm pikad. Märgade kasvukohtade taimed
70
Emaspähikud 2,5-5 mm pikad. Parasniiskete kohtade taimed
71
Moodustab tihedaid puhmikuid, roomav risoom puudub
71
Roomava risoomiga taimed, puhmikuid ei moodusta
72
72
Lehed hallikasrohelised, 1-2 mm laiad. Külgmised pähikuid ainult emasõitega
72
Lehed rohelised, 2-4 mm laiad. Külgmised pähikud alusel isasõitega
73
Lehetuped või lehed või varred karvased
73
Lehetuped, lehed ja varred paljad
74
74
Alumine kandeleht ei ümbritse vart
75
74
Alumine kandeleht 2-10 mm ulatuses ümber varre
77
75
Põisiku nokk 0,5 mm pikk, nõrgalt kaheharuline
75
Põisiku nokk kaheharuline, vähemalt 0,75 mm pikk
76
76
Põisikud rõhtsad, järsult nokaks ahenevad
76
Põisikud püstised, ahenevad nokaks aeglaselt
77
Murusalt või väga hõredate puhmikutena kasvav pikarisoomilised taimed
78
77
Tihedate puhmikutena kasvavad taimed, roomav risoom puudub või väga lühike
79
78
Alumine kandeleht vart tihedalt ümbritseva tupega. Lehed hallikad. Põisik peaaegu nokata või järsult 0,5 mm pikkuseks nokaks ahenev
78
Alumine kandeleht vart lõdvalt ümbritseva tupega. Lehed kollakas- kuni tumeroheliesed. Põisik aheneb aeglaselt 0,5-1 cm pikkuseks nokaks
79
Alumine kandeleht õisikust lühem
80
79
Alumine kandeleht õisiku pikkune või pikem
81
80
Põisiku katteleht kileja servata või väga kitsa servaga
80
Põisiku katteleht hästimärgatava valge kileja servaga
81
Põisikud rõhtsalt või allakäändunult
82
82
Põisikud 2-4 mm pikad, nokk sirge, 1/3-1/2 põisiku alumise osa pikkune
83
82
Põisikud (3,5)4-6 mm pikad, nokk alumise osa pikkune, kõvedunud
84
83
Varred püstised. Lehed 1-3,5 mm laiad. Põisikud kuni 3,5 mm pikad
83
Varred kaarjalt tõusvad. Mõned lehed tavaliselt üle (3)3,5 mm laiad. Põisikud üle 3,5 mm pikad
84
Põisikud 5-7 mm pikad. Isapähik tavaliselt rootsutu. Lehed kuni 7 mm laiad
84
Põisikud 1,5-5 mm pikad. Isaspähik rootsuline. Lehed alla 4 mm laiad
85
Õisik täha sarnane, süstjas kuni ovaalne
86
85
Õisik harunenud pööris
112
87
Pähikud varre vastaskülgedel
88
87
Pähikud varrel ümberringi
92
88
Pähikud kinnituvad õisiku teljele kitsama küljega
88
Pähikud kinnituvad õisiku teljele laiema küljega
89
89
Pähikud kahesugused: sisemine pähik viljuv, lapik, koosneb 3-5 normaalsest õiest, välimine on steriilne, koosneb kitsaspiklikest jäikadest libledest ja sõkaldest
89
Pähikud pole kahesugused
90
90
Pähikud kahekaupa igas sõlmekohas
91
Õisikutelg tugev, ei murdu kuivades, servadel haakuvate karvakestega
91
Õisikutelg habras, murdub kuivades üksikuteks lülideks, siledate sevadega
92
Pähikud üheõielised
93
92
Pähikus õisi rohkem kui üks
94
93
Keeleke kuni 2 mm pikk, terve tipuga
93
Keeleke 10-30 mm pikk, sügavalt kaheks jagunenud
94
Pähikud alla 6 mm pikad
95
95
Tihedapuhmikuline taim, roomavaid risoome esineb harva. Lehetuped hõredalt harali või allapidi karvadega
95
Hõredapuhmikuline, kaarjalt tõuvate võsudega taim. Lehetuped tihedalt pehmekarvased
96
Tähk ühekülgne, pähikud kahe reana varre ühel küljel
96
Tähk pole ühekülgne
97
97
Pähikud ümber kogu varre
98
97
Pähikud varre vastaskülgedel
105
99
Pähikus rohkem kui üks viljuv õis
99
Pähikus üks viljuv õis
100
100
Pähikud üle 4 mm pikad
100
Pähikud alla 4 mm pikad
101
Mõlemad libled ohtega. Tolmukapead sinised
101
Libled oheteta (ohted välissõkaldel). Tolmukapead kollased kuni oranžid
102
102
Ohe lühem kui välissõkal, vaevu ulatub liblede vahelt välja
103
102
Ohe u. kaks korda välissõklast pikem, ulatub liblede vahelt välja
104
103
Ohe u. 3 mm pikk, põlvjas, kinnitub välissõkla alumisele veerandile, ulatub liblede vahelt välja. Tolmukapead kollased
103
Ohe u. 1,5 mm pikk, sirge, kinnitub välissõkla keskele, liblede vahelt välja ei ulatu. Tolmukapead oranžid
104
Risoom lühike. Libled pole väljapoole kaardunud tipuga. Ohe ulatub liblede vahelt pikalt välja
104
Risoom 20-30 cm pikk. Libled väljapoole kaardunud tipuga. Ohe ulatub liblede vahelt veidi välja
105
Õisik tihe, pähikud lähestikku
106
105
Õisik hõre, pähikud üksteisest eemal
108
106
Pähikud üheõielised, 3-kaupa pundis
106
Pähikud 2 või enama õiega, pole 3-kaupa pundis
107
107
Pähikud 2-õielised. Libled naaskeljad, 0-1 rooga
107
Pähikus rohkem kui 2 õit. Libled pole naaskeljad, mitme rooga
108
Pähikud kinnituvad õisikuteljele kitsama küljega. Pähikud ühe liblega (välja arvatud tipmine)
108
Taimed teistsugused
109
109
Pähikud hoiduvad vastu vart. Libled enam-vähem ühepikkused
110
109
Pähikud kaarduvad varrest eemale. Libled väga erineva pikkusega
111
110
Hõredapuhmikuline, ilma risoomita taim. Ohe üle 5 mm pikk
110
Pikavõsundiline taim, ei moodusta mättaid. Ohe alla 5 mm pikk
111
Ohe kuni poole välissõkla pikkune. Taimed pika roomava risoomiga
111
Ohe välissõkla pikkune või pikem. Lühikese risoomiga väikeseid mättaid moodustav taim
112
Tugevad risoomiga taimed, pilliroo moodi, sageli üle 2 m kõrged, vars 0,5-1 cm läbimõõdus
113
112
Taimed väiksemad, ei meenuta pilliroogu, vars peenem
114
113
Keelekese asemel karvaring (vaata kohta, kus leht kinnitub varrele)
113
Keeleke (kilejas lise) olemas
115
Keelekese asemel karvaring
115
Keeleke kilejas või puudb
116
116
Pähikud ühe õiega
117
116
Pähikud 2 või rohkema õiega
122
117
Ohe alla 5 mm pikk
118
118
Ohe põlvjas. Välissõkla alusel karvad (luup!)
118
Ohe sirge. Välissõkla alusel karvu pole
119
119
Lehed 10-20 mm laiad. Välissõklad rohtsed
119
Lehed alla 10 mm laiad. Välissõklad kilejad või õlgjad
120
120
Pikkade roomavate võsunditega, puhmaid ei moodusta. Sisesõkal 2/5 välissõkla pikkusest
120
Puhmastena kasvav taim, ilma võsunditeta või lühikeste võsunditega (mõnikord ka maa-aluste risoomidega). Sisesõkal vähem kui 1/5 välissõkla pikkusest
121
121
Risoome pole. Maapealsed võsundid sageli olemas
121
Risoomid olemas. Maapealsed võsundid puuduvad
122
Pähikus rohkem kui 2 õit
127
123
Igast pähikust ulatub välja 1 ohe
123
Igast pähikust ulatub välja vähemalt 2 ohet
124
124
Libled 2 korda õitest pikemad
125
124
Libled õite pikkused või veidi pikemad
126
125
Taimed üleni pehmekarvased. Lehed siledad, lehetupp puhetunud. Isasõie ohe konksjas, liblede varjus
125
Taim peaaegu paljas, karvad ainult sõlmekohtadel. Lehed karedad, lehetupp pole puhetunud. Isasõie ohe põlvjas, libledest üleulatuv
126
Lehed 2-5 mm laiad, lamedad või vahel kokkurullunud. Ohe sirge
126
Lehed niitjad, alla 1 mm laiad, tihedalt kokkurullunud. Ohe teravalt põvjas
127
Ohe kaarjas või põlvjas
128
128
Ohe üle 3 mm pikk
129
129
Ülemiste lehtede keeleke puudub või on alla 1,5 mm pikk. Pähikud (ilma oheteta) all 8 mm pikad
130
129
Ülemiste lehtede keeleke üle 1,5 mm pikk. Pähikud üle 8 mm pikad
131
130
Lehed üle 1,5 cm laiad. Pähikud kollakad, läikivad. Alumised lehetuped pikkade harali karvadega. Ohe teravalt põlvjas
130
Lehed alla 1,5 cm laiad. Pähikud pruunikad. Alumised lehetuped paljad või lühikeste lidus karvadega. Ohe tugevalt kaardunud, kuid mitte põlvjas
131
Libled ühepikkused
132
131
Libled erineva pikkusega, üks on teisest palju lühem
133
132
Looduslik taim. Valminult murdub õisikutelg lülideks
132
Põllutaim. Õisikutelg ei murdu lülideks
133
Alumised lehed ja lehetuped harali karvadega. Sisesõkla telg sile. Rood ei ulatu välissõkla ülemise servani
133
Alumised lehed ja lehetuped paljad. Sisesõkla telg lühikarvane. Rood ulatuvad välissõkla ülemise servani
134
Õisik tihe, sagaraline, enam-vähem ühekülgne pööris
134
Õisik hõre, pole ühekülgne
135
135
Ohe ei asu lible kahe hambakese vahel (luup!). Taim paljas või väga lühikeste karvadega
136
135
Ohe asub lible kahe hambakese vahel. Taimed pikkade karvadega vartel või lehtedel
138
136
Laiemad lehed vähemalt 8 mm laiad. Ohe üle 1 cm pikk
136
Laiemad lehed alla 8 mm laiad. Ohe alla 1 cm pikk
137
137
Lehed üle 0,7 mm laiad, siledad. Keeleke lühike, kõrvakesteta (luup!)
137
Lehed alla 0,7 mm laiad, karedad. Keeleke kõrvakestega
138
Mitmeaastased kuivade niitude taimed
139
138
Üheaastased kultuurmaade taimed
140
139
Õisik hõre, kuni 20 cm pikkuste rõhtsate harudega. Lehed 5-12 cm laiad
139
Õisik kitsas, harud lühikesed, enam-vähem püstised. Lehed 2-4 mm laiad
140
Alumiste lehtede tuped paljad
140
Alumiste lehtede tuped tihedalt pehmekarvased
141
141
Alumiste lehetuppede karvad 1-1,5 mm pikad
141
Alumiste lehetuppede karvad 0,4-0,7 mm pikad
142
Keelekese asemel karvaring
143
142
Keeleke olemas, kilejas
144
143
Lehed pealt pikakarvased. Varred ainult ühe sõlmekohaga (alumises osas)
143
Lehed pealt paljad, serval hajusalt karvased. Varrel rohkem kui üks sõlmekoht
144
Pähikud 1-õielised
145
144
Pähikud 2 või rohkemaõielised
154
145
Pähikud üle 9 mm pikad
145
Pähikud alla 9 mm pikad
146
146
Pähikud libledeta (luup!)
146
Pähikud kahe liblega
147
147
Pähikud tavaliselt üle 4 mm pikad, välissõkla alusel pika karvatutiga
148
147
Pähikud alla 4 mm pikad, ilma välissõkalt ümbritsevate karvadeta
151
148
Pähikus välimiste liblede paar 5 mm pikk, sisemised palju lühemad (1,5 mm), harjasjad
148
Pähikus liblesid üks paar
149
149
Sõklad karedad, pikemad kui ümbritsevad karvad (luup!)
149
Sõklad siledad, pole ümbritsevatest karvadest pikemad
150
150
Keeleke 8 (10) mm. Vars ei harune. Välissõklad 3 rooga (binokulaar!). Libled kitsaslantsetjad, pikalt ahenevad
150
Keeleke 1-3 mm. Varred harunevad alates suvest. Välissõklad 5 rooga (vahel eabaselgelt). Libled lantsetjad
151
Välissõklad terava tipuga, peale viljumist kõvad ja läikivad
151
Välissõklad tömbi või sirge tipuga, pole peale viljumist kõvad
152
152
Mitteõitsvatel võrsetel keeleke laiusest lühem
152
Mitteõitsvatel võrsetel keeleke laiusest pikem
153
153
Risoomid rohkem kui 3 soomusja lehega. Lehed 5-10 mm laiad. Õisik lai ka peale õitsemist, 10-20 cm pikk, rõhtsate harudega
153
Risoomid puuduvad või lühikesed, ilma soomusjate lehtedeta. Lehed 3-7 mm laiad. Õisik tõmbub peale õitsemist kokku, 5-15 cm pikk, harud püstised
154
Õisik tihe, kas piklik-ruljas ja täha moodi või munajahõlmine
155
154
Õisik hõre, püramiidja väliskujuga
159
155
Pähikud 2-õielised, varrel ühe reana, õisik piklik, harunemata
155
Pähikus 2 või rohkem õit, õisik haruneb
156
156
Õisik tihe, sagaraline, enam-vähem ühekülgne pööris, alumine haru tavaliselt üle 2 cm pikk. Lehed enam-vähem paljad
156
Õisik ruljas, pole ühekülgne, kõik harud üle 2 cm pikad. Alumised lehed karvased
157
157
Pähikud alla 6 mm pikad
157
Pähikud üle 6 mm pikad
158
158
Ilma pikkade roomavate risoomideta. Lehetuped hõredalt lühikarvased
158
Pikkade roomavate risoomidega, kaarjalt tõusvate võsudega. Lehetuped tihedalt pehmekarvased
159
Pähikud südajad, rippuvad
159
Pähikud pole südajad ega rippuvad
160
160
Pähikud ainult 2 õiega
160
Pähikud 3 või enama õiega
161
161
Libled peaaegu pähiku pikkused. Pähikus keskel üks kahesooline õis ja servas 2 isasõit
161
Libled pähikust oluliselt lühemad. Pähikus ainult kahesoolised õied
162
162
Pähikud üle 2-3 korra laiusest pikemad, tavaliselt rohkem kui 5 õiega ja üle 4 mm pikad. Alumine välissõkal ilma andruta (luup!)
163
162
Pähikud munajad, mitte üle 2-3 korra laiusest pikemad, 4-5 (6) õiega, tavaliselt alla 4 mm pikad. Alumine välissõkal andruga
171
163
Välissõkal ja libled teravad
164
163
Välissõkal ja libled tömbid või sirged
166
164
Alumine lible 7-8 mm pikk
164
Alumine lible 3-4 mm pikk
165
165
Lehed pealt enam-vähem siledad. Kõrvakesed paljad. Pöörise alumises sõlmekohas 2 haru, üks 1-3, teine 4-5 pähikuga
165
Lehed pealt selgelt karedad. Kõrvakesed karvased. Pööriseharusid alumises sõlmes 2-3, igaüks 5-15 pähikuga
166
Vähemalt ülemine lible 3 rooga (külgmised rood vahel lühikesed). Välissõkal rohkem kui 5 sageli ebaselge rooga
167
166
Libled 1 rooga. Välissõkal 7-9 selge rooga
168
167
Maapealsed võsundid puuduvad (taim moosdustab tihedaid puhmikuid)
167
Roomavad maapealsed võsundid olemas, juurduvad sõlmekohtades
168
Pähikud 8-30 (40) mm pikad, 6-16 õiega. Varred püstised, lehetupp silinderjas
169
168
Pähikud 2-10 mm pikad, 3-11 õiega. Varred alusel tõusvad või lamavad, alumised lehetuped lapikud
170
169
Õisiku harud hoiduvad varrest eemale, alumised 2-4-kaupa, pähikuid harudel 8-15. Välissõkal 3,5-5 mm pikk
169
Õisikuharud hoiduvad vastu vart, alumised üksikult või paarikaupa, pähikuid harudel 3-4. Välissõkal 5,5-7,5 mm pikk
170
Varred 5-10 mm läbimõõdus. Lehed 10-20 mm laiad, järsult aheneva tipuga. Tolmukaid 3. Tolmukapea üle 0,8 mm pikk
170
Varred 4-5 mm läbimõõdus. Lehed 4-9 mm laiad, pikalt teritunud tipuga. Tolmukaid 2. Tolmukapea kuni 0,8 mm pikk
171
Üheaastased tallatud kasvukohtade taimed. Välissaõkal roodudel ja servas ripskarvane
171
Mitmeaastased taimed. Välissõkla rood krobelised või karvased ainult alaosas
172
172
Varred tugevalt lapikud kas ülaosas või alaosas
173
172
Vars ruljas, pole lapik
174
173
Vars üleni lapik, nurkjalt tõusev. Lehed kokkuvolditud, 1-2 mm laiad
173
Varre alumine osa tugevalt lapik. Lehed lamedad, 3-9 mm laiad
174
Õisiku alumises sõlmes ainult 1 või 2 haru
174
Õisiku alumises sõlmes 3-8 haru
175
175
Keeleke üle 1 mm pikk, terav
176
175
Keeleke puudub või alla 1 mm pikk
177
176
Ülemise lehe keeleke 5-10 mm pikk. Välissõkal selgete roodudega
176
Ülemise lehe keeleke 1-2,5 mm pikk. Välissõkal roodudeta
177
Risoome pole. Kõik võrsed viljuvad. Pähikud alla 4 mm pikad
177
Risoomidega, nii õitsvate kui mitteõitsvate võsudega. Pähikud u. 4 mm pikad
178
178
Varred enamasti üksikult, alusel väheste vanade lehetuppede jäänustega. Libled enam-vähem võrdsed, teravnevad, enamasti mõlemad 3 rooga
178
Varred mitmekaupa, sageli puhmikutena, paljude vanade lehetuppede jäänustega alusel. Libled ebavõrdsed, teravad, alumine 1 rooga
179
179
Taim hõredalt karvane. Alumised lehed lamedad või renjad, palju lühemad kui vars. Keeleke laskub lehetupe servale
179
Taim tihedalt karvane. Alumised lehed tugevalt kokkurullunud, harjasjad, sama pikad kui vars. Keeleke pole laskuv
3Taim võsunditeta. Viljunud pähik lühikeste, kuni pähklikese pikkuste karvadega, ei meenuta villatutti
4Õisik pikkade, valgete siidjate õiekattekarvadega54Õisik pole valgete siidjate karvadega (õiekattekarvad puuduvad või on väga lühiksed)85Pähikuid 1, rootsutu, püstine, lehetaolise kõrgleheta
5Pähikuid varrel mitu, rootsulised, rootsu juures 1-3 lehetaolist kõrglehte66Pähikuraod siledad. Varred keskosas ümarad. Tolmukad 2,5-5 mm pikad
6Pähikuraod karedad. Varred keskosas kolmekandilised. Tolmukapead 1,5-2 mm pikad77Taimed roomavate võsunditeta, kasvavd tihedate kogumikena. Lehed 3-8 mm laiad
7Taimed roomavate võsunditega, kasvavad hõredalt. Lehed 1-2 mm laiad
8Õied kahesoolised, emakate ja tolmukatega (luup!). NB! See on raskesti jälgitav tunnus. Kui jääte hätta, vaadake üle siin välja tulevate liikide pildid ja otsustage pildi järgi98Õied ühesoolised, tolmukate või emakatega219Pähikud 2-3 õiega (luup!)109Pähikus rohkem kui 3 õit1410Taimed suured, lehed 5-10 mm laiad. Pähikud pikarootsuliste külgmiste nuttidena
10Taimed väikesed, lehed alla 5 mm laiad. Pähikud tipmise nutina1111Õied igal pool ümber õisikutelje. Vars kolmnurkne, lehtedega, enamasti harunenud1211Õied õisikuteljel kahe vastaku reana. Vars ümar, lehtedeta (kõik lehed juurmised)1312Pähikud valged. Tipmise õisiku alumine kandeleht enamasti õisikust lühem
12Pähikud punakaspruunid. Tipmise õisiku alumine kandeleht õisikust enamasti 20-50 mm pikem
13Pähikid 1-3(5). Õisiku alumine kandeleht õisiku pikkune
13Pähikuid tavaliselt 5-15. Õisiku alumine kandeleht õisikust oluliselt pikem
14Pähikud õisikus kahe reana, õisikuid üks1514Pähikud pole kaherealiselt, õisikuid rohkem1615Lehed lamedad. Õiekattekarvad pruunid, pähklikesest vähemalt kaks korda pikemad. Pähklike 1,5-2 mm. Pähikuid õisikus 10-25
15Lehed kokkurullunud. Õiekattekarvad valged või puuduvad, pähklikesest palju lühemad. Pähklike 3-4 mm. Pähikuid õisikus 3-8
16Õisik nutitaoline, paljude väikeste, üldjuhul tihedalt asetsevate lapikute pähikutega. Vars lehtedeta
16Õisik teistsugune. Vars lehtedega1717Õisik külgmine, varretaoline kõrgleht ulatub üle pähikute1817Õisik tipmine1918Varred kuni 3 m kõrged. Õiekattelehed siledad. Emakakaelu tavaliselt 3. Pähklike 2,5-3 mm, lapik-kolmnurkne
18Varred kuni 1,5 m. Õiekakattelehed tihedalt tumedate papillidega kaetud. Emakakaelu tavaliselt 2. Pähklike 2-2,5 mm, lame või kaksikkumer
19Pähikud üle 8 mm pikad, 5-12, õisik tihe, koosneb 1-3 ülestikku asetsevast pähikute kimbust
19Pähikud 3-8 mm pikad, arvukalt, hõreda õisikuna2020Juurduvad steriilsed võrsed puuduvad. Õiekattekarvad sirged, jäigad. Pähikud 3-4 mm pikad, 2-5-kaupa
20Mahakaarduvad võrsed juurduvad tipus. Õiekattekarvad painduvad, siledad. Pähikud üksikult, 5-8 mm pikad
21Varre tipus 1 pähik2221Varrel pähikuid rohkem kui üks2522Taimed roomava risoomiga, ei moodusta puhmikuid2322Taimed ilma roomava risoomita, tihedapuhmikulised2423Põisikud kuni 3,5 mm pikad, selgelt soonilised (luup!). Emakakaelu 2
23Põisikud 5-7 mm pikad, ebaselgete soontega. Emakakaelu 3
24Taimed kahekojalised, pähikud ainult emas- või isasõitega
24Taimed ühekojalised, pähikute tipul isasõied, alusel emasõied
25Pähikud väliselt üksteisega sarnased, tipmine tavaliselt vähemalt osaliselt emasõitega2625Pähikud välimuselt erinevad: ülemised ainult isasõitega, alumised ainult emasõitega4926Lehetupe vaba serv ainult ülaosas (2-3 mm) kilejas, edasi rohtjas
26Lehetupp ülaservast allapoole pikalt kilejas2727Vähemalt alumised pähikud asuvad varrel hõredalt2827Kõik pähikud on varrel tihedalt koos3728Taimed alusel punakad, tuped võrkkiududega (kiududeks jagunenud lehetupe jäänused)2928Taimed pole alusel punakad, võrkkiude pole3029Kõik pähikud enam-vähem võrdsed, 0,5-2 cm pikad, munajad
29Tipmine pähik 2-4 cm pikk, sellele järgneb 1-2 palju lühemat pähikut, edasised on sarnased tipmisega
30Põisikuid emaspähikus kuni 3
30Põisikuid emaspähikus rohkem kui 33131Alumise emaspähiku kandeleht õisikust palju pikem
31Alumise emaspähiku kandeleht õisikust lühem3232Tipmine pähik teistest u. kaks korda pikem, nuiakujuline
32Tipmine pähik teistest alla kahe korra pikem3333Põisikud püstised, lühikese nokaga3433Põisikud laiuvad või rõhtsad, ilma nokata või pika nokaga3534Pähikud ümarmunajad, u. 5 mm pikad. Põisiku nokk pikalt lõhestunud, valge triibuga
34Pähikud üle 5 mm pikad. Põisiku nokk veidi lõhestunud, ilma valge triibuta
35Pähikud laiusest pikemad
35Pähikud ümarad3636Põisiku nokk moodustab ½ põisiku alumise osa pikkusest. Lehed jäigad, tumerohelised, renjad. Põisiku katteleht helepruun
36Põisikud nokata. Lehed pehmed, puhasrohelised, lamedad. Põisiku kandeleht valge, kilejas
37Taimed pika risoomiga. Pähikutega varred kasvavad tavaliselt ridadena3837Taimed pika risoomita. Pähikuid kandvad varred ei kasva ridadena4038Põisiku tiibjas serv ei ulatu kõrgemale põisiku keskkohast. Lehed 1,5-4 mm laiad. Õisik 3-8 cm pikk
38Põisiku tiibjas serv ulatub 1/3 kuni ¾ põisiku pikkuseni. Lehed 1-2 mm laiad. Õisik 1-4 cm pikk3939Kuivade kasvukohtade taimed. Õisik üle 1,2 cm pikk. Varred ülaosas karedad
39Niiskete kasvukohtade taimed. Õisik 0,6-1 cm pikk. Vars sile
40Lehed üle 5 mm laiad4140Lehed alla 5 mm laiad4341Taime alus mustade lihtkiududeta. Põisik 2,5-3 mm pikk
41Taime alus mustade lihtkiududega. Põisik pikem kui 3 mm4242Keelekese pikkus laiusega võrdne või sellest suurem. Põisik sile (luup!), läikiv. Lehed kollakasrohelised
42Keeleke pikkusest laiem. Põisik papillidega. Lehed puhasrohelised
43Õisik alla 2 cm pikk. Väikeste puhmikutena kasvavad taimed4443Õisik üle 2 cm pikk. Hõremurusalt või suurte mätastena kasvavad taimed4544Taime alusel ei ole tumepruune lihtkiude. Lehed sinakasrohelised. Õisik 3-5 laimunaja pähikuga
44Taim alusel tumepruunide lihtkiududega. Lehed hallikasrohelised. Õisik 2-3 piklikmunaja pähikuga
45Põisikud alla 3 mm pikad4645Põisikud üle 3 mm pikad4746Õisik tihe, ei ole harunenud. Alumised lehetuped mustade kiududeta. Kasvab murusalt, ei moodusta mättaid
46Õisik vähemalt alusel harunenud. Alumised lehetuped ohtrate mustade lihtkiududega. Kasvab kõrgete mätastena
47Põisikud pähikus püstiselt. Kasvab tihedate puhmikutena
47Põisikud asetsevad pähikus rõhtsalt või tähtjalt. Puhmikuid ei moodusta4848Taime alaosa helepunase tooniga. Keeleke 2-4 korda laiusest pikem. Põisikud alaosas käsnja koega, 5,4-6,5 mm pikad
48Taime alaosa pole punakas. Keelekepikkusest laiem. Põisik pole alusel käsnjas, 3-4 mm pikk
49Emakakaelu 2. Põisikud tavaliselt enam-vähem kaksikkumerad5049Emakakaelu 3. Põisikud 3-nurkse või rulja ristlõikega5350Mätta või tiheda kogumikuna kasvavsd roomava risoomita taimed5150Taimed roomava risoomiga, mättaid ei moodusta5251Alumised lehetuped kollakaspruunid. Lehed sinakasrohelised. Põisikud 2,5-4 mm pikad
51Alumised lehetuped tumepunased või mustjaspunased. Lehed tumerohelised. Põisikud 2-2,5 mm pikad
52Lehed 1-3(5) mm laiad, kuivades sisserulluvate servadega. Isaspäikuid 1
52Lehed (3)5-10 mm laiad, servad rulluvad kuivades väljapoole. Isaspähikuid 2-4
53Põisikud vähemalt osaliselt karvased (luup!)5453Põisikud paljad, karvad vahel noka servades6554Põisikud selgelt kaheharulise üle 5 mm pika nokaga5554Põisikud ilma nokata või lühikese, alla 0,5 mm pikkuse koonilise teraviku või nõrgalt kaheharulise nokaga5655Lehed karvased vähemalt tuppedel. Põisikud pehmekarvased
55Lehed paljad. Põisikud tihedalt viltkarvased
56Taimed moodustavad tihedaid mättaid, roomavad risoomid puuduvad5756Taimed tihedaid mättaid ei moodusta, roomavad risoomid olemas6057Emaspähikud tihedad. Alumine kandeleht pole vart ümbritseva alusega5857Emaspähikud hõredad. Alumine kandeleht ümbritseb vart 3-10 mm ulatuses5958Alumine kandeleht pruun. Lehed noorelt hõredalt karvased. Põisiku kattelehed tumedad, põisikust lühemad
58Alumine kandeleht lehetaoline, roheline. Lehed ka noorelt paljad. Põisiku kattelehed punakad, u. põisiku pikkused
59Põisikud 2-3 mm pikad, vähemalt 1,5 korda nii pikad kui põisiku kattelehed
59Põisikud 3-4,5 mm pikad, enam-vähem kattelehtede pikkused
60Emaspähikud hõredad, väheste õitega
60Emaspähik tihe, paljude õitega6161Põisikud selgete soontega
61Põisikud soonteta6262Isaspähikuid 2 või rohkem. Alumised lehetuped jäävad terveks
62Isaspähikuid üks. Alumised lehetuped kiulised6363Alumine kandeleht pähikust pikem. Lehed hallikad. Niiskete kasvukohtade taimed
63Alumine kandeleht pähikust palju lühem. Lehed rohelised. Üsna kuivade kasvukohtade taimed6464Alumine kandeleht 3-5 mm pikkuse tupega. Põisikute kattelehed põisiku pikkused
64Alumine kandeleht tupeta või alla 2 mm pikkuse tupega. Põisikute kattelehted põisikust lühem
65Vähemalt alumine pähik rippuv6665Pähikud pole rippuvad7366Isaspähikuid 2 või rohkem6766Isaspähikuid 16967Põisikud nokata või terve, alla 0,5 mm pika nokaga
68Põisikud 4-5 korda laiusest pikemad, valminult allapoole hoiduvad. Emaspähikud tihedalt, alumise pähiku tipp ulatub järgmise aluseni
69Emaspähikud rohelised kuni hele kollakasrohelised7069Emaspähikud pruunid7170Emaspähikud 5-12 mm pikad. Märgade kasvukohtade taimed
71Moodustab tihedaid puhmikuid, roomav risoom puudub
71Roomava risoomiga taimed, puhmikuid ei moodusta7272Lehed hallikasrohelised, 1-2 mm laiad. Külgmised pähikuid ainult emasõitega
72Lehed rohelised, 2-4 mm laiad. Külgmised pähikud alusel isasõitega
73Lehetuped või lehed või varred karvased
73Lehetuped, lehed ja varred paljad7474Alumine kandeleht ei ümbritse vart7574Alumine kandeleht 2-10 mm ulatuses ümber varre7775Põisiku nokk 0,5 mm pikk, nõrgalt kaheharuline
75Põisiku nokk kaheharuline, vähemalt 0,75 mm pikk7676Põisikud rõhtsad, järsult nokaks ahenevad
76Põisikud püstised, ahenevad nokaks aeglaselt
77Murusalt või väga hõredate puhmikutena kasvav pikarisoomilised taimed7877Tihedate puhmikutena kasvavad taimed, roomav risoom puudub või väga lühike7978Alumine kandeleht vart tihedalt ümbritseva tupega. Lehed hallikad. Põisik peaaegu nokata või järsult 0,5 mm pikkuseks nokaks ahenev
78Alumine kandeleht vart lõdvalt ümbritseva tupega. Lehed kollakas- kuni tumeroheliesed. Põisik aheneb aeglaselt 0,5-1 cm pikkuseks nokaks
79Alumine kandeleht õisikust lühem8079Alumine kandeleht õisiku pikkune või pikem8180Põisiku katteleht kileja servata või väga kitsa servaga
80Põisiku katteleht hästimärgatava valge kileja servaga
81Põisikud püstiselt
81Põisikud rõhtsalt või allakäändunult8282Põisikud 2-4 mm pikad, nokk sirge, 1/3-1/2 põisiku alumise osa pikkune8382Põisikud (3,5)4-6 mm pikad, nokk alumise osa pikkune, kõvedunud8483Varred püstised. Lehed 1-3,5 mm laiad. Põisikud kuni 3,5 mm pikad
83Varred kaarjalt tõusvad. Mõned lehed tavaliselt üle (3)3,5 mm laiad. Põisikud üle 3,5 mm pikad
84Põisikud 5-7 mm pikad. Isapähik tavaliselt rootsutu. Lehed kuni 7 mm laiad
84Põisikud 1,5-5 mm pikad. Isaspähik rootsuline. Lehed alla 4 mm laiad
85Õisik täha sarnane, süstjas kuni ovaalne8685Õisik harunenud pööris11286Pähikud oheteta8786Pähikud ohetega9687Pähikud varre vastaskülgedel8887Pähikud varrel ümberringi9288Pähikud kinnituvad õisiku teljele kitsama küljega
88Pähikud kinnituvad õisiku teljele laiema küljega8989Pähikud kahesugused: sisemine pähik viljuv, lapik, koosneb 3-5 normaalsest õiest, välimine on steriilne, koosneb kitsaspiklikest jäikadest libledest ja sõkaldest
89Pähikud pole kahesugused9090Pähikud kahekaupa igas sõlmekohas
90Pähikud üksikult9191Õisikutelg tugev, ei murdu kuivades, servadel haakuvate karvakestega
91Õisikutelg habras, murdub kuivades üksikuteks lülideks, siledate sevadega
92Pähikud üheõielised9392Pähikus õisi rohkem kui üks9493Keeleke kuni 2 mm pikk, terve tipuga
93Keeleke 10-30 mm pikk, sügavalt kaheks jagunenud
94Pähikud 6-8 mm pikad
94Pähikud alla 6 mm pikad9595Tihedapuhmikuline taim, roomavaid risoome esineb harva. Lehetuped hõredalt harali või allapidi karvadega
95Hõredapuhmikuline, kaarjalt tõuvate võsudega taim. Lehetuped tihedalt pehmekarvased
96Tähk ühekülgne, pähikud kahe reana varre ühel küljel
96Tähk pole ühekülgne9797Pähikud ümber kogu varre9897Pähikud varre vastaskülgedel10598Tähk munajas9998Tähk ruljas10199Pähikus rohkem kui üks viljuv õis
99Pähikus üks viljuv õis100100Pähikud üle 4 mm pikad
100Pähikud alla 4 mm pikad
101Mõlemad libled ohtega. Tolmukapead sinised
101Libled oheteta (ohted välissõkaldel). Tolmukapead kollased kuni oranžid102102Ohe lühem kui välissõkal, vaevu ulatub liblede vahelt välja103102Ohe u. kaks korda välissõklast pikem, ulatub liblede vahelt välja104103Ohe u. 3 mm pikk, põlvjas, kinnitub välissõkla alumisele veerandile, ulatub liblede vahelt välja. Tolmukapead kollased
103Ohe u. 1,5 mm pikk, sirge, kinnitub välissõkla keskele, liblede vahelt välja ei ulatu. Tolmukapead oranžid
104Risoom lühike. Libled pole väljapoole kaardunud tipuga. Ohe ulatub liblede vahelt pikalt välja
104Risoom 20-30 cm pikk. Libled väljapoole kaardunud tipuga. Ohe ulatub liblede vahelt veidi välja
105Õisik tihe, pähikud lähestikku106105Õisik hõre, pähikud üksteisest eemal108106Pähikud üheõielised, 3-kaupa pundis
106Pähikud 2 või enama õiega, pole 3-kaupa pundis107107Pähikud 2-õielised. Libled naaskeljad, 0-1 rooga
107Pähikus rohkem kui 2 õit. Libled pole naaskeljad, mitme rooga
108Pähikud kinnituvad õisikuteljele kitsama küljega. Pähikud ühe liblega (välja arvatud tipmine)
110Pikavõsundiline taim, ei moodusta mättaid. Ohe alla 5 mm pikk
111Ohe välissõkla pikkune või pikem. Lühikese risoomiga väikeseid mättaid moodustav taim
112Tugevad risoomiga taimed, pilliroo moodi, sageli üle 2 m kõrged, vars 0,5-1 cm läbimõõdus113112Taimed väiksemad, ei meenuta pilliroogu, vars peenem114113Keelekese asemel karvaring (vaata kohta, kus leht kinnitub varrele)
113Keeleke (kilejas lise) olemas
114Pähikud ohetega115114Pähikud oheteta142115Keelekese asemel karvaring
115Keeleke kilejas või puudb116116Pähikud ühe õiega117116Pähikud 2 või rohkema õiega122117Ohe 5-12 mm pikk
117Ohe alla 5 mm pikk118118Ohe põlvjas. Välissõkla alusel karvad (luup!)
118Ohe sirge. Välissõkla alusel karvu pole119119Lehed 10-20 mm laiad. Välissõklad rohtsed
119Lehed alla 10 mm laiad. Välissõklad kilejad või õlgjad120120Pikkade roomavate võsunditega, puhmaid ei moodusta. Sisesõkal 2/5 välissõkla pikkusest
120Puhmastena kasvav taim, ilma võsunditeta või lühikeste võsunditega (mõnikord ka maa-aluste risoomidega). Sisesõkal vähem kui 1/5 välissõkla pikkusest121121Risoome pole. Maapealsed võsundid sageli olemas
121Risoomid olemas. Maapealsed võsundid puuduvad
122Pähikud 2 õiega123122Pähikus rohkem kui 2 õit127123Igast pähikust ulatub välja 1 ohe
123Igast pähikust ulatub välja vähemalt 2 ohet124124Libled 2 korda õitest pikemad125124Libled õite pikkused või veidi pikemad126125Taimed üleni pehmekarvased. Lehed siledad, lehetupp puhetunud. Isasõie ohe konksjas, liblede varjus
125Taim peaaegu paljas, karvad ainult sõlmekohtadel. Lehed karedad, lehetupp pole puhetunud. Isasõie ohe põlvjas, libledest üleulatuv
126Lehed 2-5 mm laiad, lamedad või vahel kokkurullunud. Ohe sirge
126Lehed niitjad, alla 1 mm laiad, tihedalt kokkurullunud. Ohe teravalt põvjas
127Ohe kaarjas või põlvjas128127Ohe sirge134128Ohe alla 3 mm pikk
128Ohe üle 3 mm pikk129129Ülemiste lehtede keeleke puudub või on alla 1,5 mm pikk. Pähikud (ilma oheteta) all 8 mm pikad130129Ülemiste lehtede keeleke üle 1,5 mm pikk. Pähikud üle 8 mm pikad131130Lehed üle 1,5 cm laiad. Pähikud kollakad, läikivad. Alumised lehetuped pikkade harali karvadega. Ohe teravalt põlvjas
130Lehed alla 1,5 cm laiad. Pähikud pruunikad. Alumised lehetuped paljad või lühikeste lidus karvadega. Ohe tugevalt kaardunud, kuid mitte põlvjas
131Libled ühepikkused132131Libled erineva pikkusega, üks on teisest palju lühem133132Looduslik taim. Valminult murdub õisikutelg lülideks
132Põllutaim. Õisikutelg ei murdu lülideks
133Alumised lehed ja lehetuped harali karvadega. Sisesõkla telg sile. Rood ei ulatu välissõkla ülemise servani
133Alumised lehed ja lehetuped paljad. Sisesõkla telg lühikarvane. Rood ulatuvad välissõkla ülemise servani
134Õisik tihe, sagaraline, enam-vähem ühekülgne pööris
134Õisik hõre, pole ühekülgne135135Ohe ei asu lible kahe hambakese vahel (luup!). Taim paljas või väga lühikeste karvadega136135Ohe asub lible kahe hambakese vahel. Taimed pikkade karvadega vartel või lehtedel138136Laiemad lehed vähemalt 8 mm laiad. Ohe üle 1 cm pikk
136Laiemad lehed alla 8 mm laiad. Ohe alla 1 cm pikk137137Lehed üle 0,7 mm laiad, siledad. Keeleke lühike, kõrvakesteta (luup!)
137Lehed alla 0,7 mm laiad, karedad. Keeleke kõrvakestega
138Mitmeaastased kuivade niitude taimed139138Üheaastased kultuurmaade taimed140139Õisik hõre, kuni 20 cm pikkuste rõhtsate harudega. Lehed 5-12 cm laiad
139Õisik kitsas, harud lühikesed, enam-vähem püstised. Lehed 2-4 mm laiad
140Alumiste lehtede tuped paljad
140Alumiste lehtede tuped tihedalt pehmekarvased141141Alumiste lehetuppede karvad 1-1,5 mm pikad
141Alumiste lehetuppede karvad 0,4-0,7 mm pikad
142Keelekese asemel karvaring143142Keeleke olemas, kilejas144143Lehed pealt pikakarvased. Varred ainult ühe sõlmekohaga (alumises osas)
143Lehed pealt paljad, serval hajusalt karvased. Varrel rohkem kui üks sõlmekoht
146Pähikud kahe liblega147147Pähikud tavaliselt üle 4 mm pikad, välissõkla alusel pika karvatutiga148147Pähikud alla 4 mm pikad, ilma välissõkalt ümbritsevate karvadeta151148Pähikus välimiste liblede paar 5 mm pikk, sisemised palju lühemad (1,5 mm), harjasjad
148Pähikus liblesid üks paar149149Sõklad karedad, pikemad kui ümbritsevad karvad (luup!)
149Sõklad siledad, pole ümbritsevatest karvadest pikemad150150Keeleke 8 (10) mm. Vars ei harune. Välissõklad 3 rooga (binokulaar!). Libled kitsaslantsetjad, pikalt ahenevad
150Keeleke 1-3 mm. Varred harunevad alates suvest. Välissõklad 5 rooga (vahel eabaselgelt). Libled lantsetjad
151Välissõklad terava tipuga, peale viljumist kõvad ja läikivad
151Välissõklad tömbi või sirge tipuga, pole peale viljumist kõvad152152Mitteõitsvatel võrsetel keeleke laiusest lühem
152Mitteõitsvatel võrsetel keeleke laiusest pikem153153Risoomid rohkem kui 3 soomusja lehega. Lehed 5-10 mm laiad. Õisik lai ka peale õitsemist, 10-20 cm pikk, rõhtsate harudega
153Risoomid puuduvad või lühikesed, ilma soomusjate lehtedeta. Lehed 3-7 mm laiad. Õisik tõmbub peale õitsemist kokku, 5-15 cm pikk, harud püstised
155Pähikus 2 või rohkem õit, õisik haruneb156156Õisik tihe, sagaraline, enam-vähem ühekülgne pööris, alumine haru tavaliselt üle 2 cm pikk. Lehed enam-vähem paljad
159Pähikud pole südajad ega rippuvad160160Pähikud ainult 2 õiega
160Pähikud 3 või enama õiega161161Libled peaaegu pähiku pikkused. Pähikus keskel üks kahesooline õis ja servas 2 isasõit
161Libled pähikust oluliselt lühemad. Pähikus ainult kahesoolised õied162162Pähikud üle 2-3 korra laiusest pikemad, tavaliselt rohkem kui 5 õiega ja üle 4 mm pikad. Alumine välissõkal ilma andruta (luup!)163162Pähikud munajad, mitte üle 2-3 korra laiusest pikemad, 4-5 (6) õiega, tavaliselt alla 4 mm pikad. Alumine välissõkal andruga171163Välissõkal ja libled teravad164163Välissõkal ja libled tömbid või sirged166164Alumine lible 7-8 mm pikk
164Alumine lible 3-4 mm pikk165165Lehed pealt enam-vähem siledad. Kõrvakesed paljad. Pöörise alumises sõlmekohas 2 haru, üks 1-3, teine 4-5 pähikuga
165Lehed pealt selgelt karedad. Kõrvakesed karvased. Pööriseharusid alumises sõlmes 2-3, igaüks 5-15 pähikuga
166Vähemalt ülemine lible 3 rooga (külgmised rood vahel lühikesed). Välissõkal rohkem kui 5 sageli ebaselge rooga167166Libled 1 rooga. Välissõkal 7-9 selge rooga168167Maapealsed võsundid puuduvad (taim moosdustab tihedaid puhmikuid)
167Roomavad maapealsed võsundid olemas, juurduvad sõlmekohtades
168Pähikud 8-30 (40) mm pikad, 6-16 õiega. Varred püstised, lehetupp silinderjas169168Pähikud 2-10 mm pikad, 3-11 õiega. Varred alusel tõusvad või lamavad, alumised lehetuped lapikud170169Õisiku harud hoiduvad varrest eemale, alumised 2-4-kaupa, pähikuid harudel 8-15. Välissõkal 3,5-5 mm pikk
169Õisikuharud hoiduvad vastu vart, alumised üksikult või paarikaupa, pähikuid harudel 3-4. Välissõkal 5,5-7,5 mm pikk
170Varred 5-10 mm läbimõõdus. Lehed 10-20 mm laiad, järsult aheneva tipuga. Tolmukaid 3. Tolmukapea üle 0,8 mm pikk
170Varred 4-5 mm läbimõõdus. Lehed 4-9 mm laiad, pikalt teritunud tipuga. Tolmukaid 2. Tolmukapea kuni 0,8 mm pikk
171Üheaastased tallatud kasvukohtade taimed. Välissaõkal roodudel ja servas ripskarvane
171Mitmeaastased taimed. Välissõkla rood krobelised või karvased ainult alaosas172172Varred tugevalt lapikud kas ülaosas või alaosas173172Vars ruljas, pole lapik174173Vars üleni lapik, nurkjalt tõusev. Lehed kokkuvolditud, 1-2 mm laiad
173Varre alumine osa tugevalt lapik. Lehed lamedad, 3-9 mm laiad
174Õisiku alumises sõlmes ainult 1 või 2 haru
174Õisiku alumises sõlmes 3-8 haru175175Keeleke üle 1 mm pikk, terav176175Keeleke puudub või alla 1 mm pikk177176Ülemise lehe keeleke 5-10 mm pikk. Välissõkal selgete roodudega
176Ülemise lehe keeleke 1-2,5 mm pikk. Välissõkal roodudeta
177Risoome pole. Kõik võrsed viljuvad. Pähikud alla 4 mm pikad
177Risoomidega, nii õitsvate kui mitteõitsvate võsudega. Pähikud u. 4 mm pikad178178Varred enamasti üksikult, alusel väheste vanade lehetuppede jäänustega. Libled enam-vähem võrdsed, teravnevad, enamasti mõlemad 3 rooga
178Varred mitmekaupa, sageli puhmikutena, paljude vanade lehetuppede jäänustega alusel. Libled ebavõrdsed, teravad, alumine 1 rooga179179Taim hõredalt karvane. Alumised lehed lamedad või renjad, palju lühemad kui vars. Keeleke laskub lehetupe servale
179Taim tihedalt karvane. Alumised lehed tugevalt kokkurullunud, harjasjad, sama pikad kui vars. Keeleke pole laskuv
