1
Õisik vivipaarne, mõnede õite asemel sigisibulad, millest arenevad väikesed lehed
1
Õisik pole vivipaarne
2
2
Varred seest säsikad (pole õõnsad), kolmnurksed kuni ümarad, ilma sõlmekohtadeta (CYPERACEAE - LÕIKHEINALISED)
3
2
Varred alati seest õõnsad, alati ümarad, selgete sõlmekohtdega (POACEAE - KÕRRELISED)
86
3
Kõik lehed alla 2 cm pikad
4
3
Vähemalt osa lehti üle 4 cm pikad
5
4
Taimed pikkade võsunditega. Viljunud pähik kuni 2,5 cm pikkuste karvadega, meenutab villatutti
4
Taim võsunditeta. Viljunud pähik lühikeste, kuni pähklikese pikkuste karvadega, ei meenuta villatutti
5
Õisik pikkade, valgete siidjate õiekattekarvadega
6
5
Õisik pole valgete siidjate karvadega (õiekattekarvad puuduvad või on väga lühiksed)
9
6
Pähikuid 1, rootsutu, püstine, lehetaolise kõrgleheta
6
Pähikuid varrel mitu, rootsulised, rootsu juures 1-3 lehetaolist kõrglehte
7
7
Pähikuraod siledad. Varred keskosas ümarad. Tolmukad 2,5-5 mm pikad
7
Pähikuraod karedad. Varred keskosas kolmekandilised. Tolmukapead 1,5-2 mm pikad
8
8
Taimed roomavate võsunditeta, kasvavd tihedate kogumikena. Lehed 3-8 mm laiad
8
Taimed roomavate võsunditega, kasvavad hõredalt. Lehed 1-2 mm laiad
9
Õied kahesoolised, emakate ja tolmukatega (luup!). NB! See on raskesti jälgitav tunnus. Kui jääte hätta, vaadake üle siin välja tulevate liikide pildid ja otsustage pildi järgi
10
9
Õied ühesoolised, tolmukate või emakatega
22
10
Pähikud 2-3 õiega (luup!)
11
10
Pähikus rohkem kui 3 õit
15
11
Taimed suured, lehed 5-10 mm laiad. Pähikud pikarootsuliste külgmiste nuttidena
11
Taimed väikesed, lehed alla 5 mm laiad. Pähikud tipmise nutina
12
12
Õied igal pool ümber õisikutelje. Vars kolmnurkne, lehtedega, enamasti harunenud
13
12
Õied õisikuteljel kahe vastaku reana. Vars ümar, lehtedeta (kõik lehed juurmised)
14
13
Pähikud valged. Tipmise õisiku alumine kandeleht enamasti õisikust lühem
13
Pähikud punakaspruunid. Tipmise õisiku alumine kandeleht õisikust enamasti 20-50 mm pikem
14
Pähikid 1-3(5). Õisiku alumine kandeleht õisiku pikkune
14
Pähikuid tavaliselt 5-15. Õisiku alumine kandeleht õisikust oluliselt pikem
15
Pähikud õisikus kahe reana, õisikuid üks
16
15
Pähikud pole kaherealiselt, õisikuid rohkem
17
16
Lehed lamedad. Õiekattekarvad pruunid, pähklikesest vähemalt kaks korda pikemad. Pähklike 1,5-2 mm. Pähikuid õisikus 10-25
16
Lehed kokkurullunud. Õiekattekarvad valged või puuduvad, pähklikesest palju lühemad. Pähklike 3-4 mm. Pähikuid õisikus 3-8
17
Õisik nutitaoline, paljude väikeste, üldjuhul tihedalt asetsevate lapikute pähikutega. Vars lehtedeta
17
Õisik teistsugune. Vars lehtedega
18
18
Õisik külgmine, varretaoline kõrgleht ulatub üle pähikute
19
19
Varred kuni 3 m kõrged. Õiekattelehed siledad. Emakakaelu tavaliselt 3. Pähklike 2,5-3 mm, lapik-kolmnurkne
19
Varred kuni 1,5 m. Õiekakattelehed tihedalt tumedate papillidega kaetud. Emakakaelu tavaliselt 2. Pähklike 2-2,5 mm, lame või kaksikkumer
20
Pähikud üle 8 mm pikad, 5-12, õisik tihe, koosneb 1-3 ülestikku asetsevast pähikute kimbust
20
Pähikud 3-8 mm pikad, arvukalt, hõreda õisikuna
21
21
Juurduvad steriilsed võrsed puuduvad. Õiekattekarvad sirged, jäigad. Pähikud 3-4 mm pikad, 2-5-kaupa
21
Mahakaarduvad võrsed juurduvad tipus. Õiekattekarvad painduvad, siledad. Pähikud üksikult, 5-8 mm pikad
22
Varre tipus 1 pähik
23
22
Varrel pähikuid rohkem kui üks
26
23
Taimed roomava risoomiga, ei moodusta puhmikuid
24
23
Taimed ilma roomava risoomita, tihedapuhmikulised
25
24
Põisikud kuni 3,5 mm pikad, selgelt soonilised (luup!). Emakakaelu 2
24
Põisikud 5-7 mm pikad, ebaselgete soontega. Emakakaelu 3
25
Taimed kahekojalised, pähikud ainult emas- või isasõitega
25
Taimed ühekojalised, pähikute tipul isasõied, alusel emasõied
26
Pähikud väliselt üksteisega sarnased, tipmine tavaliselt vähemalt osaliselt emasõitega
27
26
Pähikud välimuselt erinevad: ülemised ainult isasõitega, alumised ainult emasõitega
50
27
Lehetupe vaba serv ainult ülaosas (2-3 mm) kilejas, edasi rohtjas
27
Lehetupp ülaservast allapoole pikalt kilejas
28
28
Vähemalt alumised pähikud asuvad varrel hõredalt
29
28
Kõik pähikud on varrel tihedalt koos
38
29
Taimed alusel punakad, tuped võrkkiududega (kiududeks jagunenud lehetupe jäänused)
30
29
Taimed pole alusel punakad, võrkkiude pole
31
30
Kõik pähikud enam-vähem võrdsed, 0,5-2 cm pikad, munajad
30
Tipmine pähik 2-4 cm pikk, sellele järgneb 1-2 palju lühemat pähikut, edasised on sarnased tipmisega
31
Põisikuid emaspähikus kuni 3
31
Põisikuid emaspähikus rohkem kui 3
32
32
Alumise emaspähiku kandeleht õisikust palju pikem
32
Alumise emaspähiku kandeleht õisikust lühem
33
33
Tipmine pähik teistest u. kaks korda pikem, nuiakujuline
33
Tipmine pähik teistest alla kahe korra pikem
34
34
Põisikud püstised, lühikese nokaga
35
34
Põisikud laiuvad või rõhtsad, ilma nokata või pika nokaga
36
35
Pähikud ümarmunajad, u. 5 mm pikad. Põisiku nokk pikalt lõhestunud, valge triibuga
35
Pähikud üle 5 mm pikad. Põisiku nokk veidi lõhestunud, ilma valge triibuta
36
Pähikud laiusest pikemad
37
Põisiku nokk moodustab ½ põisiku alumise osa pikkusest. Lehed jäigad, tumerohelised, renjad. Põisiku katteleht helepruun
37
Põisikud nokata. Lehed pehmed, puhasrohelised, lamedad. Põisiku kandeleht valge, kilejas
38
Taimed pika risoomiga. Pähikutega varred kasvavad tavaliselt ridadena
39
38
Taimed pika risoomita. Pähikuid kandvad varred ei kasva ridadena
41
39
Põisiku tiibjas serv ei ulatu kõrgemale põisiku keskkohast. Lehed 1,5-4 mm laiad. Õisik 3-8 cm pikk
39
Põisiku tiibjas serv ulatub 1/3 kuni ¾ põisiku pikkuseni. Lehed 1-2 mm laiad. Õisik 1-4 cm pikk
40
40
Kuivade kasvukohtade taimed. Õisik üle 1,2 cm pikk. Varred ülaosas karedad
40
Niiskete kasvukohtade taimed. Õisik 0,6-1 cm pikk. Vars sile
41
Lehed üle 5 mm laiad
42
41
Lehed alla 5 mm laiad
44
42
Taime alus mustade lihtkiududeta. Põisik 2,5-3 mm pikk
42
Taime alus mustade lihtkiududega. Põisik pikem kui 3 mm
43
43
Keelekese pikkus laiusega võrdne või sellest suurem. Põisik sile (luup!), läikiv. Lehed kollakasrohelised
43
Keeleke pikkusest laiem. Põisik papillidega. Lehed puhasrohelised
44
Õisik alla 2 cm pikk. Väikeste puhmikutena kasvavad taimed
45
44
Õisik üle 2 cm pikk. Hõremurusalt või suurte mätastena kasvavad taimed
46
45
Taime alusel ei ole tumepruune lihtkiude. Lehed sinakasrohelised. Õisik 3-5 laimunaja pähikuga
45
Taim alusel tumepruunide lihtkiududega. Lehed hallikasrohelised. Õisik 2-3 piklikmunaja pähikuga
46
Põisikud alla 3 mm pikad
47
46
Põisikud üle 3 mm pikad
48
47
Õisik tihe, ei ole harunenud. Alumised lehetuped mustade kiududeta. Kasvab murusalt, ei moodusta mättaid
47
Õisik vähemalt alusel harunenud. Alumised lehetuped ohtrate mustade lihtkiududega. Kasvab kõrgete mätastena
48
Põisikud pähikus püstiselt. Kasvab tihedate puhmikutena
48
Põisikud asetsevad pähikus rõhtsalt või tähtjalt. Puhmikuid ei moodusta
49
49
Taime alaosa helepunase tooniga. Keeleke 2-4 korda laiusest pikem. Põisikud alaosas käsnja koega, 5,4-6,5 mm pikad
49
Taime alaosa pole punakas. Keelekepikkusest laiem. Põisik pole alusel käsnjas, 3-4 mm pikk
50
Emakakaelu 2. Põisikud tavaliselt enam-vähem kaksikkumerad
51
50
Emakakaelu 3. Põisikud 3-nurkse või rulja ristlõikega
54
51
Mätta või tiheda kogumikuna kasvavsd roomava risoomita taimed
52
51
Taimed roomava risoomiga, mättaid ei moodusta
53
52
Alumised lehetuped kollakaspruunid. Lehed sinakasrohelised. Põisikud 2,5-4 mm pikad
52
Alumised lehetuped tumepunased või mustjaspunased. Lehed tumerohelised. Põisikud 2-2,5 mm pikad
53
Lehed 1-3(5) mm laiad, kuivades sisserulluvate servadega. Isaspäikuid 1
53
Lehed (3)5-10 mm laiad, servad rulluvad kuivades väljapoole. Isaspähikuid 2-4
54
Põisikud vähemalt osaliselt karvased (luup!)
55
54
Põisikud paljad, karvad vahel noka servades
66
55
Põisikud selgelt kaheharulise üle 5 mm pika nokaga
56
55
Põisikud ilma nokata või lühikese, alla 0,5 mm pikkuse koonilise teraviku või nõrgalt kaheharulise nokaga
57
56
Lehed karvased vähemalt tuppedel. Põisikud pehmekarvased
56
Lehed paljad. Põisikud tihedalt viltkarvased
57
Taimed moodustavad tihedaid mättaid, roomavad risoomid puuduvad
58
57
Taimed tihedaid mättaid ei moodusta, roomavad risoomid olemas
61
58
Emaspähikud tihedad. Alumine kandeleht pole vart ümbritseva alusega
59
58
Emaspähikud hõredad. Alumine kandeleht ümbritseb vart 3-10 mm ulatuses
60
59
Alumine kandeleht pruun. Lehed noorelt hõredalt karvased. Põisiku kattelehed tumedad, põisikust lühemad
59
Alumine kandeleht lehetaoline, roheline. Lehed ka noorelt paljad. Põisiku kattelehed punakad, u. põisiku pikkused
60
Põisikud 2-3 mm pikad, vähemalt 1,5 korda nii pikad kui põisiku kattelehed
60
Põisikud 3-4,5 mm pikad, enam-vähem kattelehtede pikkused
61
Emaspähikud hõredad, väheste õitega
61
Emaspähik tihe, paljude õitega
62
62
Põisikud selgete soontega
63
Isaspähikuid 2 või rohkem. Alumised lehetuped jäävad terveks
63
Isaspähikuid üks. Alumised lehetuped kiulised
64
64
Alumine kandeleht pähikust pikem. Lehed hallikad. Niiskete kasvukohtade taimed
64
Alumine kandeleht pähikust palju lühem. Lehed rohelised. Üsna kuivade kasvukohtade taimed
65
65
Alumine kandeleht 3-5 mm pikkuse tupega. Põisikute kattelehed põisiku pikkused
65
Alumine kandeleht tupeta või alla 2 mm pikkuse tupega. Põisikute kattelehted põisikust lühem
66
Vähemalt alumine pähik rippuv
67
66
Pähikud pole rippuvad
74
67
Isaspähikuid 2 või rohkem
68
68
Põisikud nokata või terve, alla 0,5 mm pika nokaga
68
Põisikud üle 0,5 mm pikkuse sügavalt kaheharulise nokaga
69
69
Põisikud 2-2,5 korda laiusest pikemad, püstised. Emaspähikud üksteisest eemal, alumise pähiku tipp ei ulatu järgmise aluseni
69
Põisikud 4-5 korda laiusest pikemad, valminult allapoole hoiduvad. Emaspähikud tihedalt, alumise pähiku tipp ulatub järgmise aluseni
70
Emaspähikud rohelised kuni hele kollakasrohelised
71
70
Emaspähikud pruunid
72
71
Emaspähikud 5-12 mm pikad. Märgade kasvukohtade taimed
71
Emaspähikud 2,5-5 mm pikad. Parasniiskete kohtade taimed
72
Moodustab tihedaid puhmikuid, roomav risoom puudub
72
Roomava risoomiga taimed, puhmikuid ei moodusta
73
73
Lehed hallikasrohelised, 1-2 mm laiad. Külgmised pähikuid ainult emasõitega
73
Lehed rohelised, 2-4 mm laiad. Külgmised pähikud alusel isasõitega
74
Lehetuped või lehed või varred karvased
74
Lehetuped, lehed ja varred paljad
75
75
Alumine kandeleht ei ümbritse vart
76
75
Alumine kandeleht 2-10 mm ulatuses ümber varre
78
76
Põisiku nokk 0,5 mm pikk, nõrgalt kaheharuline
76
Põisiku nokk kaheharuline, vähemalt 0,75 mm pikk
77
77
Põisikud rõhtsad, järsult nokaks ahenevad
77
Põisikud püstised, ahenevad nokaks aeglaselt
78
Murusalt või väga hõredate puhmikutena kasvav pikarisoomilised taimed
79
78
Tihedate puhmikutena kasvavad taimed, roomav risoom puudub või väga lühike
80
79
Alumine kandeleht vart tihedalt ümbritseva tupega. Lehed hallikad. Põisik peaaegu nokata või järsult 0,5 mm pikkuseks nokaks ahenev
79
Alumine kandeleht vart lõdvalt ümbritseva tupega. Lehed kollakas- kuni tumeroheliesed. Põisik aheneb aeglaselt 0,5-1 cm pikkuseks nokaks
80
Alumine kandeleht õisikust lühem
81
80
Alumine kandeleht õisiku pikkune või pikem
82
81
Põisiku katteleht kileja servata või väga kitsa servaga
81
Põisiku katteleht hästimärgatava valge kileja servaga
82
Põisikud rõhtsalt või allakäändunult
83
83
Põisikud 2-4 mm pikad, nokk sirge, 1/3-1/2 põisiku alumise osa pikkune
84
83
Põisikud (3,5)4-6 mm pikad, nokk alumise osa pikkune, kõvedunud
85
84
Varred püstised. Lehed 1-3,5 mm laiad. Põisikud kuni 3,5 mm pikad
84
Varred kaarjalt tõusvad. Mõned lehed tavaliselt üle (3)3,5 mm laiad. Põisikud üle 3,5 mm pikad
85
Põisikud 5-7 mm pikad. Isapähik tavaliselt rootsutu. Lehed kuni 7 mm laiad
85
Põisikud 1,5-5 mm pikad. Isaspähik rootsuline. Lehed alla 4 mm laiad
86
Õisik täha sarnane, süstjas kuni ovaalne
87
86
Õisik harunenud pööris
113
88
Pähikud varre vastaskülgedel
89
88
Pähikud varrel ümberringi
93
89
Pähikud kinnituvad õisiku teljele kitsama küljega
89
Pähikud kinnituvad õisiku teljele laiema küljega
90
90
Pähikud kahesugused: sisemine pähik viljuv, lapik, koosneb 3-5 normaalsest õiest, välimine on steriilne, koosneb kitsaspiklikest jäikadest libledest ja sõkaldest
90
Pähikud pole kahesugused
91
91
Pähikud kahekaupa igas sõlmekohas
92
Õisikutelg tugev, ei murdu kuivades, servadel haakuvate karvakestega
92
Õisikutelg habras, murdub kuivades üksikuteks lülideks, siledate sevadega
93
Pähikud üheõielised
94
93
Pähikus õisi rohkem kui üks
95
94
Keeleke kuni 2 mm pikk, terve tipuga
94
Keeleke 10-30 mm pikk, sügavalt kaheks jagunenud
95
Pähikud alla 6 mm pikad
96
96
Tihedapuhmikuline taim, roomavaid risoome esineb harva. Lehetuped hõredalt harali või allapidi karvadega
96
Hõredapuhmikuline, kaarjalt tõuvate võsudega taim. Lehetuped tihedalt pehmekarvased
97
Tähk ühekülgne, pähikud kahe reana varre ühel küljel
97
Tähk pole ühekülgne
98
98
Pähikud ümber kogu varre
99
98
Pähikud varre vastaskülgedel
106
100
Pähikus rohkem kui üks viljuv õis
100
Pähikus üks viljuv õis
101
101
Pähikud üle 4 mm pikad
101
Pähikud alla 4 mm pikad
102
Mõlemad libled ohtega. Tolmukapead sinised
102
Libled oheteta (ohted välissõkaldel). Tolmukapead kollased kuni oranžid
103
103
Ohe lühem kui välissõkal, vaevu ulatub liblede vahelt välja
104
103
Ohe u. kaks korda välissõklast pikem, ulatub liblede vahelt välja
105
104
Ohe u. 3 mm pikk, põlvjas, kinnitub välissõkla alumisele veerandile, ulatub liblede vahelt välja. Tolmukapead kollased
104
Ohe u. 1,5 mm pikk, sirge, kinnitub välissõkla keskele, liblede vahelt välja ei ulatu. Tolmukapead oranžid
105
Risoom lühike. Libled pole väljapoole kaardunud tipuga. Ohe ulatub liblede vahelt pikalt välja
105
Risoom 20-30 cm pikk. Libled väljapoole kaardunud tipuga. Ohe ulatub liblede vahelt veidi välja
106
Õisik tihe, pähikud lähestikku
107
106
Õisik hõre, pähikud üksteisest eemal
109
107
Pähikud üheõielised, 3-kaupa pundis
107
Pähikud 2 või enama õiega, pole 3-kaupa pundis
108
108
Pähikud 2-õielised. Libled naaskeljad, 0-1 rooga
108
Pähikus rohkem kui 2 õit. Libled pole naaskeljad, mitme rooga
109
Pähikud kinnituvad õisikuteljele kitsama küljega. Pähikud ühe liblega (välja arvatud tipmine)
109
Taimed teistsugused
110
110
Pähikud hoiduvad vastu vart. Libled enam-vähem ühepikkused
111
110
Pähikud kaarduvad varrest eemale. Libled väga erineva pikkusega
112
111
Hõredapuhmikuline, ilma risoomita taim. Ohe üle 5 mm pikk
111
Pikavõsundiline taim, ei moodusta mättaid. Ohe alla 5 mm pikk
112
Ohe kuni poole välissõkla pikkune. Taimed pika roomava risoomiga
112
Ohe välissõkla pikkune või pikem. Lühikese risoomiga väikeseid mättaid moodustav taim
113
Tugevad risoomiga taimed, pilliroo moodi, sageli üle 2 m kõrged, vars 0,5-1 cm läbimõõdus
114
113
Taimed väiksemad, ei meenuta pilliroogu, vars peenem
115
114
Keelekese asemel karvaring (vaata kohta, kus leht kinnitub varrele)
114
Keeleke (kilejas lise) olemas
116
Keelekese asemel karvaring
116
Keeleke kilejas või puudb
117
117
Pähikud ühe õiega
118
117
Pähikud 2 või rohkema õiega
123
118
Ohe alla 5 mm pikk
119
119
Ohe põlvjas. Välissõkla alusel karvad (luup!)
119
Ohe sirge. Välissõkla alusel karvu pole
120
120
Lehed 10-20 mm laiad. Välissõklad rohtsed
120
Lehed alla 10 mm laiad. Välissõklad kilejad või õlgjad
121
121
Pikkade roomavate võsunditega, puhmaid ei moodusta. Sisesõkal 2/5 välissõkla pikkusest
121
Puhmastena kasvav taim, ilma võsunditeta või lühikeste võsunditega (mõnikord ka maa-aluste risoomidega). Sisesõkal vähem kui 1/5 välissõkla pikkusest
122
122
Risoome pole. Maapealsed võsundid sageli olemas
122
Risoomid olemas. Maapealsed võsundid puuduvad
123
Pähikus rohkem kui 2 õit
128
124
Igast pähikust ulatub välja 1 ohe
124
Igast pähikust ulatub välja vähemalt 2 ohet
125
125
Libled 2 korda õitest pikemad
126
125
Libled õite pikkused või veidi pikemad
127
126
Taimed üleni pehmekarvased. Lehed siledad, lehetupp puhetunud. Isasõie ohe konksjas, liblede varjus
126
Taim peaaegu paljas, karvad ainult sõlmekohtadel. Lehed karedad, lehetupp pole puhetunud. Isasõie ohe põlvjas, libledest üleulatuv
127
Lehed 2-5 mm laiad, lamedad või vahel kokkurullunud. Ohe sirge
127
Lehed niitjad, alla 1 mm laiad, tihedalt kokkurullunud. Ohe teravalt põvjas
128
Ohe kaarjas või põlvjas
129
129
Ohe üle 3 mm pikk
130
130
Ülemiste lehtede keeleke puudub või on alla 1,5 mm pikk. Pähikud (ilma oheteta) all 8 mm pikad
131
130
Ülemiste lehtede keeleke üle 1,5 mm pikk. Pähikud üle 8 mm pikad
132
131
Lehed üle 1,5 cm laiad. Pähikud kollakad, läikivad. Alumised lehetuped pikkade harali karvadega. Ohe teravalt põlvjas
131
Lehed alla 1,5 cm laiad. Pähikud pruunikad. Alumised lehetuped paljad või lühikeste lidus karvadega. Ohe tugevalt kaardunud, kuid mitte põlvjas
132
Libled ühepikkused
133
132
Libled erineva pikkusega, üks on teisest palju lühem
134
133
Looduslik taim. Valminult murdub õisikutelg lülideks
133
Põllutaim. Õisikutelg ei murdu lülideks
134
Alumised lehed ja lehetuped harali karvadega. Sisesõkla telg sile. Rood ei ulatu välissõkla ülemise servani
134
Alumised lehed ja lehetuped paljad. Sisesõkla telg lühikarvane. Rood ulatuvad välissõkla ülemise servani
135
Õisik tihe, sagaraline, enam-vähem ühekülgne pööris
135
Õisik hõre, pole ühekülgne
136
136
Ohe ei asu lible kahe hambakese vahel (luup!). Taim paljas või väga lühikeste karvadega
137
136
Ohe asub lible kahe hambakese vahel. Taimed pikkade karvadega vartel või lehtedel
139
137
Laiemad lehed vähemalt 8 mm laiad. Ohe üle 1 cm pikk
137
Laiemad lehed alla 8 mm laiad. Ohe alla 1 cm pikk
138
138
Lehed üle 0,7 mm laiad, siledad. Keeleke lühike, kõrvakesteta (luup!)
138
Lehed alla 0,7 mm laiad, karedad. Keeleke kõrvakestega
139
Mitmeaastased kuivade niitude taimed
140
139
Üheaastased kultuurmaade taimed
141
140
Õisik hõre, kuni 20 cm pikkuste rõhtsate harudega. Lehed 5-12 cm laiad
140
Õisik kitsas, harud lühikesed, enam-vähem püstised. Lehed 2-4 mm laiad
141
Alumiste lehtede tuped paljad
141
Alumiste lehtede tuped tihedalt pehmekarvased
142
142
Alumiste lehetuppede karvad 1-1,5 mm pikad
142
Alumiste lehetuppede karvad 0,4-0,7 mm pikad
143
Keelekese asemel karvaring
144
143
Keeleke olemas, kilejas
145
144
Lehed pealt pikakarvased. Varred ainult ühe sõlmekohaga (alumises osas)
144
Lehed pealt paljad, serval hajusalt karvased. Varrel rohkem kui üks sõlmekoht
145
Pähikud 1-õielised
146
145
Pähikud 2 või rohkemaõielised
155
146
Pähikud üle 9 mm pikad
146
Pähikud alla 9 mm pikad
147
147
Pähikud libledeta (luup!)
147
Pähikud kahe liblega
148
148
Pähikud tavaliselt üle 4 mm pikad, välissõkla alusel pika karvatutiga
149
148
Pähikud alla 4 mm pikad, ilma välissõkalt ümbritsevate karvadeta
152
149
Pähikus välimiste liblede paar 5 mm pikk, sisemised palju lühemad (1,5 mm), harjasjad
149
Pähikus liblesid üks paar
150
150
Sõklad karedad, pikemad kui ümbritsevad karvad (luup!)
150
Sõklad siledad, pole ümbritsevatest karvadest pikemad
151
151
Keeleke 8 (10) mm. Vars ei harune. Välissõklad 3 rooga (binokulaar!). Libled kitsaslantsetjad, pikalt ahenevad
151
Keeleke 1-3 mm. Varred harunevad alates suvest. Välissõklad 5 rooga (vahel eabaselgelt). Libled lantsetjad
152
Välissõklad terava tipuga, peale viljumist kõvad ja läikivad
152
Välissõklad tömbi või sirge tipuga, pole peale viljumist kõvad
153
153
Mitteõitsvatel võrsetel keeleke laiusest lühem
153
Mitteõitsvatel võrsetel keeleke laiusest pikem
154
154
Risoomid rohkem kui 3 soomusja lehega. Lehed 5-10 mm laiad. Õisik lai ka peale õitsemist, 10-20 cm pikk, rõhtsate harudega
154
Risoomid puuduvad või lühikesed, ilma soomusjate lehtedeta. Lehed 3-7 mm laiad. Õisik tõmbub peale õitsemist kokku, 5-15 cm pikk, harud püstised
155
Õisik tihe, kas piklik-ruljas ja täha moodi või munajahõlmine
156
155
Õisik hõre, püramiidja väliskujuga
160
156
Pähikud 2-õielised, varrel ühe reana, õisik piklik, harunemata
156
Pähikus 2 või rohkem õit, õisik haruneb
157
157
Õisik tihe, sagaraline, enam-vähem ühekülgne pööris, alumine haru tavaliselt üle 2 cm pikk. Lehed enam-vähem paljad
157
Õisik ruljas, pole ühekülgne, kõik harud üle 2 cm pikad. Alumised lehed karvased
158
158
Pähikud alla 6 mm pikad
158
Pähikud üle 6 mm pikad
159
159
Ilma pikkade roomavate risoomideta. Lehetuped hõredalt lühikarvased
159
Pikkade roomavate risoomidega, kaarjalt tõusvate võsudega. Lehetuped tihedalt pehmekarvased
160
Pähikud südajad, rippuvad
160
Pähikud pole südajad ega rippuvad
161
161
Pähikud ainult 2 õiega
161
Pähikud 3 või enama õiega
162
162
Libled peaaegu pähiku pikkused. Pähikus keskel üks kahesooline õis ja servas 2 isasõit
162
Libled pähikust oluliselt lühemad. Pähikus ainult kahesoolised õied
163
163
Pähikud üle 2-3 korra laiusest pikemad, tavaliselt rohkem kui 5 õiega ja üle 4 mm pikad. Alumine välissõkal ilma andruta (luup!)
164
163
Pähikud munajad, mitte üle 2-3 korra laiusest pikemad, 4-5 (6) õiega, tavaliselt alla 4 mm pikad. Alumine välissõkal andruga
172
164
Välissõkal ja libled teravad
165
164
Välissõkal ja libled tömbid või sirged
167
165
Alumine lible 7-8 mm pikk
165
Alumine lible 3-4 mm pikk
166
166
Lehed pealt enam-vähem siledad. Kõrvakesed paljad. Pöörise alumises sõlmekohas 2 haru, üks 1-3, teine 4-5 pähikuga
166
Lehed pealt selgelt karedad. Kõrvakesed karvased. Pööriseharusid alumises sõlmes 2-3, igaüks 5-15 pähikuga
167
Vähemalt ülemine lible 3 rooga (külgmised rood vahel lühikesed). Välissõkal rohkem kui 5 sageli ebaselge rooga
168
167
Libled 1 rooga. Välissõkal 7-9 selge rooga
169
168
Maapealsed võsundid puuduvad (taim moosdustab tihedaid puhmikuid)
168
Roomavad maapealsed võsundid olemas, juurduvad sõlmekohtades
169
Pähikud 8-30 (40) mm pikad, 6-16 õiega. Varred püstised, lehetupp silinderjas
170
169
Pähikud 2-10 mm pikad, 3-11 õiega. Varred alusel tõusvad või lamavad, alumised lehetuped lapikud
171
170
Õisiku harud hoiduvad varrest eemale, alumised 2-4-kaupa, pähikuid harudel 8-15. Välissõkal 3,5-5 mm pikk
170
Õisikuharud hoiduvad vastu vart, alumised üksikult või paarikaupa, pähikuid harudel 3-4. Välissõkal 5,5-7,5 mm pikk
171
Varred 5-10 mm läbimõõdus. Lehed 10-20 mm laiad, järsult aheneva tipuga. Tolmukaid 3. Tolmukapea üle 0,8 mm pikk
171
Varred 4-5 mm läbimõõdus. Lehed 4-9 mm laiad, pikalt teritunud tipuga. Tolmukaid 2. Tolmukapea kuni 0,8 mm pikk
172
Üheaastased tallatud kasvukohtade taimed. Välissaõkal roodudel ja servas ripskarvane
172
Mitmeaastased taimed. Välissõkla rood krobelised või karvased ainult alaosas
173
173
Varred tugevalt lapikud kas ülaosas või alaosas
174
173
Vars ruljas, pole lapik
175
174
Vars üleni lapik, nurkjalt tõusev. Lehed kokkuvolditud, 1-2 mm laiad
174
Varre alumine osa tugevalt lapik. Lehed lamedad, 3-9 mm laiad
175
Õisiku alumises sõlmes ainult 1 või 2 haru
175
Õisiku alumises sõlmes 3-8 haru
176
176
Keeleke üle 1 mm pikk, terav
177
176
Keeleke puudub või alla 1 mm pikk
178
177
Ülemise lehe keeleke 5-10 mm pikk. Välissõkal selgete roodudega
177
Ülemise lehe keeleke 1-2,5 mm pikk. Välissõkal roodudeta
178
Risoome pole. Kõik võrsed viljuvad. Pähikud alla 4 mm pikad
178
Risoomidega, nii õitsvate kui mitteõitsvate võsudega. Pähikud u. 4 mm pikad
179
179
Varred enamasti üksikult, alusel väheste vanade lehetuppede jäänustega. Libled enam-vähem võrdsed, teravnevad, enamasti mõlemad 3 rooga
179
Varred mitmekaupa, sageli puhmikutena, paljude vanade lehetuppede jäänustega alusel. Libled ebavõrdsed, teravad, alumine 1 rooga
180
180
Taim hõredalt karvane. Alumised lehed lamedad või renjad, palju lühemad kui vars. Keeleke laskub lehetupe servale
180
Taim tihedalt karvane. Alumised lehed tugevalt kokkurullunud, harjasjad, sama pikad kui vars. Keeleke pole laskuv
1Õisik pole vivipaarne22Varred seest säsikad (pole õõnsad), kolmnurksed kuni ümarad, ilma sõlmekohtadeta (CYPERACEAE - LÕIKHEINALISED)32Varred alati seest õõnsad, alati ümarad, selgete sõlmekohtdega (POACEAE - KÕRRELISED)863Kõik lehed alla 2 cm pikad43Vähemalt osa lehti üle 4 cm pikad54Taimed pikkade võsunditega. Viljunud pähik kuni 2,5 cm pikkuste karvadega, meenutab villatutti
4Taim võsunditeta. Viljunud pähik lühikeste, kuni pähklikese pikkuste karvadega, ei meenuta villatutti
5Õisik pikkade, valgete siidjate õiekattekarvadega65Õisik pole valgete siidjate karvadega (õiekattekarvad puuduvad või on väga lühiksed)96Pähikuid 1, rootsutu, püstine, lehetaolise kõrgleheta
6Pähikuid varrel mitu, rootsulised, rootsu juures 1-3 lehetaolist kõrglehte77Pähikuraod siledad. Varred keskosas ümarad. Tolmukad 2,5-5 mm pikad
7Pähikuraod karedad. Varred keskosas kolmekandilised. Tolmukapead 1,5-2 mm pikad88Taimed roomavate võsunditeta, kasvavd tihedate kogumikena. Lehed 3-8 mm laiad
8Taimed roomavate võsunditega, kasvavad hõredalt. Lehed 1-2 mm laiad
9Õied kahesoolised, emakate ja tolmukatega (luup!). NB! See on raskesti jälgitav tunnus. Kui jääte hätta, vaadake üle siin välja tulevate liikide pildid ja otsustage pildi järgi109Õied ühesoolised, tolmukate või emakatega2210Pähikud 2-3 õiega (luup!)1110Pähikus rohkem kui 3 õit1511Taimed suured, lehed 5-10 mm laiad. Pähikud pikarootsuliste külgmiste nuttidena
11Taimed väikesed, lehed alla 5 mm laiad. Pähikud tipmise nutina1212Õied igal pool ümber õisikutelje. Vars kolmnurkne, lehtedega, enamasti harunenud1312Õied õisikuteljel kahe vastaku reana. Vars ümar, lehtedeta (kõik lehed juurmised)1413Pähikud valged. Tipmise õisiku alumine kandeleht enamasti õisikust lühem
13Pähikud punakaspruunid. Tipmise õisiku alumine kandeleht õisikust enamasti 20-50 mm pikem
14Pähikid 1-3(5). Õisiku alumine kandeleht õisiku pikkune
14Pähikuid tavaliselt 5-15. Õisiku alumine kandeleht õisikust oluliselt pikem
15Pähikud õisikus kahe reana, õisikuid üks1615Pähikud pole kaherealiselt, õisikuid rohkem1716Lehed lamedad. Õiekattekarvad pruunid, pähklikesest vähemalt kaks korda pikemad. Pähklike 1,5-2 mm. Pähikuid õisikus 10-25
16Lehed kokkurullunud. Õiekattekarvad valged või puuduvad, pähklikesest palju lühemad. Pähklike 3-4 mm. Pähikuid õisikus 3-8
17Õisik nutitaoline, paljude väikeste, üldjuhul tihedalt asetsevate lapikute pähikutega. Vars lehtedeta
17Õisik teistsugune. Vars lehtedega1818Õisik külgmine, varretaoline kõrgleht ulatub üle pähikute1918Õisik tipmine2019Varred kuni 3 m kõrged. Õiekattelehed siledad. Emakakaelu tavaliselt 3. Pähklike 2,5-3 mm, lapik-kolmnurkne
19Varred kuni 1,5 m. Õiekakattelehed tihedalt tumedate papillidega kaetud. Emakakaelu tavaliselt 2. Pähklike 2-2,5 mm, lame või kaksikkumer
20Pähikud üle 8 mm pikad, 5-12, õisik tihe, koosneb 1-3 ülestikku asetsevast pähikute kimbust
20Pähikud 3-8 mm pikad, arvukalt, hõreda õisikuna2121Juurduvad steriilsed võrsed puuduvad. Õiekattekarvad sirged, jäigad. Pähikud 3-4 mm pikad, 2-5-kaupa
21Mahakaarduvad võrsed juurduvad tipus. Õiekattekarvad painduvad, siledad. Pähikud üksikult, 5-8 mm pikad
22Varre tipus 1 pähik2322Varrel pähikuid rohkem kui üks2623Taimed roomava risoomiga, ei moodusta puhmikuid2423Taimed ilma roomava risoomita, tihedapuhmikulised2524Põisikud kuni 3,5 mm pikad, selgelt soonilised (luup!). Emakakaelu 2
24Põisikud 5-7 mm pikad, ebaselgete soontega. Emakakaelu 3
25Taimed kahekojalised, pähikud ainult emas- või isasõitega
25Taimed ühekojalised, pähikute tipul isasõied, alusel emasõied
26Pähikud väliselt üksteisega sarnased, tipmine tavaliselt vähemalt osaliselt emasõitega2726Pähikud välimuselt erinevad: ülemised ainult isasõitega, alumised ainult emasõitega5027Lehetupe vaba serv ainult ülaosas (2-3 mm) kilejas, edasi rohtjas
27Lehetupp ülaservast allapoole pikalt kilejas2828Vähemalt alumised pähikud asuvad varrel hõredalt2928Kõik pähikud on varrel tihedalt koos3829Taimed alusel punakad, tuped võrkkiududega (kiududeks jagunenud lehetupe jäänused)3029Taimed pole alusel punakad, võrkkiude pole3130Kõik pähikud enam-vähem võrdsed, 0,5-2 cm pikad, munajad
30Tipmine pähik 2-4 cm pikk, sellele järgneb 1-2 palju lühemat pähikut, edasised on sarnased tipmisega
31Põisikuid emaspähikus kuni 3
31Põisikuid emaspähikus rohkem kui 33232Alumise emaspähiku kandeleht õisikust palju pikem
32Alumise emaspähiku kandeleht õisikust lühem3333Tipmine pähik teistest u. kaks korda pikem, nuiakujuline
33Tipmine pähik teistest alla kahe korra pikem3434Põisikud püstised, lühikese nokaga3534Põisikud laiuvad või rõhtsad, ilma nokata või pika nokaga3635Pähikud ümarmunajad, u. 5 mm pikad. Põisiku nokk pikalt lõhestunud, valge triibuga
35Pähikud üle 5 mm pikad. Põisiku nokk veidi lõhestunud, ilma valge triibuta
36Pähikud laiusest pikemad
36Pähikud ümarad3737Põisiku nokk moodustab ½ põisiku alumise osa pikkusest. Lehed jäigad, tumerohelised, renjad. Põisiku katteleht helepruun
37Põisikud nokata. Lehed pehmed, puhasrohelised, lamedad. Põisiku kandeleht valge, kilejas
38Taimed pika risoomiga. Pähikutega varred kasvavad tavaliselt ridadena3938Taimed pika risoomita. Pähikuid kandvad varred ei kasva ridadena4139Põisiku tiibjas serv ei ulatu kõrgemale põisiku keskkohast. Lehed 1,5-4 mm laiad. Õisik 3-8 cm pikk
39Põisiku tiibjas serv ulatub 1/3 kuni ¾ põisiku pikkuseni. Lehed 1-2 mm laiad. Õisik 1-4 cm pikk4040Kuivade kasvukohtade taimed. Õisik üle 1,2 cm pikk. Varred ülaosas karedad
40Niiskete kasvukohtade taimed. Õisik 0,6-1 cm pikk. Vars sile
41Lehed üle 5 mm laiad4241Lehed alla 5 mm laiad4442Taime alus mustade lihtkiududeta. Põisik 2,5-3 mm pikk
42Taime alus mustade lihtkiududega. Põisik pikem kui 3 mm4343Keelekese pikkus laiusega võrdne või sellest suurem. Põisik sile (luup!), läikiv. Lehed kollakasrohelised
43Keeleke pikkusest laiem. Põisik papillidega. Lehed puhasrohelised
44Õisik alla 2 cm pikk. Väikeste puhmikutena kasvavad taimed4544Õisik üle 2 cm pikk. Hõremurusalt või suurte mätastena kasvavad taimed4645Taime alusel ei ole tumepruune lihtkiude. Lehed sinakasrohelised. Õisik 3-5 laimunaja pähikuga
45Taim alusel tumepruunide lihtkiududega. Lehed hallikasrohelised. Õisik 2-3 piklikmunaja pähikuga
46Põisikud alla 3 mm pikad4746Põisikud üle 3 mm pikad4847Õisik tihe, ei ole harunenud. Alumised lehetuped mustade kiududeta. Kasvab murusalt, ei moodusta mättaid
47Õisik vähemalt alusel harunenud. Alumised lehetuped ohtrate mustade lihtkiududega. Kasvab kõrgete mätastena
48Põisikud pähikus püstiselt. Kasvab tihedate puhmikutena
48Põisikud asetsevad pähikus rõhtsalt või tähtjalt. Puhmikuid ei moodusta4949Taime alaosa helepunase tooniga. Keeleke 2-4 korda laiusest pikem. Põisikud alaosas käsnja koega, 5,4-6,5 mm pikad
49Taime alaosa pole punakas. Keelekepikkusest laiem. Põisik pole alusel käsnjas, 3-4 mm pikk
50Emakakaelu 2. Põisikud tavaliselt enam-vähem kaksikkumerad5150Emakakaelu 3. Põisikud 3-nurkse või rulja ristlõikega5451Mätta või tiheda kogumikuna kasvavsd roomava risoomita taimed5251Taimed roomava risoomiga, mättaid ei moodusta5352Alumised lehetuped kollakaspruunid. Lehed sinakasrohelised. Põisikud 2,5-4 mm pikad
52Alumised lehetuped tumepunased või mustjaspunased. Lehed tumerohelised. Põisikud 2-2,5 mm pikad
53Lehed 1-3(5) mm laiad, kuivades sisserulluvate servadega. Isaspäikuid 1
53Lehed (3)5-10 mm laiad, servad rulluvad kuivades väljapoole. Isaspähikuid 2-4
54Põisikud vähemalt osaliselt karvased (luup!)5554Põisikud paljad, karvad vahel noka servades6655Põisikud selgelt kaheharulise üle 5 mm pika nokaga5655Põisikud ilma nokata või lühikese, alla 0,5 mm pikkuse koonilise teraviku või nõrgalt kaheharulise nokaga5756Lehed karvased vähemalt tuppedel. Põisikud pehmekarvased
56Lehed paljad. Põisikud tihedalt viltkarvased
57Taimed moodustavad tihedaid mättaid, roomavad risoomid puuduvad5857Taimed tihedaid mättaid ei moodusta, roomavad risoomid olemas6158Emaspähikud tihedad. Alumine kandeleht pole vart ümbritseva alusega5958Emaspähikud hõredad. Alumine kandeleht ümbritseb vart 3-10 mm ulatuses6059Alumine kandeleht pruun. Lehed noorelt hõredalt karvased. Põisiku kattelehed tumedad, põisikust lühemad
59Alumine kandeleht lehetaoline, roheline. Lehed ka noorelt paljad. Põisiku kattelehed punakad, u. põisiku pikkused
60Põisikud 2-3 mm pikad, vähemalt 1,5 korda nii pikad kui põisiku kattelehed
60Põisikud 3-4,5 mm pikad, enam-vähem kattelehtede pikkused
61Emaspähikud hõredad, väheste õitega
61Emaspähik tihe, paljude õitega6262Põisikud selgete soontega
62Põisikud soonteta6363Isaspähikuid 2 või rohkem. Alumised lehetuped jäävad terveks
63Isaspähikuid üks. Alumised lehetuped kiulised6464Alumine kandeleht pähikust pikem. Lehed hallikad. Niiskete kasvukohtade taimed
64Alumine kandeleht pähikust palju lühem. Lehed rohelised. Üsna kuivade kasvukohtade taimed6565Alumine kandeleht 3-5 mm pikkuse tupega. Põisikute kattelehed põisiku pikkused
65Alumine kandeleht tupeta või alla 2 mm pikkuse tupega. Põisikute kattelehted põisikust lühem
66Vähemalt alumine pähik rippuv6766Pähikud pole rippuvad7467Isaspähikuid 2 või rohkem6867Isaspähikuid 17068Põisikud nokata või terve, alla 0,5 mm pika nokaga
69Põisikud 4-5 korda laiusest pikemad, valminult allapoole hoiduvad. Emaspähikud tihedalt, alumise pähiku tipp ulatub järgmise aluseni
70Emaspähikud rohelised kuni hele kollakasrohelised7170Emaspähikud pruunid7271Emaspähikud 5-12 mm pikad. Märgade kasvukohtade taimed
72Moodustab tihedaid puhmikuid, roomav risoom puudub
72Roomava risoomiga taimed, puhmikuid ei moodusta7373Lehed hallikasrohelised, 1-2 mm laiad. Külgmised pähikuid ainult emasõitega
73Lehed rohelised, 2-4 mm laiad. Külgmised pähikud alusel isasõitega
74Lehetuped või lehed või varred karvased
74Lehetuped, lehed ja varred paljad7575Alumine kandeleht ei ümbritse vart7675Alumine kandeleht 2-10 mm ulatuses ümber varre7876Põisiku nokk 0,5 mm pikk, nõrgalt kaheharuline
76Põisiku nokk kaheharuline, vähemalt 0,75 mm pikk7777Põisikud rõhtsad, järsult nokaks ahenevad
77Põisikud püstised, ahenevad nokaks aeglaselt
78Murusalt või väga hõredate puhmikutena kasvav pikarisoomilised taimed7978Tihedate puhmikutena kasvavad taimed, roomav risoom puudub või väga lühike8079Alumine kandeleht vart tihedalt ümbritseva tupega. Lehed hallikad. Põisik peaaegu nokata või järsult 0,5 mm pikkuseks nokaks ahenev
79Alumine kandeleht vart lõdvalt ümbritseva tupega. Lehed kollakas- kuni tumeroheliesed. Põisik aheneb aeglaselt 0,5-1 cm pikkuseks nokaks
80Alumine kandeleht õisikust lühem8180Alumine kandeleht õisiku pikkune või pikem8281Põisiku katteleht kileja servata või väga kitsa servaga
81Põisiku katteleht hästimärgatava valge kileja servaga
82Põisikud püstiselt
82Põisikud rõhtsalt või allakäändunult8383Põisikud 2-4 mm pikad, nokk sirge, 1/3-1/2 põisiku alumise osa pikkune8483Põisikud (3,5)4-6 mm pikad, nokk alumise osa pikkune, kõvedunud8584Varred püstised. Lehed 1-3,5 mm laiad. Põisikud kuni 3,5 mm pikad
84Varred kaarjalt tõusvad. Mõned lehed tavaliselt üle (3)3,5 mm laiad. Põisikud üle 3,5 mm pikad
85Põisikud 5-7 mm pikad. Isapähik tavaliselt rootsutu. Lehed kuni 7 mm laiad
85Põisikud 1,5-5 mm pikad. Isaspähik rootsuline. Lehed alla 4 mm laiad
86Õisik täha sarnane, süstjas kuni ovaalne8786Õisik harunenud pööris11387Pähikud oheteta8887Pähikud ohetega9788Pähikud varre vastaskülgedel8988Pähikud varrel ümberringi9389Pähikud kinnituvad õisiku teljele kitsama küljega
89Pähikud kinnituvad õisiku teljele laiema küljega9090Pähikud kahesugused: sisemine pähik viljuv, lapik, koosneb 3-5 normaalsest õiest, välimine on steriilne, koosneb kitsaspiklikest jäikadest libledest ja sõkaldest
90Pähikud pole kahesugused9191Pähikud kahekaupa igas sõlmekohas
91Pähikud üksikult9292Õisikutelg tugev, ei murdu kuivades, servadel haakuvate karvakestega
92Õisikutelg habras, murdub kuivades üksikuteks lülideks, siledate sevadega
93Pähikud üheõielised9493Pähikus õisi rohkem kui üks9594Keeleke kuni 2 mm pikk, terve tipuga
94Keeleke 10-30 mm pikk, sügavalt kaheks jagunenud
95Pähikud 6-8 mm pikad
95Pähikud alla 6 mm pikad9696Tihedapuhmikuline taim, roomavaid risoome esineb harva. Lehetuped hõredalt harali või allapidi karvadega
96Hõredapuhmikuline, kaarjalt tõuvate võsudega taim. Lehetuped tihedalt pehmekarvased
97Tähk ühekülgne, pähikud kahe reana varre ühel küljel
97Tähk pole ühekülgne9898Pähikud ümber kogu varre9998Pähikud varre vastaskülgedel10699Tähk munajas10099Tähk ruljas102100Pähikus rohkem kui üks viljuv õis
100Pähikus üks viljuv õis101101Pähikud üle 4 mm pikad
101Pähikud alla 4 mm pikad
102Mõlemad libled ohtega. Tolmukapead sinised
102Libled oheteta (ohted välissõkaldel). Tolmukapead kollased kuni oranžid103103Ohe lühem kui välissõkal, vaevu ulatub liblede vahelt välja104103Ohe u. kaks korda välissõklast pikem, ulatub liblede vahelt välja105104Ohe u. 3 mm pikk, põlvjas, kinnitub välissõkla alumisele veerandile, ulatub liblede vahelt välja. Tolmukapead kollased
104Ohe u. 1,5 mm pikk, sirge, kinnitub välissõkla keskele, liblede vahelt välja ei ulatu. Tolmukapead oranžid
105Risoom lühike. Libled pole väljapoole kaardunud tipuga. Ohe ulatub liblede vahelt pikalt välja
105Risoom 20-30 cm pikk. Libled väljapoole kaardunud tipuga. Ohe ulatub liblede vahelt veidi välja
106Õisik tihe, pähikud lähestikku107106Õisik hõre, pähikud üksteisest eemal109107Pähikud üheõielised, 3-kaupa pundis
107Pähikud 2 või enama õiega, pole 3-kaupa pundis108108Pähikud 2-õielised. Libled naaskeljad, 0-1 rooga
108Pähikus rohkem kui 2 õit. Libled pole naaskeljad, mitme rooga
109Pähikud kinnituvad õisikuteljele kitsama küljega. Pähikud ühe liblega (välja arvatud tipmine)
111Pikavõsundiline taim, ei moodusta mättaid. Ohe alla 5 mm pikk
112Ohe välissõkla pikkune või pikem. Lühikese risoomiga väikeseid mättaid moodustav taim
113Tugevad risoomiga taimed, pilliroo moodi, sageli üle 2 m kõrged, vars 0,5-1 cm läbimõõdus114113Taimed väiksemad, ei meenuta pilliroogu, vars peenem115114Keelekese asemel karvaring (vaata kohta, kus leht kinnitub varrele)
114Keeleke (kilejas lise) olemas
115Pähikud ohetega116115Pähikud oheteta143116Keelekese asemel karvaring
116Keeleke kilejas või puudb117117Pähikud ühe õiega118117Pähikud 2 või rohkema õiega123118Ohe 5-12 mm pikk
118Ohe alla 5 mm pikk119119Ohe põlvjas. Välissõkla alusel karvad (luup!)
119Ohe sirge. Välissõkla alusel karvu pole120120Lehed 10-20 mm laiad. Välissõklad rohtsed
120Lehed alla 10 mm laiad. Välissõklad kilejad või õlgjad121121Pikkade roomavate võsunditega, puhmaid ei moodusta. Sisesõkal 2/5 välissõkla pikkusest
121Puhmastena kasvav taim, ilma võsunditeta või lühikeste võsunditega (mõnikord ka maa-aluste risoomidega). Sisesõkal vähem kui 1/5 välissõkla pikkusest122122Risoome pole. Maapealsed võsundid sageli olemas
122Risoomid olemas. Maapealsed võsundid puuduvad
123Pähikud 2 õiega124123Pähikus rohkem kui 2 õit128124Igast pähikust ulatub välja 1 ohe
124Igast pähikust ulatub välja vähemalt 2 ohet125125Libled 2 korda õitest pikemad126125Libled õite pikkused või veidi pikemad127126Taimed üleni pehmekarvased. Lehed siledad, lehetupp puhetunud. Isasõie ohe konksjas, liblede varjus
126Taim peaaegu paljas, karvad ainult sõlmekohtadel. Lehed karedad, lehetupp pole puhetunud. Isasõie ohe põlvjas, libledest üleulatuv
127Lehed 2-5 mm laiad, lamedad või vahel kokkurullunud. Ohe sirge
127Lehed niitjad, alla 1 mm laiad, tihedalt kokkurullunud. Ohe teravalt põvjas
128Ohe kaarjas või põlvjas129128Ohe sirge135129Ohe alla 3 mm pikk
129Ohe üle 3 mm pikk130130Ülemiste lehtede keeleke puudub või on alla 1,5 mm pikk. Pähikud (ilma oheteta) all 8 mm pikad131130Ülemiste lehtede keeleke üle 1,5 mm pikk. Pähikud üle 8 mm pikad132131Lehed üle 1,5 cm laiad. Pähikud kollakad, läikivad. Alumised lehetuped pikkade harali karvadega. Ohe teravalt põlvjas
131Lehed alla 1,5 cm laiad. Pähikud pruunikad. Alumised lehetuped paljad või lühikeste lidus karvadega. Ohe tugevalt kaardunud, kuid mitte põlvjas
132Libled ühepikkused133132Libled erineva pikkusega, üks on teisest palju lühem134133Looduslik taim. Valminult murdub õisikutelg lülideks
133Põllutaim. Õisikutelg ei murdu lülideks
134Alumised lehed ja lehetuped harali karvadega. Sisesõkla telg sile. Rood ei ulatu välissõkla ülemise servani
134Alumised lehed ja lehetuped paljad. Sisesõkla telg lühikarvane. Rood ulatuvad välissõkla ülemise servani
135Õisik tihe, sagaraline, enam-vähem ühekülgne pööris
135Õisik hõre, pole ühekülgne136136Ohe ei asu lible kahe hambakese vahel (luup!). Taim paljas või väga lühikeste karvadega137136Ohe asub lible kahe hambakese vahel. Taimed pikkade karvadega vartel või lehtedel139137Laiemad lehed vähemalt 8 mm laiad. Ohe üle 1 cm pikk
137Laiemad lehed alla 8 mm laiad. Ohe alla 1 cm pikk138138Lehed üle 0,7 mm laiad, siledad. Keeleke lühike, kõrvakesteta (luup!)
138Lehed alla 0,7 mm laiad, karedad. Keeleke kõrvakestega
139Mitmeaastased kuivade niitude taimed140139Üheaastased kultuurmaade taimed141140Õisik hõre, kuni 20 cm pikkuste rõhtsate harudega. Lehed 5-12 cm laiad
140Õisik kitsas, harud lühikesed, enam-vähem püstised. Lehed 2-4 mm laiad
141Alumiste lehtede tuped paljad
141Alumiste lehtede tuped tihedalt pehmekarvased142142Alumiste lehetuppede karvad 1-1,5 mm pikad
142Alumiste lehetuppede karvad 0,4-0,7 mm pikad
143Keelekese asemel karvaring144143Keeleke olemas, kilejas145144Lehed pealt pikakarvased. Varred ainult ühe sõlmekohaga (alumises osas)
144Lehed pealt paljad, serval hajusalt karvased. Varrel rohkem kui üks sõlmekoht
147Pähikud kahe liblega148148Pähikud tavaliselt üle 4 mm pikad, välissõkla alusel pika karvatutiga149148Pähikud alla 4 mm pikad, ilma välissõkalt ümbritsevate karvadeta152149Pähikus välimiste liblede paar 5 mm pikk, sisemised palju lühemad (1,5 mm), harjasjad
149Pähikus liblesid üks paar150150Sõklad karedad, pikemad kui ümbritsevad karvad (luup!)
150Sõklad siledad, pole ümbritsevatest karvadest pikemad151151Keeleke 8 (10) mm. Vars ei harune. Välissõklad 3 rooga (binokulaar!). Libled kitsaslantsetjad, pikalt ahenevad
151Keeleke 1-3 mm. Varred harunevad alates suvest. Välissõklad 5 rooga (vahel eabaselgelt). Libled lantsetjad
152Välissõklad terava tipuga, peale viljumist kõvad ja läikivad
152Välissõklad tömbi või sirge tipuga, pole peale viljumist kõvad153153Mitteõitsvatel võrsetel keeleke laiusest lühem
153Mitteõitsvatel võrsetel keeleke laiusest pikem154154Risoomid rohkem kui 3 soomusja lehega. Lehed 5-10 mm laiad. Õisik lai ka peale õitsemist, 10-20 cm pikk, rõhtsate harudega
154Risoomid puuduvad või lühikesed, ilma soomusjate lehtedeta. Lehed 3-7 mm laiad. Õisik tõmbub peale õitsemist kokku, 5-15 cm pikk, harud püstised
156Pähikus 2 või rohkem õit, õisik haruneb157157Õisik tihe, sagaraline, enam-vähem ühekülgne pööris, alumine haru tavaliselt üle 2 cm pikk. Lehed enam-vähem paljad
160Pähikud pole südajad ega rippuvad161161Pähikud ainult 2 õiega
161Pähikud 3 või enama õiega162162Libled peaaegu pähiku pikkused. Pähikus keskel üks kahesooline õis ja servas 2 isasõit
162Libled pähikust oluliselt lühemad. Pähikus ainult kahesoolised õied163163Pähikud üle 2-3 korra laiusest pikemad, tavaliselt rohkem kui 5 õiega ja üle 4 mm pikad. Alumine välissõkal ilma andruta (luup!)164163Pähikud munajad, mitte üle 2-3 korra laiusest pikemad, 4-5 (6) õiega, tavaliselt alla 4 mm pikad. Alumine välissõkal andruga172164Välissõkal ja libled teravad165164Välissõkal ja libled tömbid või sirged167165Alumine lible 7-8 mm pikk
165Alumine lible 3-4 mm pikk166166Lehed pealt enam-vähem siledad. Kõrvakesed paljad. Pöörise alumises sõlmekohas 2 haru, üks 1-3, teine 4-5 pähikuga
166Lehed pealt selgelt karedad. Kõrvakesed karvased. Pööriseharusid alumises sõlmes 2-3, igaüks 5-15 pähikuga
167Vähemalt ülemine lible 3 rooga (külgmised rood vahel lühikesed). Välissõkal rohkem kui 5 sageli ebaselge rooga168167Libled 1 rooga. Välissõkal 7-9 selge rooga169168Maapealsed võsundid puuduvad (taim moosdustab tihedaid puhmikuid)
168Roomavad maapealsed võsundid olemas, juurduvad sõlmekohtades
169Pähikud 8-30 (40) mm pikad, 6-16 õiega. Varred püstised, lehetupp silinderjas170169Pähikud 2-10 mm pikad, 3-11 õiega. Varred alusel tõusvad või lamavad, alumised lehetuped lapikud171170Õisiku harud hoiduvad varrest eemale, alumised 2-4-kaupa, pähikuid harudel 8-15. Välissõkal 3,5-5 mm pikk
170Õisikuharud hoiduvad vastu vart, alumised üksikult või paarikaupa, pähikuid harudel 3-4. Välissõkal 5,5-7,5 mm pikk
171Varred 5-10 mm läbimõõdus. Lehed 10-20 mm laiad, järsult aheneva tipuga. Tolmukaid 3. Tolmukapea üle 0,8 mm pikk
171Varred 4-5 mm läbimõõdus. Lehed 4-9 mm laiad, pikalt teritunud tipuga. Tolmukaid 2. Tolmukapea kuni 0,8 mm pikk
172Üheaastased tallatud kasvukohtade taimed. Välissaõkal roodudel ja servas ripskarvane
172Mitmeaastased taimed. Välissõkla rood krobelised või karvased ainult alaosas173173Varred tugevalt lapikud kas ülaosas või alaosas174173Vars ruljas, pole lapik175174Vars üleni lapik, nurkjalt tõusev. Lehed kokkuvolditud, 1-2 mm laiad
174Varre alumine osa tugevalt lapik. Lehed lamedad, 3-9 mm laiad
175Õisiku alumises sõlmes ainult 1 või 2 haru
177Ülemise lehe keeleke 1-2,5 mm pikk. Välissõkal roodudeta
178Risoome pole. Kõik võrsed viljuvad. Pähikud alla 4 mm pikad
178Risoomidega, nii õitsvate kui mitteõitsvate võsudega. Pähikud u. 4 mm pikad179179Varred enamasti üksikult, alusel väheste vanade lehetuppede jäänustega. Libled enam-vähem võrdsed, teravnevad, enamasti mõlemad 3 rooga
179Varred mitmekaupa, sageli puhmikutena, paljude vanade lehetuppede jäänustega alusel. Libled ebavõrdsed, teravad, alumine 1 rooga180180Taim hõredalt karvane. Alumised lehed lamedad või renjad, palju lühemad kui vars. Keeleke laskub lehetupe servale
180Taim tihedalt karvane. Alumised lehed tugevalt kokkurullunud, harjasjad, sama pikad kui vars. Keeleke pole laskuv
