1
Õied radiaalsümmeetrilised (vaadake tähelepanelikult õit või vilja tugeva luubiga)
2
1
Õied pole radiaalsümmeetrilised
28
2
Lehed vähemalt alusel pikkade valgete karvadega
3
2
Lehed paljad või väga lühikeste karvadega
7
3
Õied üksikult, pikaraolised, õieraod erineva pikkusega
3
Õied 3- kuni mitmekaupa osaõisikutes, nuttide või kobaratena
4
4
Õied pruunid kuni mustad
5
5
Õied hele-kollakaspruunid. Emakakael sigimikust lühem (luup!). Õiekattelehed erineva suurusega
5
Õied pruunid kuni tumepruunid. Emakakael vähemalt sigimiku pikkune. Õiekattelehed ühesuurused
6
6
Hõredalt karvane, lühikeste võsunditega, puhmikuid ei mooduste. Emakakael pikem kui sigimik. Tolmukapea tolmukaniidist 2-6 korda pikem
6
Tihedalt karvane, ilma võsunditeta, kasvab pisikeste puhmikutena. Emakakael umbes sigimiku pikkune. Tolmukapea tolmukaniidi pikkune või veidi lühem
7
Õied ruljate tähkõisikute või ümarate nuttidena
8
7
Õied pole ruljate tähkõisikute ega ümarate nuttidena
13
8
Õied ruljate tähkadna. Kõik lehed juurmised
9
8
Õied ümarate nuttidena. Varred lehistunud
10
9
Märgade niitude ja soode taim. Risoom peenike, võsunditega. Vili jaguneb 3 osaviljaks
9
Mererannataim. Risoom jäme, võsunditeta. Vili jaguneb 6 osaviljaks
10
Õiekattelehed paksud, tumeda tipuga. Liitõisik korduvalt harunenud. Seemned 6-10 pikisuunalise vaoga (binokulaar!)
11
10
Õiekattelehed õhukesed, ühtlaselt pruunid. Liitõisik ei harune või ainut mõne haruga alusel. Seemned vagudeta
12
11
Vili (ilma emakakaelata) (3-)4-6(-7) mm lai, ülemine osa lamendunud
11
Vili (ilma emakakaelata) 6-7(-8) mm lai, ülemine osa kuppeljas
12
Lehed kolmnurksed või lamedad, ilma andruta. Emasnutid üksteisest eemal, samuti isasnuttidest
12
Lehed alaküljel tiivulise andruga. Emasnutid ja isasnutid üksteisega kokkupuutuvad
13
Lehed renjad, tipul pealmisel küljel hästimärgatava pooriga (luup!). Vili koosneb kolmest osast
13
Lehed pole renjad, lehe tipul poor puudub. Vili on kupar
14
14
Üheaastased väikesed taimed. Õied üksikult või 2(3)-kaupa
15
14
Mitmeaastased tugevad taimed. Õied pole üksikult
16
15
Kõik õied üksikult. Sisemised õiekattelehed teravatipulised, pikemad kui kupar
15
Vähemalt alumised õied paarikaupa. Sisemised õiekattelehed tömbid, kupra pikkused või lühemad
16
Varred lehistumata (varre alusel labata lehetuped). Õisik külgmine, näib asuvat umbes varre keskkohas, sest pikk püstine ruljas õisiku kandeleht tundub varre pikendusena
17
16
Varred lehistunud. Õisik tipmine. Õisiku kandeleht suhteliselt lühike, allakäändunud, ei näi varre pikendusena
20
17
Varred peenikesed (1 mm), hele-hallikasrohelised. Õisik varre keskosas või veidi allpool
17
Varred 1,5-4 mm läbimõõdus. Õisik varre keskosast kõrgemal
18
18
Varred kasvavad ridadena, värskelt sinakad, vaolised. Alumised lehetuped õlgkollaseed või helepruunid. Õisik 25-60 õiega
18
Tihemurusalt või mättana kasvavad taimed. Varred tugevad, pole sinakad. Õisik rohkeõieline
19
19
Vars peenem, vaoline, eriti allosas. Alumised labata tuped hele- kuni hallikaspruunid. Õisiku kandeleht puhetunud tupega. Õisikuraod väga lühikesed (ei ole nähtavad), õisik kerajas, tihe. Kupar tumepruun
19
Vars tugev, sile. Alumised labata tuped punakaspruunid. Õisikuraod ebavõrdse pikkusega, õisik rohekaspruun, hõre, haraline. Kupar roostepruun
20
Lehed rististe vaheseinteta (lõigake leht lõikudeks!)
21
20
Leht rististe vaheseintega
24
21
Õisik tihe nutt, 2-10 õiega
21
Õisik hõre, rohkem kui 10 õiega
22
22
Lehti palju, kõik juurmise kodarikuna
22
Igal varrel 1-4 lehte
23
23
Vars alusel lapik. Kupar tavaliselt õiekattelehtedest pikem. Tolmukapea kuni kaks korda tolmukaniidist pikem
23
Vars ruljas. Kupar õiekattelehtede pikkune. Tolmukapead 2-6 korda tolmukaniidist pikemad
24
Lehed paljude torukestega (tehke lehe aluse lähedalt ristlõige: peaksite nägema mitmeid torukesi). Kuivanud lehel sõlmekesed katsudes tunda, värskelt mitte
25
24
Lehed ühe torukesega
26
25
Varre alus pole paksenenud. Taim 40-130 cm kõrge, risoomiga
25
Varre alus sibuljalt paksenenud. Taim 1-30 cm kõrge, ilma risoomita
26
Lehe ristlõige ovaalne. Välimised õiekattelehed teravad, 3-4 mm pikad. Õied 4-10 kaupa osaõisikutes
26
Lehe ristlõige ümar. Välimised õiekattelehed tömbid, 2-3 mm pikad. Õied 3-6 kaupa osaõisikus
27
27
Õied tumepruunid, kõik rootsutud
27
Õied rohekas- kuni helepruunid, vähemalt mõned rootsulised
28
Õisik vivipaarne, mõnede õite asemel sigisibulad, millest arenevad väikesed lehed
28
Õisik pole vivipaarne
29
29
Varred seest säsikad (pole õõnsad), kolmnurksed kuni ümarad, ilma sõlmekohtadeta (CYPERACEAE - LÕIKHEINALISED)
30
29
Varred alati seest õõnsad, alati ümarad, selgete sõlmekohtdega (POACEAE - KÕRRELISED)
113
30
Kõik lehed alla 2 cm pikad
31
30
Vähemalt osa lehti üle 4 cm pikad
32
31
Taimed pikkade võsunditega. Viljunud pähik kuni 2,5 cm pikkuste karvadega, meenutab villatutti
31
Taim võsunditeta. Viljunud pähik lühikeste, kuni pähklikese pikkuste karvadega, ei meenuta villatutti
32
Õisik pikkade, valgete siidjate õiekattekarvadega
33
32
Õisik pole valgete siidjate karvadega (õiekattekarvad puuduvad või on väga lühiksed)
36
33
Pähikuid 1, rootsutu, püstine, lehetaolise kõrgleheta
33
Pähikuid varrel mitu, rootsulised, rootsu juures 1-3 lehetaolist kõrglehte
34
34
Pähikuraod siledad. Varred keskosas ümarad. Tolmukad 2,5-5 mm pikad
34
Pähikuraod karedad. Varred keskosas kolmekandilised. Tolmukapead 1,5-2 mm pikad
35
35
Taimed roomavate võsunditeta, kasvavd tihedate kogumikena. Lehed 3-8 mm laiad
35
Taimed roomavate võsunditega, kasvavad hõredalt. Lehed 1-2 mm laiad
36
Õied kahesoolised, emakate ja tolmukatega (luup!). NB! See on raskesti jälgitav tunnus. Kui jääte hätta, vaadake üle siin välja tulevate liikide pildid ja otsustage pildi järgi
37
36
Õied ühesoolised, tolmukate või emakatega
49
37
Pähikud 2-3 õiega (luup!)
38
37
Pähikus rohkem kui 3 õit
42
38
Taimed suured, lehed 5-10 mm laiad. Pähikud pikarootsuliste külgmiste nuttidena
38
Taimed väikesed, lehed alla 5 mm laiad. Pähikud tipmise nutina
39
39
Õied igal pool ümber õisikutelje. Vars kolmnurkne, lehtedega, enamasti harunenud
40
39
Õied õisikuteljel kahe vastaku reana. Vars ümar, lehtedeta (kõik lehed juurmised)
41
40
Pähikud valged. Tipmise õisiku alumine kandeleht enamasti õisikust lühem
40
Pähikud punakaspruunid. Tipmise õisiku alumine kandeleht õisikust enamasti 20-50 mm pikem
41
Pähikid 1-3(5). Õisiku alumine kandeleht õisiku pikkune
41
Pähikuid tavaliselt 5-15. Õisiku alumine kandeleht õisikust oluliselt pikem
42
Pähikud õisikus kahe reana, õisikuid üks
43
42
Pähikud pole kaherealiselt, õisikuid rohkem
44
43
Lehed lamedad. Õiekattekarvad pruunid, pähklikesest vähemalt kaks korda pikemad. Pähklike 1,5-2 mm. Pähikuid õisikus 10-25
43
Lehed kokkurullunud. Õiekattekarvad valged või puuduvad, pähklikesest palju lühemad. Pähklike 3-4 mm. Pähikuid õisikus 3-8
44
Õisik nutitaoline, paljude väikeste, üldjuhul tihedalt asetsevate lapikute pähikutega. Vars lehtedeta
44
Õisik teistsugune. Vars lehtedega
45
45
Õisik külgmine, varretaoline kõrgleht ulatub üle pähikute
46
46
Varred kuni 3 m kõrged. Õiekattelehed siledad. Emakakaelu tavaliselt 3. Pähklike 2,5-3 mm, lapik-kolmnurkne
46
Varred kuni 1,5 m. Õiekakattelehed tihedalt tumedate papillidega kaetud. Emakakaelu tavaliselt 2. Pähklike 2-2,5 mm, lame või kaksikkumer
47
Pähikud üle 8 mm pikad, 5-12, õisik tihe, koosneb 1-3 ülestikku asetsevast pähikute kimbust
47
Pähikud 3-8 mm pikad, arvukalt, hõreda õisikuna
48
48
Juurduvad steriilsed võrsed puuduvad. Õiekattekarvad sirged, jäigad. Pähikud 3-4 mm pikad, 2-5-kaupa
48
Mahakaarduvad võrsed juurduvad tipus. Õiekattekarvad painduvad, siledad. Pähikud üksikult, 5-8 mm pikad
49
Varre tipus 1 pähik
50
49
Varrel pähikuid rohkem kui üks
53
50
Taimed roomava risoomiga, ei moodusta puhmikuid
51
50
Taimed ilma roomava risoomita, tihedapuhmikulised
52
51
Põisikud kuni 3,5 mm pikad, selgelt soonilised (luup!). Emakakaelu 2
51
Põisikud 5-7 mm pikad, ebaselgete soontega. Emakakaelu 3
52
Taimed kahekojalised, pähikud ainult emas- või isasõitega
52
Taimed ühekojalised, pähikute tipul isasõied, alusel emasõied
53
Pähikud väliselt üksteisega sarnased, tipmine tavaliselt vähemalt osaliselt emasõitega
54
53
Pähikud välimuselt erinevad: ülemised ainult isasõitega, alumised ainult emasõitega
77
54
Lehetupe vaba serv ainult ülaosas (2-3 mm) kilejas, edasi rohtjas
54
Lehetupp ülaservast allapoole pikalt kilejas
55
55
Vähemalt alumised pähikud asuvad varrel hõredalt
56
55
Kõik pähikud on varrel tihedalt koos
65
56
Taimed alusel punakad, tuped võrkkiududega (kiududeks jagunenud lehetupe jäänused)
57
56
Taimed pole alusel punakad, võrkkiude pole
58
57
Kõik pähikud enam-vähem võrdsed, 0,5-2 cm pikad, munajad
57
Tipmine pähik 2-4 cm pikk, sellele järgneb 1-2 palju lühemat pähikut, edasised on sarnased tipmisega
58
Põisikuid emaspähikus kuni 3
58
Põisikuid emaspähikus rohkem kui 3
59
59
Alumise emaspähiku kandeleht õisikust palju pikem
59
Alumise emaspähiku kandeleht õisikust lühem
60
60
Tipmine pähik teistest u. kaks korda pikem, nuiakujuline
60
Tipmine pähik teistest alla kahe korra pikem
61
61
Põisikud püstised, lühikese nokaga
62
61
Põisikud laiuvad või rõhtsad, ilma nokata või pika nokaga
63
62
Pähikud ümarmunajad, u. 5 mm pikad. Põisiku nokk pikalt lõhestunud, valge triibuga
62
Pähikud üle 5 mm pikad. Põisiku nokk veidi lõhestunud, ilma valge triibuta
63
Pähikud laiusest pikemad
64
Põisiku nokk moodustab ½ põisiku alumise osa pikkusest. Lehed jäigad, tumerohelised, renjad. Põisiku katteleht helepruun
64
Põisikud nokata. Lehed pehmed, puhasrohelised, lamedad. Põisiku kandeleht valge, kilejas
65
Taimed pika risoomiga. Pähikutega varred kasvavad tavaliselt ridadena
66
65
Taimed pika risoomita. Pähikuid kandvad varred ei kasva ridadena
68
66
Põisiku tiibjas serv ei ulatu kõrgemale põisiku keskkohast. Lehed 1,5-4 mm laiad. Õisik 3-8 cm pikk
66
Põisiku tiibjas serv ulatub 1/3 kuni ¾ põisiku pikkuseni. Lehed 1-2 mm laiad. Õisik 1-4 cm pikk
67
67
Kuivade kasvukohtade taimed. Õisik üle 1,2 cm pikk. Varred ülaosas karedad
67
Niiskete kasvukohtade taimed. Õisik 0,6-1 cm pikk. Vars sile
68
Lehed üle 5 mm laiad
69
68
Lehed alla 5 mm laiad
71
69
Taime alus mustade lihtkiududeta. Põisik 2,5-3 mm pikk
69
Taime alus mustade lihtkiududega. Põisik pikem kui 3 mm
70
70
Keelekese pikkus laiusega võrdne või sellest suurem. Põisik sile (luup!), läikiv. Lehed kollakasrohelised
70
Keeleke pikkusest laiem. Põisik papillidega. Lehed puhasrohelised
71
Õisik alla 2 cm pikk. Väikeste puhmikutena kasvavad taimed
72
71
Õisik üle 2 cm pikk. Hõremurusalt või suurte mätastena kasvavad taimed
73
72
Taime alusel ei ole tumepruune lihtkiude. Lehed sinakasrohelised. Õisik 3-5 laimunaja pähikuga
72
Taim alusel tumepruunide lihtkiududega. Lehed hallikasrohelised. Õisik 2-3 piklikmunaja pähikuga
73
Põisikud alla 3 mm pikad
74
73
Põisikud üle 3 mm pikad
75
74
Õisik tihe, ei ole harunenud. Alumised lehetuped mustade kiududeta. Kasvab murusalt, ei moodusta mättaid
74
Õisik vähemalt alusel harunenud. Alumised lehetuped ohtrate mustade lihtkiududega. Kasvab kõrgete mätastena
75
Põisikud pähikus püstiselt. Kasvab tihedate puhmikutena
75
Põisikud asetsevad pähikus rõhtsalt või tähtjalt. Puhmikuid ei moodusta
76
76
Taime alaosa helepunase tooniga. Keeleke 2-4 korda laiusest pikem. Põisikud alaosas käsnja koega, 5,4-6,5 mm pikad
76
Taime alaosa pole punakas. Keelekepikkusest laiem. Põisik pole alusel käsnjas, 3-4 mm pikk
77
Emakakaelu 2. Põisikud tavaliselt enam-vähem kaksikkumerad
78
77
Emakakaelu 3. Põisikud 3-nurkse või rulja ristlõikega
81
78
Mätta või tiheda kogumikuna kasvavsd roomava risoomita taimed
79
78
Taimed roomava risoomiga, mättaid ei moodusta
80
79
Alumised lehetuped kollakaspruunid. Lehed sinakasrohelised. Põisikud 2,5-4 mm pikad
79
Alumised lehetuped tumepunased või mustjaspunased. Lehed tumerohelised. Põisikud 2-2,5 mm pikad
80
Lehed 1-3(5) mm laiad, kuivades sisserulluvate servadega. Isaspäikuid 1
80
Lehed (3)5-10 mm laiad, servad rulluvad kuivades väljapoole. Isaspähikuid 2-4
81
Põisikud vähemalt osaliselt karvased (luup!)
82
81
Põisikud paljad, karvad vahel noka servades
93
82
Põisikud selgelt kaheharulise üle 5 mm pika nokaga
83
82
Põisikud ilma nokata või lühikese, alla 0,5 mm pikkuse koonilise teraviku või nõrgalt kaheharulise nokaga
84
83
Lehed karvased vähemalt tuppedel. Põisikud pehmekarvased
83
Lehed paljad. Põisikud tihedalt viltkarvased
84
Taimed moodustavad tihedaid mättaid, roomavad risoomid puuduvad
85
84
Taimed tihedaid mättaid ei moodusta, roomavad risoomid olemas
88
85
Emaspähikud tihedad. Alumine kandeleht pole vart ümbritseva alusega
86
85
Emaspähikud hõredad. Alumine kandeleht ümbritseb vart 3-10 mm ulatuses
87
86
Alumine kandeleht pruun. Lehed noorelt hõredalt karvased. Põisiku kattelehed tumedad, põisikust lühemad
86
Alumine kandeleht lehetaoline, roheline. Lehed ka noorelt paljad. Põisiku kattelehed punakad, u. põisiku pikkused
87
Põisikud 2-3 mm pikad, vähemalt 1,5 korda nii pikad kui põisiku kattelehed
87
Põisikud 3-4,5 mm pikad, enam-vähem kattelehtede pikkused
88
Emaspähikud hõredad, väheste õitega
88
Emaspähik tihe, paljude õitega
89
89
Põisikud selgete soontega
90
Isaspähikuid 2 või rohkem. Alumised lehetuped jäävad terveks
90
Isaspähikuid üks. Alumised lehetuped kiulised
91
91
Alumine kandeleht pähikust pikem. Lehed hallikad. Niiskete kasvukohtade taimed
91
Alumine kandeleht pähikust palju lühem. Lehed rohelised. Üsna kuivade kasvukohtade taimed
92
92
Alumine kandeleht 3-5 mm pikkuse tupega. Põisikute kattelehed põisiku pikkused
92
Alumine kandeleht tupeta või alla 2 mm pikkuse tupega. Põisikute kattelehted põisikust lühem
93
Vähemalt alumine pähik rippuv
94
93
Pähikud pole rippuvad
101
94
Isaspähikuid 2 või rohkem
95
95
Põisikud nokata või terve, alla 0,5 mm pika nokaga
95
Põisikud üle 0,5 mm pikkuse sügavalt kaheharulise nokaga
96
96
Põisikud 2-2,5 korda laiusest pikemad, püstised. Emaspähikud üksteisest eemal, alumise pähiku tipp ei ulatu järgmise aluseni
96
Põisikud 4-5 korda laiusest pikemad, valminult allapoole hoiduvad. Emaspähikud tihedalt, alumise pähiku tipp ulatub järgmise aluseni
97
Emaspähikud rohelised kuni hele kollakasrohelised
98
97
Emaspähikud pruunid
99
98
Emaspähikud 5-12 mm pikad. Märgade kasvukohtade taimed
98
Emaspähikud 2,5-5 mm pikad. Parasniiskete kohtade taimed
99
Moodustab tihedaid puhmikuid, roomav risoom puudub
99
Roomava risoomiga taimed, puhmikuid ei moodusta
100
100
Lehed hallikasrohelised, 1-2 mm laiad. Külgmised pähikuid ainult emasõitega
100
Lehed rohelised, 2-4 mm laiad. Külgmised pähikud alusel isasõitega
101
Lehetuped või lehed või varred karvased
101
Lehetuped, lehed ja varred paljad
102
102
Alumine kandeleht ei ümbritse vart
103
102
Alumine kandeleht 2-10 mm ulatuses ümber varre
105
103
Põisiku nokk 0,5 mm pikk, nõrgalt kaheharuline
103
Põisiku nokk kaheharuline, vähemalt 0,75 mm pikk
104
104
Põisikud rõhtsad, järsult nokaks ahenevad
104
Põisikud püstised, ahenevad nokaks aeglaselt
105
Murusalt või väga hõredate puhmikutena kasvav pikarisoomilised taimed
106
105
Tihedate puhmikutena kasvavad taimed, roomav risoom puudub või väga lühike
107
106
Alumine kandeleht vart tihedalt ümbritseva tupega. Lehed hallikad. Põisik peaaegu nokata või järsult 0,5 mm pikkuseks nokaks ahenev
106
Alumine kandeleht vart lõdvalt ümbritseva tupega. Lehed kollakas- kuni tumeroheliesed. Põisik aheneb aeglaselt 0,5-1 cm pikkuseks nokaks
107
Alumine kandeleht õisikust lühem
108
107
Alumine kandeleht õisiku pikkune või pikem
109
108
Põisiku katteleht kileja servata või väga kitsa servaga
108
Põisiku katteleht hästimärgatava valge kileja servaga
109
Põisikud rõhtsalt või allakäändunult
110
110
Põisikud 2-4 mm pikad, nokk sirge, 1/3-1/2 põisiku alumise osa pikkune
111
110
Põisikud (3,5)4-6 mm pikad, nokk alumise osa pikkune, kõvedunud
112
111
Varred püstised. Lehed 1-3,5 mm laiad. Põisikud kuni 3,5 mm pikad
111
Varred kaarjalt tõusvad. Mõned lehed tavaliselt üle (3)3,5 mm laiad. Põisikud üle 3,5 mm pikad
112
Põisikud 5-7 mm pikad. Isapähik tavaliselt rootsutu. Lehed kuni 7 mm laiad
112
Põisikud 1,5-5 mm pikad. Isaspähik rootsuline. Lehed alla 4 mm laiad
113
Õisik täha sarnane, süstjas kuni ovaalne
114
113
Õisik harunenud pööris
140
115
Pähikud varre vastaskülgedel
116
115
Pähikud varrel ümberringi
120
116
Pähikud kinnituvad õisiku teljele kitsama küljega
116
Pähikud kinnituvad õisiku teljele laiema küljega
117
117
Pähikud kahesugused: sisemine pähik viljuv, lapik, koosneb 3-5 normaalsest õiest, välimine on steriilne, koosneb kitsaspiklikest jäikadest libledest ja sõkaldest
117
Pähikud pole kahesugused
118
118
Pähikud kahekaupa igas sõlmekohas
119
Õisikutelg tugev, ei murdu kuivades, servadel haakuvate karvakestega
119
Õisikutelg habras, murdub kuivades üksikuteks lülideks, siledate sevadega
120
Pähikud üheõielised
121
120
Pähikus õisi rohkem kui üks
122
121
Keeleke kuni 2 mm pikk, terve tipuga
121
Keeleke 10-30 mm pikk, sügavalt kaheks jagunenud
122
Pähikud alla 6 mm pikad
123
123
Tihedapuhmikuline taim, roomavaid risoome esineb harva. Lehetuped hõredalt harali või allapidi karvadega
123
Hõredapuhmikuline, kaarjalt tõuvate võsudega taim. Lehetuped tihedalt pehmekarvased
124
Tähk ühekülgne, pähikud kahe reana varre ühel küljel
124
Tähk pole ühekülgne
125
125
Pähikud ümber kogu varre
126
125
Pähikud varre vastaskülgedel
133
127
Pähikus rohkem kui üks viljuv õis
127
Pähikus üks viljuv õis
128
128
Pähikud üle 4 mm pikad
128
Pähikud alla 4 mm pikad
129
Mõlemad libled ohtega. Tolmukapead sinised
129
Libled oheteta (ohted välissõkaldel). Tolmukapead kollased kuni oranžid
130
130
Ohe lühem kui välissõkal, vaevu ulatub liblede vahelt välja
131
130
Ohe u. kaks korda välissõklast pikem, ulatub liblede vahelt välja
132
131
Ohe u. 3 mm pikk, põlvjas, kinnitub välissõkla alumisele veerandile, ulatub liblede vahelt välja. Tolmukapead kollased
131
Ohe u. 1,5 mm pikk, sirge, kinnitub välissõkla keskele, liblede vahelt välja ei ulatu. Tolmukapead oranžid
132
Risoom lühike. Libled pole väljapoole kaardunud tipuga. Ohe ulatub liblede vahelt pikalt välja
132
Risoom 20-30 cm pikk. Libled väljapoole kaardunud tipuga. Ohe ulatub liblede vahelt veidi välja
133
Õisik tihe, pähikud lähestikku
134
133
Õisik hõre, pähikud üksteisest eemal
136
134
Pähikud üheõielised, 3-kaupa pundis
134
Pähikud 2 või enama õiega, pole 3-kaupa pundis
135
135
Pähikud 2-õielised. Libled naaskeljad, 0-1 rooga
135
Pähikus rohkem kui 2 õit. Libled pole naaskeljad, mitme rooga
136
Pähikud kinnituvad õisikuteljele kitsama küljega. Pähikud ühe liblega (välja arvatud tipmine)
136
Taimed teistsugused
137
137
Pähikud hoiduvad vastu vart. Libled enam-vähem ühepikkused
138
137
Pähikud kaarduvad varrest eemale. Libled väga erineva pikkusega
139
138
Hõredapuhmikuline, ilma risoomita taim. Ohe üle 5 mm pikk
138
Pikavõsundiline taim, ei moodusta mättaid. Ohe alla 5 mm pikk
139
Ohe kuni poole välissõkla pikkune. Taimed pika roomava risoomiga
139
Ohe välissõkla pikkune või pikem. Lühikese risoomiga väikeseid mättaid moodustav taim
140
Tugevad risoomiga taimed, pilliroo moodi, sageli üle 2 m kõrged, vars 0,5-1 cm läbimõõdus
141
140
Taimed väiksemad, ei meenuta pilliroogu, vars peenem
142
141
Keelekese asemel karvaring (vaata kohta, kus leht kinnitub varrele)
141
Keeleke (kilejas lise) olemas
143
Keelekese asemel karvaring
143
Keeleke kilejas või puudb
144
144
Pähikud ühe õiega
145
144
Pähikud 2 või rohkema õiega
150
145
Ohe alla 5 mm pikk
146
146
Ohe põlvjas. Välissõkla alusel karvad (luup!)
146
Ohe sirge. Välissõkla alusel karvu pole
147
147
Lehed 10-20 mm laiad. Välissõklad rohtsed
147
Lehed alla 10 mm laiad. Välissõklad kilejad või õlgjad
148
148
Pikkade roomavate võsunditega, puhmaid ei moodusta. Sisesõkal 2/5 välissõkla pikkusest
148
Puhmastena kasvav taim, ilma võsunditeta või lühikeste võsunditega (mõnikord ka maa-aluste risoomidega). Sisesõkal vähem kui 1/5 välissõkla pikkusest
149
149
Risoome pole. Maapealsed võsundid sageli olemas
149
Risoomid olemas. Maapealsed võsundid puuduvad
150
Pähikus rohkem kui 2 õit
155
151
Igast pähikust ulatub välja 1 ohe
151
Igast pähikust ulatub välja vähemalt 2 ohet
152
152
Libled 2 korda õitest pikemad
153
152
Libled õite pikkused või veidi pikemad
154
153
Taimed üleni pehmekarvased. Lehed siledad, lehetupp puhetunud. Isasõie ohe konksjas, liblede varjus
153
Taim peaaegu paljas, karvad ainult sõlmekohtadel. Lehed karedad, lehetupp pole puhetunud. Isasõie ohe põlvjas, libledest üleulatuv
154
Lehed 2-5 mm laiad, lamedad või vahel kokkurullunud. Ohe sirge
154
Lehed niitjad, alla 1 mm laiad, tihedalt kokkurullunud. Ohe teravalt põvjas
155
Ohe kaarjas või põlvjas
156
156
Ohe üle 3 mm pikk
157
157
Ülemiste lehtede keeleke puudub või on alla 1,5 mm pikk. Pähikud (ilma oheteta) all 8 mm pikad
158
157
Ülemiste lehtede keeleke üle 1,5 mm pikk. Pähikud üle 8 mm pikad
159
158
Lehed üle 1,5 cm laiad. Pähikud kollakad, läikivad. Alumised lehetuped pikkade harali karvadega. Ohe teravalt põlvjas
158
Lehed alla 1,5 cm laiad. Pähikud pruunikad. Alumised lehetuped paljad või lühikeste lidus karvadega. Ohe tugevalt kaardunud, kuid mitte põlvjas
159
Libled ühepikkused
160
159
Libled erineva pikkusega, üks on teisest palju lühem
161
160
Looduslik taim. Valminult murdub õisikutelg lülideks
160
Põllutaim. Õisikutelg ei murdu lülideks
161
Alumised lehed ja lehetuped harali karvadega. Sisesõkla telg sile. Rood ei ulatu välissõkla ülemise servani
161
Alumised lehed ja lehetuped paljad. Sisesõkla telg lühikarvane. Rood ulatuvad välissõkla ülemise servani
162
Õisik tihe, sagaraline, enam-vähem ühekülgne pööris
162
Õisik hõre, pole ühekülgne
163
163
Ohe ei asu lible kahe hambakese vahel (luup!). Taim paljas või väga lühikeste karvadega
164
163
Ohe asub lible kahe hambakese vahel. Taimed pikkade karvadega vartel või lehtedel
166
164
Laiemad lehed vähemalt 8 mm laiad. Ohe üle 1 cm pikk
164
Laiemad lehed alla 8 mm laiad. Ohe alla 1 cm pikk
165
165
Lehed üle 0,7 mm laiad, siledad. Keeleke lühike, kõrvakesteta (luup!)
165
Lehed alla 0,7 mm laiad, karedad. Keeleke kõrvakestega
166
Mitmeaastased kuivade niitude taimed
167
166
Üheaastased kultuurmaade taimed
168
167
Õisik hõre, kuni 20 cm pikkuste rõhtsate harudega. Lehed 5-12 cm laiad
167
Õisik kitsas, harud lühikesed, enam-vähem püstised. Lehed 2-4 mm laiad
168
Alumiste lehtede tuped paljad
168
Alumiste lehtede tuped tihedalt pehmekarvased
169
169
Alumiste lehetuppede karvad 1-1,5 mm pikad
169
Alumiste lehetuppede karvad 0,4-0,7 mm pikad
170
Keelekese asemel karvaring
171
170
Keeleke olemas, kilejas
172
171
Lehed pealt pikakarvased. Varred ainult ühe sõlmekohaga (alumises osas)
171
Lehed pealt paljad, serval hajusalt karvased. Varrel rohkem kui üks sõlmekoht
172
Pähikud 1-õielised
173
172
Pähikud 2 või rohkemaõielised
182
173
Pähikud üle 9 mm pikad
173
Pähikud alla 9 mm pikad
174
174
Pähikud libledeta (luup!)
174
Pähikud kahe liblega
175
175
Pähikud tavaliselt üle 4 mm pikad, välissõkla alusel pika karvatutiga
176
175
Pähikud alla 4 mm pikad, ilma välissõkalt ümbritsevate karvadeta
179
176
Pähikus välimiste liblede paar 5 mm pikk, sisemised palju lühemad (1,5 mm), harjasjad
176
Pähikus liblesid üks paar
177
177
Sõklad karedad, pikemad kui ümbritsevad karvad (luup!)
177
Sõklad siledad, pole ümbritsevatest karvadest pikemad
178
178
Keeleke 8 (10) mm. Vars ei harune. Välissõklad 3 rooga (binokulaar!). Libled kitsaslantsetjad, pikalt ahenevad
178
Keeleke 1-3 mm. Varred harunevad alates suvest. Välissõklad 5 rooga (vahel eabaselgelt). Libled lantsetjad
179
Välissõklad terava tipuga, peale viljumist kõvad ja läikivad
179
Välissõklad tömbi või sirge tipuga, pole peale viljumist kõvad
180
180
Mitteõitsvatel võrsetel keeleke laiusest lühem
180
Mitteõitsvatel võrsetel keeleke laiusest pikem
181
181
Risoomid rohkem kui 3 soomusja lehega. Lehed 5-10 mm laiad. Õisik lai ka peale õitsemist, 10-20 cm pikk, rõhtsate harudega
181
Risoomid puuduvad või lühikesed, ilma soomusjate lehtedeta. Lehed 3-7 mm laiad. Õisik tõmbub peale õitsemist kokku, 5-15 cm pikk, harud püstised
182
Õisik tihe, kas piklik-ruljas ja täha moodi või munajahõlmine
183
182
Õisik hõre, püramiidja väliskujuga
187
183
Pähikud 2-õielised, varrel ühe reana, õisik piklik, harunemata
183
Pähikus 2 või rohkem õit, õisik haruneb
184
184
Õisik tihe, sagaraline, enam-vähem ühekülgne pööris, alumine haru tavaliselt üle 2 cm pikk. Lehed enam-vähem paljad
184
Õisik ruljas, pole ühekülgne, kõik harud üle 2 cm pikad. Alumised lehed karvased
185
185
Pähikud alla 6 mm pikad
185
Pähikud üle 6 mm pikad
186
186
Ilma pikkade roomavate risoomideta. Lehetuped hõredalt lühikarvased
186
Pikkade roomavate risoomidega, kaarjalt tõusvate võsudega. Lehetuped tihedalt pehmekarvased
187
Pähikud südajad, rippuvad
187
Pähikud pole südajad ega rippuvad
188
188
Pähikud ainult 2 õiega
188
Pähikud 3 või enama õiega
189
189
Libled peaaegu pähiku pikkused. Pähikus keskel üks kahesooline õis ja servas 2 isasõit
189
Libled pähikust oluliselt lühemad. Pähikus ainult kahesoolised õied
190
190
Pähikud üle 2-3 korra laiusest pikemad, tavaliselt rohkem kui 5 õiega ja üle 4 mm pikad. Alumine välissõkal ilma andruta (luup!)
191
190
Pähikud munajad, mitte üle 2-3 korra laiusest pikemad, 4-5 (6) õiega, tavaliselt alla 4 mm pikad. Alumine välissõkal andruga
199
191
Välissõkal ja libled teravad
192
191
Välissõkal ja libled tömbid või sirged
194
192
Alumine lible 7-8 mm pikk
192
Alumine lible 3-4 mm pikk
193
193
Lehed pealt enam-vähem siledad. Kõrvakesed paljad. Pöörise alumises sõlmekohas 2 haru, üks 1-3, teine 4-5 pähikuga
193
Lehed pealt selgelt karedad. Kõrvakesed karvased. Pööriseharusid alumises sõlmes 2-3, igaüks 5-15 pähikuga
194
Vähemalt ülemine lible 3 rooga (külgmised rood vahel lühikesed). Välissõkal rohkem kui 5 sageli ebaselge rooga
195
194
Libled 1 rooga. Välissõkal 7-9 selge rooga
196
195
Maapealsed võsundid puuduvad (taim moosdustab tihedaid puhmikuid)
195
Roomavad maapealsed võsundid olemas, juurduvad sõlmekohtades
196
Pähikud 8-30 (40) mm pikad, 6-16 õiega. Varred püstised, lehetupp silinderjas
197
196
Pähikud 2-10 mm pikad, 3-11 õiega. Varred alusel tõusvad või lamavad, alumised lehetuped lapikud
198
197
Õisiku harud hoiduvad varrest eemale, alumised 2-4-kaupa, pähikuid harudel 8-15. Välissõkal 3,5-5 mm pikk
197
Õisikuharud hoiduvad vastu vart, alumised üksikult või paarikaupa, pähikuid harudel 3-4. Välissõkal 5,5-7,5 mm pikk
198
Varred 5-10 mm läbimõõdus. Lehed 10-20 mm laiad, järsult aheneva tipuga. Tolmukaid 3. Tolmukapea üle 0,8 mm pikk
198
Varred 4-5 mm läbimõõdus. Lehed 4-9 mm laiad, pikalt teritunud tipuga. Tolmukaid 2. Tolmukapea kuni 0,8 mm pikk
199
Üheaastased tallatud kasvukohtade taimed. Välissaõkal roodudel ja servas ripskarvane
199
Mitmeaastased taimed. Välissõkla rood krobelised või karvased ainult alaosas
200
200
Varred tugevalt lapikud kas ülaosas või alaosas
201
200
Vars ruljas, pole lapik
202
201
Vars üleni lapik, nurkjalt tõusev. Lehed kokkuvolditud, 1-2 mm laiad
201
Varre alumine osa tugevalt lapik. Lehed lamedad, 3-9 mm laiad
202
Õisiku alumises sõlmes ainult 1 või 2 haru
202
Õisiku alumises sõlmes 3-8 haru
203
203
Keeleke üle 1 mm pikk, terav
204
203
Keeleke puudub või alla 1 mm pikk
205
204
Ülemise lehe keeleke 5-10 mm pikk. Välissõkal selgete roodudega
204
Ülemise lehe keeleke 1-2,5 mm pikk. Välissõkal roodudeta
205
Risoome pole. Kõik võrsed viljuvad. Pähikud alla 4 mm pikad
205
Risoomidega, nii õitsvate kui mitteõitsvate võsudega. Pähikud u. 4 mm pikad
206
206
Varred enamasti üksikult, alusel väheste vanade lehetuppede jäänustega. Libled enam-vähem võrdsed, teravnevad, enamasti mõlemad 3 rooga
206
Varred mitmekaupa, sageli puhmikutena, paljude vanade lehetuppede jäänustega alusel. Libled ebavõrdsed, teravad, alumine 1 rooga
207
207
Taim hõredalt karvane. Alumised lehed lamedad või renjad, palju lühemad kui vars. Keeleke laskub lehetupe servale
207
Taim tihedalt karvane. Alumised lehed tugevalt kokkurullunud, harjasjad, sama pikad kui vars. Keeleke pole laskuv
3Õied 3- kuni mitmekaupa osaõisikutes, nuttide või kobaratena44Õied valged
4Õied pruunid kuni mustad55Õied hele-kollakaspruunid. Emakakael sigimikust lühem (luup!). Õiekattelehed erineva suurusega
5Õied pruunid kuni tumepruunid. Emakakael vähemalt sigimiku pikkune. Õiekattelehed ühesuurused66Hõredalt karvane, lühikeste võsunditega, puhmikuid ei mooduste. Emakakael pikem kui sigimik. Tolmukapea tolmukaniidist 2-6 korda pikem
6Tihedalt karvane, ilma võsunditeta, kasvab pisikeste puhmikutena. Emakakael umbes sigimiku pikkune. Tolmukapea tolmukaniidi pikkune või veidi lühem
7Õied ruljate tähkõisikute või ümarate nuttidena87Õied pole ruljate tähkõisikute ega ümarate nuttidena138Õied ruljate tähkadna. Kõik lehed juurmised98Õied ümarate nuttidena. Varred lehistunud109Märgade niitude ja soode taim. Risoom peenike, võsunditega. Vili jaguneb 3 osaviljaks
9Mererannataim. Risoom jäme, võsunditeta. Vili jaguneb 6 osaviljaks
10Õiekattelehed paksud, tumeda tipuga. Liitõisik korduvalt harunenud. Seemned 6-10 pikisuunalise vaoga (binokulaar!)1110Õiekattelehed õhukesed, ühtlaselt pruunid. Liitõisik ei harune või ainut mõne haruga alusel. Seemned vagudeta1211Vili (ilma emakakaelata) (3-)4-6(-7) mm lai, ülemine osa lamendunud
11Vili (ilma emakakaelata) 6-7(-8) mm lai, ülemine osa kuppeljas12Lehed kolmnurksed või lamedad, ilma andruta. Emasnutid üksteisest eemal, samuti isasnuttidest
12Lehed alaküljel tiivulise andruga. Emasnutid ja isasnutid üksteisega kokkupuutuvad13Lehed renjad, tipul pealmisel küljel hästimärgatava pooriga (luup!). Vili koosneb kolmest osast
13Lehed pole renjad, lehe tipul poor puudub. Vili on kupar1414Üheaastased väikesed taimed. Õied üksikult või 2(3)-kaupa1514Mitmeaastased tugevad taimed. Õied pole üksikult1615Kõik õied üksikult. Sisemised õiekattelehed teravatipulised, pikemad kui kupar
15Vähemalt alumised õied paarikaupa. Sisemised õiekattelehed tömbid, kupra pikkused või lühemad
16Varred lehistumata (varre alusel labata lehetuped). Õisik külgmine, näib asuvat umbes varre keskkohas, sest pikk püstine ruljas õisiku kandeleht tundub varre pikendusena1716Varred lehistunud. Õisik tipmine. Õisiku kandeleht suhteliselt lühike, allakäändunud, ei näi varre pikendusena2017Varred peenikesed (1 mm), hele-hallikasrohelised. Õisik varre keskosas või veidi allpool
17Varred 1,5-4 mm läbimõõdus. Õisik varre keskosast kõrgemal1818Varred kasvavad ridadena, värskelt sinakad, vaolised. Alumised lehetuped õlgkollaseed või helepruunid. Õisik 25-60 õiega
18Tihemurusalt või mättana kasvavad taimed. Varred tugevad, pole sinakad. Õisik rohkeõieline1919Vars peenem, vaoline, eriti allosas. Alumised labata tuped hele- kuni hallikaspruunid. Õisiku kandeleht puhetunud tupega. Õisikuraod väga lühikesed (ei ole nähtavad), õisik kerajas, tihe. Kupar tumepruun
19Vars tugev, sile. Alumised labata tuped punakaspruunid. Õisikuraod ebavõrdse pikkusega, õisik rohekaspruun, hõre, haraline. Kupar roostepruun
20Lehed rististe vaheseinteta (lõigake leht lõikudeks!)2120Leht rististe vaheseintega2421Õisik tihe nutt, 2-10 õiega
21Õisik hõre, rohkem kui 10 õiega2222Lehti palju, kõik juurmise kodarikuna
22Igal varrel 1-4 lehte2323Vars alusel lapik. Kupar tavaliselt õiekattelehtedest pikem. Tolmukapea kuni kaks korda tolmukaniidist pikem
23Vars ruljas. Kupar õiekattelehtede pikkune. Tolmukapead 2-6 korda tolmukaniidist pikemad
24Lehed paljude torukestega (tehke lehe aluse lähedalt ristlõige: peaksite nägema mitmeid torukesi). Kuivanud lehel sõlmekesed katsudes tunda, värskelt mitte2524Lehed ühe torukesega2625Varre alus pole paksenenud. Taim 40-130 cm kõrge, risoomiga
25Varre alus sibuljalt paksenenud. Taim 1-30 cm kõrge, ilma risoomita
26Lehe ristlõige ovaalne. Välimised õiekattelehed teravad, 3-4 mm pikad. Õied 4-10 kaupa osaõisikutes
26Lehe ristlõige ümar. Välimised õiekattelehed tömbid, 2-3 mm pikad. Õied 3-6 kaupa osaõisikus2727Õied tumepruunid, kõik rootsutud
27Õied rohekas- kuni helepruunid, vähemalt mõned rootsulised
28Õisik vivipaarne, mõnede õite asemel sigisibulad, millest arenevad väikesed lehed
28Õisik pole vivipaarne2929Varred seest säsikad (pole õõnsad), kolmnurksed kuni ümarad, ilma sõlmekohtadeta (CYPERACEAE - LÕIKHEINALISED)3029Varred alati seest õõnsad, alati ümarad, selgete sõlmekohtdega (POACEAE - KÕRRELISED)11330Kõik lehed alla 2 cm pikad3130Vähemalt osa lehti üle 4 cm pikad3231Taimed pikkade võsunditega. Viljunud pähik kuni 2,5 cm pikkuste karvadega, meenutab villatutti
31Taim võsunditeta. Viljunud pähik lühikeste, kuni pähklikese pikkuste karvadega, ei meenuta villatutti
32Õisik pikkade, valgete siidjate õiekattekarvadega3332Õisik pole valgete siidjate karvadega (õiekattekarvad puuduvad või on väga lühiksed)3633Pähikuid 1, rootsutu, püstine, lehetaolise kõrgleheta
33Pähikuid varrel mitu, rootsulised, rootsu juures 1-3 lehetaolist kõrglehte3434Pähikuraod siledad. Varred keskosas ümarad. Tolmukad 2,5-5 mm pikad
34Pähikuraod karedad. Varred keskosas kolmekandilised. Tolmukapead 1,5-2 mm pikad3535Taimed roomavate võsunditeta, kasvavd tihedate kogumikena. Lehed 3-8 mm laiad
35Taimed roomavate võsunditega, kasvavad hõredalt. Lehed 1-2 mm laiad
36Õied kahesoolised, emakate ja tolmukatega (luup!). NB! See on raskesti jälgitav tunnus. Kui jääte hätta, vaadake üle siin välja tulevate liikide pildid ja otsustage pildi järgi3736Õied ühesoolised, tolmukate või emakatega4937Pähikud 2-3 õiega (luup!)3837Pähikus rohkem kui 3 õit4238Taimed suured, lehed 5-10 mm laiad. Pähikud pikarootsuliste külgmiste nuttidena
38Taimed väikesed, lehed alla 5 mm laiad. Pähikud tipmise nutina3939Õied igal pool ümber õisikutelje. Vars kolmnurkne, lehtedega, enamasti harunenud4039Õied õisikuteljel kahe vastaku reana. Vars ümar, lehtedeta (kõik lehed juurmised)4140Pähikud valged. Tipmise õisiku alumine kandeleht enamasti õisikust lühem
40Pähikud punakaspruunid. Tipmise õisiku alumine kandeleht õisikust enamasti 20-50 mm pikem
41Pähikid 1-3(5). Õisiku alumine kandeleht õisiku pikkune
41Pähikuid tavaliselt 5-15. Õisiku alumine kandeleht õisikust oluliselt pikem
42Pähikud õisikus kahe reana, õisikuid üks4342Pähikud pole kaherealiselt, õisikuid rohkem4443Lehed lamedad. Õiekattekarvad pruunid, pähklikesest vähemalt kaks korda pikemad. Pähklike 1,5-2 mm. Pähikuid õisikus 10-25
43Lehed kokkurullunud. Õiekattekarvad valged või puuduvad, pähklikesest palju lühemad. Pähklike 3-4 mm. Pähikuid õisikus 3-8
44Õisik nutitaoline, paljude väikeste, üldjuhul tihedalt asetsevate lapikute pähikutega. Vars lehtedeta
44Õisik teistsugune. Vars lehtedega4545Õisik külgmine, varretaoline kõrgleht ulatub üle pähikute4645Õisik tipmine4746Varred kuni 3 m kõrged. Õiekattelehed siledad. Emakakaelu tavaliselt 3. Pähklike 2,5-3 mm, lapik-kolmnurkne
46Varred kuni 1,5 m. Õiekakattelehed tihedalt tumedate papillidega kaetud. Emakakaelu tavaliselt 2. Pähklike 2-2,5 mm, lame või kaksikkumer
47Pähikud üle 8 mm pikad, 5-12, õisik tihe, koosneb 1-3 ülestikku asetsevast pähikute kimbust
47Pähikud 3-8 mm pikad, arvukalt, hõreda õisikuna4848Juurduvad steriilsed võrsed puuduvad. Õiekattekarvad sirged, jäigad. Pähikud 3-4 mm pikad, 2-5-kaupa
48Mahakaarduvad võrsed juurduvad tipus. Õiekattekarvad painduvad, siledad. Pähikud üksikult, 5-8 mm pikad
49Varre tipus 1 pähik5049Varrel pähikuid rohkem kui üks5350Taimed roomava risoomiga, ei moodusta puhmikuid5150Taimed ilma roomava risoomita, tihedapuhmikulised5251Põisikud kuni 3,5 mm pikad, selgelt soonilised (luup!). Emakakaelu 2
51Põisikud 5-7 mm pikad, ebaselgete soontega. Emakakaelu 3
52Taimed kahekojalised, pähikud ainult emas- või isasõitega
52Taimed ühekojalised, pähikute tipul isasõied, alusel emasõied
53Pähikud väliselt üksteisega sarnased, tipmine tavaliselt vähemalt osaliselt emasõitega5453Pähikud välimuselt erinevad: ülemised ainult isasõitega, alumised ainult emasõitega7754Lehetupe vaba serv ainult ülaosas (2-3 mm) kilejas, edasi rohtjas
54Lehetupp ülaservast allapoole pikalt kilejas5555Vähemalt alumised pähikud asuvad varrel hõredalt5655Kõik pähikud on varrel tihedalt koos6556Taimed alusel punakad, tuped võrkkiududega (kiududeks jagunenud lehetupe jäänused)5756Taimed pole alusel punakad, võrkkiude pole5857Kõik pähikud enam-vähem võrdsed, 0,5-2 cm pikad, munajad
57Tipmine pähik 2-4 cm pikk, sellele järgneb 1-2 palju lühemat pähikut, edasised on sarnased tipmisega
58Põisikuid emaspähikus kuni 3
58Põisikuid emaspähikus rohkem kui 35959Alumise emaspähiku kandeleht õisikust palju pikem
59Alumise emaspähiku kandeleht õisikust lühem6060Tipmine pähik teistest u. kaks korda pikem, nuiakujuline
60Tipmine pähik teistest alla kahe korra pikem6161Põisikud püstised, lühikese nokaga6261Põisikud laiuvad või rõhtsad, ilma nokata või pika nokaga6362Pähikud ümarmunajad, u. 5 mm pikad. Põisiku nokk pikalt lõhestunud, valge triibuga
62Pähikud üle 5 mm pikad. Põisiku nokk veidi lõhestunud, ilma valge triibuta
63Pähikud laiusest pikemad
63Pähikud ümarad6464Põisiku nokk moodustab ½ põisiku alumise osa pikkusest. Lehed jäigad, tumerohelised, renjad. Põisiku katteleht helepruun
64Põisikud nokata. Lehed pehmed, puhasrohelised, lamedad. Põisiku kandeleht valge, kilejas
65Taimed pika risoomiga. Pähikutega varred kasvavad tavaliselt ridadena6665Taimed pika risoomita. Pähikuid kandvad varred ei kasva ridadena6866Põisiku tiibjas serv ei ulatu kõrgemale põisiku keskkohast. Lehed 1,5-4 mm laiad. Õisik 3-8 cm pikk
66Põisiku tiibjas serv ulatub 1/3 kuni ¾ põisiku pikkuseni. Lehed 1-2 mm laiad. Õisik 1-4 cm pikk6767Kuivade kasvukohtade taimed. Õisik üle 1,2 cm pikk. Varred ülaosas karedad
67Niiskete kasvukohtade taimed. Õisik 0,6-1 cm pikk. Vars sile
68Lehed üle 5 mm laiad6968Lehed alla 5 mm laiad7169Taime alus mustade lihtkiududeta. Põisik 2,5-3 mm pikk
69Taime alus mustade lihtkiududega. Põisik pikem kui 3 mm7070Keelekese pikkus laiusega võrdne või sellest suurem. Põisik sile (luup!), läikiv. Lehed kollakasrohelised
70Keeleke pikkusest laiem. Põisik papillidega. Lehed puhasrohelised
71Õisik alla 2 cm pikk. Väikeste puhmikutena kasvavad taimed7271Õisik üle 2 cm pikk. Hõremurusalt või suurte mätastena kasvavad taimed7372Taime alusel ei ole tumepruune lihtkiude. Lehed sinakasrohelised. Õisik 3-5 laimunaja pähikuga
72Taim alusel tumepruunide lihtkiududega. Lehed hallikasrohelised. Õisik 2-3 piklikmunaja pähikuga
73Põisikud alla 3 mm pikad7473Põisikud üle 3 mm pikad7574Õisik tihe, ei ole harunenud. Alumised lehetuped mustade kiududeta. Kasvab murusalt, ei moodusta mättaid
74Õisik vähemalt alusel harunenud. Alumised lehetuped ohtrate mustade lihtkiududega. Kasvab kõrgete mätastena
75Põisikud pähikus püstiselt. Kasvab tihedate puhmikutena
75Põisikud asetsevad pähikus rõhtsalt või tähtjalt. Puhmikuid ei moodusta7676Taime alaosa helepunase tooniga. Keeleke 2-4 korda laiusest pikem. Põisikud alaosas käsnja koega, 5,4-6,5 mm pikad
76Taime alaosa pole punakas. Keelekepikkusest laiem. Põisik pole alusel käsnjas, 3-4 mm pikk
77Emakakaelu 2. Põisikud tavaliselt enam-vähem kaksikkumerad7877Emakakaelu 3. Põisikud 3-nurkse või rulja ristlõikega8178Mätta või tiheda kogumikuna kasvavsd roomava risoomita taimed7978Taimed roomava risoomiga, mättaid ei moodusta8079Alumised lehetuped kollakaspruunid. Lehed sinakasrohelised. Põisikud 2,5-4 mm pikad
79Alumised lehetuped tumepunased või mustjaspunased. Lehed tumerohelised. Põisikud 2-2,5 mm pikad
80Lehed 1-3(5) mm laiad, kuivades sisserulluvate servadega. Isaspäikuid 1
80Lehed (3)5-10 mm laiad, servad rulluvad kuivades väljapoole. Isaspähikuid 2-4
81Põisikud vähemalt osaliselt karvased (luup!)8281Põisikud paljad, karvad vahel noka servades9382Põisikud selgelt kaheharulise üle 5 mm pika nokaga8382Põisikud ilma nokata või lühikese, alla 0,5 mm pikkuse koonilise teraviku või nõrgalt kaheharulise nokaga8483Lehed karvased vähemalt tuppedel. Põisikud pehmekarvased
83Lehed paljad. Põisikud tihedalt viltkarvased
84Taimed moodustavad tihedaid mättaid, roomavad risoomid puuduvad8584Taimed tihedaid mättaid ei moodusta, roomavad risoomid olemas8885Emaspähikud tihedad. Alumine kandeleht pole vart ümbritseva alusega8685Emaspähikud hõredad. Alumine kandeleht ümbritseb vart 3-10 mm ulatuses8786Alumine kandeleht pruun. Lehed noorelt hõredalt karvased. Põisiku kattelehed tumedad, põisikust lühemad
86Alumine kandeleht lehetaoline, roheline. Lehed ka noorelt paljad. Põisiku kattelehed punakad, u. põisiku pikkused
87Põisikud 2-3 mm pikad, vähemalt 1,5 korda nii pikad kui põisiku kattelehed
87Põisikud 3-4,5 mm pikad, enam-vähem kattelehtede pikkused
88Emaspähikud hõredad, väheste õitega
88Emaspähik tihe, paljude õitega8989Põisikud selgete soontega
89Põisikud soonteta9090Isaspähikuid 2 või rohkem. Alumised lehetuped jäävad terveks
90Isaspähikuid üks. Alumised lehetuped kiulised9191Alumine kandeleht pähikust pikem. Lehed hallikad. Niiskete kasvukohtade taimed
91Alumine kandeleht pähikust palju lühem. Lehed rohelised. Üsna kuivade kasvukohtade taimed9292Alumine kandeleht 3-5 mm pikkuse tupega. Põisikute kattelehed põisiku pikkused
92Alumine kandeleht tupeta või alla 2 mm pikkuse tupega. Põisikute kattelehted põisikust lühem
93Vähemalt alumine pähik rippuv9493Pähikud pole rippuvad10194Isaspähikuid 2 või rohkem9594Isaspähikuid 19795Põisikud nokata või terve, alla 0,5 mm pika nokaga
96Põisikud 4-5 korda laiusest pikemad, valminult allapoole hoiduvad. Emaspähikud tihedalt, alumise pähiku tipp ulatub järgmise aluseni
97Emaspähikud rohelised kuni hele kollakasrohelised9897Emaspähikud pruunid9998Emaspähikud 5-12 mm pikad. Märgade kasvukohtade taimed
99Moodustab tihedaid puhmikuid, roomav risoom puudub
99Roomava risoomiga taimed, puhmikuid ei moodusta100100Lehed hallikasrohelised, 1-2 mm laiad. Külgmised pähikuid ainult emasõitega
100Lehed rohelised, 2-4 mm laiad. Külgmised pähikud alusel isasõitega
101Lehetuped või lehed või varred karvased
101Lehetuped, lehed ja varred paljad102102Alumine kandeleht ei ümbritse vart103102Alumine kandeleht 2-10 mm ulatuses ümber varre105103Põisiku nokk 0,5 mm pikk, nõrgalt kaheharuline
103Põisiku nokk kaheharuline, vähemalt 0,75 mm pikk104104Põisikud rõhtsad, järsult nokaks ahenevad
104Põisikud püstised, ahenevad nokaks aeglaselt
105Murusalt või väga hõredate puhmikutena kasvav pikarisoomilised taimed106105Tihedate puhmikutena kasvavad taimed, roomav risoom puudub või väga lühike107106Alumine kandeleht vart tihedalt ümbritseva tupega. Lehed hallikad. Põisik peaaegu nokata või järsult 0,5 mm pikkuseks nokaks ahenev
106Alumine kandeleht vart lõdvalt ümbritseva tupega. Lehed kollakas- kuni tumeroheliesed. Põisik aheneb aeglaselt 0,5-1 cm pikkuseks nokaks
107Alumine kandeleht õisikust lühem108107Alumine kandeleht õisiku pikkune või pikem109108Põisiku katteleht kileja servata või väga kitsa servaga
108Põisiku katteleht hästimärgatava valge kileja servaga
109Põisikud püstiselt
109Põisikud rõhtsalt või allakäändunult110110Põisikud 2-4 mm pikad, nokk sirge, 1/3-1/2 põisiku alumise osa pikkune111110Põisikud (3,5)4-6 mm pikad, nokk alumise osa pikkune, kõvedunud112111Varred püstised. Lehed 1-3,5 mm laiad. Põisikud kuni 3,5 mm pikad
111Varred kaarjalt tõusvad. Mõned lehed tavaliselt üle (3)3,5 mm laiad. Põisikud üle 3,5 mm pikad
112Põisikud 5-7 mm pikad. Isapähik tavaliselt rootsutu. Lehed kuni 7 mm laiad
112Põisikud 1,5-5 mm pikad. Isaspähik rootsuline. Lehed alla 4 mm laiad
113Õisik täha sarnane, süstjas kuni ovaalne114113Õisik harunenud pööris140114Pähikud oheteta115114Pähikud ohetega124115Pähikud varre vastaskülgedel116115Pähikud varrel ümberringi120116Pähikud kinnituvad õisiku teljele kitsama küljega
116Pähikud kinnituvad õisiku teljele laiema küljega117117Pähikud kahesugused: sisemine pähik viljuv, lapik, koosneb 3-5 normaalsest õiest, välimine on steriilne, koosneb kitsaspiklikest jäikadest libledest ja sõkaldest
117Pähikud pole kahesugused118118Pähikud kahekaupa igas sõlmekohas
118Pähikud üksikult119119Õisikutelg tugev, ei murdu kuivades, servadel haakuvate karvakestega
119Õisikutelg habras, murdub kuivades üksikuteks lülideks, siledate sevadega
120Pähikud üheõielised121120Pähikus õisi rohkem kui üks122121Keeleke kuni 2 mm pikk, terve tipuga
121Keeleke 10-30 mm pikk, sügavalt kaheks jagunenud
122Pähikud 6-8 mm pikad
122Pähikud alla 6 mm pikad123123Tihedapuhmikuline taim, roomavaid risoome esineb harva. Lehetuped hõredalt harali või allapidi karvadega
123Hõredapuhmikuline, kaarjalt tõuvate võsudega taim. Lehetuped tihedalt pehmekarvased
124Tähk ühekülgne, pähikud kahe reana varre ühel küljel
124Tähk pole ühekülgne125125Pähikud ümber kogu varre126125Pähikud varre vastaskülgedel133126Tähk munajas127126Tähk ruljas129127Pähikus rohkem kui üks viljuv õis
127Pähikus üks viljuv õis128128Pähikud üle 4 mm pikad
128Pähikud alla 4 mm pikad
129Mõlemad libled ohtega. Tolmukapead sinised
129Libled oheteta (ohted välissõkaldel). Tolmukapead kollased kuni oranžid130130Ohe lühem kui välissõkal, vaevu ulatub liblede vahelt välja131130Ohe u. kaks korda välissõklast pikem, ulatub liblede vahelt välja132131Ohe u. 3 mm pikk, põlvjas, kinnitub välissõkla alumisele veerandile, ulatub liblede vahelt välja. Tolmukapead kollased
131Ohe u. 1,5 mm pikk, sirge, kinnitub välissõkla keskele, liblede vahelt välja ei ulatu. Tolmukapead oranžid
132Risoom lühike. Libled pole väljapoole kaardunud tipuga. Ohe ulatub liblede vahelt pikalt välja
132Risoom 20-30 cm pikk. Libled väljapoole kaardunud tipuga. Ohe ulatub liblede vahelt veidi välja
133Õisik tihe, pähikud lähestikku134133Õisik hõre, pähikud üksteisest eemal136134Pähikud üheõielised, 3-kaupa pundis
134Pähikud 2 või enama õiega, pole 3-kaupa pundis135135Pähikud 2-õielised. Libled naaskeljad, 0-1 rooga
135Pähikus rohkem kui 2 õit. Libled pole naaskeljad, mitme rooga
136Pähikud kinnituvad õisikuteljele kitsama küljega. Pähikud ühe liblega (välja arvatud tipmine)
138Pikavõsundiline taim, ei moodusta mättaid. Ohe alla 5 mm pikk
139Ohe välissõkla pikkune või pikem. Lühikese risoomiga väikeseid mättaid moodustav taim
140Tugevad risoomiga taimed, pilliroo moodi, sageli üle 2 m kõrged, vars 0,5-1 cm läbimõõdus141140Taimed väiksemad, ei meenuta pilliroogu, vars peenem142141Keelekese asemel karvaring (vaata kohta, kus leht kinnitub varrele)
141Keeleke (kilejas lise) olemas
142Pähikud ohetega143142Pähikud oheteta170143Keelekese asemel karvaring
143Keeleke kilejas või puudb144144Pähikud ühe õiega145144Pähikud 2 või rohkema õiega150145Ohe 5-12 mm pikk
145Ohe alla 5 mm pikk146146Ohe põlvjas. Välissõkla alusel karvad (luup!)
146Ohe sirge. Välissõkla alusel karvu pole147147Lehed 10-20 mm laiad. Välissõklad rohtsed
147Lehed alla 10 mm laiad. Välissõklad kilejad või õlgjad148148Pikkade roomavate võsunditega, puhmaid ei moodusta. Sisesõkal 2/5 välissõkla pikkusest
148Puhmastena kasvav taim, ilma võsunditeta või lühikeste võsunditega (mõnikord ka maa-aluste risoomidega). Sisesõkal vähem kui 1/5 välissõkla pikkusest149149Risoome pole. Maapealsed võsundid sageli olemas
149Risoomid olemas. Maapealsed võsundid puuduvad
150Pähikud 2 õiega151150Pähikus rohkem kui 2 õit155151Igast pähikust ulatub välja 1 ohe
151Igast pähikust ulatub välja vähemalt 2 ohet152152Libled 2 korda õitest pikemad153152Libled õite pikkused või veidi pikemad154153Taimed üleni pehmekarvased. Lehed siledad, lehetupp puhetunud. Isasõie ohe konksjas, liblede varjus
153Taim peaaegu paljas, karvad ainult sõlmekohtadel. Lehed karedad, lehetupp pole puhetunud. Isasõie ohe põlvjas, libledest üleulatuv
154Lehed 2-5 mm laiad, lamedad või vahel kokkurullunud. Ohe sirge
154Lehed niitjad, alla 1 mm laiad, tihedalt kokkurullunud. Ohe teravalt põvjas
155Ohe kaarjas või põlvjas156155Ohe sirge162156Ohe alla 3 mm pikk
156Ohe üle 3 mm pikk157157Ülemiste lehtede keeleke puudub või on alla 1,5 mm pikk. Pähikud (ilma oheteta) all 8 mm pikad158157Ülemiste lehtede keeleke üle 1,5 mm pikk. Pähikud üle 8 mm pikad159158Lehed üle 1,5 cm laiad. Pähikud kollakad, läikivad. Alumised lehetuped pikkade harali karvadega. Ohe teravalt põlvjas
158Lehed alla 1,5 cm laiad. Pähikud pruunikad. Alumised lehetuped paljad või lühikeste lidus karvadega. Ohe tugevalt kaardunud, kuid mitte põlvjas
159Libled ühepikkused160159Libled erineva pikkusega, üks on teisest palju lühem161160Looduslik taim. Valminult murdub õisikutelg lülideks
160Põllutaim. Õisikutelg ei murdu lülideks
161Alumised lehed ja lehetuped harali karvadega. Sisesõkla telg sile. Rood ei ulatu välissõkla ülemise servani
161Alumised lehed ja lehetuped paljad. Sisesõkla telg lühikarvane. Rood ulatuvad välissõkla ülemise servani
162Õisik tihe, sagaraline, enam-vähem ühekülgne pööris
162Õisik hõre, pole ühekülgne163163Ohe ei asu lible kahe hambakese vahel (luup!). Taim paljas või väga lühikeste karvadega164163Ohe asub lible kahe hambakese vahel. Taimed pikkade karvadega vartel või lehtedel166164Laiemad lehed vähemalt 8 mm laiad. Ohe üle 1 cm pikk
164Laiemad lehed alla 8 mm laiad. Ohe alla 1 cm pikk165165Lehed üle 0,7 mm laiad, siledad. Keeleke lühike, kõrvakesteta (luup!)
165Lehed alla 0,7 mm laiad, karedad. Keeleke kõrvakestega
166Mitmeaastased kuivade niitude taimed167166Üheaastased kultuurmaade taimed168167Õisik hõre, kuni 20 cm pikkuste rõhtsate harudega. Lehed 5-12 cm laiad
167Õisik kitsas, harud lühikesed, enam-vähem püstised. Lehed 2-4 mm laiad
168Alumiste lehtede tuped paljad
168Alumiste lehtede tuped tihedalt pehmekarvased169169Alumiste lehetuppede karvad 1-1,5 mm pikad
169Alumiste lehetuppede karvad 0,4-0,7 mm pikad
170Keelekese asemel karvaring171170Keeleke olemas, kilejas172171Lehed pealt pikakarvased. Varred ainult ühe sõlmekohaga (alumises osas)
171Lehed pealt paljad, serval hajusalt karvased. Varrel rohkem kui üks sõlmekoht
174Pähikud kahe liblega175175Pähikud tavaliselt üle 4 mm pikad, välissõkla alusel pika karvatutiga176175Pähikud alla 4 mm pikad, ilma välissõkalt ümbritsevate karvadeta179176Pähikus välimiste liblede paar 5 mm pikk, sisemised palju lühemad (1,5 mm), harjasjad
176Pähikus liblesid üks paar177177Sõklad karedad, pikemad kui ümbritsevad karvad (luup!)
177Sõklad siledad, pole ümbritsevatest karvadest pikemad178178Keeleke 8 (10) mm. Vars ei harune. Välissõklad 3 rooga (binokulaar!). Libled kitsaslantsetjad, pikalt ahenevad
178Keeleke 1-3 mm. Varred harunevad alates suvest. Välissõklad 5 rooga (vahel eabaselgelt). Libled lantsetjad
179Välissõklad terava tipuga, peale viljumist kõvad ja läikivad
179Välissõklad tömbi või sirge tipuga, pole peale viljumist kõvad180180Mitteõitsvatel võrsetel keeleke laiusest lühem
180Mitteõitsvatel võrsetel keeleke laiusest pikem181181Risoomid rohkem kui 3 soomusja lehega. Lehed 5-10 mm laiad. Õisik lai ka peale õitsemist, 10-20 cm pikk, rõhtsate harudega
181Risoomid puuduvad või lühikesed, ilma soomusjate lehtedeta. Lehed 3-7 mm laiad. Õisik tõmbub peale õitsemist kokku, 5-15 cm pikk, harud püstised
183Pähikus 2 või rohkem õit, õisik haruneb184184Õisik tihe, sagaraline, enam-vähem ühekülgne pööris, alumine haru tavaliselt üle 2 cm pikk. Lehed enam-vähem paljad
187Pähikud pole südajad ega rippuvad188188Pähikud ainult 2 õiega
188Pähikud 3 või enama õiega189189Libled peaaegu pähiku pikkused. Pähikus keskel üks kahesooline õis ja servas 2 isasõit
189Libled pähikust oluliselt lühemad. Pähikus ainult kahesoolised õied190190Pähikud üle 2-3 korra laiusest pikemad, tavaliselt rohkem kui 5 õiega ja üle 4 mm pikad. Alumine välissõkal ilma andruta (luup!)191190Pähikud munajad, mitte üle 2-3 korra laiusest pikemad, 4-5 (6) õiega, tavaliselt alla 4 mm pikad. Alumine välissõkal andruga199191Välissõkal ja libled teravad192191Välissõkal ja libled tömbid või sirged194192Alumine lible 7-8 mm pikk
192Alumine lible 3-4 mm pikk193193Lehed pealt enam-vähem siledad. Kõrvakesed paljad. Pöörise alumises sõlmekohas 2 haru, üks 1-3, teine 4-5 pähikuga
193Lehed pealt selgelt karedad. Kõrvakesed karvased. Pööriseharusid alumises sõlmes 2-3, igaüks 5-15 pähikuga
194Vähemalt ülemine lible 3 rooga (külgmised rood vahel lühikesed). Välissõkal rohkem kui 5 sageli ebaselge rooga195194Libled 1 rooga. Välissõkal 7-9 selge rooga196195Maapealsed võsundid puuduvad (taim moosdustab tihedaid puhmikuid)
195Roomavad maapealsed võsundid olemas, juurduvad sõlmekohtades
196Pähikud 8-30 (40) mm pikad, 6-16 õiega. Varred püstised, lehetupp silinderjas197196Pähikud 2-10 mm pikad, 3-11 õiega. Varred alusel tõusvad või lamavad, alumised lehetuped lapikud198197Õisiku harud hoiduvad varrest eemale, alumised 2-4-kaupa, pähikuid harudel 8-15. Välissõkal 3,5-5 mm pikk
197Õisikuharud hoiduvad vastu vart, alumised üksikult või paarikaupa, pähikuid harudel 3-4. Välissõkal 5,5-7,5 mm pikk
198Varred 5-10 mm läbimõõdus. Lehed 10-20 mm laiad, järsult aheneva tipuga. Tolmukaid 3. Tolmukapea üle 0,8 mm pikk
198Varred 4-5 mm läbimõõdus. Lehed 4-9 mm laiad, pikalt teritunud tipuga. Tolmukaid 2. Tolmukapea kuni 0,8 mm pikk
199Üheaastased tallatud kasvukohtade taimed. Välissaõkal roodudel ja servas ripskarvane
199Mitmeaastased taimed. Välissõkla rood krobelised või karvased ainult alaosas200200Varred tugevalt lapikud kas ülaosas või alaosas201200Vars ruljas, pole lapik202201Vars üleni lapik, nurkjalt tõusev. Lehed kokkuvolditud, 1-2 mm laiad
201Varre alumine osa tugevalt lapik. Lehed lamedad, 3-9 mm laiad
202Õisiku alumises sõlmes ainult 1 või 2 haru
204Ülemise lehe keeleke 1-2,5 mm pikk. Välissõkal roodudeta
205Risoome pole. Kõik võrsed viljuvad. Pähikud alla 4 mm pikad
205Risoomidega, nii õitsvate kui mitteõitsvate võsudega. Pähikud u. 4 mm pikad206206Varred enamasti üksikult, alusel väheste vanade lehetuppede jäänustega. Libled enam-vähem võrdsed, teravnevad, enamasti mõlemad 3 rooga
206Varred mitmekaupa, sageli puhmikutena, paljude vanade lehetuppede jäänustega alusel. Libled ebavõrdsed, teravad, alumine 1 rooga207207Taim hõredalt karvane. Alumised lehed lamedad või renjad, palju lühemad kui vars. Keeleke laskub lehetupe servale
207Taim tihedalt karvane. Alumised lehed tugevalt kokkurullunud, harjasjad, sama pikad kui vars. Keeleke pole laskuv
