2
Õied radiaalsümmeetrilised (vaadake tähelepanelikult õit või vilja tugeva luubiga)
3
2
Õied pole radiaalsümmeetrilised
29
3
Lehed vähemalt alusel pikkade valgete karvadega
4
3
Lehed paljad või väga lühikeste karvadega
8
4
Õied üksikult, pikaraolised, õieraod erineva pikkusega
4
Õied 3- kuni mitmekaupa osaõisikutes, nuttide või kobaratena
5
5
Õied pruunid kuni mustad
6
6
Õied hele-kollakaspruunid. Emakakael sigimikust lühem (luup!). Õiekattelehed erineva suurusega
6
Õied pruunid kuni tumepruunid. Emakakael vähemalt sigimiku pikkune. Õiekattelehed ühesuurused
7
7
Hõredalt karvane, lühikeste võsunditega, puhmikuid ei mooduste. Emakakael pikem kui sigimik. Tolmukapea tolmukaniidist 2-6 korda pikem
7
Tihedalt karvane, ilma võsunditeta, kasvab pisikeste puhmikutena. Emakakael umbes sigimiku pikkune. Tolmukapea tolmukaniidi pikkune või veidi lühem
8
Õied ruljate tähkõisikute või ümarate nuttidena
9
8
Õied pole ruljate tähkõisikute ega ümarate nuttidena
14
9
Õied ruljate tähkadna. Kõik lehed juurmised
10
9
Õied ümarate nuttidena. Varred lehistunud
11
10
Märgade niitude ja soode taim. Risoom peenike, võsunditega. Vili jaguneb 3 osaviljaks
10
Mererannataim. Risoom jäme, võsunditeta. Vili jaguneb 6 osaviljaks
11
Õiekattelehed paksud, tumeda tipuga. Liitõisik korduvalt harunenud. Seemned 6-10 pikisuunalise vaoga (binokulaar!)
12
11
Õiekattelehed õhukesed, ühtlaselt pruunid. Liitõisik ei harune või ainut mõne haruga alusel. Seemned vagudeta
13
12
Vili (ilma emakakaelata) (3-)4-6(-7) mm lai, ülemine osa lamendunud
12
Vili (ilma emakakaelata) 6-7(-8) mm lai, ülemine osa kuppeljas
13
Lehed kolmnurksed või lamedad, ilma andruta. Emasnutid üksteisest eemal, samuti isasnuttidest
13
Lehed alaküljel tiivulise andruga. Emasnutid ja isasnutid üksteisega kokkupuutuvad
14
Lehed renjad, tipul pealmisel küljel hästimärgatava pooriga (luup!). Vili koosneb kolmest osast
14
Lehed pole renjad, lehe tipul poor puudub. Vili on kupar
15
15
Üheaastased väikesed taimed. Õied üksikult või 2(3)-kaupa
16
15
Mitmeaastased tugevad taimed. Õied pole üksikult
17
16
Kõik õied üksikult. Sisemised õiekattelehed teravatipulised, pikemad kui kupar
16
Vähemalt alumised õied paarikaupa. Sisemised õiekattelehed tömbid, kupra pikkused või lühemad
17
Varred lehistumata (varre alusel labata lehetuped). Õisik külgmine, näib asuvat umbes varre keskkohas, sest pikk püstine ruljas õisiku kandeleht tundub varre pikendusena
18
17
Varred lehistunud. Õisik tipmine. Õisiku kandeleht suhteliselt lühike, allakäändunud, ei näi varre pikendusena
21
18
Varred peenikesed (1 mm), hele-hallikasrohelised. Õisik varre keskosas või veidi allpool
18
Varred 1,5-4 mm läbimõõdus. Õisik varre keskosast kõrgemal
19
19
Varred kasvavad ridadena, värskelt sinakad, vaolised. Alumised lehetuped õlgkollaseed või helepruunid. Õisik 25-60 õiega
19
Tihemurusalt või mättana kasvavad taimed. Varred tugevad, pole sinakad. Õisik rohkeõieline
20
20
Vars peenem, vaoline, eriti allosas. Alumised labata tuped hele- kuni hallikaspruunid. Õisiku kandeleht puhetunud tupega. Õisikuraod väga lühikesed (ei ole nähtavad), õisik kerajas, tihe. Kupar tumepruun
20
Vars tugev, sile. Alumised labata tuped punakaspruunid. Õisikuraod ebavõrdse pikkusega, õisik rohekaspruun, hõre, haraline. Kupar roostepruun
21
Lehed rististe vaheseinteta (lõigake leht lõikudeks!)
22
21
Leht rististe vaheseintega
25
22
Õisik tihe nutt, 2-10 õiega
22
Õisik hõre, rohkem kui 10 õiega
23
23
Lehti palju, kõik juurmise kodarikuna
23
Igal varrel 1-4 lehte
24
24
Vars alusel lapik. Kupar tavaliselt õiekattelehtedest pikem. Tolmukapea kuni kaks korda tolmukaniidist pikem
24
Vars ruljas. Kupar õiekattelehtede pikkune. Tolmukapead 2-6 korda tolmukaniidist pikemad
25
Lehed paljude torukestega (tehke lehe aluse lähedalt ristlõige: peaksite nägema mitmeid torukesi). Kuivanud lehel sõlmekesed katsudes tunda, värskelt mitte
26
25
Lehed ühe torukesega
27
26
Varre alus pole paksenenud. Taim 40-130 cm kõrge, risoomiga
26
Varre alus sibuljalt paksenenud. Taim 1-30 cm kõrge, ilma risoomita
27
Lehe ristlõige ovaalne. Välimised õiekattelehed teravad, 3-4 mm pikad. Õied 4-10 kaupa osaõisikutes
27
Lehe ristlõige ümar. Välimised õiekattelehed tömbid, 2-3 mm pikad. Õied 3-6 kaupa osaõisikus
28
28
Õied tumepruunid, kõik rootsutud
28
Õied rohekas- kuni helepruunid, vähemalt mõned rootsulised
29
Õisik vivipaarne, mõnede õite asemel sigisibulad, millest arenevad väikesed lehed
29
Õisik pole vivipaarne
30
30
Varred seest säsikad (pole õõnsad), kolmnurksed kuni ümarad, ilma sõlmekohtadeta (CYPERACEAE - LÕIKHEINALISED)
31
30
Varred alati seest õõnsad, alati ümarad, selgete sõlmekohtdega (POACEAE - KÕRRELISED)
114
31
Kõik lehed alla 2 cm pikad
32
31
Vähemalt osa lehti üle 4 cm pikad
33
32
Taimed pikkade võsunditega. Viljunud pähik kuni 2,5 cm pikkuste karvadega, meenutab villatutti
32
Taim võsunditeta. Viljunud pähik lühikeste, kuni pähklikese pikkuste karvadega, ei meenuta villatutti
33
Õisik pikkade, valgete siidjate õiekattekarvadega
34
33
Õisik pole valgete siidjate karvadega (õiekattekarvad puuduvad või on väga lühiksed)
37
34
Pähikuid 1, rootsutu, püstine, lehetaolise kõrgleheta
34
Pähikuid varrel mitu, rootsulised, rootsu juures 1-3 lehetaolist kõrglehte
35
35
Pähikuraod siledad. Varred keskosas ümarad. Tolmukad 2,5-5 mm pikad
35
Pähikuraod karedad. Varred keskosas kolmekandilised. Tolmukapead 1,5-2 mm pikad
36
36
Taimed roomavate võsunditeta, kasvavd tihedate kogumikena. Lehed 3-8 mm laiad
36
Taimed roomavate võsunditega, kasvavad hõredalt. Lehed 1-2 mm laiad
37
Õied kahesoolised, emakate ja tolmukatega (luup!). NB! See on raskesti jälgitav tunnus. Kui jääte hätta, vaadake üle siin välja tulevate liikide pildid ja otsustage pildi järgi
38
37
Õied ühesoolised, tolmukate või emakatega
50
38
Pähikud 2-3 õiega (luup!)
39
38
Pähikus rohkem kui 3 õit
43
39
Taimed suured, lehed 5-10 mm laiad. Pähikud pikarootsuliste külgmiste nuttidena
39
Taimed väikesed, lehed alla 5 mm laiad. Pähikud tipmise nutina
40
40
Õied igal pool ümber õisikutelje. Vars kolmnurkne, lehtedega, enamasti harunenud
41
40
Õied õisikuteljel kahe vastaku reana. Vars ümar, lehtedeta (kõik lehed juurmised)
42
41
Pähikud valged. Tipmise õisiku alumine kandeleht enamasti õisikust lühem
41
Pähikud punakaspruunid. Tipmise õisiku alumine kandeleht õisikust enamasti 20-50 mm pikem
42
Pähikid 1-3(5). Õisiku alumine kandeleht õisiku pikkune
42
Pähikuid tavaliselt 5-15. Õisiku alumine kandeleht õisikust oluliselt pikem
43
Pähikud õisikus kahe reana, õisikuid üks
44
43
Pähikud pole kaherealiselt, õisikuid rohkem
45
44
Lehed lamedad. Õiekattekarvad pruunid, pähklikesest vähemalt kaks korda pikemad. Pähklike 1,5-2 mm. Pähikuid õisikus 10-25
44
Lehed kokkurullunud. Õiekattekarvad valged või puuduvad, pähklikesest palju lühemad. Pähklike 3-4 mm. Pähikuid õisikus 3-8
45
Õisik nutitaoline, paljude väikeste, üldjuhul tihedalt asetsevate lapikute pähikutega. Vars lehtedeta
45
Õisik teistsugune. Vars lehtedega
46
46
Õisik külgmine, varretaoline kõrgleht ulatub üle pähikute
47
47
Varred kuni 3 m kõrged. Õiekattelehed siledad. Emakakaelu tavaliselt 3. Pähklike 2,5-3 mm, lapik-kolmnurkne
47
Varred kuni 1,5 m. Õiekakattelehed tihedalt tumedate papillidega kaetud. Emakakaelu tavaliselt 2. Pähklike 2-2,5 mm, lame või kaksikkumer
48
Pähikud üle 8 mm pikad, 5-12, õisik tihe, koosneb 1-3 ülestikku asetsevast pähikute kimbust
48
Pähikud 3-8 mm pikad, arvukalt, hõreda õisikuna
49
49
Juurduvad steriilsed võrsed puuduvad. Õiekattekarvad sirged, jäigad. Pähikud 3-4 mm pikad, 2-5-kaupa
49
Mahakaarduvad võrsed juurduvad tipus. Õiekattekarvad painduvad, siledad. Pähikud üksikult, 5-8 mm pikad
50
Varre tipus 1 pähik
51
50
Varrel pähikuid rohkem kui üks
54
51
Taimed roomava risoomiga, ei moodusta puhmikuid
52
51
Taimed ilma roomava risoomita, tihedapuhmikulised
53
52
Põisikud kuni 3,5 mm pikad, selgelt soonilised (luup!). Emakakaelu 2
52
Põisikud 5-7 mm pikad, ebaselgete soontega. Emakakaelu 3
53
Taimed kahekojalised, pähikud ainult emas- või isasõitega
53
Taimed ühekojalised, pähikute tipul isasõied, alusel emasõied
54
Pähikud väliselt üksteisega sarnased, tipmine tavaliselt vähemalt osaliselt emasõitega
55
54
Pähikud välimuselt erinevad: ülemised ainult isasõitega, alumised ainult emasõitega
78
55
Lehetupe vaba serv ainult ülaosas (2-3 mm) kilejas, edasi rohtjas
55
Lehetupp ülaservast allapoole pikalt kilejas
56
56
Vähemalt alumised pähikud asuvad varrel hõredalt
57
56
Kõik pähikud on varrel tihedalt koos
66
57
Taimed alusel punakad, tuped võrkkiududega (kiududeks jagunenud lehetupe jäänused)
58
57
Taimed pole alusel punakad, võrkkiude pole
59
58
Kõik pähikud enam-vähem võrdsed, 0,5-2 cm pikad, munajad
58
Tipmine pähik 2-4 cm pikk, sellele järgneb 1-2 palju lühemat pähikut, edasised on sarnased tipmisega
59
Põisikuid emaspähikus kuni 3
59
Põisikuid emaspähikus rohkem kui 3
60
60
Alumise emaspähiku kandeleht õisikust palju pikem
60
Alumise emaspähiku kandeleht õisikust lühem
61
61
Tipmine pähik teistest u. kaks korda pikem, nuiakujuline
61
Tipmine pähik teistest alla kahe korra pikem
62
62
Põisikud püstised, lühikese nokaga
63
62
Põisikud laiuvad või rõhtsad, ilma nokata või pika nokaga
64
63
Pähikud ümarmunajad, u. 5 mm pikad. Põisiku nokk pikalt lõhestunud, valge triibuga
63
Pähikud üle 5 mm pikad. Põisiku nokk veidi lõhestunud, ilma valge triibuta
64
Pähikud laiusest pikemad
65
Põisiku nokk moodustab ½ põisiku alumise osa pikkusest. Lehed jäigad, tumerohelised, renjad. Põisiku katteleht helepruun
65
Põisikud nokata. Lehed pehmed, puhasrohelised, lamedad. Põisiku kandeleht valge, kilejas
66
Taimed pika risoomiga. Pähikutega varred kasvavad tavaliselt ridadena
67
66
Taimed pika risoomita. Pähikuid kandvad varred ei kasva ridadena
69
67
Põisiku tiibjas serv ei ulatu kõrgemale põisiku keskkohast. Lehed 1,5-4 mm laiad. Õisik 3-8 cm pikk
67
Põisiku tiibjas serv ulatub 1/3 kuni ¾ põisiku pikkuseni. Lehed 1-2 mm laiad. Õisik 1-4 cm pikk
68
68
Kuivade kasvukohtade taimed. Õisik üle 1,2 cm pikk. Varred ülaosas karedad
68
Niiskete kasvukohtade taimed. Õisik 0,6-1 cm pikk. Vars sile
69
Lehed üle 5 mm laiad
70
69
Lehed alla 5 mm laiad
72
70
Taime alus mustade lihtkiududeta. Põisik 2,5-3 mm pikk
70
Taime alus mustade lihtkiududega. Põisik pikem kui 3 mm
71
71
Keelekese pikkus laiusega võrdne või sellest suurem. Põisik sile (luup!), läikiv. Lehed kollakasrohelised
71
Keeleke pikkusest laiem. Põisik papillidega. Lehed puhasrohelised
72
Õisik alla 2 cm pikk. Väikeste puhmikutena kasvavad taimed
73
72
Õisik üle 2 cm pikk. Hõremurusalt või suurte mätastena kasvavad taimed
74
73
Taime alusel ei ole tumepruune lihtkiude. Lehed sinakasrohelised. Õisik 3-5 laimunaja pähikuga
73
Taim alusel tumepruunide lihtkiududega. Lehed hallikasrohelised. Õisik 2-3 piklikmunaja pähikuga
74
Põisikud alla 3 mm pikad
75
74
Põisikud üle 3 mm pikad
76
75
Õisik tihe, ei ole harunenud. Alumised lehetuped mustade kiududeta. Kasvab murusalt, ei moodusta mättaid
75
Õisik vähemalt alusel harunenud. Alumised lehetuped ohtrate mustade lihtkiududega. Kasvab kõrgete mätastena
76
Põisikud pähikus püstiselt. Kasvab tihedate puhmikutena
76
Põisikud asetsevad pähikus rõhtsalt või tähtjalt. Puhmikuid ei moodusta
77
77
Taime alaosa helepunase tooniga. Keeleke 2-4 korda laiusest pikem. Põisikud alaosas käsnja koega, 5,4-6,5 mm pikad
77
Taime alaosa pole punakas. Keelekepikkusest laiem. Põisik pole alusel käsnjas, 3-4 mm pikk
78
Emakakaelu 2. Põisikud tavaliselt enam-vähem kaksikkumerad
79
78
Emakakaelu 3. Põisikud 3-nurkse või rulja ristlõikega
82
79
Mätta või tiheda kogumikuna kasvavsd roomava risoomita taimed
80
79
Taimed roomava risoomiga, mättaid ei moodusta
81
80
Alumised lehetuped kollakaspruunid. Lehed sinakasrohelised. Põisikud 2,5-4 mm pikad
80
Alumised lehetuped tumepunased või mustjaspunased. Lehed tumerohelised. Põisikud 2-2,5 mm pikad
81
Lehed 1-3(5) mm laiad, kuivades sisserulluvate servadega. Isaspäikuid 1
81
Lehed (3)5-10 mm laiad, servad rulluvad kuivades väljapoole. Isaspähikuid 2-4
82
Põisikud vähemalt osaliselt karvased (luup!)
83
82
Põisikud paljad, karvad vahel noka servades
94
83
Põisikud selgelt kaheharulise üle 5 mm pika nokaga
84
83
Põisikud ilma nokata või lühikese, alla 0,5 mm pikkuse koonilise teraviku või nõrgalt kaheharulise nokaga
85
84
Lehed karvased vähemalt tuppedel. Põisikud pehmekarvased
84
Lehed paljad. Põisikud tihedalt viltkarvased
85
Taimed moodustavad tihedaid mättaid, roomavad risoomid puuduvad
86
85
Taimed tihedaid mättaid ei moodusta, roomavad risoomid olemas
89
86
Emaspähikud tihedad. Alumine kandeleht pole vart ümbritseva alusega
87
86
Emaspähikud hõredad. Alumine kandeleht ümbritseb vart 3-10 mm ulatuses
88
87
Alumine kandeleht pruun. Lehed noorelt hõredalt karvased. Põisiku kattelehed tumedad, põisikust lühemad
87
Alumine kandeleht lehetaoline, roheline. Lehed ka noorelt paljad. Põisiku kattelehed punakad, u. põisiku pikkused
88
Põisikud 2-3 mm pikad, vähemalt 1,5 korda nii pikad kui põisiku kattelehed
88
Põisikud 3-4,5 mm pikad, enam-vähem kattelehtede pikkused
89
Emaspähikud hõredad, väheste õitega
89
Emaspähik tihe, paljude õitega
90
90
Põisikud selgete soontega
91
Isaspähikuid 2 või rohkem. Alumised lehetuped jäävad terveks
91
Isaspähikuid üks. Alumised lehetuped kiulised
92
92
Alumine kandeleht pähikust pikem. Lehed hallikad. Niiskete kasvukohtade taimed
92
Alumine kandeleht pähikust palju lühem. Lehed rohelised. Üsna kuivade kasvukohtade taimed
93
93
Alumine kandeleht 3-5 mm pikkuse tupega. Põisikute kattelehed põisiku pikkused
93
Alumine kandeleht tupeta või alla 2 mm pikkuse tupega. Põisikute kattelehted põisikust lühem
94
Vähemalt alumine pähik rippuv
95
94
Pähikud pole rippuvad
102
95
Isaspähikuid 2 või rohkem
96
96
Põisikud nokata või terve, alla 0,5 mm pika nokaga
96
Põisikud üle 0,5 mm pikkuse sügavalt kaheharulise nokaga
97
97
Põisikud 2-2,5 korda laiusest pikemad, püstised. Emaspähikud üksteisest eemal, alumise pähiku tipp ei ulatu järgmise aluseni
97
Põisikud 4-5 korda laiusest pikemad, valminult allapoole hoiduvad. Emaspähikud tihedalt, alumise pähiku tipp ulatub järgmise aluseni
98
Emaspähikud rohelised kuni hele kollakasrohelised
99
98
Emaspähikud pruunid
100
99
Emaspähikud 5-12 mm pikad. Märgade kasvukohtade taimed
99
Emaspähikud 2,5-5 mm pikad. Parasniiskete kohtade taimed
100
Moodustab tihedaid puhmikuid, roomav risoom puudub
100
Roomava risoomiga taimed, puhmikuid ei moodusta
101
101
Lehed hallikasrohelised, 1-2 mm laiad. Külgmised pähikuid ainult emasõitega
101
Lehed rohelised, 2-4 mm laiad. Külgmised pähikud alusel isasõitega
102
Lehetuped või lehed või varred karvased
102
Lehetuped, lehed ja varred paljad
103
103
Alumine kandeleht ei ümbritse vart
104
103
Alumine kandeleht 2-10 mm ulatuses ümber varre
106
104
Põisiku nokk 0,5 mm pikk, nõrgalt kaheharuline
104
Põisiku nokk kaheharuline, vähemalt 0,75 mm pikk
105
105
Põisikud rõhtsad, järsult nokaks ahenevad
105
Põisikud püstised, ahenevad nokaks aeglaselt
106
Murusalt või väga hõredate puhmikutena kasvav pikarisoomilised taimed
107
106
Tihedate puhmikutena kasvavad taimed, roomav risoom puudub või väga lühike
108
107
Alumine kandeleht vart tihedalt ümbritseva tupega. Lehed hallikad. Põisik peaaegu nokata või järsult 0,5 mm pikkuseks nokaks ahenev
107
Alumine kandeleht vart lõdvalt ümbritseva tupega. Lehed kollakas- kuni tumeroheliesed. Põisik aheneb aeglaselt 0,5-1 cm pikkuseks nokaks
108
Alumine kandeleht õisikust lühem
109
108
Alumine kandeleht õisiku pikkune või pikem
110
109
Põisiku katteleht kileja servata või väga kitsa servaga
109
Põisiku katteleht hästimärgatava valge kileja servaga
110
Põisikud rõhtsalt või allakäändunult
111
111
Põisikud 2-4 mm pikad, nokk sirge, 1/3-1/2 põisiku alumise osa pikkune
112
111
Põisikud (3,5)4-6 mm pikad, nokk alumise osa pikkune, kõvedunud
113
112
Varred püstised. Lehed 1-3,5 mm laiad. Põisikud kuni 3,5 mm pikad
112
Varred kaarjalt tõusvad. Mõned lehed tavaliselt üle (3)3,5 mm laiad. Põisikud üle 3,5 mm pikad
113
Põisikud 5-7 mm pikad. Isapähik tavaliselt rootsutu. Lehed kuni 7 mm laiad
113
Põisikud 1,5-5 mm pikad. Isaspähik rootsuline. Lehed alla 4 mm laiad
114
Õisik täha sarnane, süstjas kuni ovaalne
115
114
Õisik harunenud pööris
141
116
Pähikud varre vastaskülgedel
117
116
Pähikud varrel ümberringi
121
117
Pähikud kinnituvad õisiku teljele kitsama küljega
117
Pähikud kinnituvad õisiku teljele laiema küljega
118
118
Pähikud kahesugused: sisemine pähik viljuv, lapik, koosneb 3-5 normaalsest õiest, välimine on steriilne, koosneb kitsaspiklikest jäikadest libledest ja sõkaldest
118
Pähikud pole kahesugused
119
119
Pähikud kahekaupa igas sõlmekohas
120
Õisikutelg tugev, ei murdu kuivades, servadel haakuvate karvakestega
120
Õisikutelg habras, murdub kuivades üksikuteks lülideks, siledate sevadega
121
Pähikud üheõielised
122
121
Pähikus õisi rohkem kui üks
123
122
Keeleke kuni 2 mm pikk, terve tipuga
122
Keeleke 10-30 mm pikk, sügavalt kaheks jagunenud
123
Pähikud alla 6 mm pikad
124
124
Tihedapuhmikuline taim, roomavaid risoome esineb harva. Lehetuped hõredalt harali või allapidi karvadega
124
Hõredapuhmikuline, kaarjalt tõuvate võsudega taim. Lehetuped tihedalt pehmekarvased
125
Tähk ühekülgne, pähikud kahe reana varre ühel küljel
125
Tähk pole ühekülgne
126
126
Pähikud ümber kogu varre
127
126
Pähikud varre vastaskülgedel
134
128
Pähikus rohkem kui üks viljuv õis
128
Pähikus üks viljuv õis
129
129
Pähikud üle 4 mm pikad
129
Pähikud alla 4 mm pikad
130
Mõlemad libled ohtega. Tolmukapead sinised
130
Libled oheteta (ohted välissõkaldel). Tolmukapead kollased kuni oranžid
131
131
Ohe lühem kui välissõkal, vaevu ulatub liblede vahelt välja
132
131
Ohe u. kaks korda välissõklast pikem, ulatub liblede vahelt välja
133
132
Ohe u. 3 mm pikk, põlvjas, kinnitub välissõkla alumisele veerandile, ulatub liblede vahelt välja. Tolmukapead kollased
132
Ohe u. 1,5 mm pikk, sirge, kinnitub välissõkla keskele, liblede vahelt välja ei ulatu. Tolmukapead oranžid
133
Risoom lühike. Libled pole väljapoole kaardunud tipuga. Ohe ulatub liblede vahelt pikalt välja
133
Risoom 20-30 cm pikk. Libled väljapoole kaardunud tipuga. Ohe ulatub liblede vahelt veidi välja
134
Õisik tihe, pähikud lähestikku
135
134
Õisik hõre, pähikud üksteisest eemal
137
135
Pähikud üheõielised, 3-kaupa pundis
135
Pähikud 2 või enama õiega, pole 3-kaupa pundis
136
136
Pähikud 2-õielised. Libled naaskeljad, 0-1 rooga
136
Pähikus rohkem kui 2 õit. Libled pole naaskeljad, mitme rooga
137
Pähikud kinnituvad õisikuteljele kitsama küljega. Pähikud ühe liblega (välja arvatud tipmine)
137
Taimed teistsugused
138
138
Pähikud hoiduvad vastu vart. Libled enam-vähem ühepikkused
139
138
Pähikud kaarduvad varrest eemale. Libled väga erineva pikkusega
140
139
Hõredapuhmikuline, ilma risoomita taim. Ohe üle 5 mm pikk
139
Pikavõsundiline taim, ei moodusta mättaid. Ohe alla 5 mm pikk
140
Ohe kuni poole välissõkla pikkune. Taimed pika roomava risoomiga
140
Ohe välissõkla pikkune või pikem. Lühikese risoomiga väikeseid mättaid moodustav taim
141
Tugevad risoomiga taimed, pilliroo moodi, sageli üle 2 m kõrged, vars 0,5-1 cm läbimõõdus
142
141
Taimed väiksemad, ei meenuta pilliroogu, vars peenem
143
142
Keelekese asemel karvaring (vaata kohta, kus leht kinnitub varrele)
142
Keeleke (kilejas lise) olemas
144
Keelekese asemel karvaring
144
Keeleke kilejas või puudb
145
145
Pähikud ühe õiega
146
145
Pähikud 2 või rohkema õiega
151
146
Ohe alla 5 mm pikk
147
147
Ohe põlvjas. Välissõkla alusel karvad (luup!)
147
Ohe sirge. Välissõkla alusel karvu pole
148
148
Lehed 10-20 mm laiad. Välissõklad rohtsed
148
Lehed alla 10 mm laiad. Välissõklad kilejad või õlgjad
149
149
Pikkade roomavate võsunditega, puhmaid ei moodusta. Sisesõkal 2/5 välissõkla pikkusest
149
Puhmastena kasvav taim, ilma võsunditeta või lühikeste võsunditega (mõnikord ka maa-aluste risoomidega). Sisesõkal vähem kui 1/5 välissõkla pikkusest
150
150
Risoome pole. Maapealsed võsundid sageli olemas
150
Risoomid olemas. Maapealsed võsundid puuduvad
151
Pähikus rohkem kui 2 õit
156
152
Igast pähikust ulatub välja 1 ohe
152
Igast pähikust ulatub välja vähemalt 2 ohet
153
153
Libled 2 korda õitest pikemad
154
153
Libled õite pikkused või veidi pikemad
155
154
Taimed üleni pehmekarvased. Lehed siledad, lehetupp puhetunud. Isasõie ohe konksjas, liblede varjus
154
Taim peaaegu paljas, karvad ainult sõlmekohtadel. Lehed karedad, lehetupp pole puhetunud. Isasõie ohe põlvjas, libledest üleulatuv
155
Lehed 2-5 mm laiad, lamedad või vahel kokkurullunud. Ohe sirge
155
Lehed niitjad, alla 1 mm laiad, tihedalt kokkurullunud. Ohe teravalt põvjas
156
Ohe kaarjas või põlvjas
157
157
Ohe üle 3 mm pikk
158
158
Ülemiste lehtede keeleke puudub või on alla 1,5 mm pikk. Pähikud (ilma oheteta) all 8 mm pikad
159
158
Ülemiste lehtede keeleke üle 1,5 mm pikk. Pähikud üle 8 mm pikad
160
159
Lehed üle 1,5 cm laiad. Pähikud kollakad, läikivad. Alumised lehetuped pikkade harali karvadega. Ohe teravalt põlvjas
159
Lehed alla 1,5 cm laiad. Pähikud pruunikad. Alumised lehetuped paljad või lühikeste lidus karvadega. Ohe tugevalt kaardunud, kuid mitte põlvjas
160
Libled ühepikkused
161
160
Libled erineva pikkusega, üks on teisest palju lühem
162
161
Looduslik taim. Valminult murdub õisikutelg lülideks
161
Põllutaim. Õisikutelg ei murdu lülideks
162
Alumised lehed ja lehetuped harali karvadega. Sisesõkla telg sile. Rood ei ulatu välissõkla ülemise servani
162
Alumised lehed ja lehetuped paljad. Sisesõkla telg lühikarvane. Rood ulatuvad välissõkla ülemise servani
163
Õisik tihe, sagaraline, enam-vähem ühekülgne pööris
163
Õisik hõre, pole ühekülgne
164
164
Ohe ei asu lible kahe hambakese vahel (luup!). Taim paljas või väga lühikeste karvadega
165
164
Ohe asub lible kahe hambakese vahel. Taimed pikkade karvadega vartel või lehtedel
167
165
Laiemad lehed vähemalt 8 mm laiad. Ohe üle 1 cm pikk
165
Laiemad lehed alla 8 mm laiad. Ohe alla 1 cm pikk
166
166
Lehed üle 0,7 mm laiad, siledad. Keeleke lühike, kõrvakesteta (luup!)
166
Lehed alla 0,7 mm laiad, karedad. Keeleke kõrvakestega
167
Mitmeaastased kuivade niitude taimed
168
167
Üheaastased kultuurmaade taimed
169
168
Õisik hõre, kuni 20 cm pikkuste rõhtsate harudega. Lehed 5-12 cm laiad
168
Õisik kitsas, harud lühikesed, enam-vähem püstised. Lehed 2-4 mm laiad
169
Alumiste lehtede tuped paljad
169
Alumiste lehtede tuped tihedalt pehmekarvased
170
170
Alumiste lehetuppede karvad 1-1,5 mm pikad
170
Alumiste lehetuppede karvad 0,4-0,7 mm pikad
171
Keelekese asemel karvaring
172
171
Keeleke olemas, kilejas
173
172
Lehed pealt pikakarvased. Varred ainult ühe sõlmekohaga (alumises osas)
172
Lehed pealt paljad, serval hajusalt karvased. Varrel rohkem kui üks sõlmekoht
173
Pähikud 1-õielised
174
173
Pähikud 2 või rohkemaõielised
183
174
Pähikud üle 9 mm pikad
174
Pähikud alla 9 mm pikad
175
175
Pähikud libledeta (luup!)
175
Pähikud kahe liblega
176
176
Pähikud tavaliselt üle 4 mm pikad, välissõkla alusel pika karvatutiga
177
176
Pähikud alla 4 mm pikad, ilma välissõkalt ümbritsevate karvadeta
180
177
Pähikus välimiste liblede paar 5 mm pikk, sisemised palju lühemad (1,5 mm), harjasjad
177
Pähikus liblesid üks paar
178
178
Sõklad karedad, pikemad kui ümbritsevad karvad (luup!)
178
Sõklad siledad, pole ümbritsevatest karvadest pikemad
179
179
Keeleke 8 (10) mm. Vars ei harune. Välissõklad 3 rooga (binokulaar!). Libled kitsaslantsetjad, pikalt ahenevad
179
Keeleke 1-3 mm. Varred harunevad alates suvest. Välissõklad 5 rooga (vahel eabaselgelt). Libled lantsetjad
180
Välissõklad terava tipuga, peale viljumist kõvad ja läikivad
180
Välissõklad tömbi või sirge tipuga, pole peale viljumist kõvad
181
181
Mitteõitsvatel võrsetel keeleke laiusest lühem
181
Mitteõitsvatel võrsetel keeleke laiusest pikem
182
182
Risoomid rohkem kui 3 soomusja lehega. Lehed 5-10 mm laiad. Õisik lai ka peale õitsemist, 10-20 cm pikk, rõhtsate harudega
182
Risoomid puuduvad või lühikesed, ilma soomusjate lehtedeta. Lehed 3-7 mm laiad. Õisik tõmbub peale õitsemist kokku, 5-15 cm pikk, harud püstised
183
Õisik tihe, kas piklik-ruljas ja täha moodi või munajahõlmine
184
183
Õisik hõre, püramiidja väliskujuga
188
184
Pähikud 2-õielised, varrel ühe reana, õisik piklik, harunemata
184
Pähikus 2 või rohkem õit, õisik haruneb
185
185
Õisik tihe, sagaraline, enam-vähem ühekülgne pööris, alumine haru tavaliselt üle 2 cm pikk. Lehed enam-vähem paljad
185
Õisik ruljas, pole ühekülgne, kõik harud üle 2 cm pikad. Alumised lehed karvased
186
186
Pähikud alla 6 mm pikad
186
Pähikud üle 6 mm pikad
187
187
Ilma pikkade roomavate risoomideta. Lehetuped hõredalt lühikarvased
187
Pikkade roomavate risoomidega, kaarjalt tõusvate võsudega. Lehetuped tihedalt pehmekarvased
188
Pähikud südajad, rippuvad
188
Pähikud pole südajad ega rippuvad
189
189
Pähikud ainult 2 õiega
189
Pähikud 3 või enama õiega
190
190
Libled peaaegu pähiku pikkused. Pähikus keskel üks kahesooline õis ja servas 2 isasõit
190
Libled pähikust oluliselt lühemad. Pähikus ainult kahesoolised õied
191
191
Pähikud üle 2-3 korra laiusest pikemad, tavaliselt rohkem kui 5 õiega ja üle 4 mm pikad. Alumine välissõkal ilma andruta (luup!)
192
191
Pähikud munajad, mitte üle 2-3 korra laiusest pikemad, 4-5 (6) õiega, tavaliselt alla 4 mm pikad. Alumine välissõkal andruga
200
192
Välissõkal ja libled teravad
193
192
Välissõkal ja libled tömbid või sirged
195
193
Alumine lible 7-8 mm pikk
193
Alumine lible 3-4 mm pikk
194
194
Lehed pealt enam-vähem siledad. Kõrvakesed paljad. Pöörise alumises sõlmekohas 2 haru, üks 1-3, teine 4-5 pähikuga
194
Lehed pealt selgelt karedad. Kõrvakesed karvased. Pööriseharusid alumises sõlmes 2-3, igaüks 5-15 pähikuga
195
Vähemalt ülemine lible 3 rooga (külgmised rood vahel lühikesed). Välissõkal rohkem kui 5 sageli ebaselge rooga
196
195
Libled 1 rooga. Välissõkal 7-9 selge rooga
197
196
Maapealsed võsundid puuduvad (taim moosdustab tihedaid puhmikuid)
196
Roomavad maapealsed võsundid olemas, juurduvad sõlmekohtades
197
Pähikud 8-30 (40) mm pikad, 6-16 õiega. Varred püstised, lehetupp silinderjas
198
197
Pähikud 2-10 mm pikad, 3-11 õiega. Varred alusel tõusvad või lamavad, alumised lehetuped lapikud
199
198
Õisiku harud hoiduvad varrest eemale, alumised 2-4-kaupa, pähikuid harudel 8-15. Välissõkal 3,5-5 mm pikk
198
Õisikuharud hoiduvad vastu vart, alumised üksikult või paarikaupa, pähikuid harudel 3-4. Välissõkal 5,5-7,5 mm pikk
199
Varred 5-10 mm läbimõõdus. Lehed 10-20 mm laiad, järsult aheneva tipuga. Tolmukaid 3. Tolmukapea üle 0,8 mm pikk
199
Varred 4-5 mm läbimõõdus. Lehed 4-9 mm laiad, pikalt teritunud tipuga. Tolmukaid 2. Tolmukapea kuni 0,8 mm pikk
200
Üheaastased tallatud kasvukohtade taimed. Välissaõkal roodudel ja servas ripskarvane
200
Mitmeaastased taimed. Välissõkla rood krobelised või karvased ainult alaosas
201
201
Varred tugevalt lapikud kas ülaosas või alaosas
202
201
Vars ruljas, pole lapik
203
202
Vars üleni lapik, nurkjalt tõusev. Lehed kokkuvolditud, 1-2 mm laiad
202
Varre alumine osa tugevalt lapik. Lehed lamedad, 3-9 mm laiad
203
Õisiku alumises sõlmes ainult 1 või 2 haru
203
Õisiku alumises sõlmes 3-8 haru
204
204
Keeleke üle 1 mm pikk, terav
205
204
Keeleke puudub või alla 1 mm pikk
206
205
Ülemise lehe keeleke 5-10 mm pikk. Välissõkal selgete roodudega
205
Ülemise lehe keeleke 1-2,5 mm pikk. Välissõkal roodudeta
206
Risoome pole. Kõik võrsed viljuvad. Pähikud alla 4 mm pikad
206
Risoomidega, nii õitsvate kui mitteõitsvate võsudega. Pähikud u. 4 mm pikad
207
207
Varred enamasti üksikult, alusel väheste vanade lehetuppede jäänustega. Libled enam-vähem võrdsed, teravnevad, enamasti mõlemad 3 rooga
207
Varred mitmekaupa, sageli puhmikutena, paljude vanade lehetuppede jäänustega alusel. Libled ebavõrdsed, teravad, alumine 1 rooga
208
208
Taim hõredalt karvane. Alumised lehed lamedad või renjad, palju lühemad kui vars. Keeleke laskub lehetupe servale
208
Taim tihedalt karvane. Alumised lehed tugevalt kokkurullunud, harjasjad, sama pikad kui vars. Keeleke pole laskuv
1Lehed pole lihakad22Õied radiaalsümmeetrilised (vaadake tähelepanelikult õit või vilja tugeva luubiga)32Õied pole radiaalsümmeetrilised293Lehed vähemalt alusel pikkade valgete karvadega43Lehed paljad või väga lühikeste karvadega84Õied üksikult, pikaraolised, õieraod erineva pikkusega
4Õied 3- kuni mitmekaupa osaõisikutes, nuttide või kobaratena55Õied valged
5Õied pruunid kuni mustad66Õied hele-kollakaspruunid. Emakakael sigimikust lühem (luup!). Õiekattelehed erineva suurusega
6Õied pruunid kuni tumepruunid. Emakakael vähemalt sigimiku pikkune. Õiekattelehed ühesuurused77Hõredalt karvane, lühikeste võsunditega, puhmikuid ei mooduste. Emakakael pikem kui sigimik. Tolmukapea tolmukaniidist 2-6 korda pikem
7Tihedalt karvane, ilma võsunditeta, kasvab pisikeste puhmikutena. Emakakael umbes sigimiku pikkune. Tolmukapea tolmukaniidi pikkune või veidi lühem
8Õied ruljate tähkõisikute või ümarate nuttidena98Õied pole ruljate tähkõisikute ega ümarate nuttidena149Õied ruljate tähkadna. Kõik lehed juurmised109Õied ümarate nuttidena. Varred lehistunud1110Märgade niitude ja soode taim. Risoom peenike, võsunditega. Vili jaguneb 3 osaviljaks
10Mererannataim. Risoom jäme, võsunditeta. Vili jaguneb 6 osaviljaks
11Õiekattelehed paksud, tumeda tipuga. Liitõisik korduvalt harunenud. Seemned 6-10 pikisuunalise vaoga (binokulaar!)1211Õiekattelehed õhukesed, ühtlaselt pruunid. Liitõisik ei harune või ainut mõne haruga alusel. Seemned vagudeta1312Vili (ilma emakakaelata) (3-)4-6(-7) mm lai, ülemine osa lamendunud
12Vili (ilma emakakaelata) 6-7(-8) mm lai, ülemine osa kuppeljas13Lehed kolmnurksed või lamedad, ilma andruta. Emasnutid üksteisest eemal, samuti isasnuttidest
13Lehed alaküljel tiivulise andruga. Emasnutid ja isasnutid üksteisega kokkupuutuvad14Lehed renjad, tipul pealmisel küljel hästimärgatava pooriga (luup!). Vili koosneb kolmest osast
14Lehed pole renjad, lehe tipul poor puudub. Vili on kupar1515Üheaastased väikesed taimed. Õied üksikult või 2(3)-kaupa1615Mitmeaastased tugevad taimed. Õied pole üksikult1716Kõik õied üksikult. Sisemised õiekattelehed teravatipulised, pikemad kui kupar
16Vähemalt alumised õied paarikaupa. Sisemised õiekattelehed tömbid, kupra pikkused või lühemad
17Varred lehistumata (varre alusel labata lehetuped). Õisik külgmine, näib asuvat umbes varre keskkohas, sest pikk püstine ruljas õisiku kandeleht tundub varre pikendusena1817Varred lehistunud. Õisik tipmine. Õisiku kandeleht suhteliselt lühike, allakäändunud, ei näi varre pikendusena2118Varred peenikesed (1 mm), hele-hallikasrohelised. Õisik varre keskosas või veidi allpool
18Varred 1,5-4 mm läbimõõdus. Õisik varre keskosast kõrgemal1919Varred kasvavad ridadena, värskelt sinakad, vaolised. Alumised lehetuped õlgkollaseed või helepruunid. Õisik 25-60 õiega
19Tihemurusalt või mättana kasvavad taimed. Varred tugevad, pole sinakad. Õisik rohkeõieline2020Vars peenem, vaoline, eriti allosas. Alumised labata tuped hele- kuni hallikaspruunid. Õisiku kandeleht puhetunud tupega. Õisikuraod väga lühikesed (ei ole nähtavad), õisik kerajas, tihe. Kupar tumepruun
20Vars tugev, sile. Alumised labata tuped punakaspruunid. Õisikuraod ebavõrdse pikkusega, õisik rohekaspruun, hõre, haraline. Kupar roostepruun
21Lehed rististe vaheseinteta (lõigake leht lõikudeks!)2221Leht rististe vaheseintega2522Õisik tihe nutt, 2-10 õiega
22Õisik hõre, rohkem kui 10 õiega2323Lehti palju, kõik juurmise kodarikuna
23Igal varrel 1-4 lehte2424Vars alusel lapik. Kupar tavaliselt õiekattelehtedest pikem. Tolmukapea kuni kaks korda tolmukaniidist pikem
24Vars ruljas. Kupar õiekattelehtede pikkune. Tolmukapead 2-6 korda tolmukaniidist pikemad
25Lehed paljude torukestega (tehke lehe aluse lähedalt ristlõige: peaksite nägema mitmeid torukesi). Kuivanud lehel sõlmekesed katsudes tunda, värskelt mitte2625Lehed ühe torukesega2726Varre alus pole paksenenud. Taim 40-130 cm kõrge, risoomiga
26Varre alus sibuljalt paksenenud. Taim 1-30 cm kõrge, ilma risoomita
27Lehe ristlõige ovaalne. Välimised õiekattelehed teravad, 3-4 mm pikad. Õied 4-10 kaupa osaõisikutes
27Lehe ristlõige ümar. Välimised õiekattelehed tömbid, 2-3 mm pikad. Õied 3-6 kaupa osaõisikus2828Õied tumepruunid, kõik rootsutud
28Õied rohekas- kuni helepruunid, vähemalt mõned rootsulised
29Õisik vivipaarne, mõnede õite asemel sigisibulad, millest arenevad väikesed lehed
29Õisik pole vivipaarne3030Varred seest säsikad (pole õõnsad), kolmnurksed kuni ümarad, ilma sõlmekohtadeta (CYPERACEAE - LÕIKHEINALISED)3130Varred alati seest õõnsad, alati ümarad, selgete sõlmekohtdega (POACEAE - KÕRRELISED)11431Kõik lehed alla 2 cm pikad3231Vähemalt osa lehti üle 4 cm pikad3332Taimed pikkade võsunditega. Viljunud pähik kuni 2,5 cm pikkuste karvadega, meenutab villatutti
32Taim võsunditeta. Viljunud pähik lühikeste, kuni pähklikese pikkuste karvadega, ei meenuta villatutti
33Õisik pikkade, valgete siidjate õiekattekarvadega3433Õisik pole valgete siidjate karvadega (õiekattekarvad puuduvad või on väga lühiksed)3734Pähikuid 1, rootsutu, püstine, lehetaolise kõrgleheta
34Pähikuid varrel mitu, rootsulised, rootsu juures 1-3 lehetaolist kõrglehte3535Pähikuraod siledad. Varred keskosas ümarad. Tolmukad 2,5-5 mm pikad
35Pähikuraod karedad. Varred keskosas kolmekandilised. Tolmukapead 1,5-2 mm pikad3636Taimed roomavate võsunditeta, kasvavd tihedate kogumikena. Lehed 3-8 mm laiad
36Taimed roomavate võsunditega, kasvavad hõredalt. Lehed 1-2 mm laiad
37Õied kahesoolised, emakate ja tolmukatega (luup!). NB! See on raskesti jälgitav tunnus. Kui jääte hätta, vaadake üle siin välja tulevate liikide pildid ja otsustage pildi järgi3837Õied ühesoolised, tolmukate või emakatega5038Pähikud 2-3 õiega (luup!)3938Pähikus rohkem kui 3 õit4339Taimed suured, lehed 5-10 mm laiad. Pähikud pikarootsuliste külgmiste nuttidena
39Taimed väikesed, lehed alla 5 mm laiad. Pähikud tipmise nutina4040Õied igal pool ümber õisikutelje. Vars kolmnurkne, lehtedega, enamasti harunenud4140Õied õisikuteljel kahe vastaku reana. Vars ümar, lehtedeta (kõik lehed juurmised)4241Pähikud valged. Tipmise õisiku alumine kandeleht enamasti õisikust lühem
41Pähikud punakaspruunid. Tipmise õisiku alumine kandeleht õisikust enamasti 20-50 mm pikem
42Pähikid 1-3(5). Õisiku alumine kandeleht õisiku pikkune
42Pähikuid tavaliselt 5-15. Õisiku alumine kandeleht õisikust oluliselt pikem
43Pähikud õisikus kahe reana, õisikuid üks4443Pähikud pole kaherealiselt, õisikuid rohkem4544Lehed lamedad. Õiekattekarvad pruunid, pähklikesest vähemalt kaks korda pikemad. Pähklike 1,5-2 mm. Pähikuid õisikus 10-25
44Lehed kokkurullunud. Õiekattekarvad valged või puuduvad, pähklikesest palju lühemad. Pähklike 3-4 mm. Pähikuid õisikus 3-8
45Õisik nutitaoline, paljude väikeste, üldjuhul tihedalt asetsevate lapikute pähikutega. Vars lehtedeta
45Õisik teistsugune. Vars lehtedega4646Õisik külgmine, varretaoline kõrgleht ulatub üle pähikute4746Õisik tipmine4847Varred kuni 3 m kõrged. Õiekattelehed siledad. Emakakaelu tavaliselt 3. Pähklike 2,5-3 mm, lapik-kolmnurkne
47Varred kuni 1,5 m. Õiekakattelehed tihedalt tumedate papillidega kaetud. Emakakaelu tavaliselt 2. Pähklike 2-2,5 mm, lame või kaksikkumer
48Pähikud üle 8 mm pikad, 5-12, õisik tihe, koosneb 1-3 ülestikku asetsevast pähikute kimbust
48Pähikud 3-8 mm pikad, arvukalt, hõreda õisikuna4949Juurduvad steriilsed võrsed puuduvad. Õiekattekarvad sirged, jäigad. Pähikud 3-4 mm pikad, 2-5-kaupa
49Mahakaarduvad võrsed juurduvad tipus. Õiekattekarvad painduvad, siledad. Pähikud üksikult, 5-8 mm pikad
50Varre tipus 1 pähik5150Varrel pähikuid rohkem kui üks5451Taimed roomava risoomiga, ei moodusta puhmikuid5251Taimed ilma roomava risoomita, tihedapuhmikulised5352Põisikud kuni 3,5 mm pikad, selgelt soonilised (luup!). Emakakaelu 2
52Põisikud 5-7 mm pikad, ebaselgete soontega. Emakakaelu 3
53Taimed kahekojalised, pähikud ainult emas- või isasõitega
53Taimed ühekojalised, pähikute tipul isasõied, alusel emasõied
54Pähikud väliselt üksteisega sarnased, tipmine tavaliselt vähemalt osaliselt emasõitega5554Pähikud välimuselt erinevad: ülemised ainult isasõitega, alumised ainult emasõitega7855Lehetupe vaba serv ainult ülaosas (2-3 mm) kilejas, edasi rohtjas
55Lehetupp ülaservast allapoole pikalt kilejas5656Vähemalt alumised pähikud asuvad varrel hõredalt5756Kõik pähikud on varrel tihedalt koos6657Taimed alusel punakad, tuped võrkkiududega (kiududeks jagunenud lehetupe jäänused)5857Taimed pole alusel punakad, võrkkiude pole5958Kõik pähikud enam-vähem võrdsed, 0,5-2 cm pikad, munajad
58Tipmine pähik 2-4 cm pikk, sellele järgneb 1-2 palju lühemat pähikut, edasised on sarnased tipmisega
59Põisikuid emaspähikus kuni 3
59Põisikuid emaspähikus rohkem kui 36060Alumise emaspähiku kandeleht õisikust palju pikem
60Alumise emaspähiku kandeleht õisikust lühem6161Tipmine pähik teistest u. kaks korda pikem, nuiakujuline
61Tipmine pähik teistest alla kahe korra pikem6262Põisikud püstised, lühikese nokaga6362Põisikud laiuvad või rõhtsad, ilma nokata või pika nokaga6463Pähikud ümarmunajad, u. 5 mm pikad. Põisiku nokk pikalt lõhestunud, valge triibuga
63Pähikud üle 5 mm pikad. Põisiku nokk veidi lõhestunud, ilma valge triibuta
64Pähikud laiusest pikemad
64Pähikud ümarad6565Põisiku nokk moodustab ½ põisiku alumise osa pikkusest. Lehed jäigad, tumerohelised, renjad. Põisiku katteleht helepruun
65Põisikud nokata. Lehed pehmed, puhasrohelised, lamedad. Põisiku kandeleht valge, kilejas
66Taimed pika risoomiga. Pähikutega varred kasvavad tavaliselt ridadena6766Taimed pika risoomita. Pähikuid kandvad varred ei kasva ridadena6967Põisiku tiibjas serv ei ulatu kõrgemale põisiku keskkohast. Lehed 1,5-4 mm laiad. Õisik 3-8 cm pikk
67Põisiku tiibjas serv ulatub 1/3 kuni ¾ põisiku pikkuseni. Lehed 1-2 mm laiad. Õisik 1-4 cm pikk6868Kuivade kasvukohtade taimed. Õisik üle 1,2 cm pikk. Varred ülaosas karedad
68Niiskete kasvukohtade taimed. Õisik 0,6-1 cm pikk. Vars sile
69Lehed üle 5 mm laiad7069Lehed alla 5 mm laiad7270Taime alus mustade lihtkiududeta. Põisik 2,5-3 mm pikk
70Taime alus mustade lihtkiududega. Põisik pikem kui 3 mm7171Keelekese pikkus laiusega võrdne või sellest suurem. Põisik sile (luup!), läikiv. Lehed kollakasrohelised
71Keeleke pikkusest laiem. Põisik papillidega. Lehed puhasrohelised
72Õisik alla 2 cm pikk. Väikeste puhmikutena kasvavad taimed7372Õisik üle 2 cm pikk. Hõremurusalt või suurte mätastena kasvavad taimed7473Taime alusel ei ole tumepruune lihtkiude. Lehed sinakasrohelised. Õisik 3-5 laimunaja pähikuga
73Taim alusel tumepruunide lihtkiududega. Lehed hallikasrohelised. Õisik 2-3 piklikmunaja pähikuga
74Põisikud alla 3 mm pikad7574Põisikud üle 3 mm pikad7675Õisik tihe, ei ole harunenud. Alumised lehetuped mustade kiududeta. Kasvab murusalt, ei moodusta mättaid
75Õisik vähemalt alusel harunenud. Alumised lehetuped ohtrate mustade lihtkiududega. Kasvab kõrgete mätastena
76Põisikud pähikus püstiselt. Kasvab tihedate puhmikutena
76Põisikud asetsevad pähikus rõhtsalt või tähtjalt. Puhmikuid ei moodusta7777Taime alaosa helepunase tooniga. Keeleke 2-4 korda laiusest pikem. Põisikud alaosas käsnja koega, 5,4-6,5 mm pikad
77Taime alaosa pole punakas. Keelekepikkusest laiem. Põisik pole alusel käsnjas, 3-4 mm pikk
78Emakakaelu 2. Põisikud tavaliselt enam-vähem kaksikkumerad7978Emakakaelu 3. Põisikud 3-nurkse või rulja ristlõikega8279Mätta või tiheda kogumikuna kasvavsd roomava risoomita taimed8079Taimed roomava risoomiga, mättaid ei moodusta8180Alumised lehetuped kollakaspruunid. Lehed sinakasrohelised. Põisikud 2,5-4 mm pikad
80Alumised lehetuped tumepunased või mustjaspunased. Lehed tumerohelised. Põisikud 2-2,5 mm pikad
81Lehed 1-3(5) mm laiad, kuivades sisserulluvate servadega. Isaspäikuid 1
81Lehed (3)5-10 mm laiad, servad rulluvad kuivades väljapoole. Isaspähikuid 2-4
82Põisikud vähemalt osaliselt karvased (luup!)8382Põisikud paljad, karvad vahel noka servades9483Põisikud selgelt kaheharulise üle 5 mm pika nokaga8483Põisikud ilma nokata või lühikese, alla 0,5 mm pikkuse koonilise teraviku või nõrgalt kaheharulise nokaga8584Lehed karvased vähemalt tuppedel. Põisikud pehmekarvased
84Lehed paljad. Põisikud tihedalt viltkarvased
85Taimed moodustavad tihedaid mättaid, roomavad risoomid puuduvad8685Taimed tihedaid mättaid ei moodusta, roomavad risoomid olemas8986Emaspähikud tihedad. Alumine kandeleht pole vart ümbritseva alusega8786Emaspähikud hõredad. Alumine kandeleht ümbritseb vart 3-10 mm ulatuses8887Alumine kandeleht pruun. Lehed noorelt hõredalt karvased. Põisiku kattelehed tumedad, põisikust lühemad
87Alumine kandeleht lehetaoline, roheline. Lehed ka noorelt paljad. Põisiku kattelehed punakad, u. põisiku pikkused
88Põisikud 2-3 mm pikad, vähemalt 1,5 korda nii pikad kui põisiku kattelehed
88Põisikud 3-4,5 mm pikad, enam-vähem kattelehtede pikkused
89Emaspähikud hõredad, väheste õitega
89Emaspähik tihe, paljude õitega9090Põisikud selgete soontega
90Põisikud soonteta9191Isaspähikuid 2 või rohkem. Alumised lehetuped jäävad terveks
91Isaspähikuid üks. Alumised lehetuped kiulised9292Alumine kandeleht pähikust pikem. Lehed hallikad. Niiskete kasvukohtade taimed
92Alumine kandeleht pähikust palju lühem. Lehed rohelised. Üsna kuivade kasvukohtade taimed9393Alumine kandeleht 3-5 mm pikkuse tupega. Põisikute kattelehed põisiku pikkused
93Alumine kandeleht tupeta või alla 2 mm pikkuse tupega. Põisikute kattelehted põisikust lühem
94Vähemalt alumine pähik rippuv9594Pähikud pole rippuvad10295Isaspähikuid 2 või rohkem9695Isaspähikuid 19896Põisikud nokata või terve, alla 0,5 mm pika nokaga
97Põisikud 4-5 korda laiusest pikemad, valminult allapoole hoiduvad. Emaspähikud tihedalt, alumise pähiku tipp ulatub järgmise aluseni
98Emaspähikud rohelised kuni hele kollakasrohelised9998Emaspähikud pruunid10099Emaspähikud 5-12 mm pikad. Märgade kasvukohtade taimed
100Moodustab tihedaid puhmikuid, roomav risoom puudub
100Roomava risoomiga taimed, puhmikuid ei moodusta101101Lehed hallikasrohelised, 1-2 mm laiad. Külgmised pähikuid ainult emasõitega
101Lehed rohelised, 2-4 mm laiad. Külgmised pähikud alusel isasõitega
102Lehetuped või lehed või varred karvased
102Lehetuped, lehed ja varred paljad103103Alumine kandeleht ei ümbritse vart104103Alumine kandeleht 2-10 mm ulatuses ümber varre106104Põisiku nokk 0,5 mm pikk, nõrgalt kaheharuline
104Põisiku nokk kaheharuline, vähemalt 0,75 mm pikk105105Põisikud rõhtsad, järsult nokaks ahenevad
105Põisikud püstised, ahenevad nokaks aeglaselt
106Murusalt või väga hõredate puhmikutena kasvav pikarisoomilised taimed107106Tihedate puhmikutena kasvavad taimed, roomav risoom puudub või väga lühike108107Alumine kandeleht vart tihedalt ümbritseva tupega. Lehed hallikad. Põisik peaaegu nokata või järsult 0,5 mm pikkuseks nokaks ahenev
107Alumine kandeleht vart lõdvalt ümbritseva tupega. Lehed kollakas- kuni tumeroheliesed. Põisik aheneb aeglaselt 0,5-1 cm pikkuseks nokaks
108Alumine kandeleht õisikust lühem109108Alumine kandeleht õisiku pikkune või pikem110109Põisiku katteleht kileja servata või väga kitsa servaga
109Põisiku katteleht hästimärgatava valge kileja servaga
110Põisikud püstiselt
110Põisikud rõhtsalt või allakäändunult111111Põisikud 2-4 mm pikad, nokk sirge, 1/3-1/2 põisiku alumise osa pikkune112111Põisikud (3,5)4-6 mm pikad, nokk alumise osa pikkune, kõvedunud113112Varred püstised. Lehed 1-3,5 mm laiad. Põisikud kuni 3,5 mm pikad
112Varred kaarjalt tõusvad. Mõned lehed tavaliselt üle (3)3,5 mm laiad. Põisikud üle 3,5 mm pikad
113Põisikud 5-7 mm pikad. Isapähik tavaliselt rootsutu. Lehed kuni 7 mm laiad
113Põisikud 1,5-5 mm pikad. Isaspähik rootsuline. Lehed alla 4 mm laiad
114Õisik täha sarnane, süstjas kuni ovaalne115114Õisik harunenud pööris141115Pähikud oheteta116115Pähikud ohetega125116Pähikud varre vastaskülgedel117116Pähikud varrel ümberringi121117Pähikud kinnituvad õisiku teljele kitsama küljega
117Pähikud kinnituvad õisiku teljele laiema küljega118118Pähikud kahesugused: sisemine pähik viljuv, lapik, koosneb 3-5 normaalsest õiest, välimine on steriilne, koosneb kitsaspiklikest jäikadest libledest ja sõkaldest
118Pähikud pole kahesugused119119Pähikud kahekaupa igas sõlmekohas
119Pähikud üksikult120120Õisikutelg tugev, ei murdu kuivades, servadel haakuvate karvakestega
120Õisikutelg habras, murdub kuivades üksikuteks lülideks, siledate sevadega
121Pähikud üheõielised122121Pähikus õisi rohkem kui üks123122Keeleke kuni 2 mm pikk, terve tipuga
122Keeleke 10-30 mm pikk, sügavalt kaheks jagunenud
123Pähikud 6-8 mm pikad
123Pähikud alla 6 mm pikad124124Tihedapuhmikuline taim, roomavaid risoome esineb harva. Lehetuped hõredalt harali või allapidi karvadega
124Hõredapuhmikuline, kaarjalt tõuvate võsudega taim. Lehetuped tihedalt pehmekarvased
125Tähk ühekülgne, pähikud kahe reana varre ühel küljel
125Tähk pole ühekülgne126126Pähikud ümber kogu varre127126Pähikud varre vastaskülgedel134127Tähk munajas128127Tähk ruljas130128Pähikus rohkem kui üks viljuv õis
128Pähikus üks viljuv õis129129Pähikud üle 4 mm pikad
129Pähikud alla 4 mm pikad
130Mõlemad libled ohtega. Tolmukapead sinised
130Libled oheteta (ohted välissõkaldel). Tolmukapead kollased kuni oranžid131131Ohe lühem kui välissõkal, vaevu ulatub liblede vahelt välja132131Ohe u. kaks korda välissõklast pikem, ulatub liblede vahelt välja133132Ohe u. 3 mm pikk, põlvjas, kinnitub välissõkla alumisele veerandile, ulatub liblede vahelt välja. Tolmukapead kollased
132Ohe u. 1,5 mm pikk, sirge, kinnitub välissõkla keskele, liblede vahelt välja ei ulatu. Tolmukapead oranžid
133Risoom lühike. Libled pole väljapoole kaardunud tipuga. Ohe ulatub liblede vahelt pikalt välja
133Risoom 20-30 cm pikk. Libled väljapoole kaardunud tipuga. Ohe ulatub liblede vahelt veidi välja
134Õisik tihe, pähikud lähestikku135134Õisik hõre, pähikud üksteisest eemal137135Pähikud üheõielised, 3-kaupa pundis
135Pähikud 2 või enama õiega, pole 3-kaupa pundis136136Pähikud 2-õielised. Libled naaskeljad, 0-1 rooga
136Pähikus rohkem kui 2 õit. Libled pole naaskeljad, mitme rooga
137Pähikud kinnituvad õisikuteljele kitsama küljega. Pähikud ühe liblega (välja arvatud tipmine)
139Pikavõsundiline taim, ei moodusta mättaid. Ohe alla 5 mm pikk
140Ohe välissõkla pikkune või pikem. Lühikese risoomiga väikeseid mättaid moodustav taim
141Tugevad risoomiga taimed, pilliroo moodi, sageli üle 2 m kõrged, vars 0,5-1 cm läbimõõdus142141Taimed väiksemad, ei meenuta pilliroogu, vars peenem143142Keelekese asemel karvaring (vaata kohta, kus leht kinnitub varrele)
142Keeleke (kilejas lise) olemas
143Pähikud ohetega144143Pähikud oheteta171144Keelekese asemel karvaring
144Keeleke kilejas või puudb145145Pähikud ühe õiega146145Pähikud 2 või rohkema õiega151146Ohe 5-12 mm pikk
146Ohe alla 5 mm pikk147147Ohe põlvjas. Välissõkla alusel karvad (luup!)
147Ohe sirge. Välissõkla alusel karvu pole148148Lehed 10-20 mm laiad. Välissõklad rohtsed
148Lehed alla 10 mm laiad. Välissõklad kilejad või õlgjad149149Pikkade roomavate võsunditega, puhmaid ei moodusta. Sisesõkal 2/5 välissõkla pikkusest
149Puhmastena kasvav taim, ilma võsunditeta või lühikeste võsunditega (mõnikord ka maa-aluste risoomidega). Sisesõkal vähem kui 1/5 välissõkla pikkusest150150Risoome pole. Maapealsed võsundid sageli olemas
150Risoomid olemas. Maapealsed võsundid puuduvad
151Pähikud 2 õiega152151Pähikus rohkem kui 2 õit156152Igast pähikust ulatub välja 1 ohe
152Igast pähikust ulatub välja vähemalt 2 ohet153153Libled 2 korda õitest pikemad154153Libled õite pikkused või veidi pikemad155154Taimed üleni pehmekarvased. Lehed siledad, lehetupp puhetunud. Isasõie ohe konksjas, liblede varjus
154Taim peaaegu paljas, karvad ainult sõlmekohtadel. Lehed karedad, lehetupp pole puhetunud. Isasõie ohe põlvjas, libledest üleulatuv
155Lehed 2-5 mm laiad, lamedad või vahel kokkurullunud. Ohe sirge
155Lehed niitjad, alla 1 mm laiad, tihedalt kokkurullunud. Ohe teravalt põvjas
156Ohe kaarjas või põlvjas157156Ohe sirge163157Ohe alla 3 mm pikk
157Ohe üle 3 mm pikk158158Ülemiste lehtede keeleke puudub või on alla 1,5 mm pikk. Pähikud (ilma oheteta) all 8 mm pikad159158Ülemiste lehtede keeleke üle 1,5 mm pikk. Pähikud üle 8 mm pikad160159Lehed üle 1,5 cm laiad. Pähikud kollakad, läikivad. Alumised lehetuped pikkade harali karvadega. Ohe teravalt põlvjas
159Lehed alla 1,5 cm laiad. Pähikud pruunikad. Alumised lehetuped paljad või lühikeste lidus karvadega. Ohe tugevalt kaardunud, kuid mitte põlvjas
160Libled ühepikkused161160Libled erineva pikkusega, üks on teisest palju lühem162161Looduslik taim. Valminult murdub õisikutelg lülideks
161Põllutaim. Õisikutelg ei murdu lülideks
162Alumised lehed ja lehetuped harali karvadega. Sisesõkla telg sile. Rood ei ulatu välissõkla ülemise servani
162Alumised lehed ja lehetuped paljad. Sisesõkla telg lühikarvane. Rood ulatuvad välissõkla ülemise servani
163Õisik tihe, sagaraline, enam-vähem ühekülgne pööris
163Õisik hõre, pole ühekülgne164164Ohe ei asu lible kahe hambakese vahel (luup!). Taim paljas või väga lühikeste karvadega165164Ohe asub lible kahe hambakese vahel. Taimed pikkade karvadega vartel või lehtedel167165Laiemad lehed vähemalt 8 mm laiad. Ohe üle 1 cm pikk
165Laiemad lehed alla 8 mm laiad. Ohe alla 1 cm pikk166166Lehed üle 0,7 mm laiad, siledad. Keeleke lühike, kõrvakesteta (luup!)
166Lehed alla 0,7 mm laiad, karedad. Keeleke kõrvakestega
167Mitmeaastased kuivade niitude taimed168167Üheaastased kultuurmaade taimed169168Õisik hõre, kuni 20 cm pikkuste rõhtsate harudega. Lehed 5-12 cm laiad
168Õisik kitsas, harud lühikesed, enam-vähem püstised. Lehed 2-4 mm laiad
169Alumiste lehtede tuped paljad
169Alumiste lehtede tuped tihedalt pehmekarvased170170Alumiste lehetuppede karvad 1-1,5 mm pikad
170Alumiste lehetuppede karvad 0,4-0,7 mm pikad
171Keelekese asemel karvaring172171Keeleke olemas, kilejas173172Lehed pealt pikakarvased. Varred ainult ühe sõlmekohaga (alumises osas)
172Lehed pealt paljad, serval hajusalt karvased. Varrel rohkem kui üks sõlmekoht
175Pähikud kahe liblega176176Pähikud tavaliselt üle 4 mm pikad, välissõkla alusel pika karvatutiga177176Pähikud alla 4 mm pikad, ilma välissõkalt ümbritsevate karvadeta180177Pähikus välimiste liblede paar 5 mm pikk, sisemised palju lühemad (1,5 mm), harjasjad
177Pähikus liblesid üks paar178178Sõklad karedad, pikemad kui ümbritsevad karvad (luup!)
178Sõklad siledad, pole ümbritsevatest karvadest pikemad179179Keeleke 8 (10) mm. Vars ei harune. Välissõklad 3 rooga (binokulaar!). Libled kitsaslantsetjad, pikalt ahenevad
179Keeleke 1-3 mm. Varred harunevad alates suvest. Välissõklad 5 rooga (vahel eabaselgelt). Libled lantsetjad
180Välissõklad terava tipuga, peale viljumist kõvad ja läikivad
180Välissõklad tömbi või sirge tipuga, pole peale viljumist kõvad181181Mitteõitsvatel võrsetel keeleke laiusest lühem
181Mitteõitsvatel võrsetel keeleke laiusest pikem182182Risoomid rohkem kui 3 soomusja lehega. Lehed 5-10 mm laiad. Õisik lai ka peale õitsemist, 10-20 cm pikk, rõhtsate harudega
182Risoomid puuduvad või lühikesed, ilma soomusjate lehtedeta. Lehed 3-7 mm laiad. Õisik tõmbub peale õitsemist kokku, 5-15 cm pikk, harud püstised
184Pähikus 2 või rohkem õit, õisik haruneb185185Õisik tihe, sagaraline, enam-vähem ühekülgne pööris, alumine haru tavaliselt üle 2 cm pikk. Lehed enam-vähem paljad
188Pähikud pole südajad ega rippuvad189189Pähikud ainult 2 õiega
189Pähikud 3 või enama õiega190190Libled peaaegu pähiku pikkused. Pähikus keskel üks kahesooline õis ja servas 2 isasõit
190Libled pähikust oluliselt lühemad. Pähikus ainult kahesoolised õied191191Pähikud üle 2-3 korra laiusest pikemad, tavaliselt rohkem kui 5 õiega ja üle 4 mm pikad. Alumine välissõkal ilma andruta (luup!)192191Pähikud munajad, mitte üle 2-3 korra laiusest pikemad, 4-5 (6) õiega, tavaliselt alla 4 mm pikad. Alumine välissõkal andruga200192Välissõkal ja libled teravad193192Välissõkal ja libled tömbid või sirged195193Alumine lible 7-8 mm pikk
193Alumine lible 3-4 mm pikk194194Lehed pealt enam-vähem siledad. Kõrvakesed paljad. Pöörise alumises sõlmekohas 2 haru, üks 1-3, teine 4-5 pähikuga
194Lehed pealt selgelt karedad. Kõrvakesed karvased. Pööriseharusid alumises sõlmes 2-3, igaüks 5-15 pähikuga
195Vähemalt ülemine lible 3 rooga (külgmised rood vahel lühikesed). Välissõkal rohkem kui 5 sageli ebaselge rooga196195Libled 1 rooga. Välissõkal 7-9 selge rooga197196Maapealsed võsundid puuduvad (taim moosdustab tihedaid puhmikuid)
196Roomavad maapealsed võsundid olemas, juurduvad sõlmekohtades
197Pähikud 8-30 (40) mm pikad, 6-16 õiega. Varred püstised, lehetupp silinderjas198197Pähikud 2-10 mm pikad, 3-11 õiega. Varred alusel tõusvad või lamavad, alumised lehetuped lapikud199198Õisiku harud hoiduvad varrest eemale, alumised 2-4-kaupa, pähikuid harudel 8-15. Välissõkal 3,5-5 mm pikk
198Õisikuharud hoiduvad vastu vart, alumised üksikult või paarikaupa, pähikuid harudel 3-4. Välissõkal 5,5-7,5 mm pikk
199Varred 5-10 mm läbimõõdus. Lehed 10-20 mm laiad, järsult aheneva tipuga. Tolmukaid 3. Tolmukapea üle 0,8 mm pikk
199Varred 4-5 mm läbimõõdus. Lehed 4-9 mm laiad, pikalt teritunud tipuga. Tolmukaid 2. Tolmukapea kuni 0,8 mm pikk
200Üheaastased tallatud kasvukohtade taimed. Välissaõkal roodudel ja servas ripskarvane
200Mitmeaastased taimed. Välissõkla rood krobelised või karvased ainult alaosas201201Varred tugevalt lapikud kas ülaosas või alaosas202201Vars ruljas, pole lapik203202Vars üleni lapik, nurkjalt tõusev. Lehed kokkuvolditud, 1-2 mm laiad
202Varre alumine osa tugevalt lapik. Lehed lamedad, 3-9 mm laiad
203Õisiku alumises sõlmes ainult 1 või 2 haru
205Ülemise lehe keeleke 1-2,5 mm pikk. Välissõkal roodudeta
206Risoome pole. Kõik võrsed viljuvad. Pähikud alla 4 mm pikad
206Risoomidega, nii õitsvate kui mitteõitsvate võsudega. Pähikud u. 4 mm pikad207207Varred enamasti üksikult, alusel väheste vanade lehetuppede jäänustega. Libled enam-vähem võrdsed, teravnevad, enamasti mõlemad 3 rooga
207Varred mitmekaupa, sageli puhmikutena, paljude vanade lehetuppede jäänustega alusel. Libled ebavõrdsed, teravad, alumine 1 rooga208208Taim hõredalt karvane. Alumised lehed lamedad või renjad, palju lühemad kui vars. Keeleke laskub lehetupe servale
208Taim tihedalt karvane. Alumised lehed tugevalt kokkurullunud, harjasjad, sama pikad kui vars. Keeleke pole laskuv
