1
Vähemalt alumised lehed rootsuga
2
1
Kõik lehed rootsutud
27
2
Lehed paralleelsete roodudega, kõik lehed juurmised
3
2
Lehed pole paralleelsete roodudega, lehed olemas ka varrel
6
3
Lehed harva üle 3 korra laiusest pikemad, ümarad kuni elliptilised
4
3
Lehed laiusest palju pikemad, süstjad kuni lineaalsed
5
4
Lehed paljad või ainult üksikute karvadega. Õisikud alusel sageli tühikutega. Tolmukaniidid kroonist pikemad, tolmukapead kollakad
4
Lehed tihedalt karvased. Õisik ühtlane, tühikuteta. Tolmukaniidid kroonist 4-8 mm pikemad, tolmukapead helelillad
5
Lehed süstjad, lamedad, karvased, pole lihakad, tumedate täppideta. Pole mereranniku ega sooldunud pinnase taimed
5
Lehed lineaalsed, renjad, paljad, lihakad, tumedate täppidega. Mereranniku ja sooldunud pinnase taimed
6
Lehed sulgroodsed või ühe rooga
8
7
Vars kolmnurkne. Õisik ümbritsetud rohekaskollaste kõrglehtedega. Varrelehti kuni 4
7
Vars ruljas. Õisik pole selliste kõrglehtedega ümbritsetud. Varrelehti üle 4
8
Vili pole tiivuline. Abilehed puuduvad või on vabad, pole vart ümbritsevaks kilejaks tupeks (tõrveks) kokku kasvanud
9
8
Viljad tiivulised. Abilehed moodustavad kileja vart ümbritseva tupe (tõrve)
17
9
Vilja ümber kaks kandelehekest. Õied ühesoolised
10
9
Viljad pole kahe kandelehekesega ümbritsetud. Õied kahesoolised
13
10
Alumised lehed rombjad või kolmnurksed, odaja alusega
11
10
Alumised lehed lineaalsed kuni äraspidimunajad
12
11
Alumised lehed rombjad, odaja alusega, ülemised süstjad. Vilju ümbritsevad kandelehekesed hambulised
11
Kõik lehed kolmnurksed, odaja alusega. Kandelehekesed saagjaservalised või lõhestunud, naaskeljate jätketega
12
Lehed pole lihakad, rohelised, lineaalsed kuni kitsas-süstjad
12
Lehed veidi lihakad, äraspidimunajad, hõbedase jahuja kattega
13
Lehed ega õisikud pole jahuja kattega
14
13
Lehed või vähemalt õisikud valge jahuja kattega
15
14
Õisik lehistunud peaaegu tipuni. Lehed ja vars sageli punakad
14
Õisik lehtedeta või lehed ainult alumises osas. Lehed ja varred rohelised
15
Õisik paljas. Seemned püstised (luup!)
15
Õisik jahuja kattega. Kõik seemned horisontaalselt
16
16
Taimed tavaliselt tumerohelised (kuigi sageli hallika kirmega). Varred sageli punakad. Lehed munajas-süstjad, hambulised või terve servaga. Seemnekest madalate, laiade, radiaalsete vagudega
16
Taimed eredalt hallikasrohelised. Varred pole punased. Suuremad varrelehed ovaalrombjad, paljude teravate, lehe tipu poole suunatud hammastega. Seemnekest rohkemate, tihedamate ja sügavamate vagudega kui valgel hanemaltsal
17
Lehed kitsas-süstjad, ahenevad võrdselt mõlemast otsast, lehed olemas ka õisiku tipuosas. Üheaastased taimed
17
Lehed teistsugused. Mitmeaastased taimed
18
18
Lehed nooljad või odajad, hapuka maitsega. Õied ühesoolised
19
18
Lehe alus südajas, ümar või kiiljas, mitte kunagi nooljas või odajas, pole hapuka maitsega. Õied kahesoolised
21
19
Lehed tavaliselt alla 2 cm laiad. Õiekattelehed seemnete pikkused (alla 1,5 mm)
19
Lehed tavaliselt üle 2 cm laiad. Õiekattelehed seemnetest pikemad (üle 2 mm)
20
20
Õisiku harud lihtsad, ei harune
20
Õisiku harud harunevad korduvalt
21
Vilju ümbritsevad kattelehed ümberringi hambulised
21
Kattelehed terved või ainult alusel mõne hambaga
22
22
Alumised lehed veesisesed, 50-100 cm pikad
22
Alumised lehed pole veesisesed, palju väiksemad
23
23
Vähemalt üks vilja külg selge mõhnaga
24
24
Juurmised lehed ja alumised varrelehed laiusest pikemad, kiilja alusega
24
Juurmised lehed ja alumised varrelehed sama pikad kui laiad, sügavalt südaja alusega
25
Juurmised lehed ja alumised varrelehed kõige laiemad alusel, lehe alus südajas
25
Juurmised lehed ja alumised varrelehed kõige laiemad keskel või veidi madalamal, tavaliselt lehe alus pole südajas
26
26
Alumised varrelehed kuni 8 korda laiusest pikemad. Viljad 3,5-5 mm pikad ja alla 5 mm laiad
26
Alumised varrelehed vähem kui 4 korda laiusest pikemad. Viljad 4,5-6 mm pikad ja üle 5 mm laiad
28
Õied radiaalsümmeetrilised (vaadake tähelepanelikult õit või vilja tugeva luubiga)
29
28
Õied pole radiaalsümmeetrilised
55
29
Lehed vähemalt alusel pikkade valgete karvadega
30
29
Lehed paljad või väga lühikeste karvadega
34
30
Õied üksikult, pikaraolised, õieraod erineva pikkusega
30
Õied 3- kuni mitmekaupa osaõisikutes, nuttide või kobaratena
31
31
Õied pruunid kuni mustad
32
32
Õied hele-kollakaspruunid. Emakakael sigimikust lühem (luup!). Õiekattelehed erineva suurusega
32
Õied pruunid kuni tumepruunid. Emakakael vähemalt sigimiku pikkune. Õiekattelehed ühesuurused
33
33
Hõredalt karvane, lühikeste võsunditega, puhmikuid ei mooduste. Emakakael pikem kui sigimik. Tolmukapea tolmukaniidist 2-6 korda pikem
33
Tihedalt karvane, ilma võsunditeta, kasvab pisikeste puhmikutena. Emakakael umbes sigimiku pikkune. Tolmukapea tolmukaniidi pikkune või veidi lühem
34
Õied ruljate tähkõisikute või ümarate nuttidena
35
34
Õied pole ruljate tähkõisikute ega ümarate nuttidena
40
35
Õied ruljate tähkadna. Kõik lehed juurmised
36
35
Õied ümarate nuttidena. Varred lehistunud
37
36
Märgade niitude ja soode taim. Risoom peenike, võsunditega. Vili jaguneb 3 osaviljaks
36
Mererannataim. Risoom jäme, võsunditeta. Vili jaguneb 6 osaviljaks
37
Õiekattelehed paksud, tumeda tipuga. Liitõisik korduvalt harunenud. Seemned 6-10 pikisuunalise vaoga (binokulaar!)
38
37
Õiekattelehed õhukesed, ühtlaselt pruunid. Liitõisik ei harune või ainut mõne haruga alusel. Seemned vagudeta
39
38
Vili (ilma emakakaelata) (3-)4-6(-7) mm lai, ülemine osa lamendunud
38
Vili (ilma emakakaelata) 6-7(-8) mm lai, ülemine osa kuppeljas
39
Lehed kolmnurksed või lamedad, ilma andruta. Emasnutid üksteisest eemal, samuti isasnuttidest
39
Lehed alaküljel tiivulise andruga. Emasnutid ja isasnutid üksteisega kokkupuutuvad
40
Lehed renjad, tipul pealmisel küljel hästimärgatava pooriga (luup!). Vili koosneb kolmest osast
40
Lehed pole renjad, lehe tipul poor puudub. Vili on kupar
41
41
Üheaastased väikesed taimed. Õied üksikult või 2(3)-kaupa
42
41
Mitmeaastased tugevad taimed. Õied pole üksikult
43
42
Kõik õied üksikult. Sisemised õiekattelehed teravatipulised, pikemad kui kupar
42
Vähemalt alumised õied paarikaupa. Sisemised õiekattelehed tömbid, kupra pikkused või lühemad
43
Varred lehistumata (varre alusel labata lehetuped). Õisik külgmine, näib asuvat umbes varre keskkohas, sest pikk püstine ruljas õisiku kandeleht tundub varre pikendusena
44
43
Varred lehistunud. Õisik tipmine. Õisiku kandeleht suhteliselt lühike, allakäändunud, ei näi varre pikendusena
47
44
Varred peenikesed (1 mm), hele-hallikasrohelised. Õisik varre keskosas või veidi allpool
44
Varred 1,5-4 mm läbimõõdus. Õisik varre keskosast kõrgemal
45
45
Varred kasvavad ridadena, värskelt sinakad, vaolised. Alumised lehetuped õlgkollaseed või helepruunid. Õisik 25-60 õiega
45
Tihemurusalt või mättana kasvavad taimed. Varred tugevad, pole sinakad. Õisik rohkeõieline
46
46
Vars peenem, vaoline, eriti allosas. Alumised labata tuped hele- kuni hallikaspruunid. Õisiku kandeleht puhetunud tupega. Õisikuraod väga lühikesed (ei ole nähtavad), õisik kerajas, tihe. Kupar tumepruun
46
Vars tugev, sile. Alumised labata tuped punakaspruunid. Õisikuraod ebavõrdse pikkusega, õisik rohekaspruun, hõre, haraline. Kupar roostepruun
47
Lehed rististe vaheseinteta (lõigake leht lõikudeks!)
48
47
Leht rististe vaheseintega
51
48
Õisik tihe nutt, 2-10 õiega
48
Õisik hõre, rohkem kui 10 õiega
49
49
Lehti palju, kõik juurmise kodarikuna
49
Igal varrel 1-4 lehte
50
50
Vars alusel lapik. Kupar tavaliselt õiekattelehtedest pikem. Tolmukapea kuni kaks korda tolmukaniidist pikem
50
Vars ruljas. Kupar õiekattelehtede pikkune. Tolmukapead 2-6 korda tolmukaniidist pikemad
51
Lehed paljude torukestega (tehke lehe aluse lähedalt ristlõige: peaksite nägema mitmeid torukesi). Kuivanud lehel sõlmekesed katsudes tunda, värskelt mitte
52
51
Lehed ühe torukesega
53
52
Varre alus pole paksenenud. Taim 40-130 cm kõrge, risoomiga
52
Varre alus sibuljalt paksenenud. Taim 1-30 cm kõrge, ilma risoomita
53
Lehe ristlõige ovaalne. Välimised õiekattelehed teravad, 3-4 mm pikad. Õied 4-10 kaupa osaõisikutes
53
Lehe ristlõige ümar. Välimised õiekattelehed tömbid, 2-3 mm pikad. Õied 3-6 kaupa osaõisikus
54
54
Õied tumepruunid, kõik rootsutud
54
Õied rohekas- kuni helepruunid, vähemalt mõned rootsulised
55
Õisik vivipaarne, mõnede õite asemel sigisibulad, millest arenevad väikesed lehed
55
Õisik pole vivipaarne
56
56
Varred seest säsikad (pole õõnsad), kolmnurksed kuni ümarad, ilma sõlmekohtadeta (CYPERACEAE - LÕIKHEINALISED)
57
56
Varred alati seest õõnsad, alati ümarad, selgete sõlmekohtdega (POACEAE - KÕRRELISED)
140
57
Kõik lehed alla 2 cm pikad
58
57
Vähemalt osa lehti üle 4 cm pikad
59
58
Taimed pikkade võsunditega. Viljunud pähik kuni 2,5 cm pikkuste karvadega, meenutab villatutti
58
Taim võsunditeta. Viljunud pähik lühikeste, kuni pähklikese pikkuste karvadega, ei meenuta villatutti
59
Õisik pikkade, valgete siidjate õiekattekarvadega
60
59
Õisik pole valgete siidjate karvadega (õiekattekarvad puuduvad või on väga lühiksed)
63
60
Pähikuid 1, rootsutu, püstine, lehetaolise kõrgleheta
60
Pähikuid varrel mitu, rootsulised, rootsu juures 1-3 lehetaolist kõrglehte
61
61
Pähikuraod siledad. Varred keskosas ümarad. Tolmukad 2,5-5 mm pikad
61
Pähikuraod karedad. Varred keskosas kolmekandilised. Tolmukapead 1,5-2 mm pikad
62
62
Taimed roomavate võsunditeta, kasvavd tihedate kogumikena. Lehed 3-8 mm laiad
62
Taimed roomavate võsunditega, kasvavad hõredalt. Lehed 1-2 mm laiad
63
Õied kahesoolised, emakate ja tolmukatega (luup!). NB! See on raskesti jälgitav tunnus. Kui jääte hätta, vaadake üle siin välja tulevate liikide pildid ja otsustage pildi järgi
64
63
Õied ühesoolised, tolmukate või emakatega
76
64
Pähikud 2-3 õiega (luup!)
65
64
Pähikus rohkem kui 3 õit
69
65
Taimed suured, lehed 5-10 mm laiad. Pähikud pikarootsuliste külgmiste nuttidena
65
Taimed väikesed, lehed alla 5 mm laiad. Pähikud tipmise nutina
66
66
Õied igal pool ümber õisikutelje. Vars kolmnurkne, lehtedega, enamasti harunenud
67
66
Õied õisikuteljel kahe vastaku reana. Vars ümar, lehtedeta (kõik lehed juurmised)
68
67
Pähikud valged. Tipmise õisiku alumine kandeleht enamasti õisikust lühem
67
Pähikud punakaspruunid. Tipmise õisiku alumine kandeleht õisikust enamasti 20-50 mm pikem
68
Pähikid 1-3(5). Õisiku alumine kandeleht õisiku pikkune
68
Pähikuid tavaliselt 5-15. Õisiku alumine kandeleht õisikust oluliselt pikem
69
Pähikud õisikus kahe reana, õisikuid üks
70
69
Pähikud pole kaherealiselt, õisikuid rohkem
71
70
Lehed lamedad. Õiekattekarvad pruunid, pähklikesest vähemalt kaks korda pikemad. Pähklike 1,5-2 mm. Pähikuid õisikus 10-25
70
Lehed kokkurullunud. Õiekattekarvad valged või puuduvad, pähklikesest palju lühemad. Pähklike 3-4 mm. Pähikuid õisikus 3-8
71
Õisik nutitaoline, paljude väikeste, üldjuhul tihedalt asetsevate lapikute pähikutega. Vars lehtedeta
71
Õisik teistsugune. Vars lehtedega
72
72
Õisik külgmine, varretaoline kõrgleht ulatub üle pähikute
73
73
Varred kuni 3 m kõrged. Õiekattelehed siledad. Emakakaelu tavaliselt 3. Pähklike 2,5-3 mm, lapik-kolmnurkne
73
Varred kuni 1,5 m. Õiekakattelehed tihedalt tumedate papillidega kaetud. Emakakaelu tavaliselt 2. Pähklike 2-2,5 mm, lame või kaksikkumer
74
Pähikud üle 8 mm pikad, 5-12, õisik tihe, koosneb 1-3 ülestikku asetsevast pähikute kimbust
74
Pähikud 3-8 mm pikad, arvukalt, hõreda õisikuna
75
75
Juurduvad steriilsed võrsed puuduvad. Õiekattekarvad sirged, jäigad. Pähikud 3-4 mm pikad, 2-5-kaupa
75
Mahakaarduvad võrsed juurduvad tipus. Õiekattekarvad painduvad, siledad. Pähikud üksikult, 5-8 mm pikad
76
Varre tipus 1 pähik
77
76
Varrel pähikuid rohkem kui üks
80
77
Taimed roomava risoomiga, ei moodusta puhmikuid
78
77
Taimed ilma roomava risoomita, tihedapuhmikulised
79
78
Põisikud kuni 3,5 mm pikad, selgelt soonilised (luup!). Emakakaelu 2
78
Põisikud 5-7 mm pikad, ebaselgete soontega. Emakakaelu 3
79
Taimed kahekojalised, pähikud ainult emas- või isasõitega
79
Taimed ühekojalised, pähikute tipul isasõied, alusel emasõied
80
Pähikud väliselt üksteisega sarnased, tipmine tavaliselt vähemalt osaliselt emasõitega
81
80
Pähikud välimuselt erinevad: ülemised ainult isasõitega, alumised ainult emasõitega
104
81
Lehetupe vaba serv ainult ülaosas (2-3 mm) kilejas, edasi rohtjas
81
Lehetupp ülaservast allapoole pikalt kilejas
82
82
Vähemalt alumised pähikud asuvad varrel hõredalt
83
82
Kõik pähikud on varrel tihedalt koos
92
83
Taimed alusel punakad, tuped võrkkiududega (kiududeks jagunenud lehetupe jäänused)
84
83
Taimed pole alusel punakad, võrkkiude pole
85
84
Kõik pähikud enam-vähem võrdsed, 0,5-2 cm pikad, munajad
84
Tipmine pähik 2-4 cm pikk, sellele järgneb 1-2 palju lühemat pähikut, edasised on sarnased tipmisega
85
Põisikuid emaspähikus kuni 3
85
Põisikuid emaspähikus rohkem kui 3
86
86
Alumise emaspähiku kandeleht õisikust palju pikem
86
Alumise emaspähiku kandeleht õisikust lühem
87
87
Tipmine pähik teistest u. kaks korda pikem, nuiakujuline
87
Tipmine pähik teistest alla kahe korra pikem
88
88
Põisikud püstised, lühikese nokaga
89
88
Põisikud laiuvad või rõhtsad, ilma nokata või pika nokaga
90
89
Pähikud ümarmunajad, u. 5 mm pikad. Põisiku nokk pikalt lõhestunud, valge triibuga
89
Pähikud üle 5 mm pikad. Põisiku nokk veidi lõhestunud, ilma valge triibuta
90
Pähikud laiusest pikemad
91
Põisiku nokk moodustab ½ põisiku alumise osa pikkusest. Lehed jäigad, tumerohelised, renjad. Põisiku katteleht helepruun
91
Põisikud nokata. Lehed pehmed, puhasrohelised, lamedad. Põisiku kandeleht valge, kilejas
92
Taimed pika risoomiga. Pähikutega varred kasvavad tavaliselt ridadena
93
92
Taimed pika risoomita. Pähikuid kandvad varred ei kasva ridadena
95
93
Põisiku tiibjas serv ei ulatu kõrgemale põisiku keskkohast. Lehed 1,5-4 mm laiad. Õisik 3-8 cm pikk
93
Põisiku tiibjas serv ulatub 1/3 kuni ¾ põisiku pikkuseni. Lehed 1-2 mm laiad. Õisik 1-4 cm pikk
94
94
Kuivade kasvukohtade taimed. Õisik üle 1,2 cm pikk. Varred ülaosas karedad
94
Niiskete kasvukohtade taimed. Õisik 0,6-1 cm pikk. Vars sile
95
Lehed üle 5 mm laiad
96
95
Lehed alla 5 mm laiad
98
96
Taime alus mustade lihtkiududeta. Põisik 2,5-3 mm pikk
96
Taime alus mustade lihtkiududega. Põisik pikem kui 3 mm
97
97
Keelekese pikkus laiusega võrdne või sellest suurem. Põisik sile (luup!), läikiv. Lehed kollakasrohelised
97
Keeleke pikkusest laiem. Põisik papillidega. Lehed puhasrohelised
98
Õisik alla 2 cm pikk. Väikeste puhmikutena kasvavad taimed
99
98
Õisik üle 2 cm pikk. Hõremurusalt või suurte mätastena kasvavad taimed
100
99
Taime alusel ei ole tumepruune lihtkiude. Lehed sinakasrohelised. Õisik 3-5 laimunaja pähikuga
99
Taim alusel tumepruunide lihtkiududega. Lehed hallikasrohelised. Õisik 2-3 piklikmunaja pähikuga
100
Põisikud alla 3 mm pikad
101
100
Põisikud üle 3 mm pikad
102
101
Õisik tihe, ei ole harunenud. Alumised lehetuped mustade kiududeta. Kasvab murusalt, ei moodusta mättaid
101
Õisik vähemalt alusel harunenud. Alumised lehetuped ohtrate mustade lihtkiududega. Kasvab kõrgete mätastena
102
Põisikud pähikus püstiselt. Kasvab tihedate puhmikutena
102
Põisikud asetsevad pähikus rõhtsalt või tähtjalt. Puhmikuid ei moodusta
103
103
Taime alaosa helepunase tooniga. Keeleke 2-4 korda laiusest pikem. Põisikud alaosas käsnja koega, 5,4-6,5 mm pikad
103
Taime alaosa pole punakas. Keelekepikkusest laiem. Põisik pole alusel käsnjas, 3-4 mm pikk
104
Emakakaelu 2. Põisikud tavaliselt enam-vähem kaksikkumerad
105
104
Emakakaelu 3. Põisikud 3-nurkse või rulja ristlõikega
108
105
Mätta või tiheda kogumikuna kasvavsd roomava risoomita taimed
106
105
Taimed roomava risoomiga, mättaid ei moodusta
107
106
Alumised lehetuped kollakaspruunid. Lehed sinakasrohelised. Põisikud 2,5-4 mm pikad
106
Alumised lehetuped tumepunased või mustjaspunased. Lehed tumerohelised. Põisikud 2-2,5 mm pikad
107
Lehed 1-3(5) mm laiad, kuivades sisserulluvate servadega. Isaspäikuid 1
107
Lehed (3)5-10 mm laiad, servad rulluvad kuivades väljapoole. Isaspähikuid 2-4
108
Põisikud vähemalt osaliselt karvased (luup!)
109
108
Põisikud paljad, karvad vahel noka servades
120
109
Põisikud selgelt kaheharulise üle 5 mm pika nokaga
110
109
Põisikud ilma nokata või lühikese, alla 0,5 mm pikkuse koonilise teraviku või nõrgalt kaheharulise nokaga
111
110
Lehed karvased vähemalt tuppedel. Põisikud pehmekarvased
110
Lehed paljad. Põisikud tihedalt viltkarvased
111
Taimed moodustavad tihedaid mättaid, roomavad risoomid puuduvad
112
111
Taimed tihedaid mättaid ei moodusta, roomavad risoomid olemas
115
112
Emaspähikud tihedad. Alumine kandeleht pole vart ümbritseva alusega
113
112
Emaspähikud hõredad. Alumine kandeleht ümbritseb vart 3-10 mm ulatuses
114
113
Alumine kandeleht pruun. Lehed noorelt hõredalt karvased. Põisiku kattelehed tumedad, põisikust lühemad
113
Alumine kandeleht lehetaoline, roheline. Lehed ka noorelt paljad. Põisiku kattelehed punakad, u. põisiku pikkused
114
Põisikud 2-3 mm pikad, vähemalt 1,5 korda nii pikad kui põisiku kattelehed
114
Põisikud 3-4,5 mm pikad, enam-vähem kattelehtede pikkused
115
Emaspähikud hõredad, väheste õitega
115
Emaspähik tihe, paljude õitega
116
116
Põisikud selgete soontega
116
Põisikud soonteta
117
117
Isaspähikuid 2 või rohkem. Alumised lehetuped jäävad terveks
117
Isaspähikuid üks. Alumised lehetuped kiulised
118
118
Alumine kandeleht pähikust pikem. Lehed hallikad. Niiskete kasvukohtade taimed
118
Alumine kandeleht pähikust palju lühem. Lehed rohelised. Üsna kuivade kasvukohtade taimed
119
119
Alumine kandeleht 3-5 mm pikkuse tupega. Põisikute kattelehed põisiku pikkused
119
Alumine kandeleht tupeta või alla 2 mm pikkuse tupega. Põisikute kattelehted põisikust lühem
120
Vähemalt alumine pähik rippuv
121
120
Pähikud pole rippuvad
128
121
Isaspähikuid 2 või rohkem
122
122
Põisikud nokata või terve, alla 0,5 mm pika nokaga
122
Põisikud üle 0,5 mm pikkuse sügavalt kaheharulise nokaga
123
123
Põisikud 2-2,5 korda laiusest pikemad, püstised. Emaspähikud üksteisest eemal, alumise pähiku tipp ei ulatu järgmise aluseni
123
Põisikud 4-5 korda laiusest pikemad, valminult allapoole hoiduvad. Emaspähikud tihedalt, alumise pähiku tipp ulatub järgmise aluseni
124
Emaspähikud rohelised kuni hele kollakasrohelised
125
124
Emaspähikud pruunid
126
125
Emaspähikud 5-12 mm pikad. Märgade kasvukohtade taimed
125
Emaspähikud 2,5-5 mm pikad. Parasniiskete kohtade taimed
126
Moodustab tihedaid puhmikuid, roomav risoom puudub
126
Roomava risoomiga taimed, puhmikuid ei moodusta
127
127
Lehed hallikasrohelised, 1-2 mm laiad. Külgmised pähikuid ainult emasõitega
127
Lehed rohelised, 2-4 mm laiad. Külgmised pähikud alusel isasõitega
128
Lehetuped või lehed või varred karvased
128
Lehetuped, lehed ja varred paljad
129
129
Alumine kandeleht ei ümbritse vart
130
129
Alumine kandeleht 2-10 mm ulatuses ümber varre
132
130
Põisiku nokk 0,5 mm pikk, nõrgalt kaheharuline
130
Põisiku nokk kaheharuline, vähemalt 0,75 mm pikk
131
131
Põisikud rõhtsad, järsult nokaks ahenevad
131
Põisikud püstised, ahenevad nokaks aeglaselt
132
Murusalt või väga hõredate puhmikutena kasvav pikarisoomilised taimed
133
132
Tihedate puhmikutena kasvavad taimed, roomav risoom puudub või väga lühike
134
133
Alumine kandeleht vart tihedalt ümbritseva tupega. Lehed hallikad. Põisik peaaegu nokata või järsult 0,5 mm pikkuseks nokaks ahenev
133
Alumine kandeleht vart lõdvalt ümbritseva tupega. Lehed kollakas- kuni tumeroheliesed. Põisik aheneb aeglaselt 0,5-1 cm pikkuseks nokaks
134
Alumine kandeleht õisikust lühem
135
134
Alumine kandeleht õisiku pikkune või pikem
136
135
Põisiku katteleht kileja servata või väga kitsa servaga
135
Põisiku katteleht hästimärgatava valge kileja servaga
136
Põisikud rõhtsalt või allakäändunult
137
137
Põisikud 2-4 mm pikad, nokk sirge, 1/3-1/2 põisiku alumise osa pikkune
138
137
Põisikud (3,5)4-6 mm pikad, nokk alumise osa pikkune, kõvedunud
139
138
Varred püstised. Lehed 1-3,5 mm laiad. Põisikud kuni 3,5 mm pikad
138
Varred kaarjalt tõusvad. Mõned lehed tavaliselt üle (3)3,5 mm laiad. Põisikud üle 3,5 mm pikad
139
Põisikud 5-7 mm pikad. Isapähik tavaliselt rootsutu. Lehed kuni 7 mm laiad
139
Põisikud 1,5-5 mm pikad. Isaspähik rootsuline. Lehed alla 4 mm laiad
140
Õisik täha sarnane, süstjas kuni ovaalne
141
140
Õisik harunenud pööris
167
142
Pähikud varre vastaskülgedel
143
142
Pähikud varrel ümberringi
147
143
Pähikud kinnituvad õisiku teljele kitsama küljega
143
Pähikud kinnituvad õisiku teljele laiema küljega
144
144
Pähikud kahesugused: sisemine pähik viljuv, lapik, koosneb 3-5 normaalsest õiest, välimine on steriilne, koosneb kitsaspiklikest jäikadest libledest ja sõkaldest
144
Pähikud pole kahesugused
145
145
Pähikud kahekaupa igas sõlmekohas
146
Õisikutelg tugev, ei murdu kuivades, servadel haakuvate karvakestega
146
Õisikutelg habras, murdub kuivades üksikuteks lülideks, siledate sevadega
147
Pähikud üheõielised
148
147
Pähikus õisi rohkem kui üks
149
148
Keeleke kuni 2 mm pikk, terve tipuga
148
Keeleke 10-30 mm pikk, sügavalt kaheks jagunenud
149
Pähikud alla 6 mm pikad
150
150
Tihedapuhmikuline taim, roomavaid risoome esineb harva. Lehetuped hõredalt harali või allapidi karvadega
150
Hõredapuhmikuline, kaarjalt tõuvate võsudega taim. Lehetuped tihedalt pehmekarvased
151
Tähk ühekülgne, pähikud kahe reana varre ühel küljel
151
Tähk pole ühekülgne
152
152
Pähikud ümber kogu varre
153
152
Pähikud varre vastaskülgedel
160
154
Pähikus rohkem kui üks viljuv õis
154
Pähikus üks viljuv õis
155
155
Pähikud üle 4 mm pikad
155
Pähikud alla 4 mm pikad
156
Mõlemad libled ohtega. Tolmukapead sinised
156
Libled oheteta (ohted välissõkaldel). Tolmukapead kollased kuni oranžid
157
157
Ohe lühem kui välissõkal, vaevu ulatub liblede vahelt välja
158
157
Ohe u. kaks korda välissõklast pikem, ulatub liblede vahelt välja
159
158
Ohe u. 3 mm pikk, põlvjas, kinnitub välissõkla alumisele veerandile, ulatub liblede vahelt välja. Tolmukapead kollased
158
Ohe u. 1,5 mm pikk, sirge, kinnitub välissõkla keskele, liblede vahelt välja ei ulatu. Tolmukapead oranžid
159
Risoom lühike. Libled pole väljapoole kaardunud tipuga. Ohe ulatub liblede vahelt pikalt välja
159
Risoom 20-30 cm pikk. Libled väljapoole kaardunud tipuga. Ohe ulatub liblede vahelt veidi välja
160
Õisik tihe, pähikud lähestikku
161
160
Õisik hõre, pähikud üksteisest eemal
163
161
Pähikud üheõielised, 3-kaupa pundis
161
Pähikud 2 või enama õiega, pole 3-kaupa pundis
162
162
Pähikud 2-õielised. Libled naaskeljad, 0-1 rooga
162
Pähikus rohkem kui 2 õit. Libled pole naaskeljad, mitme rooga
163
Pähikud kinnituvad õisikuteljele kitsama küljega. Pähikud ühe liblega (välja arvatud tipmine)
163
Taimed teistsugused
164
164
Pähikud hoiduvad vastu vart. Libled enam-vähem ühepikkused
165
164
Pähikud kaarduvad varrest eemale. Libled väga erineva pikkusega
166
165
Hõredapuhmikuline, ilma risoomita taim. Ohe üle 5 mm pikk
165
Pikavõsundiline taim, ei moodusta mättaid. Ohe alla 5 mm pikk
166
Ohe kuni poole välissõkla pikkune. Taimed pika roomava risoomiga
166
Ohe välissõkla pikkune või pikem. Lühikese risoomiga väikeseid mättaid moodustav taim
167
Tugevad risoomiga taimed, pilliroo moodi, sageli üle 2 m kõrged, vars 0,5-1 cm läbimõõdus
168
167
Taimed väiksemad, ei meenuta pilliroogu, vars peenem
169
168
Keelekese asemel karvaring (vaata kohta, kus leht kinnitub varrele)
168
Keeleke (kilejas lise) olemas
170
Keelekese asemel karvaring
170
Keeleke kilejas või puudb
171
171
Pähikud ühe õiega
172
171
Pähikud 2 või rohkema õiega
177
172
Ohe alla 5 mm pikk
173
173
Ohe põlvjas. Välissõkla alusel karvad (luup!)
173
Ohe sirge. Välissõkla alusel karvu pole
174
174
Lehed 10-20 mm laiad. Välissõklad rohtsed
174
Lehed alla 10 mm laiad. Välissõklad kilejad või õlgjad
175
175
Pikkade roomavate võsunditega, puhmaid ei moodusta. Sisesõkal 2/5 välissõkla pikkusest
175
Puhmastena kasvav taim, ilma võsunditeta või lühikeste võsunditega (mõnikord ka maa-aluste risoomidega). Sisesõkal vähem kui 1/5 välissõkla pikkusest
176
176
Risoome pole. Maapealsed võsundid sageli olemas
176
Risoomid olemas. Maapealsed võsundid puuduvad
177
Pähikus rohkem kui 2 õit
182
178
Igast pähikust ulatub välja 1 ohe
178
Igast pähikust ulatub välja vähemalt 2 ohet
179
179
Libled 2 korda õitest pikemad
180
179
Libled õite pikkused või veidi pikemad
181
180
Taimed üleni pehmekarvased. Lehed siledad, lehetupp puhetunud. Isasõie ohe konksjas, liblede varjus
180
Taim peaaegu paljas, karvad ainult sõlmekohtadel. Lehed karedad, lehetupp pole puhetunud. Isasõie ohe põlvjas, libledest üleulatuv
181
Lehed 2-5 mm laiad, lamedad või vahel kokkurullunud. Ohe sirge
181
Lehed niitjad, alla 1 mm laiad, tihedalt kokkurullunud. Ohe teravalt põvjas
182
Ohe kaarjas või põlvjas
183
183
Ohe üle 3 mm pikk
184
184
Ülemiste lehtede keeleke puudub või on alla 1,5 mm pikk. Pähikud (ilma oheteta) all 8 mm pikad
185
184
Ülemiste lehtede keeleke üle 1,5 mm pikk. Pähikud üle 8 mm pikad
186
185
Lehed üle 1,5 cm laiad. Pähikud kollakad, läikivad. Alumised lehetuped pikkade harali karvadega. Ohe teravalt põlvjas
185
Lehed alla 1,5 cm laiad. Pähikud pruunikad. Alumised lehetuped paljad või lühikeste lidus karvadega. Ohe tugevalt kaardunud, kuid mitte põlvjas
186
Libled ühepikkused
187
186
Libled erineva pikkusega, üks on teisest palju lühem
188
187
Looduslik taim. Valminult murdub õisikutelg lülideks
187
Põllutaim. Õisikutelg ei murdu lülideks
188
Alumised lehed ja lehetuped harali karvadega. Sisesõkla telg sile. Rood ei ulatu välissõkla ülemise servani
188
Alumised lehed ja lehetuped paljad. Sisesõkla telg lühikarvane. Rood ulatuvad välissõkla ülemise servani
189
Õisik tihe, sagaraline, enam-vähem ühekülgne pööris
189
Õisik hõre, pole ühekülgne
190
190
Ohe ei asu lible kahe hambakese vahel (luup!). Taim paljas või väga lühikeste karvadega
191
190
Ohe asub lible kahe hambakese vahel. Taimed pikkade karvadega vartel või lehtedel
193
191
Laiemad lehed vähemalt 8 mm laiad. Ohe üle 1 cm pikk
191
Laiemad lehed alla 8 mm laiad. Ohe alla 1 cm pikk
192
192
Lehed üle 0,7 mm laiad, siledad. Keeleke lühike, kõrvakesteta (luup!)
192
Lehed alla 0,7 mm laiad, karedad. Keeleke kõrvakestega
193
Mitmeaastased kuivade niitude taimed
194
193
Üheaastased kultuurmaade taimed
195
194
Õisik hõre, kuni 20 cm pikkuste rõhtsate harudega. Lehed 5-12 cm laiad
194
Õisik kitsas, harud lühikesed, enam-vähem püstised. Lehed 2-4 mm laiad
195
Alumiste lehtede tuped paljad
195
Alumiste lehtede tuped tihedalt pehmekarvased
196
196
Alumiste lehetuppede karvad 1-1,5 mm pikad
196
Alumiste lehetuppede karvad 0,4-0,7 mm pikad
197
Keelekese asemel karvaring
198
197
Keeleke olemas, kilejas
199
198
Lehed pealt pikakarvased. Varred ainult ühe sõlmekohaga (alumises osas)
198
Lehed pealt paljad, serval hajusalt karvased. Varrel rohkem kui üks sõlmekoht
199
Pähikud 1-õielised
200
199
Pähikud 2 või rohkemaõielised
209
200
Pähikud üle 9 mm pikad
200
Pähikud alla 9 mm pikad
201
201
Pähikud libledeta (luup!)
201
Pähikud kahe liblega
202
202
Pähikud tavaliselt üle 4 mm pikad, välissõkla alusel pika karvatutiga
203
202
Pähikud alla 4 mm pikad, ilma välissõkalt ümbritsevate karvadeta
206
203
Pähikus välimiste liblede paar 5 mm pikk, sisemised palju lühemad (1,5 mm), harjasjad
203
Pähikus liblesid üks paar
204
204
Sõklad karedad, pikemad kui ümbritsevad karvad (luup!)
204
Sõklad siledad, pole ümbritsevatest karvadest pikemad
205
205
Keeleke 8 (10) mm. Vars ei harune. Välissõklad 3 rooga (binokulaar!). Libled kitsaslantsetjad, pikalt ahenevad
205
Keeleke 1-3 mm. Varred harunevad alates suvest. Välissõklad 5 rooga (vahel eabaselgelt). Libled lantsetjad
206
Välissõklad terava tipuga, peale viljumist kõvad ja läikivad
206
Välissõklad tömbi või sirge tipuga, pole peale viljumist kõvad
207
207
Mitteõitsvatel võrsetel keeleke laiusest lühem
207
Mitteõitsvatel võrsetel keeleke laiusest pikem
208
208
Risoomid rohkem kui 3 soomusja lehega. Lehed 5-10 mm laiad. Õisik lai ka peale õitsemist, 10-20 cm pikk, rõhtsate harudega
208
Risoomid puuduvad või lühikesed, ilma soomusjate lehtedeta. Lehed 3-7 mm laiad. Õisik tõmbub peale õitsemist kokku, 5-15 cm pikk, harud püstised
209
Õisik tihe, kas piklik-ruljas ja täha moodi või munajahõlmine
210
209
Õisik hõre, püramiidja väliskujuga
214
210
Pähikud 2-õielised, varrel ühe reana, õisik piklik, harunemata
210
Pähikus 2 või rohkem õit, õisik haruneb
211
211
Õisik tihe, sagaraline, enam-vähem ühekülgne pööris, alumine haru tavaliselt üle 2 cm pikk. Lehed enam-vähem paljad
211
Õisik ruljas, pole ühekülgne, kõik harud üle 2 cm pikad. Alumised lehed karvased
212
212
Pähikud alla 6 mm pikad
212
Pähikud üle 6 mm pikad
213
213
Ilma pikkade roomavate risoomideta. Lehetuped hõredalt lühikarvased
213
Pikkade roomavate risoomidega, kaarjalt tõusvate võsudega. Lehetuped tihedalt pehmekarvased
214
Pähikud südajad, rippuvad
214
Pähikud pole südajad ega rippuvad
215
215
Pähikud ainult 2 õiega
215
Pähikud 3 või enama õiega
216
216
Libled peaaegu pähiku pikkused. Pähikus keskel üks kahesooline õis ja servas 2 isasõit
216
Libled pähikust oluliselt lühemad. Pähikus ainult kahesoolised õied
217
217
Pähikud üle 2-3 korra laiusest pikemad, tavaliselt rohkem kui 5 õiega ja üle 4 mm pikad. Alumine välissõkal ilma andruta (luup!)
218
217
Pähikud munajad, mitte üle 2-3 korra laiusest pikemad, 4-5 (6) õiega, tavaliselt alla 4 mm pikad. Alumine välissõkal andruga
226
218
Välissõkal ja libled teravad
219
218
Välissõkal ja libled tömbid või sirged
221
219
Alumine lible 7-8 mm pikk
219
Alumine lible 3-4 mm pikk
220
220
Lehed pealt enam-vähem siledad. Kõrvakesed paljad. Pöörise alumises sõlmekohas 2 haru, üks 1-3, teine 4-5 pähikuga
220
Lehed pealt selgelt karedad. Kõrvakesed karvased. Pööriseharusid alumises sõlmes 2-3, igaüks 5-15 pähikuga
221
Vähemalt ülemine lible 3 rooga (külgmised rood vahel lühikesed). Välissõkal rohkem kui 5 sageli ebaselge rooga
222
221
Libled 1 rooga. Välissõkal 7-9 selge rooga
223
222
Maapealsed võsundid puuduvad (taim moosdustab tihedaid puhmikuid)
222
Roomavad maapealsed võsundid olemas, juurduvad sõlmekohtades
223
Pähikud 8-30 (40) mm pikad, 6-16 õiega. Varred püstised, lehetupp silinderjas
224
223
Pähikud 2-10 mm pikad, 3-11 õiega. Varred alusel tõusvad või lamavad, alumised lehetuped lapikud
225
224
Õisiku harud hoiduvad varrest eemale, alumised 2-4-kaupa, pähikuid harudel 8-15. Välissõkal 3,5-5 mm pikk
224
Õisikuharud hoiduvad vastu vart, alumised üksikult või paarikaupa, pähikuid harudel 3-4. Välissõkal 5,5-7,5 mm pikk
225
Varred 5-10 mm läbimõõdus. Lehed 10-20 mm laiad, järsult aheneva tipuga. Tolmukaid 3. Tolmukapea üle 0,8 mm pikk
225
Varred 4-5 mm läbimõõdus. Lehed 4-9 mm laiad, pikalt teritunud tipuga. Tolmukaid 2. Tolmukapea kuni 0,8 mm pikk
226
Üheaastased tallatud kasvukohtade taimed. Välissaõkal roodudel ja servas ripskarvane
226
Mitmeaastased taimed. Välissõkla rood krobelised või karvased ainult alaosas
227
227
Varred tugevalt lapikud kas ülaosas või alaosas
228
227
Vars ruljas, pole lapik
229
228
Vars üleni lapik, nurkjalt tõusev. Lehed kokkuvolditud, 1-2 mm laiad
228
Varre alumine osa tugevalt lapik. Lehed lamedad, 3-9 mm laiad
229
Õisiku alumises sõlmes ainult 1 või 2 haru
229
Õisiku alumises sõlmes 3-8 haru
230
230
Keeleke üle 1 mm pikk, terav
231
230
Keeleke puudub või alla 1 mm pikk
232
231
Ülemise lehe keeleke 5-10 mm pikk. Välissõkal selgete roodudega
231
Ülemise lehe keeleke 1-2,5 mm pikk. Välissõkal roodudeta
232
Risoome pole. Kõik võrsed viljuvad. Pähikud alla 4 mm pikad
232
Risoomidega, nii õitsvate kui mitteõitsvate võsudega. Pähikud u. 4 mm pikad
233
233
Varred enamasti üksikult, alusel väheste vanade lehetuppede jäänustega. Libled enam-vähem võrdsed, teravnevad, enamasti mõlemad 3 rooga
233
Varred mitmekaupa, sageli puhmikutena, paljude vanade lehetuppede jäänustega alusel. Libled ebavõrdsed, teravad, alumine 1 rooga
234
234
Taim hõredalt karvane. Alumised lehed lamedad või renjad, palju lühemad kui vars. Keeleke laskub lehetupe servale
234
Taim tihedalt karvane. Alumised lehed tugevalt kokkurullunud, harjasjad, sama pikad kui vars. Keeleke pole laskuv
4Lehed tihedalt karvased. Õisik ühtlane, tühikuteta. Tolmukaniidid kroonist 4-8 mm pikemad, tolmukapead helelillad
5Lehed süstjad, lamedad, karvased, pole lihakad, tumedate täppideta. Pole mereranniku ega sooldunud pinnase taimed
5Lehed lineaalsed, renjad, paljad, lihakad, tumedate täppidega. Mereranniku ja sooldunud pinnase taimed
6Lehed sõrmroodsed76Lehed sulgroodsed või ühe rooga87Vars kolmnurkne. Õisik ümbritsetud rohekaskollaste kõrglehtedega. Varrelehti kuni 4
7Vars ruljas. Õisik pole selliste kõrglehtedega ümbritsetud. Varrelehti üle 4
8Vili pole tiivuline. Abilehed puuduvad või on vabad, pole vart ümbritsevaks kilejaks tupeks (tõrveks) kokku kasvanud98Viljad tiivulised. Abilehed moodustavad kileja vart ümbritseva tupe (tõrve)179Vilja ümber kaks kandelehekest. Õied ühesoolised109Viljad pole kahe kandelehekesega ümbritsetud. Õied kahesoolised1310Alumised lehed rombjad või kolmnurksed, odaja alusega1110Alumised lehed lineaalsed kuni äraspidimunajad1211Alumised lehed rombjad, odaja alusega, ülemised süstjad. Vilju ümbritsevad kandelehekesed hambulised
11Kõik lehed kolmnurksed, odaja alusega. Kandelehekesed saagjaservalised või lõhestunud, naaskeljate jätketega
12Lehed pole lihakad, rohelised, lineaalsed kuni kitsas-süstjad
12Lehed veidi lihakad, äraspidimunajad, hõbedase jahuja kattega
13Lehed ega õisikud pole jahuja kattega1413Lehed või vähemalt õisikud valge jahuja kattega1514Õisik lehistunud peaaegu tipuni. Lehed ja vars sageli punakad
14Õisik lehtedeta või lehed ainult alumises osas. Lehed ja varred rohelised
15Õisik paljas. Seemned püstised (luup!)
15Õisik jahuja kattega. Kõik seemned horisontaalselt1616Taimed tavaliselt tumerohelised (kuigi sageli hallika kirmega). Varred sageli punakad. Lehed munajas-süstjad, hambulised või terve servaga. Seemnekest madalate, laiade, radiaalsete vagudega
16Taimed eredalt hallikasrohelised. Varred pole punased. Suuremad varrelehed ovaalrombjad, paljude teravate, lehe tipu poole suunatud hammastega. Seemnekest rohkemate, tihedamate ja sügavamate vagudega kui valgel hanemaltsal
17Lehed kitsas-süstjad, ahenevad võrdselt mõlemast otsast, lehed olemas ka õisiku tipuosas. Üheaastased taimed
17Lehed teistsugused. Mitmeaastased taimed1818Lehed nooljad või odajad, hapuka maitsega. Õied ühesoolised1918Lehe alus südajas, ümar või kiiljas, mitte kunagi nooljas või odajas, pole hapuka maitsega. Õied kahesoolised2119Lehed tavaliselt alla 2 cm laiad. Õiekattelehed seemnete pikkused (alla 1,5 mm)
19Lehed tavaliselt üle 2 cm laiad. Õiekattelehed seemnetest pikemad (üle 2 mm)2020Õisiku harud lihtsad, ei harune
20Õisiku harud harunevad korduvalt
21Vilju ümbritsevad kattelehed ümberringi hambulised
21Kattelehed terved või ainult alusel mõne hambaga2222Alumised lehed veesisesed, 50-100 cm pikad
22Alumised lehed pole veesisesed, palju väiksemad2323Vähemalt üks vilja külg selge mõhnaga2423Viljad mõhnadeta2524Juurmised lehed ja alumised varrelehed laiusest pikemad, kiilja alusega
24Juurmised lehed ja alumised varrelehed sama pikad kui laiad, sügavalt südaja alusega
25Juurmised lehed ja alumised varrelehed kõige laiemad alusel, lehe alus südajas
25Juurmised lehed ja alumised varrelehed kõige laiemad keskel või veidi madalamal, tavaliselt lehe alus pole südajas2626Alumised varrelehed kuni 8 korda laiusest pikemad. Viljad 3,5-5 mm pikad ja alla 5 mm laiad
26Alumised varrelehed vähem kui 4 korda laiusest pikemad. Viljad 4,5-6 mm pikad ja üle 5 mm laiad
27Lehed lihakad
27Lehed pole lihakad2828Õied radiaalsümmeetrilised (vaadake tähelepanelikult õit või vilja tugeva luubiga)2928Õied pole radiaalsümmeetrilised5529Lehed vähemalt alusel pikkade valgete karvadega3029Lehed paljad või väga lühikeste karvadega3430Õied üksikult, pikaraolised, õieraod erineva pikkusega
30Õied 3- kuni mitmekaupa osaõisikutes, nuttide või kobaratena3131Õied valged
31Õied pruunid kuni mustad3232Õied hele-kollakaspruunid. Emakakael sigimikust lühem (luup!). Õiekattelehed erineva suurusega
32Õied pruunid kuni tumepruunid. Emakakael vähemalt sigimiku pikkune. Õiekattelehed ühesuurused3333Hõredalt karvane, lühikeste võsunditega, puhmikuid ei mooduste. Emakakael pikem kui sigimik. Tolmukapea tolmukaniidist 2-6 korda pikem
33Tihedalt karvane, ilma võsunditeta, kasvab pisikeste puhmikutena. Emakakael umbes sigimiku pikkune. Tolmukapea tolmukaniidi pikkune või veidi lühem
34Õied ruljate tähkõisikute või ümarate nuttidena3534Õied pole ruljate tähkõisikute ega ümarate nuttidena4035Õied ruljate tähkadna. Kõik lehed juurmised3635Õied ümarate nuttidena. Varred lehistunud3736Märgade niitude ja soode taim. Risoom peenike, võsunditega. Vili jaguneb 3 osaviljaks
36Mererannataim. Risoom jäme, võsunditeta. Vili jaguneb 6 osaviljaks
37Õiekattelehed paksud, tumeda tipuga. Liitõisik korduvalt harunenud. Seemned 6-10 pikisuunalise vaoga (binokulaar!)3837Õiekattelehed õhukesed, ühtlaselt pruunid. Liitõisik ei harune või ainut mõne haruga alusel. Seemned vagudeta3938Vili (ilma emakakaelata) (3-)4-6(-7) mm lai, ülemine osa lamendunud
38Vili (ilma emakakaelata) 6-7(-8) mm lai, ülemine osa kuppeljas39Lehed kolmnurksed või lamedad, ilma andruta. Emasnutid üksteisest eemal, samuti isasnuttidest
39Lehed alaküljel tiivulise andruga. Emasnutid ja isasnutid üksteisega kokkupuutuvad40Lehed renjad, tipul pealmisel küljel hästimärgatava pooriga (luup!). Vili koosneb kolmest osast
40Lehed pole renjad, lehe tipul poor puudub. Vili on kupar4141Üheaastased väikesed taimed. Õied üksikult või 2(3)-kaupa4241Mitmeaastased tugevad taimed. Õied pole üksikult4342Kõik õied üksikult. Sisemised õiekattelehed teravatipulised, pikemad kui kupar
42Vähemalt alumised õied paarikaupa. Sisemised õiekattelehed tömbid, kupra pikkused või lühemad
43Varred lehistumata (varre alusel labata lehetuped). Õisik külgmine, näib asuvat umbes varre keskkohas, sest pikk püstine ruljas õisiku kandeleht tundub varre pikendusena4443Varred lehistunud. Õisik tipmine. Õisiku kandeleht suhteliselt lühike, allakäändunud, ei näi varre pikendusena4744Varred peenikesed (1 mm), hele-hallikasrohelised. Õisik varre keskosas või veidi allpool
44Varred 1,5-4 mm läbimõõdus. Õisik varre keskosast kõrgemal4545Varred kasvavad ridadena, värskelt sinakad, vaolised. Alumised lehetuped õlgkollaseed või helepruunid. Õisik 25-60 õiega
45Tihemurusalt või mättana kasvavad taimed. Varred tugevad, pole sinakad. Õisik rohkeõieline4646Vars peenem, vaoline, eriti allosas. Alumised labata tuped hele- kuni hallikaspruunid. Õisiku kandeleht puhetunud tupega. Õisikuraod väga lühikesed (ei ole nähtavad), õisik kerajas, tihe. Kupar tumepruun
46Vars tugev, sile. Alumised labata tuped punakaspruunid. Õisikuraod ebavõrdse pikkusega, õisik rohekaspruun, hõre, haraline. Kupar roostepruun
47Lehed rististe vaheseinteta (lõigake leht lõikudeks!)4847Leht rististe vaheseintega5148Õisik tihe nutt, 2-10 õiega
48Õisik hõre, rohkem kui 10 õiega4949Lehti palju, kõik juurmise kodarikuna
49Igal varrel 1-4 lehte5050Vars alusel lapik. Kupar tavaliselt õiekattelehtedest pikem. Tolmukapea kuni kaks korda tolmukaniidist pikem
50Vars ruljas. Kupar õiekattelehtede pikkune. Tolmukapead 2-6 korda tolmukaniidist pikemad
51Lehed paljude torukestega (tehke lehe aluse lähedalt ristlõige: peaksite nägema mitmeid torukesi). Kuivanud lehel sõlmekesed katsudes tunda, värskelt mitte5251Lehed ühe torukesega5352Varre alus pole paksenenud. Taim 40-130 cm kõrge, risoomiga
52Varre alus sibuljalt paksenenud. Taim 1-30 cm kõrge, ilma risoomita
53Lehe ristlõige ovaalne. Välimised õiekattelehed teravad, 3-4 mm pikad. Õied 4-10 kaupa osaõisikutes
53Lehe ristlõige ümar. Välimised õiekattelehed tömbid, 2-3 mm pikad. Õied 3-6 kaupa osaõisikus5454Õied tumepruunid, kõik rootsutud
54Õied rohekas- kuni helepruunid, vähemalt mõned rootsulised
55Õisik vivipaarne, mõnede õite asemel sigisibulad, millest arenevad väikesed lehed
55Õisik pole vivipaarne5656Varred seest säsikad (pole õõnsad), kolmnurksed kuni ümarad, ilma sõlmekohtadeta (CYPERACEAE - LÕIKHEINALISED)5756Varred alati seest õõnsad, alati ümarad, selgete sõlmekohtdega (POACEAE - KÕRRELISED)14057Kõik lehed alla 2 cm pikad5857Vähemalt osa lehti üle 4 cm pikad5958Taimed pikkade võsunditega. Viljunud pähik kuni 2,5 cm pikkuste karvadega, meenutab villatutti
58Taim võsunditeta. Viljunud pähik lühikeste, kuni pähklikese pikkuste karvadega, ei meenuta villatutti
59Õisik pikkade, valgete siidjate õiekattekarvadega6059Õisik pole valgete siidjate karvadega (õiekattekarvad puuduvad või on väga lühiksed)6360Pähikuid 1, rootsutu, püstine, lehetaolise kõrgleheta
60Pähikuid varrel mitu, rootsulised, rootsu juures 1-3 lehetaolist kõrglehte6161Pähikuraod siledad. Varred keskosas ümarad. Tolmukad 2,5-5 mm pikad
61Pähikuraod karedad. Varred keskosas kolmekandilised. Tolmukapead 1,5-2 mm pikad6262Taimed roomavate võsunditeta, kasvavd tihedate kogumikena. Lehed 3-8 mm laiad
62Taimed roomavate võsunditega, kasvavad hõredalt. Lehed 1-2 mm laiad
63Õied kahesoolised, emakate ja tolmukatega (luup!). NB! See on raskesti jälgitav tunnus. Kui jääte hätta, vaadake üle siin välja tulevate liikide pildid ja otsustage pildi järgi6463Õied ühesoolised, tolmukate või emakatega7664Pähikud 2-3 õiega (luup!)6564Pähikus rohkem kui 3 õit6965Taimed suured, lehed 5-10 mm laiad. Pähikud pikarootsuliste külgmiste nuttidena
65Taimed väikesed, lehed alla 5 mm laiad. Pähikud tipmise nutina6666Õied igal pool ümber õisikutelje. Vars kolmnurkne, lehtedega, enamasti harunenud6766Õied õisikuteljel kahe vastaku reana. Vars ümar, lehtedeta (kõik lehed juurmised)6867Pähikud valged. Tipmise õisiku alumine kandeleht enamasti õisikust lühem
67Pähikud punakaspruunid. Tipmise õisiku alumine kandeleht õisikust enamasti 20-50 mm pikem
68Pähikid 1-3(5). Õisiku alumine kandeleht õisiku pikkune
68Pähikuid tavaliselt 5-15. Õisiku alumine kandeleht õisikust oluliselt pikem
69Pähikud õisikus kahe reana, õisikuid üks7069Pähikud pole kaherealiselt, õisikuid rohkem7170Lehed lamedad. Õiekattekarvad pruunid, pähklikesest vähemalt kaks korda pikemad. Pähklike 1,5-2 mm. Pähikuid õisikus 10-25
70Lehed kokkurullunud. Õiekattekarvad valged või puuduvad, pähklikesest palju lühemad. Pähklike 3-4 mm. Pähikuid õisikus 3-8
71Õisik nutitaoline, paljude väikeste, üldjuhul tihedalt asetsevate lapikute pähikutega. Vars lehtedeta
71Õisik teistsugune. Vars lehtedega7272Õisik külgmine, varretaoline kõrgleht ulatub üle pähikute7372Õisik tipmine7473Varred kuni 3 m kõrged. Õiekattelehed siledad. Emakakaelu tavaliselt 3. Pähklike 2,5-3 mm, lapik-kolmnurkne
73Varred kuni 1,5 m. Õiekakattelehed tihedalt tumedate papillidega kaetud. Emakakaelu tavaliselt 2. Pähklike 2-2,5 mm, lame või kaksikkumer
74Pähikud üle 8 mm pikad, 5-12, õisik tihe, koosneb 1-3 ülestikku asetsevast pähikute kimbust
74Pähikud 3-8 mm pikad, arvukalt, hõreda õisikuna7575Juurduvad steriilsed võrsed puuduvad. Õiekattekarvad sirged, jäigad. Pähikud 3-4 mm pikad, 2-5-kaupa
75Mahakaarduvad võrsed juurduvad tipus. Õiekattekarvad painduvad, siledad. Pähikud üksikult, 5-8 mm pikad
76Varre tipus 1 pähik7776Varrel pähikuid rohkem kui üks8077Taimed roomava risoomiga, ei moodusta puhmikuid7877Taimed ilma roomava risoomita, tihedapuhmikulised7978Põisikud kuni 3,5 mm pikad, selgelt soonilised (luup!). Emakakaelu 2
78Põisikud 5-7 mm pikad, ebaselgete soontega. Emakakaelu 3
79Taimed kahekojalised, pähikud ainult emas- või isasõitega
79Taimed ühekojalised, pähikute tipul isasõied, alusel emasõied
80Pähikud väliselt üksteisega sarnased, tipmine tavaliselt vähemalt osaliselt emasõitega8180Pähikud välimuselt erinevad: ülemised ainult isasõitega, alumised ainult emasõitega10481Lehetupe vaba serv ainult ülaosas (2-3 mm) kilejas, edasi rohtjas
81Lehetupp ülaservast allapoole pikalt kilejas8282Vähemalt alumised pähikud asuvad varrel hõredalt8382Kõik pähikud on varrel tihedalt koos9283Taimed alusel punakad, tuped võrkkiududega (kiududeks jagunenud lehetupe jäänused)8483Taimed pole alusel punakad, võrkkiude pole8584Kõik pähikud enam-vähem võrdsed, 0,5-2 cm pikad, munajad
84Tipmine pähik 2-4 cm pikk, sellele järgneb 1-2 palju lühemat pähikut, edasised on sarnased tipmisega
85Põisikuid emaspähikus kuni 3
85Põisikuid emaspähikus rohkem kui 38686Alumise emaspähiku kandeleht õisikust palju pikem
86Alumise emaspähiku kandeleht õisikust lühem8787Tipmine pähik teistest u. kaks korda pikem, nuiakujuline
87Tipmine pähik teistest alla kahe korra pikem8888Põisikud püstised, lühikese nokaga8988Põisikud laiuvad või rõhtsad, ilma nokata või pika nokaga9089Pähikud ümarmunajad, u. 5 mm pikad. Põisiku nokk pikalt lõhestunud, valge triibuga
89Pähikud üle 5 mm pikad. Põisiku nokk veidi lõhestunud, ilma valge triibuta
90Pähikud laiusest pikemad
90Pähikud ümarad9191Põisiku nokk moodustab ½ põisiku alumise osa pikkusest. Lehed jäigad, tumerohelised, renjad. Põisiku katteleht helepruun
91Põisikud nokata. Lehed pehmed, puhasrohelised, lamedad. Põisiku kandeleht valge, kilejas
92Taimed pika risoomiga. Pähikutega varred kasvavad tavaliselt ridadena9392Taimed pika risoomita. Pähikuid kandvad varred ei kasva ridadena9593Põisiku tiibjas serv ei ulatu kõrgemale põisiku keskkohast. Lehed 1,5-4 mm laiad. Õisik 3-8 cm pikk
93Põisiku tiibjas serv ulatub 1/3 kuni ¾ põisiku pikkuseni. Lehed 1-2 mm laiad. Õisik 1-4 cm pikk9494Kuivade kasvukohtade taimed. Õisik üle 1,2 cm pikk. Varred ülaosas karedad
94Niiskete kasvukohtade taimed. Õisik 0,6-1 cm pikk. Vars sile
95Lehed üle 5 mm laiad9695Lehed alla 5 mm laiad9896Taime alus mustade lihtkiududeta. Põisik 2,5-3 mm pikk
96Taime alus mustade lihtkiududega. Põisik pikem kui 3 mm9797Keelekese pikkus laiusega võrdne või sellest suurem. Põisik sile (luup!), läikiv. Lehed kollakasrohelised
97Keeleke pikkusest laiem. Põisik papillidega. Lehed puhasrohelised
98Õisik alla 2 cm pikk. Väikeste puhmikutena kasvavad taimed9998Õisik üle 2 cm pikk. Hõremurusalt või suurte mätastena kasvavad taimed10099Taime alusel ei ole tumepruune lihtkiude. Lehed sinakasrohelised. Õisik 3-5 laimunaja pähikuga
99Taim alusel tumepruunide lihtkiududega. Lehed hallikasrohelised. Õisik 2-3 piklikmunaja pähikuga
100Põisikud alla 3 mm pikad101100Põisikud üle 3 mm pikad102101Õisik tihe, ei ole harunenud. Alumised lehetuped mustade kiududeta. Kasvab murusalt, ei moodusta mättaid
101Õisik vähemalt alusel harunenud. Alumised lehetuped ohtrate mustade lihtkiududega. Kasvab kõrgete mätastena
102Põisikud pähikus püstiselt. Kasvab tihedate puhmikutena
102Põisikud asetsevad pähikus rõhtsalt või tähtjalt. Puhmikuid ei moodusta103103Taime alaosa helepunase tooniga. Keeleke 2-4 korda laiusest pikem. Põisikud alaosas käsnja koega, 5,4-6,5 mm pikad
103Taime alaosa pole punakas. Keelekepikkusest laiem. Põisik pole alusel käsnjas, 3-4 mm pikk
104Emakakaelu 2. Põisikud tavaliselt enam-vähem kaksikkumerad105104Emakakaelu 3. Põisikud 3-nurkse või rulja ristlõikega108105Mätta või tiheda kogumikuna kasvavsd roomava risoomita taimed106105Taimed roomava risoomiga, mättaid ei moodusta107106Alumised lehetuped kollakaspruunid. Lehed sinakasrohelised. Põisikud 2,5-4 mm pikad
106Alumised lehetuped tumepunased või mustjaspunased. Lehed tumerohelised. Põisikud 2-2,5 mm pikad
107Lehed 1-3(5) mm laiad, kuivades sisserulluvate servadega. Isaspäikuid 1
107Lehed (3)5-10 mm laiad, servad rulluvad kuivades väljapoole. Isaspähikuid 2-4
108Põisikud vähemalt osaliselt karvased (luup!)109108Põisikud paljad, karvad vahel noka servades120109Põisikud selgelt kaheharulise üle 5 mm pika nokaga110109Põisikud ilma nokata või lühikese, alla 0,5 mm pikkuse koonilise teraviku või nõrgalt kaheharulise nokaga111110Lehed karvased vähemalt tuppedel. Põisikud pehmekarvased
110Lehed paljad. Põisikud tihedalt viltkarvased
111Taimed moodustavad tihedaid mättaid, roomavad risoomid puuduvad112111Taimed tihedaid mättaid ei moodusta, roomavad risoomid olemas115112Emaspähikud tihedad. Alumine kandeleht pole vart ümbritseva alusega113112Emaspähikud hõredad. Alumine kandeleht ümbritseb vart 3-10 mm ulatuses114113Alumine kandeleht pruun. Lehed noorelt hõredalt karvased. Põisiku kattelehed tumedad, põisikust lühemad
113Alumine kandeleht lehetaoline, roheline. Lehed ka noorelt paljad. Põisiku kattelehed punakad, u. põisiku pikkused
114Põisikud 2-3 mm pikad, vähemalt 1,5 korda nii pikad kui põisiku kattelehed
114Põisikud 3-4,5 mm pikad, enam-vähem kattelehtede pikkused
115Emaspähikud hõredad, väheste õitega
115Emaspähik tihe, paljude õitega116116Põisikud selgete soontega
116Põisikud soonteta117117Isaspähikuid 2 või rohkem. Alumised lehetuped jäävad terveks
117Isaspähikuid üks. Alumised lehetuped kiulised118118Alumine kandeleht pähikust pikem. Lehed hallikad. Niiskete kasvukohtade taimed
118Alumine kandeleht pähikust palju lühem. Lehed rohelised. Üsna kuivade kasvukohtade taimed119119Alumine kandeleht 3-5 mm pikkuse tupega. Põisikute kattelehed põisiku pikkused
119Alumine kandeleht tupeta või alla 2 mm pikkuse tupega. Põisikute kattelehted põisikust lühem
120Vähemalt alumine pähik rippuv121120Pähikud pole rippuvad128121Isaspähikuid 2 või rohkem122121Isaspähikuid 1124122Põisikud nokata või terve, alla 0,5 mm pika nokaga
123Põisikud 4-5 korda laiusest pikemad, valminult allapoole hoiduvad. Emaspähikud tihedalt, alumise pähiku tipp ulatub järgmise aluseni
124Emaspähikud rohelised kuni hele kollakasrohelised125124Emaspähikud pruunid126125Emaspähikud 5-12 mm pikad. Märgade kasvukohtade taimed
126Moodustab tihedaid puhmikuid, roomav risoom puudub
126Roomava risoomiga taimed, puhmikuid ei moodusta127127Lehed hallikasrohelised, 1-2 mm laiad. Külgmised pähikuid ainult emasõitega
127Lehed rohelised, 2-4 mm laiad. Külgmised pähikud alusel isasõitega
128Lehetuped või lehed või varred karvased
128Lehetuped, lehed ja varred paljad129129Alumine kandeleht ei ümbritse vart130129Alumine kandeleht 2-10 mm ulatuses ümber varre132130Põisiku nokk 0,5 mm pikk, nõrgalt kaheharuline
130Põisiku nokk kaheharuline, vähemalt 0,75 mm pikk131131Põisikud rõhtsad, järsult nokaks ahenevad
131Põisikud püstised, ahenevad nokaks aeglaselt
132Murusalt või väga hõredate puhmikutena kasvav pikarisoomilised taimed133132Tihedate puhmikutena kasvavad taimed, roomav risoom puudub või väga lühike134133Alumine kandeleht vart tihedalt ümbritseva tupega. Lehed hallikad. Põisik peaaegu nokata või järsult 0,5 mm pikkuseks nokaks ahenev
133Alumine kandeleht vart lõdvalt ümbritseva tupega. Lehed kollakas- kuni tumeroheliesed. Põisik aheneb aeglaselt 0,5-1 cm pikkuseks nokaks
134Alumine kandeleht õisikust lühem135134Alumine kandeleht õisiku pikkune või pikem136135Põisiku katteleht kileja servata või väga kitsa servaga
135Põisiku katteleht hästimärgatava valge kileja servaga
136Põisikud püstiselt
136Põisikud rõhtsalt või allakäändunult137137Põisikud 2-4 mm pikad, nokk sirge, 1/3-1/2 põisiku alumise osa pikkune138137Põisikud (3,5)4-6 mm pikad, nokk alumise osa pikkune, kõvedunud139138Varred püstised. Lehed 1-3,5 mm laiad. Põisikud kuni 3,5 mm pikad
138Varred kaarjalt tõusvad. Mõned lehed tavaliselt üle (3)3,5 mm laiad. Põisikud üle 3,5 mm pikad
139Põisikud 5-7 mm pikad. Isapähik tavaliselt rootsutu. Lehed kuni 7 mm laiad
139Põisikud 1,5-5 mm pikad. Isaspähik rootsuline. Lehed alla 4 mm laiad
140Õisik täha sarnane, süstjas kuni ovaalne141140Õisik harunenud pööris167141Pähikud oheteta142141Pähikud ohetega151142Pähikud varre vastaskülgedel143142Pähikud varrel ümberringi147143Pähikud kinnituvad õisiku teljele kitsama küljega
143Pähikud kinnituvad õisiku teljele laiema küljega144144Pähikud kahesugused: sisemine pähik viljuv, lapik, koosneb 3-5 normaalsest õiest, välimine on steriilne, koosneb kitsaspiklikest jäikadest libledest ja sõkaldest
144Pähikud pole kahesugused145145Pähikud kahekaupa igas sõlmekohas
145Pähikud üksikult146146Õisikutelg tugev, ei murdu kuivades, servadel haakuvate karvakestega
146Õisikutelg habras, murdub kuivades üksikuteks lülideks, siledate sevadega
147Pähikud üheõielised148147Pähikus õisi rohkem kui üks149148Keeleke kuni 2 mm pikk, terve tipuga
148Keeleke 10-30 mm pikk, sügavalt kaheks jagunenud
149Pähikud 6-8 mm pikad
149Pähikud alla 6 mm pikad150150Tihedapuhmikuline taim, roomavaid risoome esineb harva. Lehetuped hõredalt harali või allapidi karvadega
150Hõredapuhmikuline, kaarjalt tõuvate võsudega taim. Lehetuped tihedalt pehmekarvased
151Tähk ühekülgne, pähikud kahe reana varre ühel küljel
151Tähk pole ühekülgne152152Pähikud ümber kogu varre153152Pähikud varre vastaskülgedel160153Tähk munajas154153Tähk ruljas156154Pähikus rohkem kui üks viljuv õis
154Pähikus üks viljuv õis155155Pähikud üle 4 mm pikad
155Pähikud alla 4 mm pikad
156Mõlemad libled ohtega. Tolmukapead sinised
156Libled oheteta (ohted välissõkaldel). Tolmukapead kollased kuni oranžid157157Ohe lühem kui välissõkal, vaevu ulatub liblede vahelt välja158157Ohe u. kaks korda välissõklast pikem, ulatub liblede vahelt välja159158Ohe u. 3 mm pikk, põlvjas, kinnitub välissõkla alumisele veerandile, ulatub liblede vahelt välja. Tolmukapead kollased
158Ohe u. 1,5 mm pikk, sirge, kinnitub välissõkla keskele, liblede vahelt välja ei ulatu. Tolmukapead oranžid
159Risoom lühike. Libled pole väljapoole kaardunud tipuga. Ohe ulatub liblede vahelt pikalt välja
159Risoom 20-30 cm pikk. Libled väljapoole kaardunud tipuga. Ohe ulatub liblede vahelt veidi välja
160Õisik tihe, pähikud lähestikku161160Õisik hõre, pähikud üksteisest eemal163161Pähikud üheõielised, 3-kaupa pundis
161Pähikud 2 või enama õiega, pole 3-kaupa pundis162162Pähikud 2-õielised. Libled naaskeljad, 0-1 rooga
162Pähikus rohkem kui 2 õit. Libled pole naaskeljad, mitme rooga
163Pähikud kinnituvad õisikuteljele kitsama küljega. Pähikud ühe liblega (välja arvatud tipmine)
165Pikavõsundiline taim, ei moodusta mättaid. Ohe alla 5 mm pikk
166Ohe välissõkla pikkune või pikem. Lühikese risoomiga väikeseid mättaid moodustav taim
167Tugevad risoomiga taimed, pilliroo moodi, sageli üle 2 m kõrged, vars 0,5-1 cm läbimõõdus168167Taimed väiksemad, ei meenuta pilliroogu, vars peenem169168Keelekese asemel karvaring (vaata kohta, kus leht kinnitub varrele)
168Keeleke (kilejas lise) olemas
169Pähikud ohetega170169Pähikud oheteta197170Keelekese asemel karvaring
170Keeleke kilejas või puudb171171Pähikud ühe õiega172171Pähikud 2 või rohkema õiega177172Ohe 5-12 mm pikk
172Ohe alla 5 mm pikk173173Ohe põlvjas. Välissõkla alusel karvad (luup!)
173Ohe sirge. Välissõkla alusel karvu pole174174Lehed 10-20 mm laiad. Välissõklad rohtsed
174Lehed alla 10 mm laiad. Välissõklad kilejad või õlgjad175175Pikkade roomavate võsunditega, puhmaid ei moodusta. Sisesõkal 2/5 välissõkla pikkusest
175Puhmastena kasvav taim, ilma võsunditeta või lühikeste võsunditega (mõnikord ka maa-aluste risoomidega). Sisesõkal vähem kui 1/5 välissõkla pikkusest176176Risoome pole. Maapealsed võsundid sageli olemas
176Risoomid olemas. Maapealsed võsundid puuduvad
177Pähikud 2 õiega178177Pähikus rohkem kui 2 õit182178Igast pähikust ulatub välja 1 ohe
178Igast pähikust ulatub välja vähemalt 2 ohet179179Libled 2 korda õitest pikemad180179Libled õite pikkused või veidi pikemad181180Taimed üleni pehmekarvased. Lehed siledad, lehetupp puhetunud. Isasõie ohe konksjas, liblede varjus
180Taim peaaegu paljas, karvad ainult sõlmekohtadel. Lehed karedad, lehetupp pole puhetunud. Isasõie ohe põlvjas, libledest üleulatuv
181Lehed 2-5 mm laiad, lamedad või vahel kokkurullunud. Ohe sirge
181Lehed niitjad, alla 1 mm laiad, tihedalt kokkurullunud. Ohe teravalt põvjas
182Ohe kaarjas või põlvjas183182Ohe sirge189183Ohe alla 3 mm pikk
183Ohe üle 3 mm pikk184184Ülemiste lehtede keeleke puudub või on alla 1,5 mm pikk. Pähikud (ilma oheteta) all 8 mm pikad185184Ülemiste lehtede keeleke üle 1,5 mm pikk. Pähikud üle 8 mm pikad186185Lehed üle 1,5 cm laiad. Pähikud kollakad, läikivad. Alumised lehetuped pikkade harali karvadega. Ohe teravalt põlvjas
185Lehed alla 1,5 cm laiad. Pähikud pruunikad. Alumised lehetuped paljad või lühikeste lidus karvadega. Ohe tugevalt kaardunud, kuid mitte põlvjas
186Libled ühepikkused187186Libled erineva pikkusega, üks on teisest palju lühem188187Looduslik taim. Valminult murdub õisikutelg lülideks
187Põllutaim. Õisikutelg ei murdu lülideks
188Alumised lehed ja lehetuped harali karvadega. Sisesõkla telg sile. Rood ei ulatu välissõkla ülemise servani
188Alumised lehed ja lehetuped paljad. Sisesõkla telg lühikarvane. Rood ulatuvad välissõkla ülemise servani
189Õisik tihe, sagaraline, enam-vähem ühekülgne pööris
189Õisik hõre, pole ühekülgne190190Ohe ei asu lible kahe hambakese vahel (luup!). Taim paljas või väga lühikeste karvadega191190Ohe asub lible kahe hambakese vahel. Taimed pikkade karvadega vartel või lehtedel193191Laiemad lehed vähemalt 8 mm laiad. Ohe üle 1 cm pikk
191Laiemad lehed alla 8 mm laiad. Ohe alla 1 cm pikk192192Lehed üle 0,7 mm laiad, siledad. Keeleke lühike, kõrvakesteta (luup!)
192Lehed alla 0,7 mm laiad, karedad. Keeleke kõrvakestega
193Mitmeaastased kuivade niitude taimed194193Üheaastased kultuurmaade taimed195194Õisik hõre, kuni 20 cm pikkuste rõhtsate harudega. Lehed 5-12 cm laiad
194Õisik kitsas, harud lühikesed, enam-vähem püstised. Lehed 2-4 mm laiad
195Alumiste lehtede tuped paljad
195Alumiste lehtede tuped tihedalt pehmekarvased196196Alumiste lehetuppede karvad 1-1,5 mm pikad
196Alumiste lehetuppede karvad 0,4-0,7 mm pikad
197Keelekese asemel karvaring198197Keeleke olemas, kilejas199198Lehed pealt pikakarvased. Varred ainult ühe sõlmekohaga (alumises osas)
198Lehed pealt paljad, serval hajusalt karvased. Varrel rohkem kui üks sõlmekoht
201Pähikud kahe liblega202202Pähikud tavaliselt üle 4 mm pikad, välissõkla alusel pika karvatutiga203202Pähikud alla 4 mm pikad, ilma välissõkalt ümbritsevate karvadeta206203Pähikus välimiste liblede paar 5 mm pikk, sisemised palju lühemad (1,5 mm), harjasjad
203Pähikus liblesid üks paar204204Sõklad karedad, pikemad kui ümbritsevad karvad (luup!)
204Sõklad siledad, pole ümbritsevatest karvadest pikemad205205Keeleke 8 (10) mm. Vars ei harune. Välissõklad 3 rooga (binokulaar!). Libled kitsaslantsetjad, pikalt ahenevad
205Keeleke 1-3 mm. Varred harunevad alates suvest. Välissõklad 5 rooga (vahel eabaselgelt). Libled lantsetjad
206Välissõklad terava tipuga, peale viljumist kõvad ja läikivad
206Välissõklad tömbi või sirge tipuga, pole peale viljumist kõvad207207Mitteõitsvatel võrsetel keeleke laiusest lühem
207Mitteõitsvatel võrsetel keeleke laiusest pikem208208Risoomid rohkem kui 3 soomusja lehega. Lehed 5-10 mm laiad. Õisik lai ka peale õitsemist, 10-20 cm pikk, rõhtsate harudega
208Risoomid puuduvad või lühikesed, ilma soomusjate lehtedeta. Lehed 3-7 mm laiad. Õisik tõmbub peale õitsemist kokku, 5-15 cm pikk, harud püstised
210Pähikus 2 või rohkem õit, õisik haruneb211211Õisik tihe, sagaraline, enam-vähem ühekülgne pööris, alumine haru tavaliselt üle 2 cm pikk. Lehed enam-vähem paljad
214Pähikud pole südajad ega rippuvad215215Pähikud ainult 2 õiega
215Pähikud 3 või enama õiega216216Libled peaaegu pähiku pikkused. Pähikus keskel üks kahesooline õis ja servas 2 isasõit
216Libled pähikust oluliselt lühemad. Pähikus ainult kahesoolised õied217217Pähikud üle 2-3 korra laiusest pikemad, tavaliselt rohkem kui 5 õiega ja üle 4 mm pikad. Alumine välissõkal ilma andruta (luup!)218217Pähikud munajad, mitte üle 2-3 korra laiusest pikemad, 4-5 (6) õiega, tavaliselt alla 4 mm pikad. Alumine välissõkal andruga226218Välissõkal ja libled teravad219218Välissõkal ja libled tömbid või sirged221219Alumine lible 7-8 mm pikk
219Alumine lible 3-4 mm pikk220220Lehed pealt enam-vähem siledad. Kõrvakesed paljad. Pöörise alumises sõlmekohas 2 haru, üks 1-3, teine 4-5 pähikuga
220Lehed pealt selgelt karedad. Kõrvakesed karvased. Pööriseharusid alumises sõlmes 2-3, igaüks 5-15 pähikuga
221Vähemalt ülemine lible 3 rooga (külgmised rood vahel lühikesed). Välissõkal rohkem kui 5 sageli ebaselge rooga222221Libled 1 rooga. Välissõkal 7-9 selge rooga223222Maapealsed võsundid puuduvad (taim moosdustab tihedaid puhmikuid)
222Roomavad maapealsed võsundid olemas, juurduvad sõlmekohtades
223Pähikud 8-30 (40) mm pikad, 6-16 õiega. Varred püstised, lehetupp silinderjas224223Pähikud 2-10 mm pikad, 3-11 õiega. Varred alusel tõusvad või lamavad, alumised lehetuped lapikud225224Õisiku harud hoiduvad varrest eemale, alumised 2-4-kaupa, pähikuid harudel 8-15. Välissõkal 3,5-5 mm pikk
224Õisikuharud hoiduvad vastu vart, alumised üksikult või paarikaupa, pähikuid harudel 3-4. Välissõkal 5,5-7,5 mm pikk
225Varred 5-10 mm läbimõõdus. Lehed 10-20 mm laiad, järsult aheneva tipuga. Tolmukaid 3. Tolmukapea üle 0,8 mm pikk
225Varred 4-5 mm läbimõõdus. Lehed 4-9 mm laiad, pikalt teritunud tipuga. Tolmukaid 2. Tolmukapea kuni 0,8 mm pikk
226Üheaastased tallatud kasvukohtade taimed. Välissaõkal roodudel ja servas ripskarvane
226Mitmeaastased taimed. Välissõkla rood krobelised või karvased ainult alaosas227227Varred tugevalt lapikud kas ülaosas või alaosas228227Vars ruljas, pole lapik229228Vars üleni lapik, nurkjalt tõusev. Lehed kokkuvolditud, 1-2 mm laiad
228Varre alumine osa tugevalt lapik. Lehed lamedad, 3-9 mm laiad
229Õisiku alumises sõlmes ainult 1 või 2 haru
231Ülemise lehe keeleke 1-2,5 mm pikk. Välissõkal roodudeta
232Risoome pole. Kõik võrsed viljuvad. Pähikud alla 4 mm pikad
232Risoomidega, nii õitsvate kui mitteõitsvate võsudega. Pähikud u. 4 mm pikad233233Varred enamasti üksikult, alusel väheste vanade lehetuppede jäänustega. Libled enam-vähem võrdsed, teravnevad, enamasti mõlemad 3 rooga
233Varred mitmekaupa, sageli puhmikutena, paljude vanade lehetuppede jäänustega alusel. Libled ebavõrdsed, teravad, alumine 1 rooga234234Taim hõredalt karvane. Alumised lehed lamedad või renjad, palju lühemad kui vars. Keeleke laskub lehetupe servale
234Taim tihedalt karvane. Alumised lehed tugevalt kokkurullunud, harjasjad, sama pikad kui vars. Keeleke pole laskuv
