2
Lehed 5-6 x 40-60 mm, paljad. Urvad ümmargused
2
Lehed 10-20 x 50-70 mm, hõredalt karvaed. Urvad ruljad
3
Vähemalt alumised lehed rootsuga
4
3
Kõik lehed rootsutud
29
4
Lehed paralleelsete roodudega, kõik lehed juurmised
5
4
Lehed pole paralleelsete roodudega, lehed olemas ka varrel
8
5
Lehed harva üle 3 korra laiusest pikemad, ümarad kuni elliptilised
6
5
Lehed laiusest palju pikemad, süstjad kuni lineaalsed
7
6
Lehed paljad või ainult üksikute karvadega. Õisikud alusel sageli tühikutega. Tolmukaniidid kroonist pikemad, tolmukapead kollakad
6
Lehed tihedalt karvased. Õisik ühtlane, tühikuteta. Tolmukaniidid kroonist 4-8 mm pikemad, tolmukapead helelillad
7
Lehed süstjad, lamedad, karvased, pole lihakad, tumedate täppideta. Pole mereranniku ega sooldunud pinnase taimed
7
Lehed lineaalsed, renjad, paljad, lihakad, tumedate täppidega. Mereranniku ja sooldunud pinnase taimed
8
Lehed sulgroodsed või ühe rooga
10
9
Vars kolmnurkne. Õisik ümbritsetud rohekaskollaste kõrglehtedega. Varrelehti kuni 4
9
Vars ruljas. Õisik pole selliste kõrglehtedega ümbritsetud. Varrelehti üle 4
10
Vili pole tiivuline. Abilehed puuduvad või on vabad, pole vart ümbritsevaks kilejaks tupeks (tõrveks) kokku kasvanud
11
10
Viljad tiivulised. Abilehed moodustavad kileja vart ümbritseva tupe (tõrve)
19
11
Vilja ümber kaks kandelehekest. Õied ühesoolised
12
11
Viljad pole kahe kandelehekesega ümbritsetud. Õied kahesoolised
15
12
Alumised lehed rombjad või kolmnurksed, odaja alusega
13
12
Alumised lehed lineaalsed kuni äraspidimunajad
14
13
Alumised lehed rombjad, odaja alusega, ülemised süstjad. Vilju ümbritsevad kandelehekesed hambulised
13
Kõik lehed kolmnurksed, odaja alusega. Kandelehekesed saagjaservalised või lõhestunud, naaskeljate jätketega
14
Lehed pole lihakad, rohelised, lineaalsed kuni kitsas-süstjad
14
Lehed veidi lihakad, äraspidimunajad, hõbedase jahuja kattega
15
Lehed ega õisikud pole jahuja kattega
16
15
Lehed või vähemalt õisikud valge jahuja kattega
17
16
Õisik lehistunud peaaegu tipuni. Lehed ja vars sageli punakad
16
Õisik lehtedeta või lehed ainult alumises osas. Lehed ja varred rohelised
17
Õisik paljas. Seemned püstised (luup!)
17
Õisik jahuja kattega. Kõik seemned horisontaalselt
18
18
Taimed tavaliselt tumerohelised (kuigi sageli hallika kirmega). Varred sageli punakad. Lehed munajas-süstjad, hambulised või terve servaga. Seemnekest madalate, laiade, radiaalsete vagudega
18
Taimed eredalt hallikasrohelised. Varred pole punased. Suuremad varrelehed ovaalrombjad, paljude teravate, lehe tipu poole suunatud hammastega. Seemnekest rohkemate, tihedamate ja sügavamate vagudega kui valgel hanemaltsal
19
Lehed kitsas-süstjad, ahenevad võrdselt mõlemast otsast, lehed olemas ka õisiku tipuosas. Üheaastased taimed
19
Lehed teistsugused. Mitmeaastased taimed
20
20
Lehed nooljad või odajad, hapuka maitsega. Õied ühesoolised
21
20
Lehe alus südajas, ümar või kiiljas, mitte kunagi nooljas või odajas, pole hapuka maitsega. Õied kahesoolised
23
21
Lehed tavaliselt alla 2 cm laiad. Õiekattelehed seemnete pikkused (alla 1,5 mm)
21
Lehed tavaliselt üle 2 cm laiad. Õiekattelehed seemnetest pikemad (üle 2 mm)
22
22
Õisiku harud lihtsad, ei harune
22
Õisiku harud harunevad korduvalt
23
Vilju ümbritsevad kattelehed ümberringi hambulised
23
Kattelehed terved või ainult alusel mõne hambaga
24
24
Alumised lehed veesisesed, 50-100 cm pikad
24
Alumised lehed pole veesisesed, palju väiksemad
25
25
Vähemalt üks vilja külg selge mõhnaga
26
26
Juurmised lehed ja alumised varrelehed laiusest pikemad, kiilja alusega
26
Juurmised lehed ja alumised varrelehed sama pikad kui laiad, sügavalt südaja alusega
27
Juurmised lehed ja alumised varrelehed kõige laiemad alusel, lehe alus südajas
27
Juurmised lehed ja alumised varrelehed kõige laiemad keskel või veidi madalamal, tavaliselt lehe alus pole südajas
28
28
Alumised varrelehed kuni 8 korda laiusest pikemad. Viljad 3,5-5 mm pikad ja alla 5 mm laiad
28
Alumised varrelehed vähem kui 4 korda laiusest pikemad. Viljad 4,5-6 mm pikad ja üle 5 mm laiad
30
Õied radiaalsümmeetrilised (vaadake tähelepanelikult õit või vilja tugeva luubiga)
31
30
Õied pole radiaalsümmeetrilised
57
31
Lehed vähemalt alusel pikkade valgete karvadega
32
31
Lehed paljad või väga lühikeste karvadega
36
32
Õied üksikult, pikaraolised, õieraod erineva pikkusega
32
Õied 3- kuni mitmekaupa osaõisikutes, nuttide või kobaratena
33
33
Õied pruunid kuni mustad
34
34
Õied hele-kollakaspruunid. Emakakael sigimikust lühem (luup!). Õiekattelehed erineva suurusega
34
Õied pruunid kuni tumepruunid. Emakakael vähemalt sigimiku pikkune. Õiekattelehed ühesuurused
35
35
Hõredalt karvane, lühikeste võsunditega, puhmikuid ei mooduste. Emakakael pikem kui sigimik. Tolmukapea tolmukaniidist 2-6 korda pikem
35
Tihedalt karvane, ilma võsunditeta, kasvab pisikeste puhmikutena. Emakakael umbes sigimiku pikkune. Tolmukapea tolmukaniidi pikkune või veidi lühem
36
Õied ruljate tähkõisikute või ümarate nuttidena
37
36
Õied pole ruljate tähkõisikute ega ümarate nuttidena
42
37
Õied ruljate tähkadna. Kõik lehed juurmised
38
37
Õied ümarate nuttidena. Varred lehistunud
39
38
Märgade niitude ja soode taim. Risoom peenike, võsunditega. Vili jaguneb 3 osaviljaks
38
Mererannataim. Risoom jäme, võsunditeta. Vili jaguneb 6 osaviljaks
39
Õiekattelehed paksud, tumeda tipuga. Liitõisik korduvalt harunenud. Seemned 6-10 pikisuunalise vaoga (binokulaar!)
40
39
Õiekattelehed õhukesed, ühtlaselt pruunid. Liitõisik ei harune või ainut mõne haruga alusel. Seemned vagudeta
41
40
Vili (ilma emakakaelata) (3-)4-6(-7) mm lai, ülemine osa lamendunud
40
Vili (ilma emakakaelata) 6-7(-8) mm lai, ülemine osa kuppeljas
41
Lehed kolmnurksed või lamedad, ilma andruta. Emasnutid üksteisest eemal, samuti isasnuttidest
41
Lehed alaküljel tiivulise andruga. Emasnutid ja isasnutid üksteisega kokkupuutuvad
42
Lehed renjad, tipul pealmisel küljel hästimärgatava pooriga (luup!). Vili koosneb kolmest osast
42
Lehed pole renjad, lehe tipul poor puudub. Vili on kupar
43
43
Üheaastased väikesed taimed. Õied üksikult või 2(3)-kaupa
44
43
Mitmeaastased tugevad taimed. Õied pole üksikult
45
44
Kõik õied üksikult. Sisemised õiekattelehed teravatipulised, pikemad kui kupar
44
Vähemalt alumised õied paarikaupa. Sisemised õiekattelehed tömbid, kupra pikkused või lühemad
45
Varred lehistumata (varre alusel labata lehetuped). Õisik külgmine, näib asuvat umbes varre keskkohas, sest pikk püstine ruljas õisiku kandeleht tundub varre pikendusena
46
45
Varred lehistunud. Õisik tipmine. Õisiku kandeleht suhteliselt lühike, allakäändunud, ei näi varre pikendusena
49
46
Varred peenikesed (1 mm), hele-hallikasrohelised. Õisik varre keskosas või veidi allpool
46
Varred 1,5-4 mm läbimõõdus. Õisik varre keskosast kõrgemal
47
47
Varred kasvavad ridadena, värskelt sinakad, vaolised. Alumised lehetuped õlgkollaseed või helepruunid. Õisik 25-60 õiega
47
Tihemurusalt või mättana kasvavad taimed. Varred tugevad, pole sinakad. Õisik rohkeõieline
48
48
Vars peenem, vaoline, eriti allosas. Alumised labata tuped hele- kuni hallikaspruunid. Õisiku kandeleht puhetunud tupega. Õisikuraod väga lühikesed (ei ole nähtavad), õisik kerajas, tihe. Kupar tumepruun
48
Vars tugev, sile. Alumised labata tuped punakaspruunid. Õisikuraod ebavõrdse pikkusega, õisik rohekaspruun, hõre, haraline. Kupar roostepruun
49
Lehed rististe vaheseinteta (lõigake leht lõikudeks!)
50
49
Leht rististe vaheseintega
53
50
Õisik tihe nutt, 2-10 õiega
50
Õisik hõre, rohkem kui 10 õiega
51
51
Lehti palju, kõik juurmise kodarikuna
51
Igal varrel 1-4 lehte
52
52
Vars alusel lapik. Kupar tavaliselt õiekattelehtedest pikem. Tolmukapea kuni kaks korda tolmukaniidist pikem
52
Vars ruljas. Kupar õiekattelehtede pikkune. Tolmukapead 2-6 korda tolmukaniidist pikemad
53
Lehed paljude torukestega (tehke lehe aluse lähedalt ristlõige: peaksite nägema mitmeid torukesi). Kuivanud lehel sõlmekesed katsudes tunda, värskelt mitte
54
53
Lehed ühe torukesega
55
54
Varre alus pole paksenenud. Taim 40-130 cm kõrge, risoomiga
54
Varre alus sibuljalt paksenenud. Taim 1-30 cm kõrge, ilma risoomita
55
Lehe ristlõige ovaalne. Välimised õiekattelehed teravad, 3-4 mm pikad. Õied 4-10 kaupa osaõisikutes
55
Lehe ristlõige ümar. Välimised õiekattelehed tömbid, 2-3 mm pikad. Õied 3-6 kaupa osaõisikus
56
56
Õied tumepruunid, kõik rootsutud
56
Õied rohekas- kuni helepruunid, vähemalt mõned rootsulised
57
Õisik vivipaarne, mõnede õite asemel sigisibulad, millest arenevad väikesed lehed
57
Õisik pole vivipaarne
58
58
Varred seest säsikad (pole õõnsad), kolmnurksed kuni ümarad, ilma sõlmekohtadeta (CYPERACEAE - LÕIKHEINALISED)
59
58
Varred alati seest õõnsad, alati ümarad, selgete sõlmekohtdega (POACEAE - KÕRRELISED)
142
59
Kõik lehed alla 2 cm pikad
60
59
Vähemalt osa lehti üle 4 cm pikad
61
60
Taimed pikkade võsunditega. Viljunud pähik kuni 2,5 cm pikkuste karvadega, meenutab villatutti
60
Taim võsunditeta. Viljunud pähik lühikeste, kuni pähklikese pikkuste karvadega, ei meenuta villatutti
61
Õisik pikkade, valgete siidjate õiekattekarvadega
62
61
Õisik pole valgete siidjate karvadega (õiekattekarvad puuduvad või on väga lühiksed)
65
62
Pähikuid 1, rootsutu, püstine, lehetaolise kõrgleheta
62
Pähikuid varrel mitu, rootsulised, rootsu juures 1-3 lehetaolist kõrglehte
63
63
Pähikuraod siledad. Varred keskosas ümarad. Tolmukad 2,5-5 mm pikad
63
Pähikuraod karedad. Varred keskosas kolmekandilised. Tolmukapead 1,5-2 mm pikad
64
64
Taimed roomavate võsunditeta, kasvavd tihedate kogumikena. Lehed 3-8 mm laiad
64
Taimed roomavate võsunditega, kasvavad hõredalt. Lehed 1-2 mm laiad
65
Õied kahesoolised, emakate ja tolmukatega (luup!). NB! See on raskesti jälgitav tunnus. Kui jääte hätta, vaadake üle siin välja tulevate liikide pildid ja otsustage pildi järgi
66
65
Õied ühesoolised, tolmukate või emakatega
78
66
Pähikud 2-3 õiega (luup!)
67
66
Pähikus rohkem kui 3 õit
71
67
Taimed suured, lehed 5-10 mm laiad. Pähikud pikarootsuliste külgmiste nuttidena
67
Taimed väikesed, lehed alla 5 mm laiad. Pähikud tipmise nutina
68
68
Õied igal pool ümber õisikutelje. Vars kolmnurkne, lehtedega, enamasti harunenud
69
68
Õied õisikuteljel kahe vastaku reana. Vars ümar, lehtedeta (kõik lehed juurmised)
70
69
Pähikud valged. Tipmise õisiku alumine kandeleht enamasti õisikust lühem
69
Pähikud punakaspruunid. Tipmise õisiku alumine kandeleht õisikust enamasti 20-50 mm pikem
70
Pähikid 1-3(5). Õisiku alumine kandeleht õisiku pikkune
70
Pähikuid tavaliselt 5-15. Õisiku alumine kandeleht õisikust oluliselt pikem
71
Pähikud õisikus kahe reana, õisikuid üks
72
71
Pähikud pole kaherealiselt, õisikuid rohkem
73
72
Lehed lamedad. Õiekattekarvad pruunid, pähklikesest vähemalt kaks korda pikemad. Pähklike 1,5-2 mm. Pähikuid õisikus 10-25
72
Lehed kokkurullunud. Õiekattekarvad valged või puuduvad, pähklikesest palju lühemad. Pähklike 3-4 mm. Pähikuid õisikus 3-8
73
Õisik nutitaoline, paljude väikeste, üldjuhul tihedalt asetsevate lapikute pähikutega. Vars lehtedeta
73
Õisik teistsugune. Vars lehtedega
74
74
Õisik külgmine, varretaoline kõrgleht ulatub üle pähikute
75
75
Varred kuni 3 m kõrged. Õiekattelehed siledad. Emakakaelu tavaliselt 3. Pähklike 2,5-3 mm, lapik-kolmnurkne
75
Varred kuni 1,5 m. Õiekakattelehed tihedalt tumedate papillidega kaetud. Emakakaelu tavaliselt 2. Pähklike 2-2,5 mm, lame või kaksikkumer
76
Pähikud üle 8 mm pikad, 5-12, õisik tihe, koosneb 1-3 ülestikku asetsevast pähikute kimbust
76
Pähikud 3-8 mm pikad, arvukalt, hõreda õisikuna
77
77
Juurduvad steriilsed võrsed puuduvad. Õiekattekarvad sirged, jäigad. Pähikud 3-4 mm pikad, 2-5-kaupa
77
Mahakaarduvad võrsed juurduvad tipus. Õiekattekarvad painduvad, siledad. Pähikud üksikult, 5-8 mm pikad
78
Varre tipus 1 pähik
79
78
Varrel pähikuid rohkem kui üks
82
79
Taimed roomava risoomiga, ei moodusta puhmikuid
80
79
Taimed ilma roomava risoomita, tihedapuhmikulised
81
80
Põisikud kuni 3,5 mm pikad, selgelt soonilised (luup!). Emakakaelu 2
80
Põisikud 5-7 mm pikad, ebaselgete soontega. Emakakaelu 3
81
Taimed kahekojalised, pähikud ainult emas- või isasõitega
81
Taimed ühekojalised, pähikute tipul isasõied, alusel emasõied
82
Pähikud väliselt üksteisega sarnased, tipmine tavaliselt vähemalt osaliselt emasõitega
83
82
Pähikud välimuselt erinevad: ülemised ainult isasõitega, alumised ainult emasõitega
106
83
Lehetupe vaba serv ainult ülaosas (2-3 mm) kilejas, edasi rohtjas
83
Lehetupp ülaservast allapoole pikalt kilejas
84
84
Vähemalt alumised pähikud asuvad varrel hõredalt
85
84
Kõik pähikud on varrel tihedalt koos
94
85
Taimed alusel punakad, tuped võrkkiududega (kiududeks jagunenud lehetupe jäänused)
86
85
Taimed pole alusel punakad, võrkkiude pole
87
86
Kõik pähikud enam-vähem võrdsed, 0,5-2 cm pikad, munajad
86
Tipmine pähik 2-4 cm pikk, sellele järgneb 1-2 palju lühemat pähikut, edasised on sarnased tipmisega
87
Põisikuid emaspähikus kuni 3
87
Põisikuid emaspähikus rohkem kui 3
88
88
Alumise emaspähiku kandeleht õisikust palju pikem
88
Alumise emaspähiku kandeleht õisikust lühem
89
89
Tipmine pähik teistest u. kaks korda pikem, nuiakujuline
89
Tipmine pähik teistest alla kahe korra pikem
90
90
Põisikud püstised, lühikese nokaga
91
90
Põisikud laiuvad või rõhtsad, ilma nokata või pika nokaga
92
91
Pähikud ümarmunajad, u. 5 mm pikad. Põisiku nokk pikalt lõhestunud, valge triibuga
91
Pähikud üle 5 mm pikad. Põisiku nokk veidi lõhestunud, ilma valge triibuta
92
Pähikud laiusest pikemad
93
Põisiku nokk moodustab ½ põisiku alumise osa pikkusest. Lehed jäigad, tumerohelised, renjad. Põisiku katteleht helepruun
93
Põisikud nokata. Lehed pehmed, puhasrohelised, lamedad. Põisiku kandeleht valge, kilejas
94
Taimed pika risoomiga. Pähikutega varred kasvavad tavaliselt ridadena
95
94
Taimed pika risoomita. Pähikuid kandvad varred ei kasva ridadena
97
95
Põisiku tiibjas serv ei ulatu kõrgemale põisiku keskkohast. Lehed 1,5-4 mm laiad. Õisik 3-8 cm pikk
95
Põisiku tiibjas serv ulatub 1/3 kuni ¾ põisiku pikkuseni. Lehed 1-2 mm laiad. Õisik 1-4 cm pikk
96
96
Kuivade kasvukohtade taimed. Õisik üle 1,2 cm pikk. Varred ülaosas karedad
96
Niiskete kasvukohtade taimed. Õisik 0,6-1 cm pikk. Vars sile
97
Lehed üle 5 mm laiad
98
97
Lehed alla 5 mm laiad
100
98
Taime alus mustade lihtkiududeta. Põisik 2,5-3 mm pikk
98
Taime alus mustade lihtkiududega. Põisik pikem kui 3 mm
99
99
Keelekese pikkus laiusega võrdne või sellest suurem. Põisik sile (luup!), läikiv. Lehed kollakasrohelised
99
Keeleke pikkusest laiem. Põisik papillidega. Lehed puhasrohelised
100
Õisik alla 2 cm pikk. Väikeste puhmikutena kasvavad taimed
101
100
Õisik üle 2 cm pikk. Hõremurusalt või suurte mätastena kasvavad taimed
102
101
Taime alusel ei ole tumepruune lihtkiude. Lehed sinakasrohelised. Õisik 3-5 laimunaja pähikuga
101
Taim alusel tumepruunide lihtkiududega. Lehed hallikasrohelised. Õisik 2-3 piklikmunaja pähikuga
102
Põisikud alla 3 mm pikad
103
102
Põisikud üle 3 mm pikad
104
103
Õisik tihe, ei ole harunenud. Alumised lehetuped mustade kiududeta. Kasvab murusalt, ei moodusta mättaid
103
Õisik vähemalt alusel harunenud. Alumised lehetuped ohtrate mustade lihtkiududega. Kasvab kõrgete mätastena
104
Põisikud pähikus püstiselt. Kasvab tihedate puhmikutena
104
Põisikud asetsevad pähikus rõhtsalt või tähtjalt. Puhmikuid ei moodusta
105
105
Taime alaosa helepunase tooniga. Keeleke 2-4 korda laiusest pikem. Põisikud alaosas käsnja koega, 5,4-6,5 mm pikad
105
Taime alaosa pole punakas. Keelekepikkusest laiem. Põisik pole alusel käsnjas, 3-4 mm pikk
106
Emakakaelu 2. Põisikud tavaliselt enam-vähem kaksikkumerad
107
106
Emakakaelu 3. Põisikud 3-nurkse või rulja ristlõikega
110
107
Mätta või tiheda kogumikuna kasvavsd roomava risoomita taimed
108
107
Taimed roomava risoomiga, mättaid ei moodusta
109
108
Alumised lehetuped kollakaspruunid. Lehed sinakasrohelised. Põisikud 2,5-4 mm pikad
108
Alumised lehetuped tumepunased või mustjaspunased. Lehed tumerohelised. Põisikud 2-2,5 mm pikad
109
Lehed 1-3(5) mm laiad, kuivades sisserulluvate servadega. Isaspäikuid 1
109
Lehed (3)5-10 mm laiad, servad rulluvad kuivades väljapoole. Isaspähikuid 2-4
110
Põisikud vähemalt osaliselt karvased (luup!)
111
110
Põisikud paljad, karvad vahel noka servades
122
111
Põisikud selgelt kaheharulise üle 5 mm pika nokaga
112
111
Põisikud ilma nokata või lühikese, alla 0,5 mm pikkuse koonilise teraviku või nõrgalt kaheharulise nokaga
113
112
Lehed karvased vähemalt tuppedel. Põisikud pehmekarvased
112
Lehed paljad. Põisikud tihedalt viltkarvased
113
Taimed moodustavad tihedaid mättaid, roomavad risoomid puuduvad
114
113
Taimed tihedaid mättaid ei moodusta, roomavad risoomid olemas
117
114
Emaspähikud tihedad. Alumine kandeleht pole vart ümbritseva alusega
115
114
Emaspähikud hõredad. Alumine kandeleht ümbritseb vart 3-10 mm ulatuses
116
115
Alumine kandeleht pruun. Lehed noorelt hõredalt karvased. Põisiku kattelehed tumedad, põisikust lühemad
115
Alumine kandeleht lehetaoline, roheline. Lehed ka noorelt paljad. Põisiku kattelehed punakad, u. põisiku pikkused
116
Põisikud 2-3 mm pikad, vähemalt 1,5 korda nii pikad kui põisiku kattelehed
116
Põisikud 3-4,5 mm pikad, enam-vähem kattelehtede pikkused
117
Emaspähikud hõredad, väheste õitega
117
Emaspähik tihe, paljude õitega
118
118
Põisikud selgete soontega
118
Põisikud soonteta
119
119
Isaspähikuid 2 või rohkem. Alumised lehetuped jäävad terveks
119
Isaspähikuid üks. Alumised lehetuped kiulised
120
120
Alumine kandeleht pähikust pikem. Lehed hallikad. Niiskete kasvukohtade taimed
120
Alumine kandeleht pähikust palju lühem. Lehed rohelised. Üsna kuivade kasvukohtade taimed
121
121
Alumine kandeleht 3-5 mm pikkuse tupega. Põisikute kattelehed põisiku pikkused
121
Alumine kandeleht tupeta või alla 2 mm pikkuse tupega. Põisikute kattelehted põisikust lühem
122
Vähemalt alumine pähik rippuv
123
122
Pähikud pole rippuvad
130
123
Isaspähikuid 2 või rohkem
124
124
Põisikud nokata või terve, alla 0,5 mm pika nokaga
124
Põisikud üle 0,5 mm pikkuse sügavalt kaheharulise nokaga
125
125
Põisikud 2-2,5 korda laiusest pikemad, püstised. Emaspähikud üksteisest eemal, alumise pähiku tipp ei ulatu järgmise aluseni
125
Põisikud 4-5 korda laiusest pikemad, valminult allapoole hoiduvad. Emaspähikud tihedalt, alumise pähiku tipp ulatub järgmise aluseni
126
Emaspähikud rohelised kuni hele kollakasrohelised
127
126
Emaspähikud pruunid
128
127
Emaspähikud 5-12 mm pikad. Märgade kasvukohtade taimed
127
Emaspähikud 2,5-5 mm pikad. Parasniiskete kohtade taimed
128
Moodustab tihedaid puhmikuid, roomav risoom puudub
128
Roomava risoomiga taimed, puhmikuid ei moodusta
129
129
Lehed hallikasrohelised, 1-2 mm laiad. Külgmised pähikuid ainult emasõitega
129
Lehed rohelised, 2-4 mm laiad. Külgmised pähikud alusel isasõitega
130
Lehetuped või lehed või varred karvased
130
Lehetuped, lehed ja varred paljad
131
131
Alumine kandeleht ei ümbritse vart
132
131
Alumine kandeleht 2-10 mm ulatuses ümber varre
134
132
Põisiku nokk 0,5 mm pikk, nõrgalt kaheharuline
132
Põisiku nokk kaheharuline, vähemalt 0,75 mm pikk
133
133
Põisikud rõhtsad, järsult nokaks ahenevad
133
Põisikud püstised, ahenevad nokaks aeglaselt
134
Murusalt või väga hõredate puhmikutena kasvav pikarisoomilised taimed
135
134
Tihedate puhmikutena kasvavad taimed, roomav risoom puudub või väga lühike
136
135
Alumine kandeleht vart tihedalt ümbritseva tupega. Lehed hallikad. Põisik peaaegu nokata või järsult 0,5 mm pikkuseks nokaks ahenev
135
Alumine kandeleht vart lõdvalt ümbritseva tupega. Lehed kollakas- kuni tumeroheliesed. Põisik aheneb aeglaselt 0,5-1 cm pikkuseks nokaks
136
Alumine kandeleht õisikust lühem
137
136
Alumine kandeleht õisiku pikkune või pikem
138
137
Põisiku katteleht kileja servata või väga kitsa servaga
137
Põisiku katteleht hästimärgatava valge kileja servaga
138
Põisikud rõhtsalt või allakäändunult
139
139
Põisikud 2-4 mm pikad, nokk sirge, 1/3-1/2 põisiku alumise osa pikkune
140
139
Põisikud (3,5)4-6 mm pikad, nokk alumise osa pikkune, kõvedunud
141
140
Varred püstised. Lehed 1-3,5 mm laiad. Põisikud kuni 3,5 mm pikad
140
Varred kaarjalt tõusvad. Mõned lehed tavaliselt üle (3)3,5 mm laiad. Põisikud üle 3,5 mm pikad
141
Põisikud 5-7 mm pikad. Isapähik tavaliselt rootsutu. Lehed kuni 7 mm laiad
141
Põisikud 1,5-5 mm pikad. Isaspähik rootsuline. Lehed alla 4 mm laiad
142
Õisik täha sarnane, süstjas kuni ovaalne
143
142
Õisik harunenud pööris
169
144
Pähikud varre vastaskülgedel
145
144
Pähikud varrel ümberringi
149
145
Pähikud kinnituvad õisiku teljele kitsama küljega
145
Pähikud kinnituvad õisiku teljele laiema küljega
146
146
Pähikud kahesugused: sisemine pähik viljuv, lapik, koosneb 3-5 normaalsest õiest, välimine on steriilne, koosneb kitsaspiklikest jäikadest libledest ja sõkaldest
146
Pähikud pole kahesugused
147
147
Pähikud kahekaupa igas sõlmekohas
148
Õisikutelg tugev, ei murdu kuivades, servadel haakuvate karvakestega
148
Õisikutelg habras, murdub kuivades üksikuteks lülideks, siledate sevadega
149
Pähikud üheõielised
150
149
Pähikus õisi rohkem kui üks
151
150
Keeleke kuni 2 mm pikk, terve tipuga
150
Keeleke 10-30 mm pikk, sügavalt kaheks jagunenud
151
Pähikud alla 6 mm pikad
152
152
Tihedapuhmikuline taim, roomavaid risoome esineb harva. Lehetuped hõredalt harali või allapidi karvadega
152
Hõredapuhmikuline, kaarjalt tõuvate võsudega taim. Lehetuped tihedalt pehmekarvased
153
Tähk ühekülgne, pähikud kahe reana varre ühel küljel
153
Tähk pole ühekülgne
154
154
Pähikud ümber kogu varre
155
154
Pähikud varre vastaskülgedel
162
156
Pähikus rohkem kui üks viljuv õis
156
Pähikus üks viljuv õis
157
157
Pähikud üle 4 mm pikad
157
Pähikud alla 4 mm pikad
158
Mõlemad libled ohtega. Tolmukapead sinised
158
Libled oheteta (ohted välissõkaldel). Tolmukapead kollased kuni oranžid
159
159
Ohe lühem kui välissõkal, vaevu ulatub liblede vahelt välja
160
159
Ohe u. kaks korda välissõklast pikem, ulatub liblede vahelt välja
161
160
Ohe u. 3 mm pikk, põlvjas, kinnitub välissõkla alumisele veerandile, ulatub liblede vahelt välja. Tolmukapead kollased
160
Ohe u. 1,5 mm pikk, sirge, kinnitub välissõkla keskele, liblede vahelt välja ei ulatu. Tolmukapead oranžid
161
Risoom lühike. Libled pole väljapoole kaardunud tipuga. Ohe ulatub liblede vahelt pikalt välja
161
Risoom 20-30 cm pikk. Libled väljapoole kaardunud tipuga. Ohe ulatub liblede vahelt veidi välja
162
Õisik tihe, pähikud lähestikku
163
162
Õisik hõre, pähikud üksteisest eemal
165
163
Pähikud üheõielised, 3-kaupa pundis
163
Pähikud 2 või enama õiega, pole 3-kaupa pundis
164
164
Pähikud 2-õielised. Libled naaskeljad, 0-1 rooga
164
Pähikus rohkem kui 2 õit. Libled pole naaskeljad, mitme rooga
165
Pähikud kinnituvad õisikuteljele kitsama küljega. Pähikud ühe liblega (välja arvatud tipmine)
165
Taimed teistsugused
166
166
Pähikud hoiduvad vastu vart. Libled enam-vähem ühepikkused
167
166
Pähikud kaarduvad varrest eemale. Libled väga erineva pikkusega
168
167
Hõredapuhmikuline, ilma risoomita taim. Ohe üle 5 mm pikk
167
Pikavõsundiline taim, ei moodusta mättaid. Ohe alla 5 mm pikk
168
Ohe kuni poole välissõkla pikkune. Taimed pika roomava risoomiga
168
Ohe välissõkla pikkune või pikem. Lühikese risoomiga väikeseid mättaid moodustav taim
169
Tugevad risoomiga taimed, pilliroo moodi, sageli üle 2 m kõrged, vars 0,5-1 cm läbimõõdus
170
169
Taimed väiksemad, ei meenuta pilliroogu, vars peenem
171
170
Keelekese asemel karvaring (vaata kohta, kus leht kinnitub varrele)
170
Keeleke (kilejas lise) olemas
172
Keelekese asemel karvaring
172
Keeleke kilejas või puudb
173
173
Pähikud ühe õiega
174
173
Pähikud 2 või rohkema õiega
179
174
Ohe alla 5 mm pikk
175
175
Ohe põlvjas. Välissõkla alusel karvad (luup!)
175
Ohe sirge. Välissõkla alusel karvu pole
176
176
Lehed 10-20 mm laiad. Välissõklad rohtsed
176
Lehed alla 10 mm laiad. Välissõklad kilejad või õlgjad
177
177
Pikkade roomavate võsunditega, puhmaid ei moodusta. Sisesõkal 2/5 välissõkla pikkusest
177
Puhmastena kasvav taim, ilma võsunditeta või lühikeste võsunditega (mõnikord ka maa-aluste risoomidega). Sisesõkal vähem kui 1/5 välissõkla pikkusest
178
178
Risoome pole. Maapealsed võsundid sageli olemas
178
Risoomid olemas. Maapealsed võsundid puuduvad
179
Pähikus rohkem kui 2 õit
184
180
Igast pähikust ulatub välja 1 ohe
180
Igast pähikust ulatub välja vähemalt 2 ohet
181
181
Libled 2 korda õitest pikemad
182
181
Libled õite pikkused või veidi pikemad
183
182
Taimed üleni pehmekarvased. Lehed siledad, lehetupp puhetunud. Isasõie ohe konksjas, liblede varjus
182
Taim peaaegu paljas, karvad ainult sõlmekohtadel. Lehed karedad, lehetupp pole puhetunud. Isasõie ohe põlvjas, libledest üleulatuv
183
Lehed 2-5 mm laiad, lamedad või vahel kokkurullunud. Ohe sirge
183
Lehed niitjad, alla 1 mm laiad, tihedalt kokkurullunud. Ohe teravalt põvjas
184
Ohe kaarjas või põlvjas
185
185
Ohe üle 3 mm pikk
186
186
Ülemiste lehtede keeleke puudub või on alla 1,5 mm pikk. Pähikud (ilma oheteta) all 8 mm pikad
187
186
Ülemiste lehtede keeleke üle 1,5 mm pikk. Pähikud üle 8 mm pikad
188
187
Lehed üle 1,5 cm laiad. Pähikud kollakad, läikivad. Alumised lehetuped pikkade harali karvadega. Ohe teravalt põlvjas
187
Lehed alla 1,5 cm laiad. Pähikud pruunikad. Alumised lehetuped paljad või lühikeste lidus karvadega. Ohe tugevalt kaardunud, kuid mitte põlvjas
188
Libled ühepikkused
189
188
Libled erineva pikkusega, üks on teisest palju lühem
190
189
Looduslik taim. Valminult murdub õisikutelg lülideks
189
Põllutaim. Õisikutelg ei murdu lülideks
190
Alumised lehed ja lehetuped harali karvadega. Sisesõkla telg sile. Rood ei ulatu välissõkla ülemise servani
190
Alumised lehed ja lehetuped paljad. Sisesõkla telg lühikarvane. Rood ulatuvad välissõkla ülemise servani
191
Õisik tihe, sagaraline, enam-vähem ühekülgne pööris
191
Õisik hõre, pole ühekülgne
192
192
Ohe ei asu lible kahe hambakese vahel (luup!). Taim paljas või väga lühikeste karvadega
193
192
Ohe asub lible kahe hambakese vahel. Taimed pikkade karvadega vartel või lehtedel
195
193
Laiemad lehed vähemalt 8 mm laiad. Ohe üle 1 cm pikk
193
Laiemad lehed alla 8 mm laiad. Ohe alla 1 cm pikk
194
194
Lehed üle 0,7 mm laiad, siledad. Keeleke lühike, kõrvakesteta (luup!)
194
Lehed alla 0,7 mm laiad, karedad. Keeleke kõrvakestega
195
Mitmeaastased kuivade niitude taimed
196
195
Üheaastased kultuurmaade taimed
197
196
Õisik hõre, kuni 20 cm pikkuste rõhtsate harudega. Lehed 5-12 cm laiad
196
Õisik kitsas, harud lühikesed, enam-vähem püstised. Lehed 2-4 mm laiad
197
Alumiste lehtede tuped paljad
197
Alumiste lehtede tuped tihedalt pehmekarvased
198
198
Alumiste lehetuppede karvad 1-1,5 mm pikad
198
Alumiste lehetuppede karvad 0,4-0,7 mm pikad
199
Keelekese asemel karvaring
200
199
Keeleke olemas, kilejas
201
200
Lehed pealt pikakarvased. Varred ainult ühe sõlmekohaga (alumises osas)
200
Lehed pealt paljad, serval hajusalt karvased. Varrel rohkem kui üks sõlmekoht
201
Pähikud 1-õielised
202
201
Pähikud 2 või rohkemaõielised
211
202
Pähikud üle 9 mm pikad
202
Pähikud alla 9 mm pikad
203
203
Pähikud libledeta (luup!)
203
Pähikud kahe liblega
204
204
Pähikud tavaliselt üle 4 mm pikad, välissõkla alusel pika karvatutiga
205
204
Pähikud alla 4 mm pikad, ilma välissõkalt ümbritsevate karvadeta
208
205
Pähikus välimiste liblede paar 5 mm pikk, sisemised palju lühemad (1,5 mm), harjasjad
205
Pähikus liblesid üks paar
206
206
Sõklad karedad, pikemad kui ümbritsevad karvad (luup!)
206
Sõklad siledad, pole ümbritsevatest karvadest pikemad
207
207
Keeleke 8 (10) mm. Vars ei harune. Välissõklad 3 rooga (binokulaar!). Libled kitsaslantsetjad, pikalt ahenevad
207
Keeleke 1-3 mm. Varred harunevad alates suvest. Välissõklad 5 rooga (vahel eabaselgelt). Libled lantsetjad
208
Välissõklad terava tipuga, peale viljumist kõvad ja läikivad
208
Välissõklad tömbi või sirge tipuga, pole peale viljumist kõvad
209
209
Mitteõitsvatel võrsetel keeleke laiusest lühem
209
Mitteõitsvatel võrsetel keeleke laiusest pikem
210
210
Risoomid rohkem kui 3 soomusja lehega. Lehed 5-10 mm laiad. Õisik lai ka peale õitsemist, 10-20 cm pikk, rõhtsate harudega
210
Risoomid puuduvad või lühikesed, ilma soomusjate lehtedeta. Lehed 3-7 mm laiad. Õisik tõmbub peale õitsemist kokku, 5-15 cm pikk, harud püstised
211
Õisik tihe, kas piklik-ruljas ja täha moodi või munajahõlmine
212
211
Õisik hõre, püramiidja väliskujuga
216
212
Pähikud 2-õielised, varrel ühe reana, õisik piklik, harunemata
212
Pähikus 2 või rohkem õit, õisik haruneb
213
213
Õisik tihe, sagaraline, enam-vähem ühekülgne pööris, alumine haru tavaliselt üle 2 cm pikk. Lehed enam-vähem paljad
213
Õisik ruljas, pole ühekülgne, kõik harud üle 2 cm pikad. Alumised lehed karvased
214
214
Pähikud alla 6 mm pikad
214
Pähikud üle 6 mm pikad
215
215
Ilma pikkade roomavate risoomideta. Lehetuped hõredalt lühikarvased
215
Pikkade roomavate risoomidega, kaarjalt tõusvate võsudega. Lehetuped tihedalt pehmekarvased
216
Pähikud südajad, rippuvad
216
Pähikud pole südajad ega rippuvad
217
217
Pähikud ainult 2 õiega
217
Pähikud 3 või enama õiega
218
218
Libled peaaegu pähiku pikkused. Pähikus keskel üks kahesooline õis ja servas 2 isasõit
218
Libled pähikust oluliselt lühemad. Pähikus ainult kahesoolised õied
219
219
Pähikud üle 2-3 korra laiusest pikemad, tavaliselt rohkem kui 5 õiega ja üle 4 mm pikad. Alumine välissõkal ilma andruta (luup!)
220
219
Pähikud munajad, mitte üle 2-3 korra laiusest pikemad, 4-5 (6) õiega, tavaliselt alla 4 mm pikad. Alumine välissõkal andruga
228
220
Välissõkal ja libled teravad
221
220
Välissõkal ja libled tömbid või sirged
223
221
Alumine lible 7-8 mm pikk
221
Alumine lible 3-4 mm pikk
222
222
Lehed pealt enam-vähem siledad. Kõrvakesed paljad. Pöörise alumises sõlmekohas 2 haru, üks 1-3, teine 4-5 pähikuga
222
Lehed pealt selgelt karedad. Kõrvakesed karvased. Pööriseharusid alumises sõlmes 2-3, igaüks 5-15 pähikuga
223
Vähemalt ülemine lible 3 rooga (külgmised rood vahel lühikesed). Välissõkal rohkem kui 5 sageli ebaselge rooga
224
223
Libled 1 rooga. Välissõkal 7-9 selge rooga
225
224
Maapealsed võsundid puuduvad (taim moosdustab tihedaid puhmikuid)
224
Roomavad maapealsed võsundid olemas, juurduvad sõlmekohtades
225
Pähikud 8-30 (40) mm pikad, 6-16 õiega. Varred püstised, lehetupp silinderjas
226
225
Pähikud 2-10 mm pikad, 3-11 õiega. Varred alusel tõusvad või lamavad, alumised lehetuped lapikud
227
226
Õisiku harud hoiduvad varrest eemale, alumised 2-4-kaupa, pähikuid harudel 8-15. Välissõkal 3,5-5 mm pikk
226
Õisikuharud hoiduvad vastu vart, alumised üksikult või paarikaupa, pähikuid harudel 3-4. Välissõkal 5,5-7,5 mm pikk
227
Varred 5-10 mm läbimõõdus. Lehed 10-20 mm laiad, järsult aheneva tipuga. Tolmukaid 3. Tolmukapea üle 0,8 mm pikk
227
Varred 4-5 mm läbimõõdus. Lehed 4-9 mm laiad, pikalt teritunud tipuga. Tolmukaid 2. Tolmukapea kuni 0,8 mm pikk
228
Üheaastased tallatud kasvukohtade taimed. Välissaõkal roodudel ja servas ripskarvane
228
Mitmeaastased taimed. Välissõkla rood krobelised või karvased ainult alaosas
229
229
Varred tugevalt lapikud kas ülaosas või alaosas
230
229
Vars ruljas, pole lapik
231
230
Vars üleni lapik, nurkjalt tõusev. Lehed kokkuvolditud, 1-2 mm laiad
230
Varre alumine osa tugevalt lapik. Lehed lamedad, 3-9 mm laiad
231
Õisiku alumises sõlmes ainult 1 või 2 haru
231
Õisiku alumises sõlmes 3-8 haru
232
232
Keeleke üle 1 mm pikk, terav
233
232
Keeleke puudub või alla 1 mm pikk
234
233
Ülemise lehe keeleke 5-10 mm pikk. Välissõkal selgete roodudega
233
Ülemise lehe keeleke 1-2,5 mm pikk. Välissõkal roodudeta
234
Risoome pole. Kõik võrsed viljuvad. Pähikud alla 4 mm pikad
234
Risoomidega, nii õitsvate kui mitteõitsvate võsudega. Pähikud u. 4 mm pikad
235
235
Varred enamasti üksikult, alusel väheste vanade lehetuppede jäänustega. Libled enam-vähem võrdsed, teravnevad, enamasti mõlemad 3 rooga
235
Varred mitmekaupa, sageli puhmikutena, paljude vanade lehetuppede jäänustega alusel. Libled ebavõrdsed, teravad, alumine 1 rooga
236
236
Taim hõredalt karvane. Alumised lehed lamedad või renjad, palju lühemad kui vars. Keeleke laskub lehetupe servale
236
Taim tihedalt karvane. Alumised lehed tugevalt kokkurullunud, harjasjad, sama pikad kui vars. Keeleke pole laskuv
2Lehed 10-20 x 50-70 mm, hõredalt karvaed. Urvad ruljad
3Vähemalt alumised lehed rootsuga43Kõik lehed rootsutud294Lehed paralleelsete roodudega, kõik lehed juurmised54Lehed pole paralleelsete roodudega, lehed olemas ka varrel85Lehed harva üle 3 korra laiusest pikemad, ümarad kuni elliptilised65Lehed laiusest palju pikemad, süstjad kuni lineaalsed76Lehed paljad või ainult üksikute karvadega. Õisikud alusel sageli tühikutega. Tolmukaniidid kroonist pikemad, tolmukapead kollakad
6Lehed tihedalt karvased. Õisik ühtlane, tühikuteta. Tolmukaniidid kroonist 4-8 mm pikemad, tolmukapead helelillad
7Lehed süstjad, lamedad, karvased, pole lihakad, tumedate täppideta. Pole mereranniku ega sooldunud pinnase taimed
7Lehed lineaalsed, renjad, paljad, lihakad, tumedate täppidega. Mereranniku ja sooldunud pinnase taimed
8Lehed sõrmroodsed98Lehed sulgroodsed või ühe rooga109Vars kolmnurkne. Õisik ümbritsetud rohekaskollaste kõrglehtedega. Varrelehti kuni 4
9Vars ruljas. Õisik pole selliste kõrglehtedega ümbritsetud. Varrelehti üle 4
10Vili pole tiivuline. Abilehed puuduvad või on vabad, pole vart ümbritsevaks kilejaks tupeks (tõrveks) kokku kasvanud1110Viljad tiivulised. Abilehed moodustavad kileja vart ümbritseva tupe (tõrve)1911Vilja ümber kaks kandelehekest. Õied ühesoolised1211Viljad pole kahe kandelehekesega ümbritsetud. Õied kahesoolised1512Alumised lehed rombjad või kolmnurksed, odaja alusega1312Alumised lehed lineaalsed kuni äraspidimunajad1413Alumised lehed rombjad, odaja alusega, ülemised süstjad. Vilju ümbritsevad kandelehekesed hambulised
13Kõik lehed kolmnurksed, odaja alusega. Kandelehekesed saagjaservalised või lõhestunud, naaskeljate jätketega
14Lehed pole lihakad, rohelised, lineaalsed kuni kitsas-süstjad
14Lehed veidi lihakad, äraspidimunajad, hõbedase jahuja kattega
15Lehed ega õisikud pole jahuja kattega1615Lehed või vähemalt õisikud valge jahuja kattega1716Õisik lehistunud peaaegu tipuni. Lehed ja vars sageli punakad
16Õisik lehtedeta või lehed ainult alumises osas. Lehed ja varred rohelised
17Õisik paljas. Seemned püstised (luup!)
17Õisik jahuja kattega. Kõik seemned horisontaalselt1818Taimed tavaliselt tumerohelised (kuigi sageli hallika kirmega). Varred sageli punakad. Lehed munajas-süstjad, hambulised või terve servaga. Seemnekest madalate, laiade, radiaalsete vagudega
18Taimed eredalt hallikasrohelised. Varred pole punased. Suuremad varrelehed ovaalrombjad, paljude teravate, lehe tipu poole suunatud hammastega. Seemnekest rohkemate, tihedamate ja sügavamate vagudega kui valgel hanemaltsal
19Lehed kitsas-süstjad, ahenevad võrdselt mõlemast otsast, lehed olemas ka õisiku tipuosas. Üheaastased taimed
19Lehed teistsugused. Mitmeaastased taimed2020Lehed nooljad või odajad, hapuka maitsega. Õied ühesoolised2120Lehe alus südajas, ümar või kiiljas, mitte kunagi nooljas või odajas, pole hapuka maitsega. Õied kahesoolised2321Lehed tavaliselt alla 2 cm laiad. Õiekattelehed seemnete pikkused (alla 1,5 mm)
21Lehed tavaliselt üle 2 cm laiad. Õiekattelehed seemnetest pikemad (üle 2 mm)2222Õisiku harud lihtsad, ei harune
22Õisiku harud harunevad korduvalt
23Vilju ümbritsevad kattelehed ümberringi hambulised
23Kattelehed terved või ainult alusel mõne hambaga2424Alumised lehed veesisesed, 50-100 cm pikad
24Alumised lehed pole veesisesed, palju väiksemad2525Vähemalt üks vilja külg selge mõhnaga2625Viljad mõhnadeta2726Juurmised lehed ja alumised varrelehed laiusest pikemad, kiilja alusega
26Juurmised lehed ja alumised varrelehed sama pikad kui laiad, sügavalt südaja alusega
27Juurmised lehed ja alumised varrelehed kõige laiemad alusel, lehe alus südajas
27Juurmised lehed ja alumised varrelehed kõige laiemad keskel või veidi madalamal, tavaliselt lehe alus pole südajas2828Alumised varrelehed kuni 8 korda laiusest pikemad. Viljad 3,5-5 mm pikad ja alla 5 mm laiad
28Alumised varrelehed vähem kui 4 korda laiusest pikemad. Viljad 4,5-6 mm pikad ja üle 5 mm laiad
29Lehed lihakad
29Lehed pole lihakad3030Õied radiaalsümmeetrilised (vaadake tähelepanelikult õit või vilja tugeva luubiga)3130Õied pole radiaalsümmeetrilised5731Lehed vähemalt alusel pikkade valgete karvadega3231Lehed paljad või väga lühikeste karvadega3632Õied üksikult, pikaraolised, õieraod erineva pikkusega
32Õied 3- kuni mitmekaupa osaõisikutes, nuttide või kobaratena3333Õied valged
33Õied pruunid kuni mustad3434Õied hele-kollakaspruunid. Emakakael sigimikust lühem (luup!). Õiekattelehed erineva suurusega
34Õied pruunid kuni tumepruunid. Emakakael vähemalt sigimiku pikkune. Õiekattelehed ühesuurused3535Hõredalt karvane, lühikeste võsunditega, puhmikuid ei mooduste. Emakakael pikem kui sigimik. Tolmukapea tolmukaniidist 2-6 korda pikem
35Tihedalt karvane, ilma võsunditeta, kasvab pisikeste puhmikutena. Emakakael umbes sigimiku pikkune. Tolmukapea tolmukaniidi pikkune või veidi lühem
36Õied ruljate tähkõisikute või ümarate nuttidena3736Õied pole ruljate tähkõisikute ega ümarate nuttidena4237Õied ruljate tähkadna. Kõik lehed juurmised3837Õied ümarate nuttidena. Varred lehistunud3938Märgade niitude ja soode taim. Risoom peenike, võsunditega. Vili jaguneb 3 osaviljaks
38Mererannataim. Risoom jäme, võsunditeta. Vili jaguneb 6 osaviljaks
39Õiekattelehed paksud, tumeda tipuga. Liitõisik korduvalt harunenud. Seemned 6-10 pikisuunalise vaoga (binokulaar!)4039Õiekattelehed õhukesed, ühtlaselt pruunid. Liitõisik ei harune või ainut mõne haruga alusel. Seemned vagudeta4140Vili (ilma emakakaelata) (3-)4-6(-7) mm lai, ülemine osa lamendunud
40Vili (ilma emakakaelata) 6-7(-8) mm lai, ülemine osa kuppeljas41Lehed kolmnurksed või lamedad, ilma andruta. Emasnutid üksteisest eemal, samuti isasnuttidest
41Lehed alaküljel tiivulise andruga. Emasnutid ja isasnutid üksteisega kokkupuutuvad42Lehed renjad, tipul pealmisel küljel hästimärgatava pooriga (luup!). Vili koosneb kolmest osast
42Lehed pole renjad, lehe tipul poor puudub. Vili on kupar4343Üheaastased väikesed taimed. Õied üksikult või 2(3)-kaupa4443Mitmeaastased tugevad taimed. Õied pole üksikult4544Kõik õied üksikult. Sisemised õiekattelehed teravatipulised, pikemad kui kupar
44Vähemalt alumised õied paarikaupa. Sisemised õiekattelehed tömbid, kupra pikkused või lühemad
45Varred lehistumata (varre alusel labata lehetuped). Õisik külgmine, näib asuvat umbes varre keskkohas, sest pikk püstine ruljas õisiku kandeleht tundub varre pikendusena4645Varred lehistunud. Õisik tipmine. Õisiku kandeleht suhteliselt lühike, allakäändunud, ei näi varre pikendusena4946Varred peenikesed (1 mm), hele-hallikasrohelised. Õisik varre keskosas või veidi allpool
46Varred 1,5-4 mm läbimõõdus. Õisik varre keskosast kõrgemal4747Varred kasvavad ridadena, värskelt sinakad, vaolised. Alumised lehetuped õlgkollaseed või helepruunid. Õisik 25-60 õiega
47Tihemurusalt või mättana kasvavad taimed. Varred tugevad, pole sinakad. Õisik rohkeõieline4848Vars peenem, vaoline, eriti allosas. Alumised labata tuped hele- kuni hallikaspruunid. Õisiku kandeleht puhetunud tupega. Õisikuraod väga lühikesed (ei ole nähtavad), õisik kerajas, tihe. Kupar tumepruun
48Vars tugev, sile. Alumised labata tuped punakaspruunid. Õisikuraod ebavõrdse pikkusega, õisik rohekaspruun, hõre, haraline. Kupar roostepruun
49Lehed rististe vaheseinteta (lõigake leht lõikudeks!)5049Leht rististe vaheseintega5350Õisik tihe nutt, 2-10 õiega
50Õisik hõre, rohkem kui 10 õiega5151Lehti palju, kõik juurmise kodarikuna
51Igal varrel 1-4 lehte5252Vars alusel lapik. Kupar tavaliselt õiekattelehtedest pikem. Tolmukapea kuni kaks korda tolmukaniidist pikem
52Vars ruljas. Kupar õiekattelehtede pikkune. Tolmukapead 2-6 korda tolmukaniidist pikemad
53Lehed paljude torukestega (tehke lehe aluse lähedalt ristlõige: peaksite nägema mitmeid torukesi). Kuivanud lehel sõlmekesed katsudes tunda, värskelt mitte5453Lehed ühe torukesega5554Varre alus pole paksenenud. Taim 40-130 cm kõrge, risoomiga
54Varre alus sibuljalt paksenenud. Taim 1-30 cm kõrge, ilma risoomita
55Lehe ristlõige ovaalne. Välimised õiekattelehed teravad, 3-4 mm pikad. Õied 4-10 kaupa osaõisikutes
55Lehe ristlõige ümar. Välimised õiekattelehed tömbid, 2-3 mm pikad. Õied 3-6 kaupa osaõisikus5656Õied tumepruunid, kõik rootsutud
56Õied rohekas- kuni helepruunid, vähemalt mõned rootsulised
57Õisik vivipaarne, mõnede õite asemel sigisibulad, millest arenevad väikesed lehed
57Õisik pole vivipaarne5858Varred seest säsikad (pole õõnsad), kolmnurksed kuni ümarad, ilma sõlmekohtadeta (CYPERACEAE - LÕIKHEINALISED)5958Varred alati seest õõnsad, alati ümarad, selgete sõlmekohtdega (POACEAE - KÕRRELISED)14259Kõik lehed alla 2 cm pikad6059Vähemalt osa lehti üle 4 cm pikad6160Taimed pikkade võsunditega. Viljunud pähik kuni 2,5 cm pikkuste karvadega, meenutab villatutti
60Taim võsunditeta. Viljunud pähik lühikeste, kuni pähklikese pikkuste karvadega, ei meenuta villatutti
61Õisik pikkade, valgete siidjate õiekattekarvadega6261Õisik pole valgete siidjate karvadega (õiekattekarvad puuduvad või on väga lühiksed)6562Pähikuid 1, rootsutu, püstine, lehetaolise kõrgleheta
62Pähikuid varrel mitu, rootsulised, rootsu juures 1-3 lehetaolist kõrglehte6363Pähikuraod siledad. Varred keskosas ümarad. Tolmukad 2,5-5 mm pikad
63Pähikuraod karedad. Varred keskosas kolmekandilised. Tolmukapead 1,5-2 mm pikad6464Taimed roomavate võsunditeta, kasvavd tihedate kogumikena. Lehed 3-8 mm laiad
64Taimed roomavate võsunditega, kasvavad hõredalt. Lehed 1-2 mm laiad
65Õied kahesoolised, emakate ja tolmukatega (luup!). NB! See on raskesti jälgitav tunnus. Kui jääte hätta, vaadake üle siin välja tulevate liikide pildid ja otsustage pildi järgi6665Õied ühesoolised, tolmukate või emakatega7866Pähikud 2-3 õiega (luup!)6766Pähikus rohkem kui 3 õit7167Taimed suured, lehed 5-10 mm laiad. Pähikud pikarootsuliste külgmiste nuttidena
67Taimed väikesed, lehed alla 5 mm laiad. Pähikud tipmise nutina6868Õied igal pool ümber õisikutelje. Vars kolmnurkne, lehtedega, enamasti harunenud6968Õied õisikuteljel kahe vastaku reana. Vars ümar, lehtedeta (kõik lehed juurmised)7069Pähikud valged. Tipmise õisiku alumine kandeleht enamasti õisikust lühem
69Pähikud punakaspruunid. Tipmise õisiku alumine kandeleht õisikust enamasti 20-50 mm pikem
70Pähikid 1-3(5). Õisiku alumine kandeleht õisiku pikkune
70Pähikuid tavaliselt 5-15. Õisiku alumine kandeleht õisikust oluliselt pikem
71Pähikud õisikus kahe reana, õisikuid üks7271Pähikud pole kaherealiselt, õisikuid rohkem7372Lehed lamedad. Õiekattekarvad pruunid, pähklikesest vähemalt kaks korda pikemad. Pähklike 1,5-2 mm. Pähikuid õisikus 10-25
72Lehed kokkurullunud. Õiekattekarvad valged või puuduvad, pähklikesest palju lühemad. Pähklike 3-4 mm. Pähikuid õisikus 3-8
73Õisik nutitaoline, paljude väikeste, üldjuhul tihedalt asetsevate lapikute pähikutega. Vars lehtedeta
73Õisik teistsugune. Vars lehtedega7474Õisik külgmine, varretaoline kõrgleht ulatub üle pähikute7574Õisik tipmine7675Varred kuni 3 m kõrged. Õiekattelehed siledad. Emakakaelu tavaliselt 3. Pähklike 2,5-3 mm, lapik-kolmnurkne
75Varred kuni 1,5 m. Õiekakattelehed tihedalt tumedate papillidega kaetud. Emakakaelu tavaliselt 2. Pähklike 2-2,5 mm, lame või kaksikkumer
76Pähikud üle 8 mm pikad, 5-12, õisik tihe, koosneb 1-3 ülestikku asetsevast pähikute kimbust
76Pähikud 3-8 mm pikad, arvukalt, hõreda õisikuna7777Juurduvad steriilsed võrsed puuduvad. Õiekattekarvad sirged, jäigad. Pähikud 3-4 mm pikad, 2-5-kaupa
77Mahakaarduvad võrsed juurduvad tipus. Õiekattekarvad painduvad, siledad. Pähikud üksikult, 5-8 mm pikad
78Varre tipus 1 pähik7978Varrel pähikuid rohkem kui üks8279Taimed roomava risoomiga, ei moodusta puhmikuid8079Taimed ilma roomava risoomita, tihedapuhmikulised8180Põisikud kuni 3,5 mm pikad, selgelt soonilised (luup!). Emakakaelu 2
80Põisikud 5-7 mm pikad, ebaselgete soontega. Emakakaelu 3
81Taimed kahekojalised, pähikud ainult emas- või isasõitega
81Taimed ühekojalised, pähikute tipul isasõied, alusel emasõied
82Pähikud väliselt üksteisega sarnased, tipmine tavaliselt vähemalt osaliselt emasõitega8382Pähikud välimuselt erinevad: ülemised ainult isasõitega, alumised ainult emasõitega10683Lehetupe vaba serv ainult ülaosas (2-3 mm) kilejas, edasi rohtjas
83Lehetupp ülaservast allapoole pikalt kilejas8484Vähemalt alumised pähikud asuvad varrel hõredalt8584Kõik pähikud on varrel tihedalt koos9485Taimed alusel punakad, tuped võrkkiududega (kiududeks jagunenud lehetupe jäänused)8685Taimed pole alusel punakad, võrkkiude pole8786Kõik pähikud enam-vähem võrdsed, 0,5-2 cm pikad, munajad
86Tipmine pähik 2-4 cm pikk, sellele järgneb 1-2 palju lühemat pähikut, edasised on sarnased tipmisega
87Põisikuid emaspähikus kuni 3
87Põisikuid emaspähikus rohkem kui 38888Alumise emaspähiku kandeleht õisikust palju pikem
88Alumise emaspähiku kandeleht õisikust lühem8989Tipmine pähik teistest u. kaks korda pikem, nuiakujuline
89Tipmine pähik teistest alla kahe korra pikem9090Põisikud püstised, lühikese nokaga9190Põisikud laiuvad või rõhtsad, ilma nokata või pika nokaga9291Pähikud ümarmunajad, u. 5 mm pikad. Põisiku nokk pikalt lõhestunud, valge triibuga
91Pähikud üle 5 mm pikad. Põisiku nokk veidi lõhestunud, ilma valge triibuta
92Pähikud laiusest pikemad
92Pähikud ümarad9393Põisiku nokk moodustab ½ põisiku alumise osa pikkusest. Lehed jäigad, tumerohelised, renjad. Põisiku katteleht helepruun
93Põisikud nokata. Lehed pehmed, puhasrohelised, lamedad. Põisiku kandeleht valge, kilejas
94Taimed pika risoomiga. Pähikutega varred kasvavad tavaliselt ridadena9594Taimed pika risoomita. Pähikuid kandvad varred ei kasva ridadena9795Põisiku tiibjas serv ei ulatu kõrgemale põisiku keskkohast. Lehed 1,5-4 mm laiad. Õisik 3-8 cm pikk
95Põisiku tiibjas serv ulatub 1/3 kuni ¾ põisiku pikkuseni. Lehed 1-2 mm laiad. Õisik 1-4 cm pikk9696Kuivade kasvukohtade taimed. Õisik üle 1,2 cm pikk. Varred ülaosas karedad
96Niiskete kasvukohtade taimed. Õisik 0,6-1 cm pikk. Vars sile
97Lehed üle 5 mm laiad9897Lehed alla 5 mm laiad10098Taime alus mustade lihtkiududeta. Põisik 2,5-3 mm pikk
98Taime alus mustade lihtkiududega. Põisik pikem kui 3 mm9999Keelekese pikkus laiusega võrdne või sellest suurem. Põisik sile (luup!), läikiv. Lehed kollakasrohelised
99Keeleke pikkusest laiem. Põisik papillidega. Lehed puhasrohelised
100Õisik alla 2 cm pikk. Väikeste puhmikutena kasvavad taimed101100Õisik üle 2 cm pikk. Hõremurusalt või suurte mätastena kasvavad taimed102101Taime alusel ei ole tumepruune lihtkiude. Lehed sinakasrohelised. Õisik 3-5 laimunaja pähikuga
101Taim alusel tumepruunide lihtkiududega. Lehed hallikasrohelised. Õisik 2-3 piklikmunaja pähikuga
102Põisikud alla 3 mm pikad103102Põisikud üle 3 mm pikad104103Õisik tihe, ei ole harunenud. Alumised lehetuped mustade kiududeta. Kasvab murusalt, ei moodusta mättaid
103Õisik vähemalt alusel harunenud. Alumised lehetuped ohtrate mustade lihtkiududega. Kasvab kõrgete mätastena
104Põisikud pähikus püstiselt. Kasvab tihedate puhmikutena
104Põisikud asetsevad pähikus rõhtsalt või tähtjalt. Puhmikuid ei moodusta105105Taime alaosa helepunase tooniga. Keeleke 2-4 korda laiusest pikem. Põisikud alaosas käsnja koega, 5,4-6,5 mm pikad
105Taime alaosa pole punakas. Keelekepikkusest laiem. Põisik pole alusel käsnjas, 3-4 mm pikk
106Emakakaelu 2. Põisikud tavaliselt enam-vähem kaksikkumerad107106Emakakaelu 3. Põisikud 3-nurkse või rulja ristlõikega110107Mätta või tiheda kogumikuna kasvavsd roomava risoomita taimed108107Taimed roomava risoomiga, mättaid ei moodusta109108Alumised lehetuped kollakaspruunid. Lehed sinakasrohelised. Põisikud 2,5-4 mm pikad
108Alumised lehetuped tumepunased või mustjaspunased. Lehed tumerohelised. Põisikud 2-2,5 mm pikad
109Lehed 1-3(5) mm laiad, kuivades sisserulluvate servadega. Isaspäikuid 1
109Lehed (3)5-10 mm laiad, servad rulluvad kuivades väljapoole. Isaspähikuid 2-4
110Põisikud vähemalt osaliselt karvased (luup!)111110Põisikud paljad, karvad vahel noka servades122111Põisikud selgelt kaheharulise üle 5 mm pika nokaga112111Põisikud ilma nokata või lühikese, alla 0,5 mm pikkuse koonilise teraviku või nõrgalt kaheharulise nokaga113112Lehed karvased vähemalt tuppedel. Põisikud pehmekarvased
112Lehed paljad. Põisikud tihedalt viltkarvased
113Taimed moodustavad tihedaid mättaid, roomavad risoomid puuduvad114113Taimed tihedaid mättaid ei moodusta, roomavad risoomid olemas117114Emaspähikud tihedad. Alumine kandeleht pole vart ümbritseva alusega115114Emaspähikud hõredad. Alumine kandeleht ümbritseb vart 3-10 mm ulatuses116115Alumine kandeleht pruun. Lehed noorelt hõredalt karvased. Põisiku kattelehed tumedad, põisikust lühemad
115Alumine kandeleht lehetaoline, roheline. Lehed ka noorelt paljad. Põisiku kattelehed punakad, u. põisiku pikkused
116Põisikud 2-3 mm pikad, vähemalt 1,5 korda nii pikad kui põisiku kattelehed
116Põisikud 3-4,5 mm pikad, enam-vähem kattelehtede pikkused
117Emaspähikud hõredad, väheste õitega
117Emaspähik tihe, paljude õitega118118Põisikud selgete soontega
118Põisikud soonteta119119Isaspähikuid 2 või rohkem. Alumised lehetuped jäävad terveks
119Isaspähikuid üks. Alumised lehetuped kiulised120120Alumine kandeleht pähikust pikem. Lehed hallikad. Niiskete kasvukohtade taimed
120Alumine kandeleht pähikust palju lühem. Lehed rohelised. Üsna kuivade kasvukohtade taimed121121Alumine kandeleht 3-5 mm pikkuse tupega. Põisikute kattelehed põisiku pikkused
121Alumine kandeleht tupeta või alla 2 mm pikkuse tupega. Põisikute kattelehted põisikust lühem
122Vähemalt alumine pähik rippuv123122Pähikud pole rippuvad130123Isaspähikuid 2 või rohkem124123Isaspähikuid 1126124Põisikud nokata või terve, alla 0,5 mm pika nokaga
125Põisikud 4-5 korda laiusest pikemad, valminult allapoole hoiduvad. Emaspähikud tihedalt, alumise pähiku tipp ulatub järgmise aluseni
126Emaspähikud rohelised kuni hele kollakasrohelised127126Emaspähikud pruunid128127Emaspähikud 5-12 mm pikad. Märgade kasvukohtade taimed
128Moodustab tihedaid puhmikuid, roomav risoom puudub
128Roomava risoomiga taimed, puhmikuid ei moodusta129129Lehed hallikasrohelised, 1-2 mm laiad. Külgmised pähikuid ainult emasõitega
129Lehed rohelised, 2-4 mm laiad. Külgmised pähikud alusel isasõitega
130Lehetuped või lehed või varred karvased
130Lehetuped, lehed ja varred paljad131131Alumine kandeleht ei ümbritse vart132131Alumine kandeleht 2-10 mm ulatuses ümber varre134132Põisiku nokk 0,5 mm pikk, nõrgalt kaheharuline
132Põisiku nokk kaheharuline, vähemalt 0,75 mm pikk133133Põisikud rõhtsad, järsult nokaks ahenevad
133Põisikud püstised, ahenevad nokaks aeglaselt
134Murusalt või väga hõredate puhmikutena kasvav pikarisoomilised taimed135134Tihedate puhmikutena kasvavad taimed, roomav risoom puudub või väga lühike136135Alumine kandeleht vart tihedalt ümbritseva tupega. Lehed hallikad. Põisik peaaegu nokata või järsult 0,5 mm pikkuseks nokaks ahenev
135Alumine kandeleht vart lõdvalt ümbritseva tupega. Lehed kollakas- kuni tumeroheliesed. Põisik aheneb aeglaselt 0,5-1 cm pikkuseks nokaks
136Alumine kandeleht õisikust lühem137136Alumine kandeleht õisiku pikkune või pikem138137Põisiku katteleht kileja servata või väga kitsa servaga
137Põisiku katteleht hästimärgatava valge kileja servaga
138Põisikud püstiselt
138Põisikud rõhtsalt või allakäändunult139139Põisikud 2-4 mm pikad, nokk sirge, 1/3-1/2 põisiku alumise osa pikkune140139Põisikud (3,5)4-6 mm pikad, nokk alumise osa pikkune, kõvedunud141140Varred püstised. Lehed 1-3,5 mm laiad. Põisikud kuni 3,5 mm pikad
140Varred kaarjalt tõusvad. Mõned lehed tavaliselt üle (3)3,5 mm laiad. Põisikud üle 3,5 mm pikad
141Põisikud 5-7 mm pikad. Isapähik tavaliselt rootsutu. Lehed kuni 7 mm laiad
141Põisikud 1,5-5 mm pikad. Isaspähik rootsuline. Lehed alla 4 mm laiad
142Õisik täha sarnane, süstjas kuni ovaalne143142Õisik harunenud pööris169143Pähikud oheteta144143Pähikud ohetega153144Pähikud varre vastaskülgedel145144Pähikud varrel ümberringi149145Pähikud kinnituvad õisiku teljele kitsama küljega
145Pähikud kinnituvad õisiku teljele laiema küljega146146Pähikud kahesugused: sisemine pähik viljuv, lapik, koosneb 3-5 normaalsest õiest, välimine on steriilne, koosneb kitsaspiklikest jäikadest libledest ja sõkaldest
146Pähikud pole kahesugused147147Pähikud kahekaupa igas sõlmekohas
147Pähikud üksikult148148Õisikutelg tugev, ei murdu kuivades, servadel haakuvate karvakestega
148Õisikutelg habras, murdub kuivades üksikuteks lülideks, siledate sevadega
149Pähikud üheõielised150149Pähikus õisi rohkem kui üks151150Keeleke kuni 2 mm pikk, terve tipuga
150Keeleke 10-30 mm pikk, sügavalt kaheks jagunenud
151Pähikud 6-8 mm pikad
151Pähikud alla 6 mm pikad152152Tihedapuhmikuline taim, roomavaid risoome esineb harva. Lehetuped hõredalt harali või allapidi karvadega
152Hõredapuhmikuline, kaarjalt tõuvate võsudega taim. Lehetuped tihedalt pehmekarvased
153Tähk ühekülgne, pähikud kahe reana varre ühel küljel
153Tähk pole ühekülgne154154Pähikud ümber kogu varre155154Pähikud varre vastaskülgedel162155Tähk munajas156155Tähk ruljas158156Pähikus rohkem kui üks viljuv õis
156Pähikus üks viljuv õis157157Pähikud üle 4 mm pikad
157Pähikud alla 4 mm pikad
158Mõlemad libled ohtega. Tolmukapead sinised
158Libled oheteta (ohted välissõkaldel). Tolmukapead kollased kuni oranžid159159Ohe lühem kui välissõkal, vaevu ulatub liblede vahelt välja160159Ohe u. kaks korda välissõklast pikem, ulatub liblede vahelt välja161160Ohe u. 3 mm pikk, põlvjas, kinnitub välissõkla alumisele veerandile, ulatub liblede vahelt välja. Tolmukapead kollased
160Ohe u. 1,5 mm pikk, sirge, kinnitub välissõkla keskele, liblede vahelt välja ei ulatu. Tolmukapead oranžid
161Risoom lühike. Libled pole väljapoole kaardunud tipuga. Ohe ulatub liblede vahelt pikalt välja
161Risoom 20-30 cm pikk. Libled väljapoole kaardunud tipuga. Ohe ulatub liblede vahelt veidi välja
162Õisik tihe, pähikud lähestikku163162Õisik hõre, pähikud üksteisest eemal165163Pähikud üheõielised, 3-kaupa pundis
163Pähikud 2 või enama õiega, pole 3-kaupa pundis164164Pähikud 2-õielised. Libled naaskeljad, 0-1 rooga
164Pähikus rohkem kui 2 õit. Libled pole naaskeljad, mitme rooga
165Pähikud kinnituvad õisikuteljele kitsama küljega. Pähikud ühe liblega (välja arvatud tipmine)
167Pikavõsundiline taim, ei moodusta mättaid. Ohe alla 5 mm pikk
168Ohe välissõkla pikkune või pikem. Lühikese risoomiga väikeseid mättaid moodustav taim
169Tugevad risoomiga taimed, pilliroo moodi, sageli üle 2 m kõrged, vars 0,5-1 cm läbimõõdus170169Taimed väiksemad, ei meenuta pilliroogu, vars peenem171170Keelekese asemel karvaring (vaata kohta, kus leht kinnitub varrele)
170Keeleke (kilejas lise) olemas
171Pähikud ohetega172171Pähikud oheteta199172Keelekese asemel karvaring
172Keeleke kilejas või puudb173173Pähikud ühe õiega174173Pähikud 2 või rohkema õiega179174Ohe 5-12 mm pikk
174Ohe alla 5 mm pikk175175Ohe põlvjas. Välissõkla alusel karvad (luup!)
175Ohe sirge. Välissõkla alusel karvu pole176176Lehed 10-20 mm laiad. Välissõklad rohtsed
176Lehed alla 10 mm laiad. Välissõklad kilejad või õlgjad177177Pikkade roomavate võsunditega, puhmaid ei moodusta. Sisesõkal 2/5 välissõkla pikkusest
177Puhmastena kasvav taim, ilma võsunditeta või lühikeste võsunditega (mõnikord ka maa-aluste risoomidega). Sisesõkal vähem kui 1/5 välissõkla pikkusest178178Risoome pole. Maapealsed võsundid sageli olemas
178Risoomid olemas. Maapealsed võsundid puuduvad
179Pähikud 2 õiega180179Pähikus rohkem kui 2 õit184180Igast pähikust ulatub välja 1 ohe
180Igast pähikust ulatub välja vähemalt 2 ohet181181Libled 2 korda õitest pikemad182181Libled õite pikkused või veidi pikemad183182Taimed üleni pehmekarvased. Lehed siledad, lehetupp puhetunud. Isasõie ohe konksjas, liblede varjus
182Taim peaaegu paljas, karvad ainult sõlmekohtadel. Lehed karedad, lehetupp pole puhetunud. Isasõie ohe põlvjas, libledest üleulatuv
183Lehed 2-5 mm laiad, lamedad või vahel kokkurullunud. Ohe sirge
183Lehed niitjad, alla 1 mm laiad, tihedalt kokkurullunud. Ohe teravalt põvjas
184Ohe kaarjas või põlvjas185184Ohe sirge191185Ohe alla 3 mm pikk
185Ohe üle 3 mm pikk186186Ülemiste lehtede keeleke puudub või on alla 1,5 mm pikk. Pähikud (ilma oheteta) all 8 mm pikad187186Ülemiste lehtede keeleke üle 1,5 mm pikk. Pähikud üle 8 mm pikad188187Lehed üle 1,5 cm laiad. Pähikud kollakad, läikivad. Alumised lehetuped pikkade harali karvadega. Ohe teravalt põlvjas
187Lehed alla 1,5 cm laiad. Pähikud pruunikad. Alumised lehetuped paljad või lühikeste lidus karvadega. Ohe tugevalt kaardunud, kuid mitte põlvjas
188Libled ühepikkused189188Libled erineva pikkusega, üks on teisest palju lühem190189Looduslik taim. Valminult murdub õisikutelg lülideks
189Põllutaim. Õisikutelg ei murdu lülideks
190Alumised lehed ja lehetuped harali karvadega. Sisesõkla telg sile. Rood ei ulatu välissõkla ülemise servani
190Alumised lehed ja lehetuped paljad. Sisesõkla telg lühikarvane. Rood ulatuvad välissõkla ülemise servani
191Õisik tihe, sagaraline, enam-vähem ühekülgne pööris
191Õisik hõre, pole ühekülgne192192Ohe ei asu lible kahe hambakese vahel (luup!). Taim paljas või väga lühikeste karvadega193192Ohe asub lible kahe hambakese vahel. Taimed pikkade karvadega vartel või lehtedel195193Laiemad lehed vähemalt 8 mm laiad. Ohe üle 1 cm pikk
193Laiemad lehed alla 8 mm laiad. Ohe alla 1 cm pikk194194Lehed üle 0,7 mm laiad, siledad. Keeleke lühike, kõrvakesteta (luup!)
194Lehed alla 0,7 mm laiad, karedad. Keeleke kõrvakestega
195Mitmeaastased kuivade niitude taimed196195Üheaastased kultuurmaade taimed197196Õisik hõre, kuni 20 cm pikkuste rõhtsate harudega. Lehed 5-12 cm laiad
196Õisik kitsas, harud lühikesed, enam-vähem püstised. Lehed 2-4 mm laiad
197Alumiste lehtede tuped paljad
197Alumiste lehtede tuped tihedalt pehmekarvased198198Alumiste lehetuppede karvad 1-1,5 mm pikad
198Alumiste lehetuppede karvad 0,4-0,7 mm pikad
199Keelekese asemel karvaring200199Keeleke olemas, kilejas201200Lehed pealt pikakarvased. Varred ainult ühe sõlmekohaga (alumises osas)
200Lehed pealt paljad, serval hajusalt karvased. Varrel rohkem kui üks sõlmekoht
203Pähikud kahe liblega204204Pähikud tavaliselt üle 4 mm pikad, välissõkla alusel pika karvatutiga205204Pähikud alla 4 mm pikad, ilma välissõkalt ümbritsevate karvadeta208205Pähikus välimiste liblede paar 5 mm pikk, sisemised palju lühemad (1,5 mm), harjasjad
205Pähikus liblesid üks paar206206Sõklad karedad, pikemad kui ümbritsevad karvad (luup!)
206Sõklad siledad, pole ümbritsevatest karvadest pikemad207207Keeleke 8 (10) mm. Vars ei harune. Välissõklad 3 rooga (binokulaar!). Libled kitsaslantsetjad, pikalt ahenevad
207Keeleke 1-3 mm. Varred harunevad alates suvest. Välissõklad 5 rooga (vahel eabaselgelt). Libled lantsetjad
208Välissõklad terava tipuga, peale viljumist kõvad ja läikivad
208Välissõklad tömbi või sirge tipuga, pole peale viljumist kõvad209209Mitteõitsvatel võrsetel keeleke laiusest lühem
209Mitteõitsvatel võrsetel keeleke laiusest pikem210210Risoomid rohkem kui 3 soomusja lehega. Lehed 5-10 mm laiad. Õisik lai ka peale õitsemist, 10-20 cm pikk, rõhtsate harudega
210Risoomid puuduvad või lühikesed, ilma soomusjate lehtedeta. Lehed 3-7 mm laiad. Õisik tõmbub peale õitsemist kokku, 5-15 cm pikk, harud püstised
212Pähikus 2 või rohkem õit, õisik haruneb213213Õisik tihe, sagaraline, enam-vähem ühekülgne pööris, alumine haru tavaliselt üle 2 cm pikk. Lehed enam-vähem paljad
216Pähikud pole südajad ega rippuvad217217Pähikud ainult 2 õiega
217Pähikud 3 või enama õiega218218Libled peaaegu pähiku pikkused. Pähikus keskel üks kahesooline õis ja servas 2 isasõit
218Libled pähikust oluliselt lühemad. Pähikus ainult kahesoolised õied219219Pähikud üle 2-3 korra laiusest pikemad, tavaliselt rohkem kui 5 õiega ja üle 4 mm pikad. Alumine välissõkal ilma andruta (luup!)220219Pähikud munajad, mitte üle 2-3 korra laiusest pikemad, 4-5 (6) õiega, tavaliselt alla 4 mm pikad. Alumine välissõkal andruga228220Välissõkal ja libled teravad221220Välissõkal ja libled tömbid või sirged223221Alumine lible 7-8 mm pikk
221Alumine lible 3-4 mm pikk222222Lehed pealt enam-vähem siledad. Kõrvakesed paljad. Pöörise alumises sõlmekohas 2 haru, üks 1-3, teine 4-5 pähikuga
222Lehed pealt selgelt karedad. Kõrvakesed karvased. Pööriseharusid alumises sõlmes 2-3, igaüks 5-15 pähikuga
223Vähemalt ülemine lible 3 rooga (külgmised rood vahel lühikesed). Välissõkal rohkem kui 5 sageli ebaselge rooga224223Libled 1 rooga. Välissõkal 7-9 selge rooga225224Maapealsed võsundid puuduvad (taim moosdustab tihedaid puhmikuid)
224Roomavad maapealsed võsundid olemas, juurduvad sõlmekohtades
225Pähikud 8-30 (40) mm pikad, 6-16 õiega. Varred püstised, lehetupp silinderjas226225Pähikud 2-10 mm pikad, 3-11 õiega. Varred alusel tõusvad või lamavad, alumised lehetuped lapikud227226Õisiku harud hoiduvad varrest eemale, alumised 2-4-kaupa, pähikuid harudel 8-15. Välissõkal 3,5-5 mm pikk
226Õisikuharud hoiduvad vastu vart, alumised üksikult või paarikaupa, pähikuid harudel 3-4. Välissõkal 5,5-7,5 mm pikk
227Varred 5-10 mm läbimõõdus. Lehed 10-20 mm laiad, järsult aheneva tipuga. Tolmukaid 3. Tolmukapea üle 0,8 mm pikk
227Varred 4-5 mm läbimõõdus. Lehed 4-9 mm laiad, pikalt teritunud tipuga. Tolmukaid 2. Tolmukapea kuni 0,8 mm pikk
228Üheaastased tallatud kasvukohtade taimed. Välissaõkal roodudel ja servas ripskarvane
228Mitmeaastased taimed. Välissõkla rood krobelised või karvased ainult alaosas229229Varred tugevalt lapikud kas ülaosas või alaosas230229Vars ruljas, pole lapik231230Vars üleni lapik, nurkjalt tõusev. Lehed kokkuvolditud, 1-2 mm laiad
230Varre alumine osa tugevalt lapik. Lehed lamedad, 3-9 mm laiad
231Õisiku alumises sõlmes ainult 1 või 2 haru
233Ülemise lehe keeleke 1-2,5 mm pikk. Välissõkal roodudeta
234Risoome pole. Kõik võrsed viljuvad. Pähikud alla 4 mm pikad
234Risoomidega, nii õitsvate kui mitteõitsvate võsudega. Pähikud u. 4 mm pikad235235Varred enamasti üksikult, alusel väheste vanade lehetuppede jäänustega. Libled enam-vähem võrdsed, teravnevad, enamasti mõlemad 3 rooga
235Varred mitmekaupa, sageli puhmikutena, paljude vanade lehetuppede jäänustega alusel. Libled ebavõrdsed, teravad, alumine 1 rooga236236Taim hõredalt karvane. Alumised lehed lamedad või renjad, palju lühemad kui vars. Keeleke laskub lehetupe servale
236Taim tihedalt karvane. Alumised lehed tugevalt kokkurullunud, harjasjad, sama pikad kui vars. Keeleke pole laskuv
