1
Õied kahe tiheda üksteisele järgneva silinderja tõlvikuna, alumine, sametjas, koosneb emasõitest, ülemine isasõitest
2
2
Lehed 3-6 mm laiad. Õisiku emas- ja isasosa vahel on näha vart. Emasõied soomustega
2
Lehed 8-20 mm laiad. Õisiku emasosa ja isasosa puutuvad kokku. Emasõied soomusteta
4
Lehed 5-6 x 40-60 mm, paljad. Urvad ümmargused
4
Lehed 10-20 x 50-70 mm, hõredalt karvaed. Urvad ruljad
5
Vähemalt alumised lehed rootsuga
6
5
Kõik lehed rootsutud
31
6
Lehed paralleelsete roodudega, kõik lehed juurmised
7
6
Lehed pole paralleelsete roodudega, lehed olemas ka varrel
10
7
Lehed harva üle 3 korra laiusest pikemad, ümarad kuni elliptilised
8
7
Lehed laiusest palju pikemad, süstjad kuni lineaalsed
9
8
Lehed paljad või ainult üksikute karvadega. Õisikud alusel sageli tühikutega. Tolmukaniidid kroonist pikemad, tolmukapead kollakad
8
Lehed tihedalt karvased. Õisik ühtlane, tühikuteta. Tolmukaniidid kroonist 4-8 mm pikemad, tolmukapead helelillad
9
Lehed süstjad, lamedad, karvased, pole lihakad, tumedate täppideta. Pole mereranniku ega sooldunud pinnase taimed
9
Lehed lineaalsed, renjad, paljad, lihakad, tumedate täppidega. Mereranniku ja sooldunud pinnase taimed
10
Lehed sulgroodsed või ühe rooga
12
11
Vars kolmnurkne. Õisik ümbritsetud rohekaskollaste kõrglehtedega. Varrelehti kuni 4
11
Vars ruljas. Õisik pole selliste kõrglehtedega ümbritsetud. Varrelehti üle 4
12
Vili pole tiivuline. Abilehed puuduvad või on vabad, pole vart ümbritsevaks kilejaks tupeks (tõrveks) kokku kasvanud
13
12
Viljad tiivulised. Abilehed moodustavad kileja vart ümbritseva tupe (tõrve)
21
13
Vilja ümber kaks kandelehekest. Õied ühesoolised
14
13
Viljad pole kahe kandelehekesega ümbritsetud. Õied kahesoolised
17
14
Alumised lehed rombjad või kolmnurksed, odaja alusega
15
14
Alumised lehed lineaalsed kuni äraspidimunajad
16
15
Alumised lehed rombjad, odaja alusega, ülemised süstjad. Vilju ümbritsevad kandelehekesed hambulised
15
Kõik lehed kolmnurksed, odaja alusega. Kandelehekesed saagjaservalised või lõhestunud, naaskeljate jätketega
16
Lehed pole lihakad, rohelised, lineaalsed kuni kitsas-süstjad
16
Lehed veidi lihakad, äraspidimunajad, hõbedase jahuja kattega
17
Lehed ega õisikud pole jahuja kattega
18
17
Lehed või vähemalt õisikud valge jahuja kattega
19
18
Õisik lehistunud peaaegu tipuni. Lehed ja vars sageli punakad
18
Õisik lehtedeta või lehed ainult alumises osas. Lehed ja varred rohelised
19
Õisik paljas. Seemned püstised (luup!)
19
Õisik jahuja kattega. Kõik seemned horisontaalselt
20
20
Taimed tavaliselt tumerohelised (kuigi sageli hallika kirmega). Varred sageli punakad. Lehed munajas-süstjad, hambulised või terve servaga. Seemnekest madalate, laiade, radiaalsete vagudega
20
Taimed eredalt hallikasrohelised. Varred pole punased. Suuremad varrelehed ovaalrombjad, paljude teravate, lehe tipu poole suunatud hammastega. Seemnekest rohkemate, tihedamate ja sügavamate vagudega kui valgel hanemaltsal
21
Lehed kitsas-süstjad, ahenevad võrdselt mõlemast otsast, lehed olemas ka õisiku tipuosas. Üheaastased taimed
21
Lehed teistsugused. Mitmeaastased taimed
22
22
Lehed nooljad või odajad, hapuka maitsega. Õied ühesoolised
23
22
Lehe alus südajas, ümar või kiiljas, mitte kunagi nooljas või odajas, pole hapuka maitsega. Õied kahesoolised
25
23
Lehed tavaliselt alla 2 cm laiad. Õiekattelehed seemnete pikkused (alla 1,5 mm)
23
Lehed tavaliselt üle 2 cm laiad. Õiekattelehed seemnetest pikemad (üle 2 mm)
24
24
Õisiku harud lihtsad, ei harune
24
Õisiku harud harunevad korduvalt
25
Vilju ümbritsevad kattelehed ümberringi hambulised
25
Kattelehed terved või ainult alusel mõne hambaga
26
26
Alumised lehed veesisesed, 50-100 cm pikad
26
Alumised lehed pole veesisesed, palju väiksemad
27
27
Vähemalt üks vilja külg selge mõhnaga
28
28
Juurmised lehed ja alumised varrelehed laiusest pikemad, kiilja alusega
28
Juurmised lehed ja alumised varrelehed sama pikad kui laiad, sügavalt südaja alusega
29
Juurmised lehed ja alumised varrelehed kõige laiemad alusel, lehe alus südajas
29
Juurmised lehed ja alumised varrelehed kõige laiemad keskel või veidi madalamal, tavaliselt lehe alus pole südajas
30
30
Alumised varrelehed kuni 8 korda laiusest pikemad. Viljad 3,5-5 mm pikad ja alla 5 mm laiad
30
Alumised varrelehed vähem kui 4 korda laiusest pikemad. Viljad 4,5-6 mm pikad ja üle 5 mm laiad
32
Õied radiaalsümmeetrilised (vaadake tähelepanelikult õit või vilja tugeva luubiga)
33
32
Õied pole radiaalsümmeetrilised
59
33
Lehed vähemalt alusel pikkade valgete karvadega
34
33
Lehed paljad või väga lühikeste karvadega
38
34
Õied üksikult, pikaraolised, õieraod erineva pikkusega
34
Õied 3- kuni mitmekaupa osaõisikutes, nuttide või kobaratena
35
35
Õied pruunid kuni mustad
36
36
Õied hele-kollakaspruunid. Emakakael sigimikust lühem (luup!). Õiekattelehed erineva suurusega
36
Õied pruunid kuni tumepruunid. Emakakael vähemalt sigimiku pikkune. Õiekattelehed ühesuurused
37
37
Hõredalt karvane, lühikeste võsunditega, puhmikuid ei mooduste. Emakakael pikem kui sigimik. Tolmukapea tolmukaniidist 2-6 korda pikem
37
Tihedalt karvane, ilma võsunditeta, kasvab pisikeste puhmikutena. Emakakael umbes sigimiku pikkune. Tolmukapea tolmukaniidi pikkune või veidi lühem
38
Õied ruljate tähkõisikute või ümarate nuttidena
39
38
Õied pole ruljate tähkõisikute ega ümarate nuttidena
44
39
Õied ruljate tähkadna. Kõik lehed juurmised
40
39
Õied ümarate nuttidena. Varred lehistunud
41
40
Märgade niitude ja soode taim. Risoom peenike, võsunditega. Vili jaguneb 3 osaviljaks
40
Mererannataim. Risoom jäme, võsunditeta. Vili jaguneb 6 osaviljaks
41
Õiekattelehed paksud, tumeda tipuga. Liitõisik korduvalt harunenud. Seemned 6-10 pikisuunalise vaoga (binokulaar!)
42
41
Õiekattelehed õhukesed, ühtlaselt pruunid. Liitõisik ei harune või ainut mõne haruga alusel. Seemned vagudeta
43
42
Vili (ilma emakakaelata) (3-)4-6(-7) mm lai, ülemine osa lamendunud
42
Vili (ilma emakakaelata) 6-7(-8) mm lai, ülemine osa kuppeljas
43
Lehed kolmnurksed või lamedad, ilma andruta. Emasnutid üksteisest eemal, samuti isasnuttidest
43
Lehed alaküljel tiivulise andruga. Emasnutid ja isasnutid üksteisega kokkupuutuvad
44
Lehed renjad, tipul pealmisel küljel hästimärgatava pooriga (luup!). Vili koosneb kolmest osast
44
Lehed pole renjad, lehe tipul poor puudub. Vili on kupar
45
45
Üheaastased väikesed taimed. Õied üksikult või 2(3)-kaupa
46
45
Mitmeaastased tugevad taimed. Õied pole üksikult
47
46
Kõik õied üksikult. Sisemised õiekattelehed teravatipulised, pikemad kui kupar
46
Vähemalt alumised õied paarikaupa. Sisemised õiekattelehed tömbid, kupra pikkused või lühemad
47
Varred lehistumata (varre alusel labata lehetuped). Õisik külgmine, näib asuvat umbes varre keskkohas, sest pikk püstine ruljas õisiku kandeleht tundub varre pikendusena
48
47
Varred lehistunud. Õisik tipmine. Õisiku kandeleht suhteliselt lühike, allakäändunud, ei näi varre pikendusena
51
48
Varred peenikesed (1 mm), hele-hallikasrohelised. Õisik varre keskosas või veidi allpool
48
Varred 1,5-4 mm läbimõõdus. Õisik varre keskosast kõrgemal
49
49
Varred kasvavad ridadena, värskelt sinakad, vaolised. Alumised lehetuped õlgkollaseed või helepruunid. Õisik 25-60 õiega
49
Tihemurusalt või mättana kasvavad taimed. Varred tugevad, pole sinakad. Õisik rohkeõieline
50
50
Vars peenem, vaoline, eriti allosas. Alumised labata tuped hele- kuni hallikaspruunid. Õisiku kandeleht puhetunud tupega. Õisikuraod väga lühikesed (ei ole nähtavad), õisik kerajas, tihe. Kupar tumepruun
50
Vars tugev, sile. Alumised labata tuped punakaspruunid. Õisikuraod ebavõrdse pikkusega, õisik rohekaspruun, hõre, haraline. Kupar roostepruun
51
Lehed rististe vaheseinteta (lõigake leht lõikudeks!)
52
51
Leht rististe vaheseintega
55
52
Õisik tihe nutt, 2-10 õiega
52
Õisik hõre, rohkem kui 10 õiega
53
53
Lehti palju, kõik juurmise kodarikuna
53
Igal varrel 1-4 lehte
54
54
Vars alusel lapik. Kupar tavaliselt õiekattelehtedest pikem. Tolmukapea kuni kaks korda tolmukaniidist pikem
54
Vars ruljas. Kupar õiekattelehtede pikkune. Tolmukapead 2-6 korda tolmukaniidist pikemad
55
Lehed paljude torukestega (tehke lehe aluse lähedalt ristlõige: peaksite nägema mitmeid torukesi). Kuivanud lehel sõlmekesed katsudes tunda, värskelt mitte
56
55
Lehed ühe torukesega
57
56
Varre alus pole paksenenud. Taim 40-130 cm kõrge, risoomiga
56
Varre alus sibuljalt paksenenud. Taim 1-30 cm kõrge, ilma risoomita
57
Lehe ristlõige ovaalne. Välimised õiekattelehed teravad, 3-4 mm pikad. Õied 4-10 kaupa osaõisikutes
57
Lehe ristlõige ümar. Välimised õiekattelehed tömbid, 2-3 mm pikad. Õied 3-6 kaupa osaõisikus
58
58
Õied tumepruunid, kõik rootsutud
58
Õied rohekas- kuni helepruunid, vähemalt mõned rootsulised
59
Õisik vivipaarne, mõnede õite asemel sigisibulad, millest arenevad väikesed lehed
59
Õisik pole vivipaarne
60
60
Varred seest säsikad (pole õõnsad), kolmnurksed kuni ümarad, ilma sõlmekohtadeta (CYPERACEAE - LÕIKHEINALISED)
61
60
Varred alati seest õõnsad, alati ümarad, selgete sõlmekohtdega (POACEAE - KÕRRELISED)
144
61
Kõik lehed alla 2 cm pikad
62
61
Vähemalt osa lehti üle 4 cm pikad
63
62
Taimed pikkade võsunditega. Viljunud pähik kuni 2,5 cm pikkuste karvadega, meenutab villatutti
62
Taim võsunditeta. Viljunud pähik lühikeste, kuni pähklikese pikkuste karvadega, ei meenuta villatutti
63
Õisik pikkade, valgete siidjate õiekattekarvadega
64
63
Õisik pole valgete siidjate karvadega (õiekattekarvad puuduvad või on väga lühiksed)
67
64
Pähikuid 1, rootsutu, püstine, lehetaolise kõrgleheta
64
Pähikuid varrel mitu, rootsulised, rootsu juures 1-3 lehetaolist kõrglehte
65
65
Pähikuraod siledad. Varred keskosas ümarad. Tolmukad 2,5-5 mm pikad
65
Pähikuraod karedad. Varred keskosas kolmekandilised. Tolmukapead 1,5-2 mm pikad
66
66
Taimed roomavate võsunditeta, kasvavd tihedate kogumikena. Lehed 3-8 mm laiad
66
Taimed roomavate võsunditega, kasvavad hõredalt. Lehed 1-2 mm laiad
67
Õied kahesoolised, emakate ja tolmukatega (luup!). NB! See on raskesti jälgitav tunnus. Kui jääte hätta, vaadake üle siin välja tulevate liikide pildid ja otsustage pildi järgi
68
67
Õied ühesoolised, tolmukate või emakatega
80
68
Pähikud 2-3 õiega (luup!)
69
68
Pähikus rohkem kui 3 õit
73
69
Taimed suured, lehed 5-10 mm laiad. Pähikud pikarootsuliste külgmiste nuttidena
69
Taimed väikesed, lehed alla 5 mm laiad. Pähikud tipmise nutina
70
70
Õied igal pool ümber õisikutelje. Vars kolmnurkne, lehtedega, enamasti harunenud
71
70
Õied õisikuteljel kahe vastaku reana. Vars ümar, lehtedeta (kõik lehed juurmised)
72
71
Pähikud valged. Tipmise õisiku alumine kandeleht enamasti õisikust lühem
71
Pähikud punakaspruunid. Tipmise õisiku alumine kandeleht õisikust enamasti 20-50 mm pikem
72
Pähikid 1-3(5). Õisiku alumine kandeleht õisiku pikkune
72
Pähikuid tavaliselt 5-15. Õisiku alumine kandeleht õisikust oluliselt pikem
73
Pähikud õisikus kahe reana, õisikuid üks
74
73
Pähikud pole kaherealiselt, õisikuid rohkem
75
74
Lehed lamedad. Õiekattekarvad pruunid, pähklikesest vähemalt kaks korda pikemad. Pähklike 1,5-2 mm. Pähikuid õisikus 10-25
74
Lehed kokkurullunud. Õiekattekarvad valged või puuduvad, pähklikesest palju lühemad. Pähklike 3-4 mm. Pähikuid õisikus 3-8
75
Õisik nutitaoline, paljude väikeste, üldjuhul tihedalt asetsevate lapikute pähikutega. Vars lehtedeta
75
Õisik teistsugune. Vars lehtedega
76
76
Õisik külgmine, varretaoline kõrgleht ulatub üle pähikute
77
77
Varred kuni 3 m kõrged. Õiekattelehed siledad. Emakakaelu tavaliselt 3. Pähklike 2,5-3 mm, lapik-kolmnurkne
77
Varred kuni 1,5 m. Õiekakattelehed tihedalt tumedate papillidega kaetud. Emakakaelu tavaliselt 2. Pähklike 2-2,5 mm, lame või kaksikkumer
78
Pähikud üle 8 mm pikad, 5-12, õisik tihe, koosneb 1-3 ülestikku asetsevast pähikute kimbust
78
Pähikud 3-8 mm pikad, arvukalt, hõreda õisikuna
79
79
Juurduvad steriilsed võrsed puuduvad. Õiekattekarvad sirged, jäigad. Pähikud 3-4 mm pikad, 2-5-kaupa
79
Mahakaarduvad võrsed juurduvad tipus. Õiekattekarvad painduvad, siledad. Pähikud üksikult, 5-8 mm pikad
80
Varre tipus 1 pähik
81
80
Varrel pähikuid rohkem kui üks
84
81
Taimed roomava risoomiga, ei moodusta puhmikuid
82
81
Taimed ilma roomava risoomita, tihedapuhmikulised
83
82
Põisikud kuni 3,5 mm pikad, selgelt soonilised (luup!). Emakakaelu 2
82
Põisikud 5-7 mm pikad, ebaselgete soontega. Emakakaelu 3
83
Taimed kahekojalised, pähikud ainult emas- või isasõitega
83
Taimed ühekojalised, pähikute tipul isasõied, alusel emasõied
84
Pähikud väliselt üksteisega sarnased, tipmine tavaliselt vähemalt osaliselt emasõitega
85
84
Pähikud välimuselt erinevad: ülemised ainult isasõitega, alumised ainult emasõitega
108
85
Lehetupe vaba serv ainult ülaosas (2-3 mm) kilejas, edasi rohtjas
85
Lehetupp ülaservast allapoole pikalt kilejas
86
86
Vähemalt alumised pähikud asuvad varrel hõredalt
87
86
Kõik pähikud on varrel tihedalt koos
96
87
Taimed alusel punakad, tuped võrkkiududega (kiududeks jagunenud lehetupe jäänused)
88
87
Taimed pole alusel punakad, võrkkiude pole
89
88
Kõik pähikud enam-vähem võrdsed, 0,5-2 cm pikad, munajad
88
Tipmine pähik 2-4 cm pikk, sellele järgneb 1-2 palju lühemat pähikut, edasised on sarnased tipmisega
89
Põisikuid emaspähikus kuni 3
89
Põisikuid emaspähikus rohkem kui 3
90
90
Alumise emaspähiku kandeleht õisikust palju pikem
90
Alumise emaspähiku kandeleht õisikust lühem
91
91
Tipmine pähik teistest u. kaks korda pikem, nuiakujuline
91
Tipmine pähik teistest alla kahe korra pikem
92
92
Põisikud püstised, lühikese nokaga
93
92
Põisikud laiuvad või rõhtsad, ilma nokata või pika nokaga
94
93
Pähikud ümarmunajad, u. 5 mm pikad. Põisiku nokk pikalt lõhestunud, valge triibuga
93
Pähikud üle 5 mm pikad. Põisiku nokk veidi lõhestunud, ilma valge triibuta
94
Pähikud laiusest pikemad
95
Põisiku nokk moodustab ½ põisiku alumise osa pikkusest. Lehed jäigad, tumerohelised, renjad. Põisiku katteleht helepruun
95
Põisikud nokata. Lehed pehmed, puhasrohelised, lamedad. Põisiku kandeleht valge, kilejas
96
Taimed pika risoomiga. Pähikutega varred kasvavad tavaliselt ridadena
97
96
Taimed pika risoomita. Pähikuid kandvad varred ei kasva ridadena
99
97
Põisiku tiibjas serv ei ulatu kõrgemale põisiku keskkohast. Lehed 1,5-4 mm laiad. Õisik 3-8 cm pikk
97
Põisiku tiibjas serv ulatub 1/3 kuni ¾ põisiku pikkuseni. Lehed 1-2 mm laiad. Õisik 1-4 cm pikk
98
98
Kuivade kasvukohtade taimed. Õisik üle 1,2 cm pikk. Varred ülaosas karedad
98
Niiskete kasvukohtade taimed. Õisik 0,6-1 cm pikk. Vars sile
99
Lehed üle 5 mm laiad
100
99
Lehed alla 5 mm laiad
102
100
Taime alus mustade lihtkiududeta. Põisik 2,5-3 mm pikk
100
Taime alus mustade lihtkiududega. Põisik pikem kui 3 mm
101
101
Keelekese pikkus laiusega võrdne või sellest suurem. Põisik sile (luup!), läikiv. Lehed kollakasrohelised
101
Keeleke pikkusest laiem. Põisik papillidega. Lehed puhasrohelised
102
Õisik alla 2 cm pikk. Väikeste puhmikutena kasvavad taimed
103
102
Õisik üle 2 cm pikk. Hõremurusalt või suurte mätastena kasvavad taimed
104
103
Taime alusel ei ole tumepruune lihtkiude. Lehed sinakasrohelised. Õisik 3-5 laimunaja pähikuga
103
Taim alusel tumepruunide lihtkiududega. Lehed hallikasrohelised. Õisik 2-3 piklikmunaja pähikuga
104
Põisikud alla 3 mm pikad
105
104
Põisikud üle 3 mm pikad
106
105
Õisik tihe, ei ole harunenud. Alumised lehetuped mustade kiududeta. Kasvab murusalt, ei moodusta mättaid
105
Õisik vähemalt alusel harunenud. Alumised lehetuped ohtrate mustade lihtkiududega. Kasvab kõrgete mätastena
106
Põisikud pähikus püstiselt. Kasvab tihedate puhmikutena
106
Põisikud asetsevad pähikus rõhtsalt või tähtjalt. Puhmikuid ei moodusta
107
107
Taime alaosa helepunase tooniga. Keeleke 2-4 korda laiusest pikem. Põisikud alaosas käsnja koega, 5,4-6,5 mm pikad
107
Taime alaosa pole punakas. Keelekepikkusest laiem. Põisik pole alusel käsnjas, 3-4 mm pikk
108
Emakakaelu 2. Põisikud tavaliselt enam-vähem kaksikkumerad
109
108
Emakakaelu 3. Põisikud 3-nurkse või rulja ristlõikega
112
109
Mätta või tiheda kogumikuna kasvavsd roomava risoomita taimed
110
109
Taimed roomava risoomiga, mättaid ei moodusta
111
110
Alumised lehetuped kollakaspruunid. Lehed sinakasrohelised. Põisikud 2,5-4 mm pikad
110
Alumised lehetuped tumepunased või mustjaspunased. Lehed tumerohelised. Põisikud 2-2,5 mm pikad
111
Lehed 1-3(5) mm laiad, kuivades sisserulluvate servadega. Isaspäikuid 1
111
Lehed (3)5-10 mm laiad, servad rulluvad kuivades väljapoole. Isaspähikuid 2-4
112
Põisikud vähemalt osaliselt karvased (luup!)
113
112
Põisikud paljad, karvad vahel noka servades
124
113
Põisikud selgelt kaheharulise üle 5 mm pika nokaga
114
113
Põisikud ilma nokata või lühikese, alla 0,5 mm pikkuse koonilise teraviku või nõrgalt kaheharulise nokaga
115
114
Lehed karvased vähemalt tuppedel. Põisikud pehmekarvased
114
Lehed paljad. Põisikud tihedalt viltkarvased
115
Taimed moodustavad tihedaid mättaid, roomavad risoomid puuduvad
116
115
Taimed tihedaid mättaid ei moodusta, roomavad risoomid olemas
119
116
Emaspähikud tihedad. Alumine kandeleht pole vart ümbritseva alusega
117
116
Emaspähikud hõredad. Alumine kandeleht ümbritseb vart 3-10 mm ulatuses
118
117
Alumine kandeleht pruun. Lehed noorelt hõredalt karvased. Põisiku kattelehed tumedad, põisikust lühemad
117
Alumine kandeleht lehetaoline, roheline. Lehed ka noorelt paljad. Põisiku kattelehed punakad, u. põisiku pikkused
118
Põisikud 2-3 mm pikad, vähemalt 1,5 korda nii pikad kui põisiku kattelehed
118
Põisikud 3-4,5 mm pikad, enam-vähem kattelehtede pikkused
119
Emaspähikud hõredad, väheste õitega
119
Emaspähik tihe, paljude õitega
120
120
Põisikud selgete soontega
120
Põisikud soonteta
121
121
Isaspähikuid 2 või rohkem. Alumised lehetuped jäävad terveks
121
Isaspähikuid üks. Alumised lehetuped kiulised
122
122
Alumine kandeleht pähikust pikem. Lehed hallikad. Niiskete kasvukohtade taimed
122
Alumine kandeleht pähikust palju lühem. Lehed rohelised. Üsna kuivade kasvukohtade taimed
123
123
Alumine kandeleht 3-5 mm pikkuse tupega. Põisikute kattelehed põisiku pikkused
123
Alumine kandeleht tupeta või alla 2 mm pikkuse tupega. Põisikute kattelehted põisikust lühem
124
Vähemalt alumine pähik rippuv
125
124
Pähikud pole rippuvad
132
125
Isaspähikuid 2 või rohkem
126
126
Põisikud nokata või terve, alla 0,5 mm pika nokaga
126
Põisikud üle 0,5 mm pikkuse sügavalt kaheharulise nokaga
127
127
Põisikud 2-2,5 korda laiusest pikemad, püstised. Emaspähikud üksteisest eemal, alumise pähiku tipp ei ulatu järgmise aluseni
127
Põisikud 4-5 korda laiusest pikemad, valminult allapoole hoiduvad. Emaspähikud tihedalt, alumise pähiku tipp ulatub järgmise aluseni
128
Emaspähikud rohelised kuni hele kollakasrohelised
129
128
Emaspähikud pruunid
130
129
Emaspähikud 5-12 mm pikad. Märgade kasvukohtade taimed
129
Emaspähikud 2,5-5 mm pikad. Parasniiskete kohtade taimed
130
Moodustab tihedaid puhmikuid, roomav risoom puudub
130
Roomava risoomiga taimed, puhmikuid ei moodusta
131
131
Lehed hallikasrohelised, 1-2 mm laiad. Külgmised pähikuid ainult emasõitega
131
Lehed rohelised, 2-4 mm laiad. Külgmised pähikud alusel isasõitega
132
Lehetuped või lehed või varred karvased
132
Lehetuped, lehed ja varred paljad
133
133
Alumine kandeleht ei ümbritse vart
134
133
Alumine kandeleht 2-10 mm ulatuses ümber varre
136
134
Põisiku nokk 0,5 mm pikk, nõrgalt kaheharuline
134
Põisiku nokk kaheharuline, vähemalt 0,75 mm pikk
135
135
Põisikud rõhtsad, järsult nokaks ahenevad
135
Põisikud püstised, ahenevad nokaks aeglaselt
136
Murusalt või väga hõredate puhmikutena kasvav pikarisoomilised taimed
137
136
Tihedate puhmikutena kasvavad taimed, roomav risoom puudub või väga lühike
138
137
Alumine kandeleht vart tihedalt ümbritseva tupega. Lehed hallikad. Põisik peaaegu nokata või järsult 0,5 mm pikkuseks nokaks ahenev
137
Alumine kandeleht vart lõdvalt ümbritseva tupega. Lehed kollakas- kuni tumeroheliesed. Põisik aheneb aeglaselt 0,5-1 cm pikkuseks nokaks
138
Alumine kandeleht õisikust lühem
139
138
Alumine kandeleht õisiku pikkune või pikem
140
139
Põisiku katteleht kileja servata või väga kitsa servaga
139
Põisiku katteleht hästimärgatava valge kileja servaga
140
Põisikud rõhtsalt või allakäändunult
141
141
Põisikud 2-4 mm pikad, nokk sirge, 1/3-1/2 põisiku alumise osa pikkune
142
141
Põisikud (3,5)4-6 mm pikad, nokk alumise osa pikkune, kõvedunud
143
142
Varred püstised. Lehed 1-3,5 mm laiad. Põisikud kuni 3,5 mm pikad
142
Varred kaarjalt tõusvad. Mõned lehed tavaliselt üle (3)3,5 mm laiad. Põisikud üle 3,5 mm pikad
143
Põisikud 5-7 mm pikad. Isapähik tavaliselt rootsutu. Lehed kuni 7 mm laiad
143
Põisikud 1,5-5 mm pikad. Isaspähik rootsuline. Lehed alla 4 mm laiad
144
Õisik täha sarnane, süstjas kuni ovaalne
145
144
Õisik harunenud pööris
171
146
Pähikud varre vastaskülgedel
147
146
Pähikud varrel ümberringi
151
147
Pähikud kinnituvad õisiku teljele kitsama küljega
147
Pähikud kinnituvad õisiku teljele laiema küljega
148
148
Pähikud kahesugused: sisemine pähik viljuv, lapik, koosneb 3-5 normaalsest õiest, välimine on steriilne, koosneb kitsaspiklikest jäikadest libledest ja sõkaldest
148
Pähikud pole kahesugused
149
149
Pähikud kahekaupa igas sõlmekohas
150
Õisikutelg tugev, ei murdu kuivades, servadel haakuvate karvakestega
150
Õisikutelg habras, murdub kuivades üksikuteks lülideks, siledate sevadega
151
Pähikud üheõielised
152
151
Pähikus õisi rohkem kui üks
153
152
Keeleke kuni 2 mm pikk, terve tipuga
152
Keeleke 10-30 mm pikk, sügavalt kaheks jagunenud
153
Pähikud alla 6 mm pikad
154
154
Tihedapuhmikuline taim, roomavaid risoome esineb harva. Lehetuped hõredalt harali või allapidi karvadega
154
Hõredapuhmikuline, kaarjalt tõuvate võsudega taim. Lehetuped tihedalt pehmekarvased
155
Tähk ühekülgne, pähikud kahe reana varre ühel küljel
155
Tähk pole ühekülgne
156
156
Pähikud ümber kogu varre
157
156
Pähikud varre vastaskülgedel
164
158
Pähikus rohkem kui üks viljuv õis
158
Pähikus üks viljuv õis
159
159
Pähikud üle 4 mm pikad
159
Pähikud alla 4 mm pikad
160
Mõlemad libled ohtega. Tolmukapead sinised
160
Libled oheteta (ohted välissõkaldel). Tolmukapead kollased kuni oranžid
161
161
Ohe lühem kui välissõkal, vaevu ulatub liblede vahelt välja
162
161
Ohe u. kaks korda välissõklast pikem, ulatub liblede vahelt välja
163
162
Ohe u. 3 mm pikk, põlvjas, kinnitub välissõkla alumisele veerandile, ulatub liblede vahelt välja. Tolmukapead kollased
162
Ohe u. 1,5 mm pikk, sirge, kinnitub välissõkla keskele, liblede vahelt välja ei ulatu. Tolmukapead oranžid
163
Risoom lühike. Libled pole väljapoole kaardunud tipuga. Ohe ulatub liblede vahelt pikalt välja
163
Risoom 20-30 cm pikk. Libled väljapoole kaardunud tipuga. Ohe ulatub liblede vahelt veidi välja
164
Õisik tihe, pähikud lähestikku
165
164
Õisik hõre, pähikud üksteisest eemal
167
165
Pähikud üheõielised, 3-kaupa pundis
165
Pähikud 2 või enama õiega, pole 3-kaupa pundis
166
166
Pähikud 2-õielised. Libled naaskeljad, 0-1 rooga
166
Pähikus rohkem kui 2 õit. Libled pole naaskeljad, mitme rooga
167
Pähikud kinnituvad õisikuteljele kitsama küljega. Pähikud ühe liblega (välja arvatud tipmine)
167
Taimed teistsugused
168
168
Pähikud hoiduvad vastu vart. Libled enam-vähem ühepikkused
169
168
Pähikud kaarduvad varrest eemale. Libled väga erineva pikkusega
170
169
Hõredapuhmikuline, ilma risoomita taim. Ohe üle 5 mm pikk
169
Pikavõsundiline taim, ei moodusta mättaid. Ohe alla 5 mm pikk
170
Ohe kuni poole välissõkla pikkune. Taimed pika roomava risoomiga
170
Ohe välissõkla pikkune või pikem. Lühikese risoomiga väikeseid mättaid moodustav taim
171
Tugevad risoomiga taimed, pilliroo moodi, sageli üle 2 m kõrged, vars 0,5-1 cm läbimõõdus
172
171
Taimed väiksemad, ei meenuta pilliroogu, vars peenem
173
172
Keelekese asemel karvaring (vaata kohta, kus leht kinnitub varrele)
172
Keeleke (kilejas lise) olemas
174
Keelekese asemel karvaring
174
Keeleke kilejas või puudb
175
175
Pähikud ühe õiega
176
175
Pähikud 2 või rohkema õiega
181
176
Ohe alla 5 mm pikk
177
177
Ohe põlvjas. Välissõkla alusel karvad (luup!)
177
Ohe sirge. Välissõkla alusel karvu pole
178
178
Lehed 10-20 mm laiad. Välissõklad rohtsed
178
Lehed alla 10 mm laiad. Välissõklad kilejad või õlgjad
179
179
Pikkade roomavate võsunditega, puhmaid ei moodusta. Sisesõkal 2/5 välissõkla pikkusest
179
Puhmastena kasvav taim, ilma võsunditeta või lühikeste võsunditega (mõnikord ka maa-aluste risoomidega). Sisesõkal vähem kui 1/5 välissõkla pikkusest
180
180
Risoome pole. Maapealsed võsundid sageli olemas
180
Risoomid olemas. Maapealsed võsundid puuduvad
181
Pähikus rohkem kui 2 õit
186
182
Igast pähikust ulatub välja 1 ohe
182
Igast pähikust ulatub välja vähemalt 2 ohet
183
183
Libled 2 korda õitest pikemad
184
183
Libled õite pikkused või veidi pikemad
185
184
Taimed üleni pehmekarvased. Lehed siledad, lehetupp puhetunud. Isasõie ohe konksjas, liblede varjus
184
Taim peaaegu paljas, karvad ainult sõlmekohtadel. Lehed karedad, lehetupp pole puhetunud. Isasõie ohe põlvjas, libledest üleulatuv
185
Lehed 2-5 mm laiad, lamedad või vahel kokkurullunud. Ohe sirge
185
Lehed niitjad, alla 1 mm laiad, tihedalt kokkurullunud. Ohe teravalt põvjas
186
Ohe kaarjas või põlvjas
187
187
Ohe üle 3 mm pikk
188
188
Ülemiste lehtede keeleke puudub või on alla 1,5 mm pikk. Pähikud (ilma oheteta) all 8 mm pikad
189
188
Ülemiste lehtede keeleke üle 1,5 mm pikk. Pähikud üle 8 mm pikad
190
189
Lehed üle 1,5 cm laiad. Pähikud kollakad, läikivad. Alumised lehetuped pikkade harali karvadega. Ohe teravalt põlvjas
189
Lehed alla 1,5 cm laiad. Pähikud pruunikad. Alumised lehetuped paljad või lühikeste lidus karvadega. Ohe tugevalt kaardunud, kuid mitte põlvjas
190
Libled ühepikkused
191
190
Libled erineva pikkusega, üks on teisest palju lühem
192
191
Looduslik taim. Valminult murdub õisikutelg lülideks
191
Põllutaim. Õisikutelg ei murdu lülideks
192
Alumised lehed ja lehetuped harali karvadega. Sisesõkla telg sile. Rood ei ulatu välissõkla ülemise servani
192
Alumised lehed ja lehetuped paljad. Sisesõkla telg lühikarvane. Rood ulatuvad välissõkla ülemise servani
193
Õisik tihe, sagaraline, enam-vähem ühekülgne pööris
193
Õisik hõre, pole ühekülgne
194
194
Ohe ei asu lible kahe hambakese vahel (luup!). Taim paljas või väga lühikeste karvadega
195
194
Ohe asub lible kahe hambakese vahel. Taimed pikkade karvadega vartel või lehtedel
197
195
Laiemad lehed vähemalt 8 mm laiad. Ohe üle 1 cm pikk
195
Laiemad lehed alla 8 mm laiad. Ohe alla 1 cm pikk
196
196
Lehed üle 0,7 mm laiad, siledad. Keeleke lühike, kõrvakesteta (luup!)
196
Lehed alla 0,7 mm laiad, karedad. Keeleke kõrvakestega
197
Mitmeaastased kuivade niitude taimed
198
197
Üheaastased kultuurmaade taimed
199
198
Õisik hõre, kuni 20 cm pikkuste rõhtsate harudega. Lehed 5-12 cm laiad
198
Õisik kitsas, harud lühikesed, enam-vähem püstised. Lehed 2-4 mm laiad
199
Alumiste lehtede tuped paljad
199
Alumiste lehtede tuped tihedalt pehmekarvased
200
200
Alumiste lehetuppede karvad 1-1,5 mm pikad
200
Alumiste lehetuppede karvad 0,4-0,7 mm pikad
201
Keelekese asemel karvaring
202
201
Keeleke olemas, kilejas
203
202
Lehed pealt pikakarvased. Varred ainult ühe sõlmekohaga (alumises osas)
202
Lehed pealt paljad, serval hajusalt karvased. Varrel rohkem kui üks sõlmekoht
203
Pähikud 1-õielised
204
203
Pähikud 2 või rohkemaõielised
213
204
Pähikud üle 9 mm pikad
204
Pähikud alla 9 mm pikad
205
205
Pähikud libledeta (luup!)
205
Pähikud kahe liblega
206
206
Pähikud tavaliselt üle 4 mm pikad, välissõkla alusel pika karvatutiga
207
206
Pähikud alla 4 mm pikad, ilma välissõkalt ümbritsevate karvadeta
210
207
Pähikus välimiste liblede paar 5 mm pikk, sisemised palju lühemad (1,5 mm), harjasjad
207
Pähikus liblesid üks paar
208
208
Sõklad karedad, pikemad kui ümbritsevad karvad (luup!)
208
Sõklad siledad, pole ümbritsevatest karvadest pikemad
209
209
Keeleke 8 (10) mm. Vars ei harune. Välissõklad 3 rooga (binokulaar!). Libled kitsaslantsetjad, pikalt ahenevad
209
Keeleke 1-3 mm. Varred harunevad alates suvest. Välissõklad 5 rooga (vahel eabaselgelt). Libled lantsetjad
210
Välissõklad terava tipuga, peale viljumist kõvad ja läikivad
210
Välissõklad tömbi või sirge tipuga, pole peale viljumist kõvad
211
211
Mitteõitsvatel võrsetel keeleke laiusest lühem
211
Mitteõitsvatel võrsetel keeleke laiusest pikem
212
212
Risoomid rohkem kui 3 soomusja lehega. Lehed 5-10 mm laiad. Õisik lai ka peale õitsemist, 10-20 cm pikk, rõhtsate harudega
212
Risoomid puuduvad või lühikesed, ilma soomusjate lehtedeta. Lehed 3-7 mm laiad. Õisik tõmbub peale õitsemist kokku, 5-15 cm pikk, harud püstised
213
Õisik tihe, kas piklik-ruljas ja täha moodi või munajahõlmine
214
213
Õisik hõre, püramiidja väliskujuga
218
214
Pähikud 2-õielised, varrel ühe reana, õisik piklik, harunemata
214
Pähikus 2 või rohkem õit, õisik haruneb
215
215
Õisik tihe, sagaraline, enam-vähem ühekülgne pööris, alumine haru tavaliselt üle 2 cm pikk. Lehed enam-vähem paljad
215
Õisik ruljas, pole ühekülgne, kõik harud üle 2 cm pikad. Alumised lehed karvased
216
216
Pähikud alla 6 mm pikad
216
Pähikud üle 6 mm pikad
217
217
Ilma pikkade roomavate risoomideta. Lehetuped hõredalt lühikarvased
217
Pikkade roomavate risoomidega, kaarjalt tõusvate võsudega. Lehetuped tihedalt pehmekarvased
218
Pähikud südajad, rippuvad
218
Pähikud pole südajad ega rippuvad
219
219
Pähikud ainult 2 õiega
219
Pähikud 3 või enama õiega
220
220
Libled peaaegu pähiku pikkused. Pähikus keskel üks kahesooline õis ja servas 2 isasõit
220
Libled pähikust oluliselt lühemad. Pähikus ainult kahesoolised õied
221
221
Pähikud üle 2-3 korra laiusest pikemad, tavaliselt rohkem kui 5 õiega ja üle 4 mm pikad. Alumine välissõkal ilma andruta (luup!)
222
221
Pähikud munajad, mitte üle 2-3 korra laiusest pikemad, 4-5 (6) õiega, tavaliselt alla 4 mm pikad. Alumine välissõkal andruga
230
222
Välissõkal ja libled teravad
223
222
Välissõkal ja libled tömbid või sirged
225
223
Alumine lible 7-8 mm pikk
223
Alumine lible 3-4 mm pikk
224
224
Lehed pealt enam-vähem siledad. Kõrvakesed paljad. Pöörise alumises sõlmekohas 2 haru, üks 1-3, teine 4-5 pähikuga
224
Lehed pealt selgelt karedad. Kõrvakesed karvased. Pööriseharusid alumises sõlmes 2-3, igaüks 5-15 pähikuga
225
Vähemalt ülemine lible 3 rooga (külgmised rood vahel lühikesed). Välissõkal rohkem kui 5 sageli ebaselge rooga
226
225
Libled 1 rooga. Välissõkal 7-9 selge rooga
227
226
Maapealsed võsundid puuduvad (taim moosdustab tihedaid puhmikuid)
226
Roomavad maapealsed võsundid olemas, juurduvad sõlmekohtades
227
Pähikud 8-30 (40) mm pikad, 6-16 õiega. Varred püstised, lehetupp silinderjas
228
227
Pähikud 2-10 mm pikad, 3-11 õiega. Varred alusel tõusvad või lamavad, alumised lehetuped lapikud
229
228
Õisiku harud hoiduvad varrest eemale, alumised 2-4-kaupa, pähikuid harudel 8-15. Välissõkal 3,5-5 mm pikk
228
Õisikuharud hoiduvad vastu vart, alumised üksikult või paarikaupa, pähikuid harudel 3-4. Välissõkal 5,5-7,5 mm pikk
229
Varred 5-10 mm läbimõõdus. Lehed 10-20 mm laiad, järsult aheneva tipuga. Tolmukaid 3. Tolmukapea üle 0,8 mm pikk
229
Varred 4-5 mm läbimõõdus. Lehed 4-9 mm laiad, pikalt teritunud tipuga. Tolmukaid 2. Tolmukapea kuni 0,8 mm pikk
230
Üheaastased tallatud kasvukohtade taimed. Välissaõkal roodudel ja servas ripskarvane
230
Mitmeaastased taimed. Välissõkla rood krobelised või karvased ainult alaosas
231
231
Varred tugevalt lapikud kas ülaosas või alaosas
232
231
Vars ruljas, pole lapik
233
232
Vars üleni lapik, nurkjalt tõusev. Lehed kokkuvolditud, 1-2 mm laiad
232
Varre alumine osa tugevalt lapik. Lehed lamedad, 3-9 mm laiad
233
Õisiku alumises sõlmes ainult 1 või 2 haru
233
Õisiku alumises sõlmes 3-8 haru
234
234
Keeleke üle 1 mm pikk, terav
235
234
Keeleke puudub või alla 1 mm pikk
236
235
Ülemise lehe keeleke 5-10 mm pikk. Välissõkal selgete roodudega
235
Ülemise lehe keeleke 1-2,5 mm pikk. Välissõkal roodudeta
236
Risoome pole. Kõik võrsed viljuvad. Pähikud alla 4 mm pikad
236
Risoomidega, nii õitsvate kui mitteõitsvate võsudega. Pähikud u. 4 mm pikad
237
237
Varred enamasti üksikult, alusel väheste vanade lehetuppede jäänustega. Libled enam-vähem võrdsed, teravnevad, enamasti mõlemad 3 rooga
237
Varred mitmekaupa, sageli puhmikutena, paljude vanade lehetuppede jäänustega alusel. Libled ebavõrdsed, teravad, alumine 1 rooga
238
238
Taim hõredalt karvane. Alumised lehed lamedad või renjad, palju lühemad kui vars. Keeleke laskub lehetupe servale
238
Taim tihedalt karvane. Alumised lehed tugevalt kokkurullunud, harjasjad, sama pikad kui vars. Keeleke pole laskuv
2Lehed 8-20 mm laiad. Õisiku emasosa ja isasosa puutuvad kokku. Emasõied soomusteta
3Kääbuspõõsad43Rohttaimed54Lehed 5-6 x 40-60 mm, paljad. Urvad ümmargused
4Lehed 10-20 x 50-70 mm, hõredalt karvaed. Urvad ruljad
5Vähemalt alumised lehed rootsuga65Kõik lehed rootsutud316Lehed paralleelsete roodudega, kõik lehed juurmised76Lehed pole paralleelsete roodudega, lehed olemas ka varrel107Lehed harva üle 3 korra laiusest pikemad, ümarad kuni elliptilised87Lehed laiusest palju pikemad, süstjad kuni lineaalsed98Lehed paljad või ainult üksikute karvadega. Õisikud alusel sageli tühikutega. Tolmukaniidid kroonist pikemad, tolmukapead kollakad
8Lehed tihedalt karvased. Õisik ühtlane, tühikuteta. Tolmukaniidid kroonist 4-8 mm pikemad, tolmukapead helelillad
9Lehed süstjad, lamedad, karvased, pole lihakad, tumedate täppideta. Pole mereranniku ega sooldunud pinnase taimed
9Lehed lineaalsed, renjad, paljad, lihakad, tumedate täppidega. Mereranniku ja sooldunud pinnase taimed
10Lehed sõrmroodsed1110Lehed sulgroodsed või ühe rooga1211Vars kolmnurkne. Õisik ümbritsetud rohekaskollaste kõrglehtedega. Varrelehti kuni 4
11Vars ruljas. Õisik pole selliste kõrglehtedega ümbritsetud. Varrelehti üle 4
12Vili pole tiivuline. Abilehed puuduvad või on vabad, pole vart ümbritsevaks kilejaks tupeks (tõrveks) kokku kasvanud1312Viljad tiivulised. Abilehed moodustavad kileja vart ümbritseva tupe (tõrve)2113Vilja ümber kaks kandelehekest. Õied ühesoolised1413Viljad pole kahe kandelehekesega ümbritsetud. Õied kahesoolised1714Alumised lehed rombjad või kolmnurksed, odaja alusega1514Alumised lehed lineaalsed kuni äraspidimunajad1615Alumised lehed rombjad, odaja alusega, ülemised süstjad. Vilju ümbritsevad kandelehekesed hambulised
15Kõik lehed kolmnurksed, odaja alusega. Kandelehekesed saagjaservalised või lõhestunud, naaskeljate jätketega
16Lehed pole lihakad, rohelised, lineaalsed kuni kitsas-süstjad
16Lehed veidi lihakad, äraspidimunajad, hõbedase jahuja kattega
17Lehed ega õisikud pole jahuja kattega1817Lehed või vähemalt õisikud valge jahuja kattega1918Õisik lehistunud peaaegu tipuni. Lehed ja vars sageli punakad
18Õisik lehtedeta või lehed ainult alumises osas. Lehed ja varred rohelised
19Õisik paljas. Seemned püstised (luup!)
19Õisik jahuja kattega. Kõik seemned horisontaalselt2020Taimed tavaliselt tumerohelised (kuigi sageli hallika kirmega). Varred sageli punakad. Lehed munajas-süstjad, hambulised või terve servaga. Seemnekest madalate, laiade, radiaalsete vagudega
20Taimed eredalt hallikasrohelised. Varred pole punased. Suuremad varrelehed ovaalrombjad, paljude teravate, lehe tipu poole suunatud hammastega. Seemnekest rohkemate, tihedamate ja sügavamate vagudega kui valgel hanemaltsal
21Lehed kitsas-süstjad, ahenevad võrdselt mõlemast otsast, lehed olemas ka õisiku tipuosas. Üheaastased taimed
21Lehed teistsugused. Mitmeaastased taimed2222Lehed nooljad või odajad, hapuka maitsega. Õied ühesoolised2322Lehe alus südajas, ümar või kiiljas, mitte kunagi nooljas või odajas, pole hapuka maitsega. Õied kahesoolised2523Lehed tavaliselt alla 2 cm laiad. Õiekattelehed seemnete pikkused (alla 1,5 mm)
23Lehed tavaliselt üle 2 cm laiad. Õiekattelehed seemnetest pikemad (üle 2 mm)2424Õisiku harud lihtsad, ei harune
24Õisiku harud harunevad korduvalt
25Vilju ümbritsevad kattelehed ümberringi hambulised
25Kattelehed terved või ainult alusel mõne hambaga2626Alumised lehed veesisesed, 50-100 cm pikad
26Alumised lehed pole veesisesed, palju väiksemad2727Vähemalt üks vilja külg selge mõhnaga2827Viljad mõhnadeta2928Juurmised lehed ja alumised varrelehed laiusest pikemad, kiilja alusega
28Juurmised lehed ja alumised varrelehed sama pikad kui laiad, sügavalt südaja alusega
29Juurmised lehed ja alumised varrelehed kõige laiemad alusel, lehe alus südajas
29Juurmised lehed ja alumised varrelehed kõige laiemad keskel või veidi madalamal, tavaliselt lehe alus pole südajas3030Alumised varrelehed kuni 8 korda laiusest pikemad. Viljad 3,5-5 mm pikad ja alla 5 mm laiad
30Alumised varrelehed vähem kui 4 korda laiusest pikemad. Viljad 4,5-6 mm pikad ja üle 5 mm laiad
31Lehed lihakad
31Lehed pole lihakad3232Õied radiaalsümmeetrilised (vaadake tähelepanelikult õit või vilja tugeva luubiga)3332Õied pole radiaalsümmeetrilised5933Lehed vähemalt alusel pikkade valgete karvadega3433Lehed paljad või väga lühikeste karvadega3834Õied üksikult, pikaraolised, õieraod erineva pikkusega
34Õied 3- kuni mitmekaupa osaõisikutes, nuttide või kobaratena3535Õied valged
35Õied pruunid kuni mustad3636Õied hele-kollakaspruunid. Emakakael sigimikust lühem (luup!). Õiekattelehed erineva suurusega
36Õied pruunid kuni tumepruunid. Emakakael vähemalt sigimiku pikkune. Õiekattelehed ühesuurused3737Hõredalt karvane, lühikeste võsunditega, puhmikuid ei mooduste. Emakakael pikem kui sigimik. Tolmukapea tolmukaniidist 2-6 korda pikem
37Tihedalt karvane, ilma võsunditeta, kasvab pisikeste puhmikutena. Emakakael umbes sigimiku pikkune. Tolmukapea tolmukaniidi pikkune või veidi lühem
38Õied ruljate tähkõisikute või ümarate nuttidena3938Õied pole ruljate tähkõisikute ega ümarate nuttidena4439Õied ruljate tähkadna. Kõik lehed juurmised4039Õied ümarate nuttidena. Varred lehistunud4140Märgade niitude ja soode taim. Risoom peenike, võsunditega. Vili jaguneb 3 osaviljaks
40Mererannataim. Risoom jäme, võsunditeta. Vili jaguneb 6 osaviljaks
41Õiekattelehed paksud, tumeda tipuga. Liitõisik korduvalt harunenud. Seemned 6-10 pikisuunalise vaoga (binokulaar!)4241Õiekattelehed õhukesed, ühtlaselt pruunid. Liitõisik ei harune või ainut mõne haruga alusel. Seemned vagudeta4342Vili (ilma emakakaelata) (3-)4-6(-7) mm lai, ülemine osa lamendunud
42Vili (ilma emakakaelata) 6-7(-8) mm lai, ülemine osa kuppeljas43Lehed kolmnurksed või lamedad, ilma andruta. Emasnutid üksteisest eemal, samuti isasnuttidest
43Lehed alaküljel tiivulise andruga. Emasnutid ja isasnutid üksteisega kokkupuutuvad44Lehed renjad, tipul pealmisel küljel hästimärgatava pooriga (luup!). Vili koosneb kolmest osast
44Lehed pole renjad, lehe tipul poor puudub. Vili on kupar4545Üheaastased väikesed taimed. Õied üksikult või 2(3)-kaupa4645Mitmeaastased tugevad taimed. Õied pole üksikult4746Kõik õied üksikult. Sisemised õiekattelehed teravatipulised, pikemad kui kupar
46Vähemalt alumised õied paarikaupa. Sisemised õiekattelehed tömbid, kupra pikkused või lühemad
47Varred lehistumata (varre alusel labata lehetuped). Õisik külgmine, näib asuvat umbes varre keskkohas, sest pikk püstine ruljas õisiku kandeleht tundub varre pikendusena4847Varred lehistunud. Õisik tipmine. Õisiku kandeleht suhteliselt lühike, allakäändunud, ei näi varre pikendusena5148Varred peenikesed (1 mm), hele-hallikasrohelised. Õisik varre keskosas või veidi allpool
48Varred 1,5-4 mm läbimõõdus. Õisik varre keskosast kõrgemal4949Varred kasvavad ridadena, värskelt sinakad, vaolised. Alumised lehetuped õlgkollaseed või helepruunid. Õisik 25-60 õiega
49Tihemurusalt või mättana kasvavad taimed. Varred tugevad, pole sinakad. Õisik rohkeõieline5050Vars peenem, vaoline, eriti allosas. Alumised labata tuped hele- kuni hallikaspruunid. Õisiku kandeleht puhetunud tupega. Õisikuraod väga lühikesed (ei ole nähtavad), õisik kerajas, tihe. Kupar tumepruun
50Vars tugev, sile. Alumised labata tuped punakaspruunid. Õisikuraod ebavõrdse pikkusega, õisik rohekaspruun, hõre, haraline. Kupar roostepruun
51Lehed rististe vaheseinteta (lõigake leht lõikudeks!)5251Leht rististe vaheseintega5552Õisik tihe nutt, 2-10 õiega
52Õisik hõre, rohkem kui 10 õiega5353Lehti palju, kõik juurmise kodarikuna
53Igal varrel 1-4 lehte5454Vars alusel lapik. Kupar tavaliselt õiekattelehtedest pikem. Tolmukapea kuni kaks korda tolmukaniidist pikem
54Vars ruljas. Kupar õiekattelehtede pikkune. Tolmukapead 2-6 korda tolmukaniidist pikemad
55Lehed paljude torukestega (tehke lehe aluse lähedalt ristlõige: peaksite nägema mitmeid torukesi). Kuivanud lehel sõlmekesed katsudes tunda, värskelt mitte5655Lehed ühe torukesega5756Varre alus pole paksenenud. Taim 40-130 cm kõrge, risoomiga
56Varre alus sibuljalt paksenenud. Taim 1-30 cm kõrge, ilma risoomita
57Lehe ristlõige ovaalne. Välimised õiekattelehed teravad, 3-4 mm pikad. Õied 4-10 kaupa osaõisikutes
57Lehe ristlõige ümar. Välimised õiekattelehed tömbid, 2-3 mm pikad. Õied 3-6 kaupa osaõisikus5858Õied tumepruunid, kõik rootsutud
58Õied rohekas- kuni helepruunid, vähemalt mõned rootsulised
59Õisik vivipaarne, mõnede õite asemel sigisibulad, millest arenevad väikesed lehed
59Õisik pole vivipaarne6060Varred seest säsikad (pole õõnsad), kolmnurksed kuni ümarad, ilma sõlmekohtadeta (CYPERACEAE - LÕIKHEINALISED)6160Varred alati seest õõnsad, alati ümarad, selgete sõlmekohtdega (POACEAE - KÕRRELISED)14461Kõik lehed alla 2 cm pikad6261Vähemalt osa lehti üle 4 cm pikad6362Taimed pikkade võsunditega. Viljunud pähik kuni 2,5 cm pikkuste karvadega, meenutab villatutti
62Taim võsunditeta. Viljunud pähik lühikeste, kuni pähklikese pikkuste karvadega, ei meenuta villatutti
63Õisik pikkade, valgete siidjate õiekattekarvadega6463Õisik pole valgete siidjate karvadega (õiekattekarvad puuduvad või on väga lühiksed)6764Pähikuid 1, rootsutu, püstine, lehetaolise kõrgleheta
64Pähikuid varrel mitu, rootsulised, rootsu juures 1-3 lehetaolist kõrglehte6565Pähikuraod siledad. Varred keskosas ümarad. Tolmukad 2,5-5 mm pikad
65Pähikuraod karedad. Varred keskosas kolmekandilised. Tolmukapead 1,5-2 mm pikad6666Taimed roomavate võsunditeta, kasvavd tihedate kogumikena. Lehed 3-8 mm laiad
66Taimed roomavate võsunditega, kasvavad hõredalt. Lehed 1-2 mm laiad
67Õied kahesoolised, emakate ja tolmukatega (luup!). NB! See on raskesti jälgitav tunnus. Kui jääte hätta, vaadake üle siin välja tulevate liikide pildid ja otsustage pildi järgi6867Õied ühesoolised, tolmukate või emakatega8068Pähikud 2-3 õiega (luup!)6968Pähikus rohkem kui 3 õit7369Taimed suured, lehed 5-10 mm laiad. Pähikud pikarootsuliste külgmiste nuttidena
69Taimed väikesed, lehed alla 5 mm laiad. Pähikud tipmise nutina7070Õied igal pool ümber õisikutelje. Vars kolmnurkne, lehtedega, enamasti harunenud7170Õied õisikuteljel kahe vastaku reana. Vars ümar, lehtedeta (kõik lehed juurmised)7271Pähikud valged. Tipmise õisiku alumine kandeleht enamasti õisikust lühem
71Pähikud punakaspruunid. Tipmise õisiku alumine kandeleht õisikust enamasti 20-50 mm pikem
72Pähikid 1-3(5). Õisiku alumine kandeleht õisiku pikkune
72Pähikuid tavaliselt 5-15. Õisiku alumine kandeleht õisikust oluliselt pikem
73Pähikud õisikus kahe reana, õisikuid üks7473Pähikud pole kaherealiselt, õisikuid rohkem7574Lehed lamedad. Õiekattekarvad pruunid, pähklikesest vähemalt kaks korda pikemad. Pähklike 1,5-2 mm. Pähikuid õisikus 10-25
74Lehed kokkurullunud. Õiekattekarvad valged või puuduvad, pähklikesest palju lühemad. Pähklike 3-4 mm. Pähikuid õisikus 3-8
75Õisik nutitaoline, paljude väikeste, üldjuhul tihedalt asetsevate lapikute pähikutega. Vars lehtedeta
75Õisik teistsugune. Vars lehtedega7676Õisik külgmine, varretaoline kõrgleht ulatub üle pähikute7776Õisik tipmine7877Varred kuni 3 m kõrged. Õiekattelehed siledad. Emakakaelu tavaliselt 3. Pähklike 2,5-3 mm, lapik-kolmnurkne
77Varred kuni 1,5 m. Õiekakattelehed tihedalt tumedate papillidega kaetud. Emakakaelu tavaliselt 2. Pähklike 2-2,5 mm, lame või kaksikkumer
78Pähikud üle 8 mm pikad, 5-12, õisik tihe, koosneb 1-3 ülestikku asetsevast pähikute kimbust
78Pähikud 3-8 mm pikad, arvukalt, hõreda õisikuna7979Juurduvad steriilsed võrsed puuduvad. Õiekattekarvad sirged, jäigad. Pähikud 3-4 mm pikad, 2-5-kaupa
79Mahakaarduvad võrsed juurduvad tipus. Õiekattekarvad painduvad, siledad. Pähikud üksikult, 5-8 mm pikad
80Varre tipus 1 pähik8180Varrel pähikuid rohkem kui üks8481Taimed roomava risoomiga, ei moodusta puhmikuid8281Taimed ilma roomava risoomita, tihedapuhmikulised8382Põisikud kuni 3,5 mm pikad, selgelt soonilised (luup!). Emakakaelu 2
82Põisikud 5-7 mm pikad, ebaselgete soontega. Emakakaelu 3
83Taimed kahekojalised, pähikud ainult emas- või isasõitega
83Taimed ühekojalised, pähikute tipul isasõied, alusel emasõied
84Pähikud väliselt üksteisega sarnased, tipmine tavaliselt vähemalt osaliselt emasõitega8584Pähikud välimuselt erinevad: ülemised ainult isasõitega, alumised ainult emasõitega10885Lehetupe vaba serv ainult ülaosas (2-3 mm) kilejas, edasi rohtjas
85Lehetupp ülaservast allapoole pikalt kilejas8686Vähemalt alumised pähikud asuvad varrel hõredalt8786Kõik pähikud on varrel tihedalt koos9687Taimed alusel punakad, tuped võrkkiududega (kiududeks jagunenud lehetupe jäänused)8887Taimed pole alusel punakad, võrkkiude pole8988Kõik pähikud enam-vähem võrdsed, 0,5-2 cm pikad, munajad
88Tipmine pähik 2-4 cm pikk, sellele järgneb 1-2 palju lühemat pähikut, edasised on sarnased tipmisega
89Põisikuid emaspähikus kuni 3
89Põisikuid emaspähikus rohkem kui 39090Alumise emaspähiku kandeleht õisikust palju pikem
90Alumise emaspähiku kandeleht õisikust lühem9191Tipmine pähik teistest u. kaks korda pikem, nuiakujuline
91Tipmine pähik teistest alla kahe korra pikem9292Põisikud püstised, lühikese nokaga9392Põisikud laiuvad või rõhtsad, ilma nokata või pika nokaga9493Pähikud ümarmunajad, u. 5 mm pikad. Põisiku nokk pikalt lõhestunud, valge triibuga
93Pähikud üle 5 mm pikad. Põisiku nokk veidi lõhestunud, ilma valge triibuta
94Pähikud laiusest pikemad
94Pähikud ümarad9595Põisiku nokk moodustab ½ põisiku alumise osa pikkusest. Lehed jäigad, tumerohelised, renjad. Põisiku katteleht helepruun
95Põisikud nokata. Lehed pehmed, puhasrohelised, lamedad. Põisiku kandeleht valge, kilejas
96Taimed pika risoomiga. Pähikutega varred kasvavad tavaliselt ridadena9796Taimed pika risoomita. Pähikuid kandvad varred ei kasva ridadena9997Põisiku tiibjas serv ei ulatu kõrgemale põisiku keskkohast. Lehed 1,5-4 mm laiad. Õisik 3-8 cm pikk
97Põisiku tiibjas serv ulatub 1/3 kuni ¾ põisiku pikkuseni. Lehed 1-2 mm laiad. Õisik 1-4 cm pikk9898Kuivade kasvukohtade taimed. Õisik üle 1,2 cm pikk. Varred ülaosas karedad
98Niiskete kasvukohtade taimed. Õisik 0,6-1 cm pikk. Vars sile
99Lehed üle 5 mm laiad10099Lehed alla 5 mm laiad102100Taime alus mustade lihtkiududeta. Põisik 2,5-3 mm pikk
100Taime alus mustade lihtkiududega. Põisik pikem kui 3 mm101101Keelekese pikkus laiusega võrdne või sellest suurem. Põisik sile (luup!), läikiv. Lehed kollakasrohelised
101Keeleke pikkusest laiem. Põisik papillidega. Lehed puhasrohelised
102Õisik alla 2 cm pikk. Väikeste puhmikutena kasvavad taimed103102Õisik üle 2 cm pikk. Hõremurusalt või suurte mätastena kasvavad taimed104103Taime alusel ei ole tumepruune lihtkiude. Lehed sinakasrohelised. Õisik 3-5 laimunaja pähikuga
103Taim alusel tumepruunide lihtkiududega. Lehed hallikasrohelised. Õisik 2-3 piklikmunaja pähikuga
104Põisikud alla 3 mm pikad105104Põisikud üle 3 mm pikad106105Õisik tihe, ei ole harunenud. Alumised lehetuped mustade kiududeta. Kasvab murusalt, ei moodusta mättaid
105Õisik vähemalt alusel harunenud. Alumised lehetuped ohtrate mustade lihtkiududega. Kasvab kõrgete mätastena
106Põisikud pähikus püstiselt. Kasvab tihedate puhmikutena
106Põisikud asetsevad pähikus rõhtsalt või tähtjalt. Puhmikuid ei moodusta107107Taime alaosa helepunase tooniga. Keeleke 2-4 korda laiusest pikem. Põisikud alaosas käsnja koega, 5,4-6,5 mm pikad
107Taime alaosa pole punakas. Keelekepikkusest laiem. Põisik pole alusel käsnjas, 3-4 mm pikk
108Emakakaelu 2. Põisikud tavaliselt enam-vähem kaksikkumerad109108Emakakaelu 3. Põisikud 3-nurkse või rulja ristlõikega112109Mätta või tiheda kogumikuna kasvavsd roomava risoomita taimed110109Taimed roomava risoomiga, mättaid ei moodusta111110Alumised lehetuped kollakaspruunid. Lehed sinakasrohelised. Põisikud 2,5-4 mm pikad
110Alumised lehetuped tumepunased või mustjaspunased. Lehed tumerohelised. Põisikud 2-2,5 mm pikad
111Lehed 1-3(5) mm laiad, kuivades sisserulluvate servadega. Isaspäikuid 1
111Lehed (3)5-10 mm laiad, servad rulluvad kuivades väljapoole. Isaspähikuid 2-4
112Põisikud vähemalt osaliselt karvased (luup!)113112Põisikud paljad, karvad vahel noka servades124113Põisikud selgelt kaheharulise üle 5 mm pika nokaga114113Põisikud ilma nokata või lühikese, alla 0,5 mm pikkuse koonilise teraviku või nõrgalt kaheharulise nokaga115114Lehed karvased vähemalt tuppedel. Põisikud pehmekarvased
114Lehed paljad. Põisikud tihedalt viltkarvased
115Taimed moodustavad tihedaid mättaid, roomavad risoomid puuduvad116115Taimed tihedaid mättaid ei moodusta, roomavad risoomid olemas119116Emaspähikud tihedad. Alumine kandeleht pole vart ümbritseva alusega117116Emaspähikud hõredad. Alumine kandeleht ümbritseb vart 3-10 mm ulatuses118117Alumine kandeleht pruun. Lehed noorelt hõredalt karvased. Põisiku kattelehed tumedad, põisikust lühemad
117Alumine kandeleht lehetaoline, roheline. Lehed ka noorelt paljad. Põisiku kattelehed punakad, u. põisiku pikkused
118Põisikud 2-3 mm pikad, vähemalt 1,5 korda nii pikad kui põisiku kattelehed
118Põisikud 3-4,5 mm pikad, enam-vähem kattelehtede pikkused
119Emaspähikud hõredad, väheste õitega
119Emaspähik tihe, paljude õitega120120Põisikud selgete soontega
120Põisikud soonteta121121Isaspähikuid 2 või rohkem. Alumised lehetuped jäävad terveks
121Isaspähikuid üks. Alumised lehetuped kiulised122122Alumine kandeleht pähikust pikem. Lehed hallikad. Niiskete kasvukohtade taimed
122Alumine kandeleht pähikust palju lühem. Lehed rohelised. Üsna kuivade kasvukohtade taimed123123Alumine kandeleht 3-5 mm pikkuse tupega. Põisikute kattelehed põisiku pikkused
123Alumine kandeleht tupeta või alla 2 mm pikkuse tupega. Põisikute kattelehted põisikust lühem
124Vähemalt alumine pähik rippuv125124Pähikud pole rippuvad132125Isaspähikuid 2 või rohkem126125Isaspähikuid 1128126Põisikud nokata või terve, alla 0,5 mm pika nokaga
127Põisikud 4-5 korda laiusest pikemad, valminult allapoole hoiduvad. Emaspähikud tihedalt, alumise pähiku tipp ulatub järgmise aluseni
128Emaspähikud rohelised kuni hele kollakasrohelised129128Emaspähikud pruunid130129Emaspähikud 5-12 mm pikad. Märgade kasvukohtade taimed
130Moodustab tihedaid puhmikuid, roomav risoom puudub
130Roomava risoomiga taimed, puhmikuid ei moodusta131131Lehed hallikasrohelised, 1-2 mm laiad. Külgmised pähikuid ainult emasõitega
131Lehed rohelised, 2-4 mm laiad. Külgmised pähikud alusel isasõitega
132Lehetuped või lehed või varred karvased
132Lehetuped, lehed ja varred paljad133133Alumine kandeleht ei ümbritse vart134133Alumine kandeleht 2-10 mm ulatuses ümber varre136134Põisiku nokk 0,5 mm pikk, nõrgalt kaheharuline
134Põisiku nokk kaheharuline, vähemalt 0,75 mm pikk135135Põisikud rõhtsad, järsult nokaks ahenevad
135Põisikud püstised, ahenevad nokaks aeglaselt
136Murusalt või väga hõredate puhmikutena kasvav pikarisoomilised taimed137136Tihedate puhmikutena kasvavad taimed, roomav risoom puudub või väga lühike138137Alumine kandeleht vart tihedalt ümbritseva tupega. Lehed hallikad. Põisik peaaegu nokata või järsult 0,5 mm pikkuseks nokaks ahenev
137Alumine kandeleht vart lõdvalt ümbritseva tupega. Lehed kollakas- kuni tumeroheliesed. Põisik aheneb aeglaselt 0,5-1 cm pikkuseks nokaks
138Alumine kandeleht õisikust lühem139138Alumine kandeleht õisiku pikkune või pikem140139Põisiku katteleht kileja servata või väga kitsa servaga
139Põisiku katteleht hästimärgatava valge kileja servaga
140Põisikud püstiselt
140Põisikud rõhtsalt või allakäändunult141141Põisikud 2-4 mm pikad, nokk sirge, 1/3-1/2 põisiku alumise osa pikkune142141Põisikud (3,5)4-6 mm pikad, nokk alumise osa pikkune, kõvedunud143142Varred püstised. Lehed 1-3,5 mm laiad. Põisikud kuni 3,5 mm pikad
142Varred kaarjalt tõusvad. Mõned lehed tavaliselt üle (3)3,5 mm laiad. Põisikud üle 3,5 mm pikad
143Põisikud 5-7 mm pikad. Isapähik tavaliselt rootsutu. Lehed kuni 7 mm laiad
143Põisikud 1,5-5 mm pikad. Isaspähik rootsuline. Lehed alla 4 mm laiad
144Õisik täha sarnane, süstjas kuni ovaalne145144Õisik harunenud pööris171145Pähikud oheteta146145Pähikud ohetega155146Pähikud varre vastaskülgedel147146Pähikud varrel ümberringi151147Pähikud kinnituvad õisiku teljele kitsama küljega
147Pähikud kinnituvad õisiku teljele laiema küljega148148Pähikud kahesugused: sisemine pähik viljuv, lapik, koosneb 3-5 normaalsest õiest, välimine on steriilne, koosneb kitsaspiklikest jäikadest libledest ja sõkaldest
148Pähikud pole kahesugused149149Pähikud kahekaupa igas sõlmekohas
149Pähikud üksikult150150Õisikutelg tugev, ei murdu kuivades, servadel haakuvate karvakestega
150Õisikutelg habras, murdub kuivades üksikuteks lülideks, siledate sevadega
151Pähikud üheõielised152151Pähikus õisi rohkem kui üks153152Keeleke kuni 2 mm pikk, terve tipuga
152Keeleke 10-30 mm pikk, sügavalt kaheks jagunenud
153Pähikud 6-8 mm pikad
153Pähikud alla 6 mm pikad154154Tihedapuhmikuline taim, roomavaid risoome esineb harva. Lehetuped hõredalt harali või allapidi karvadega
154Hõredapuhmikuline, kaarjalt tõuvate võsudega taim. Lehetuped tihedalt pehmekarvased
155Tähk ühekülgne, pähikud kahe reana varre ühel küljel
155Tähk pole ühekülgne156156Pähikud ümber kogu varre157156Pähikud varre vastaskülgedel164157Tähk munajas158157Tähk ruljas160158Pähikus rohkem kui üks viljuv õis
158Pähikus üks viljuv õis159159Pähikud üle 4 mm pikad
159Pähikud alla 4 mm pikad
160Mõlemad libled ohtega. Tolmukapead sinised
160Libled oheteta (ohted välissõkaldel). Tolmukapead kollased kuni oranžid161161Ohe lühem kui välissõkal, vaevu ulatub liblede vahelt välja162161Ohe u. kaks korda välissõklast pikem, ulatub liblede vahelt välja163162Ohe u. 3 mm pikk, põlvjas, kinnitub välissõkla alumisele veerandile, ulatub liblede vahelt välja. Tolmukapead kollased
162Ohe u. 1,5 mm pikk, sirge, kinnitub välissõkla keskele, liblede vahelt välja ei ulatu. Tolmukapead oranžid
163Risoom lühike. Libled pole väljapoole kaardunud tipuga. Ohe ulatub liblede vahelt pikalt välja
163Risoom 20-30 cm pikk. Libled väljapoole kaardunud tipuga. Ohe ulatub liblede vahelt veidi välja
164Õisik tihe, pähikud lähestikku165164Õisik hõre, pähikud üksteisest eemal167165Pähikud üheõielised, 3-kaupa pundis
165Pähikud 2 või enama õiega, pole 3-kaupa pundis166166Pähikud 2-õielised. Libled naaskeljad, 0-1 rooga
166Pähikus rohkem kui 2 õit. Libled pole naaskeljad, mitme rooga
167Pähikud kinnituvad õisikuteljele kitsama küljega. Pähikud ühe liblega (välja arvatud tipmine)
169Pikavõsundiline taim, ei moodusta mättaid. Ohe alla 5 mm pikk
170Ohe välissõkla pikkune või pikem. Lühikese risoomiga väikeseid mättaid moodustav taim
171Tugevad risoomiga taimed, pilliroo moodi, sageli üle 2 m kõrged, vars 0,5-1 cm läbimõõdus172171Taimed väiksemad, ei meenuta pilliroogu, vars peenem173172Keelekese asemel karvaring (vaata kohta, kus leht kinnitub varrele)
172Keeleke (kilejas lise) olemas
173Pähikud ohetega174173Pähikud oheteta201174Keelekese asemel karvaring
174Keeleke kilejas või puudb175175Pähikud ühe õiega176175Pähikud 2 või rohkema õiega181176Ohe 5-12 mm pikk
176Ohe alla 5 mm pikk177177Ohe põlvjas. Välissõkla alusel karvad (luup!)
177Ohe sirge. Välissõkla alusel karvu pole178178Lehed 10-20 mm laiad. Välissõklad rohtsed
178Lehed alla 10 mm laiad. Välissõklad kilejad või õlgjad179179Pikkade roomavate võsunditega, puhmaid ei moodusta. Sisesõkal 2/5 välissõkla pikkusest
179Puhmastena kasvav taim, ilma võsunditeta või lühikeste võsunditega (mõnikord ka maa-aluste risoomidega). Sisesõkal vähem kui 1/5 välissõkla pikkusest180180Risoome pole. Maapealsed võsundid sageli olemas
180Risoomid olemas. Maapealsed võsundid puuduvad
181Pähikud 2 õiega182181Pähikus rohkem kui 2 õit186182Igast pähikust ulatub välja 1 ohe
182Igast pähikust ulatub välja vähemalt 2 ohet183183Libled 2 korda õitest pikemad184183Libled õite pikkused või veidi pikemad185184Taimed üleni pehmekarvased. Lehed siledad, lehetupp puhetunud. Isasõie ohe konksjas, liblede varjus
184Taim peaaegu paljas, karvad ainult sõlmekohtadel. Lehed karedad, lehetupp pole puhetunud. Isasõie ohe põlvjas, libledest üleulatuv
185Lehed 2-5 mm laiad, lamedad või vahel kokkurullunud. Ohe sirge
185Lehed niitjad, alla 1 mm laiad, tihedalt kokkurullunud. Ohe teravalt põvjas
186Ohe kaarjas või põlvjas187186Ohe sirge193187Ohe alla 3 mm pikk
187Ohe üle 3 mm pikk188188Ülemiste lehtede keeleke puudub või on alla 1,5 mm pikk. Pähikud (ilma oheteta) all 8 mm pikad189188Ülemiste lehtede keeleke üle 1,5 mm pikk. Pähikud üle 8 mm pikad190189Lehed üle 1,5 cm laiad. Pähikud kollakad, läikivad. Alumised lehetuped pikkade harali karvadega. Ohe teravalt põlvjas
189Lehed alla 1,5 cm laiad. Pähikud pruunikad. Alumised lehetuped paljad või lühikeste lidus karvadega. Ohe tugevalt kaardunud, kuid mitte põlvjas
190Libled ühepikkused191190Libled erineva pikkusega, üks on teisest palju lühem192191Looduslik taim. Valminult murdub õisikutelg lülideks
191Põllutaim. Õisikutelg ei murdu lülideks
192Alumised lehed ja lehetuped harali karvadega. Sisesõkla telg sile. Rood ei ulatu välissõkla ülemise servani
192Alumised lehed ja lehetuped paljad. Sisesõkla telg lühikarvane. Rood ulatuvad välissõkla ülemise servani
193Õisik tihe, sagaraline, enam-vähem ühekülgne pööris
193Õisik hõre, pole ühekülgne194194Ohe ei asu lible kahe hambakese vahel (luup!). Taim paljas või väga lühikeste karvadega195194Ohe asub lible kahe hambakese vahel. Taimed pikkade karvadega vartel või lehtedel197195Laiemad lehed vähemalt 8 mm laiad. Ohe üle 1 cm pikk
195Laiemad lehed alla 8 mm laiad. Ohe alla 1 cm pikk196196Lehed üle 0,7 mm laiad, siledad. Keeleke lühike, kõrvakesteta (luup!)
196Lehed alla 0,7 mm laiad, karedad. Keeleke kõrvakestega
197Mitmeaastased kuivade niitude taimed198197Üheaastased kultuurmaade taimed199198Õisik hõre, kuni 20 cm pikkuste rõhtsate harudega. Lehed 5-12 cm laiad
198Õisik kitsas, harud lühikesed, enam-vähem püstised. Lehed 2-4 mm laiad
199Alumiste lehtede tuped paljad
199Alumiste lehtede tuped tihedalt pehmekarvased200200Alumiste lehetuppede karvad 1-1,5 mm pikad
200Alumiste lehetuppede karvad 0,4-0,7 mm pikad
201Keelekese asemel karvaring202201Keeleke olemas, kilejas203202Lehed pealt pikakarvased. Varred ainult ühe sõlmekohaga (alumises osas)
202Lehed pealt paljad, serval hajusalt karvased. Varrel rohkem kui üks sõlmekoht
205Pähikud kahe liblega206206Pähikud tavaliselt üle 4 mm pikad, välissõkla alusel pika karvatutiga207206Pähikud alla 4 mm pikad, ilma välissõkalt ümbritsevate karvadeta210207Pähikus välimiste liblede paar 5 mm pikk, sisemised palju lühemad (1,5 mm), harjasjad
207Pähikus liblesid üks paar208208Sõklad karedad, pikemad kui ümbritsevad karvad (luup!)
208Sõklad siledad, pole ümbritsevatest karvadest pikemad209209Keeleke 8 (10) mm. Vars ei harune. Välissõklad 3 rooga (binokulaar!). Libled kitsaslantsetjad, pikalt ahenevad
209Keeleke 1-3 mm. Varred harunevad alates suvest. Välissõklad 5 rooga (vahel eabaselgelt). Libled lantsetjad
210Välissõklad terava tipuga, peale viljumist kõvad ja läikivad
210Välissõklad tömbi või sirge tipuga, pole peale viljumist kõvad211211Mitteõitsvatel võrsetel keeleke laiusest lühem
211Mitteõitsvatel võrsetel keeleke laiusest pikem212212Risoomid rohkem kui 3 soomusja lehega. Lehed 5-10 mm laiad. Õisik lai ka peale õitsemist, 10-20 cm pikk, rõhtsate harudega
212Risoomid puuduvad või lühikesed, ilma soomusjate lehtedeta. Lehed 3-7 mm laiad. Õisik tõmbub peale õitsemist kokku, 5-15 cm pikk, harud püstised
214Pähikus 2 või rohkem õit, õisik haruneb215215Õisik tihe, sagaraline, enam-vähem ühekülgne pööris, alumine haru tavaliselt üle 2 cm pikk. Lehed enam-vähem paljad
218Pähikud pole südajad ega rippuvad219219Pähikud ainult 2 õiega
219Pähikud 3 või enama õiega220220Libled peaaegu pähiku pikkused. Pähikus keskel üks kahesooline õis ja servas 2 isasõit
220Libled pähikust oluliselt lühemad. Pähikus ainult kahesoolised õied221221Pähikud üle 2-3 korra laiusest pikemad, tavaliselt rohkem kui 5 õiega ja üle 4 mm pikad. Alumine välissõkal ilma andruta (luup!)222221Pähikud munajad, mitte üle 2-3 korra laiusest pikemad, 4-5 (6) õiega, tavaliselt alla 4 mm pikad. Alumine välissõkal andruga230222Välissõkal ja libled teravad223222Välissõkal ja libled tömbid või sirged225223Alumine lible 7-8 mm pikk
223Alumine lible 3-4 mm pikk224224Lehed pealt enam-vähem siledad. Kõrvakesed paljad. Pöörise alumises sõlmekohas 2 haru, üks 1-3, teine 4-5 pähikuga
224Lehed pealt selgelt karedad. Kõrvakesed karvased. Pööriseharusid alumises sõlmes 2-3, igaüks 5-15 pähikuga
225Vähemalt ülemine lible 3 rooga (külgmised rood vahel lühikesed). Välissõkal rohkem kui 5 sageli ebaselge rooga226225Libled 1 rooga. Välissõkal 7-9 selge rooga227226Maapealsed võsundid puuduvad (taim moosdustab tihedaid puhmikuid)
226Roomavad maapealsed võsundid olemas, juurduvad sõlmekohtades
227Pähikud 8-30 (40) mm pikad, 6-16 õiega. Varred püstised, lehetupp silinderjas228227Pähikud 2-10 mm pikad, 3-11 õiega. Varred alusel tõusvad või lamavad, alumised lehetuped lapikud229228Õisiku harud hoiduvad varrest eemale, alumised 2-4-kaupa, pähikuid harudel 8-15. Välissõkal 3,5-5 mm pikk
228Õisikuharud hoiduvad vastu vart, alumised üksikult või paarikaupa, pähikuid harudel 3-4. Välissõkal 5,5-7,5 mm pikk
229Varred 5-10 mm läbimõõdus. Lehed 10-20 mm laiad, järsult aheneva tipuga. Tolmukaid 3. Tolmukapea üle 0,8 mm pikk
229Varred 4-5 mm läbimõõdus. Lehed 4-9 mm laiad, pikalt teritunud tipuga. Tolmukaid 2. Tolmukapea kuni 0,8 mm pikk
230Üheaastased tallatud kasvukohtade taimed. Välissaõkal roodudel ja servas ripskarvane
230Mitmeaastased taimed. Välissõkla rood krobelised või karvased ainult alaosas231231Varred tugevalt lapikud kas ülaosas või alaosas232231Vars ruljas, pole lapik233232Vars üleni lapik, nurkjalt tõusev. Lehed kokkuvolditud, 1-2 mm laiad
232Varre alumine osa tugevalt lapik. Lehed lamedad, 3-9 mm laiad
233Õisiku alumises sõlmes ainult 1 või 2 haru
235Ülemise lehe keeleke 1-2,5 mm pikk. Välissõkal roodudeta
236Risoome pole. Kõik võrsed viljuvad. Pähikud alla 4 mm pikad
236Risoomidega, nii õitsvate kui mitteõitsvate võsudega. Pähikud u. 4 mm pikad237237Varred enamasti üksikult, alusel väheste vanade lehetuppede jäänustega. Libled enam-vähem võrdsed, teravnevad, enamasti mõlemad 3 rooga
237Varred mitmekaupa, sageli puhmikutena, paljude vanade lehetuppede jäänustega alusel. Libled ebavõrdsed, teravad, alumine 1 rooga238238Taim hõredalt karvane. Alumised lehed lamedad või renjad, palju lühemad kui vars. Keeleke laskub lehetupe servale
238Taim tihedalt karvane. Alumised lehed tugevalt kokkurullunud, harjasjad, sama pikad kui vars. Keeleke pole laskuv
