1
Taimed piimmahlaga (NB! Piimmahl on mürgine, peske oma käed, kui mahla puutusite)
2
2
Lehed mõlajad, kuni 2,5 cm laiad, tipuosas hambulise servaga
2
Lehed süstjad kuni lineaalsed, 1-2(3) cm laiad, leheserv terve
3
3
Meenäärmed ümmargused. Lehed süstjad, 1-2(3) cm laiad. Sarikad 4 või 5 kiirega
3
Meenäärmed kahe sarvega. Lehed kuni 1 cm laiad. Sarikas rohkem kui 5 kiirt
4
4
Lehed 1-4 mm laiad. Sarikas 10-15 kiirega. Meenäärmed kollased
4
Lehed 4-8 (10) mm laiad. Sarikas 6-12 kiirega. Meenäärmed algul rohelised, siis kollased, lõpuks punakasvioletsed
5
Õied kahe tiheda üksteisele järgneva silinderja tõlvikuna, alumine, sametjas, koosneb emasõitest, ülemine isasõitest
6
6
Lehed 3-6 mm laiad. Õisiku emas- ja isasosa vahel on näha vart. Emasõied soomustega
6
Lehed 8-20 mm laiad. Õisiku emasosa ja isasosa puutuvad kokku. Emasõied soomusteta
8
Lehed 5-6 x 40-60 mm, paljad. Urvad ümmargused
8
Lehed 10-20 x 50-70 mm, hõredalt karvaed. Urvad ruljad
9
Vähemalt alumised lehed rootsuga
10
9
Kõik lehed rootsutud
35
10
Lehed paralleelsete roodudega, kõik lehed juurmised
11
10
Lehed pole paralleelsete roodudega, lehed olemas ka varrel
14
11
Lehed harva üle 3 korra laiusest pikemad, ümarad kuni elliptilised
12
11
Lehed laiusest palju pikemad, süstjad kuni lineaalsed
13
12
Lehed paljad või ainult üksikute karvadega. Õisikud alusel sageli tühikutega. Tolmukaniidid kroonist pikemad, tolmukapead kollakad
12
Lehed tihedalt karvased. Õisik ühtlane, tühikuteta. Tolmukaniidid kroonist 4-8 mm pikemad, tolmukapead helelillad
13
Lehed süstjad, lamedad, karvased, pole lihakad, tumedate täppideta. Pole mereranniku ega sooldunud pinnase taimed
13
Lehed lineaalsed, renjad, paljad, lihakad, tumedate täppidega. Mereranniku ja sooldunud pinnase taimed
14
Lehed sulgroodsed või ühe rooga
16
15
Vars kolmnurkne. Õisik ümbritsetud rohekaskollaste kõrglehtedega. Varrelehti kuni 4
15
Vars ruljas. Õisik pole selliste kõrglehtedega ümbritsetud. Varrelehti üle 4
16
Vili pole tiivuline. Abilehed puuduvad või on vabad, pole vart ümbritsevaks kilejaks tupeks (tõrveks) kokku kasvanud
17
16
Viljad tiivulised. Abilehed moodustavad kileja vart ümbritseva tupe (tõrve)
25
17
Vilja ümber kaks kandelehekest. Õied ühesoolised
18
17
Viljad pole kahe kandelehekesega ümbritsetud. Õied kahesoolised
21
18
Alumised lehed rombjad või kolmnurksed, odaja alusega
19
18
Alumised lehed lineaalsed kuni äraspidimunajad
20
19
Alumised lehed rombjad, odaja alusega, ülemised süstjad. Vilju ümbritsevad kandelehekesed hambulised
19
Kõik lehed kolmnurksed, odaja alusega. Kandelehekesed saagjaservalised või lõhestunud, naaskeljate jätketega
20
Lehed pole lihakad, rohelised, lineaalsed kuni kitsas-süstjad
20
Lehed veidi lihakad, äraspidimunajad, hõbedase jahuja kattega
21
Lehed ega õisikud pole jahuja kattega
22
21
Lehed või vähemalt õisikud valge jahuja kattega
23
22
Õisik lehistunud peaaegu tipuni. Lehed ja vars sageli punakad
22
Õisik lehtedeta või lehed ainult alumises osas. Lehed ja varred rohelised
23
Õisik paljas. Seemned püstised (luup!)
23
Õisik jahuja kattega. Kõik seemned horisontaalselt
24
24
Taimed tavaliselt tumerohelised (kuigi sageli hallika kirmega). Varred sageli punakad. Lehed munajas-süstjad, hambulised või terve servaga. Seemnekest madalate, laiade, radiaalsete vagudega
24
Taimed eredalt hallikasrohelised. Varred pole punased. Suuremad varrelehed ovaalrombjad, paljude teravate, lehe tipu poole suunatud hammastega. Seemnekest rohkemate, tihedamate ja sügavamate vagudega kui valgel hanemaltsal
25
Lehed kitsas-süstjad, ahenevad võrdselt mõlemast otsast, lehed olemas ka õisiku tipuosas. Üheaastased taimed
25
Lehed teistsugused. Mitmeaastased taimed
26
26
Lehed nooljad või odajad, hapuka maitsega. Õied ühesoolised
27
26
Lehe alus südajas, ümar või kiiljas, mitte kunagi nooljas või odajas, pole hapuka maitsega. Õied kahesoolised
29
27
Lehed tavaliselt alla 2 cm laiad. Õiekattelehed seemnete pikkused (alla 1,5 mm)
27
Lehed tavaliselt üle 2 cm laiad. Õiekattelehed seemnetest pikemad (üle 2 mm)
28
28
Õisiku harud lihtsad, ei harune
28
Õisiku harud harunevad korduvalt
29
Vilju ümbritsevad kattelehed ümberringi hambulised
29
Kattelehed terved või ainult alusel mõne hambaga
30
30
Alumised lehed veesisesed, 50-100 cm pikad
30
Alumised lehed pole veesisesed, palju väiksemad
31
31
Vähemalt üks vilja külg selge mõhnaga
32
32
Juurmised lehed ja alumised varrelehed laiusest pikemad, kiilja alusega
32
Juurmised lehed ja alumised varrelehed sama pikad kui laiad, sügavalt südaja alusega
33
Juurmised lehed ja alumised varrelehed kõige laiemad alusel, lehe alus südajas
33
Juurmised lehed ja alumised varrelehed kõige laiemad keskel või veidi madalamal, tavaliselt lehe alus pole südajas
34
34
Alumised varrelehed kuni 8 korda laiusest pikemad. Viljad 3,5-5 mm pikad ja alla 5 mm laiad
34
Alumised varrelehed vähem kui 4 korda laiusest pikemad. Viljad 4,5-6 mm pikad ja üle 5 mm laiad
36
Õied radiaalsümmeetrilised (vaadake tähelepanelikult õit või vilja tugeva luubiga)
37
36
Õied pole radiaalsümmeetrilised
63
37
Lehed vähemalt alusel pikkade valgete karvadega
38
37
Lehed paljad või väga lühikeste karvadega
42
38
Õied üksikult, pikaraolised, õieraod erineva pikkusega
38
Õied 3- kuni mitmekaupa osaõisikutes, nuttide või kobaratena
39
39
Õied pruunid kuni mustad
40
40
Õied hele-kollakaspruunid. Emakakael sigimikust lühem (luup!). Õiekattelehed erineva suurusega
40
Õied pruunid kuni tumepruunid. Emakakael vähemalt sigimiku pikkune. Õiekattelehed ühesuurused
41
41
Hõredalt karvane, lühikeste võsunditega, puhmikuid ei mooduste. Emakakael pikem kui sigimik. Tolmukapea tolmukaniidist 2-6 korda pikem
41
Tihedalt karvane, ilma võsunditeta, kasvab pisikeste puhmikutena. Emakakael umbes sigimiku pikkune. Tolmukapea tolmukaniidi pikkune või veidi lühem
42
Õied ruljate tähkõisikute või ümarate nuttidena
43
42
Õied pole ruljate tähkõisikute ega ümarate nuttidena
48
43
Õied ruljate tähkadna. Kõik lehed juurmised
44
43
Õied ümarate nuttidena. Varred lehistunud
45
44
Märgade niitude ja soode taim. Risoom peenike, võsunditega. Vili jaguneb 3 osaviljaks
44
Mererannataim. Risoom jäme, võsunditeta. Vili jaguneb 6 osaviljaks
45
Õiekattelehed paksud, tumeda tipuga. Liitõisik korduvalt harunenud. Seemned 6-10 pikisuunalise vaoga (binokulaar!)
46
45
Õiekattelehed õhukesed, ühtlaselt pruunid. Liitõisik ei harune või ainut mõne haruga alusel. Seemned vagudeta
47
46
Vili (ilma emakakaelata) (3-)4-6(-7) mm lai, ülemine osa lamendunud
46
Vili (ilma emakakaelata) 6-7(-8) mm lai, ülemine osa kuppeljas
47
Lehed kolmnurksed või lamedad, ilma andruta. Emasnutid üksteisest eemal, samuti isasnuttidest
47
Lehed alaküljel tiivulise andruga. Emasnutid ja isasnutid üksteisega kokkupuutuvad
48
Lehed renjad, tipul pealmisel küljel hästimärgatava pooriga (luup!). Vili koosneb kolmest osast
48
Lehed pole renjad, lehe tipul poor puudub. Vili on kupar
49
49
Üheaastased väikesed taimed. Õied üksikult või 2(3)-kaupa
50
49
Mitmeaastased tugevad taimed. Õied pole üksikult
51
50
Kõik õied üksikult. Sisemised õiekattelehed teravatipulised, pikemad kui kupar
50
Vähemalt alumised õied paarikaupa. Sisemised õiekattelehed tömbid, kupra pikkused või lühemad
51
Varred lehistumata (varre alusel labata lehetuped). Õisik külgmine, näib asuvat umbes varre keskkohas, sest pikk püstine ruljas õisiku kandeleht tundub varre pikendusena
52
51
Varred lehistunud. Õisik tipmine. Õisiku kandeleht suhteliselt lühike, allakäändunud, ei näi varre pikendusena
55
52
Varred peenikesed (1 mm), hele-hallikasrohelised. Õisik varre keskosas või veidi allpool
52
Varred 1,5-4 mm läbimõõdus. Õisik varre keskosast kõrgemal
53
53
Varred kasvavad ridadena, värskelt sinakad, vaolised. Alumised lehetuped õlgkollaseed või helepruunid. Õisik 25-60 õiega
53
Tihemurusalt või mättana kasvavad taimed. Varred tugevad, pole sinakad. Õisik rohkeõieline
54
54
Vars peenem, vaoline, eriti allosas. Alumised labata tuped hele- kuni hallikaspruunid. Õisiku kandeleht puhetunud tupega. Õisikuraod väga lühikesed (ei ole nähtavad), õisik kerajas, tihe. Kupar tumepruun
54
Vars tugev, sile. Alumised labata tuped punakaspruunid. Õisikuraod ebavõrdse pikkusega, õisik rohekaspruun, hõre, haraline. Kupar roostepruun
55
Lehed rististe vaheseinteta (lõigake leht lõikudeks!)
56
55
Leht rististe vaheseintega
59
56
Õisik tihe nutt, 2-10 õiega
56
Õisik hõre, rohkem kui 10 õiega
57
57
Lehti palju, kõik juurmise kodarikuna
57
Igal varrel 1-4 lehte
58
58
Vars alusel lapik. Kupar tavaliselt õiekattelehtedest pikem. Tolmukapea kuni kaks korda tolmukaniidist pikem
58
Vars ruljas. Kupar õiekattelehtede pikkune. Tolmukapead 2-6 korda tolmukaniidist pikemad
59
Lehed paljude torukestega (tehke lehe aluse lähedalt ristlõige: peaksite nägema mitmeid torukesi). Kuivanud lehel sõlmekesed katsudes tunda, värskelt mitte
60
59
Lehed ühe torukesega
61
60
Varre alus pole paksenenud. Taim 40-130 cm kõrge, risoomiga
60
Varre alus sibuljalt paksenenud. Taim 1-30 cm kõrge, ilma risoomita
61
Lehe ristlõige ovaalne. Välimised õiekattelehed teravad, 3-4 mm pikad. Õied 4-10 kaupa osaõisikutes
61
Lehe ristlõige ümar. Välimised õiekattelehed tömbid, 2-3 mm pikad. Õied 3-6 kaupa osaõisikus
62
62
Õied tumepruunid, kõik rootsutud
62
Õied rohekas- kuni helepruunid, vähemalt mõned rootsulised
63
Õisik vivipaarne, mõnede õite asemel sigisibulad, millest arenevad väikesed lehed
63
Õisik pole vivipaarne
64
64
Varred seest säsikad (pole õõnsad), kolmnurksed kuni ümarad, ilma sõlmekohtadeta (CYPERACEAE - LÕIKHEINALISED)
65
64
Varred alati seest õõnsad, alati ümarad, selgete sõlmekohtdega (POACEAE - KÕRRELISED)
148
65
Kõik lehed alla 2 cm pikad
66
65
Vähemalt osa lehti üle 4 cm pikad
67
66
Taimed pikkade võsunditega. Viljunud pähik kuni 2,5 cm pikkuste karvadega, meenutab villatutti
66
Taim võsunditeta. Viljunud pähik lühikeste, kuni pähklikese pikkuste karvadega, ei meenuta villatutti
67
Õisik pikkade, valgete siidjate õiekattekarvadega
68
67
Õisik pole valgete siidjate karvadega (õiekattekarvad puuduvad või on väga lühiksed)
71
68
Pähikuid 1, rootsutu, püstine, lehetaolise kõrgleheta
68
Pähikuid varrel mitu, rootsulised, rootsu juures 1-3 lehetaolist kõrglehte
69
69
Pähikuraod siledad. Varred keskosas ümarad. Tolmukad 2,5-5 mm pikad
69
Pähikuraod karedad. Varred keskosas kolmekandilised. Tolmukapead 1,5-2 mm pikad
70
70
Taimed roomavate võsunditeta, kasvavd tihedate kogumikena. Lehed 3-8 mm laiad
70
Taimed roomavate võsunditega, kasvavad hõredalt. Lehed 1-2 mm laiad
71
Õied kahesoolised, emakate ja tolmukatega (luup!). NB! See on raskesti jälgitav tunnus. Kui jääte hätta, vaadake üle siin välja tulevate liikide pildid ja otsustage pildi järgi
72
71
Õied ühesoolised, tolmukate või emakatega
84
72
Pähikud 2-3 õiega (luup!)
73
72
Pähikus rohkem kui 3 õit
77
73
Taimed suured, lehed 5-10 mm laiad. Pähikud pikarootsuliste külgmiste nuttidena
73
Taimed väikesed, lehed alla 5 mm laiad. Pähikud tipmise nutina
74
74
Õied igal pool ümber õisikutelje. Vars kolmnurkne, lehtedega, enamasti harunenud
75
74
Õied õisikuteljel kahe vastaku reana. Vars ümar, lehtedeta (kõik lehed juurmised)
76
75
Pähikud valged. Tipmise õisiku alumine kandeleht enamasti õisikust lühem
75
Pähikud punakaspruunid. Tipmise õisiku alumine kandeleht õisikust enamasti 20-50 mm pikem
76
Pähikid 1-3(5). Õisiku alumine kandeleht õisiku pikkune
76
Pähikuid tavaliselt 5-15. Õisiku alumine kandeleht õisikust oluliselt pikem
77
Pähikud õisikus kahe reana, õisikuid üks
78
77
Pähikud pole kaherealiselt, õisikuid rohkem
79
78
Lehed lamedad. Õiekattekarvad pruunid, pähklikesest vähemalt kaks korda pikemad. Pähklike 1,5-2 mm. Pähikuid õisikus 10-25
78
Lehed kokkurullunud. Õiekattekarvad valged või puuduvad, pähklikesest palju lühemad. Pähklike 3-4 mm. Pähikuid õisikus 3-8
79
Õisik nutitaoline, paljude väikeste, üldjuhul tihedalt asetsevate lapikute pähikutega. Vars lehtedeta
79
Õisik teistsugune. Vars lehtedega
80
80
Õisik külgmine, varretaoline kõrgleht ulatub üle pähikute
81
81
Varred kuni 3 m kõrged. Õiekattelehed siledad. Emakakaelu tavaliselt 3. Pähklike 2,5-3 mm, lapik-kolmnurkne
81
Varred kuni 1,5 m. Õiekakattelehed tihedalt tumedate papillidega kaetud. Emakakaelu tavaliselt 2. Pähklike 2-2,5 mm, lame või kaksikkumer
82
Pähikud üle 8 mm pikad, 5-12, õisik tihe, koosneb 1-3 ülestikku asetsevast pähikute kimbust
82
Pähikud 3-8 mm pikad, arvukalt, hõreda õisikuna
83
83
Juurduvad steriilsed võrsed puuduvad. Õiekattekarvad sirged, jäigad. Pähikud 3-4 mm pikad, 2-5-kaupa
83
Mahakaarduvad võrsed juurduvad tipus. Õiekattekarvad painduvad, siledad. Pähikud üksikult, 5-8 mm pikad
84
Varre tipus 1 pähik
85
84
Varrel pähikuid rohkem kui üks
88
85
Taimed roomava risoomiga, ei moodusta puhmikuid
86
85
Taimed ilma roomava risoomita, tihedapuhmikulised
87
86
Põisikud kuni 3,5 mm pikad, selgelt soonilised (luup!). Emakakaelu 2
86
Põisikud 5-7 mm pikad, ebaselgete soontega. Emakakaelu 3
87
Taimed kahekojalised, pähikud ainult emas- või isasõitega
87
Taimed ühekojalised, pähikute tipul isasõied, alusel emasõied
88
Pähikud väliselt üksteisega sarnased, tipmine tavaliselt vähemalt osaliselt emasõitega
89
88
Pähikud välimuselt erinevad: ülemised ainult isasõitega, alumised ainult emasõitega
112
89
Lehetupe vaba serv ainult ülaosas (2-3 mm) kilejas, edasi rohtjas
89
Lehetupp ülaservast allapoole pikalt kilejas
90
90
Vähemalt alumised pähikud asuvad varrel hõredalt
91
90
Kõik pähikud on varrel tihedalt koos
100
91
Taimed alusel punakad, tuped võrkkiududega (kiududeks jagunenud lehetupe jäänused)
92
91
Taimed pole alusel punakad, võrkkiude pole
93
92
Kõik pähikud enam-vähem võrdsed, 0,5-2 cm pikad, munajad
92
Tipmine pähik 2-4 cm pikk, sellele järgneb 1-2 palju lühemat pähikut, edasised on sarnased tipmisega
93
Põisikuid emaspähikus kuni 3
93
Põisikuid emaspähikus rohkem kui 3
94
94
Alumise emaspähiku kandeleht õisikust palju pikem
94
Alumise emaspähiku kandeleht õisikust lühem
95
95
Tipmine pähik teistest u. kaks korda pikem, nuiakujuline
95
Tipmine pähik teistest alla kahe korra pikem
96
96
Põisikud püstised, lühikese nokaga
97
96
Põisikud laiuvad või rõhtsad, ilma nokata või pika nokaga
98
97
Pähikud ümarmunajad, u. 5 mm pikad. Põisiku nokk pikalt lõhestunud, valge triibuga
97
Pähikud üle 5 mm pikad. Põisiku nokk veidi lõhestunud, ilma valge triibuta
98
Pähikud laiusest pikemad
99
Põisiku nokk moodustab ½ põisiku alumise osa pikkusest. Lehed jäigad, tumerohelised, renjad. Põisiku katteleht helepruun
99
Põisikud nokata. Lehed pehmed, puhasrohelised, lamedad. Põisiku kandeleht valge, kilejas
100
Taimed pika risoomiga. Pähikutega varred kasvavad tavaliselt ridadena
101
100
Taimed pika risoomita. Pähikuid kandvad varred ei kasva ridadena
103
101
Põisiku tiibjas serv ei ulatu kõrgemale põisiku keskkohast. Lehed 1,5-4 mm laiad. Õisik 3-8 cm pikk
101
Põisiku tiibjas serv ulatub 1/3 kuni ¾ põisiku pikkuseni. Lehed 1-2 mm laiad. Õisik 1-4 cm pikk
102
102
Kuivade kasvukohtade taimed. Õisik üle 1,2 cm pikk. Varred ülaosas karedad
102
Niiskete kasvukohtade taimed. Õisik 0,6-1 cm pikk. Vars sile
103
Lehed üle 5 mm laiad
104
103
Lehed alla 5 mm laiad
106
104
Taime alus mustade lihtkiududeta. Põisik 2,5-3 mm pikk
104
Taime alus mustade lihtkiududega. Põisik pikem kui 3 mm
105
105
Keelekese pikkus laiusega võrdne või sellest suurem. Põisik sile (luup!), läikiv. Lehed kollakasrohelised
105
Keeleke pikkusest laiem. Põisik papillidega. Lehed puhasrohelised
106
Õisik alla 2 cm pikk. Väikeste puhmikutena kasvavad taimed
107
106
Õisik üle 2 cm pikk. Hõremurusalt või suurte mätastena kasvavad taimed
108
107
Taime alusel ei ole tumepruune lihtkiude. Lehed sinakasrohelised. Õisik 3-5 laimunaja pähikuga
107
Taim alusel tumepruunide lihtkiududega. Lehed hallikasrohelised. Õisik 2-3 piklikmunaja pähikuga
108
Põisikud alla 3 mm pikad
109
108
Põisikud üle 3 mm pikad
110
109
Õisik tihe, ei ole harunenud. Alumised lehetuped mustade kiududeta. Kasvab murusalt, ei moodusta mättaid
109
Õisik vähemalt alusel harunenud. Alumised lehetuped ohtrate mustade lihtkiududega. Kasvab kõrgete mätastena
110
Põisikud pähikus püstiselt. Kasvab tihedate puhmikutena
110
Põisikud asetsevad pähikus rõhtsalt või tähtjalt. Puhmikuid ei moodusta
111
111
Taime alaosa helepunase tooniga. Keeleke 2-4 korda laiusest pikem. Põisikud alaosas käsnja koega, 5,4-6,5 mm pikad
111
Taime alaosa pole punakas. Keelekepikkusest laiem. Põisik pole alusel käsnjas, 3-4 mm pikk
112
Emakakaelu 2. Põisikud tavaliselt enam-vähem kaksikkumerad
113
112
Emakakaelu 3. Põisikud 3-nurkse või rulja ristlõikega
116
113
Mätta või tiheda kogumikuna kasvavsd roomava risoomita taimed
114
113
Taimed roomava risoomiga, mättaid ei moodusta
115
114
Alumised lehetuped kollakaspruunid. Lehed sinakasrohelised. Põisikud 2,5-4 mm pikad
114
Alumised lehetuped tumepunased või mustjaspunased. Lehed tumerohelised. Põisikud 2-2,5 mm pikad
115
Lehed 1-3(5) mm laiad, kuivades sisserulluvate servadega. Isaspäikuid 1
115
Lehed (3)5-10 mm laiad, servad rulluvad kuivades väljapoole. Isaspähikuid 2-4
116
Põisikud vähemalt osaliselt karvased (luup!)
117
116
Põisikud paljad, karvad vahel noka servades
128
117
Põisikud selgelt kaheharulise üle 5 mm pika nokaga
118
117
Põisikud ilma nokata või lühikese, alla 0,5 mm pikkuse koonilise teraviku või nõrgalt kaheharulise nokaga
119
118
Lehed karvased vähemalt tuppedel. Põisikud pehmekarvased
118
Lehed paljad. Põisikud tihedalt viltkarvased
119
Taimed moodustavad tihedaid mättaid, roomavad risoomid puuduvad
120
119
Taimed tihedaid mättaid ei moodusta, roomavad risoomid olemas
123
120
Emaspähikud tihedad. Alumine kandeleht pole vart ümbritseva alusega
121
120
Emaspähikud hõredad. Alumine kandeleht ümbritseb vart 3-10 mm ulatuses
122
121
Alumine kandeleht pruun. Lehed noorelt hõredalt karvased. Põisiku kattelehed tumedad, põisikust lühemad
121
Alumine kandeleht lehetaoline, roheline. Lehed ka noorelt paljad. Põisiku kattelehed punakad, u. põisiku pikkused
122
Põisikud 2-3 mm pikad, vähemalt 1,5 korda nii pikad kui põisiku kattelehed
122
Põisikud 3-4,5 mm pikad, enam-vähem kattelehtede pikkused
123
Emaspähikud hõredad, väheste õitega
123
Emaspähik tihe, paljude õitega
124
124
Põisikud selgete soontega
124
Põisikud soonteta
125
125
Isaspähikuid 2 või rohkem. Alumised lehetuped jäävad terveks
125
Isaspähikuid üks. Alumised lehetuped kiulised
126
126
Alumine kandeleht pähikust pikem. Lehed hallikad. Niiskete kasvukohtade taimed
126
Alumine kandeleht pähikust palju lühem. Lehed rohelised. Üsna kuivade kasvukohtade taimed
127
127
Alumine kandeleht 3-5 mm pikkuse tupega. Põisikute kattelehed põisiku pikkused
127
Alumine kandeleht tupeta või alla 2 mm pikkuse tupega. Põisikute kattelehted põisikust lühem
128
Vähemalt alumine pähik rippuv
129
128
Pähikud pole rippuvad
136
129
Isaspähikuid 2 või rohkem
130
130
Põisikud nokata või terve, alla 0,5 mm pika nokaga
130
Põisikud üle 0,5 mm pikkuse sügavalt kaheharulise nokaga
131
131
Põisikud 2-2,5 korda laiusest pikemad, püstised. Emaspähikud üksteisest eemal, alumise pähiku tipp ei ulatu järgmise aluseni
131
Põisikud 4-5 korda laiusest pikemad, valminult allapoole hoiduvad. Emaspähikud tihedalt, alumise pähiku tipp ulatub järgmise aluseni
132
Emaspähikud rohelised kuni hele kollakasrohelised
133
132
Emaspähikud pruunid
134
133
Emaspähikud 5-12 mm pikad. Märgade kasvukohtade taimed
133
Emaspähikud 2,5-5 mm pikad. Parasniiskete kohtade taimed
134
Moodustab tihedaid puhmikuid, roomav risoom puudub
134
Roomava risoomiga taimed, puhmikuid ei moodusta
135
135
Lehed hallikasrohelised, 1-2 mm laiad. Külgmised pähikuid ainult emasõitega
135
Lehed rohelised, 2-4 mm laiad. Külgmised pähikud alusel isasõitega
136
Lehetuped või lehed või varred karvased
136
Lehetuped, lehed ja varred paljad
137
137
Alumine kandeleht ei ümbritse vart
138
137
Alumine kandeleht 2-10 mm ulatuses ümber varre
140
138
Põisiku nokk 0,5 mm pikk, nõrgalt kaheharuline
138
Põisiku nokk kaheharuline, vähemalt 0,75 mm pikk
139
139
Põisikud rõhtsad, järsult nokaks ahenevad
139
Põisikud püstised, ahenevad nokaks aeglaselt
140
Murusalt või väga hõredate puhmikutena kasvav pikarisoomilised taimed
141
140
Tihedate puhmikutena kasvavad taimed, roomav risoom puudub või väga lühike
142
141
Alumine kandeleht vart tihedalt ümbritseva tupega. Lehed hallikad. Põisik peaaegu nokata või järsult 0,5 mm pikkuseks nokaks ahenev
141
Alumine kandeleht vart lõdvalt ümbritseva tupega. Lehed kollakas- kuni tumeroheliesed. Põisik aheneb aeglaselt 0,5-1 cm pikkuseks nokaks
142
Alumine kandeleht õisikust lühem
143
142
Alumine kandeleht õisiku pikkune või pikem
144
143
Põisiku katteleht kileja servata või väga kitsa servaga
143
Põisiku katteleht hästimärgatava valge kileja servaga
144
Põisikud rõhtsalt või allakäändunult
145
145
Põisikud 2-4 mm pikad, nokk sirge, 1/3-1/2 põisiku alumise osa pikkune
146
145
Põisikud (3,5)4-6 mm pikad, nokk alumise osa pikkune, kõvedunud
147
146
Varred püstised. Lehed 1-3,5 mm laiad. Põisikud kuni 3,5 mm pikad
146
Varred kaarjalt tõusvad. Mõned lehed tavaliselt üle (3)3,5 mm laiad. Põisikud üle 3,5 mm pikad
147
Põisikud 5-7 mm pikad. Isapähik tavaliselt rootsutu. Lehed kuni 7 mm laiad
147
Põisikud 1,5-5 mm pikad. Isaspähik rootsuline. Lehed alla 4 mm laiad
148
Õisik täha sarnane, süstjas kuni ovaalne
149
148
Õisik harunenud pööris
175
150
Pähikud varre vastaskülgedel
151
150
Pähikud varrel ümberringi
155
151
Pähikud kinnituvad õisiku teljele kitsama küljega
151
Pähikud kinnituvad õisiku teljele laiema küljega
152
152
Pähikud kahesugused: sisemine pähik viljuv, lapik, koosneb 3-5 normaalsest õiest, välimine on steriilne, koosneb kitsaspiklikest jäikadest libledest ja sõkaldest
152
Pähikud pole kahesugused
153
153
Pähikud kahekaupa igas sõlmekohas
154
Õisikutelg tugev, ei murdu kuivades, servadel haakuvate karvakestega
154
Õisikutelg habras, murdub kuivades üksikuteks lülideks, siledate sevadega
155
Pähikud üheõielised
156
155
Pähikus õisi rohkem kui üks
157
156
Keeleke kuni 2 mm pikk, terve tipuga
156
Keeleke 10-30 mm pikk, sügavalt kaheks jagunenud
157
Pähikud alla 6 mm pikad
158
158
Tihedapuhmikuline taim, roomavaid risoome esineb harva. Lehetuped hõredalt harali või allapidi karvadega
158
Hõredapuhmikuline, kaarjalt tõuvate võsudega taim. Lehetuped tihedalt pehmekarvased
159
Tähk ühekülgne, pähikud kahe reana varre ühel küljel
159
Tähk pole ühekülgne
160
160
Pähikud ümber kogu varre
161
160
Pähikud varre vastaskülgedel
168
162
Pähikus rohkem kui üks viljuv õis
162
Pähikus üks viljuv õis
163
163
Pähikud üle 4 mm pikad
163
Pähikud alla 4 mm pikad
164
Mõlemad libled ohtega. Tolmukapead sinised
164
Libled oheteta (ohted välissõkaldel). Tolmukapead kollased kuni oranžid
165
165
Ohe lühem kui välissõkal, vaevu ulatub liblede vahelt välja
166
165
Ohe u. kaks korda välissõklast pikem, ulatub liblede vahelt välja
167
166
Ohe u. 3 mm pikk, põlvjas, kinnitub välissõkla alumisele veerandile, ulatub liblede vahelt välja. Tolmukapead kollased
166
Ohe u. 1,5 mm pikk, sirge, kinnitub välissõkla keskele, liblede vahelt välja ei ulatu. Tolmukapead oranžid
167
Risoom lühike. Libled pole väljapoole kaardunud tipuga. Ohe ulatub liblede vahelt pikalt välja
167
Risoom 20-30 cm pikk. Libled väljapoole kaardunud tipuga. Ohe ulatub liblede vahelt veidi välja
168
Õisik tihe, pähikud lähestikku
169
168
Õisik hõre, pähikud üksteisest eemal
171
169
Pähikud üheõielised, 3-kaupa pundis
169
Pähikud 2 või enama õiega, pole 3-kaupa pundis
170
170
Pähikud 2-õielised. Libled naaskeljad, 0-1 rooga
170
Pähikus rohkem kui 2 õit. Libled pole naaskeljad, mitme rooga
171
Pähikud kinnituvad õisikuteljele kitsama küljega. Pähikud ühe liblega (välja arvatud tipmine)
171
Taimed teistsugused
172
172
Pähikud hoiduvad vastu vart. Libled enam-vähem ühepikkused
173
172
Pähikud kaarduvad varrest eemale. Libled väga erineva pikkusega
174
173
Hõredapuhmikuline, ilma risoomita taim. Ohe üle 5 mm pikk
173
Pikavõsundiline taim, ei moodusta mättaid. Ohe alla 5 mm pikk
174
Ohe kuni poole välissõkla pikkune. Taimed pika roomava risoomiga
174
Ohe välissõkla pikkune või pikem. Lühikese risoomiga väikeseid mättaid moodustav taim
175
Tugevad risoomiga taimed, pilliroo moodi, sageli üle 2 m kõrged, vars 0,5-1 cm läbimõõdus
176
175
Taimed väiksemad, ei meenuta pilliroogu, vars peenem
177
176
Keelekese asemel karvaring (vaata kohta, kus leht kinnitub varrele)
176
Keeleke (kilejas lise) olemas
178
Keelekese asemel karvaring
178
Keeleke kilejas või puudb
179
179
Pähikud ühe õiega
180
179
Pähikud 2 või rohkema õiega
185
180
Ohe alla 5 mm pikk
181
181
Ohe põlvjas. Välissõkla alusel karvad (luup!)
181
Ohe sirge. Välissõkla alusel karvu pole
182
182
Lehed 10-20 mm laiad. Välissõklad rohtsed
182
Lehed alla 10 mm laiad. Välissõklad kilejad või õlgjad
183
183
Pikkade roomavate võsunditega, puhmaid ei moodusta. Sisesõkal 2/5 välissõkla pikkusest
183
Puhmastena kasvav taim, ilma võsunditeta või lühikeste võsunditega (mõnikord ka maa-aluste risoomidega). Sisesõkal vähem kui 1/5 välissõkla pikkusest
184
184
Risoome pole. Maapealsed võsundid sageli olemas
184
Risoomid olemas. Maapealsed võsundid puuduvad
185
Pähikus rohkem kui 2 õit
190
186
Igast pähikust ulatub välja 1 ohe
186
Igast pähikust ulatub välja vähemalt 2 ohet
187
187
Libled 2 korda õitest pikemad
188
187
Libled õite pikkused või veidi pikemad
189
188
Taimed üleni pehmekarvased. Lehed siledad, lehetupp puhetunud. Isasõie ohe konksjas, liblede varjus
188
Taim peaaegu paljas, karvad ainult sõlmekohtadel. Lehed karedad, lehetupp pole puhetunud. Isasõie ohe põlvjas, libledest üleulatuv
189
Lehed 2-5 mm laiad, lamedad või vahel kokkurullunud. Ohe sirge
189
Lehed niitjad, alla 1 mm laiad, tihedalt kokkurullunud. Ohe teravalt põvjas
190
Ohe kaarjas või põlvjas
191
191
Ohe üle 3 mm pikk
192
192
Ülemiste lehtede keeleke puudub või on alla 1,5 mm pikk. Pähikud (ilma oheteta) all 8 mm pikad
193
192
Ülemiste lehtede keeleke üle 1,5 mm pikk. Pähikud üle 8 mm pikad
194
193
Lehed üle 1,5 cm laiad. Pähikud kollakad, läikivad. Alumised lehetuped pikkade harali karvadega. Ohe teravalt põlvjas
193
Lehed alla 1,5 cm laiad. Pähikud pruunikad. Alumised lehetuped paljad või lühikeste lidus karvadega. Ohe tugevalt kaardunud, kuid mitte põlvjas
194
Libled ühepikkused
195
194
Libled erineva pikkusega, üks on teisest palju lühem
196
195
Looduslik taim. Valminult murdub õisikutelg lülideks
195
Põllutaim. Õisikutelg ei murdu lülideks
196
Alumised lehed ja lehetuped harali karvadega. Sisesõkla telg sile. Rood ei ulatu välissõkla ülemise servani
196
Alumised lehed ja lehetuped paljad. Sisesõkla telg lühikarvane. Rood ulatuvad välissõkla ülemise servani
197
Õisik tihe, sagaraline, enam-vähem ühekülgne pööris
197
Õisik hõre, pole ühekülgne
198
198
Ohe ei asu lible kahe hambakese vahel (luup!). Taim paljas või väga lühikeste karvadega
199
198
Ohe asub lible kahe hambakese vahel. Taimed pikkade karvadega vartel või lehtedel
201
199
Laiemad lehed vähemalt 8 mm laiad. Ohe üle 1 cm pikk
199
Laiemad lehed alla 8 mm laiad. Ohe alla 1 cm pikk
200
200
Lehed üle 0,7 mm laiad, siledad. Keeleke lühike, kõrvakesteta (luup!)
200
Lehed alla 0,7 mm laiad, karedad. Keeleke kõrvakestega
201
Mitmeaastased kuivade niitude taimed
202
201
Üheaastased kultuurmaade taimed
203
202
Õisik hõre, kuni 20 cm pikkuste rõhtsate harudega. Lehed 5-12 cm laiad
202
Õisik kitsas, harud lühikesed, enam-vähem püstised. Lehed 2-4 mm laiad
203
Alumiste lehtede tuped paljad
203
Alumiste lehtede tuped tihedalt pehmekarvased
204
204
Alumiste lehetuppede karvad 1-1,5 mm pikad
204
Alumiste lehetuppede karvad 0,4-0,7 mm pikad
205
Keelekese asemel karvaring
206
205
Keeleke olemas, kilejas
207
206
Lehed pealt pikakarvased. Varred ainult ühe sõlmekohaga (alumises osas)
206
Lehed pealt paljad, serval hajusalt karvased. Varrel rohkem kui üks sõlmekoht
207
Pähikud 1-õielised
208
207
Pähikud 2 või rohkemaõielised
217
208
Pähikud üle 9 mm pikad
208
Pähikud alla 9 mm pikad
209
209
Pähikud libledeta (luup!)
209
Pähikud kahe liblega
210
210
Pähikud tavaliselt üle 4 mm pikad, välissõkla alusel pika karvatutiga
211
210
Pähikud alla 4 mm pikad, ilma välissõkalt ümbritsevate karvadeta
214
211
Pähikus välimiste liblede paar 5 mm pikk, sisemised palju lühemad (1,5 mm), harjasjad
211
Pähikus liblesid üks paar
212
212
Sõklad karedad, pikemad kui ümbritsevad karvad (luup!)
212
Sõklad siledad, pole ümbritsevatest karvadest pikemad
213
213
Keeleke 8 (10) mm. Vars ei harune. Välissõklad 3 rooga (binokulaar!). Libled kitsaslantsetjad, pikalt ahenevad
213
Keeleke 1-3 mm. Varred harunevad alates suvest. Välissõklad 5 rooga (vahel eabaselgelt). Libled lantsetjad
214
Välissõklad terava tipuga, peale viljumist kõvad ja läikivad
214
Välissõklad tömbi või sirge tipuga, pole peale viljumist kõvad
215
215
Mitteõitsvatel võrsetel keeleke laiusest lühem
215
Mitteõitsvatel võrsetel keeleke laiusest pikem
216
216
Risoomid rohkem kui 3 soomusja lehega. Lehed 5-10 mm laiad. Õisik lai ka peale õitsemist, 10-20 cm pikk, rõhtsate harudega
216
Risoomid puuduvad või lühikesed, ilma soomusjate lehtedeta. Lehed 3-7 mm laiad. Õisik tõmbub peale õitsemist kokku, 5-15 cm pikk, harud püstised
217
Õisik tihe, kas piklik-ruljas ja täha moodi või munajahõlmine
218
217
Õisik hõre, püramiidja väliskujuga
222
218
Pähikud 2-õielised, varrel ühe reana, õisik piklik, harunemata
218
Pähikus 2 või rohkem õit, õisik haruneb
219
219
Õisik tihe, sagaraline, enam-vähem ühekülgne pööris, alumine haru tavaliselt üle 2 cm pikk. Lehed enam-vähem paljad
219
Õisik ruljas, pole ühekülgne, kõik harud üle 2 cm pikad. Alumised lehed karvased
220
220
Pähikud alla 6 mm pikad
220
Pähikud üle 6 mm pikad
221
221
Ilma pikkade roomavate risoomideta. Lehetuped hõredalt lühikarvased
221
Pikkade roomavate risoomidega, kaarjalt tõusvate võsudega. Lehetuped tihedalt pehmekarvased
222
Pähikud südajad, rippuvad
222
Pähikud pole südajad ega rippuvad
223
223
Pähikud ainult 2 õiega
223
Pähikud 3 või enama õiega
224
224
Libled peaaegu pähiku pikkused. Pähikus keskel üks kahesooline õis ja servas 2 isasõit
224
Libled pähikust oluliselt lühemad. Pähikus ainult kahesoolised õied
225
225
Pähikud üle 2-3 korra laiusest pikemad, tavaliselt rohkem kui 5 õiega ja üle 4 mm pikad. Alumine välissõkal ilma andruta (luup!)
226
225
Pähikud munajad, mitte üle 2-3 korra laiusest pikemad, 4-5 (6) õiega, tavaliselt alla 4 mm pikad. Alumine välissõkal andruga
234
226
Välissõkal ja libled teravad
227
226
Välissõkal ja libled tömbid või sirged
229
227
Alumine lible 7-8 mm pikk
227
Alumine lible 3-4 mm pikk
228
228
Lehed pealt enam-vähem siledad. Kõrvakesed paljad. Pöörise alumises sõlmekohas 2 haru, üks 1-3, teine 4-5 pähikuga
228
Lehed pealt selgelt karedad. Kõrvakesed karvased. Pööriseharusid alumises sõlmes 2-3, igaüks 5-15 pähikuga
229
Vähemalt ülemine lible 3 rooga (külgmised rood vahel lühikesed). Välissõkal rohkem kui 5 sageli ebaselge rooga
230
229
Libled 1 rooga. Välissõkal 7-9 selge rooga
231
230
Maapealsed võsundid puuduvad (taim moosdustab tihedaid puhmikuid)
230
Roomavad maapealsed võsundid olemas, juurduvad sõlmekohtades
231
Pähikud 8-30 (40) mm pikad, 6-16 õiega. Varred püstised, lehetupp silinderjas
232
231
Pähikud 2-10 mm pikad, 3-11 õiega. Varred alusel tõusvad või lamavad, alumised lehetuped lapikud
233
232
Õisiku harud hoiduvad varrest eemale, alumised 2-4-kaupa, pähikuid harudel 8-15. Välissõkal 3,5-5 mm pikk
232
Õisikuharud hoiduvad vastu vart, alumised üksikult või paarikaupa, pähikuid harudel 3-4. Välissõkal 5,5-7,5 mm pikk
233
Varred 5-10 mm läbimõõdus. Lehed 10-20 mm laiad, järsult aheneva tipuga. Tolmukaid 3. Tolmukapea üle 0,8 mm pikk
233
Varred 4-5 mm läbimõõdus. Lehed 4-9 mm laiad, pikalt teritunud tipuga. Tolmukaid 2. Tolmukapea kuni 0,8 mm pikk
234
Üheaastased tallatud kasvukohtade taimed. Välissaõkal roodudel ja servas ripskarvane
234
Mitmeaastased taimed. Välissõkla rood krobelised või karvased ainult alaosas
235
235
Varred tugevalt lapikud kas ülaosas või alaosas
236
235
Vars ruljas, pole lapik
237
236
Vars üleni lapik, nurkjalt tõusev. Lehed kokkuvolditud, 1-2 mm laiad
236
Varre alumine osa tugevalt lapik. Lehed lamedad, 3-9 mm laiad
237
Õisiku alumises sõlmes ainult 1 või 2 haru
237
Õisiku alumises sõlmes 3-8 haru
238
238
Keeleke üle 1 mm pikk, terav
239
238
Keeleke puudub või alla 1 mm pikk
240
239
Ülemise lehe keeleke 5-10 mm pikk. Välissõkal selgete roodudega
239
Ülemise lehe keeleke 1-2,5 mm pikk. Välissõkal roodudeta
240
Risoome pole. Kõik võrsed viljuvad. Pähikud alla 4 mm pikad
240
Risoomidega, nii õitsvate kui mitteõitsvate võsudega. Pähikud u. 4 mm pikad
241
241
Varred enamasti üksikult, alusel väheste vanade lehetuppede jäänustega. Libled enam-vähem võrdsed, teravnevad, enamasti mõlemad 3 rooga
241
Varred mitmekaupa, sageli puhmikutena, paljude vanade lehetuppede jäänustega alusel. Libled ebavõrdsed, teravad, alumine 1 rooga
242
242
Taim hõredalt karvane. Alumised lehed lamedad või renjad, palju lühemad kui vars. Keeleke laskub lehetupe servale
242
Taim tihedalt karvane. Alumised lehed tugevalt kokkurullunud, harjasjad, sama pikad kui vars. Keeleke pole laskuv
2Lehed süstjad kuni lineaalsed, 1-2(3) cm laiad, leheserv terve33Meenäärmed ümmargused. Lehed süstjad, 1-2(3) cm laiad. Sarikad 4 või 5 kiirega
3Meenäärmed kahe sarvega. Lehed kuni 1 cm laiad. Sarikas rohkem kui 5 kiirt44Lehed 1-4 mm laiad. Sarikas 10-15 kiirega. Meenäärmed kollased
4Lehed 4-8 (10) mm laiad. Sarikas 6-12 kiirega. Meenäärmed algul rohelised, siis kollased, lõpuks punakasvioletsed
5Õied kahe tiheda üksteisele järgneva silinderja tõlvikuna, alumine, sametjas, koosneb emasõitest, ülemine isasõitest65Õisikud teistsugused76Lehed 3-6 mm laiad. Õisiku emas- ja isasosa vahel on näha vart. Emasõied soomustega
6Lehed 8-20 mm laiad. Õisiku emasosa ja isasosa puutuvad kokku. Emasõied soomusteta
7Kääbuspõõsad87Rohttaimed98Lehed 5-6 x 40-60 mm, paljad. Urvad ümmargused
8Lehed 10-20 x 50-70 mm, hõredalt karvaed. Urvad ruljad
9Vähemalt alumised lehed rootsuga109Kõik lehed rootsutud3510Lehed paralleelsete roodudega, kõik lehed juurmised1110Lehed pole paralleelsete roodudega, lehed olemas ka varrel1411Lehed harva üle 3 korra laiusest pikemad, ümarad kuni elliptilised1211Lehed laiusest palju pikemad, süstjad kuni lineaalsed1312Lehed paljad või ainult üksikute karvadega. Õisikud alusel sageli tühikutega. Tolmukaniidid kroonist pikemad, tolmukapead kollakad
12Lehed tihedalt karvased. Õisik ühtlane, tühikuteta. Tolmukaniidid kroonist 4-8 mm pikemad, tolmukapead helelillad
13Lehed süstjad, lamedad, karvased, pole lihakad, tumedate täppideta. Pole mereranniku ega sooldunud pinnase taimed
13Lehed lineaalsed, renjad, paljad, lihakad, tumedate täppidega. Mereranniku ja sooldunud pinnase taimed
14Lehed sõrmroodsed1514Lehed sulgroodsed või ühe rooga1615Vars kolmnurkne. Õisik ümbritsetud rohekaskollaste kõrglehtedega. Varrelehti kuni 4
15Vars ruljas. Õisik pole selliste kõrglehtedega ümbritsetud. Varrelehti üle 4
16Vili pole tiivuline. Abilehed puuduvad või on vabad, pole vart ümbritsevaks kilejaks tupeks (tõrveks) kokku kasvanud1716Viljad tiivulised. Abilehed moodustavad kileja vart ümbritseva tupe (tõrve)2517Vilja ümber kaks kandelehekest. Õied ühesoolised1817Viljad pole kahe kandelehekesega ümbritsetud. Õied kahesoolised2118Alumised lehed rombjad või kolmnurksed, odaja alusega1918Alumised lehed lineaalsed kuni äraspidimunajad2019Alumised lehed rombjad, odaja alusega, ülemised süstjad. Vilju ümbritsevad kandelehekesed hambulised
19Kõik lehed kolmnurksed, odaja alusega. Kandelehekesed saagjaservalised või lõhestunud, naaskeljate jätketega
20Lehed pole lihakad, rohelised, lineaalsed kuni kitsas-süstjad
20Lehed veidi lihakad, äraspidimunajad, hõbedase jahuja kattega
21Lehed ega õisikud pole jahuja kattega2221Lehed või vähemalt õisikud valge jahuja kattega2322Õisik lehistunud peaaegu tipuni. Lehed ja vars sageli punakad
22Õisik lehtedeta või lehed ainult alumises osas. Lehed ja varred rohelised
23Õisik paljas. Seemned püstised (luup!)
23Õisik jahuja kattega. Kõik seemned horisontaalselt2424Taimed tavaliselt tumerohelised (kuigi sageli hallika kirmega). Varred sageli punakad. Lehed munajas-süstjad, hambulised või terve servaga. Seemnekest madalate, laiade, radiaalsete vagudega
24Taimed eredalt hallikasrohelised. Varred pole punased. Suuremad varrelehed ovaalrombjad, paljude teravate, lehe tipu poole suunatud hammastega. Seemnekest rohkemate, tihedamate ja sügavamate vagudega kui valgel hanemaltsal
25Lehed kitsas-süstjad, ahenevad võrdselt mõlemast otsast, lehed olemas ka õisiku tipuosas. Üheaastased taimed
25Lehed teistsugused. Mitmeaastased taimed2626Lehed nooljad või odajad, hapuka maitsega. Õied ühesoolised2726Lehe alus südajas, ümar või kiiljas, mitte kunagi nooljas või odajas, pole hapuka maitsega. Õied kahesoolised2927Lehed tavaliselt alla 2 cm laiad. Õiekattelehed seemnete pikkused (alla 1,5 mm)
27Lehed tavaliselt üle 2 cm laiad. Õiekattelehed seemnetest pikemad (üle 2 mm)2828Õisiku harud lihtsad, ei harune
28Õisiku harud harunevad korduvalt
29Vilju ümbritsevad kattelehed ümberringi hambulised
29Kattelehed terved või ainult alusel mõne hambaga3030Alumised lehed veesisesed, 50-100 cm pikad
30Alumised lehed pole veesisesed, palju väiksemad3131Vähemalt üks vilja külg selge mõhnaga3231Viljad mõhnadeta3332Juurmised lehed ja alumised varrelehed laiusest pikemad, kiilja alusega
32Juurmised lehed ja alumised varrelehed sama pikad kui laiad, sügavalt südaja alusega
33Juurmised lehed ja alumised varrelehed kõige laiemad alusel, lehe alus südajas
33Juurmised lehed ja alumised varrelehed kõige laiemad keskel või veidi madalamal, tavaliselt lehe alus pole südajas3434Alumised varrelehed kuni 8 korda laiusest pikemad. Viljad 3,5-5 mm pikad ja alla 5 mm laiad
34Alumised varrelehed vähem kui 4 korda laiusest pikemad. Viljad 4,5-6 mm pikad ja üle 5 mm laiad
35Lehed lihakad
35Lehed pole lihakad3636Õied radiaalsümmeetrilised (vaadake tähelepanelikult õit või vilja tugeva luubiga)3736Õied pole radiaalsümmeetrilised6337Lehed vähemalt alusel pikkade valgete karvadega3837Lehed paljad või väga lühikeste karvadega4238Õied üksikult, pikaraolised, õieraod erineva pikkusega
38Õied 3- kuni mitmekaupa osaõisikutes, nuttide või kobaratena3939Õied valged
39Õied pruunid kuni mustad4040Õied hele-kollakaspruunid. Emakakael sigimikust lühem (luup!). Õiekattelehed erineva suurusega
40Õied pruunid kuni tumepruunid. Emakakael vähemalt sigimiku pikkune. Õiekattelehed ühesuurused4141Hõredalt karvane, lühikeste võsunditega, puhmikuid ei mooduste. Emakakael pikem kui sigimik. Tolmukapea tolmukaniidist 2-6 korda pikem
41Tihedalt karvane, ilma võsunditeta, kasvab pisikeste puhmikutena. Emakakael umbes sigimiku pikkune. Tolmukapea tolmukaniidi pikkune või veidi lühem
42Õied ruljate tähkõisikute või ümarate nuttidena4342Õied pole ruljate tähkõisikute ega ümarate nuttidena4843Õied ruljate tähkadna. Kõik lehed juurmised4443Õied ümarate nuttidena. Varred lehistunud4544Märgade niitude ja soode taim. Risoom peenike, võsunditega. Vili jaguneb 3 osaviljaks
44Mererannataim. Risoom jäme, võsunditeta. Vili jaguneb 6 osaviljaks
45Õiekattelehed paksud, tumeda tipuga. Liitõisik korduvalt harunenud. Seemned 6-10 pikisuunalise vaoga (binokulaar!)4645Õiekattelehed õhukesed, ühtlaselt pruunid. Liitõisik ei harune või ainut mõne haruga alusel. Seemned vagudeta4746Vili (ilma emakakaelata) (3-)4-6(-7) mm lai, ülemine osa lamendunud
46Vili (ilma emakakaelata) 6-7(-8) mm lai, ülemine osa kuppeljas47Lehed kolmnurksed või lamedad, ilma andruta. Emasnutid üksteisest eemal, samuti isasnuttidest
47Lehed alaküljel tiivulise andruga. Emasnutid ja isasnutid üksteisega kokkupuutuvad48Lehed renjad, tipul pealmisel küljel hästimärgatava pooriga (luup!). Vili koosneb kolmest osast
48Lehed pole renjad, lehe tipul poor puudub. Vili on kupar4949Üheaastased väikesed taimed. Õied üksikult või 2(3)-kaupa5049Mitmeaastased tugevad taimed. Õied pole üksikult5150Kõik õied üksikult. Sisemised õiekattelehed teravatipulised, pikemad kui kupar
50Vähemalt alumised õied paarikaupa. Sisemised õiekattelehed tömbid, kupra pikkused või lühemad
51Varred lehistumata (varre alusel labata lehetuped). Õisik külgmine, näib asuvat umbes varre keskkohas, sest pikk püstine ruljas õisiku kandeleht tundub varre pikendusena5251Varred lehistunud. Õisik tipmine. Õisiku kandeleht suhteliselt lühike, allakäändunud, ei näi varre pikendusena5552Varred peenikesed (1 mm), hele-hallikasrohelised. Õisik varre keskosas või veidi allpool
52Varred 1,5-4 mm läbimõõdus. Õisik varre keskosast kõrgemal5353Varred kasvavad ridadena, värskelt sinakad, vaolised. Alumised lehetuped õlgkollaseed või helepruunid. Õisik 25-60 õiega
53Tihemurusalt või mättana kasvavad taimed. Varred tugevad, pole sinakad. Õisik rohkeõieline5454Vars peenem, vaoline, eriti allosas. Alumised labata tuped hele- kuni hallikaspruunid. Õisiku kandeleht puhetunud tupega. Õisikuraod väga lühikesed (ei ole nähtavad), õisik kerajas, tihe. Kupar tumepruun
54Vars tugev, sile. Alumised labata tuped punakaspruunid. Õisikuraod ebavõrdse pikkusega, õisik rohekaspruun, hõre, haraline. Kupar roostepruun
55Lehed rististe vaheseinteta (lõigake leht lõikudeks!)5655Leht rististe vaheseintega5956Õisik tihe nutt, 2-10 õiega
56Õisik hõre, rohkem kui 10 õiega5757Lehti palju, kõik juurmise kodarikuna
57Igal varrel 1-4 lehte5858Vars alusel lapik. Kupar tavaliselt õiekattelehtedest pikem. Tolmukapea kuni kaks korda tolmukaniidist pikem
58Vars ruljas. Kupar õiekattelehtede pikkune. Tolmukapead 2-6 korda tolmukaniidist pikemad
59Lehed paljude torukestega (tehke lehe aluse lähedalt ristlõige: peaksite nägema mitmeid torukesi). Kuivanud lehel sõlmekesed katsudes tunda, värskelt mitte6059Lehed ühe torukesega6160Varre alus pole paksenenud. Taim 40-130 cm kõrge, risoomiga
60Varre alus sibuljalt paksenenud. Taim 1-30 cm kõrge, ilma risoomita
61Lehe ristlõige ovaalne. Välimised õiekattelehed teravad, 3-4 mm pikad. Õied 4-10 kaupa osaõisikutes
61Lehe ristlõige ümar. Välimised õiekattelehed tömbid, 2-3 mm pikad. Õied 3-6 kaupa osaõisikus6262Õied tumepruunid, kõik rootsutud
62Õied rohekas- kuni helepruunid, vähemalt mõned rootsulised
63Õisik vivipaarne, mõnede õite asemel sigisibulad, millest arenevad väikesed lehed
63Õisik pole vivipaarne6464Varred seest säsikad (pole õõnsad), kolmnurksed kuni ümarad, ilma sõlmekohtadeta (CYPERACEAE - LÕIKHEINALISED)6564Varred alati seest õõnsad, alati ümarad, selgete sõlmekohtdega (POACEAE - KÕRRELISED)14865Kõik lehed alla 2 cm pikad6665Vähemalt osa lehti üle 4 cm pikad6766Taimed pikkade võsunditega. Viljunud pähik kuni 2,5 cm pikkuste karvadega, meenutab villatutti
66Taim võsunditeta. Viljunud pähik lühikeste, kuni pähklikese pikkuste karvadega, ei meenuta villatutti
67Õisik pikkade, valgete siidjate õiekattekarvadega6867Õisik pole valgete siidjate karvadega (õiekattekarvad puuduvad või on väga lühiksed)7168Pähikuid 1, rootsutu, püstine, lehetaolise kõrgleheta
68Pähikuid varrel mitu, rootsulised, rootsu juures 1-3 lehetaolist kõrglehte6969Pähikuraod siledad. Varred keskosas ümarad. Tolmukad 2,5-5 mm pikad
69Pähikuraod karedad. Varred keskosas kolmekandilised. Tolmukapead 1,5-2 mm pikad7070Taimed roomavate võsunditeta, kasvavd tihedate kogumikena. Lehed 3-8 mm laiad
70Taimed roomavate võsunditega, kasvavad hõredalt. Lehed 1-2 mm laiad
71Õied kahesoolised, emakate ja tolmukatega (luup!). NB! See on raskesti jälgitav tunnus. Kui jääte hätta, vaadake üle siin välja tulevate liikide pildid ja otsustage pildi järgi7271Õied ühesoolised, tolmukate või emakatega8472Pähikud 2-3 õiega (luup!)7372Pähikus rohkem kui 3 õit7773Taimed suured, lehed 5-10 mm laiad. Pähikud pikarootsuliste külgmiste nuttidena
73Taimed väikesed, lehed alla 5 mm laiad. Pähikud tipmise nutina7474Õied igal pool ümber õisikutelje. Vars kolmnurkne, lehtedega, enamasti harunenud7574Õied õisikuteljel kahe vastaku reana. Vars ümar, lehtedeta (kõik lehed juurmised)7675Pähikud valged. Tipmise õisiku alumine kandeleht enamasti õisikust lühem
75Pähikud punakaspruunid. Tipmise õisiku alumine kandeleht õisikust enamasti 20-50 mm pikem
76Pähikid 1-3(5). Õisiku alumine kandeleht õisiku pikkune
76Pähikuid tavaliselt 5-15. Õisiku alumine kandeleht õisikust oluliselt pikem
77Pähikud õisikus kahe reana, õisikuid üks7877Pähikud pole kaherealiselt, õisikuid rohkem7978Lehed lamedad. Õiekattekarvad pruunid, pähklikesest vähemalt kaks korda pikemad. Pähklike 1,5-2 mm. Pähikuid õisikus 10-25
78Lehed kokkurullunud. Õiekattekarvad valged või puuduvad, pähklikesest palju lühemad. Pähklike 3-4 mm. Pähikuid õisikus 3-8
79Õisik nutitaoline, paljude väikeste, üldjuhul tihedalt asetsevate lapikute pähikutega. Vars lehtedeta
79Õisik teistsugune. Vars lehtedega8080Õisik külgmine, varretaoline kõrgleht ulatub üle pähikute8180Õisik tipmine8281Varred kuni 3 m kõrged. Õiekattelehed siledad. Emakakaelu tavaliselt 3. Pähklike 2,5-3 mm, lapik-kolmnurkne
81Varred kuni 1,5 m. Õiekakattelehed tihedalt tumedate papillidega kaetud. Emakakaelu tavaliselt 2. Pähklike 2-2,5 mm, lame või kaksikkumer
82Pähikud üle 8 mm pikad, 5-12, õisik tihe, koosneb 1-3 ülestikku asetsevast pähikute kimbust
82Pähikud 3-8 mm pikad, arvukalt, hõreda õisikuna8383Juurduvad steriilsed võrsed puuduvad. Õiekattekarvad sirged, jäigad. Pähikud 3-4 mm pikad, 2-5-kaupa
83Mahakaarduvad võrsed juurduvad tipus. Õiekattekarvad painduvad, siledad. Pähikud üksikult, 5-8 mm pikad
84Varre tipus 1 pähik8584Varrel pähikuid rohkem kui üks8885Taimed roomava risoomiga, ei moodusta puhmikuid8685Taimed ilma roomava risoomita, tihedapuhmikulised8786Põisikud kuni 3,5 mm pikad, selgelt soonilised (luup!). Emakakaelu 2
86Põisikud 5-7 mm pikad, ebaselgete soontega. Emakakaelu 3
87Taimed kahekojalised, pähikud ainult emas- või isasõitega
87Taimed ühekojalised, pähikute tipul isasõied, alusel emasõied
88Pähikud väliselt üksteisega sarnased, tipmine tavaliselt vähemalt osaliselt emasõitega8988Pähikud välimuselt erinevad: ülemised ainult isasõitega, alumised ainult emasõitega11289Lehetupe vaba serv ainult ülaosas (2-3 mm) kilejas, edasi rohtjas
89Lehetupp ülaservast allapoole pikalt kilejas9090Vähemalt alumised pähikud asuvad varrel hõredalt9190Kõik pähikud on varrel tihedalt koos10091Taimed alusel punakad, tuped võrkkiududega (kiududeks jagunenud lehetupe jäänused)9291Taimed pole alusel punakad, võrkkiude pole9392Kõik pähikud enam-vähem võrdsed, 0,5-2 cm pikad, munajad
92Tipmine pähik 2-4 cm pikk, sellele järgneb 1-2 palju lühemat pähikut, edasised on sarnased tipmisega
93Põisikuid emaspähikus kuni 3
93Põisikuid emaspähikus rohkem kui 39494Alumise emaspähiku kandeleht õisikust palju pikem
94Alumise emaspähiku kandeleht õisikust lühem9595Tipmine pähik teistest u. kaks korda pikem, nuiakujuline
95Tipmine pähik teistest alla kahe korra pikem9696Põisikud püstised, lühikese nokaga9796Põisikud laiuvad või rõhtsad, ilma nokata või pika nokaga9897Pähikud ümarmunajad, u. 5 mm pikad. Põisiku nokk pikalt lõhestunud, valge triibuga
97Pähikud üle 5 mm pikad. Põisiku nokk veidi lõhestunud, ilma valge triibuta
98Pähikud laiusest pikemad
98Pähikud ümarad9999Põisiku nokk moodustab ½ põisiku alumise osa pikkusest. Lehed jäigad, tumerohelised, renjad. Põisiku katteleht helepruun
99Põisikud nokata. Lehed pehmed, puhasrohelised, lamedad. Põisiku kandeleht valge, kilejas
100Taimed pika risoomiga. Pähikutega varred kasvavad tavaliselt ridadena101100Taimed pika risoomita. Pähikuid kandvad varred ei kasva ridadena103101Põisiku tiibjas serv ei ulatu kõrgemale põisiku keskkohast. Lehed 1,5-4 mm laiad. Õisik 3-8 cm pikk
101Põisiku tiibjas serv ulatub 1/3 kuni ¾ põisiku pikkuseni. Lehed 1-2 mm laiad. Õisik 1-4 cm pikk102102Kuivade kasvukohtade taimed. Õisik üle 1,2 cm pikk. Varred ülaosas karedad
102Niiskete kasvukohtade taimed. Õisik 0,6-1 cm pikk. Vars sile
103Lehed üle 5 mm laiad104103Lehed alla 5 mm laiad106104Taime alus mustade lihtkiududeta. Põisik 2,5-3 mm pikk
104Taime alus mustade lihtkiududega. Põisik pikem kui 3 mm105105Keelekese pikkus laiusega võrdne või sellest suurem. Põisik sile (luup!), läikiv. Lehed kollakasrohelised
105Keeleke pikkusest laiem. Põisik papillidega. Lehed puhasrohelised
106Õisik alla 2 cm pikk. Väikeste puhmikutena kasvavad taimed107106Õisik üle 2 cm pikk. Hõremurusalt või suurte mätastena kasvavad taimed108107Taime alusel ei ole tumepruune lihtkiude. Lehed sinakasrohelised. Õisik 3-5 laimunaja pähikuga
107Taim alusel tumepruunide lihtkiududega. Lehed hallikasrohelised. Õisik 2-3 piklikmunaja pähikuga
108Põisikud alla 3 mm pikad109108Põisikud üle 3 mm pikad110109Õisik tihe, ei ole harunenud. Alumised lehetuped mustade kiududeta. Kasvab murusalt, ei moodusta mättaid
109Õisik vähemalt alusel harunenud. Alumised lehetuped ohtrate mustade lihtkiududega. Kasvab kõrgete mätastena
110Põisikud pähikus püstiselt. Kasvab tihedate puhmikutena
110Põisikud asetsevad pähikus rõhtsalt või tähtjalt. Puhmikuid ei moodusta111111Taime alaosa helepunase tooniga. Keeleke 2-4 korda laiusest pikem. Põisikud alaosas käsnja koega, 5,4-6,5 mm pikad
111Taime alaosa pole punakas. Keelekepikkusest laiem. Põisik pole alusel käsnjas, 3-4 mm pikk
112Emakakaelu 2. Põisikud tavaliselt enam-vähem kaksikkumerad113112Emakakaelu 3. Põisikud 3-nurkse või rulja ristlõikega116113Mätta või tiheda kogumikuna kasvavsd roomava risoomita taimed114113Taimed roomava risoomiga, mättaid ei moodusta115114Alumised lehetuped kollakaspruunid. Lehed sinakasrohelised. Põisikud 2,5-4 mm pikad
114Alumised lehetuped tumepunased või mustjaspunased. Lehed tumerohelised. Põisikud 2-2,5 mm pikad
115Lehed 1-3(5) mm laiad, kuivades sisserulluvate servadega. Isaspäikuid 1
115Lehed (3)5-10 mm laiad, servad rulluvad kuivades väljapoole. Isaspähikuid 2-4
116Põisikud vähemalt osaliselt karvased (luup!)117116Põisikud paljad, karvad vahel noka servades128117Põisikud selgelt kaheharulise üle 5 mm pika nokaga118117Põisikud ilma nokata või lühikese, alla 0,5 mm pikkuse koonilise teraviku või nõrgalt kaheharulise nokaga119118Lehed karvased vähemalt tuppedel. Põisikud pehmekarvased
118Lehed paljad. Põisikud tihedalt viltkarvased
119Taimed moodustavad tihedaid mättaid, roomavad risoomid puuduvad120119Taimed tihedaid mättaid ei moodusta, roomavad risoomid olemas123120Emaspähikud tihedad. Alumine kandeleht pole vart ümbritseva alusega121120Emaspähikud hõredad. Alumine kandeleht ümbritseb vart 3-10 mm ulatuses122121Alumine kandeleht pruun. Lehed noorelt hõredalt karvased. Põisiku kattelehed tumedad, põisikust lühemad
121Alumine kandeleht lehetaoline, roheline. Lehed ka noorelt paljad. Põisiku kattelehed punakad, u. põisiku pikkused
122Põisikud 2-3 mm pikad, vähemalt 1,5 korda nii pikad kui põisiku kattelehed
122Põisikud 3-4,5 mm pikad, enam-vähem kattelehtede pikkused
123Emaspähikud hõredad, väheste õitega
123Emaspähik tihe, paljude õitega124124Põisikud selgete soontega
124Põisikud soonteta125125Isaspähikuid 2 või rohkem. Alumised lehetuped jäävad terveks
125Isaspähikuid üks. Alumised lehetuped kiulised126126Alumine kandeleht pähikust pikem. Lehed hallikad. Niiskete kasvukohtade taimed
126Alumine kandeleht pähikust palju lühem. Lehed rohelised. Üsna kuivade kasvukohtade taimed127127Alumine kandeleht 3-5 mm pikkuse tupega. Põisikute kattelehed põisiku pikkused
127Alumine kandeleht tupeta või alla 2 mm pikkuse tupega. Põisikute kattelehted põisikust lühem
128Vähemalt alumine pähik rippuv129128Pähikud pole rippuvad136129Isaspähikuid 2 või rohkem130129Isaspähikuid 1132130Põisikud nokata või terve, alla 0,5 mm pika nokaga
131Põisikud 4-5 korda laiusest pikemad, valminult allapoole hoiduvad. Emaspähikud tihedalt, alumise pähiku tipp ulatub järgmise aluseni
132Emaspähikud rohelised kuni hele kollakasrohelised133132Emaspähikud pruunid134133Emaspähikud 5-12 mm pikad. Märgade kasvukohtade taimed
134Moodustab tihedaid puhmikuid, roomav risoom puudub
134Roomava risoomiga taimed, puhmikuid ei moodusta135135Lehed hallikasrohelised, 1-2 mm laiad. Külgmised pähikuid ainult emasõitega
135Lehed rohelised, 2-4 mm laiad. Külgmised pähikud alusel isasõitega
136Lehetuped või lehed või varred karvased
136Lehetuped, lehed ja varred paljad137137Alumine kandeleht ei ümbritse vart138137Alumine kandeleht 2-10 mm ulatuses ümber varre140138Põisiku nokk 0,5 mm pikk, nõrgalt kaheharuline
138Põisiku nokk kaheharuline, vähemalt 0,75 mm pikk139139Põisikud rõhtsad, järsult nokaks ahenevad
139Põisikud püstised, ahenevad nokaks aeglaselt
140Murusalt või väga hõredate puhmikutena kasvav pikarisoomilised taimed141140Tihedate puhmikutena kasvavad taimed, roomav risoom puudub või väga lühike142141Alumine kandeleht vart tihedalt ümbritseva tupega. Lehed hallikad. Põisik peaaegu nokata või järsult 0,5 mm pikkuseks nokaks ahenev
141Alumine kandeleht vart lõdvalt ümbritseva tupega. Lehed kollakas- kuni tumeroheliesed. Põisik aheneb aeglaselt 0,5-1 cm pikkuseks nokaks
142Alumine kandeleht õisikust lühem143142Alumine kandeleht õisiku pikkune või pikem144143Põisiku katteleht kileja servata või väga kitsa servaga
143Põisiku katteleht hästimärgatava valge kileja servaga
144Põisikud püstiselt
144Põisikud rõhtsalt või allakäändunult145145Põisikud 2-4 mm pikad, nokk sirge, 1/3-1/2 põisiku alumise osa pikkune146145Põisikud (3,5)4-6 mm pikad, nokk alumise osa pikkune, kõvedunud147146Varred püstised. Lehed 1-3,5 mm laiad. Põisikud kuni 3,5 mm pikad
146Varred kaarjalt tõusvad. Mõned lehed tavaliselt üle (3)3,5 mm laiad. Põisikud üle 3,5 mm pikad
147Põisikud 5-7 mm pikad. Isapähik tavaliselt rootsutu. Lehed kuni 7 mm laiad
147Põisikud 1,5-5 mm pikad. Isaspähik rootsuline. Lehed alla 4 mm laiad
148Õisik täha sarnane, süstjas kuni ovaalne149148Õisik harunenud pööris175149Pähikud oheteta150149Pähikud ohetega159150Pähikud varre vastaskülgedel151150Pähikud varrel ümberringi155151Pähikud kinnituvad õisiku teljele kitsama küljega
151Pähikud kinnituvad õisiku teljele laiema küljega152152Pähikud kahesugused: sisemine pähik viljuv, lapik, koosneb 3-5 normaalsest õiest, välimine on steriilne, koosneb kitsaspiklikest jäikadest libledest ja sõkaldest
152Pähikud pole kahesugused153153Pähikud kahekaupa igas sõlmekohas
153Pähikud üksikult154154Õisikutelg tugev, ei murdu kuivades, servadel haakuvate karvakestega
154Õisikutelg habras, murdub kuivades üksikuteks lülideks, siledate sevadega
155Pähikud üheõielised156155Pähikus õisi rohkem kui üks157156Keeleke kuni 2 mm pikk, terve tipuga
156Keeleke 10-30 mm pikk, sügavalt kaheks jagunenud
157Pähikud 6-8 mm pikad
157Pähikud alla 6 mm pikad158158Tihedapuhmikuline taim, roomavaid risoome esineb harva. Lehetuped hõredalt harali või allapidi karvadega
158Hõredapuhmikuline, kaarjalt tõuvate võsudega taim. Lehetuped tihedalt pehmekarvased
159Tähk ühekülgne, pähikud kahe reana varre ühel küljel
159Tähk pole ühekülgne160160Pähikud ümber kogu varre161160Pähikud varre vastaskülgedel168161Tähk munajas162161Tähk ruljas164162Pähikus rohkem kui üks viljuv õis
162Pähikus üks viljuv õis163163Pähikud üle 4 mm pikad
163Pähikud alla 4 mm pikad
164Mõlemad libled ohtega. Tolmukapead sinised
164Libled oheteta (ohted välissõkaldel). Tolmukapead kollased kuni oranžid165165Ohe lühem kui välissõkal, vaevu ulatub liblede vahelt välja166165Ohe u. kaks korda välissõklast pikem, ulatub liblede vahelt välja167166Ohe u. 3 mm pikk, põlvjas, kinnitub välissõkla alumisele veerandile, ulatub liblede vahelt välja. Tolmukapead kollased
166Ohe u. 1,5 mm pikk, sirge, kinnitub välissõkla keskele, liblede vahelt välja ei ulatu. Tolmukapead oranžid
167Risoom lühike. Libled pole väljapoole kaardunud tipuga. Ohe ulatub liblede vahelt pikalt välja
167Risoom 20-30 cm pikk. Libled väljapoole kaardunud tipuga. Ohe ulatub liblede vahelt veidi välja
168Õisik tihe, pähikud lähestikku169168Õisik hõre, pähikud üksteisest eemal171169Pähikud üheõielised, 3-kaupa pundis
169Pähikud 2 või enama õiega, pole 3-kaupa pundis170170Pähikud 2-õielised. Libled naaskeljad, 0-1 rooga
170Pähikus rohkem kui 2 õit. Libled pole naaskeljad, mitme rooga
171Pähikud kinnituvad õisikuteljele kitsama küljega. Pähikud ühe liblega (välja arvatud tipmine)
173Pikavõsundiline taim, ei moodusta mättaid. Ohe alla 5 mm pikk
174Ohe välissõkla pikkune või pikem. Lühikese risoomiga väikeseid mättaid moodustav taim
175Tugevad risoomiga taimed, pilliroo moodi, sageli üle 2 m kõrged, vars 0,5-1 cm läbimõõdus176175Taimed väiksemad, ei meenuta pilliroogu, vars peenem177176Keelekese asemel karvaring (vaata kohta, kus leht kinnitub varrele)
176Keeleke (kilejas lise) olemas
177Pähikud ohetega178177Pähikud oheteta205178Keelekese asemel karvaring
178Keeleke kilejas või puudb179179Pähikud ühe õiega180179Pähikud 2 või rohkema õiega185180Ohe 5-12 mm pikk
180Ohe alla 5 mm pikk181181Ohe põlvjas. Välissõkla alusel karvad (luup!)
181Ohe sirge. Välissõkla alusel karvu pole182182Lehed 10-20 mm laiad. Välissõklad rohtsed
182Lehed alla 10 mm laiad. Välissõklad kilejad või õlgjad183183Pikkade roomavate võsunditega, puhmaid ei moodusta. Sisesõkal 2/5 välissõkla pikkusest
183Puhmastena kasvav taim, ilma võsunditeta või lühikeste võsunditega (mõnikord ka maa-aluste risoomidega). Sisesõkal vähem kui 1/5 välissõkla pikkusest184184Risoome pole. Maapealsed võsundid sageli olemas
184Risoomid olemas. Maapealsed võsundid puuduvad
185Pähikud 2 õiega186185Pähikus rohkem kui 2 õit190186Igast pähikust ulatub välja 1 ohe
186Igast pähikust ulatub välja vähemalt 2 ohet187187Libled 2 korda õitest pikemad188187Libled õite pikkused või veidi pikemad189188Taimed üleni pehmekarvased. Lehed siledad, lehetupp puhetunud. Isasõie ohe konksjas, liblede varjus
188Taim peaaegu paljas, karvad ainult sõlmekohtadel. Lehed karedad, lehetupp pole puhetunud. Isasõie ohe põlvjas, libledest üleulatuv
189Lehed 2-5 mm laiad, lamedad või vahel kokkurullunud. Ohe sirge
189Lehed niitjad, alla 1 mm laiad, tihedalt kokkurullunud. Ohe teravalt põvjas
190Ohe kaarjas või põlvjas191190Ohe sirge197191Ohe alla 3 mm pikk
191Ohe üle 3 mm pikk192192Ülemiste lehtede keeleke puudub või on alla 1,5 mm pikk. Pähikud (ilma oheteta) all 8 mm pikad193192Ülemiste lehtede keeleke üle 1,5 mm pikk. Pähikud üle 8 mm pikad194193Lehed üle 1,5 cm laiad. Pähikud kollakad, läikivad. Alumised lehetuped pikkade harali karvadega. Ohe teravalt põlvjas
193Lehed alla 1,5 cm laiad. Pähikud pruunikad. Alumised lehetuped paljad või lühikeste lidus karvadega. Ohe tugevalt kaardunud, kuid mitte põlvjas
194Libled ühepikkused195194Libled erineva pikkusega, üks on teisest palju lühem196195Looduslik taim. Valminult murdub õisikutelg lülideks
195Põllutaim. Õisikutelg ei murdu lülideks
196Alumised lehed ja lehetuped harali karvadega. Sisesõkla telg sile. Rood ei ulatu välissõkla ülemise servani
196Alumised lehed ja lehetuped paljad. Sisesõkla telg lühikarvane. Rood ulatuvad välissõkla ülemise servani
197Õisik tihe, sagaraline, enam-vähem ühekülgne pööris
197Õisik hõre, pole ühekülgne198198Ohe ei asu lible kahe hambakese vahel (luup!). Taim paljas või väga lühikeste karvadega199198Ohe asub lible kahe hambakese vahel. Taimed pikkade karvadega vartel või lehtedel201199Laiemad lehed vähemalt 8 mm laiad. Ohe üle 1 cm pikk
199Laiemad lehed alla 8 mm laiad. Ohe alla 1 cm pikk200200Lehed üle 0,7 mm laiad, siledad. Keeleke lühike, kõrvakesteta (luup!)
200Lehed alla 0,7 mm laiad, karedad. Keeleke kõrvakestega
201Mitmeaastased kuivade niitude taimed202201Üheaastased kultuurmaade taimed203202Õisik hõre, kuni 20 cm pikkuste rõhtsate harudega. Lehed 5-12 cm laiad
202Õisik kitsas, harud lühikesed, enam-vähem püstised. Lehed 2-4 mm laiad
203Alumiste lehtede tuped paljad
203Alumiste lehtede tuped tihedalt pehmekarvased204204Alumiste lehetuppede karvad 1-1,5 mm pikad
204Alumiste lehetuppede karvad 0,4-0,7 mm pikad
205Keelekese asemel karvaring206205Keeleke olemas, kilejas207206Lehed pealt pikakarvased. Varred ainult ühe sõlmekohaga (alumises osas)
206Lehed pealt paljad, serval hajusalt karvased. Varrel rohkem kui üks sõlmekoht
209Pähikud kahe liblega210210Pähikud tavaliselt üle 4 mm pikad, välissõkla alusel pika karvatutiga211210Pähikud alla 4 mm pikad, ilma välissõkalt ümbritsevate karvadeta214211Pähikus välimiste liblede paar 5 mm pikk, sisemised palju lühemad (1,5 mm), harjasjad
211Pähikus liblesid üks paar212212Sõklad karedad, pikemad kui ümbritsevad karvad (luup!)
212Sõklad siledad, pole ümbritsevatest karvadest pikemad213213Keeleke 8 (10) mm. Vars ei harune. Välissõklad 3 rooga (binokulaar!). Libled kitsaslantsetjad, pikalt ahenevad
213Keeleke 1-3 mm. Varred harunevad alates suvest. Välissõklad 5 rooga (vahel eabaselgelt). Libled lantsetjad
214Välissõklad terava tipuga, peale viljumist kõvad ja läikivad
214Välissõklad tömbi või sirge tipuga, pole peale viljumist kõvad215215Mitteõitsvatel võrsetel keeleke laiusest lühem
215Mitteõitsvatel võrsetel keeleke laiusest pikem216216Risoomid rohkem kui 3 soomusja lehega. Lehed 5-10 mm laiad. Õisik lai ka peale õitsemist, 10-20 cm pikk, rõhtsate harudega
216Risoomid puuduvad või lühikesed, ilma soomusjate lehtedeta. Lehed 3-7 mm laiad. Õisik tõmbub peale õitsemist kokku, 5-15 cm pikk, harud püstised
218Pähikus 2 või rohkem õit, õisik haruneb219219Õisik tihe, sagaraline, enam-vähem ühekülgne pööris, alumine haru tavaliselt üle 2 cm pikk. Lehed enam-vähem paljad
222Pähikud pole südajad ega rippuvad223223Pähikud ainult 2 õiega
223Pähikud 3 või enama õiega224224Libled peaaegu pähiku pikkused. Pähikus keskel üks kahesooline õis ja servas 2 isasõit
224Libled pähikust oluliselt lühemad. Pähikus ainult kahesoolised õied225225Pähikud üle 2-3 korra laiusest pikemad, tavaliselt rohkem kui 5 õiega ja üle 4 mm pikad. Alumine välissõkal ilma andruta (luup!)226225Pähikud munajad, mitte üle 2-3 korra laiusest pikemad, 4-5 (6) õiega, tavaliselt alla 4 mm pikad. Alumine välissõkal andruga234226Välissõkal ja libled teravad227226Välissõkal ja libled tömbid või sirged229227Alumine lible 7-8 mm pikk
227Alumine lible 3-4 mm pikk228228Lehed pealt enam-vähem siledad. Kõrvakesed paljad. Pöörise alumises sõlmekohas 2 haru, üks 1-3, teine 4-5 pähikuga
228Lehed pealt selgelt karedad. Kõrvakesed karvased. Pööriseharusid alumises sõlmes 2-3, igaüks 5-15 pähikuga
229Vähemalt ülemine lible 3 rooga (külgmised rood vahel lühikesed). Välissõkal rohkem kui 5 sageli ebaselge rooga230229Libled 1 rooga. Välissõkal 7-9 selge rooga231230Maapealsed võsundid puuduvad (taim moosdustab tihedaid puhmikuid)
230Roomavad maapealsed võsundid olemas, juurduvad sõlmekohtades
231Pähikud 8-30 (40) mm pikad, 6-16 õiega. Varred püstised, lehetupp silinderjas232231Pähikud 2-10 mm pikad, 3-11 õiega. Varred alusel tõusvad või lamavad, alumised lehetuped lapikud233232Õisiku harud hoiduvad varrest eemale, alumised 2-4-kaupa, pähikuid harudel 8-15. Välissõkal 3,5-5 mm pikk
232Õisikuharud hoiduvad vastu vart, alumised üksikult või paarikaupa, pähikuid harudel 3-4. Välissõkal 5,5-7,5 mm pikk
233Varred 5-10 mm läbimõõdus. Lehed 10-20 mm laiad, järsult aheneva tipuga. Tolmukaid 3. Tolmukapea üle 0,8 mm pikk
233Varred 4-5 mm läbimõõdus. Lehed 4-9 mm laiad, pikalt teritunud tipuga. Tolmukaid 2. Tolmukapea kuni 0,8 mm pikk
234Üheaastased tallatud kasvukohtade taimed. Välissaõkal roodudel ja servas ripskarvane
234Mitmeaastased taimed. Välissõkla rood krobelised või karvased ainult alaosas235235Varred tugevalt lapikud kas ülaosas või alaosas236235Vars ruljas, pole lapik237236Vars üleni lapik, nurkjalt tõusev. Lehed kokkuvolditud, 1-2 mm laiad
236Varre alumine osa tugevalt lapik. Lehed lamedad, 3-9 mm laiad
237Õisiku alumises sõlmes ainult 1 või 2 haru
239Ülemise lehe keeleke 1-2,5 mm pikk. Välissõkal roodudeta
240Risoome pole. Kõik võrsed viljuvad. Pähikud alla 4 mm pikad
240Risoomidega, nii õitsvate kui mitteõitsvate võsudega. Pähikud u. 4 mm pikad241241Varred enamasti üksikult, alusel väheste vanade lehetuppede jäänustega. Libled enam-vähem võrdsed, teravnevad, enamasti mõlemad 3 rooga
241Varred mitmekaupa, sageli puhmikutena, paljude vanade lehetuppede jäänustega alusel. Libled ebavõrdsed, teravad, alumine 1 rooga242242Taim hõredalt karvane. Alumised lehed lamedad või renjad, palju lühemad kui vars. Keeleke laskub lehetupe servale
242Taim tihedalt karvane. Alumised lehed tugevalt kokkurullunud, harjasjad, sama pikad kui vars. Keeleke pole laskuv
