1
Taimed täiesti veesisesed või veepinnal ujuvate lehtedega
2
1
Maismaataimed, või kui veetaimed, siis lehed pole ujuvad ja veest välja ulatuvad
3
3
Õied kroonlehtedega
246
4
Taimed piimmahlaga (NB! Piimmahl on mürgine, peske oma käed, kui mahla puutusite)
5
5
Lehed mõlajad, kuni 2,5 cm laiad, tipuosas hambulise servaga
5
Lehed süstjad kuni lineaalsed, 1-2(3) cm laiad, leheserv terve
6
6
Meenäärmed ümmargused. Lehed süstjad, 1-2(3) cm laiad. Sarikad 4 või 5 kiirega
6
Meenäärmed kahe sarvega. Lehed kuni 1 cm laiad. Sarikas rohkem kui 5 kiirt
7
7
Lehed 1-4 mm laiad. Sarikas 10-15 kiirega. Meenäärmed kollased
7
Lehed 4-8 (10) mm laiad. Sarikas 6-12 kiirega. Meenäärmed algul rohelised, siis kollased, lõpuks punakasvioletsed
8
Õied kahe tiheda üksteisele järgneva silinderja tõlvikuna, alumine, sametjas, koosneb emasõitest, ülemine isasõitest
9
8
Õisikud teistsugused
10
9
Lehed 3-6 mm laiad. Õisiku emas- ja isasosa vahel on näha vart. Emasõied soomustega
9
Lehed 8-20 mm laiad. Õisiku emasosa ja isasosa puutuvad kokku. Emasõied soomusteta
11
Lehed 5-6 x 40-60 mm, paljad. Urvad ümmargused
11
Lehed 10-20 x 50-70 mm, hõredalt karvaed. Urvad ruljad
12
Vähemalt alumised lehed rootsuga
13
12
Kõik lehed rootsutud
38
13
Lehed paralleelsete roodudega, kõik lehed juurmised
14
13
Lehed pole paralleelsete roodudega, lehed olemas ka varrel
17
14
Lehed harva üle 3 korra laiusest pikemad, ümarad kuni elliptilised
15
14
Lehed laiusest palju pikemad, süstjad kuni lineaalsed
16
15
Lehed paljad või ainult üksikute karvadega. Õisikud alusel sageli tühikutega. Tolmukaniidid kroonist pikemad, tolmukapead kollakad
15
Lehed tihedalt karvased. Õisik ühtlane, tühikuteta. Tolmukaniidid kroonist 4-8 mm pikemad, tolmukapead helelillad
16
Lehed süstjad, lamedad, karvased, pole lihakad, tumedate täppideta. Pole mereranniku ega sooldunud pinnase taimed
16
Lehed lineaalsed, renjad, paljad, lihakad, tumedate täppidega. Mereranniku ja sooldunud pinnase taimed
17
Lehed sulgroodsed või ühe rooga
19
18
Vars kolmnurkne. Õisik ümbritsetud rohekaskollaste kõrglehtedega. Varrelehti kuni 4
18
Vars ruljas. Õisik pole selliste kõrglehtedega ümbritsetud. Varrelehti üle 4
19
Vili pole tiivuline. Abilehed puuduvad või on vabad, pole vart ümbritsevaks kilejaks tupeks (tõrveks) kokku kasvanud
20
19
Viljad tiivulised. Abilehed moodustavad kileja vart ümbritseva tupe (tõrve)
28
20
Vilja ümber kaks kandelehekest. Õied ühesoolised
21
20
Viljad pole kahe kandelehekesega ümbritsetud. Õied kahesoolised
24
21
Alumised lehed rombjad või kolmnurksed, odaja alusega
22
21
Alumised lehed lineaalsed kuni äraspidimunajad
23
22
Alumised lehed rombjad, odaja alusega, ülemised süstjad. Vilju ümbritsevad kandelehekesed hambulised
22
Kõik lehed kolmnurksed, odaja alusega. Kandelehekesed saagjaservalised või lõhestunud, naaskeljate jätketega
23
Lehed pole lihakad, rohelised, lineaalsed kuni kitsas-süstjad
23
Lehed veidi lihakad, äraspidimunajad, hõbedase jahuja kattega
24
Lehed ega õisikud pole jahuja kattega
25
24
Lehed või vähemalt õisikud valge jahuja kattega
26
25
Õisik lehistunud peaaegu tipuni. Lehed ja vars sageli punakad
25
Õisik lehtedeta või lehed ainult alumises osas. Lehed ja varred rohelised
26
Õisik paljas. Seemned püstised (luup!)
26
Õisik jahuja kattega. Kõik seemned horisontaalselt
27
27
Taimed tavaliselt tumerohelised (kuigi sageli hallika kirmega). Varred sageli punakad. Lehed munajas-süstjad, hambulised või terve servaga. Seemnekest madalate, laiade, radiaalsete vagudega
27
Taimed eredalt hallikasrohelised. Varred pole punased. Suuremad varrelehed ovaalrombjad, paljude teravate, lehe tipu poole suunatud hammastega. Seemnekest rohkemate, tihedamate ja sügavamate vagudega kui valgel hanemaltsal
28
Lehed kitsas-süstjad, ahenevad võrdselt mõlemast otsast, lehed olemas ka õisiku tipuosas. Üheaastased taimed
28
Lehed teistsugused. Mitmeaastased taimed
29
29
Lehed nooljad või odajad, hapuka maitsega. Õied ühesoolised
30
29
Lehe alus südajas, ümar või kiiljas, mitte kunagi nooljas või odajas, pole hapuka maitsega. Õied kahesoolised
32
30
Lehed tavaliselt alla 2 cm laiad. Õiekattelehed seemnete pikkused (alla 1,5 mm)
30
Lehed tavaliselt üle 2 cm laiad. Õiekattelehed seemnetest pikemad (üle 2 mm)
31
31
Õisiku harud lihtsad, ei harune
31
Õisiku harud harunevad korduvalt
32
Vilju ümbritsevad kattelehed ümberringi hambulised
32
Kattelehed terved või ainult alusel mõne hambaga
33
33
Alumised lehed veesisesed, 50-100 cm pikad
33
Alumised lehed pole veesisesed, palju väiksemad
34
34
Vähemalt üks vilja külg selge mõhnaga
35
35
Juurmised lehed ja alumised varrelehed laiusest pikemad, kiilja alusega
35
Juurmised lehed ja alumised varrelehed sama pikad kui laiad, sügavalt südaja alusega
36
Juurmised lehed ja alumised varrelehed kõige laiemad alusel, lehe alus südajas
36
Juurmised lehed ja alumised varrelehed kõige laiemad keskel või veidi madalamal, tavaliselt lehe alus pole südajas
37
37
Alumised varrelehed kuni 8 korda laiusest pikemad. Viljad 3,5-5 mm pikad ja alla 5 mm laiad
37
Alumised varrelehed vähem kui 4 korda laiusest pikemad. Viljad 4,5-6 mm pikad ja üle 5 mm laiad
39
Õied radiaalsümmeetrilised (vaadake tähelepanelikult õit või vilja tugeva luubiga)
40
39
Õied pole radiaalsümmeetrilised
66
40
Lehed vähemalt alusel pikkade valgete karvadega
41
40
Lehed paljad või väga lühikeste karvadega
45
41
Õied üksikult, pikaraolised, õieraod erineva pikkusega
41
Õied 3- kuni mitmekaupa osaõisikutes, nuttide või kobaratena
42
42
Õied pruunid kuni mustad
43
43
Õied hele-kollakaspruunid. Emakakael sigimikust lühem (luup!). Õiekattelehed erineva suurusega
43
Õied pruunid kuni tumepruunid. Emakakael vähemalt sigimiku pikkune. Õiekattelehed ühesuurused
44
44
Hõredalt karvane, lühikeste võsunditega, puhmikuid ei mooduste. Emakakael pikem kui sigimik. Tolmukapea tolmukaniidist 2-6 korda pikem
44
Tihedalt karvane, ilma võsunditeta, kasvab pisikeste puhmikutena. Emakakael umbes sigimiku pikkune. Tolmukapea tolmukaniidi pikkune või veidi lühem
45
Õied ruljate tähkõisikute või ümarate nuttidena
46
45
Õied pole ruljate tähkõisikute ega ümarate nuttidena
51
46
Õied ruljate tähkadna. Kõik lehed juurmised
47
46
Õied ümarate nuttidena. Varred lehistunud
48
47
Märgade niitude ja soode taim. Risoom peenike, võsunditega. Vili jaguneb 3 osaviljaks
47
Mererannataim. Risoom jäme, võsunditeta. Vili jaguneb 6 osaviljaks
48
Õiekattelehed paksud, tumeda tipuga. Liitõisik korduvalt harunenud. Seemned 6-10 pikisuunalise vaoga (binokulaar!)
49
48
Õiekattelehed õhukesed, ühtlaselt pruunid. Liitõisik ei harune või ainut mõne haruga alusel. Seemned vagudeta
50
49
Vili (ilma emakakaelata) (3-)4-6(-7) mm lai, ülemine osa lamendunud
49
Vili (ilma emakakaelata) 6-7(-8) mm lai, ülemine osa kuppeljas
50
Lehed kolmnurksed või lamedad, ilma andruta. Emasnutid üksteisest eemal, samuti isasnuttidest
50
Lehed alaküljel tiivulise andruga. Emasnutid ja isasnutid üksteisega kokkupuutuvad
51
Lehed renjad, tipul pealmisel küljel hästimärgatava pooriga (luup!). Vili koosneb kolmest osast
51
Lehed pole renjad, lehe tipul poor puudub. Vili on kupar
52
52
Üheaastased väikesed taimed. Õied üksikult või 2(3)-kaupa
53
52
Mitmeaastased tugevad taimed. Õied pole üksikult
54
53
Kõik õied üksikult. Sisemised õiekattelehed teravatipulised, pikemad kui kupar
53
Vähemalt alumised õied paarikaupa. Sisemised õiekattelehed tömbid, kupra pikkused või lühemad
54
Varred lehistumata (varre alusel labata lehetuped). Õisik külgmine, näib asuvat umbes varre keskkohas, sest pikk püstine ruljas õisiku kandeleht tundub varre pikendusena
55
54
Varred lehistunud. Õisik tipmine. Õisiku kandeleht suhteliselt lühike, allakäändunud, ei näi varre pikendusena
58
55
Varred peenikesed (1 mm), hele-hallikasrohelised. Õisik varre keskosas või veidi allpool
55
Varred 1,5-4 mm läbimõõdus. Õisik varre keskosast kõrgemal
56
56
Varred kasvavad ridadena, värskelt sinakad, vaolised. Alumised lehetuped õlgkollaseed või helepruunid. Õisik 25-60 õiega
56
Tihemurusalt või mättana kasvavad taimed. Varred tugevad, pole sinakad. Õisik rohkeõieline
57
57
Vars peenem, vaoline, eriti allosas. Alumised labata tuped hele- kuni hallikaspruunid. Õisiku kandeleht puhetunud tupega. Õisikuraod väga lühikesed (ei ole nähtavad), õisik kerajas, tihe. Kupar tumepruun
57
Vars tugev, sile. Alumised labata tuped punakaspruunid. Õisikuraod ebavõrdse pikkusega, õisik rohekaspruun, hõre, haraline. Kupar roostepruun
58
Lehed rististe vaheseinteta (lõigake leht lõikudeks!)
59
58
Leht rististe vaheseintega
62
59
Õisik tihe nutt, 2-10 õiega
59
Õisik hõre, rohkem kui 10 õiega
60
60
Lehti palju, kõik juurmise kodarikuna
60
Igal varrel 1-4 lehte
61
61
Vars alusel lapik. Kupar tavaliselt õiekattelehtedest pikem. Tolmukapea kuni kaks korda tolmukaniidist pikem
61
Vars ruljas. Kupar õiekattelehtede pikkune. Tolmukapead 2-6 korda tolmukaniidist pikemad
62
Lehed paljude torukestega (tehke lehe aluse lähedalt ristlõige: peaksite nägema mitmeid torukesi). Kuivanud lehel sõlmekesed katsudes tunda, värskelt mitte
63
62
Lehed ühe torukesega
64
63
Varre alus pole paksenenud. Taim 40-130 cm kõrge, risoomiga
63
Varre alus sibuljalt paksenenud. Taim 1-30 cm kõrge, ilma risoomita
64
Lehe ristlõige ovaalne. Välimised õiekattelehed teravad, 3-4 mm pikad. Õied 4-10 kaupa osaõisikutes
64
Lehe ristlõige ümar. Välimised õiekattelehed tömbid, 2-3 mm pikad. Õied 3-6 kaupa osaõisikus
65
65
Õied tumepruunid, kõik rootsutud
65
Õied rohekas- kuni helepruunid, vähemalt mõned rootsulised
66
Õisik vivipaarne, mõnede õite asemel sigisibulad, millest arenevad väikesed lehed
66
Õisik pole vivipaarne
67
67
Varred seest säsikad (pole õõnsad), kolmnurksed kuni ümarad, ilma sõlmekohtadeta (CYPERACEAE - LÕIKHEINALISED)
68
67
Varred alati seest õõnsad, alati ümarad, selgete sõlmekohtdega (POACEAE - KÕRRELISED)
151
68
Kõik lehed alla 2 cm pikad
69
68
Vähemalt osa lehti üle 4 cm pikad
70
69
Taimed pikkade võsunditega. Viljunud pähik kuni 2,5 cm pikkuste karvadega, meenutab villatutti
69
Taim võsunditeta. Viljunud pähik lühikeste, kuni pähklikese pikkuste karvadega, ei meenuta villatutti
70
Õisik pikkade, valgete siidjate õiekattekarvadega
71
70
Õisik pole valgete siidjate karvadega (õiekattekarvad puuduvad või on väga lühiksed)
74
71
Pähikuid 1, rootsutu, püstine, lehetaolise kõrgleheta
71
Pähikuid varrel mitu, rootsulised, rootsu juures 1-3 lehetaolist kõrglehte
72
72
Pähikuraod siledad. Varred keskosas ümarad. Tolmukad 2,5-5 mm pikad
72
Pähikuraod karedad. Varred keskosas kolmekandilised. Tolmukapead 1,5-2 mm pikad
73
73
Taimed roomavate võsunditeta, kasvavd tihedate kogumikena. Lehed 3-8 mm laiad
73
Taimed roomavate võsunditega, kasvavad hõredalt. Lehed 1-2 mm laiad
74
Õied kahesoolised, emakate ja tolmukatega (luup!). NB! See on raskesti jälgitav tunnus. Kui jääte hätta, vaadake üle siin välja tulevate liikide pildid ja otsustage pildi järgi
75
74
Õied ühesoolised, tolmukate või emakatega
87
75
Pähikud 2-3 õiega (luup!)
76
75
Pähikus rohkem kui 3 õit
80
76
Taimed suured, lehed 5-10 mm laiad. Pähikud pikarootsuliste külgmiste nuttidena
76
Taimed väikesed, lehed alla 5 mm laiad. Pähikud tipmise nutina
77
77
Õied igal pool ümber õisikutelje. Vars kolmnurkne, lehtedega, enamasti harunenud
78
77
Õied õisikuteljel kahe vastaku reana. Vars ümar, lehtedeta (kõik lehed juurmised)
79
78
Pähikud valged. Tipmise õisiku alumine kandeleht enamasti õisikust lühem
78
Pähikud punakaspruunid. Tipmise õisiku alumine kandeleht õisikust enamasti 20-50 mm pikem
79
Pähikid 1-3(5). Õisiku alumine kandeleht õisiku pikkune
79
Pähikuid tavaliselt 5-15. Õisiku alumine kandeleht õisikust oluliselt pikem
80
Pähikud õisikus kahe reana, õisikuid üks
81
80
Pähikud pole kaherealiselt, õisikuid rohkem
82
81
Lehed lamedad. Õiekattekarvad pruunid, pähklikesest vähemalt kaks korda pikemad. Pähklike 1,5-2 mm. Pähikuid õisikus 10-25
81
Lehed kokkurullunud. Õiekattekarvad valged või puuduvad, pähklikesest palju lühemad. Pähklike 3-4 mm. Pähikuid õisikus 3-8
82
Õisik nutitaoline, paljude väikeste, üldjuhul tihedalt asetsevate lapikute pähikutega. Vars lehtedeta
82
Õisik teistsugune. Vars lehtedega
83
83
Õisik külgmine, varretaoline kõrgleht ulatub üle pähikute
84
84
Varred kuni 3 m kõrged. Õiekattelehed siledad. Emakakaelu tavaliselt 3. Pähklike 2,5-3 mm, lapik-kolmnurkne
84
Varred kuni 1,5 m. Õiekakattelehed tihedalt tumedate papillidega kaetud. Emakakaelu tavaliselt 2. Pähklike 2-2,5 mm, lame või kaksikkumer
85
Pähikud üle 8 mm pikad, 5-12, õisik tihe, koosneb 1-3 ülestikku asetsevast pähikute kimbust
85
Pähikud 3-8 mm pikad, arvukalt, hõreda õisikuna
86
86
Juurduvad steriilsed võrsed puuduvad. Õiekattekarvad sirged, jäigad. Pähikud 3-4 mm pikad, 2-5-kaupa
86
Mahakaarduvad võrsed juurduvad tipus. Õiekattekarvad painduvad, siledad. Pähikud üksikult, 5-8 mm pikad
87
Varre tipus 1 pähik
88
87
Varrel pähikuid rohkem kui üks
91
88
Taimed roomava risoomiga, ei moodusta puhmikuid
89
88
Taimed ilma roomava risoomita, tihedapuhmikulised
90
89
Põisikud kuni 3,5 mm pikad, selgelt soonilised (luup!). Emakakaelu 2
89
Põisikud 5-7 mm pikad, ebaselgete soontega. Emakakaelu 3
90
Taimed kahekojalised, pähikud ainult emas- või isasõitega
90
Taimed ühekojalised, pähikute tipul isasõied, alusel emasõied
91
Pähikud väliselt üksteisega sarnased, tipmine tavaliselt vähemalt osaliselt emasõitega
92
91
Pähikud välimuselt erinevad: ülemised ainult isasõitega, alumised ainult emasõitega
115
92
Lehetupe vaba serv ainult ülaosas (2-3 mm) kilejas, edasi rohtjas
92
Lehetupp ülaservast allapoole pikalt kilejas
93
93
Vähemalt alumised pähikud asuvad varrel hõredalt
94
93
Kõik pähikud on varrel tihedalt koos
103
94
Taimed alusel punakad, tuped võrkkiududega (kiududeks jagunenud lehetupe jäänused)
95
94
Taimed pole alusel punakad, võrkkiude pole
96
95
Kõik pähikud enam-vähem võrdsed, 0,5-2 cm pikad, munajad
95
Tipmine pähik 2-4 cm pikk, sellele järgneb 1-2 palju lühemat pähikut, edasised on sarnased tipmisega
96
Põisikuid emaspähikus kuni 3
96
Põisikuid emaspähikus rohkem kui 3
97
97
Alumise emaspähiku kandeleht õisikust palju pikem
97
Alumise emaspähiku kandeleht õisikust lühem
98
98
Tipmine pähik teistest u. kaks korda pikem, nuiakujuline
98
Tipmine pähik teistest alla kahe korra pikem
99
99
Põisikud püstised, lühikese nokaga
100
99
Põisikud laiuvad või rõhtsad, ilma nokata või pika nokaga
101
100
Pähikud ümarmunajad, u. 5 mm pikad. Põisiku nokk pikalt lõhestunud, valge triibuga
100
Pähikud üle 5 mm pikad. Põisiku nokk veidi lõhestunud, ilma valge triibuta
101
Pähikud laiusest pikemad
102
Põisiku nokk moodustab ½ põisiku alumise osa pikkusest. Lehed jäigad, tumerohelised, renjad. Põisiku katteleht helepruun
102
Põisikud nokata. Lehed pehmed, puhasrohelised, lamedad. Põisiku kandeleht valge, kilejas
103
Taimed pika risoomiga. Pähikutega varred kasvavad tavaliselt ridadena
104
103
Taimed pika risoomita. Pähikuid kandvad varred ei kasva ridadena
106
104
Põisiku tiibjas serv ei ulatu kõrgemale põisiku keskkohast. Lehed 1,5-4 mm laiad. Õisik 3-8 cm pikk
104
Põisiku tiibjas serv ulatub 1/3 kuni ¾ põisiku pikkuseni. Lehed 1-2 mm laiad. Õisik 1-4 cm pikk
105
105
Kuivade kasvukohtade taimed. Õisik üle 1,2 cm pikk. Varred ülaosas karedad
105
Niiskete kasvukohtade taimed. Õisik 0,6-1 cm pikk. Vars sile
106
Lehed üle 5 mm laiad
107
106
Lehed alla 5 mm laiad
109
107
Taime alus mustade lihtkiududeta. Põisik 2,5-3 mm pikk
107
Taime alus mustade lihtkiududega. Põisik pikem kui 3 mm
108
108
Keelekese pikkus laiusega võrdne või sellest suurem. Põisik sile (luup!), läikiv. Lehed kollakasrohelised
108
Keeleke pikkusest laiem. Põisik papillidega. Lehed puhasrohelised
109
Õisik alla 2 cm pikk. Väikeste puhmikutena kasvavad taimed
110
109
Õisik üle 2 cm pikk. Hõremurusalt või suurte mätastena kasvavad taimed
111
110
Taime alusel ei ole tumepruune lihtkiude. Lehed sinakasrohelised. Õisik 3-5 laimunaja pähikuga
110
Taim alusel tumepruunide lihtkiududega. Lehed hallikasrohelised. Õisik 2-3 piklikmunaja pähikuga
111
Põisikud alla 3 mm pikad
112
111
Põisikud üle 3 mm pikad
113
112
Õisik tihe, ei ole harunenud. Alumised lehetuped mustade kiududeta. Kasvab murusalt, ei moodusta mättaid
112
Õisik vähemalt alusel harunenud. Alumised lehetuped ohtrate mustade lihtkiududega. Kasvab kõrgete mätastena
113
Põisikud pähikus püstiselt. Kasvab tihedate puhmikutena
113
Põisikud asetsevad pähikus rõhtsalt või tähtjalt. Puhmikuid ei moodusta
114
114
Taime alaosa helepunase tooniga. Keeleke 2-4 korda laiusest pikem. Põisikud alaosas käsnja koega, 5,4-6,5 mm pikad
114
Taime alaosa pole punakas. Keelekepikkusest laiem. Põisik pole alusel käsnjas, 3-4 mm pikk
115
Emakakaelu 2. Põisikud tavaliselt enam-vähem kaksikkumerad
116
115
Emakakaelu 3. Põisikud 3-nurkse või rulja ristlõikega
119
116
Mätta või tiheda kogumikuna kasvavsd roomava risoomita taimed
117
116
Taimed roomava risoomiga, mättaid ei moodusta
118
117
Alumised lehetuped kollakaspruunid. Lehed sinakasrohelised. Põisikud 2,5-4 mm pikad
117
Alumised lehetuped tumepunased või mustjaspunased. Lehed tumerohelised. Põisikud 2-2,5 mm pikad
118
Lehed 1-3(5) mm laiad, kuivades sisserulluvate servadega. Isaspäikuid 1
118
Lehed (3)5-10 mm laiad, servad rulluvad kuivades väljapoole. Isaspähikuid 2-4
119
Põisikud vähemalt osaliselt karvased (luup!)
120
119
Põisikud paljad, karvad vahel noka servades
131
120
Põisikud selgelt kaheharulise üle 5 mm pika nokaga
121
120
Põisikud ilma nokata või lühikese, alla 0,5 mm pikkuse koonilise teraviku või nõrgalt kaheharulise nokaga
122
121
Lehed karvased vähemalt tuppedel. Põisikud pehmekarvased
121
Lehed paljad. Põisikud tihedalt viltkarvased
122
Taimed moodustavad tihedaid mättaid, roomavad risoomid puuduvad
123
122
Taimed tihedaid mättaid ei moodusta, roomavad risoomid olemas
126
123
Emaspähikud tihedad. Alumine kandeleht pole vart ümbritseva alusega
124
123
Emaspähikud hõredad. Alumine kandeleht ümbritseb vart 3-10 mm ulatuses
125
124
Alumine kandeleht pruun. Lehed noorelt hõredalt karvased. Põisiku kattelehed tumedad, põisikust lühemad
124
Alumine kandeleht lehetaoline, roheline. Lehed ka noorelt paljad. Põisiku kattelehed punakad, u. põisiku pikkused
125
Põisikud 2-3 mm pikad, vähemalt 1,5 korda nii pikad kui põisiku kattelehed
125
Põisikud 3-4,5 mm pikad, enam-vähem kattelehtede pikkused
126
Emaspähikud hõredad, väheste õitega
126
Emaspähik tihe, paljude õitega
127
127
Põisikud selgete soontega
127
Põisikud soonteta
128
128
Isaspähikuid 2 või rohkem. Alumised lehetuped jäävad terveks
128
Isaspähikuid üks. Alumised lehetuped kiulised
129
129
Alumine kandeleht pähikust pikem. Lehed hallikad. Niiskete kasvukohtade taimed
129
Alumine kandeleht pähikust palju lühem. Lehed rohelised. Üsna kuivade kasvukohtade taimed
130
130
Alumine kandeleht 3-5 mm pikkuse tupega. Põisikute kattelehed põisiku pikkused
130
Alumine kandeleht tupeta või alla 2 mm pikkuse tupega. Põisikute kattelehted põisikust lühem
131
Vähemalt alumine pähik rippuv
132
131
Pähikud pole rippuvad
139
132
Isaspähikuid 2 või rohkem
133
133
Põisikud nokata või terve, alla 0,5 mm pika nokaga
133
Põisikud üle 0,5 mm pikkuse sügavalt kaheharulise nokaga
134
134
Põisikud 2-2,5 korda laiusest pikemad, püstised. Emaspähikud üksteisest eemal, alumise pähiku tipp ei ulatu järgmise aluseni
134
Põisikud 4-5 korda laiusest pikemad, valminult allapoole hoiduvad. Emaspähikud tihedalt, alumise pähiku tipp ulatub järgmise aluseni
135
Emaspähikud rohelised kuni hele kollakasrohelised
136
135
Emaspähikud pruunid
137
136
Emaspähikud 5-12 mm pikad. Märgade kasvukohtade taimed
136
Emaspähikud 2,5-5 mm pikad. Parasniiskete kohtade taimed
137
Moodustab tihedaid puhmikuid, roomav risoom puudub
137
Roomava risoomiga taimed, puhmikuid ei moodusta
138
138
Lehed hallikasrohelised, 1-2 mm laiad. Külgmised pähikuid ainult emasõitega
138
Lehed rohelised, 2-4 mm laiad. Külgmised pähikud alusel isasõitega
139
Lehetuped või lehed või varred karvased
139
Lehetuped, lehed ja varred paljad
140
140
Alumine kandeleht ei ümbritse vart
141
140
Alumine kandeleht 2-10 mm ulatuses ümber varre
143
141
Põisiku nokk 0,5 mm pikk, nõrgalt kaheharuline
141
Põisiku nokk kaheharuline, vähemalt 0,75 mm pikk
142
142
Põisikud rõhtsad, järsult nokaks ahenevad
142
Põisikud püstised, ahenevad nokaks aeglaselt
143
Murusalt või väga hõredate puhmikutena kasvav pikarisoomilised taimed
144
143
Tihedate puhmikutena kasvavad taimed, roomav risoom puudub või väga lühike
145
144
Alumine kandeleht vart tihedalt ümbritseva tupega. Lehed hallikad. Põisik peaaegu nokata või järsult 0,5 mm pikkuseks nokaks ahenev
144
Alumine kandeleht vart lõdvalt ümbritseva tupega. Lehed kollakas- kuni tumeroheliesed. Põisik aheneb aeglaselt 0,5-1 cm pikkuseks nokaks
145
Alumine kandeleht õisikust lühem
146
145
Alumine kandeleht õisiku pikkune või pikem
147
146
Põisiku katteleht kileja servata või väga kitsa servaga
146
Põisiku katteleht hästimärgatava valge kileja servaga
147
Põisikud rõhtsalt või allakäändunult
148
148
Põisikud 2-4 mm pikad, nokk sirge, 1/3-1/2 põisiku alumise osa pikkune
149
148
Põisikud (3,5)4-6 mm pikad, nokk alumise osa pikkune, kõvedunud
150
149
Varred püstised. Lehed 1-3,5 mm laiad. Põisikud kuni 3,5 mm pikad
149
Varred kaarjalt tõusvad. Mõned lehed tavaliselt üle (3)3,5 mm laiad. Põisikud üle 3,5 mm pikad
150
Põisikud 5-7 mm pikad. Isapähik tavaliselt rootsutu. Lehed kuni 7 mm laiad
150
Põisikud 1,5-5 mm pikad. Isaspähik rootsuline. Lehed alla 4 mm laiad
151
Õisik täha sarnane, süstjas kuni ovaalne
152
151
Õisik harunenud pööris
178
153
Pähikud varre vastaskülgedel
154
153
Pähikud varrel ümberringi
158
154
Pähikud kinnituvad õisiku teljele kitsama küljega
154
Pähikud kinnituvad õisiku teljele laiema küljega
155
155
Pähikud kahesugused: sisemine pähik viljuv, lapik, koosneb 3-5 normaalsest õiest, välimine on steriilne, koosneb kitsaspiklikest jäikadest libledest ja sõkaldest
155
Pähikud pole kahesugused
156
156
Pähikud kahekaupa igas sõlmekohas
157
Õisikutelg tugev, ei murdu kuivades, servadel haakuvate karvakestega
157
Õisikutelg habras, murdub kuivades üksikuteks lülideks, siledate sevadega
158
Pähikud üheõielised
159
158
Pähikus õisi rohkem kui üks
160
159
Keeleke kuni 2 mm pikk, terve tipuga
159
Keeleke 10-30 mm pikk, sügavalt kaheks jagunenud
160
Pähikud alla 6 mm pikad
161
161
Tihedapuhmikuline taim, roomavaid risoome esineb harva. Lehetuped hõredalt harali või allapidi karvadega
161
Hõredapuhmikuline, kaarjalt tõuvate võsudega taim. Lehetuped tihedalt pehmekarvased
162
Tähk ühekülgne, pähikud kahe reana varre ühel küljel
162
Tähk pole ühekülgne
163
163
Pähikud ümber kogu varre
164
163
Pähikud varre vastaskülgedel
171
165
Pähikus rohkem kui üks viljuv õis
165
Pähikus üks viljuv õis
166
166
Pähikud üle 4 mm pikad
166
Pähikud alla 4 mm pikad
167
Mõlemad libled ohtega. Tolmukapead sinised
167
Libled oheteta (ohted välissõkaldel). Tolmukapead kollased kuni oranžid
168
168
Ohe lühem kui välissõkal, vaevu ulatub liblede vahelt välja
169
168
Ohe u. kaks korda välissõklast pikem, ulatub liblede vahelt välja
170
169
Ohe u. 3 mm pikk, põlvjas, kinnitub välissõkla alumisele veerandile, ulatub liblede vahelt välja. Tolmukapead kollased
169
Ohe u. 1,5 mm pikk, sirge, kinnitub välissõkla keskele, liblede vahelt välja ei ulatu. Tolmukapead oranžid
170
Risoom lühike. Libled pole väljapoole kaardunud tipuga. Ohe ulatub liblede vahelt pikalt välja
170
Risoom 20-30 cm pikk. Libled väljapoole kaardunud tipuga. Ohe ulatub liblede vahelt veidi välja
171
Õisik tihe, pähikud lähestikku
172
171
Õisik hõre, pähikud üksteisest eemal
174
172
Pähikud üheõielised, 3-kaupa pundis
172
Pähikud 2 või enama õiega, pole 3-kaupa pundis
173
173
Pähikud 2-õielised. Libled naaskeljad, 0-1 rooga
173
Pähikus rohkem kui 2 õit. Libled pole naaskeljad, mitme rooga
174
Pähikud kinnituvad õisikuteljele kitsama küljega. Pähikud ühe liblega (välja arvatud tipmine)
174
Taimed teistsugused
175
175
Pähikud hoiduvad vastu vart. Libled enam-vähem ühepikkused
176
175
Pähikud kaarduvad varrest eemale. Libled väga erineva pikkusega
177
176
Hõredapuhmikuline, ilma risoomita taim. Ohe üle 5 mm pikk
176
Pikavõsundiline taim, ei moodusta mättaid. Ohe alla 5 mm pikk
177
Ohe kuni poole välissõkla pikkune. Taimed pika roomava risoomiga
177
Ohe välissõkla pikkune või pikem. Lühikese risoomiga väikeseid mättaid moodustav taim
178
Tugevad risoomiga taimed, pilliroo moodi, sageli üle 2 m kõrged, vars 0,5-1 cm läbimõõdus
179
178
Taimed väiksemad, ei meenuta pilliroogu, vars peenem
180
179
Keelekese asemel karvaring (vaata kohta, kus leht kinnitub varrele)
179
Keeleke (kilejas lise) olemas
181
Keelekese asemel karvaring
181
Keeleke kilejas või puudb
182
182
Pähikud ühe õiega
183
182
Pähikud 2 või rohkema õiega
188
183
Ohe alla 5 mm pikk
184
184
Ohe põlvjas. Välissõkla alusel karvad (luup!)
184
Ohe sirge. Välissõkla alusel karvu pole
185
185
Lehed 10-20 mm laiad. Välissõklad rohtsed
185
Lehed alla 10 mm laiad. Välissõklad kilejad või õlgjad
186
186
Pikkade roomavate võsunditega, puhmaid ei moodusta. Sisesõkal 2/5 välissõkla pikkusest
186
Puhmastena kasvav taim, ilma võsunditeta või lühikeste võsunditega (mõnikord ka maa-aluste risoomidega). Sisesõkal vähem kui 1/5 välissõkla pikkusest
187
187
Risoome pole. Maapealsed võsundid sageli olemas
187
Risoomid olemas. Maapealsed võsundid puuduvad
188
Pähikus rohkem kui 2 õit
193
189
Igast pähikust ulatub välja 1 ohe
189
Igast pähikust ulatub välja vähemalt 2 ohet
190
190
Libled 2 korda õitest pikemad
191
190
Libled õite pikkused või veidi pikemad
192
191
Taimed üleni pehmekarvased. Lehed siledad, lehetupp puhetunud. Isasõie ohe konksjas, liblede varjus
191
Taim peaaegu paljas, karvad ainult sõlmekohtadel. Lehed karedad, lehetupp pole puhetunud. Isasõie ohe põlvjas, libledest üleulatuv
192
Lehed 2-5 mm laiad, lamedad või vahel kokkurullunud. Ohe sirge
192
Lehed niitjad, alla 1 mm laiad, tihedalt kokkurullunud. Ohe teravalt põvjas
193
Ohe kaarjas või põlvjas
194
194
Ohe üle 3 mm pikk
195
195
Ülemiste lehtede keeleke puudub või on alla 1,5 mm pikk. Pähikud (ilma oheteta) all 8 mm pikad
196
195
Ülemiste lehtede keeleke üle 1,5 mm pikk. Pähikud üle 8 mm pikad
197
196
Lehed üle 1,5 cm laiad. Pähikud kollakad, läikivad. Alumised lehetuped pikkade harali karvadega. Ohe teravalt põlvjas
196
Lehed alla 1,5 cm laiad. Pähikud pruunikad. Alumised lehetuped paljad või lühikeste lidus karvadega. Ohe tugevalt kaardunud, kuid mitte põlvjas
197
Libled ühepikkused
198
197
Libled erineva pikkusega, üks on teisest palju lühem
199
198
Looduslik taim. Valminult murdub õisikutelg lülideks
198
Põllutaim. Õisikutelg ei murdu lülideks
199
Alumised lehed ja lehetuped harali karvadega. Sisesõkla telg sile. Rood ei ulatu välissõkla ülemise servani
199
Alumised lehed ja lehetuped paljad. Sisesõkla telg lühikarvane. Rood ulatuvad välissõkla ülemise servani
200
Õisik tihe, sagaraline, enam-vähem ühekülgne pööris
200
Õisik hõre, pole ühekülgne
201
201
Ohe ei asu lible kahe hambakese vahel (luup!). Taim paljas või väga lühikeste karvadega
202
201
Ohe asub lible kahe hambakese vahel. Taimed pikkade karvadega vartel või lehtedel
204
202
Laiemad lehed vähemalt 8 mm laiad. Ohe üle 1 cm pikk
202
Laiemad lehed alla 8 mm laiad. Ohe alla 1 cm pikk
203
203
Lehed üle 0,7 mm laiad, siledad. Keeleke lühike, kõrvakesteta (luup!)
203
Lehed alla 0,7 mm laiad, karedad. Keeleke kõrvakestega
204
Mitmeaastased kuivade niitude taimed
205
204
Üheaastased kultuurmaade taimed
206
205
Õisik hõre, kuni 20 cm pikkuste rõhtsate harudega. Lehed 5-12 cm laiad
205
Õisik kitsas, harud lühikesed, enam-vähem püstised. Lehed 2-4 mm laiad
206
Alumiste lehtede tuped paljad
206
Alumiste lehtede tuped tihedalt pehmekarvased
207
207
Alumiste lehetuppede karvad 1-1,5 mm pikad
207
Alumiste lehetuppede karvad 0,4-0,7 mm pikad
208
Keelekese asemel karvaring
209
208
Keeleke olemas, kilejas
210
209
Lehed pealt pikakarvased. Varred ainult ühe sõlmekohaga (alumises osas)
209
Lehed pealt paljad, serval hajusalt karvased. Varrel rohkem kui üks sõlmekoht
210
Pähikud 1-õielised
211
210
Pähikud 2 või rohkemaõielised
220
211
Pähikud üle 9 mm pikad
211
Pähikud alla 9 mm pikad
212
212
Pähikud libledeta (luup!)
212
Pähikud kahe liblega
213
213
Pähikud tavaliselt üle 4 mm pikad, välissõkla alusel pika karvatutiga
214
213
Pähikud alla 4 mm pikad, ilma välissõkalt ümbritsevate karvadeta
217
214
Pähikus välimiste liblede paar 5 mm pikk, sisemised palju lühemad (1,5 mm), harjasjad
214
Pähikus liblesid üks paar
215
215
Sõklad karedad, pikemad kui ümbritsevad karvad (luup!)
215
Sõklad siledad, pole ümbritsevatest karvadest pikemad
216
216
Keeleke 8 (10) mm. Vars ei harune. Välissõklad 3 rooga (binokulaar!). Libled kitsaslantsetjad, pikalt ahenevad
216
Keeleke 1-3 mm. Varred harunevad alates suvest. Välissõklad 5 rooga (vahel eabaselgelt). Libled lantsetjad
217
Välissõklad terava tipuga, peale viljumist kõvad ja läikivad
217
Välissõklad tömbi või sirge tipuga, pole peale viljumist kõvad
218
218
Mitteõitsvatel võrsetel keeleke laiusest lühem
218
Mitteõitsvatel võrsetel keeleke laiusest pikem
219
219
Risoomid rohkem kui 3 soomusja lehega. Lehed 5-10 mm laiad. Õisik lai ka peale õitsemist, 10-20 cm pikk, rõhtsate harudega
219
Risoomid puuduvad või lühikesed, ilma soomusjate lehtedeta. Lehed 3-7 mm laiad. Õisik tõmbub peale õitsemist kokku, 5-15 cm pikk, harud püstised
220
Õisik tihe, kas piklik-ruljas ja täha moodi või munajahõlmine
221
220
Õisik hõre, püramiidja väliskujuga
225
221
Pähikud 2-õielised, varrel ühe reana, õisik piklik, harunemata
221
Pähikus 2 või rohkem õit, õisik haruneb
222
222
Õisik tihe, sagaraline, enam-vähem ühekülgne pööris, alumine haru tavaliselt üle 2 cm pikk. Lehed enam-vähem paljad
222
Õisik ruljas, pole ühekülgne, kõik harud üle 2 cm pikad. Alumised lehed karvased
223
223
Pähikud alla 6 mm pikad
223
Pähikud üle 6 mm pikad
224
224
Ilma pikkade roomavate risoomideta. Lehetuped hõredalt lühikarvased
224
Pikkade roomavate risoomidega, kaarjalt tõusvate võsudega. Lehetuped tihedalt pehmekarvased
225
Pähikud südajad, rippuvad
225
Pähikud pole südajad ega rippuvad
226
226
Pähikud ainult 2 õiega
226
Pähikud 3 või enama õiega
227
227
Libled peaaegu pähiku pikkused. Pähikus keskel üks kahesooline õis ja servas 2 isasõit
227
Libled pähikust oluliselt lühemad. Pähikus ainult kahesoolised õied
228
228
Pähikud üle 2-3 korra laiusest pikemad, tavaliselt rohkem kui 5 õiega ja üle 4 mm pikad. Alumine välissõkal ilma andruta (luup!)
229
228
Pähikud munajad, mitte üle 2-3 korra laiusest pikemad, 4-5 (6) õiega, tavaliselt alla 4 mm pikad. Alumine välissõkal andruga
237
229
Välissõkal ja libled teravad
230
229
Välissõkal ja libled tömbid või sirged
232
230
Alumine lible 7-8 mm pikk
230
Alumine lible 3-4 mm pikk
231
231
Lehed pealt enam-vähem siledad. Kõrvakesed paljad. Pöörise alumises sõlmekohas 2 haru, üks 1-3, teine 4-5 pähikuga
231
Lehed pealt selgelt karedad. Kõrvakesed karvased. Pööriseharusid alumises sõlmes 2-3, igaüks 5-15 pähikuga
232
Vähemalt ülemine lible 3 rooga (külgmised rood vahel lühikesed). Välissõkal rohkem kui 5 sageli ebaselge rooga
233
232
Libled 1 rooga. Välissõkal 7-9 selge rooga
234
233
Maapealsed võsundid puuduvad (taim moosdustab tihedaid puhmikuid)
233
Roomavad maapealsed võsundid olemas, juurduvad sõlmekohtades
234
Pähikud 8-30 (40) mm pikad, 6-16 õiega. Varred püstised, lehetupp silinderjas
235
234
Pähikud 2-10 mm pikad, 3-11 õiega. Varred alusel tõusvad või lamavad, alumised lehetuped lapikud
236
235
Õisiku harud hoiduvad varrest eemale, alumised 2-4-kaupa, pähikuid harudel 8-15. Välissõkal 3,5-5 mm pikk
235
Õisikuharud hoiduvad vastu vart, alumised üksikult või paarikaupa, pähikuid harudel 3-4. Välissõkal 5,5-7,5 mm pikk
236
Varred 5-10 mm läbimõõdus. Lehed 10-20 mm laiad, järsult aheneva tipuga. Tolmukaid 3. Tolmukapea üle 0,8 mm pikk
236
Varred 4-5 mm läbimõõdus. Lehed 4-9 mm laiad, pikalt teritunud tipuga. Tolmukaid 2. Tolmukapea kuni 0,8 mm pikk
237
Üheaastased tallatud kasvukohtade taimed. Välissaõkal roodudel ja servas ripskarvane
237
Mitmeaastased taimed. Välissõkla rood krobelised või karvased ainult alaosas
238
238
Varred tugevalt lapikud kas ülaosas või alaosas
239
238
Vars ruljas, pole lapik
240
239
Vars üleni lapik, nurkjalt tõusev. Lehed kokkuvolditud, 1-2 mm laiad
239
Varre alumine osa tugevalt lapik. Lehed lamedad, 3-9 mm laiad
240
Õisiku alumises sõlmes ainult 1 või 2 haru
240
Õisiku alumises sõlmes 3-8 haru
241
241
Keeleke üle 1 mm pikk, terav
242
241
Keeleke puudub või alla 1 mm pikk
243
242
Ülemise lehe keeleke 5-10 mm pikk. Välissõkal selgete roodudega
242
Ülemise lehe keeleke 1-2,5 mm pikk. Välissõkal roodudeta
243
Risoome pole. Kõik võrsed viljuvad. Pähikud alla 4 mm pikad
243
Risoomidega, nii õitsvate kui mitteõitsvate võsudega. Pähikud u. 4 mm pikad
244
244
Varred enamasti üksikult, alusel väheste vanade lehetuppede jäänustega. Libled enam-vähem võrdsed, teravnevad, enamasti mõlemad 3 rooga
244
Varred mitmekaupa, sageli puhmikutena, paljude vanade lehetuppede jäänustega alusel. Libled ebavõrdsed, teravad, alumine 1 rooga
245
245
Taim hõredalt karvane. Alumised lehed lamedad või renjad, palju lühemad kui vars. Keeleke laskub lehetupe servale
245
Taim tihedalt karvane. Alumised lehed tugevalt kokkurullunud, harjasjad, sama pikad kui vars. Keeleke pole laskuv
246
Lihakate lehtedega taimed
247
246
Lehed õhukesed, pole lihakad
251
247
Juurmised lehed tiheda rosetina
247
Juurmised lehed puuduvad või pole rosetina
248
248
Lehed lamedad, üle 1 cm laiad
249
248
Lehed pole lamedad, alla 1 cm laiad
250
249
Ülemised lehed vastakud või 3-kaupa männases. Õied kollased
249
Ülemised lehed vahelduvalt. Õied roosad
250
Õied valged kuni roosad
251
Õied üldkatisega ümbritsetud korvõisikutes
252
251
Õied pole üldkatisega ümbritsetud korvõisikutes
306
252
Kõik õied keele taolised (keelõied, asümmeetrilised)
253
252
Putkõied olemas, keelõied puuduvad või on ainult korvõisiku servas
269
253
Lehed selgelt paralleelsete roodudega
254
253
Leherood pole paralleelsed ega halvasti nähtavad
255
254
Lehed süstjad, varreümbrised, hallikasrohelised. Üldkatise lehed ühe reana. Seemnis lõpeb pika nokaga
254
Lehed laiemad, põhiliselt juurmised, tumerohelised. Üldkatise lehed mitme reana. Seemnis nokata
255
Õitsvad varred lehtedeta (kõik lehed juurmised)
256
255
Õitsvad varred lehtedega
262
256
Leheserv terve. Roomavate võsunditega taimed
256
Leheserv hambuline. Roomavate võsunditeta taimed
257
257
Korvõisikud üksikult harunemata varte tippudes
258
257
Õisikud pole üksikult, varred harunevad
259
258
Õitsvad varred karvased või peaaegu paljad, pole siledad ega seest õõnsad. Seemnise lendkarvad (pappus) sulgjad (vaadake keskmisi seemniseid)
258
Õitsvad varred paljad, siledad, seest õõnsad. Seemnise lendkarvad (pappus) harunemata (luup!)
259
Seemnise lendkarvad harunemata (luup!)
259
Vähemalt keskmiste seemniste lendkarvad sulgjad
260
260
Õisikupõhi paljas (eemaldage kõik õied ja vaadake luubiga)
260
Õisikupõhi karvane
261
261
Juurmisd lehed kuni 2 cm laiad, ilma tumedate täppideta. Lendkarvad sulgjad ainult keskmistel seemnistel (luup!)
261
Juurmised lehed 4-6 cm laiad, enamasti tumedate täppidega. Lendkarvad sulgjad kõigil seemnistel
263
Õisikud rootsulised. Seemnised üle 1 cm pikad, pika nokaga
263
Õisikud peaaegu rootsutud, lühikeste kõrglehtede kaenaldes. Seemnised alla 3 cm pikad, nokata
264
Seemnised lendkarvadeta (võimalik vaadata ka õitsemise ajal: tehke õisik katki ja vaadake õite aluseid)
264
Seemnised lendkarvadega
265
265
Lendkarvad sulgjad (luup!)
265
Lendkarvad lihtsad, harunemata
266
266
Korvõisikud vihmavarjutaolise sarikja liitõisikuna. Seemnisd tipus paksenenud
266
Korvõisikud pole vihmavarjutaolise liitõisikuna. Seemnised tipus ahenevad
267
267
Üldkatise lehtede sisekülg paljas (luup!), väliskülg tumedate karvadega. Niiskete kohtade taimed
267
Üldkatise lehtede sisekülg siidkarvane, väliskülg ilma tumedate karvadeta. Kuivemate paikade taimed
268
268
Ülemised lehed kitsaslineaalsed, rullunud servaga. Seemnised tumepruunid, 10 ogalise roidega (luup!)
268
Ülemised lehed lamedad, pole lineaalsed. Seemnised kollased, 13-20 sileda roidega
269
Taime lehed ja/või varred ogalised
270
269
Taimed pole ogalised
271
270
Vars ei harune või haruneb vähe, õisikuid 1-3. Lehed pealt rohelised, alt valgeviltjad
270
Varred ülaosas harunenud, paljude õisikutega. Lehed mõlemalt poolt rohelised
271
Kõik õied korvõisikus erekollased kuni kahvatukollased
272
271
Vähemalt mõned õied pole kollased
287
272
Õied ilmuvad enne lehti. Lehed südaja alusega, pealt tumerohelised, alt valgeviltjad
272
Õied ilmuvad peale lehti. Lehed teistsugused
273
273
Lehed ja varred hallikarvased. Keelõied puuduvad või alla 5 mm pikad
274
273
Taimed pole hallikarvased. Keelõied olemas, üle 5 mm pikad
278
274
Õisikud vihmavarjutaolise kännasja liitõisikuna varre tipus
274
Õisikud ei ole kännasja liitõisikuna
275
275
Mitmeaastased niiskete või parasniiskete kohtade taimed. Üldkatise lehed pruunid või määrdunudkollased
276
275
Üheaastased kuivade kohtade taimed. Üldkatise lehed valkjad
277
276
Varred 5-20 cm pikad. Õisikud 3-20-kaupa nutitaolistes liitõisikutes varte ja varreharude tippudes. Niiskel savi- ja turbapinnasel
276
Varred 20-50 (70) cm pikad. Õisikud pikas kitsas liitõisikus, mis moodustab vähemalt 1/3 taime pikkusest. Liivastel aladel
277
Taimed juba aluselt harkjalt harunenud. Õisikute nutid varte tippudes ja harude kaenaldes
277
Vars keskkohast kõrgemal pöörisjalt harunenud. Õisikute nutid ja üksikud õisikud pöörisja liitõisikuna
278
Üldkatise lehed ühe reana (vahel pisikeste lisalehekestega alusel)
279
278
Üldkatise lehed 3 või enama reana
283
279
Juurmiste ja alumiste varrelehtede rootsud alusel laia tupena
279
Juurmiste ja alumiste varrelehtede rootsud pole tupena
280
280
Üldkatise lehtede alusel väikesed lisalehekesed
281
280
Üldkatise lehtede alusel väikesi lisalehekesi pole
282
282
Vars alla 1 cm läbimõõdus, näärmekarvadeta. Seemnis ruljas või tömpide roietega
282
Vars 1-4 cm läbimõõdus, tihedalt näärmekarvane, veidi kleepuv. Seemnis tiivuliste roietega
283
Seemnised lendkarvadeta, kõverdunud. Üheaastane
283
Seemnised lendkarvadega, pole kõverdunud. Mitmeaastased
284
284
Õisikuid palju, alla 2 cm läbimõõdus
285
284
Õisikuid üks või mõni, läbimõõt üle 2 cm
286
285
Liitõisik püstiste harudega. Üldkatis 4,5-8 mm pikk
285
Liitõisiku harud horisontaalsed, laiuvad. Üldkatis 2-4,5 mm pikk
286
Lehed jäigad, pealt selgelt võrkroodsed, läikivad
286
Lehed pehmed, ei läigi, pealt siidkarvased, pole võrkroodsed
287
Lehed sirge kuni südaja alusega
288
287
Lehed rootsu suunas aheneva alusega
293
288
Üldkatis ruljas, katiselehed ogadeta
289
288
Üldkatis ümar, katiselehed ogakestega
290
289
Juurmised lehed ümarad, väga suured, hõlmadeta, ebaühtlaselt hambulised, alt õhukeselt hallviltjad. Üldkatise lehe tipp ei ole ripsmeline
289
Juurmised lehed kolmnurksed, alusel 2-3 hõlmaga, peenesaagja servada, alt tihedalt valgeviltjad. Üldkatise lehe tipp ripsmeline
290
Üldkatis tihedalt võrkvillane
290
Üldkatis pole võrkvillane
291
291
Õisiku üldkatis 15-18 x 15-25 mm
291
Õisiku üldkatis 20-25 x 35-42 mm
292
292
Kõik liitõisiku harud kännasjad. Õisikuraag 3-10 cm pikk. Leheroots seest säsikas
292
Liitõisiku harud pole kännasjad. Õisikuraag alla 1 cm pikk. Leheroots õõnes
293
Õitsvad varred lehtedeta (kõik lehed juurmised)
293
Õitsvad varred lehtedega
294
294
Vähemalt mõned õied õisikus valged
295
294
Vähemalt õisiku servmised õied sinised kuni roosad, valgeid õisi pole
299
295
Õisikud üle 3 cm läbimõõdus
295
Õisikud alla 3 cm läbimõõdus
296
296
Keelõied kollakasvalged, õisikud (3)5-6 mm läbimõõdus, pikas kobarjas liitõisikus. Üheaastased kultuurmaade taimed
296
Keelõied ja/või üldkatise lehed valged või roosad, õisikud suuremad, kännasjas liitõisikus. Mitmeaastased taimed looduslikes või poollooduslikes kasvukohtades
297
297
Leheserv terve. Roomavate võsunditega taimed
297
Leheserv hambuline kuni hõlmine. Roomavad võsundid puuduvad
298
298
Lehed punktisarnaste näärmeteta
298
Lehed punktisarnaste näärmetega
299
Kõik õied sinised
300
299
Vähemalt servmised õied roosad
301
300
Servmised õied palju pikemad kui keskmised. Üheaastane
300
Kõik õied ühesugused. Mitmeaastane
301
Taimed pikkade roomavate võsunditega, tavaliselt alla 30 cm kõrged
301
Taimed roomavate võsunditeta, tavaliselt üle 30 cm kõrged
302
302
Lehed kahevärvilised, pealt rohelised, alt valgeviltjad
302
Lehed pole kahevärvilised
303
303
Kõik õied roosad (lillakad)
304
303
Keskmised õied kollased, servmised lillakad
305
304
Üldkatise lehed kilejad, enam-vähem terved
304
Üldkatise lehed sügavalt sulgjalt narmastunud
305
Lehed karvased, õhukesed, pole lihakad
305
Lehed paljad, paksud, veidi lihakad
306
Lehed ümarad-kilpjad (leheroots kinnitub leheplaadi keskele)
306
Lehed pole ümarad-kilpjad
307
307
Õied pole sarikatena
318
308
Lehed lõhnavad muljumisel tugevalt küüslaugu järgi
309
308
Lehed ei lõhna küüslaugu järgi
313
309
Lehed munajad, rootsulised
309
Lehed lineaalsed, rootsutud
310
311
Õied puuduvad (õisikus ainult sigisibulad) või olemas. Kui õied olemas, siis seesmiste tolmukate niidid kolmeharulised. Lehed kolmekandilised (renjad), 2-4 mm laiad
311
Õied olemas (alusel sigisibulatega või ilma). Tolmukaniidid lihtsad. Lehed ruljad, 0,7-2 mm laiad
312
312
Üks või mõlemad õisikukattelehed õisikust pikemad
312
Õisikukattelehed pole õisikust pikemad
313
Kroonlehti 6. Juurmisi lehti üks, lineaalne
314
313
Kroonlehti 3 või 5. Juurmisi lehti rohkem kui üks, lailineaalsed või elliptilised
315
314
Kroonlehed vastakud, tömbid. Juurmine leht 3-10 mm lai, laiem kui alumine õisiku kandeleht
314
Kroonlehed üksteisest eemal, tervatipulised. Juurmine leht 0,5-2 mm lai, palju kitsam kui õisiku kandlehed
315
Õied pole kollased
316
316
Kroonlehti 3, vabad. Õietupp puudub
316
Kroonlehti 5, kokku kasvanud. Õietupp olemas
317
317
Õied roosd, üle 8 mm läbimõõdus. Mitmeaastane
317
Õied valged, alla 8 mm läbimõõdus. Üheaastane
318
Õied tiheda tõlvõisikuna, mida ümbritseb suur kandeleht
319
318
Õied teistsugused
320
320
Õied bilateraalsümmeetrilised
321
320
Õied radiaalsümmeetrilised
379
321
Leheserv hambuline kuni hõlmine
322
321
Leheserv terve (või lehed õitseajal puuduvad)
341
322
Lehed rootsutud või peaaegu rootsutud
323
322
Lehed selgelt rootsulised
325
323
Õied põhiliselt valged, 2-huulelised, alumine huul jagunenud kolmeks hõlmaks. Üheaastane
323
Õied üleni roosakaslillad, alumine huul pole kolmehõlmaline. Mitmeaastased
324
324
Varred tavaliselt harunenud. Alumised sõlmevahed lehtega ühepikkune või lühem
324
Varred enamasti ei harune. Alumised sõlmevahed pikemad kui kõrvalolevad lehed
325
Kroonlehed alusel kokku kasvanud
326
326
Õied 6-18 mm pikad. Kannus sirge. Viljad pole rippuvad
326
Õied 20-35 mm pikad. Kannus kõver. Viljad rippuvad
327
Õied osaliselt kollased, kahe- kuni kolmevärvilised. Külgmised kroonlehed suunatud ülespoole
328
327
Õied valged, sinised või lillad. Külgmised kroonlehed suunatud allapoole
329
328
Alumine kroonleht (koos kannusega) 12-25 mm pikk, kuni kaks korda tupest pikem
328
Alumine kroonleht 8-15 mm pikk, enam-vähem tupe pikkune
329
Lehistunud õitsvat vart ei ole, lehed ainult juurmise rosetina (vahel esinevad roomavad võsundid)
330
329
Lehistunud õitsev vars olemas
334
330
Kuivade kasvukohtade taimed. Lehed enam-vähem tihedalt karvased
331
330
Niiskete kasvukohtade (sood, niisked metsad, puisniidud) taimed. Lehed paljad või väga hõredalt karvased, peamiselt alaküljel
332
331
Õied peaaegu lõhnatud. Abilehed lühidalt narmastunud. Lehed lühikarvased, pikalt aheneva tipuga
331
Õied magusa lõhnaga. Abilehed pikalt narmastunud. Lehed pikkade valgete karvade ja tõmbi tipuga
332
Abilehed rootsuga pooleni kokku kasvanud
332
Abilehed täiesti vabad
333
333
Lehti 3 või 4. Kandelehekesed kinnituvad õierao keskele
333
Lehti 2. Kandelehekesed õierao ülemises kolmandikus
334
Juurmist leherosetti pole. Lehed tavaliselt laiusest pikemad
335
334
Juurmine leherosett olemas. Lehed tavaliselt võrdse pikkuse ja laiusega
338
335
Lehed piklik-munajad või munajad, südaja alusega
335
Lehed munajassüstjad, alus pole tavaliselt südajas
336
336
Taimed (vähemalt lehed) lühikarvased
337
337
Varred kuni 50 cm kõrged. Abilehed leherootsu pikkused või pikemad
337
Varred kuni 25 cm kõrged. Abilehed leherootsust kuni poole lühemad
338
Abilehed terved. Kroonlehtedega õied (kevadel) kinnituvad rosetilehtede kaenlasse
338
Abilehed hambulised kuni narmastunud. Õied kinnituvad varrele
339
339
Taimed 3-10 cm kõrged, üleni lühikarvased (sageli hallikad), juurmisi lehti palju, kuni 1,5 cm laiad
339
Taimed suuremad, paljad või üksikute karvadega, rosetilehti vähe, laiemad kui 1,5 cm
340
340
Õied helesinised või lillad, neelus valged. Kannus 3 mm pikk, jäme, sirge või ülespoole suunatud. Varsi tavaliselt mitu
340
Õied lillad, neelus tumedamad. Kannus 5-7 mm, peenike, sirge või allapoole suunatud. Varsi tavaliselt üks
341
Kroonlehed alusel kokku kasvanud
342
342
Õied ilma kannuseta
343
343
Lehed kaetud torkavate karvakestega
343
Lehed paljad või hõredate pehmete karvadega
344
344
Õie kandeleht õieraost u. kaks korda pikem. Õied purpurvioletsed
344
Õie kandeleht u. õierao pikkune. Õied sinised
345
345
Alumised lehed ei ole kodarikuna, kuivavad õitseajaks
345
Alumised lehed varrelehtedest palju suuremad, asuvad juurmise kodariuna
346
Vars lehistunud, lehed alla 1 cm laiad
347
346
Kõik lehed juurmised, üle 1 cm laiad
348
347
Õied pole kollase (roosad ja/või valged)
349
Õied roosad, üle 3 cm läbimõõdus
349
Õied teistsugused, pole roosad ja üle 3 cm läbimõõdus
350
350
Õied ilma kannuseta
351
351
Huul kollane, suur, puhetunud, sussitaoline
351
Huul pole kollane, puhetunud ega sussitaoline
352
352
Vähemalt huul põhiliselt valge
353
352
Ükski õiekatteleht pole valge
355
353
Välimised õiekattelehed roosad kuni lillad
353
Kõik õiekattelehed valged
354
354
Lehed süstjad, renjad. Õisik pole karvane. Välimised õiekattelehed üle 5 mm pikad
354
Lehed munajad. Õisik karvane. Välimised õiekattelehed alla 5 mm pikad
355
Kõik õiekattelehed roosad kuni punased
356
355
Vähemalt välimised õiekattelehed tumepruunid kuni kollakasrohelised
357
356
Õied rippuvad, selgelt raolised
356
Õied püstised, raotud
357
Huul punakaspruun, üle 1 cm pikk
357
Huul pole pruun, alla 1 cm pikk
358
358
Huul ülespoole suunatud
359
358
Huul allapoole suunatud
360
359
Lehti üks. Huul välimiste õiekattelehtedega ühepikkune
359
Lehti rohkem kui üks. Huul välimistest õiekattelehtedest lühem
360
Lehti varrel palju rohkem kui 2. Huul üle 5 mm pikk
360
Lehti varre alusel 2(3). Huul alla 5 mm pikk
361
Lehed redutseerunud vähesteks tupetaolisteks soomusteks
361
Lehed hästiarenenud, rohelised
362
362
Õied pole kollased
363
363
Õied valged või rohekasvalged
364
364
Õiekattelehed puhasvalged
364
Vähemalt huul osaliselt rohekas
365
365
Õied lõhnavad. Kannus niitjas, aheneva tipuga, 1,5 korda sigimikust pikem. Tolmukad paralleelsed
365
Õied peaaegu lõhnatud. Kannus tipus veidi jämedam, u. kaks korda sigimikust pikem. Tolmukad alt laialihoiduvad
366
Vähemalt välimised õiekattelehed rohekad
366
Õiekattelehed pole rohekad
367
367
Kannus üle 10 mm pikk ja u. 1 mm paks
368
367
Kannus kas alla 10 mm pikk või üle 1 mm paks
369
368
Huul sügavalt 3-hõlmane, huule alusel 2 piklikku naastu. Õisik püramiidjas
368
Huul madalalt kolmehõlmane, huule alusel naaste ei ole. Õisik ruljas
369
Kannus alla 5 mm pikk
369
Kannus üle 5 mm pikk
370
370
Õisikus kõik õite kandelehed kilejad
371
370
Vähemalt alumised õite kandelehed rohelised ja rohtsed
374
371
Vähemalt välimised külgmised õiekattelehed laiuvad
371
Kõik õiekattelehed peale huule kiivrina kokku kooldunud
372
372
Kannus kõverdunud ülespoole. Huul pole laiusest pikem
372
Kannus suunatud allapoole. Huul laiusest pikem
373
373
Välimised õiekattelehed väljast mustjas-purpurpunased. Huule keskmine hõlm kahe madala hõlmaga. Õite kandelehed vähemalt poole sigimiku pikkused
373
Välimised õiekattelehed väljast hallid. Huule keskmine hõlm sügavalt 2-hõlmaline. Õite kandelehed väga lühikesed, soomusjad
374
Külgmised välimised õiekattelehed liibuvad. Vars seest säsikas
375
374
Külgmised välimised õiekattelehed püstised. Vars seest õõnes
376
375
Huule keskmine hõlm sama lai kui külgmised
375
Huule keskmine hõlm palju kitsam kui külgmised
376
Alumised lehed mitte rohkem kui 4 korda laiusest pikemad, elliptilised, üleni ühelaiused
376
Alumised lehed üle 4 korra laiusest pikemad, süstjad, aluse suunas rohkem või vähem ahenevad
377
377
Huul 5,5-16 mm pikk. Välimised õiekattelehed (6)7-13 mm
377
Huul 5-7,5(9) mm pikk. Välimised õiekattelehed 5-6(9) mm
378
378
Lehed tavaliselt tumedate laikudeta. Õied kahvaturoosad kuni tumevioletsed
378
Lehed tavaliselt tumedate laikudega. Õied purpurpunased, tumedama joonisega
379
Vähemalt alumised lehed sirge, südaja või noolja alusega
380
379
Kõik lehed ümara või aheneva alusega
417
380
Varred väga pikad ja väänduvad või ronivad
381
380
Varred pole väänduvad ega ronivad
384
381
Õied vähemalt 2 cm läbimõõdus, kellukjad. Lehe alus või leheroots ilma vart ümbritseva kileja tupeta
382
381
Õied alla 2 cm läbimõõdus, pole kellukjad. Lehe alus või leheroots kileja tupega, mis ümbritseb vart
383
382
Õied üle 3 cm pikad. Tuppe ümbritseb kaks tupplehtedest suuremat kandelehte
382
Õied alla 3 cm pikad. Kandelehed väikesed, ei ümbritse tuppe, asuvad õierao keskosas
383
Viljad tiibadeta, punktitaoliste näärmetega, ei läigi, roots 1-3 mm pikk
383
Vili 1,5 mm laiuste tiibadega, näärmeteta, läikiv, roots 3-8 mm pikk
384
Lehed selgelt hõlmised, üle 3 cm laiad
385
384
Lehed pole hõlmised, kui nõrgalt hõlmised, siis alla 3 cm laiad
387
385
Leheserv sile, terve. Kroonlehti üle 5
385
Leheserv hambuline. Kroonlehti 5
386
386
Taimed üle 20 cm kõrged. Õied roosad. Vili kuiv*
386
Taimed kuni 30 cm kõrged. Õied valged. Vili lihakas
387
Õitsvad varred lehtedeta (vahel väikeste kandelehekestega), tavalised lehed kõik varre alusel juurmise rosetina
388
387
Õitsvad varred lehistunud
389
388
Lehed ümarad, südaja alusega. Taimed alla 20 cm kõrged
388
Lehed laiusest pikemad, teravad, alus nooljas. Taimed üle 20 cm kõrged
389
Lehti 2 (harva 1), paralleelsete roodudega
389
Lehti rohkem kui 2, pole paralleelsete roodudega
390
390
Lehe alus või leheroots kileja vart ümbritseva tupega
391
390
Lehe alus ja leheroots kileja tupeta
393
391
Õied pöörisõisikuna. Lehed kolmnurksed
391
Õied tähkõisikuna. Lehed pole kolmnurksed
392
392
Varred harunenud, paljude õisikutega
392
Varred lihtsad, ühe õisikuga
393
Kroonlehed vähemalt alusel kokku kasvanud
394
393
Kroonlehed täiesti vabad
405
394
Õied tume- kuni helekollased
395
394
Õied pole kollased
396
395
Kroonlehe laiuvad, tumekollased
395
Kroonlehed alusel ja tipus kokku kasvanud, õis banaani moodi, helekollane
396
Kroonlehti 5 (kroon 5 hõlmaga)
397
397
Õied varre tipus nuttidena
397
Õied pole nuttidena
398
398
Õied üksikult või mõnekaupa. Tupe hambad süstjad, alusel alla 1,5 mm laiad
398
Õisi palju. Tupe hambad laikolmnurksed, alusel üle 1,5 mm laiad
399
399
Õied 10-30 mm pikad. Tupe tipmed tagasi käändunud. Õied lühikeste kandelehtede kaenaldes
399
Õied 30-60 mm pikad. Tupe tipmed püstised. Õied tavaliste lehtede kaenaldes
400
400
Vars teravakandiline, hõredalt karekarvane. Alumised lehed karvased, sügavalt südaja alusega
400
Vars ümar või tömbilt kandiline, paljas või peenekarvane. Lehed madalalt südaja alusega, paljad või karvased
401
Kupar kerajas, pole lamendunud ega tipul 2-hõlmaline. Lehed 3-7(9) hõlmalised, sõrmroodsed
401
Kupar lapik ja tipul 2-hõlmaline. Lehed terved, hõlmadeta, hambulise servaga, sulgroodsed, või rood halvasti näha
402
402
Õieraag kõrvalolevast lehest 2-5 korda pikem, peenike, näärmekarvadega. Emakakael 3,5-4 mm pikk
402
Õieraag kõrvalolevast lehest 2 korda pikem, näärmekarvadeta. Emakakael alla 3 mm pikk
403
403
Kupar laia, nürinurkse sälguga, hõlmad hoiduvad laiali. Õis 8-12 mm läbimõõdus
403
Kupar väikese sälguga, hõlmad enam-vähem paralleelsed või veidi laiali hoiduvad. Õis alla 8 mm läbimõõdus
404
404
Kupar hõredalt näärmekarvane. Kroon peaaegu valge, siniste või roosade joontega
404
Kupar pikkade näärmekarvade ja lühemate lihtkarvadega. Õis sinine
405
Õied pole kollased
411
406
Kroonlehti 4. Lehed rootsutud
406
Kroonlehti 5 või rohkem. Vähemalt alumised lehed selgelt rootsulised
407
409
Juurmised lehed ümarneerjad, hõlmadeta, 12-16 cm laiad, serv hambuline, alus südajas
409
Juurmised lehed ümarad, hõlmised või sügavate sisselõigetega, väiksemad, alus nõrgalt südajas või sirge
410
410
Juurmisi lehti tavaliselt 2-3. Varrelehed hambulised ja sageli hõlmised
410
Juurmisi lehti 5 või rohkem. Varrelehtede segmendid terveservalised
411
Lehe serv terve, sile
411
Lehe serv hambuline
412
413
Vili kõige rohkem 3 korda laiusest pikem
414
413
Vili lineaalne, üle 5 korra laiusest pikem
415
414
Varrelehed rootsutud. Taim alla 30 cm kõrge. Vili alla 1 cm pikk
414
Varrelehed rootsulised. Taim üle 30 cm kõrge. Vili üle 1 cm pikk
415
Varrelehed rootsulised
415
Varrelehed rootsutud, ümbritsevad alusega vart (varreümbrised)
416
416
Varrelehed paljad, hallikad
416
Varrelehed karvased, pole hallikad
417
Lehed okkataolised, igihaljad, kinnituvad varrele männastena
418
417
Lehed pole okkataolised, ei kinnitu männastena
419
418
Lehed 2-4 korda laiusest pikemad, kõige laiemad keskkohast allpool, serv kaardunud. Õied kahesoolised (emakate ja tolmukatega)
418
Lehed 3-5 korda laiusest pikemad, servad paralleelsed. Õied ainult tolmukate või ainult emakatega
419
Õitsvad varred lehtedeta (vahel väikeste kandelehekestega), kõik lehed varre alusel juurmise kodarikuna
420
419
Õitsvad varred lehistunud
438
420
Õied rootsutud, ruljate tähkõisikute või ümarate nuttidena
421
420
Õied rootsulised, üksikult või õisikutena
425
421
Õied roosad. Õisik kerajas
421
Õied pole roosad. Õisik ovaalne kuni ruljas
422
422
Lehed harva üle 3 korra laiusest pikemad, munajad kuni elliptilised
423
422
Lehed laiusest palju pikemad, süstjad kuni lineaalsed
424
423
Lehed paljad või üksikute karvadega. Õisikud tavaliselt allosas tühikutega. Tolmukaniidid kroonist pikemad, tolmukapead kollakad
423
Lehed tihedalt karvased. Õisikud alusel tühikuteta. Tolmukaniidid kroonist 4-8 mm pikemad, tolmukapead helelillad
424
Lehed süstjad, lamedad, karvased, pole lihakad, tumedate täppideta. Pole mereranniku ega sooldunud pinnase taimed
424
Lehed lineaalsed, renjad, paljad, lihakad, tumedate täppidega. Mereranniku ja sooldunud pinnase taimed
425
Lehed üle 5 korra laiusest pikemad
426
425
Lehed alla 5 korra laiusest pikemad
429
426
Lehed mõlajad, rootsulised. Õied alla 3 mm läbimõõdus. Märgade kasvukohtade taimed
426
Lehed lineaalsed, rootsutud. Õied üle 3 mm läbimõõdus. Parasniisked kasvukohad
427
427
Kroonlehti 5. Õied püstised
427
Kroonlehti 6. Õied rippuvad
428
428
Kõik kroonlehed ühesugused, õis laikellukjas
428
Kolm kroonlehte pikemad kui teised. Õis kitsaskellukjas
429
Lehed selgelt rootsulised
432
430
Lehed alla 1 cm laiad. Kroonlehti 4, vabad
430
Lehed üle 1 cm laiad. Kroonlehti 6, vähemalt alusel kokku kasvanud
431
431
Õied roosad, üle 1 cm pikad, üksikult
431
Õied valged, alla 1 cm pikad, õisikuna
432
Õied pole üksikult
433
433
Lehed paralleelsete roodudega. Kroonlehti 3
433
Lehed pole paralleelsete roodudega. Kroonlehti 5
434
434
Õisik pole ühekülgne
435
435
Tolmukad emaka kõrval, emakakael ulatub õiest pikalt välja
436
435
Tolmukad ümber emaka, emakakael ei ulatu või ulatub õiest väga vähe välja
437
436
Kroonlehed valged. Emakakael 2-3 mm pikk
436
Kroonlehed rohekad. Emakakael u. 5 mm pikk
437
Emakakael u. 2,5 mm pikk. Tupplehed 1-1,5 mm, rohelised. Kroonlehed 3-4 mm
437
Emakakael u. 6 mm. Tupplehed u. 3 mm, tipus punakad. Kroonlehed 7-8 mm
439
Lehed pealt rohelised, alt kas hõbevalkjad või pruunikate roostetäppidega. Vili kuiv
440
439
Lehed pole alt valkjad ega roostetäppidega. Vili lihakas
441
440
Lehed üle 5 korra laiusest pikemad, alt valkjad
440
Lehed alla 5 korra laiusest pikemad, pruunikte roostetäppidega
441
Leheserv peenehambaline
442
Varred peenikesed, niitjad, roomavad. Lehed kuni 8 mm pikad
443
442
Varred pole niitjad. Lehed üle 8 mm pikad
444
443
Õieraod paljad. Lehed alla 3 mm laiad
443
Õieraod karvased. Lehed üle 3 mm laiad
444
Lehed suvehaljad, õhukesed. Valminud vili sinine
444
Lehed igihaljad, nahkjad. Valminud vili punane
445
445
Lehed pealt tuhmid, mõlemal pinnal silmatorkava võrkroodumisega
445
Lehed pealt läikivad, alt paljude kollakate näärmetäppidega
446
Lehe või lehrootsu alus kileja vart ümbritseva tupega (tõrvega)
447
446
Lehe ja leherootsu alus kileja tupeta
454
447
Õied lehekaenaldes
448
447
Õied tähkõisikuna
450
448
Õiekate lõhestunud pooleni (luup!). Kõik lehed enamvähem ühesuurused
448
Õiekate lõhestunud ¾ ulatuses. Varre peaharude lehed pikemad kui külgharude lehed
449
449
Suuremad lehed munajas-süstjad, väga lühikese, tõrves peituva rootsuga. Seemned 3 mm läbimõõdus (luup!)
449
Suuremad lehed elliptilised, selgelt nähtava rootuga. Seemned u. 4 mm läbimõõdus
450
Vars lihtne, ühe tipmise õisikuga
450
Vars harunenud, iga haru kannab õisikut
451
451
Õisik lõtv, kitsas, kaardus, kõik õied selgelt nähtavad
452
451
Õisik tihe, ruljas, õied tihedalt puntras koos
453
452
Lehed tugevalt kibeda maitsega. Õiekate pruunikate suurte näärmetäppidega
452
Lehed pole kibeda maitsega. Õiekate näärmtäppideta
453
Tõri (tupp lehe alusel) lidus karvadege, serval ripsmetega, tihedlt ümber varre
453
Tõri paljas, serval üksikute ripsmetega, lõdvalt ümber varre
454
Kroonlehed vähemalt alusel kokku kasvanud
455
455
Lehed hõlmised. Õis määrdunudkollane, tumelilla keskosaga
455
Lehed hõlmadeta. Õis teistsugune
456
456
Lehed ja varred täiesti paljad, õied pole sinised
457
456
Lehed ja/või vähemalt varred karvased (kui paljad, siis õied sinised)
462
457
Lehed pole lineaalsed
458
458
Lehed pole parallelsete roodudega. Kroonlehti 5. Tupp olemas
459
458
Lehed selgelt paralleelsete roodudega. Kroonlehti 6. Tupp puudub
460
459
Õied kobarõisikutes. Taim üle 10 cm kõrge
459
Õied lehtede kaenaldes. Taim alla10 cm kõrge
460
Õied tipmise ühekülgse kobarana. Kroon sama pikk kui lai
460
Õied lehtede kaenaldes. Koon laiusest pikem
461
461
Vars kandiline. Õied üksikult, harva 2-kaupa
461
Vars ruljas. Õied 3-5-kaupa
462
Õied hele- kuni tumekollased
463
462
Õied pole kollased
465
463
Kroon ruljas, krooni tipmd sirged
463
Kroon pole ruljas, kroonlehed hoiavad laiali
464
464
Õied helekollased. Vili valge pähklike
464
Õied tumekollased. Vili kupar
465
Õied sinised kuni lillakad
467
466
Õiekrooni neelus 5 karvatutikest
466
Õiekrooni neelus 5 mühksoomust
467
Õied varte tippudes nuttidena
468
467
Õied pole nuttidena
470
468
Õied alla 8 mm läbimõõdus, pole kellukjad
468
Õied üle 8 mm läbimõõdus, kellukjad
469
469
Varred karekarvased, kandilised. Tupe hambad 2 korda laiusest pikemad, tömbid
469
Varred pehmekarvased, enamvähem ümarad. Tupe hambad 3-4 korda laiusest pikemad, teravad
470
Õied helesinised, kellukjad. Vili kupar
471
470
Õied pole kellukjad (kui on kellukjad, siis roosad). Vili pole kupar
474
471
Tupe hambad laikolmnurksed. Lehed suured, palju üle 9 mm laiad, karedad
471
Tupe hambad lineaalsed kuni lineaalsüstjad. Lehed kuni 9 mm laiad, siledad
472
472
Tupplehed palju lühemad kui pool õiekrooni putkeosa
472
Tupplehed ulatuvad pooleni õiekrooni putkeosast
473
473
Vars harunenud. Kroon 10-25 (35) mm pikk, lõhestunud pooleni pikkusest
473
Vars lihtne. Kroon 30-40 mm, lõhestunud 1/5-ni pikkusest
474
Krooni putk väga lühike, u. nii pikk kui lai
475
474
Krooni putk laiusest pikem (luup!)
476
475
Kroon üle 8 mm läbimõõdus, mühksoomused õie neelus sametpunased, õied pole kõrglehtede kaenlas
475
Kroon alla 5 mm läbimõõdus, mühksoomused õie neelus valged, õied suurte kõrglehtede kaenaldes
476
Krooni putkeosa kõverdunud
476
Krooni putkeosa sirge
477
477
Õied üle 1 cm läbimõõdus, pole helesinised kollase neeluga
478
477
Õied alla 1 cm läbimõõdus, helesinised, neel (keskosa) kollane
481
478
Alumised lehed ilmuvad palju enne õitsemist, õitseajal juurmist lehekodarikku pole
479
478
Esmalt moodustb õitsev vars, seejärel juurmiste lehtede kodarik
480
479
Kroon roosa, ruljas, kroonlehed püstised. Lehed varrele laskuvad
479
Kroon lillakas-tumesinine, pole ruljas, kroonlehed laiali. Lehed pole varrele laskuvad
480
Suvised lehed alla 6 korra laiusest pikemad, valgete laikudega
480
Suvised lehed 6-9 korda laiusest pikemad, laikudeta
481
Viljad kolmekandilised, kantidel haakuvate ogadega
482
Tupp ühepikkuste sirgete, tipu poole suuntud lidus karvadega (luup!)
483
482
Tupp konksja tipuga karvadega või karvad kahesugused: mõned eemalehoiduvad, konksjatipulised, teised lühemad, peenemad, konksja tiputa
484
483
Tupp variseb peale viljumist, õitseajal lõhestunud kuni poolni pikkusest, tupe hambad kitsaskolmnurksed
483
Tupp püsib peale viljumist, õitseajal lõhestunud kolmandikuni pikkusest, tupe hambad laikolmnurksed
484
Mitmeaastane. Õied 5-10 mm läbimõõdus
484
Üheaastane. Õied kuni 5 mm läbimõõdus
485
485
Lehe alaküljel, eriti roodudel, konksjad karvad. Õisikuraag üles suunatud või harali karvadega
485
Lehtede alakülg konksjate karvadeta. Õisikuraagudel alati lidus karvad
486
486
Alumiste õite raod peale viljumist 3-4 korda pikemad kui tupp, allapoole käändunud. Viljad alusel selge lisemega (luup!)
486
Õieraod harva üle kahe korra pikemad kui tupp, pole tagasi käändunud. Vili lisemeta
487
487
Õietupp peale viljumist suletud. Viljaraod tupest pikemad, püstised. Vili must
487
Õietupp peale viljumist avatud. Viljaraod sama pikad kui tupp, peaaegu rõhtsad. Vili pruun
488
Õied tume- kuni helekollased
489
488
Õied pole kollased
502
489
Kroonlehti 6. Tupp puudub
490
489
Kroonlehti 4 või 5. Tupp olemas
491
490
Õied üle 3 cm läbimõõdus, tumekollased
490
Õied alla 8 mm läbimõõdus, helekollased
492
Tolmukaid palju rohkem kui 10
493
493
Õied 3-4 cm läbimõõdus. Varred 20-120 cm kõrged
493
Õied alla 2 cm läbimõõdus. Varred 10-20 cm pikad
494
494
Varred tõusvad või lamavad, harva püstised. Vähemalt alumised lehed üle 3 cm laiad
494
Varred lamavad, kaarjate sõlmevahedega, sõlmekohast juurduvad. Lehed alla 3 cm laiad
495
Õied üle 3 cm läbimõõdus
496
495
Õied alla 3 cm läbimõõdus
497
496
Õisikutelg ilma punakate täppide ja punakate karvadeta
496
Õisikutelg punakate täppide ja punakate karvadega. Varred ja leherootsud sageli punakad
497
Vili lineaalne, üle 5 korra laiusest pikem
498
497
Vili pole lineaalne, alla 3 korra laiusest pikem
499
498
Õieraod tupplehtedest tunduvalt pikemad, rõhtsad. Kõdrad hoiduvad varrest eemale. Üheaastane
498
Õieraod tupplehtedest lühemad, püstised. Kõdras hoiduvad vastu vart. Mitmeaastane
499
Lehe serv hambuline
500
500
Mitmeaastane, üle 30 cm kõrge. Alumised lehed pole rosetina
500
Üheaastane, alla 30 cm kõrge. Alumised lehed rosetina
501
Mitmeaastane. Kroonlehed üle 5 mm, kuldkollased
501
Üheaastane. Kroonlehed 2-4 mm, helekollased
502
Õied sinised kuni roosad
503
503
Kroonlehti 6. Tupp puudub
504
503
Kroonlehti 4 või 5. Tupp olemas
505
504
Kroonlehed erineva pikkusega, 3 teistest oluliselt pikemad
504
Kroonlehed ühepikkused
505
Kroonlehed tipus sisse sämpunud
506
506
Emakasuue neljahõlmaline
506
Emakasuue tõlvjas, pole hõlmine
507
Vähemalt alumised lehed hambulised või hõlmised
511
508
Kroonlehti 5. Õied lehekaenaldes
508
Kroonlehti 4. Õied õisikutes
509
509
Taim alla 30 cm kõrge. Kroonlehed 2,5-4 mm pikad
509
Taim üle 30 cm kõrge. Kroonlehed üle 4 mm pikad
510
510
Kroonlehed 2-hõlmalised. Vili tiibadeta. Taim hallikarvane
510
Kroonlehed terved. Vili tiibadega. Taim roheline, lehed nahkjad
511
Kroonlehti 5. Tolmukaid 10
512
511
Kroonlehti 4. Tolmukaid 4+2
513
512
Üheaastane. Alumised lehed terved, rootsuga, pole kodarikuna, tavaliselt õitseajaks kuivanud
512
Kaheaastane. Alumised lehed 3-5 hambaga, rootsutud, tiheda kodarikuna, olemas ka õitseajal
513
Vili lineaalne, üle 5 korra laiusest pikem
513
Vili pole lineaalne, alla 3 korra laiusest pikem
514
514
Lehe alus pole varreümbrine
515
514
Lehe alus varreümbrine
517
515
Taimed alla 30 cm kõrged. Kõik lehed rootsutud
515
Taimed üle 30 cm kõrged. Vähemalt alumised lehed selgelt rootsulised
516
516
Lehed sinakasrohelised
517
Vili kolmnurkne, tipus 2-hõlmaline
517
Vili pole kolmnurkne
518
518
Vili paljas, tiivuline
518
Vili karvane, tiibadeta