1
Taimed täiesti veesisesed või veepinnal ujuvate lehtedega
2
1
Maismaataimed, või kui veetaimed, siis lehed pole ujuvad ja veest välja ulatuvad
3
3
Vars muguljas. Paljunevad eostega
4
3
Vars pole muguljas. Õitega taimed
5
4
Lehed pehmed, lõdvad, helerohelised, kuni 1,5 mm laiad, pika peenikese tipuga
4
Lehed tikjalt püsti, tumerohelised, 1,5-2,5 mm laiad, tipus järsult ahenevad
5
Õied kroonlehtedega
248
6
Taimed piimmahlaga (NB! Piimmahl on mürgine, peske oma käed, kui mahla puutusite)
7
7
Lehed mõlajad, kuni 2,5 cm laiad, tipuosas hambulise servaga
7
Lehed süstjad kuni lineaalsed, 1-2(3) cm laiad, leheserv terve
8
8
Meenäärmed ümmargused. Lehed süstjad, 1-2(3) cm laiad. Sarikad 4 või 5 kiirega
8
Meenäärmed kahe sarvega. Lehed kuni 1 cm laiad. Sarikas rohkem kui 5 kiirt
9
9
Lehed 1-4 mm laiad. Sarikas 10-15 kiirega. Meenäärmed kollased
9
Lehed 4-8 (10) mm laiad. Sarikas 6-12 kiirega. Meenäärmed algul rohelised, siis kollased, lõpuks punakasvioletsed
10
Õied kahe tiheda üksteisele järgneva silinderja tõlvikuna, alumine, sametjas, koosneb emasõitest, ülemine isasõitest
11
10
Õisikud teistsugused
12
11
Lehed 3-6 mm laiad. Õisiku emas- ja isasosa vahel on näha vart. Emasõied soomustega
11
Lehed 8-20 mm laiad. Õisiku emasosa ja isasosa puutuvad kokku. Emasõied soomusteta
13
Lehed 5-6 x 40-60 mm, paljad. Urvad ümmargused
13
Lehed 10-20 x 50-70 mm, hõredalt karvaed. Urvad ruljad
14
Vähemalt alumised lehed rootsuga
15
14
Kõik lehed rootsutud
40
15
Lehed paralleelsete roodudega, kõik lehed juurmised
16
15
Lehed pole paralleelsete roodudega, lehed olemas ka varrel
19
16
Lehed harva üle 3 korra laiusest pikemad, ümarad kuni elliptilised
17
16
Lehed laiusest palju pikemad, süstjad kuni lineaalsed
18
17
Lehed paljad või ainult üksikute karvadega. Õisikud alusel sageli tühikutega. Tolmukaniidid kroonist pikemad, tolmukapead kollakad
17
Lehed tihedalt karvased. Õisik ühtlane, tühikuteta. Tolmukaniidid kroonist 4-8 mm pikemad, tolmukapead helelillad
18
Lehed süstjad, lamedad, karvased, pole lihakad, tumedate täppideta. Pole mereranniku ega sooldunud pinnase taimed
18
Lehed lineaalsed, renjad, paljad, lihakad, tumedate täppidega. Mereranniku ja sooldunud pinnase taimed
19
Lehed sulgroodsed või ühe rooga
21
20
Vars kolmnurkne. Õisik ümbritsetud rohekaskollaste kõrglehtedega. Varrelehti kuni 4
20
Vars ruljas. Õisik pole selliste kõrglehtedega ümbritsetud. Varrelehti üle 4
21
Vili pole tiivuline. Abilehed puuduvad või on vabad, pole vart ümbritsevaks kilejaks tupeks (tõrveks) kokku kasvanud
22
21
Viljad tiivulised. Abilehed moodustavad kileja vart ümbritseva tupe (tõrve)
30
22
Vilja ümber kaks kandelehekest. Õied ühesoolised
23
22
Viljad pole kahe kandelehekesega ümbritsetud. Õied kahesoolised
26
23
Alumised lehed rombjad või kolmnurksed, odaja alusega
24
23
Alumised lehed lineaalsed kuni äraspidimunajad
25
24
Alumised lehed rombjad, odaja alusega, ülemised süstjad. Vilju ümbritsevad kandelehekesed hambulised
24
Kõik lehed kolmnurksed, odaja alusega. Kandelehekesed saagjaservalised või lõhestunud, naaskeljate jätketega
25
Lehed pole lihakad, rohelised, lineaalsed kuni kitsas-süstjad
25
Lehed veidi lihakad, äraspidimunajad, hõbedase jahuja kattega
26
Lehed ega õisikud pole jahuja kattega
27
26
Lehed või vähemalt õisikud valge jahuja kattega
28
27
Õisik lehistunud peaaegu tipuni. Lehed ja vars sageli punakad
27
Õisik lehtedeta või lehed ainult alumises osas. Lehed ja varred rohelised
28
Õisik paljas. Seemned püstised (luup!)
28
Õisik jahuja kattega. Kõik seemned horisontaalselt
29
29
Taimed tavaliselt tumerohelised (kuigi sageli hallika kirmega). Varred sageli punakad. Lehed munajas-süstjad, hambulised või terve servaga. Seemnekest madalate, laiade, radiaalsete vagudega
29
Taimed eredalt hallikasrohelised. Varred pole punased. Suuremad varrelehed ovaalrombjad, paljude teravate, lehe tipu poole suunatud hammastega. Seemnekest rohkemate, tihedamate ja sügavamate vagudega kui valgel hanemaltsal
30
Lehed kitsas-süstjad, ahenevad võrdselt mõlemast otsast, lehed olemas ka õisiku tipuosas. Üheaastased taimed
30
Lehed teistsugused. Mitmeaastased taimed
31
31
Lehed nooljad või odajad, hapuka maitsega. Õied ühesoolised
32
31
Lehe alus südajas, ümar või kiiljas, mitte kunagi nooljas või odajas, pole hapuka maitsega. Õied kahesoolised
34
32
Lehed tavaliselt alla 2 cm laiad. Õiekattelehed seemnete pikkused (alla 1,5 mm)
32
Lehed tavaliselt üle 2 cm laiad. Õiekattelehed seemnetest pikemad (üle 2 mm)
33
33
Õisiku harud lihtsad, ei harune
33
Õisiku harud harunevad korduvalt
34
Vilju ümbritsevad kattelehed ümberringi hambulised
34
Kattelehed terved või ainult alusel mõne hambaga
35
35
Alumised lehed veesisesed, 50-100 cm pikad
35
Alumised lehed pole veesisesed, palju väiksemad
36
36
Vähemalt üks vilja külg selge mõhnaga
37
37
Juurmised lehed ja alumised varrelehed laiusest pikemad, kiilja alusega
37
Juurmised lehed ja alumised varrelehed sama pikad kui laiad, sügavalt südaja alusega
38
Juurmised lehed ja alumised varrelehed kõige laiemad alusel, lehe alus südajas
38
Juurmised lehed ja alumised varrelehed kõige laiemad keskel või veidi madalamal, tavaliselt lehe alus pole südajas
39
39
Alumised varrelehed kuni 8 korda laiusest pikemad. Viljad 3,5-5 mm pikad ja alla 5 mm laiad
39
Alumised varrelehed vähem kui 4 korda laiusest pikemad. Viljad 4,5-6 mm pikad ja üle 5 mm laiad
41
Õied radiaalsümmeetrilised (vaadake tähelepanelikult õit või vilja tugeva luubiga)
42
41
Õied pole radiaalsümmeetrilised
68
42
Lehed vähemalt alusel pikkade valgete karvadega
43
42
Lehed paljad või väga lühikeste karvadega
47
43
Õied üksikult, pikaraolised, õieraod erineva pikkusega
43
Õied 3- kuni mitmekaupa osaõisikutes, nuttide või kobaratena
44
44
Õied pruunid kuni mustad
45
45
Õied hele-kollakaspruunid. Emakakael sigimikust lühem (luup!). Õiekattelehed erineva suurusega
45
Õied pruunid kuni tumepruunid. Emakakael vähemalt sigimiku pikkune. Õiekattelehed ühesuurused
46
46
Hõredalt karvane, lühikeste võsunditega, puhmikuid ei mooduste. Emakakael pikem kui sigimik. Tolmukapea tolmukaniidist 2-6 korda pikem
46
Tihedalt karvane, ilma võsunditeta, kasvab pisikeste puhmikutena. Emakakael umbes sigimiku pikkune. Tolmukapea tolmukaniidi pikkune või veidi lühem
47
Õied ruljate tähkõisikute või ümarate nuttidena
48
47
Õied pole ruljate tähkõisikute ega ümarate nuttidena
53
48
Õied ruljate tähkadna. Kõik lehed juurmised
49
48
Õied ümarate nuttidena. Varred lehistunud
50
49
Märgade niitude ja soode taim. Risoom peenike, võsunditega. Vili jaguneb 3 osaviljaks
49
Mererannataim. Risoom jäme, võsunditeta. Vili jaguneb 6 osaviljaks
50
Õiekattelehed paksud, tumeda tipuga. Liitõisik korduvalt harunenud. Seemned 6-10 pikisuunalise vaoga (binokulaar!)
51
50
Õiekattelehed õhukesed, ühtlaselt pruunid. Liitõisik ei harune või ainut mõne haruga alusel. Seemned vagudeta
52
51
Vili (ilma emakakaelata) (3-)4-6(-7) mm lai, ülemine osa lamendunud
51
Vili (ilma emakakaelata) 6-7(-8) mm lai, ülemine osa kuppeljas
52
Lehed kolmnurksed või lamedad, ilma andruta. Emasnutid üksteisest eemal, samuti isasnuttidest
52
Lehed alaküljel tiivulise andruga. Emasnutid ja isasnutid üksteisega kokkupuutuvad
53
Lehed renjad, tipul pealmisel küljel hästimärgatava pooriga (luup!). Vili koosneb kolmest osast
53
Lehed pole renjad, lehe tipul poor puudub. Vili on kupar
54
54
Üheaastased väikesed taimed. Õied üksikult või 2(3)-kaupa
55
54
Mitmeaastased tugevad taimed. Õied pole üksikult
56
55
Kõik õied üksikult. Sisemised õiekattelehed teravatipulised, pikemad kui kupar
55
Vähemalt alumised õied paarikaupa. Sisemised õiekattelehed tömbid, kupra pikkused või lühemad
56
Varred lehistumata (varre alusel labata lehetuped). Õisik külgmine, näib asuvat umbes varre keskkohas, sest pikk püstine ruljas õisiku kandeleht tundub varre pikendusena
57
56
Varred lehistunud. Õisik tipmine. Õisiku kandeleht suhteliselt lühike, allakäändunud, ei näi varre pikendusena
60
57
Varred peenikesed (1 mm), hele-hallikasrohelised. Õisik varre keskosas või veidi allpool
57
Varred 1,5-4 mm läbimõõdus. Õisik varre keskosast kõrgemal
58
58
Varred kasvavad ridadena, värskelt sinakad, vaolised. Alumised lehetuped õlgkollaseed või helepruunid. Õisik 25-60 õiega
58
Tihemurusalt või mättana kasvavad taimed. Varred tugevad, pole sinakad. Õisik rohkeõieline
59
59
Vars peenem, vaoline, eriti allosas. Alumised labata tuped hele- kuni hallikaspruunid. Õisiku kandeleht puhetunud tupega. Õisikuraod väga lühikesed (ei ole nähtavad), õisik kerajas, tihe. Kupar tumepruun
59
Vars tugev, sile. Alumised labata tuped punakaspruunid. Õisikuraod ebavõrdse pikkusega, õisik rohekaspruun, hõre, haraline. Kupar roostepruun
60
Lehed rististe vaheseinteta (lõigake leht lõikudeks!)
61
60
Leht rististe vaheseintega
64
61
Õisik tihe nutt, 2-10 õiega
61
Õisik hõre, rohkem kui 10 õiega
62
62
Lehti palju, kõik juurmise kodarikuna
62
Igal varrel 1-4 lehte
63
63
Vars alusel lapik. Kupar tavaliselt õiekattelehtedest pikem. Tolmukapea kuni kaks korda tolmukaniidist pikem
63
Vars ruljas. Kupar õiekattelehtede pikkune. Tolmukapead 2-6 korda tolmukaniidist pikemad
64
Lehed paljude torukestega (tehke lehe aluse lähedalt ristlõige: peaksite nägema mitmeid torukesi). Kuivanud lehel sõlmekesed katsudes tunda, värskelt mitte
65
64
Lehed ühe torukesega
66
65
Varre alus pole paksenenud. Taim 40-130 cm kõrge, risoomiga
65
Varre alus sibuljalt paksenenud. Taim 1-30 cm kõrge, ilma risoomita
66
Lehe ristlõige ovaalne. Välimised õiekattelehed teravad, 3-4 mm pikad. Õied 4-10 kaupa osaõisikutes
66
Lehe ristlõige ümar. Välimised õiekattelehed tömbid, 2-3 mm pikad. Õied 3-6 kaupa osaõisikus
67
67
Õied tumepruunid, kõik rootsutud
67
Õied rohekas- kuni helepruunid, vähemalt mõned rootsulised
68
Õisik vivipaarne, mõnede õite asemel sigisibulad, millest arenevad väikesed lehed
68
Õisik pole vivipaarne
69
69
Varred seest säsikad (pole õõnsad), kolmnurksed kuni ümarad, ilma sõlmekohtadeta (CYPERACEAE - LÕIKHEINALISED)
70
69
Varred alati seest õõnsad, alati ümarad, selgete sõlmekohtdega (POACEAE - KÕRRELISED)
153
70
Kõik lehed alla 2 cm pikad
71
70
Vähemalt osa lehti üle 4 cm pikad
72
71
Taimed pikkade võsunditega. Viljunud pähik kuni 2,5 cm pikkuste karvadega, meenutab villatutti
71
Taim võsunditeta. Viljunud pähik lühikeste, kuni pähklikese pikkuste karvadega, ei meenuta villatutti
72
Õisik pikkade, valgete siidjate õiekattekarvadega
73
72
Õisik pole valgete siidjate karvadega (õiekattekarvad puuduvad või on väga lühiksed)
76
73
Pähikuid 1, rootsutu, püstine, lehetaolise kõrgleheta
73
Pähikuid varrel mitu, rootsulised, rootsu juures 1-3 lehetaolist kõrglehte
74
74
Pähikuraod siledad. Varred keskosas ümarad. Tolmukad 2,5-5 mm pikad
74
Pähikuraod karedad. Varred keskosas kolmekandilised. Tolmukapead 1,5-2 mm pikad
75
75
Taimed roomavate võsunditeta, kasvavd tihedate kogumikena. Lehed 3-8 mm laiad
75
Taimed roomavate võsunditega, kasvavad hõredalt. Lehed 1-2 mm laiad
76
Õied kahesoolised, emakate ja tolmukatega (luup!). NB! See on raskesti jälgitav tunnus. Kui jääte hätta, vaadake üle siin välja tulevate liikide pildid ja otsustage pildi järgi
77
76
Õied ühesoolised, tolmukate või emakatega
89
77
Pähikud 2-3 õiega (luup!)
78
77
Pähikus rohkem kui 3 õit
82
78
Taimed suured, lehed 5-10 mm laiad. Pähikud pikarootsuliste külgmiste nuttidena
78
Taimed väikesed, lehed alla 5 mm laiad. Pähikud tipmise nutina
79
79
Õied igal pool ümber õisikutelje. Vars kolmnurkne, lehtedega, enamasti harunenud
80
79
Õied õisikuteljel kahe vastaku reana. Vars ümar, lehtedeta (kõik lehed juurmised)
81
80
Pähikud valged. Tipmise õisiku alumine kandeleht enamasti õisikust lühem
80
Pähikud punakaspruunid. Tipmise õisiku alumine kandeleht õisikust enamasti 20-50 mm pikem
81
Pähikid 1-3(5). Õisiku alumine kandeleht õisiku pikkune
81
Pähikuid tavaliselt 5-15. Õisiku alumine kandeleht õisikust oluliselt pikem
82
Pähikud õisikus kahe reana, õisikuid üks
83
82
Pähikud pole kaherealiselt, õisikuid rohkem
84
83
Lehed lamedad. Õiekattekarvad pruunid, pähklikesest vähemalt kaks korda pikemad. Pähklike 1,5-2 mm. Pähikuid õisikus 10-25
83
Lehed kokkurullunud. Õiekattekarvad valged või puuduvad, pähklikesest palju lühemad. Pähklike 3-4 mm. Pähikuid õisikus 3-8
84
Õisik nutitaoline, paljude väikeste, üldjuhul tihedalt asetsevate lapikute pähikutega. Vars lehtedeta
84
Õisik teistsugune. Vars lehtedega
85
85
Õisik külgmine, varretaoline kõrgleht ulatub üle pähikute
86
86
Varred kuni 3 m kõrged. Õiekattelehed siledad. Emakakaelu tavaliselt 3. Pähklike 2,5-3 mm, lapik-kolmnurkne
86
Varred kuni 1,5 m. Õiekakattelehed tihedalt tumedate papillidega kaetud. Emakakaelu tavaliselt 2. Pähklike 2-2,5 mm, lame või kaksikkumer
87
Pähikud üle 8 mm pikad, 5-12, õisik tihe, koosneb 1-3 ülestikku asetsevast pähikute kimbust
87
Pähikud 3-8 mm pikad, arvukalt, hõreda õisikuna
88
88
Juurduvad steriilsed võrsed puuduvad. Õiekattekarvad sirged, jäigad. Pähikud 3-4 mm pikad, 2-5-kaupa
88
Mahakaarduvad võrsed juurduvad tipus. Õiekattekarvad painduvad, siledad. Pähikud üksikult, 5-8 mm pikad
89
Varre tipus 1 pähik
90
89
Varrel pähikuid rohkem kui üks
93
90
Taimed roomava risoomiga, ei moodusta puhmikuid
91
90
Taimed ilma roomava risoomita, tihedapuhmikulised
92
91
Põisikud kuni 3,5 mm pikad, selgelt soonilised (luup!). Emakakaelu 2
91
Põisikud 5-7 mm pikad, ebaselgete soontega. Emakakaelu 3
92
Taimed kahekojalised, pähikud ainult emas- või isasõitega
92
Taimed ühekojalised, pähikute tipul isasõied, alusel emasõied
93
Pähikud väliselt üksteisega sarnased, tipmine tavaliselt vähemalt osaliselt emasõitega
94
93
Pähikud välimuselt erinevad: ülemised ainult isasõitega, alumised ainult emasõitega
117
94
Lehetupe vaba serv ainult ülaosas (2-3 mm) kilejas, edasi rohtjas
94
Lehetupp ülaservast allapoole pikalt kilejas
95
95
Vähemalt alumised pähikud asuvad varrel hõredalt
96
95
Kõik pähikud on varrel tihedalt koos
105
96
Taimed alusel punakad, tuped võrkkiududega (kiududeks jagunenud lehetupe jäänused)
97
96
Taimed pole alusel punakad, võrkkiude pole
98
97
Kõik pähikud enam-vähem võrdsed, 0,5-2 cm pikad, munajad
97
Tipmine pähik 2-4 cm pikk, sellele järgneb 1-2 palju lühemat pähikut, edasised on sarnased tipmisega
98
Põisikuid emaspähikus kuni 3
98
Põisikuid emaspähikus rohkem kui 3
99
99
Alumise emaspähiku kandeleht õisikust palju pikem
99
Alumise emaspähiku kandeleht õisikust lühem
100
100
Tipmine pähik teistest u. kaks korda pikem, nuiakujuline
100
Tipmine pähik teistest alla kahe korra pikem
101
101
Põisikud püstised, lühikese nokaga
102
101
Põisikud laiuvad või rõhtsad, ilma nokata või pika nokaga
103
102
Pähikud ümarmunajad, u. 5 mm pikad. Põisiku nokk pikalt lõhestunud, valge triibuga
102
Pähikud üle 5 mm pikad. Põisiku nokk veidi lõhestunud, ilma valge triibuta
103
Pähikud laiusest pikemad
104
Põisiku nokk moodustab ½ põisiku alumise osa pikkusest. Lehed jäigad, tumerohelised, renjad. Põisiku katteleht helepruun
104
Põisikud nokata. Lehed pehmed, puhasrohelised, lamedad. Põisiku kandeleht valge, kilejas
105
Taimed pika risoomiga. Pähikutega varred kasvavad tavaliselt ridadena
106
105
Taimed pika risoomita. Pähikuid kandvad varred ei kasva ridadena
108
106
Põisiku tiibjas serv ei ulatu kõrgemale põisiku keskkohast. Lehed 1,5-4 mm laiad. Õisik 3-8 cm pikk
106
Põisiku tiibjas serv ulatub 1/3 kuni ¾ põisiku pikkuseni. Lehed 1-2 mm laiad. Õisik 1-4 cm pikk
107
107
Kuivade kasvukohtade taimed. Õisik üle 1,2 cm pikk. Varred ülaosas karedad
107
Niiskete kasvukohtade taimed. Õisik 0,6-1 cm pikk. Vars sile
108
Lehed üle 5 mm laiad
109
108
Lehed alla 5 mm laiad
111
109
Taime alus mustade lihtkiududeta. Põisik 2,5-3 mm pikk
109
Taime alus mustade lihtkiududega. Põisik pikem kui 3 mm
110
110
Keelekese pikkus laiusega võrdne või sellest suurem. Põisik sile (luup!), läikiv. Lehed kollakasrohelised
110
Keeleke pikkusest laiem. Põisik papillidega. Lehed puhasrohelised
111
Õisik alla 2 cm pikk. Väikeste puhmikutena kasvavad taimed
112
111
Õisik üle 2 cm pikk. Hõremurusalt või suurte mätastena kasvavad taimed
113
112
Taime alusel ei ole tumepruune lihtkiude. Lehed sinakasrohelised. Õisik 3-5 laimunaja pähikuga
112
Taim alusel tumepruunide lihtkiududega. Lehed hallikasrohelised. Õisik 2-3 piklikmunaja pähikuga
113
Põisikud alla 3 mm pikad
114
113
Põisikud üle 3 mm pikad
115
114
Õisik tihe, ei ole harunenud. Alumised lehetuped mustade kiududeta. Kasvab murusalt, ei moodusta mättaid
114
Õisik vähemalt alusel harunenud. Alumised lehetuped ohtrate mustade lihtkiududega. Kasvab kõrgete mätastena
115
Põisikud pähikus püstiselt. Kasvab tihedate puhmikutena
115
Põisikud asetsevad pähikus rõhtsalt või tähtjalt. Puhmikuid ei moodusta
116
116
Taime alaosa helepunase tooniga. Keeleke 2-4 korda laiusest pikem. Põisikud alaosas käsnja koega, 5,4-6,5 mm pikad
116
Taime alaosa pole punakas. Keelekepikkusest laiem. Põisik pole alusel käsnjas, 3-4 mm pikk
117
Emakakaelu 2. Põisikud tavaliselt enam-vähem kaksikkumerad
118
117
Emakakaelu 3. Põisikud 3-nurkse või rulja ristlõikega
121
118
Mätta või tiheda kogumikuna kasvavsd roomava risoomita taimed
119
118
Taimed roomava risoomiga, mättaid ei moodusta
120
119
Alumised lehetuped kollakaspruunid. Lehed sinakasrohelised. Põisikud 2,5-4 mm pikad
119
Alumised lehetuped tumepunased või mustjaspunased. Lehed tumerohelised. Põisikud 2-2,5 mm pikad
120
Lehed 1-3(5) mm laiad, kuivades sisserulluvate servadega. Isaspäikuid 1
120
Lehed (3)5-10 mm laiad, servad rulluvad kuivades väljapoole. Isaspähikuid 2-4
121
Põisikud vähemalt osaliselt karvased (luup!)
122
121
Põisikud paljad, karvad vahel noka servades
133
122
Põisikud selgelt kaheharulise üle 5 mm pika nokaga
123
122
Põisikud ilma nokata või lühikese, alla 0,5 mm pikkuse koonilise teraviku või nõrgalt kaheharulise nokaga
124
123
Lehed karvased vähemalt tuppedel. Põisikud pehmekarvased
123
Lehed paljad. Põisikud tihedalt viltkarvased
124
Taimed moodustavad tihedaid mättaid, roomavad risoomid puuduvad
125
124
Taimed tihedaid mättaid ei moodusta, roomavad risoomid olemas
128
125
Emaspähikud tihedad. Alumine kandeleht pole vart ümbritseva alusega
126
125
Emaspähikud hõredad. Alumine kandeleht ümbritseb vart 3-10 mm ulatuses
127
126
Alumine kandeleht pruun. Lehed noorelt hõredalt karvased. Põisiku kattelehed tumedad, põisikust lühemad
126
Alumine kandeleht lehetaoline, roheline. Lehed ka noorelt paljad. Põisiku kattelehed punakad, u. põisiku pikkused
127
Põisikud 2-3 mm pikad, vähemalt 1,5 korda nii pikad kui põisiku kattelehed
127
Põisikud 3-4,5 mm pikad, enam-vähem kattelehtede pikkused
128
Emaspähikud hõredad, väheste õitega
128
Emaspähik tihe, paljude õitega
129
129
Põisikud selgete soontega
129
Põisikud soonteta
130
130
Isaspähikuid 2 või rohkem. Alumised lehetuped jäävad terveks
130
Isaspähikuid üks. Alumised lehetuped kiulised
131
131
Alumine kandeleht pähikust pikem. Lehed hallikad. Niiskete kasvukohtade taimed
131
Alumine kandeleht pähikust palju lühem. Lehed rohelised. Üsna kuivade kasvukohtade taimed
132
132
Alumine kandeleht 3-5 mm pikkuse tupega. Põisikute kattelehed põisiku pikkused
132
Alumine kandeleht tupeta või alla 2 mm pikkuse tupega. Põisikute kattelehted põisikust lühem
133
Vähemalt alumine pähik rippuv
134
133
Pähikud pole rippuvad
141
134
Isaspähikuid 2 või rohkem
135
135
Põisikud nokata või terve, alla 0,5 mm pika nokaga
135
Põisikud üle 0,5 mm pikkuse sügavalt kaheharulise nokaga
136
136
Põisikud 2-2,5 korda laiusest pikemad, püstised. Emaspähikud üksteisest eemal, alumise pähiku tipp ei ulatu järgmise aluseni
136
Põisikud 4-5 korda laiusest pikemad, valminult allapoole hoiduvad. Emaspähikud tihedalt, alumise pähiku tipp ulatub järgmise aluseni
137
Emaspähikud rohelised kuni hele kollakasrohelised
138
137
Emaspähikud pruunid
139
138
Emaspähikud 5-12 mm pikad. Märgade kasvukohtade taimed
138
Emaspähikud 2,5-5 mm pikad. Parasniiskete kohtade taimed
139
Moodustab tihedaid puhmikuid, roomav risoom puudub
139
Roomava risoomiga taimed, puhmikuid ei moodusta
140
140
Lehed hallikasrohelised, 1-2 mm laiad. Külgmised pähikuid ainult emasõitega
140
Lehed rohelised, 2-4 mm laiad. Külgmised pähikud alusel isasõitega
141
Lehetuped või lehed või varred karvased
141
Lehetuped, lehed ja varred paljad
142
142
Alumine kandeleht ei ümbritse vart
143
142
Alumine kandeleht 2-10 mm ulatuses ümber varre
145
143
Põisiku nokk 0,5 mm pikk, nõrgalt kaheharuline
143
Põisiku nokk kaheharuline, vähemalt 0,75 mm pikk
144
144
Põisikud rõhtsad, järsult nokaks ahenevad
144
Põisikud püstised, ahenevad nokaks aeglaselt
145
Murusalt või väga hõredate puhmikutena kasvav pikarisoomilised taimed
146
145
Tihedate puhmikutena kasvavad taimed, roomav risoom puudub või väga lühike
147
146
Alumine kandeleht vart tihedalt ümbritseva tupega. Lehed hallikad. Põisik peaaegu nokata või järsult 0,5 mm pikkuseks nokaks ahenev
146
Alumine kandeleht vart lõdvalt ümbritseva tupega. Lehed kollakas- kuni tumeroheliesed. Põisik aheneb aeglaselt 0,5-1 cm pikkuseks nokaks
147
Alumine kandeleht õisikust lühem
148
147
Alumine kandeleht õisiku pikkune või pikem
149
148
Põisiku katteleht kileja servata või väga kitsa servaga
148
Põisiku katteleht hästimärgatava valge kileja servaga
149
Põisikud rõhtsalt või allakäändunult
150
150
Põisikud 2-4 mm pikad, nokk sirge, 1/3-1/2 põisiku alumise osa pikkune
151
150
Põisikud (3,5)4-6 mm pikad, nokk alumise osa pikkune, kõvedunud
152
151
Varred püstised. Lehed 1-3,5 mm laiad. Põisikud kuni 3,5 mm pikad
151
Varred kaarjalt tõusvad. Mõned lehed tavaliselt üle (3)3,5 mm laiad. Põisikud üle 3,5 mm pikad
152
Põisikud 5-7 mm pikad. Isapähik tavaliselt rootsutu. Lehed kuni 7 mm laiad
152
Põisikud 1,5-5 mm pikad. Isaspähik rootsuline. Lehed alla 4 mm laiad
153
Õisik täha sarnane, süstjas kuni ovaalne
154
153
Õisik harunenud pööris
180
155
Pähikud varre vastaskülgedel
156
155
Pähikud varrel ümberringi
160
156
Pähikud kinnituvad õisiku teljele kitsama küljega
156
Pähikud kinnituvad õisiku teljele laiema küljega
157
157
Pähikud kahesugused: sisemine pähik viljuv, lapik, koosneb 3-5 normaalsest õiest, välimine on steriilne, koosneb kitsaspiklikest jäikadest libledest ja sõkaldest
157
Pähikud pole kahesugused
158
158
Pähikud kahekaupa igas sõlmekohas
159
Õisikutelg tugev, ei murdu kuivades, servadel haakuvate karvakestega
159
Õisikutelg habras, murdub kuivades üksikuteks lülideks, siledate sevadega
160
Pähikud üheõielised
161
160
Pähikus õisi rohkem kui üks
162
161
Keeleke kuni 2 mm pikk, terve tipuga
161
Keeleke 10-30 mm pikk, sügavalt kaheks jagunenud
162
Pähikud alla 6 mm pikad
163
163
Tihedapuhmikuline taim, roomavaid risoome esineb harva. Lehetuped hõredalt harali või allapidi karvadega
163
Hõredapuhmikuline, kaarjalt tõuvate võsudega taim. Lehetuped tihedalt pehmekarvased
164
Tähk ühekülgne, pähikud kahe reana varre ühel küljel
164
Tähk pole ühekülgne
165
165
Pähikud ümber kogu varre
166
165
Pähikud varre vastaskülgedel
173
167
Pähikus rohkem kui üks viljuv õis
167
Pähikus üks viljuv õis
168
168
Pähikud üle 4 mm pikad
168
Pähikud alla 4 mm pikad
169
Mõlemad libled ohtega. Tolmukapead sinised
169
Libled oheteta (ohted välissõkaldel). Tolmukapead kollased kuni oranžid
170
170
Ohe lühem kui välissõkal, vaevu ulatub liblede vahelt välja
171
170
Ohe u. kaks korda välissõklast pikem, ulatub liblede vahelt välja
172
171
Ohe u. 3 mm pikk, põlvjas, kinnitub välissõkla alumisele veerandile, ulatub liblede vahelt välja. Tolmukapead kollased
171
Ohe u. 1,5 mm pikk, sirge, kinnitub välissõkla keskele, liblede vahelt välja ei ulatu. Tolmukapead oranžid
172
Risoom lühike. Libled pole väljapoole kaardunud tipuga. Ohe ulatub liblede vahelt pikalt välja
172
Risoom 20-30 cm pikk. Libled väljapoole kaardunud tipuga. Ohe ulatub liblede vahelt veidi välja
173
Õisik tihe, pähikud lähestikku
174
173
Õisik hõre, pähikud üksteisest eemal
176
174
Pähikud üheõielised, 3-kaupa pundis
174
Pähikud 2 või enama õiega, pole 3-kaupa pundis
175
175
Pähikud 2-õielised. Libled naaskeljad, 0-1 rooga
175
Pähikus rohkem kui 2 õit. Libled pole naaskeljad, mitme rooga
176
Pähikud kinnituvad õisikuteljele kitsama küljega. Pähikud ühe liblega (välja arvatud tipmine)
176
Taimed teistsugused
177
177
Pähikud hoiduvad vastu vart. Libled enam-vähem ühepikkused
178
177
Pähikud kaarduvad varrest eemale. Libled väga erineva pikkusega
179
178
Hõredapuhmikuline, ilma risoomita taim. Ohe üle 5 mm pikk
178
Pikavõsundiline taim, ei moodusta mättaid. Ohe alla 5 mm pikk
179
Ohe kuni poole välissõkla pikkune. Taimed pika roomava risoomiga
179
Ohe välissõkla pikkune või pikem. Lühikese risoomiga väikeseid mättaid moodustav taim
180
Tugevad risoomiga taimed, pilliroo moodi, sageli üle 2 m kõrged, vars 0,5-1 cm läbimõõdus
181
180
Taimed väiksemad, ei meenuta pilliroogu, vars peenem
182
181
Keelekese asemel karvaring (vaata kohta, kus leht kinnitub varrele)
181
Keeleke (kilejas lise) olemas
183
Keelekese asemel karvaring
183
Keeleke kilejas või puudb
184
184
Pähikud ühe õiega
185
184
Pähikud 2 või rohkema õiega
190
185
Ohe alla 5 mm pikk
186
186
Ohe põlvjas. Välissõkla alusel karvad (luup!)
186
Ohe sirge. Välissõkla alusel karvu pole
187
187
Lehed 10-20 mm laiad. Välissõklad rohtsed
187
Lehed alla 10 mm laiad. Välissõklad kilejad või õlgjad
188
188
Pikkade roomavate võsunditega, puhmaid ei moodusta. Sisesõkal 2/5 välissõkla pikkusest
188
Puhmastena kasvav taim, ilma võsunditeta või lühikeste võsunditega (mõnikord ka maa-aluste risoomidega). Sisesõkal vähem kui 1/5 välissõkla pikkusest
189
189
Risoome pole. Maapealsed võsundid sageli olemas
189
Risoomid olemas. Maapealsed võsundid puuduvad
190
Pähikus rohkem kui 2 õit
195
191
Igast pähikust ulatub välja 1 ohe
191
Igast pähikust ulatub välja vähemalt 2 ohet
192
192
Libled 2 korda õitest pikemad
193
192
Libled õite pikkused või veidi pikemad
194
193
Taimed üleni pehmekarvased. Lehed siledad, lehetupp puhetunud. Isasõie ohe konksjas, liblede varjus
193
Taim peaaegu paljas, karvad ainult sõlmekohtadel. Lehed karedad, lehetupp pole puhetunud. Isasõie ohe põlvjas, libledest üleulatuv
194
Lehed 2-5 mm laiad, lamedad või vahel kokkurullunud. Ohe sirge
194
Lehed niitjad, alla 1 mm laiad, tihedalt kokkurullunud. Ohe teravalt põvjas
195
Ohe kaarjas või põlvjas
196
196
Ohe üle 3 mm pikk
197
197
Ülemiste lehtede keeleke puudub või on alla 1,5 mm pikk. Pähikud (ilma oheteta) all 8 mm pikad
198
197
Ülemiste lehtede keeleke üle 1,5 mm pikk. Pähikud üle 8 mm pikad
199
198
Lehed üle 1,5 cm laiad. Pähikud kollakad, läikivad. Alumised lehetuped pikkade harali karvadega. Ohe teravalt põlvjas
198
Lehed alla 1,5 cm laiad. Pähikud pruunikad. Alumised lehetuped paljad või lühikeste lidus karvadega. Ohe tugevalt kaardunud, kuid mitte põlvjas
199
Libled ühepikkused
200
199
Libled erineva pikkusega, üks on teisest palju lühem
201
200
Looduslik taim. Valminult murdub õisikutelg lülideks
200
Põllutaim. Õisikutelg ei murdu lülideks
201
Alumised lehed ja lehetuped harali karvadega. Sisesõkla telg sile. Rood ei ulatu välissõkla ülemise servani
201
Alumised lehed ja lehetuped paljad. Sisesõkla telg lühikarvane. Rood ulatuvad välissõkla ülemise servani
202
Õisik tihe, sagaraline, enam-vähem ühekülgne pööris
202
Õisik hõre, pole ühekülgne
203
203
Ohe ei asu lible kahe hambakese vahel (luup!). Taim paljas või väga lühikeste karvadega
204
203
Ohe asub lible kahe hambakese vahel. Taimed pikkade karvadega vartel või lehtedel
206
204
Laiemad lehed vähemalt 8 mm laiad. Ohe üle 1 cm pikk
204
Laiemad lehed alla 8 mm laiad. Ohe alla 1 cm pikk
205
205
Lehed üle 0,7 mm laiad, siledad. Keeleke lühike, kõrvakesteta (luup!)
205
Lehed alla 0,7 mm laiad, karedad. Keeleke kõrvakestega
206
Mitmeaastased kuivade niitude taimed
207
206
Üheaastased kultuurmaade taimed
208
207
Õisik hõre, kuni 20 cm pikkuste rõhtsate harudega. Lehed 5-12 cm laiad
207
Õisik kitsas, harud lühikesed, enam-vähem püstised. Lehed 2-4 mm laiad
208
Alumiste lehtede tuped paljad
208
Alumiste lehtede tuped tihedalt pehmekarvased
209
209
Alumiste lehetuppede karvad 1-1,5 mm pikad
209
Alumiste lehetuppede karvad 0,4-0,7 mm pikad
210
Keelekese asemel karvaring
211
210
Keeleke olemas, kilejas
212
211
Lehed pealt pikakarvased. Varred ainult ühe sõlmekohaga (alumises osas)
211
Lehed pealt paljad, serval hajusalt karvased. Varrel rohkem kui üks sõlmekoht
212
Pähikud 1-õielised
213
212
Pähikud 2 või rohkemaõielised
222
213
Pähikud üle 9 mm pikad
213
Pähikud alla 9 mm pikad
214
214
Pähikud libledeta (luup!)
214
Pähikud kahe liblega
215
215
Pähikud tavaliselt üle 4 mm pikad, välissõkla alusel pika karvatutiga
216
215
Pähikud alla 4 mm pikad, ilma välissõkalt ümbritsevate karvadeta
219
216
Pähikus välimiste liblede paar 5 mm pikk, sisemised palju lühemad (1,5 mm), harjasjad
216
Pähikus liblesid üks paar
217
217
Sõklad karedad, pikemad kui ümbritsevad karvad (luup!)
217
Sõklad siledad, pole ümbritsevatest karvadest pikemad
218
218
Keeleke 8 (10) mm. Vars ei harune. Välissõklad 3 rooga (binokulaar!). Libled kitsaslantsetjad, pikalt ahenevad
218
Keeleke 1-3 mm. Varred harunevad alates suvest. Välissõklad 5 rooga (vahel eabaselgelt). Libled lantsetjad
219
Välissõklad terava tipuga, peale viljumist kõvad ja läikivad
219
Välissõklad tömbi või sirge tipuga, pole peale viljumist kõvad
220
220
Mitteõitsvatel võrsetel keeleke laiusest lühem
220
Mitteõitsvatel võrsetel keeleke laiusest pikem
221
221
Risoomid rohkem kui 3 soomusja lehega. Lehed 5-10 mm laiad. Õisik lai ka peale õitsemist, 10-20 cm pikk, rõhtsate harudega
221
Risoomid puuduvad või lühikesed, ilma soomusjate lehtedeta. Lehed 3-7 mm laiad. Õisik tõmbub peale õitsemist kokku, 5-15 cm pikk, harud püstised
222
Õisik tihe, kas piklik-ruljas ja täha moodi või munajahõlmine
223
222
Õisik hõre, püramiidja väliskujuga
227
223
Pähikud 2-õielised, varrel ühe reana, õisik piklik, harunemata
223
Pähikus 2 või rohkem õit, õisik haruneb
224
224
Õisik tihe, sagaraline, enam-vähem ühekülgne pööris, alumine haru tavaliselt üle 2 cm pikk. Lehed enam-vähem paljad
224
Õisik ruljas, pole ühekülgne, kõik harud üle 2 cm pikad. Alumised lehed karvased
225
225
Pähikud alla 6 mm pikad
225
Pähikud üle 6 mm pikad
226
226
Ilma pikkade roomavate risoomideta. Lehetuped hõredalt lühikarvased
226
Pikkade roomavate risoomidega, kaarjalt tõusvate võsudega. Lehetuped tihedalt pehmekarvased
227
Pähikud südajad, rippuvad
227
Pähikud pole südajad ega rippuvad
228
228
Pähikud ainult 2 õiega
228
Pähikud 3 või enama õiega
229
229
Libled peaaegu pähiku pikkused. Pähikus keskel üks kahesooline õis ja servas 2 isasõit
229
Libled pähikust oluliselt lühemad. Pähikus ainult kahesoolised õied
230
230
Pähikud üle 2-3 korra laiusest pikemad, tavaliselt rohkem kui 5 õiega ja üle 4 mm pikad. Alumine välissõkal ilma andruta (luup!)
231
230
Pähikud munajad, mitte üle 2-3 korra laiusest pikemad, 4-5 (6) õiega, tavaliselt alla 4 mm pikad. Alumine välissõkal andruga
239
231
Välissõkal ja libled teravad
232
231
Välissõkal ja libled tömbid või sirged
234
232
Alumine lible 7-8 mm pikk
232
Alumine lible 3-4 mm pikk
233
233
Lehed pealt enam-vähem siledad. Kõrvakesed paljad. Pöörise alumises sõlmekohas 2 haru, üks 1-3, teine 4-5 pähikuga
233
Lehed pealt selgelt karedad. Kõrvakesed karvased. Pööriseharusid alumises sõlmes 2-3, igaüks 5-15 pähikuga
234
Vähemalt ülemine lible 3 rooga (külgmised rood vahel lühikesed). Välissõkal rohkem kui 5 sageli ebaselge rooga
235
234
Libled 1 rooga. Välissõkal 7-9 selge rooga
236
235
Maapealsed võsundid puuduvad (taim moosdustab tihedaid puhmikuid)
235
Roomavad maapealsed võsundid olemas, juurduvad sõlmekohtades
236
Pähikud 8-30 (40) mm pikad, 6-16 õiega. Varred püstised, lehetupp silinderjas
237
236
Pähikud 2-10 mm pikad, 3-11 õiega. Varred alusel tõusvad või lamavad, alumised lehetuped lapikud
238
237
Õisiku harud hoiduvad varrest eemale, alumised 2-4-kaupa, pähikuid harudel 8-15. Välissõkal 3,5-5 mm pikk
237
Õisikuharud hoiduvad vastu vart, alumised üksikult või paarikaupa, pähikuid harudel 3-4. Välissõkal 5,5-7,5 mm pikk
238
Varred 5-10 mm läbimõõdus. Lehed 10-20 mm laiad, järsult aheneva tipuga. Tolmukaid 3. Tolmukapea üle 0,8 mm pikk
238
Varred 4-5 mm läbimõõdus. Lehed 4-9 mm laiad, pikalt teritunud tipuga. Tolmukaid 2. Tolmukapea kuni 0,8 mm pikk
239
Üheaastased tallatud kasvukohtade taimed. Välissaõkal roodudel ja servas ripskarvane
239
Mitmeaastased taimed. Välissõkla rood krobelised või karvased ainult alaosas
240
240
Varred tugevalt lapikud kas ülaosas või alaosas
241
240
Vars ruljas, pole lapik
242
241
Vars üleni lapik, nurkjalt tõusev. Lehed kokkuvolditud, 1-2 mm laiad
241
Varre alumine osa tugevalt lapik. Lehed lamedad, 3-9 mm laiad
242
Õisiku alumises sõlmes ainult 1 või 2 haru
242
Õisiku alumises sõlmes 3-8 haru
243
243
Keeleke üle 1 mm pikk, terav
244
243
Keeleke puudub või alla 1 mm pikk
245
244
Ülemise lehe keeleke 5-10 mm pikk. Välissõkal selgete roodudega
244
Ülemise lehe keeleke 1-2,5 mm pikk. Välissõkal roodudeta
245
Risoome pole. Kõik võrsed viljuvad. Pähikud alla 4 mm pikad
245
Risoomidega, nii õitsvate kui mitteõitsvate võsudega. Pähikud u. 4 mm pikad
246
246
Varred enamasti üksikult, alusel väheste vanade lehetuppede jäänustega. Libled enam-vähem võrdsed, teravnevad, enamasti mõlemad 3 rooga
246
Varred mitmekaupa, sageli puhmikutena, paljude vanade lehetuppede jäänustega alusel. Libled ebavõrdsed, teravad, alumine 1 rooga
247
247
Taim hõredalt karvane. Alumised lehed lamedad või renjad, palju lühemad kui vars. Keeleke laskub lehetupe servale
247
Taim tihedalt karvane. Alumised lehed tugevalt kokkurullunud, harjasjad, sama pikad kui vars. Keeleke pole laskuv
248
Lihakate lehtedega taimed
249
248
Lehed õhukesed, pole lihakad
253
249
Juurmised lehed tiheda rosetina
249
Juurmised lehed puuduvad või pole rosetina
250
250
Lehed lamedad, üle 1 cm laiad
251
250
Lehed pole lamedad, alla 1 cm laiad
252
251
Ülemised lehed vastakud või 3-kaupa männases. Õied kollased
251
Ülemised lehed vahelduvalt. Õied roosad
252
Õied valged kuni roosad
253
Õied üldkatisega ümbritsetud korvõisikutes
254
253
Õied pole üldkatisega ümbritsetud korvõisikutes
308
254
Kõik õied keele taolised (keelõied, asümmeetrilised)
255
254
Putkõied olemas, keelõied puuduvad või on ainult korvõisiku servas
271
255
Lehed selgelt paralleelsete roodudega
256
255
Leherood pole paralleelsed ega halvasti nähtavad
257
256
Lehed süstjad, varreümbrised, hallikasrohelised. Üldkatise lehed ühe reana. Seemnis lõpeb pika nokaga
256
Lehed laiemad, põhiliselt juurmised, tumerohelised. Üldkatise lehed mitme reana. Seemnis nokata
257
Õitsvad varred lehtedeta (kõik lehed juurmised)
258
257
Õitsvad varred lehtedega
264
258
Leheserv terve. Roomavate võsunditega taimed
258
Leheserv hambuline. Roomavate võsunditeta taimed
259
259
Korvõisikud üksikult harunemata varte tippudes
260
259
Õisikud pole üksikult, varred harunevad
261
260
Õitsvad varred karvased või peaaegu paljad, pole siledad ega seest õõnsad. Seemnise lendkarvad (pappus) sulgjad (vaadake keskmisi seemniseid)
260
Õitsvad varred paljad, siledad, seest õõnsad. Seemnise lendkarvad (pappus) harunemata (luup!)
261
Seemnise lendkarvad harunemata (luup!)
261
Vähemalt keskmiste seemniste lendkarvad sulgjad
262
262
Õisikupõhi paljas (eemaldage kõik õied ja vaadake luubiga)
262
Õisikupõhi karvane
263
263
Juurmisd lehed kuni 2 cm laiad, ilma tumedate täppideta. Lendkarvad sulgjad ainult keskmistel seemnistel (luup!)
263
Juurmised lehed 4-6 cm laiad, enamasti tumedate täppidega. Lendkarvad sulgjad kõigil seemnistel
265
Õisikud rootsulised. Seemnised üle 1 cm pikad, pika nokaga
265
Õisikud peaaegu rootsutud, lühikeste kõrglehtede kaenaldes. Seemnised alla 3 cm pikad, nokata
266
Seemnised lendkarvadeta (võimalik vaadata ka õitsemise ajal: tehke õisik katki ja vaadake õite aluseid)
266
Seemnised lendkarvadega
267
267
Lendkarvad sulgjad (luup!)
267
Lendkarvad lihtsad, harunemata
268
268
Korvõisikud vihmavarjutaolise sarikja liitõisikuna. Seemnisd tipus paksenenud
268
Korvõisikud pole vihmavarjutaolise liitõisikuna. Seemnised tipus ahenevad
269
269
Üldkatise lehtede sisekülg paljas (luup!), väliskülg tumedate karvadega. Niiskete kohtade taimed
269
Üldkatise lehtede sisekülg siidkarvane, väliskülg ilma tumedate karvadeta. Kuivemate paikade taimed
270
270
Ülemised lehed kitsaslineaalsed, rullunud servaga. Seemnised tumepruunid, 10 ogalise roidega (luup!)
270
Ülemised lehed lamedad, pole lineaalsed. Seemnised kollased, 13-20 sileda roidega
271
Taime lehed ja/või varred ogalised
272
271
Taimed pole ogalised
273
272
Vars ei harune või haruneb vähe, õisikuid 1-3. Lehed pealt rohelised, alt valgeviltjad
272
Varred ülaosas harunenud, paljude õisikutega. Lehed mõlemalt poolt rohelised
273
Kõik õied korvõisikus erekollased kuni kahvatukollased
274
273
Vähemalt mõned õied pole kollased
289
274
Õied ilmuvad enne lehti. Lehed südaja alusega, pealt tumerohelised, alt valgeviltjad
274
Õied ilmuvad peale lehti. Lehed teistsugused
275
275
Lehed ja varred hallikarvased. Keelõied puuduvad või alla 5 mm pikad
276
275
Taimed pole hallikarvased. Keelõied olemas, üle 5 mm pikad
280
276
Õisikud vihmavarjutaolise kännasja liitõisikuna varre tipus
276
Õisikud ei ole kännasja liitõisikuna
277
277
Mitmeaastased niiskete või parasniiskete kohtade taimed. Üldkatise lehed pruunid või määrdunudkollased
278
277
Üheaastased kuivade kohtade taimed. Üldkatise lehed valkjad
279
278
Varred 5-20 cm pikad. Õisikud 3-20-kaupa nutitaolistes liitõisikutes varte ja varreharude tippudes. Niiskel savi- ja turbapinnasel
278
Varred 20-50 (70) cm pikad. Õisikud pikas kitsas liitõisikus, mis moodustab vähemalt 1/3 taime pikkusest. Liivastel aladel
279
Taimed juba aluselt harkjalt harunenud. Õisikute nutid varte tippudes ja harude kaenaldes
279
Vars keskkohast kõrgemal pöörisjalt harunenud. Õisikute nutid ja üksikud õisikud pöörisja liitõisikuna
280
Üldkatise lehed ühe reana (vahel pisikeste lisalehekestega alusel)
281
280
Üldkatise lehed 3 või enama reana
285
281
Juurmiste ja alumiste varrelehtede rootsud alusel laia tupena
281
Juurmiste ja alumiste varrelehtede rootsud pole tupena
282
282
Üldkatise lehtede alusel väikesed lisalehekesed
283
282
Üldkatise lehtede alusel väikesi lisalehekesi pole
284
284
Vars alla 1 cm läbimõõdus, näärmekarvadeta. Seemnis ruljas või tömpide roietega
284
Vars 1-4 cm läbimõõdus, tihedalt näärmekarvane, veidi kleepuv. Seemnis tiivuliste roietega
285
Seemnised lendkarvadeta, kõverdunud. Üheaastane
285
Seemnised lendkarvadega, pole kõverdunud. Mitmeaastased
286
286
Õisikuid palju, alla 2 cm läbimõõdus
287
286
Õisikuid üks või mõni, läbimõõt üle 2 cm
288
287
Liitõisik püstiste harudega. Üldkatis 4,5-8 mm pikk
287
Liitõisiku harud horisontaalsed, laiuvad. Üldkatis 2-4,5 mm pikk
288
Lehed jäigad, pealt selgelt võrkroodsed, läikivad
288
Lehed pehmed, ei läigi, pealt siidkarvased, pole võrkroodsed
289
Lehed sirge kuni südaja alusega
290
289
Lehed rootsu suunas aheneva alusega
295
290
Üldkatis ruljas, katiselehed ogadeta
291
290
Üldkatis ümar, katiselehed ogakestega
292
291
Juurmised lehed ümarad, väga suured, hõlmadeta, ebaühtlaselt hambulised, alt õhukeselt hallviltjad. Üldkatise lehe tipp ei ole ripsmeline
291
Juurmised lehed kolmnurksed, alusel 2-3 hõlmaga, peenesaagja servada, alt tihedalt valgeviltjad. Üldkatise lehe tipp ripsmeline
292
Üldkatis tihedalt võrkvillane
292
Üldkatis pole võrkvillane
293
293
Õisiku üldkatis 15-18 x 15-25 mm
293
Õisiku üldkatis 20-25 x 35-42 mm
294
294
Kõik liitõisiku harud kännasjad. Õisikuraag 3-10 cm pikk. Leheroots seest säsikas
294
Liitõisiku harud pole kännasjad. Õisikuraag alla 1 cm pikk. Leheroots õõnes
295
Õitsvad varred lehtedeta (kõik lehed juurmised)
295
Õitsvad varred lehtedega
296
296
Vähemalt mõned õied õisikus valged
297
296
Vähemalt õisiku servmised õied sinised kuni roosad, valgeid õisi pole
301
297
Õisikud üle 3 cm läbimõõdus
297
Õisikud alla 3 cm läbimõõdus
298
298
Keelõied kollakasvalged, õisikud (3)5-6 mm läbimõõdus, pikas kobarjas liitõisikus. Üheaastased kultuurmaade taimed
298
Keelõied ja/või üldkatise lehed valged või roosad, õisikud suuremad, kännasjas liitõisikus. Mitmeaastased taimed looduslikes või poollooduslikes kasvukohtades
299
299
Leheserv terve. Roomavate võsunditega taimed
299
Leheserv hambuline kuni hõlmine. Roomavad võsundid puuduvad
300
300
Lehed punktisarnaste näärmeteta
300
Lehed punktisarnaste näärmetega
301
Kõik õied sinised
302
301
Vähemalt servmised õied roosad
303
302
Servmised õied palju pikemad kui keskmised. Üheaastane
302
Kõik õied ühesugused. Mitmeaastane
303
Taimed pikkade roomavate võsunditega, tavaliselt alla 30 cm kõrged
303
Taimed roomavate võsunditeta, tavaliselt üle 30 cm kõrged
304
304
Lehed kahevärvilised, pealt rohelised, alt valgeviltjad
304
Lehed pole kahevärvilised
305
305
Kõik õied roosad (lillakad)
306
305
Keskmised õied kollased, servmised lillakad
307
306
Üldkatise lehed kilejad, enam-vähem terved
306
Üldkatise lehed sügavalt sulgjalt narmastunud
307
Lehed karvased, õhukesed, pole lihakad
307
Lehed paljad, paksud, veidi lihakad
308
Lehed ümarad-kilpjad (leheroots kinnitub leheplaadi keskele)
308
Lehed pole ümarad-kilpjad
309
309
Õied pole sarikatena
320
310
Lehed lõhnavad muljumisel tugevalt küüslaugu järgi
311
310
Lehed ei lõhna küüslaugu järgi
315
311
Lehed munajad, rootsulised
311
Lehed lineaalsed, rootsutud
312
313
Õied puuduvad (õisikus ainult sigisibulad) või olemas. Kui õied olemas, siis seesmiste tolmukate niidid kolmeharulised. Lehed kolmekandilised (renjad), 2-4 mm laiad
313
Õied olemas (alusel sigisibulatega või ilma). Tolmukaniidid lihtsad. Lehed ruljad, 0,7-2 mm laiad
314
314
Üks või mõlemad õisikukattelehed õisikust pikemad
314
Õisikukattelehed pole õisikust pikemad
315
Kroonlehti 6. Juurmisi lehti üks, lineaalne
316
315
Kroonlehti 3 või 5. Juurmisi lehti rohkem kui üks, lailineaalsed või elliptilised
317
316
Kroonlehed vastakud, tömbid. Juurmine leht 3-10 mm lai, laiem kui alumine õisiku kandeleht
316
Kroonlehed üksteisest eemal, tervatipulised. Juurmine leht 0,5-2 mm lai, palju kitsam kui õisiku kandlehed
317
Õied pole kollased
318
318
Kroonlehti 3, vabad. Õietupp puudub
318
Kroonlehti 5, kokku kasvanud. Õietupp olemas
319
319
Õied roosd, üle 8 mm läbimõõdus. Mitmeaastane
319
Õied valged, alla 8 mm läbimõõdus. Üheaastane
320
Õied tiheda tõlvõisikuna, mida ümbritseb suur kandeleht
321
320
Õied teistsugused
322
322
Õied bilateraalsümmeetrilised
323
322
Õied radiaalsümmeetrilised
381
323
Leheserv hambuline kuni hõlmine
324
323
Leheserv terve (või lehed õitseajal puuduvad)
343
324
Lehed rootsutud või peaaegu rootsutud
325
324
Lehed selgelt rootsulised
327
325
Õied põhiliselt valged, 2-huulelised, alumine huul jagunenud kolmeks hõlmaks. Üheaastane
325
Õied üleni roosakaslillad, alumine huul pole kolmehõlmaline. Mitmeaastased
326
326
Varred tavaliselt harunenud. Alumised sõlmevahed lehtega ühepikkune või lühem
326
Varred enamasti ei harune. Alumised sõlmevahed pikemad kui kõrvalolevad lehed
327
Kroonlehed alusel kokku kasvanud
328
328
Õied 6-18 mm pikad. Kannus sirge. Viljad pole rippuvad
328
Õied 20-35 mm pikad. Kannus kõver. Viljad rippuvad
329
Õied osaliselt kollased, kahe- kuni kolmevärvilised. Külgmised kroonlehed suunatud ülespoole
330
329
Õied valged, sinised või lillad. Külgmised kroonlehed suunatud allapoole
331
330
Alumine kroonleht (koos kannusega) 12-25 mm pikk, kuni kaks korda tupest pikem
330
Alumine kroonleht 8-15 mm pikk, enam-vähem tupe pikkune
331
Lehistunud õitsvat vart ei ole, lehed ainult juurmise rosetina (vahel esinevad roomavad võsundid)
332
331
Lehistunud õitsev vars olemas
336
332
Kuivade kasvukohtade taimed. Lehed enam-vähem tihedalt karvased
333
332
Niiskete kasvukohtade (sood, niisked metsad, puisniidud) taimed. Lehed paljad või väga hõredalt karvased, peamiselt alaküljel
334
333
Õied peaaegu lõhnatud. Abilehed lühidalt narmastunud. Lehed lühikarvased, pikalt aheneva tipuga
333
Õied magusa lõhnaga. Abilehed pikalt narmastunud. Lehed pikkade valgete karvade ja tõmbi tipuga
334
Abilehed rootsuga pooleni kokku kasvanud
334
Abilehed täiesti vabad
335
335
Lehti 3 või 4. Kandelehekesed kinnituvad õierao keskele
335
Lehti 2. Kandelehekesed õierao ülemises kolmandikus
336
Juurmist leherosetti pole. Lehed tavaliselt laiusest pikemad
337
336
Juurmine leherosett olemas. Lehed tavaliselt võrdse pikkuse ja laiusega
340
337
Lehed piklik-munajad või munajad, südaja alusega
337
Lehed munajassüstjad, alus pole tavaliselt südajas
338
338
Taimed (vähemalt lehed) lühikarvased
339
339
Varred kuni 50 cm kõrged. Abilehed leherootsu pikkused või pikemad
339
Varred kuni 25 cm kõrged. Abilehed leherootsust kuni poole lühemad
340
Abilehed terved. Kroonlehtedega õied (kevadel) kinnituvad rosetilehtede kaenlasse
340
Abilehed hambulised kuni narmastunud. Õied kinnituvad varrele
341
341
Taimed 3-10 cm kõrged, üleni lühikarvased (sageli hallikad), juurmisi lehti palju, kuni 1,5 cm laiad
341
Taimed suuremad, paljad või üksikute karvadega, rosetilehti vähe, laiemad kui 1,5 cm
342
342
Õied helesinised või lillad, neelus valged. Kannus 3 mm pikk, jäme, sirge või ülespoole suunatud. Varsi tavaliselt mitu
342
Õied lillad, neelus tumedamad. Kannus 5-7 mm, peenike, sirge või allapoole suunatud. Varsi tavaliselt üks
343
Kroonlehed alusel kokku kasvanud
344
344
Õied ilma kannuseta
345
345
Lehed kaetud torkavate karvakestega
345
Lehed paljad või hõredate pehmete karvadega
346
346
Õie kandeleht õieraost u. kaks korda pikem. Õied purpurvioletsed
346
Õie kandeleht u. õierao pikkune. Õied sinised
347
347
Alumised lehed ei ole kodarikuna, kuivavad õitseajaks
347
Alumised lehed varrelehtedest palju suuremad, asuvad juurmise kodariuna
348
Vars lehistunud, lehed alla 1 cm laiad
349
348
Kõik lehed juurmised, üle 1 cm laiad
350
349
Õied pole kollase (roosad ja/või valged)
351
Õied roosad, üle 3 cm läbimõõdus
351
Õied teistsugused, pole roosad ja üle 3 cm läbimõõdus
352
352
Õied ilma kannuseta
353
353
Huul kollane, suur, puhetunud, sussitaoline
353
Huul pole kollane, puhetunud ega sussitaoline
354
354
Vähemalt huul põhiliselt valge
355
354
Ükski õiekatteleht pole valge
357
355
Välimised õiekattelehed roosad kuni lillad
355
Kõik õiekattelehed valged
356
356
Lehed süstjad, renjad. Õisik pole karvane. Välimised õiekattelehed üle 5 mm pikad
356
Lehed munajad. Õisik karvane. Välimised õiekattelehed alla 5 mm pikad
357
Kõik õiekattelehed roosad kuni punased
358
357
Vähemalt välimised õiekattelehed tumepruunid kuni kollakasrohelised
359
358
Õied rippuvad, selgelt raolised
358
Õied püstised, raotud
359
Huul punakaspruun, üle 1 cm pikk
359
Huul pole pruun, alla 1 cm pikk
360
360
Huul ülespoole suunatud
361
360
Huul allapoole suunatud
362
361
Lehti üks. Huul välimiste õiekattelehtedega ühepikkune
361
Lehti rohkem kui üks. Huul välimistest õiekattelehtedest lühem
362
Lehti varrel palju rohkem kui 2. Huul üle 5 mm pikk
362
Lehti varre alusel 2(3). Huul alla 5 mm pikk
363
Lehed redutseerunud vähesteks tupetaolisteks soomusteks
363
Lehed hästiarenenud, rohelised
364
364
Õied pole kollased
365
365
Õied valged või rohekasvalged
366
366
Õiekattelehed puhasvalged
366
Vähemalt huul osaliselt rohekas
367
367
Õied lõhnavad. Kannus niitjas, aheneva tipuga, 1,5 korda sigimikust pikem. Tolmukad paralleelsed
367
Õied peaaegu lõhnatud. Kannus tipus veidi jämedam, u. kaks korda sigimikust pikem. Tolmukad alt laialihoiduvad
368
Vähemalt välimised õiekattelehed rohekad
368
Õiekattelehed pole rohekad
369
369
Kannus üle 10 mm pikk ja u. 1 mm paks
370
369
Kannus kas alla 10 mm pikk või üle 1 mm paks
371
370
Huul sügavalt 3-hõlmane, huule alusel 2 piklikku naastu. Õisik püramiidjas
370
Huul madalalt kolmehõlmane, huule alusel naaste ei ole. Õisik ruljas
371
Kannus alla 5 mm pikk
371
Kannus üle 5 mm pikk
372
372
Õisikus kõik õite kandelehed kilejad
373
372
Vähemalt alumised õite kandelehed rohelised ja rohtsed
376
373
Vähemalt välimised külgmised õiekattelehed laiuvad
373
Kõik õiekattelehed peale huule kiivrina kokku kooldunud
374
374
Kannus kõverdunud ülespoole. Huul pole laiusest pikem
374
Kannus suunatud allapoole. Huul laiusest pikem
375
375
Välimised õiekattelehed väljast mustjas-purpurpunased. Huule keskmine hõlm kahe madala hõlmaga. Õite kandelehed vähemalt poole sigimiku pikkused
375
Välimised õiekattelehed väljast hallid. Huule keskmine hõlm sügavalt 2-hõlmaline. Õite kandelehed väga lühikesed, soomusjad
376
Külgmised välimised õiekattelehed liibuvad. Vars seest säsikas
377
376
Külgmised välimised õiekattelehed püstised. Vars seest õõnes
378
377
Huule keskmine hõlm sama lai kui külgmised
377
Huule keskmine hõlm palju kitsam kui külgmised
378
Alumised lehed mitte rohkem kui 4 korda laiusest pikemad, elliptilised, üleni ühelaiused
378
Alumised lehed üle 4 korra laiusest pikemad, süstjad, aluse suunas rohkem või vähem ahenevad
379
379
Huul 5,5-16 mm pikk. Välimised õiekattelehed (6)7-13 mm
379
Huul 5-7,5(9) mm pikk. Välimised õiekattelehed 5-6(9) mm
380
380
Lehed tavaliselt tumedate laikudeta. Õied kahvaturoosad kuni tumevioletsed
380
Lehed tavaliselt tumedate laikudega. Õied purpurpunased, tumedama joonisega
381
Vähemalt alumised lehed sirge, südaja või noolja alusega
382
381
Kõik lehed ümara või aheneva alusega
419
382
Varred väga pikad ja väänduvad või ronivad
383
382
Varred pole väänduvad ega ronivad
386
383
Õied vähemalt 2 cm läbimõõdus, kellukjad. Lehe alus või leheroots ilma vart ümbritseva kileja tupeta
384
383
Õied alla 2 cm läbimõõdus, pole kellukjad. Lehe alus või leheroots kileja tupega, mis ümbritseb vart
385
384
Õied üle 3 cm pikad. Tuppe ümbritseb kaks tupplehtedest suuremat kandelehte
384
Õied alla 3 cm pikad. Kandelehed väikesed, ei ümbritse tuppe, asuvad õierao keskosas
385
Viljad tiibadeta, punktitaoliste näärmetega, ei läigi, roots 1-3 mm pikk
385
Vili 1,5 mm laiuste tiibadega, näärmeteta, läikiv, roots 3-8 mm pikk
386
Lehed selgelt hõlmised, üle 3 cm laiad
387
386
Lehed pole hõlmised, kui nõrgalt hõlmised, siis alla 3 cm laiad
389
387
Leheserv sile, terve. Kroonlehti üle 5
387
Leheserv hambuline. Kroonlehti 5
388
388
Taimed üle 20 cm kõrged. Õied roosad. Vili kuiv*
388
Taimed kuni 30 cm kõrged. Õied valged. Vili lihakas
389
Õitsvad varred lehtedeta (vahel väikeste kandelehekestega), tavalised lehed kõik varre alusel juurmise rosetina
390
389
Õitsvad varred lehistunud
391
390
Lehed ümarad, südaja alusega. Taimed alla 20 cm kõrged
390
Lehed laiusest pikemad, teravad, alus nooljas. Taimed üle 20 cm kõrged
391
Lehti 2 (harva 1), paralleelsete roodudega
391
Lehti rohkem kui 2, pole paralleelsete roodudega
392
392
Lehe alus või leheroots kileja vart ümbritseva tupega
393
392
Lehe alus ja leheroots kileja tupeta
395
393
Õied pöörisõisikuna. Lehed kolmnurksed
393
Õied tähkõisikuna. Lehed pole kolmnurksed
394
394
Varred harunenud, paljude õisikutega
394
Varred lihtsad, ühe õisikuga
395
Kroonlehed vähemalt alusel kokku kasvanud
396
395
Kroonlehed täiesti vabad
407
396
Õied tume- kuni helekollased
397
396
Õied pole kollased
398
397
Kroonlehe laiuvad, tumekollased
397
Kroonlehed alusel ja tipus kokku kasvanud, õis banaani moodi, helekollane
398
Kroonlehti 5 (kroon 5 hõlmaga)
399
399
Õied varre tipus nuttidena
399
Õied pole nuttidena
400
400
Õied üksikult või mõnekaupa. Tupe hambad süstjad, alusel alla 1,5 mm laiad
400
Õisi palju. Tupe hambad laikolmnurksed, alusel üle 1,5 mm laiad
401
401
Õied 10-30 mm pikad. Tupe tipmed tagasi käändunud. Õied lühikeste kandelehtede kaenaldes
401
Õied 30-60 mm pikad. Tupe tipmed püstised. Õied tavaliste lehtede kaenaldes
402
402
Vars teravakandiline, hõredalt karekarvane. Alumised lehed karvased, sügavalt südaja alusega
402
Vars ümar või tömbilt kandiline, paljas või peenekarvane. Lehed madalalt südaja alusega, paljad või karvased
403
Kupar kerajas, pole lamendunud ega tipul 2-hõlmaline. Lehed 3-7(9) hõlmalised, sõrmroodsed
403
Kupar lapik ja tipul 2-hõlmaline. Lehed terved, hõlmadeta, hambulise servaga, sulgroodsed, või rood halvasti näha
404
404
Õieraag kõrvalolevast lehest 2-5 korda pikem, peenike, näärmekarvadega. Emakakael 3,5-4 mm pikk
404
Õieraag kõrvalolevast lehest 2 korda pikem, näärmekarvadeta. Emakakael alla 3 mm pikk
405
405
Kupar laia, nürinurkse sälguga, hõlmad hoiduvad laiali. Õis 8-12 mm läbimõõdus
405
Kupar väikese sälguga, hõlmad enam-vähem paralleelsed või veidi laiali hoiduvad. Õis alla 8 mm läbimõõdus
406
406
Kupar hõredalt näärmekarvane. Kroon peaaegu valge, siniste või roosade joontega
406
Kupar pikkade näärmekarvade ja lühemate lihtkarvadega. Õis sinine
407
Õied pole kollased
413
408
Kroonlehti 4. Lehed rootsutud
408
Kroonlehti 5 või rohkem. Vähemalt alumised lehed selgelt rootsulised
409
411
Juurmised lehed ümarneerjad, hõlmadeta, 12-16 cm laiad, serv hambuline, alus südajas
411
Juurmised lehed ümarad, hõlmised või sügavate sisselõigetega, väiksemad, alus nõrgalt südajas või sirge
412
412
Juurmisi lehti tavaliselt 2-3. Varrelehed hambulised ja sageli hõlmised
412
Juurmisi lehti 5 või rohkem. Varrelehtede segmendid terveservalised
413
Lehe serv terve, sile
413
Lehe serv hambuline
414
415
Vili kõige rohkem 3 korda laiusest pikem
416
415
Vili lineaalne, üle 5 korra laiusest pikem
417
416
Varrelehed rootsutud. Taim alla 30 cm kõrge. Vili alla 1 cm pikk
416
Varrelehed rootsulised. Taim üle 30 cm kõrge. Vili üle 1 cm pikk
417
Varrelehed rootsulised
417
Varrelehed rootsutud, ümbritsevad alusega vart (varreümbrised)
418
418
Varrelehed paljad, hallikad
418
Varrelehed karvased, pole hallikad
419
Lehed okkataolised, igihaljad, kinnituvad varrele männastena
420
419
Lehed pole okkataolised, ei kinnitu männastena
421
420
Lehed 2-4 korda laiusest pikemad, kõige laiemad keskkohast allpool, serv kaardunud. Õied kahesoolised (emakate ja tolmukatega)
420
Lehed 3-5 korda laiusest pikemad, servad paralleelsed. Õied ainult tolmukate või ainult emakatega
421
Õitsvad varred lehtedeta (vahel väikeste kandelehekestega), kõik lehed varre alusel juurmise kodarikuna
422
421
Õitsvad varred lehistunud
440
422
Õied rootsutud, ruljate tähkõisikute või ümarate nuttidena
423
422
Õied rootsulised, üksikult või õisikutena
427
423
Õied roosad. Õisik kerajas
423
Õied pole roosad. Õisik ovaalne kuni ruljas
424
424
Lehed harva üle 3 korra laiusest pikemad, munajad kuni elliptilised
425
424
Lehed laiusest palju pikemad, süstjad kuni lineaalsed
426
425
Lehed paljad või üksikute karvadega. Õisikud tavaliselt allosas tühikutega. Tolmukaniidid kroonist pikemad, tolmukapead kollakad
425
Lehed tihedalt karvased. Õisikud alusel tühikuteta. Tolmukaniidid kroonist 4-8 mm pikemad, tolmukapead helelillad
426
Lehed süstjad, lamedad, karvased, pole lihakad, tumedate täppideta. Pole mereranniku ega sooldunud pinnase taimed
426
Lehed lineaalsed, renjad, paljad, lihakad, tumedate täppidega. Mereranniku ja sooldunud pinnase taimed
427
Lehed üle 5 korra laiusest pikemad
428
427
Lehed alla 5 korra laiusest pikemad
431
428
Lehed mõlajad, rootsulised. Õied alla 3 mm läbimõõdus. Märgade kasvukohtade taimed
428
Lehed lineaalsed, rootsutud. Õied üle 3 mm läbimõõdus. Parasniisked kasvukohad
429
429
Kroonlehti 5. Õied püstised
429
Kroonlehti 6. Õied rippuvad
430
430
Kõik kroonlehed ühesugused, õis laikellukjas
430
Kolm kroonlehte pikemad kui teised. Õis kitsaskellukjas
431
Lehed selgelt rootsulised
434
432
Lehed alla 1 cm laiad. Kroonlehti 4, vabad
432
Lehed üle 1 cm laiad. Kroonlehti 6, vähemalt alusel kokku kasvanud
433
433
Õied roosad, üle 1 cm pikad, üksikult
433
Õied valged, alla 1 cm pikad, õisikuna
434
Õied pole üksikult
435
435
Lehed paralleelsete roodudega. Kroonlehti 3
435
Lehed pole paralleelsete roodudega. Kroonlehti 5
436
436
Õisik pole ühekülgne
437
437
Tolmukad emaka kõrval, emakakael ulatub õiest pikalt välja
438
437
Tolmukad ümber emaka, emakakael ei ulatu või ulatub õiest väga vähe välja
439
438
Kroonlehed valged. Emakakael 2-3 mm pikk
438
Kroonlehed rohekad. Emakakael u. 5 mm pikk
439
Emakakael u. 2,5 mm pikk. Tupplehed 1-1,5 mm, rohelised. Kroonlehed 3-4 mm
439
Emakakael u. 6 mm. Tupplehed u. 3 mm, tipus punakad. Kroonlehed 7-8 mm
441
Lehed pealt rohelised, alt kas hõbevalkjad või pruunikate roostetäppidega. Vili kuiv
442
441
Lehed pole alt valkjad ega roostetäppidega. Vili lihakas
443
442
Lehed üle 5 korra laiusest pikemad, alt valkjad
442
Lehed alla 5 korra laiusest pikemad, pruunikte roostetäppidega
443
Leheserv peenehambaline
444
Varred peenikesed, niitjad, roomavad. Lehed kuni 8 mm pikad
445
444
Varred pole niitjad. Lehed üle 8 mm pikad
446
445
Õieraod paljad. Lehed alla 3 mm laiad
445
Õieraod karvased. Lehed üle 3 mm laiad
446
Lehed suvehaljad, õhukesed. Valminud vili sinine
446
Lehed igihaljad, nahkjad. Valminud vili punane
447
447
Lehed pealt tuhmid, mõlemal pinnal silmatorkava võrkroodumisega
447
Lehed pealt läikivad, alt paljude kollakate näärmetäppidega
448
Lehe või lehrootsu alus kileja vart ümbritseva tupega (tõrvega)
449
448
Lehe ja leherootsu alus kileja tupeta
456
449
Õied lehekaenaldes
450
449
Õied tähkõisikuna
452
450
Õiekate lõhestunud pooleni (luup!). Kõik lehed enamvähem ühesuurused
450
Õiekate lõhestunud ¾ ulatuses. Varre peaharude lehed pikemad kui külgharude lehed
451
451
Suuremad lehed munajas-süstjad, väga lühikese, tõrves peituva rootsuga. Seemned 3 mm läbimõõdus (luup!)
451
Suuremad lehed elliptilised, selgelt nähtava rootuga. Seemned u. 4 mm läbimõõdus
452
Vars lihtne, ühe tipmise õisikuga
452
Vars harunenud, iga haru kannab õisikut
453
453
Õisik lõtv, kitsas, kaardus, kõik õied selgelt nähtavad
454
453
Õisik tihe, ruljas, õied tihedalt puntras koos
455
454
Lehed tugevalt kibeda maitsega. Õiekate pruunikate suurte näärmetäppidega
454
Lehed pole kibeda maitsega. Õiekate näärmtäppideta
455
Tõri (tupp lehe alusel) lidus karvadege, serval ripsmetega, tihedlt ümber varre
455
Tõri paljas, serval üksikute ripsmetega, lõdvalt ümber varre
456
Kroonlehed vähemalt alusel kokku kasvanud
457
457
Lehed hõlmised. Õis määrdunudkollane, tumelilla keskosaga
457
Lehed hõlmadeta. Õis teistsugune
458
458
Lehed ja varred täiesti paljad, õied pole sinised
459
458
Lehed ja/või vähemalt varred karvased (kui paljad, siis õied sinised)
464
459
Lehed pole lineaalsed
460
460
Lehed pole parallelsete roodudega. Kroonlehti 5. Tupp olemas
461
460
Lehed selgelt paralleelsete roodudega. Kroonlehti 6. Tupp puudub
462
461
Õied kobarõisikutes. Taim üle 10 cm kõrge
461
Õied lehtede kaenaldes. Taim alla10 cm kõrge
462
Õied tipmise ühekülgse kobarana. Kroon sama pikk kui lai
462
Õied lehtede kaenaldes. Koon laiusest pikem
463
463
Vars kandiline. Õied üksikult, harva 2-kaupa
463
Vars ruljas. Õied 3-5-kaupa
464
Õied hele- kuni tumekollased
465
464
Õied pole kollased
467
465
Kroon ruljas, krooni tipmd sirged
465
Kroon pole ruljas, kroonlehed hoiavad laiali
466
466
Õied helekollased. Vili valge pähklike
466
Õied tumekollased. Vili kupar
467
Õied sinised kuni lillakad
469
468
Õiekrooni neelus 5 karvatutikest
468
Õiekrooni neelus 5 mühksoomust
469
Õied varte tippudes nuttidena
470
469
Õied pole nuttidena
472
470
Õied alla 8 mm läbimõõdus, pole kellukjad
470
Õied üle 8 mm läbimõõdus, kellukjad
471
471
Varred karekarvased, kandilised. Tupe hambad 2 korda laiusest pikemad, tömbid
471
Varred pehmekarvased, enamvähem ümarad. Tupe hambad 3-4 korda laiusest pikemad, teravad
472
Õied helesinised, kellukjad. Vili kupar
473
472
Õied pole kellukjad (kui on kellukjad, siis roosad). Vili pole kupar
476
473
Tupe hambad laikolmnurksed. Lehed suured, palju üle 9 mm laiad, karedad
473
Tupe hambad lineaalsed kuni lineaalsüstjad. Lehed kuni 9 mm laiad, siledad
474
474
Tupplehed palju lühemad kui pool õiekrooni putkeosa
474
Tupplehed ulatuvad pooleni õiekrooni putkeosast
475
475
Vars harunenud. Kroon 10-25 (35) mm pikk, lõhestunud pooleni pikkusest
475
Vars lihtne. Kroon 30-40 mm, lõhestunud 1/5-ni pikkusest
476
Krooni putk väga lühike, u. nii pikk kui lai
477
476
Krooni putk laiusest pikem (luup!)
478
477
Kroon üle 8 mm läbimõõdus, mühksoomused õie neelus sametpunased, õied pole kõrglehtede kaenlas
477
Kroon alla 5 mm läbimõõdus, mühksoomused õie neelus valged, õied suurte kõrglehtede kaenaldes
478
Krooni putkeosa kõverdunud
478
Krooni putkeosa sirge
479
479
Õied üle 1 cm läbimõõdus, pole helesinised kollase neeluga
480
479
Õied alla 1 cm läbimõõdus, helesinised, neel (keskosa) kollane
483
480
Alumised lehed ilmuvad palju enne õitsemist, õitseajal juurmist lehekodarikku pole
481
480
Esmalt moodustb õitsev vars, seejärel juurmiste lehtede kodarik
482
481
Kroon roosa, ruljas, kroonlehed püstised. Lehed varrele laskuvad
481
Kroon lillakas-tumesinine, pole ruljas, kroonlehed laiali. Lehed pole varrele laskuvad
482
Suvised lehed alla 6 korra laiusest pikemad, valgete laikudega
482
Suvised lehed 6-9 korda laiusest pikemad, laikudeta
483
Viljad kolmekandilised, kantidel haakuvate ogadega
484
Tupp ühepikkuste sirgete, tipu poole suuntud lidus karvadega (luup!)
485
484
Tupp konksja tipuga karvadega või karvad kahesugused: mõned eemalehoiduvad, konksjatipulised, teised lühemad, peenemad, konksja tiputa
486
485
Tupp variseb peale viljumist, õitseajal lõhestunud kuni poolni pikkusest, tupe hambad kitsaskolmnurksed
485
Tupp püsib peale viljumist, õitseajal lõhestunud kolmandikuni pikkusest, tupe hambad laikolmnurksed
486
Mitmeaastane. Õied 5-10 mm läbimõõdus
486
Üheaastane. Õied kuni 5 mm läbimõõdus
487
487
Lehe alaküljel, eriti roodudel, konksjad karvad. Õisikuraag üles suunatud või harali karvadega
487
Lehtede alakülg konksjate karvadeta. Õisikuraagudel alati lidus karvad
488
488
Alumiste õite raod peale viljumist 3-4 korda pikemad kui tupp, allapoole käändunud. Viljad alusel selge lisemega (luup!)
488
Õieraod harva üle kahe korra pikemad kui tupp, pole tagasi käändunud. Vili lisemeta
489
489
Õietupp peale viljumist suletud. Viljaraod tupest pikemad, püstised. Vili must
489
Õietupp peale viljumist avatud. Viljaraod sama pikad kui tupp, peaaegu rõhtsad. Vili pruun
490
Õied tume- kuni helekollased
491
490
Õied pole kollased
504
491
Kroonlehti 6. Tupp puudub
492
491
Kroonlehti 4 või 5. Tupp olemas
493
492
Õied üle 3 cm läbimõõdus, tumekollased
492
Õied alla 8 mm läbimõõdus, helekollased
494
Tolmukaid palju rohkem kui 10
495
495
Õied 3-4 cm läbimõõdus. Varred 20-120 cm kõrged
495
Õied alla 2 cm läbimõõdus. Varred 10-20 cm pikad
496
496
Varred tõusvad või lamavad, harva püstised. Vähemalt alumised lehed üle 3 cm laiad
496
Varred lamavad, kaarjate sõlmevahedega, sõlmekohast juurduvad. Lehed alla 3 cm laiad
497
Õied üle 3 cm läbimõõdus
498
497
Õied alla 3 cm läbimõõdus
499
498
Õisikutelg ilma punakate täppide ja punakate karvadeta
498
Õisikutelg punakate täppide ja punakate karvadega. Varred ja leherootsud sageli punakad
499
Vili lineaalne, üle 5 korra laiusest pikem
500
499
Vili pole lineaalne, alla 3 korra laiusest pikem
501
500
Õieraod tupplehtedest tunduvalt pikemad, rõhtsad. Kõdrad hoiduvad varrest eemale. Üheaastane
500
Õieraod tupplehtedest lühemad, püstised. Kõdras hoiduvad vastu vart. Mitmeaastane
501
Lehe serv hambuline
502
502
Mitmeaastane, üle 30 cm kõrge. Alumised lehed pole rosetina
502
Üheaastane, alla 30 cm kõrge. Alumised lehed rosetina
503
Mitmeaastane. Kroonlehed üle 5 mm, kuldkollased
503
Üheaastane. Kroonlehed 2-4 mm, helekollased
504
Õied sinised kuni roosad
505
505
Kroonlehti 6. Tupp puudub
506
505
Kroonlehti 4 või 5. Tupp olemas
507
506
Kroonlehed erineva pikkusega, 3 teistest oluliselt pikemad
506
Kroonlehed ühepikkused
507
Kroonlehed tipus sisse sämpunud
508
508
Emakasuue neljahõlmaline
508
Emakasuue tõlvjas, pole hõlmine
509
Vähemalt alumised lehed hambulised või hõlmised
513
510
Kroonlehti 5. Õied lehekaenaldes
510
Kroonlehti 4. Õied õisikutes
511
511
Taim alla 30 cm kõrge. Kroonlehed 2,5-4 mm pikad
511
Taim üle 30 cm kõrge. Kroonlehed üle 4 mm pikad
512
512
Kroonlehed 2-hõlmalised. Vili tiibadeta. Taim hallikarvane
512
Kroonlehed terved. Vili tiibadega. Taim roheline, lehed nahkjad
513
Kroonlehti 5. Tolmukaid 10
514
513
Kroonlehti 4. Tolmukaid 4+2
515
514
Üheaastane. Alumised lehed terved, rootsuga, pole kodarikuna, tavaliselt õitseajaks kuivanud
514
Kaheaastane. Alumised lehed 3-5 hambaga, rootsutud, tiheda kodarikuna, olemas ka õitseajal
515
Vili lineaalne, üle 5 korra laiusest pikem
515
Vili pole lineaalne, alla 3 korra laiusest pikem
516
516
Lehe alus pole varreümbrine
517
516
Lehe alus varreümbrine
519
517
Taimed alla 30 cm kõrged. Kõik lehed rootsutud
517
Taimed üle 30 cm kõrged. Vähemalt alumised lehed selgelt rootsulised
518
518
Lehed sinakasrohelised
519
Vili kolmnurkne, tipus 2-hõlmaline
519
Vili pole kolmnurkne
520
520
Vili paljas, tiivuline
520
Vili karvane, tiibadeta