1
Taimed täiesti veesisesed või veepinnal ujuvate lehtedega
2
1
Maismaataimed, või kui veetaimed, siis lehed pole ujuvad ja veest välja ulatuvad
3
3
Taimed nõeljate kuni soomusjate lehtedega, paljunevad eostega
4
4
Lehed soomusjad, liibuvad varrele, paiknevad 4 reana
5
4
Lehed nõelataolised, hoiavad varrest eemale, paiknevad spiraalselt
6
5
Varreharud 2-3 mm laiad, selgelt lapikud. Külgmised lehed laiemad kui selgmised
5
Varreharud 1,2-2 mm laiad, sageli kandilised. Külgmised lehed sama laiad kui selgmised
6
Lehed helerohelised, õhukesed, 1-5 suure hambaga kummalgi serval (luup!)
6
Lehed tumerohelised, nahkjad, servad terved
7
7
Eospesad lehtede kaenaldes. Varred tõusvad, jagunevad korduvalt kaheks võrdseks haruks
7
Eospesad tipmiste eospeadena. Varrd roomavad, lühikeste külgharudega
8
8
Lehed naaskeljad, nurgelised, ülespoole kõverdunud
8
Lehed lamedad, süstjad, pole ülespoole kõverdunud
9
9
Lehetipp aheneb pikaks valgeks pehmeks karvaks. Eospead 2-3 kaupa varretaolistel kandjatel
9
Lehed selliste karvadeta. Eospead varretaolise kandjata, kinnituvad ühekaupa otse varre tippu
10
Vars muguljas. Paljunevad eostega
11
10
Vars pole muguljas. Õitega taimed
12
11
Lehed pehmed, lõdvad, helerohelised, kuni 1,5 mm laiad, pika peenikese tipuga
11
Lehed tikjalt püsti, tumerohelised, 1,5-2,5 mm laiad, tipus järsult ahenevad
12
Õied kroonlehtedeta
13
12
Õied kroonlehtedega
255
13
Taimed piimmahlaga (NB! Piimmahl on mürgine, peske oma käed, kui mahla puutusite)
14
14
Lehed mõlajad, kuni 2,5 cm laiad, tipuosas hambulise servaga
14
Lehed süstjad kuni lineaalsed, 1-2(3) cm laiad, leheserv terve
15
15
Meenäärmed ümmargused. Lehed süstjad, 1-2(3) cm laiad. Sarikad 4 või 5 kiirega
15
Meenäärmed kahe sarvega. Lehed kuni 1 cm laiad. Sarikas rohkem kui 5 kiirt
16
16
Lehed 1-4 mm laiad. Sarikas 10-15 kiirega. Meenäärmed kollased
16
Lehed 4-8 (10) mm laiad. Sarikas 6-12 kiirega. Meenäärmed algul rohelised, siis kollased, lõpuks punakasvioletsed
17
Õied kahe tiheda üksteisele järgneva silinderja tõlvikuna, alumine, sametjas, koosneb emasõitest, ülemine isasõitest
18
17
Õisikud teistsugused
19
18
Lehed 3-6 mm laiad. Õisiku emas- ja isasosa vahel on näha vart. Emasõied soomustega
18
Lehed 8-20 mm laiad. Õisiku emasosa ja isasosa puutuvad kokku. Emasõied soomusteta
20
Lehed 5-6 x 40-60 mm, paljad. Urvad ümmargused
20
Lehed 10-20 x 50-70 mm, hõredalt karvaed. Urvad ruljad
21
Vähemalt alumised lehed rootsuga
22
21
Kõik lehed rootsutud
47
22
Lehed paralleelsete roodudega, kõik lehed juurmised
23
22
Lehed pole paralleelsete roodudega, lehed olemas ka varrel
26
23
Lehed harva üle 3 korra laiusest pikemad, ümarad kuni elliptilised
24
23
Lehed laiusest palju pikemad, süstjad kuni lineaalsed
25
24
Lehed paljad või ainult üksikute karvadega. Õisikud alusel sageli tühikutega. Tolmukaniidid kroonist pikemad, tolmukapead kollakad
24
Lehed tihedalt karvased. Õisik ühtlane, tühikuteta. Tolmukaniidid kroonist 4-8 mm pikemad, tolmukapead helelillad
25
Lehed süstjad, lamedad, karvased, pole lihakad, tumedate täppideta. Pole mereranniku ega sooldunud pinnase taimed
25
Lehed lineaalsed, renjad, paljad, lihakad, tumedate täppidega. Mereranniku ja sooldunud pinnase taimed
26
Lehed sulgroodsed või ühe rooga
28
27
Vars kolmnurkne. Õisik ümbritsetud rohekaskollaste kõrglehtedega. Varrelehti kuni 4
27
Vars ruljas. Õisik pole selliste kõrglehtedega ümbritsetud. Varrelehti üle 4
28
Vili pole tiivuline. Abilehed puuduvad või on vabad, pole vart ümbritsevaks kilejaks tupeks (tõrveks) kokku kasvanud
29
28
Viljad tiivulised. Abilehed moodustavad kileja vart ümbritseva tupe (tõrve)
37
29
Vilja ümber kaks kandelehekest. Õied ühesoolised
30
29
Viljad pole kahe kandelehekesega ümbritsetud. Õied kahesoolised
33
30
Alumised lehed rombjad või kolmnurksed, odaja alusega
31
30
Alumised lehed lineaalsed kuni äraspidimunajad
32
31
Alumised lehed rombjad, odaja alusega, ülemised süstjad. Vilju ümbritsevad kandelehekesed hambulised
31
Kõik lehed kolmnurksed, odaja alusega. Kandelehekesed saagjaservalised või lõhestunud, naaskeljate jätketega
32
Lehed pole lihakad, rohelised, lineaalsed kuni kitsas-süstjad
32
Lehed veidi lihakad, äraspidimunajad, hõbedase jahuja kattega
33
Lehed ega õisikud pole jahuja kattega
34
33
Lehed või vähemalt õisikud valge jahuja kattega
35
34
Õisik lehistunud peaaegu tipuni. Lehed ja vars sageli punakad
34
Õisik lehtedeta või lehed ainult alumises osas. Lehed ja varred rohelised
35
Õisik paljas. Seemned püstised (luup!)
35
Õisik jahuja kattega. Kõik seemned horisontaalselt
36
36
Taimed tavaliselt tumerohelised (kuigi sageli hallika kirmega). Varred sageli punakad. Lehed munajas-süstjad, hambulised või terve servaga. Seemnekest madalate, laiade, radiaalsete vagudega
36
Taimed eredalt hallikasrohelised. Varred pole punased. Suuremad varrelehed ovaalrombjad, paljude teravate, lehe tipu poole suunatud hammastega. Seemnekest rohkemate, tihedamate ja sügavamate vagudega kui valgel hanemaltsal
37
Lehed kitsas-süstjad, ahenevad võrdselt mõlemast otsast, lehed olemas ka õisiku tipuosas. Üheaastased taimed
37
Lehed teistsugused. Mitmeaastased taimed
38
38
Lehed nooljad või odajad, hapuka maitsega. Õied ühesoolised
39
38
Lehe alus südajas, ümar või kiiljas, mitte kunagi nooljas või odajas, pole hapuka maitsega. Õied kahesoolised
41
39
Lehed tavaliselt alla 2 cm laiad. Õiekattelehed seemnete pikkused (alla 1,5 mm)
39
Lehed tavaliselt üle 2 cm laiad. Õiekattelehed seemnetest pikemad (üle 2 mm)
40
40
Õisiku harud lihtsad, ei harune
40
Õisiku harud harunevad korduvalt
41
Vilju ümbritsevad kattelehed ümberringi hambulised
41
Kattelehed terved või ainult alusel mõne hambaga
42
42
Alumised lehed veesisesed, 50-100 cm pikad
42
Alumised lehed pole veesisesed, palju väiksemad
43
43
Vähemalt üks vilja külg selge mõhnaga
44
44
Juurmised lehed ja alumised varrelehed laiusest pikemad, kiilja alusega
44
Juurmised lehed ja alumised varrelehed sama pikad kui laiad, sügavalt südaja alusega
45
Juurmised lehed ja alumised varrelehed kõige laiemad alusel, lehe alus südajas
45
Juurmised lehed ja alumised varrelehed kõige laiemad keskel või veidi madalamal, tavaliselt lehe alus pole südajas
46
46
Alumised varrelehed kuni 8 korda laiusest pikemad. Viljad 3,5-5 mm pikad ja alla 5 mm laiad
46
Alumised varrelehed vähem kui 4 korda laiusest pikemad. Viljad 4,5-6 mm pikad ja üle 5 mm laiad
48
Õied radiaalsümmeetrilised (vaadake tähelepanelikult õit või vilja tugeva luubiga)
49
48
Õied pole radiaalsümmeetrilised
75
49
Lehed vähemalt alusel pikkade valgete karvadega
50
49
Lehed paljad või väga lühikeste karvadega
54
50
Õied üksikult, pikaraolised, õieraod erineva pikkusega
50
Õied 3- kuni mitmekaupa osaõisikutes, nuttide või kobaratena
51
51
Õied pruunid kuni mustad
52
52
Õied hele-kollakaspruunid. Emakakael sigimikust lühem (luup!). Õiekattelehed erineva suurusega
52
Õied pruunid kuni tumepruunid. Emakakael vähemalt sigimiku pikkune. Õiekattelehed ühesuurused
53
53
Hõredalt karvane, lühikeste võsunditega, puhmikuid ei mooduste. Emakakael pikem kui sigimik. Tolmukapea tolmukaniidist 2-6 korda pikem
53
Tihedalt karvane, ilma võsunditeta, kasvab pisikeste puhmikutena. Emakakael umbes sigimiku pikkune. Tolmukapea tolmukaniidi pikkune või veidi lühem
54
Õied ruljate tähkõisikute või ümarate nuttidena
55
54
Õied pole ruljate tähkõisikute ega ümarate nuttidena
60
55
Õied ruljate tähkadna. Kõik lehed juurmised
56
55
Õied ümarate nuttidena. Varred lehistunud
57
56
Märgade niitude ja soode taim. Risoom peenike, võsunditega. Vili jaguneb 3 osaviljaks
56
Mererannataim. Risoom jäme, võsunditeta. Vili jaguneb 6 osaviljaks
57
Õiekattelehed paksud, tumeda tipuga. Liitõisik korduvalt harunenud. Seemned 6-10 pikisuunalise vaoga (binokulaar!)
58
57
Õiekattelehed õhukesed, ühtlaselt pruunid. Liitõisik ei harune või ainut mõne haruga alusel. Seemned vagudeta
59
58
Vili (ilma emakakaelata) (3-)4-6(-7) mm lai, ülemine osa lamendunud
58
Vili (ilma emakakaelata) 6-7(-8) mm lai, ülemine osa kuppeljas
59
Lehed kolmnurksed või lamedad, ilma andruta. Emasnutid üksteisest eemal, samuti isasnuttidest
59
Lehed alaküljel tiivulise andruga. Emasnutid ja isasnutid üksteisega kokkupuutuvad
60
Lehed renjad, tipul pealmisel küljel hästimärgatava pooriga (luup!). Vili koosneb kolmest osast
60
Lehed pole renjad, lehe tipul poor puudub. Vili on kupar
61
61
Üheaastased väikesed taimed. Õied üksikult või 2(3)-kaupa
62
61
Mitmeaastased tugevad taimed. Õied pole üksikult
63
62
Kõik õied üksikult. Sisemised õiekattelehed teravatipulised, pikemad kui kupar
62
Vähemalt alumised õied paarikaupa. Sisemised õiekattelehed tömbid, kupra pikkused või lühemad
63
Varred lehistumata (varre alusel labata lehetuped). Õisik külgmine, näib asuvat umbes varre keskkohas, sest pikk püstine ruljas õisiku kandeleht tundub varre pikendusena
64
63
Varred lehistunud. Õisik tipmine. Õisiku kandeleht suhteliselt lühike, allakäändunud, ei näi varre pikendusena
67
64
Varred peenikesed (1 mm), hele-hallikasrohelised. Õisik varre keskosas või veidi allpool
64
Varred 1,5-4 mm läbimõõdus. Õisik varre keskosast kõrgemal
65
65
Varred kasvavad ridadena, värskelt sinakad, vaolised. Alumised lehetuped õlgkollaseed või helepruunid. Õisik 25-60 õiega
65
Tihemurusalt või mättana kasvavad taimed. Varred tugevad, pole sinakad. Õisik rohkeõieline
66
66
Vars peenem, vaoline, eriti allosas. Alumised labata tuped hele- kuni hallikaspruunid. Õisiku kandeleht puhetunud tupega. Õisikuraod väga lühikesed (ei ole nähtavad), õisik kerajas, tihe. Kupar tumepruun
66
Vars tugev, sile. Alumised labata tuped punakaspruunid. Õisikuraod ebavõrdse pikkusega, õisik rohekaspruun, hõre, haraline. Kupar roostepruun
67
Lehed rististe vaheseinteta (lõigake leht lõikudeks!)
68
67
Leht rististe vaheseintega
71
68
Õisik tihe nutt, 2-10 õiega
68
Õisik hõre, rohkem kui 10 õiega
69
69
Lehti palju, kõik juurmise kodarikuna
69
Igal varrel 1-4 lehte
70
70
Vars alusel lapik. Kupar tavaliselt õiekattelehtedest pikem. Tolmukapea kuni kaks korda tolmukaniidist pikem
70
Vars ruljas. Kupar õiekattelehtede pikkune. Tolmukapead 2-6 korda tolmukaniidist pikemad
71
Lehed paljude torukestega (tehke lehe aluse lähedalt ristlõige: peaksite nägema mitmeid torukesi). Kuivanud lehel sõlmekesed katsudes tunda, värskelt mitte
72
71
Lehed ühe torukesega
73
72
Varre alus pole paksenenud. Taim 40-130 cm kõrge, risoomiga
72
Varre alus sibuljalt paksenenud. Taim 1-30 cm kõrge, ilma risoomita
73
Lehe ristlõige ovaalne. Välimised õiekattelehed teravad, 3-4 mm pikad. Õied 4-10 kaupa osaõisikutes
73
Lehe ristlõige ümar. Välimised õiekattelehed tömbid, 2-3 mm pikad. Õied 3-6 kaupa osaõisikus
74
74
Õied tumepruunid, kõik rootsutud
74
Õied rohekas- kuni helepruunid, vähemalt mõned rootsulised
75
Õisik vivipaarne, mõnede õite asemel sigisibulad, millest arenevad väikesed lehed
75
Õisik pole vivipaarne
76
76
Varred seest säsikad (pole õõnsad), kolmnurksed kuni ümarad, ilma sõlmekohtadeta (CYPERACEAE - LÕIKHEINALISED)
77
76
Varred alati seest õõnsad, alati ümarad, selgete sõlmekohtdega (POACEAE - KÕRRELISED)
160
77
Kõik lehed alla 2 cm pikad
78
77
Vähemalt osa lehti üle 4 cm pikad
79
78
Taimed pikkade võsunditega. Viljunud pähik kuni 2,5 cm pikkuste karvadega, meenutab villatutti
78
Taim võsunditeta. Viljunud pähik lühikeste, kuni pähklikese pikkuste karvadega, ei meenuta villatutti
79
Õisik pikkade, valgete siidjate õiekattekarvadega
80
79
Õisik pole valgete siidjate karvadega (õiekattekarvad puuduvad või on väga lühiksed)
83
80
Pähikuid 1, rootsutu, püstine, lehetaolise kõrgleheta
80
Pähikuid varrel mitu, rootsulised, rootsu juures 1-3 lehetaolist kõrglehte
81
81
Pähikuraod siledad. Varred keskosas ümarad. Tolmukad 2,5-5 mm pikad
81
Pähikuraod karedad. Varred keskosas kolmekandilised. Tolmukapead 1,5-2 mm pikad
82
82
Taimed roomavate võsunditeta, kasvavd tihedate kogumikena. Lehed 3-8 mm laiad
82
Taimed roomavate võsunditega, kasvavad hõredalt. Lehed 1-2 mm laiad
83
Õied kahesoolised, emakate ja tolmukatega (luup!). NB! See on raskesti jälgitav tunnus. Kui jääte hätta, vaadake üle siin välja tulevate liikide pildid ja otsustage pildi järgi
84
83
Õied ühesoolised, tolmukate või emakatega
96
84
Pähikud 2-3 õiega (luup!)
85
84
Pähikus rohkem kui 3 õit
89
85
Taimed suured, lehed 5-10 mm laiad. Pähikud pikarootsuliste külgmiste nuttidena
85
Taimed väikesed, lehed alla 5 mm laiad. Pähikud tipmise nutina
86
86
Õied igal pool ümber õisikutelje. Vars kolmnurkne, lehtedega, enamasti harunenud
87
86
Õied õisikuteljel kahe vastaku reana. Vars ümar, lehtedeta (kõik lehed juurmised)
88
87
Pähikud valged. Tipmise õisiku alumine kandeleht enamasti õisikust lühem
87
Pähikud punakaspruunid. Tipmise õisiku alumine kandeleht õisikust enamasti 20-50 mm pikem
88
Pähikid 1-3(5). Õisiku alumine kandeleht õisiku pikkune
88
Pähikuid tavaliselt 5-15. Õisiku alumine kandeleht õisikust oluliselt pikem
89
Pähikud õisikus kahe reana, õisikuid üks
90
89
Pähikud pole kaherealiselt, õisikuid rohkem
91
90
Lehed lamedad. Õiekattekarvad pruunid, pähklikesest vähemalt kaks korda pikemad. Pähklike 1,5-2 mm. Pähikuid õisikus 10-25
90
Lehed kokkurullunud. Õiekattekarvad valged või puuduvad, pähklikesest palju lühemad. Pähklike 3-4 mm. Pähikuid õisikus 3-8
91
Õisik nutitaoline, paljude väikeste, üldjuhul tihedalt asetsevate lapikute pähikutega. Vars lehtedeta
91
Õisik teistsugune. Vars lehtedega
92
92
Õisik külgmine, varretaoline kõrgleht ulatub üle pähikute
93
93
Varred kuni 3 m kõrged. Õiekattelehed siledad. Emakakaelu tavaliselt 3. Pähklike 2,5-3 mm, lapik-kolmnurkne
93
Varred kuni 1,5 m. Õiekakattelehed tihedalt tumedate papillidega kaetud. Emakakaelu tavaliselt 2. Pähklike 2-2,5 mm, lame või kaksikkumer
94
Pähikud üle 8 mm pikad, 5-12, õisik tihe, koosneb 1-3 ülestikku asetsevast pähikute kimbust
94
Pähikud 3-8 mm pikad, arvukalt, hõreda õisikuna
95
95
Juurduvad steriilsed võrsed puuduvad. Õiekattekarvad sirged, jäigad. Pähikud 3-4 mm pikad, 2-5-kaupa
95
Mahakaarduvad võrsed juurduvad tipus. Õiekattekarvad painduvad, siledad. Pähikud üksikult, 5-8 mm pikad
96
Varre tipus 1 pähik
97
96
Varrel pähikuid rohkem kui üks
100
97
Taimed roomava risoomiga, ei moodusta puhmikuid
98
97
Taimed ilma roomava risoomita, tihedapuhmikulised
99
98
Põisikud kuni 3,5 mm pikad, selgelt soonilised (luup!). Emakakaelu 2
98
Põisikud 5-7 mm pikad, ebaselgete soontega. Emakakaelu 3
99
Taimed kahekojalised, pähikud ainult emas- või isasõitega
99
Taimed ühekojalised, pähikute tipul isasõied, alusel emasõied
100
Pähikud väliselt üksteisega sarnased, tipmine tavaliselt vähemalt osaliselt emasõitega
101
100
Pähikud välimuselt erinevad: ülemised ainult isasõitega, alumised ainult emasõitega
124
101
Lehetupe vaba serv ainult ülaosas (2-3 mm) kilejas, edasi rohtjas
101
Lehetupp ülaservast allapoole pikalt kilejas
102
102
Vähemalt alumised pähikud asuvad varrel hõredalt
103
102
Kõik pähikud on varrel tihedalt koos
112
103
Taimed alusel punakad, tuped võrkkiududega (kiududeks jagunenud lehetupe jäänused)
104
103
Taimed pole alusel punakad, võrkkiude pole
105
104
Kõik pähikud enam-vähem võrdsed, 0,5-2 cm pikad, munajad
104
Tipmine pähik 2-4 cm pikk, sellele järgneb 1-2 palju lühemat pähikut, edasised on sarnased tipmisega
105
Põisikuid emaspähikus kuni 3
105
Põisikuid emaspähikus rohkem kui 3
106
106
Alumise emaspähiku kandeleht õisikust palju pikem
106
Alumise emaspähiku kandeleht õisikust lühem
107
107
Tipmine pähik teistest u. kaks korda pikem, nuiakujuline
107
Tipmine pähik teistest alla kahe korra pikem
108
108
Põisikud püstised, lühikese nokaga
109
108
Põisikud laiuvad või rõhtsad, ilma nokata või pika nokaga
110
109
Pähikud ümarmunajad, u. 5 mm pikad. Põisiku nokk pikalt lõhestunud, valge triibuga
109
Pähikud üle 5 mm pikad. Põisiku nokk veidi lõhestunud, ilma valge triibuta
110
Pähikud laiusest pikemad
111
Põisiku nokk moodustab ½ põisiku alumise osa pikkusest. Lehed jäigad, tumerohelised, renjad. Põisiku katteleht helepruun
111
Põisikud nokata. Lehed pehmed, puhasrohelised, lamedad. Põisiku kandeleht valge, kilejas
112
Taimed pika risoomiga. Pähikutega varred kasvavad tavaliselt ridadena
113
112
Taimed pika risoomita. Pähikuid kandvad varred ei kasva ridadena
115
113
Põisiku tiibjas serv ei ulatu kõrgemale põisiku keskkohast. Lehed 1,5-4 mm laiad. Õisik 3-8 cm pikk
113
Põisiku tiibjas serv ulatub 1/3 kuni ¾ põisiku pikkuseni. Lehed 1-2 mm laiad. Õisik 1-4 cm pikk
114
114
Kuivade kasvukohtade taimed. Õisik üle 1,2 cm pikk. Varred ülaosas karedad
114
Niiskete kasvukohtade taimed. Õisik 0,6-1 cm pikk. Vars sile
115
Lehed üle 5 mm laiad
116
115
Lehed alla 5 mm laiad
118
116
Taime alus mustade lihtkiududeta. Põisik 2,5-3 mm pikk
116
Taime alus mustade lihtkiududega. Põisik pikem kui 3 mm
117
117
Keelekese pikkus laiusega võrdne või sellest suurem. Põisik sile (luup!), läikiv. Lehed kollakasrohelised
117
Keeleke pikkusest laiem. Põisik papillidega. Lehed puhasrohelised
118
Õisik alla 2 cm pikk. Väikeste puhmikutena kasvavad taimed
119
118
Õisik üle 2 cm pikk. Hõremurusalt või suurte mätastena kasvavad taimed
120
119
Taime alusel ei ole tumepruune lihtkiude. Lehed sinakasrohelised. Õisik 3-5 laimunaja pähikuga
119
Taim alusel tumepruunide lihtkiududega. Lehed hallikasrohelised. Õisik 2-3 piklikmunaja pähikuga
120
Põisikud alla 3 mm pikad
121
120
Põisikud üle 3 mm pikad
122
121
Õisik tihe, ei ole harunenud. Alumised lehetuped mustade kiududeta. Kasvab murusalt, ei moodusta mättaid
121
Õisik vähemalt alusel harunenud. Alumised lehetuped ohtrate mustade lihtkiududega. Kasvab kõrgete mätastena
122
Põisikud pähikus püstiselt. Kasvab tihedate puhmikutena
122
Põisikud asetsevad pähikus rõhtsalt või tähtjalt. Puhmikuid ei moodusta
123
123
Taime alaosa helepunase tooniga. Keeleke 2-4 korda laiusest pikem. Põisikud alaosas käsnja koega, 5,4-6,5 mm pikad
123
Taime alaosa pole punakas. Keelekepikkusest laiem. Põisik pole alusel käsnjas, 3-4 mm pikk
124
Emakakaelu 2. Põisikud tavaliselt enam-vähem kaksikkumerad
125
124
Emakakaelu 3. Põisikud 3-nurkse või rulja ristlõikega
128
125
Mätta või tiheda kogumikuna kasvavsd roomava risoomita taimed
126
125
Taimed roomava risoomiga, mättaid ei moodusta
127
126
Alumised lehetuped kollakaspruunid. Lehed sinakasrohelised. Põisikud 2,5-4 mm pikad
126
Alumised lehetuped tumepunased või mustjaspunased. Lehed tumerohelised. Põisikud 2-2,5 mm pikad
127
Lehed 1-3(5) mm laiad, kuivades sisserulluvate servadega. Isaspäikuid 1
127
Lehed (3)5-10 mm laiad, servad rulluvad kuivades väljapoole. Isaspähikuid 2-4
128
Põisikud vähemalt osaliselt karvased (luup!)
129
128
Põisikud paljad, karvad vahel noka servades
140
129
Põisikud selgelt kaheharulise üle 5 mm pika nokaga
130
129
Põisikud ilma nokata või lühikese, alla 0,5 mm pikkuse koonilise teraviku või nõrgalt kaheharulise nokaga
131
130
Lehed karvased vähemalt tuppedel. Põisikud pehmekarvased
130
Lehed paljad. Põisikud tihedalt viltkarvased
131
Taimed moodustavad tihedaid mättaid, roomavad risoomid puuduvad
132
131
Taimed tihedaid mättaid ei moodusta, roomavad risoomid olemas
135
132
Emaspähikud tihedad. Alumine kandeleht pole vart ümbritseva alusega
133
132
Emaspähikud hõredad. Alumine kandeleht ümbritseb vart 3-10 mm ulatuses
134
133
Alumine kandeleht pruun. Lehed noorelt hõredalt karvased. Põisiku kattelehed tumedad, põisikust lühemad
133
Alumine kandeleht lehetaoline, roheline. Lehed ka noorelt paljad. Põisiku kattelehed punakad, u. põisiku pikkused
134
Põisikud 2-3 mm pikad, vähemalt 1,5 korda nii pikad kui põisiku kattelehed
134
Põisikud 3-4,5 mm pikad, enam-vähem kattelehtede pikkused
135
Emaspähikud hõredad, väheste õitega
135
Emaspähik tihe, paljude õitega
136
136
Põisikud selgete soontega
136
Põisikud soonteta
137
137
Isaspähikuid 2 või rohkem. Alumised lehetuped jäävad terveks
137
Isaspähikuid üks. Alumised lehetuped kiulised
138
138
Alumine kandeleht pähikust pikem. Lehed hallikad. Niiskete kasvukohtade taimed
138
Alumine kandeleht pähikust palju lühem. Lehed rohelised. Üsna kuivade kasvukohtade taimed
139
139
Alumine kandeleht 3-5 mm pikkuse tupega. Põisikute kattelehed põisiku pikkused
139
Alumine kandeleht tupeta või alla 2 mm pikkuse tupega. Põisikute kattelehted põisikust lühem
140
Vähemalt alumine pähik rippuv
141
140
Pähikud pole rippuvad
148
141
Isaspähikuid 2 või rohkem
142
142
Põisikud nokata või terve, alla 0,5 mm pika nokaga
142
Põisikud üle 0,5 mm pikkuse sügavalt kaheharulise nokaga
143
143
Põisikud 2-2,5 korda laiusest pikemad, püstised. Emaspähikud üksteisest eemal, alumise pähiku tipp ei ulatu järgmise aluseni
143
Põisikud 4-5 korda laiusest pikemad, valminult allapoole hoiduvad. Emaspähikud tihedalt, alumise pähiku tipp ulatub järgmise aluseni
144
Emaspähikud rohelised kuni hele kollakasrohelised
145
144
Emaspähikud pruunid
146
145
Emaspähikud 5-12 mm pikad. Märgade kasvukohtade taimed
145
Emaspähikud 2,5-5 mm pikad. Parasniiskete kohtade taimed
146
Moodustab tihedaid puhmikuid, roomav risoom puudub
146
Roomava risoomiga taimed, puhmikuid ei moodusta
147
147
Lehed hallikasrohelised, 1-2 mm laiad. Külgmised pähikuid ainult emasõitega
147
Lehed rohelised, 2-4 mm laiad. Külgmised pähikud alusel isasõitega
148
Lehetuped või lehed või varred karvased
148
Lehetuped, lehed ja varred paljad
149
149
Alumine kandeleht ei ümbritse vart
150
149
Alumine kandeleht 2-10 mm ulatuses ümber varre
152
150
Põisiku nokk 0,5 mm pikk, nõrgalt kaheharuline
150
Põisiku nokk kaheharuline, vähemalt 0,75 mm pikk
151
151
Põisikud rõhtsad, järsult nokaks ahenevad
151
Põisikud püstised, ahenevad nokaks aeglaselt
152
Murusalt või väga hõredate puhmikutena kasvav pikarisoomilised taimed
153
152
Tihedate puhmikutena kasvavad taimed, roomav risoom puudub või väga lühike
154
153
Alumine kandeleht vart tihedalt ümbritseva tupega. Lehed hallikad. Põisik peaaegu nokata või järsult 0,5 mm pikkuseks nokaks ahenev
153
Alumine kandeleht vart lõdvalt ümbritseva tupega. Lehed kollakas- kuni tumeroheliesed. Põisik aheneb aeglaselt 0,5-1 cm pikkuseks nokaks
154
Alumine kandeleht õisikust lühem
155
154
Alumine kandeleht õisiku pikkune või pikem
156
155
Põisiku katteleht kileja servata või väga kitsa servaga
155
Põisiku katteleht hästimärgatava valge kileja servaga
156
Põisikud rõhtsalt või allakäändunult
157
157
Põisikud 2-4 mm pikad, nokk sirge, 1/3-1/2 põisiku alumise osa pikkune
158
157
Põisikud (3,5)4-6 mm pikad, nokk alumise osa pikkune, kõvedunud
159
158
Varred püstised. Lehed 1-3,5 mm laiad. Põisikud kuni 3,5 mm pikad
158
Varred kaarjalt tõusvad. Mõned lehed tavaliselt üle (3)3,5 mm laiad. Põisikud üle 3,5 mm pikad
159
Põisikud 5-7 mm pikad. Isapähik tavaliselt rootsutu. Lehed kuni 7 mm laiad
159
Põisikud 1,5-5 mm pikad. Isaspähik rootsuline. Lehed alla 4 mm laiad
160
Õisik täha sarnane, süstjas kuni ovaalne
161
160
Õisik harunenud pööris
187
162
Pähikud varre vastaskülgedel
163
162
Pähikud varrel ümberringi
167
163
Pähikud kinnituvad õisiku teljele kitsama küljega
163
Pähikud kinnituvad õisiku teljele laiema küljega
164
164
Pähikud kahesugused: sisemine pähik viljuv, lapik, koosneb 3-5 normaalsest õiest, välimine on steriilne, koosneb kitsaspiklikest jäikadest libledest ja sõkaldest
164
Pähikud pole kahesugused
165
165
Pähikud kahekaupa igas sõlmekohas
166
Õisikutelg tugev, ei murdu kuivades, servadel haakuvate karvakestega
166
Õisikutelg habras, murdub kuivades üksikuteks lülideks, siledate sevadega
167
Pähikud üheõielised
168
167
Pähikus õisi rohkem kui üks
169
168
Keeleke kuni 2 mm pikk, terve tipuga
168
Keeleke 10-30 mm pikk, sügavalt kaheks jagunenud
169
Pähikud alla 6 mm pikad
170
170
Tihedapuhmikuline taim, roomavaid risoome esineb harva. Lehetuped hõredalt harali või allapidi karvadega
170
Hõredapuhmikuline, kaarjalt tõuvate võsudega taim. Lehetuped tihedalt pehmekarvased
171
Tähk ühekülgne, pähikud kahe reana varre ühel küljel
171
Tähk pole ühekülgne
172
172
Pähikud ümber kogu varre
173
172
Pähikud varre vastaskülgedel
180
174
Pähikus rohkem kui üks viljuv õis
174
Pähikus üks viljuv õis
175
175
Pähikud üle 4 mm pikad
175
Pähikud alla 4 mm pikad
176
Mõlemad libled ohtega. Tolmukapead sinised
176
Libled oheteta (ohted välissõkaldel). Tolmukapead kollased kuni oranžid
177
177
Ohe lühem kui välissõkal, vaevu ulatub liblede vahelt välja
178
177
Ohe u. kaks korda välissõklast pikem, ulatub liblede vahelt välja
179
178
Ohe u. 3 mm pikk, põlvjas, kinnitub välissõkla alumisele veerandile, ulatub liblede vahelt välja. Tolmukapead kollased
178
Ohe u. 1,5 mm pikk, sirge, kinnitub välissõkla keskele, liblede vahelt välja ei ulatu. Tolmukapead oranžid
179
Risoom lühike. Libled pole väljapoole kaardunud tipuga. Ohe ulatub liblede vahelt pikalt välja
179
Risoom 20-30 cm pikk. Libled väljapoole kaardunud tipuga. Ohe ulatub liblede vahelt veidi välja
180
Õisik tihe, pähikud lähestikku
181
180
Õisik hõre, pähikud üksteisest eemal
183
181
Pähikud üheõielised, 3-kaupa pundis
181
Pähikud 2 või enama õiega, pole 3-kaupa pundis
182
182
Pähikud 2-õielised. Libled naaskeljad, 0-1 rooga
182
Pähikus rohkem kui 2 õit. Libled pole naaskeljad, mitme rooga
183
Pähikud kinnituvad õisikuteljele kitsama küljega. Pähikud ühe liblega (välja arvatud tipmine)
183
Taimed teistsugused
184
184
Pähikud hoiduvad vastu vart. Libled enam-vähem ühepikkused
185
184
Pähikud kaarduvad varrest eemale. Libled väga erineva pikkusega
186
185
Hõredapuhmikuline, ilma risoomita taim. Ohe üle 5 mm pikk
185
Pikavõsundiline taim, ei moodusta mättaid. Ohe alla 5 mm pikk
186
Ohe kuni poole välissõkla pikkune. Taimed pika roomava risoomiga
186
Ohe välissõkla pikkune või pikem. Lühikese risoomiga väikeseid mättaid moodustav taim
187
Tugevad risoomiga taimed, pilliroo moodi, sageli üle 2 m kõrged, vars 0,5-1 cm läbimõõdus
188
187
Taimed väiksemad, ei meenuta pilliroogu, vars peenem
189
188
Keelekese asemel karvaring (vaata kohta, kus leht kinnitub varrele)
188
Keeleke (kilejas lise) olemas
190
Keelekese asemel karvaring
190
Keeleke kilejas või puudb
191
191
Pähikud ühe õiega
192
191
Pähikud 2 või rohkema õiega
197
192
Ohe alla 5 mm pikk
193
193
Ohe põlvjas. Välissõkla alusel karvad (luup!)
193
Ohe sirge. Välissõkla alusel karvu pole
194
194
Lehed 10-20 mm laiad. Välissõklad rohtsed
194
Lehed alla 10 mm laiad. Välissõklad kilejad või õlgjad
195
195
Pikkade roomavate võsunditega, puhmaid ei moodusta. Sisesõkal 2/5 välissõkla pikkusest
195
Puhmastena kasvav taim, ilma võsunditeta või lühikeste võsunditega (mõnikord ka maa-aluste risoomidega). Sisesõkal vähem kui 1/5 välissõkla pikkusest
196
196
Risoome pole. Maapealsed võsundid sageli olemas
196
Risoomid olemas. Maapealsed võsundid puuduvad
197
Pähikus rohkem kui 2 õit
202
198
Igast pähikust ulatub välja 1 ohe
198
Igast pähikust ulatub välja vähemalt 2 ohet
199
199
Libled 2 korda õitest pikemad
200
199
Libled õite pikkused või veidi pikemad
201
200
Taimed üleni pehmekarvased. Lehed siledad, lehetupp puhetunud. Isasõie ohe konksjas, liblede varjus
200
Taim peaaegu paljas, karvad ainult sõlmekohtadel. Lehed karedad, lehetupp pole puhetunud. Isasõie ohe põlvjas, libledest üleulatuv
201
Lehed 2-5 mm laiad, lamedad või vahel kokkurullunud. Ohe sirge
201
Lehed niitjad, alla 1 mm laiad, tihedalt kokkurullunud. Ohe teravalt põvjas
202
Ohe kaarjas või põlvjas
203
203
Ohe üle 3 mm pikk
204
204
Ülemiste lehtede keeleke puudub või on alla 1,5 mm pikk. Pähikud (ilma oheteta) all 8 mm pikad
205
204
Ülemiste lehtede keeleke üle 1,5 mm pikk. Pähikud üle 8 mm pikad
206
205
Lehed üle 1,5 cm laiad. Pähikud kollakad, läikivad. Alumised lehetuped pikkade harali karvadega. Ohe teravalt põlvjas
205
Lehed alla 1,5 cm laiad. Pähikud pruunikad. Alumised lehetuped paljad või lühikeste lidus karvadega. Ohe tugevalt kaardunud, kuid mitte põlvjas
206
Libled ühepikkused
207
206
Libled erineva pikkusega, üks on teisest palju lühem
208
207
Looduslik taim. Valminult murdub õisikutelg lülideks
207
Põllutaim. Õisikutelg ei murdu lülideks
208
Alumised lehed ja lehetuped harali karvadega. Sisesõkla telg sile. Rood ei ulatu välissõkla ülemise servani
208
Alumised lehed ja lehetuped paljad. Sisesõkla telg lühikarvane. Rood ulatuvad välissõkla ülemise servani
209
Õisik tihe, sagaraline, enam-vähem ühekülgne pööris
209
Õisik hõre, pole ühekülgne
210
210
Ohe ei asu lible kahe hambakese vahel (luup!). Taim paljas või väga lühikeste karvadega
211
210
Ohe asub lible kahe hambakese vahel. Taimed pikkade karvadega vartel või lehtedel
213
211
Laiemad lehed vähemalt 8 mm laiad. Ohe üle 1 cm pikk
211
Laiemad lehed alla 8 mm laiad. Ohe alla 1 cm pikk
212
212
Lehed üle 0,7 mm laiad, siledad. Keeleke lühike, kõrvakesteta (luup!)
212
Lehed alla 0,7 mm laiad, karedad. Keeleke kõrvakestega
213
Mitmeaastased kuivade niitude taimed
214
213
Üheaastased kultuurmaade taimed
215
214
Õisik hõre, kuni 20 cm pikkuste rõhtsate harudega. Lehed 5-12 cm laiad
214
Õisik kitsas, harud lühikesed, enam-vähem püstised. Lehed 2-4 mm laiad
215
Alumiste lehtede tuped paljad
215
Alumiste lehtede tuped tihedalt pehmekarvased
216
216
Alumiste lehetuppede karvad 1-1,5 mm pikad
216
Alumiste lehetuppede karvad 0,4-0,7 mm pikad
217
Keelekese asemel karvaring
218
217
Keeleke olemas, kilejas
219
218
Lehed pealt pikakarvased. Varred ainult ühe sõlmekohaga (alumises osas)
218
Lehed pealt paljad, serval hajusalt karvased. Varrel rohkem kui üks sõlmekoht
219
Pähikud 1-õielised
220
219
Pähikud 2 või rohkemaõielised
229
220
Pähikud üle 9 mm pikad
220
Pähikud alla 9 mm pikad
221
221
Pähikud libledeta (luup!)
221
Pähikud kahe liblega
222
222
Pähikud tavaliselt üle 4 mm pikad, välissõkla alusel pika karvatutiga
223
222
Pähikud alla 4 mm pikad, ilma välissõkalt ümbritsevate karvadeta
226
223
Pähikus välimiste liblede paar 5 mm pikk, sisemised palju lühemad (1,5 mm), harjasjad
223
Pähikus liblesid üks paar
224
224
Sõklad karedad, pikemad kui ümbritsevad karvad (luup!)
224
Sõklad siledad, pole ümbritsevatest karvadest pikemad
225
225
Keeleke 8 (10) mm. Vars ei harune. Välissõklad 3 rooga (binokulaar!). Libled kitsaslantsetjad, pikalt ahenevad
225
Keeleke 1-3 mm. Varred harunevad alates suvest. Välissõklad 5 rooga (vahel eabaselgelt). Libled lantsetjad
226
Välissõklad terava tipuga, peale viljumist kõvad ja läikivad
226
Välissõklad tömbi või sirge tipuga, pole peale viljumist kõvad
227
227
Mitteõitsvatel võrsetel keeleke laiusest lühem
227
Mitteõitsvatel võrsetel keeleke laiusest pikem
228
228
Risoomid rohkem kui 3 soomusja lehega. Lehed 5-10 mm laiad. Õisik lai ka peale õitsemist, 10-20 cm pikk, rõhtsate harudega
228
Risoomid puuduvad või lühikesed, ilma soomusjate lehtedeta. Lehed 3-7 mm laiad. Õisik tõmbub peale õitsemist kokku, 5-15 cm pikk, harud püstised
229
Õisik tihe, kas piklik-ruljas ja täha moodi või munajahõlmine
230
229
Õisik hõre, püramiidja väliskujuga
234
230
Pähikud 2-õielised, varrel ühe reana, õisik piklik, harunemata
230
Pähikus 2 või rohkem õit, õisik haruneb
231
231
Õisik tihe, sagaraline, enam-vähem ühekülgne pööris, alumine haru tavaliselt üle 2 cm pikk. Lehed enam-vähem paljad
231
Õisik ruljas, pole ühekülgne, kõik harud üle 2 cm pikad. Alumised lehed karvased
232
232
Pähikud alla 6 mm pikad
232
Pähikud üle 6 mm pikad
233
233
Ilma pikkade roomavate risoomideta. Lehetuped hõredalt lühikarvased
233
Pikkade roomavate risoomidega, kaarjalt tõusvate võsudega. Lehetuped tihedalt pehmekarvased
234
Pähikud südajad, rippuvad
234
Pähikud pole südajad ega rippuvad
235
235
Pähikud ainult 2 õiega
235
Pähikud 3 või enama õiega
236
236
Libled peaaegu pähiku pikkused. Pähikus keskel üks kahesooline õis ja servas 2 isasõit
236
Libled pähikust oluliselt lühemad. Pähikus ainult kahesoolised õied
237
237
Pähikud üle 2-3 korra laiusest pikemad, tavaliselt rohkem kui 5 õiega ja üle 4 mm pikad. Alumine välissõkal ilma andruta (luup!)
238
237
Pähikud munajad, mitte üle 2-3 korra laiusest pikemad, 4-5 (6) õiega, tavaliselt alla 4 mm pikad. Alumine välissõkal andruga
246
238
Välissõkal ja libled teravad
239
238
Välissõkal ja libled tömbid või sirged
241
239
Alumine lible 7-8 mm pikk
239
Alumine lible 3-4 mm pikk
240
240
Lehed pealt enam-vähem siledad. Kõrvakesed paljad. Pöörise alumises sõlmekohas 2 haru, üks 1-3, teine 4-5 pähikuga
240
Lehed pealt selgelt karedad. Kõrvakesed karvased. Pööriseharusid alumises sõlmes 2-3, igaüks 5-15 pähikuga
241
Vähemalt ülemine lible 3 rooga (külgmised rood vahel lühikesed). Välissõkal rohkem kui 5 sageli ebaselge rooga
242
241
Libled 1 rooga. Välissõkal 7-9 selge rooga
243
242
Maapealsed võsundid puuduvad (taim moosdustab tihedaid puhmikuid)
242
Roomavad maapealsed võsundid olemas, juurduvad sõlmekohtades
243
Pähikud 8-30 (40) mm pikad, 6-16 õiega. Varred püstised, lehetupp silinderjas
244
243
Pähikud 2-10 mm pikad, 3-11 õiega. Varred alusel tõusvad või lamavad, alumised lehetuped lapikud
245
244
Õisiku harud hoiduvad varrest eemale, alumised 2-4-kaupa, pähikuid harudel 8-15. Välissõkal 3,5-5 mm pikk
244
Õisikuharud hoiduvad vastu vart, alumised üksikult või paarikaupa, pähikuid harudel 3-4. Välissõkal 5,5-7,5 mm pikk
245
Varred 5-10 mm läbimõõdus. Lehed 10-20 mm laiad, järsult aheneva tipuga. Tolmukaid 3. Tolmukapea üle 0,8 mm pikk
245
Varred 4-5 mm läbimõõdus. Lehed 4-9 mm laiad, pikalt teritunud tipuga. Tolmukaid 2. Tolmukapea kuni 0,8 mm pikk
246
Üheaastased tallatud kasvukohtade taimed. Välissaõkal roodudel ja servas ripskarvane
246
Mitmeaastased taimed. Välissõkla rood krobelised või karvased ainult alaosas
247
247
Varred tugevalt lapikud kas ülaosas või alaosas
248
247
Vars ruljas, pole lapik
249
248
Vars üleni lapik, nurkjalt tõusev. Lehed kokkuvolditud, 1-2 mm laiad
248
Varre alumine osa tugevalt lapik. Lehed lamedad, 3-9 mm laiad
249
Õisiku alumises sõlmes ainult 1 või 2 haru
249
Õisiku alumises sõlmes 3-8 haru
250
250
Keeleke üle 1 mm pikk, terav
251
250
Keeleke puudub või alla 1 mm pikk
252
251
Ülemise lehe keeleke 5-10 mm pikk. Välissõkal selgete roodudega
251
Ülemise lehe keeleke 1-2,5 mm pikk. Välissõkal roodudeta
252
Risoome pole. Kõik võrsed viljuvad. Pähikud alla 4 mm pikad
252
Risoomidega, nii õitsvate kui mitteõitsvate võsudega. Pähikud u. 4 mm pikad
253
253
Varred enamasti üksikult, alusel väheste vanade lehetuppede jäänustega. Libled enam-vähem võrdsed, teravnevad, enamasti mõlemad 3 rooga
253
Varred mitmekaupa, sageli puhmikutena, paljude vanade lehetuppede jäänustega alusel. Libled ebavõrdsed, teravad, alumine 1 rooga
254
254
Taim hõredalt karvane. Alumised lehed lamedad või renjad, palju lühemad kui vars. Keeleke laskub lehetupe servale
254
Taim tihedalt karvane. Alumised lehed tugevalt kokkurullunud, harjasjad, sama pikad kui vars. Keeleke pole laskuv
255
Lihakate lehtedega taimed
256
255
Lehed õhukesed, pole lihakad
260
256
Juurmised lehed tiheda rosetina
256
Juurmised lehed puuduvad või pole rosetina
257
257
Lehed lamedad, üle 1 cm laiad
258
257
Lehed pole lamedad, alla 1 cm laiad
259
258
Ülemised lehed vastakud või 3-kaupa männases. Õied kollased
258
Ülemised lehed vahelduvalt. Õied roosad
259
Õied valged kuni roosad
260
Õied üldkatisega ümbritsetud korvõisikutes
261
260
Õied pole üldkatisega ümbritsetud korvõisikutes
315
261
Kõik õied keele taolised (keelõied, asümmeetrilised)
262
261
Putkõied olemas, keelõied puuduvad või on ainult korvõisiku servas
278
262
Lehed selgelt paralleelsete roodudega
263
262
Leherood pole paralleelsed ega halvasti nähtavad
264
263
Lehed süstjad, varreümbrised, hallikasrohelised. Üldkatise lehed ühe reana. Seemnis lõpeb pika nokaga
263
Lehed laiemad, põhiliselt juurmised, tumerohelised. Üldkatise lehed mitme reana. Seemnis nokata
264
Õitsvad varred lehtedeta (kõik lehed juurmised)
265
264
Õitsvad varred lehtedega
271
265
Leheserv terve. Roomavate võsunditega taimed
265
Leheserv hambuline. Roomavate võsunditeta taimed
266
266
Korvõisikud üksikult harunemata varte tippudes
267
266
Õisikud pole üksikult, varred harunevad
268
267
Õitsvad varred karvased või peaaegu paljad, pole siledad ega seest õõnsad. Seemnise lendkarvad (pappus) sulgjad (vaadake keskmisi seemniseid)
267
Õitsvad varred paljad, siledad, seest õõnsad. Seemnise lendkarvad (pappus) harunemata (luup!)
268
Seemnise lendkarvad harunemata (luup!)
268
Vähemalt keskmiste seemniste lendkarvad sulgjad
269
269
Õisikupõhi paljas (eemaldage kõik õied ja vaadake luubiga)
269
Õisikupõhi karvane
270
270
Juurmisd lehed kuni 2 cm laiad, ilma tumedate täppideta. Lendkarvad sulgjad ainult keskmistel seemnistel (luup!)
270
Juurmised lehed 4-6 cm laiad, enamasti tumedate täppidega. Lendkarvad sulgjad kõigil seemnistel
272
Õisikud rootsulised. Seemnised üle 1 cm pikad, pika nokaga
272
Õisikud peaaegu rootsutud, lühikeste kõrglehtede kaenaldes. Seemnised alla 3 cm pikad, nokata
273
Seemnised lendkarvadeta (võimalik vaadata ka õitsemise ajal: tehke õisik katki ja vaadake õite aluseid)
273
Seemnised lendkarvadega
274
274
Lendkarvad sulgjad (luup!)
274
Lendkarvad lihtsad, harunemata
275
275
Korvõisikud vihmavarjutaolise sarikja liitõisikuna. Seemnisd tipus paksenenud
275
Korvõisikud pole vihmavarjutaolise liitõisikuna. Seemnised tipus ahenevad
276
276
Üldkatise lehtede sisekülg paljas (luup!), väliskülg tumedate karvadega. Niiskete kohtade taimed
276
Üldkatise lehtede sisekülg siidkarvane, väliskülg ilma tumedate karvadeta. Kuivemate paikade taimed
277
277
Ülemised lehed kitsaslineaalsed, rullunud servaga. Seemnised tumepruunid, 10 ogalise roidega (luup!)
277
Ülemised lehed lamedad, pole lineaalsed. Seemnised kollased, 13-20 sileda roidega
278
Taime lehed ja/või varred ogalised
279
278
Taimed pole ogalised
280
279
Vars ei harune või haruneb vähe, õisikuid 1-3. Lehed pealt rohelised, alt valgeviltjad
279
Varred ülaosas harunenud, paljude õisikutega. Lehed mõlemalt poolt rohelised
280
Kõik õied korvõisikus erekollased kuni kahvatukollased
281
280
Vähemalt mõned õied pole kollased
296
281
Õied ilmuvad enne lehti. Lehed südaja alusega, pealt tumerohelised, alt valgeviltjad
281
Õied ilmuvad peale lehti. Lehed teistsugused
282
282
Lehed ja varred hallikarvased. Keelõied puuduvad või alla 5 mm pikad
283
282
Taimed pole hallikarvased. Keelõied olemas, üle 5 mm pikad
287
283
Õisikud vihmavarjutaolise kännasja liitõisikuna varre tipus
283
Õisikud ei ole kännasja liitõisikuna
284
284
Mitmeaastased niiskete või parasniiskete kohtade taimed. Üldkatise lehed pruunid või määrdunudkollased
285
284
Üheaastased kuivade kohtade taimed. Üldkatise lehed valkjad
286
285
Varred 5-20 cm pikad. Õisikud 3-20-kaupa nutitaolistes liitõisikutes varte ja varreharude tippudes. Niiskel savi- ja turbapinnasel
285
Varred 20-50 (70) cm pikad. Õisikud pikas kitsas liitõisikus, mis moodustab vähemalt 1/3 taime pikkusest. Liivastel aladel
286
Taimed juba aluselt harkjalt harunenud. Õisikute nutid varte tippudes ja harude kaenaldes
286
Vars keskkohast kõrgemal pöörisjalt harunenud. Õisikute nutid ja üksikud õisikud pöörisja liitõisikuna
287
Üldkatise lehed ühe reana (vahel pisikeste lisalehekestega alusel)
288
287
Üldkatise lehed 3 või enama reana
292
288
Juurmiste ja alumiste varrelehtede rootsud alusel laia tupena
288
Juurmiste ja alumiste varrelehtede rootsud pole tupena
289
289
Üldkatise lehtede alusel väikesed lisalehekesed
290
289
Üldkatise lehtede alusel väikesi lisalehekesi pole
291
291
Vars alla 1 cm läbimõõdus, näärmekarvadeta. Seemnis ruljas või tömpide roietega
291
Vars 1-4 cm läbimõõdus, tihedalt näärmekarvane, veidi kleepuv. Seemnis tiivuliste roietega
292
Seemnised lendkarvadeta, kõverdunud. Üheaastane
292
Seemnised lendkarvadega, pole kõverdunud. Mitmeaastased
293
293
Õisikuid palju, alla 2 cm läbimõõdus
294
293
Õisikuid üks või mõni, läbimõõt üle 2 cm
295
294
Liitõisik püstiste harudega. Üldkatis 4,5-8 mm pikk
294
Liitõisiku harud horisontaalsed, laiuvad. Üldkatis 2-4,5 mm pikk
295
Lehed jäigad, pealt selgelt võrkroodsed, läikivad
295
Lehed pehmed, ei läigi, pealt siidkarvased, pole võrkroodsed
296
Lehed sirge kuni südaja alusega
297
296
Lehed rootsu suunas aheneva alusega
302
297
Üldkatis ruljas, katiselehed ogadeta
298
297
Üldkatis ümar, katiselehed ogakestega
299
298
Juurmised lehed ümarad, väga suured, hõlmadeta, ebaühtlaselt hambulised, alt õhukeselt hallviltjad. Üldkatise lehe tipp ei ole ripsmeline
298
Juurmised lehed kolmnurksed, alusel 2-3 hõlmaga, peenesaagja servada, alt tihedalt valgeviltjad. Üldkatise lehe tipp ripsmeline
299
Üldkatis tihedalt võrkvillane
299
Üldkatis pole võrkvillane
300
300
Õisiku üldkatis 15-18 x 15-25 mm
300
Õisiku üldkatis 20-25 x 35-42 mm
301
301
Kõik liitõisiku harud kännasjad. Õisikuraag 3-10 cm pikk. Leheroots seest säsikas
301
Liitõisiku harud pole kännasjad. Õisikuraag alla 1 cm pikk. Leheroots õõnes
302
Õitsvad varred lehtedeta (kõik lehed juurmised)
302
Õitsvad varred lehtedega
303
303
Vähemalt mõned õied õisikus valged
304
303
Vähemalt õisiku servmised õied sinised kuni roosad, valgeid õisi pole
308
304
Õisikud üle 3 cm läbimõõdus
304
Õisikud alla 3 cm läbimõõdus
305
305
Keelõied kollakasvalged, õisikud (3)5-6 mm läbimõõdus, pikas kobarjas liitõisikus. Üheaastased kultuurmaade taimed
305
Keelõied ja/või üldkatise lehed valged või roosad, õisikud suuremad, kännasjas liitõisikus. Mitmeaastased taimed looduslikes või poollooduslikes kasvukohtades
306
306
Leheserv terve. Roomavate võsunditega taimed
306
Leheserv hambuline kuni hõlmine. Roomavad võsundid puuduvad
307
307
Lehed punktisarnaste näärmeteta
307
Lehed punktisarnaste näärmetega
308
Kõik õied sinised
309
308
Vähemalt servmised õied roosad
310
309
Servmised õied palju pikemad kui keskmised. Üheaastane
309
Kõik õied ühesugused. Mitmeaastane
310
Taimed pikkade roomavate võsunditega, tavaliselt alla 30 cm kõrged
310
Taimed roomavate võsunditeta, tavaliselt üle 30 cm kõrged
311
311
Lehed kahevärvilised, pealt rohelised, alt valgeviltjad
311
Lehed pole kahevärvilised
312
312
Kõik õied roosad (lillakad)
313
312
Keskmised õied kollased, servmised lillakad
314
313
Üldkatise lehed kilejad, enam-vähem terved
313
Üldkatise lehed sügavalt sulgjalt narmastunud
314
Lehed karvased, õhukesed, pole lihakad
314
Lehed paljad, paksud, veidi lihakad
315
Lehed ümarad-kilpjad (leheroots kinnitub leheplaadi keskele)
315
Lehed pole ümarad-kilpjad
316
316
Õied pole sarikatena
327
317
Lehed lõhnavad muljumisel tugevalt küüslaugu järgi
318
317
Lehed ei lõhna küüslaugu järgi
322
318
Lehed munajad, rootsulised
318
Lehed lineaalsed, rootsutud
319
320
Õied puuduvad (õisikus ainult sigisibulad) või olemas. Kui õied olemas, siis seesmiste tolmukate niidid kolmeharulised. Lehed kolmekandilised (renjad), 2-4 mm laiad
320
Õied olemas (alusel sigisibulatega või ilma). Tolmukaniidid lihtsad. Lehed ruljad, 0,7-2 mm laiad
321
321
Üks või mõlemad õisikukattelehed õisikust pikemad
321
Õisikukattelehed pole õisikust pikemad
322
Kroonlehti 6. Juurmisi lehti üks, lineaalne
323
322
Kroonlehti 3 või 5. Juurmisi lehti rohkem kui üks, lailineaalsed või elliptilised
324
323
Kroonlehed vastakud, tömbid. Juurmine leht 3-10 mm lai, laiem kui alumine õisiku kandeleht
323
Kroonlehed üksteisest eemal, tervatipulised. Juurmine leht 0,5-2 mm lai, palju kitsam kui õisiku kandlehed
324
Õied pole kollased
325
325
Kroonlehti 3, vabad. Õietupp puudub
325
Kroonlehti 5, kokku kasvanud. Õietupp olemas
326
326
Õied roosd, üle 8 mm läbimõõdus. Mitmeaastane
326
Õied valged, alla 8 mm läbimõõdus. Üheaastane
327
Õied tiheda tõlvõisikuna, mida ümbritseb suur kandeleht
328
327
Õied teistsugused
329
329
Õied bilateraalsümmeetrilised
330
329
Õied radiaalsümmeetrilised
388
330
Leheserv hambuline kuni hõlmine
331
330
Leheserv terve (või lehed õitseajal puuduvad)
350
331
Lehed rootsutud või peaaegu rootsutud
332
331
Lehed selgelt rootsulised
334
332
Õied põhiliselt valged, 2-huulelised, alumine huul jagunenud kolmeks hõlmaks. Üheaastane
332
Õied üleni roosakaslillad, alumine huul pole kolmehõlmaline. Mitmeaastased
333
333
Varred tavaliselt harunenud. Alumised sõlmevahed lehtega ühepikkune või lühem
333
Varred enamasti ei harune. Alumised sõlmevahed pikemad kui kõrvalolevad lehed
334
Kroonlehed alusel kokku kasvanud
335
335
Õied 6-18 mm pikad. Kannus sirge. Viljad pole rippuvad
335
Õied 20-35 mm pikad. Kannus kõver. Viljad rippuvad
336
Õied osaliselt kollased, kahe- kuni kolmevärvilised. Külgmised kroonlehed suunatud ülespoole
337
336
Õied valged, sinised või lillad. Külgmised kroonlehed suunatud allapoole
338
337
Alumine kroonleht (koos kannusega) 12-25 mm pikk, kuni kaks korda tupest pikem
337
Alumine kroonleht 8-15 mm pikk, enam-vähem tupe pikkune
338
Lehistunud õitsvat vart ei ole, lehed ainult juurmise rosetina (vahel esinevad roomavad võsundid)
339
338
Lehistunud õitsev vars olemas
343
339
Kuivade kasvukohtade taimed. Lehed enam-vähem tihedalt karvased
340
339
Niiskete kasvukohtade (sood, niisked metsad, puisniidud) taimed. Lehed paljad või väga hõredalt karvased, peamiselt alaküljel
341
340
Õied peaaegu lõhnatud. Abilehed lühidalt narmastunud. Lehed lühikarvased, pikalt aheneva tipuga
340
Õied magusa lõhnaga. Abilehed pikalt narmastunud. Lehed pikkade valgete karvade ja tõmbi tipuga
341
Abilehed rootsuga pooleni kokku kasvanud
341
Abilehed täiesti vabad
342
342
Lehti 3 või 4. Kandelehekesed kinnituvad õierao keskele
342
Lehti 2. Kandelehekesed õierao ülemises kolmandikus
343
Juurmist leherosetti pole. Lehed tavaliselt laiusest pikemad
344
343
Juurmine leherosett olemas. Lehed tavaliselt võrdse pikkuse ja laiusega
347
344
Lehed piklik-munajad või munajad, südaja alusega
344
Lehed munajassüstjad, alus pole tavaliselt südajas
345
345
Taimed (vähemalt lehed) lühikarvased
346
346
Varred kuni 50 cm kõrged. Abilehed leherootsu pikkused või pikemad
346
Varred kuni 25 cm kõrged. Abilehed leherootsust kuni poole lühemad
347
Abilehed terved. Kroonlehtedega õied (kevadel) kinnituvad rosetilehtede kaenlasse
347
Abilehed hambulised kuni narmastunud. Õied kinnituvad varrele
348
348
Taimed 3-10 cm kõrged, üleni lühikarvased (sageli hallikad), juurmisi lehti palju, kuni 1,5 cm laiad
348
Taimed suuremad, paljad või üksikute karvadega, rosetilehti vähe, laiemad kui 1,5 cm
349
349
Õied helesinised või lillad, neelus valged. Kannus 3 mm pikk, jäme, sirge või ülespoole suunatud. Varsi tavaliselt mitu
349
Õied lillad, neelus tumedamad. Kannus 5-7 mm, peenike, sirge või allapoole suunatud. Varsi tavaliselt üks
350
Kroonlehed alusel kokku kasvanud
351
351
Õied ilma kannuseta
352
352
Lehed kaetud torkavate karvakestega
352
Lehed paljad või hõredate pehmete karvadega
353
353
Õie kandeleht õieraost u. kaks korda pikem. Õied purpurvioletsed
353
Õie kandeleht u. õierao pikkune. Õied sinised
354
354
Alumised lehed ei ole kodarikuna, kuivavad õitseajaks
354
Alumised lehed varrelehtedest palju suuremad, asuvad juurmise kodariuna
355
Vars lehistunud, lehed alla 1 cm laiad
356
355
Kõik lehed juurmised, üle 1 cm laiad
357
356
Õied pole kollase (roosad ja/või valged)
358
Õied roosad, üle 3 cm läbimõõdus
358
Õied teistsugused, pole roosad ja üle 3 cm läbimõõdus
359
359
Õied ilma kannuseta
360
360
Huul kollane, suur, puhetunud, sussitaoline
360
Huul pole kollane, puhetunud ega sussitaoline
361
361
Vähemalt huul põhiliselt valge
362
361
Ükski õiekatteleht pole valge
364
362
Välimised õiekattelehed roosad kuni lillad
362
Kõik õiekattelehed valged
363
363
Lehed süstjad, renjad. Õisik pole karvane. Välimised õiekattelehed üle 5 mm pikad
363
Lehed munajad. Õisik karvane. Välimised õiekattelehed alla 5 mm pikad
364
Kõik õiekattelehed roosad kuni punased
365
364
Vähemalt välimised õiekattelehed tumepruunid kuni kollakasrohelised
366
365
Õied rippuvad, selgelt raolised
365
Õied püstised, raotud
366
Huul punakaspruun, üle 1 cm pikk
366
Huul pole pruun, alla 1 cm pikk
367
367
Huul ülespoole suunatud
368
367
Huul allapoole suunatud
369
368
Lehti üks. Huul välimiste õiekattelehtedega ühepikkune
368
Lehti rohkem kui üks. Huul välimistest õiekattelehtedest lühem
369
Lehti varrel palju rohkem kui 2. Huul üle 5 mm pikk
369
Lehti varre alusel 2(3). Huul alla 5 mm pikk
370
Lehed redutseerunud vähesteks tupetaolisteks soomusteks
370
Lehed hästiarenenud, rohelised
371
371
Õied pole kollased
372
372
Õied valged või rohekasvalged
373
373
Õiekattelehed puhasvalged
373
Vähemalt huul osaliselt rohekas
374
374
Õied lõhnavad. Kannus niitjas, aheneva tipuga, 1,5 korda sigimikust pikem. Tolmukad paralleelsed
374
Õied peaaegu lõhnatud. Kannus tipus veidi jämedam, u. kaks korda sigimikust pikem. Tolmukad alt laialihoiduvad
375
Vähemalt välimised õiekattelehed rohekad
375
Õiekattelehed pole rohekad
376
376
Kannus üle 10 mm pikk ja u. 1 mm paks
377
376
Kannus kas alla 10 mm pikk või üle 1 mm paks
378
377
Huul sügavalt 3-hõlmane, huule alusel 2 piklikku naastu. Õisik püramiidjas
377
Huul madalalt kolmehõlmane, huule alusel naaste ei ole. Õisik ruljas
378
Kannus alla 5 mm pikk
378
Kannus üle 5 mm pikk
379
379
Õisikus kõik õite kandelehed kilejad
380
379
Vähemalt alumised õite kandelehed rohelised ja rohtsed
383
380
Vähemalt välimised külgmised õiekattelehed laiuvad
380
Kõik õiekattelehed peale huule kiivrina kokku kooldunud
381
381
Kannus kõverdunud ülespoole. Huul pole laiusest pikem
381
Kannus suunatud allapoole. Huul laiusest pikem
382
382
Välimised õiekattelehed väljast mustjas-purpurpunased. Huule keskmine hõlm kahe madala hõlmaga. Õite kandelehed vähemalt poole sigimiku pikkused
382
Välimised õiekattelehed väljast hallid. Huule keskmine hõlm sügavalt 2-hõlmaline. Õite kandelehed väga lühikesed, soomusjad
383
Külgmised välimised õiekattelehed liibuvad. Vars seest säsikas
384
383
Külgmised välimised õiekattelehed püstised. Vars seest õõnes
385
384
Huule keskmine hõlm sama lai kui külgmised
384
Huule keskmine hõlm palju kitsam kui külgmised
385
Alumised lehed mitte rohkem kui 4 korda laiusest pikemad, elliptilised, üleni ühelaiused
385
Alumised lehed üle 4 korra laiusest pikemad, süstjad, aluse suunas rohkem või vähem ahenevad
386
386
Huul 5,5-16 mm pikk. Välimised õiekattelehed (6)7-13 mm
386
Huul 5-7,5(9) mm pikk. Välimised õiekattelehed 5-6(9) mm
387
387
Lehed tavaliselt tumedate laikudeta. Õied kahvaturoosad kuni tumevioletsed
387
Lehed tavaliselt tumedate laikudega. Õied purpurpunased, tumedama joonisega
388
Vähemalt alumised lehed sirge, südaja või noolja alusega
389
388
Kõik lehed ümara või aheneva alusega
426
389
Varred väga pikad ja väänduvad või ronivad
390
389
Varred pole väänduvad ega ronivad
393
390
Õied vähemalt 2 cm läbimõõdus, kellukjad. Lehe alus või leheroots ilma vart ümbritseva kileja tupeta
391
390
Õied alla 2 cm läbimõõdus, pole kellukjad. Lehe alus või leheroots kileja tupega, mis ümbritseb vart
392
391
Õied üle 3 cm pikad. Tuppe ümbritseb kaks tupplehtedest suuremat kandelehte
391
Õied alla 3 cm pikad. Kandelehed väikesed, ei ümbritse tuppe, asuvad õierao keskosas
392
Viljad tiibadeta, punktitaoliste näärmetega, ei läigi, roots 1-3 mm pikk
392
Vili 1,5 mm laiuste tiibadega, näärmeteta, läikiv, roots 3-8 mm pikk
393
Lehed selgelt hõlmised, üle 3 cm laiad
394
393
Lehed pole hõlmised, kui nõrgalt hõlmised, siis alla 3 cm laiad
396
394
Leheserv sile, terve. Kroonlehti üle 5
394
Leheserv hambuline. Kroonlehti 5
395
395
Taimed üle 20 cm kõrged. Õied roosad. Vili kuiv*
395
Taimed kuni 30 cm kõrged. Õied valged. Vili lihakas
396
Õitsvad varred lehtedeta (vahel väikeste kandelehekestega), tavalised lehed kõik varre alusel juurmise rosetina
397
396
Õitsvad varred lehistunud
398
397
Lehed ümarad, südaja alusega. Taimed alla 20 cm kõrged
397
Lehed laiusest pikemad, teravad, alus nooljas. Taimed üle 20 cm kõrged
398
Lehti 2 (harva 1), paralleelsete roodudega
398
Lehti rohkem kui 2, pole paralleelsete roodudega
399
399
Lehe alus või leheroots kileja vart ümbritseva tupega
400
399
Lehe alus ja leheroots kileja tupeta
402
400
Õied pöörisõisikuna. Lehed kolmnurksed
400
Õied tähkõisikuna. Lehed pole kolmnurksed
401
401
Varred harunenud, paljude õisikutega
401
Varred lihtsad, ühe õisikuga
402
Kroonlehed vähemalt alusel kokku kasvanud
403
402
Kroonlehed täiesti vabad
414
403
Õied tume- kuni helekollased
404
403
Õied pole kollased
405
404
Kroonlehe laiuvad, tumekollased
404
Kroonlehed alusel ja tipus kokku kasvanud, õis banaani moodi, helekollane
405
Kroonlehti 5 (kroon 5 hõlmaga)
406
406
Õied varre tipus nuttidena
406
Õied pole nuttidena
407
407
Õied üksikult või mõnekaupa. Tupe hambad süstjad, alusel alla 1,5 mm laiad
407
Õisi palju. Tupe hambad laikolmnurksed, alusel üle 1,5 mm laiad
408
408
Õied 10-30 mm pikad. Tupe tipmed tagasi käändunud. Õied lühikeste kandelehtede kaenaldes
408
Õied 30-60 mm pikad. Tupe tipmed püstised. Õied tavaliste lehtede kaenaldes
409
409
Vars teravakandiline, hõredalt karekarvane. Alumised lehed karvased, sügavalt südaja alusega
409
Vars ümar või tömbilt kandiline, paljas või peenekarvane. Lehed madalalt südaja alusega, paljad või karvased
410
Kupar kerajas, pole lamendunud ega tipul 2-hõlmaline. Lehed 3-7(9) hõlmalised, sõrmroodsed
410
Kupar lapik ja tipul 2-hõlmaline. Lehed terved, hõlmadeta, hambulise servaga, sulgroodsed, või rood halvasti näha
411
411
Õieraag kõrvalolevast lehest 2-5 korda pikem, peenike, näärmekarvadega. Emakakael 3,5-4 mm pikk
411
Õieraag kõrvalolevast lehest 2 korda pikem, näärmekarvadeta. Emakakael alla 3 mm pikk
412
412
Kupar laia, nürinurkse sälguga, hõlmad hoiduvad laiali. Õis 8-12 mm läbimõõdus
412
Kupar väikese sälguga, hõlmad enam-vähem paralleelsed või veidi laiali hoiduvad. Õis alla 8 mm läbimõõdus
413
413
Kupar hõredalt näärmekarvane. Kroon peaaegu valge, siniste või roosade joontega
413
Kupar pikkade näärmekarvade ja lühemate lihtkarvadega. Õis sinine
414
Õied pole kollased
420
415
Kroonlehti 4. Lehed rootsutud
415
Kroonlehti 5 või rohkem. Vähemalt alumised lehed selgelt rootsulised
416
418
Juurmised lehed ümarneerjad, hõlmadeta, 12-16 cm laiad, serv hambuline, alus südajas
418
Juurmised lehed ümarad, hõlmised või sügavate sisselõigetega, väiksemad, alus nõrgalt südajas või sirge
419
419
Juurmisi lehti tavaliselt 2-3. Varrelehed hambulised ja sageli hõlmised
419
Juurmisi lehti 5 või rohkem. Varrelehtede segmendid terveservalised
420
Lehe serv terve, sile
420
Lehe serv hambuline
421
422
Vili kõige rohkem 3 korda laiusest pikem
423
422
Vili lineaalne, üle 5 korra laiusest pikem
424
423
Varrelehed rootsutud. Taim alla 30 cm kõrge. Vili alla 1 cm pikk
423
Varrelehed rootsulised. Taim üle 30 cm kõrge. Vili üle 1 cm pikk
424
Varrelehed rootsulised
424
Varrelehed rootsutud, ümbritsevad alusega vart (varreümbrised)
425
425
Varrelehed paljad, hallikad
425
Varrelehed karvased, pole hallikad
426
Lehed okkataolised, igihaljad, kinnituvad varrele männastena
427
426
Lehed pole okkataolised, ei kinnitu männastena
428
427
Lehed 2-4 korda laiusest pikemad, kõige laiemad keskkohast allpool, serv kaardunud. Õied kahesoolised (emakate ja tolmukatega)
427
Lehed 3-5 korda laiusest pikemad, servad paralleelsed. Õied ainult tolmukate või ainult emakatega
428
Õitsvad varred lehtedeta (vahel väikeste kandelehekestega), kõik lehed varre alusel juurmise kodarikuna
429
428
Õitsvad varred lehistunud
447
429
Õied rootsutud, ruljate tähkõisikute või ümarate nuttidena
430
429
Õied rootsulised, üksikult või õisikutena
434
430
Õied roosad. Õisik kerajas
430
Õied pole roosad. Õisik ovaalne kuni ruljas
431
431
Lehed harva üle 3 korra laiusest pikemad, munajad kuni elliptilised
432
431
Lehed laiusest palju pikemad, süstjad kuni lineaalsed
433
432
Lehed paljad või üksikute karvadega. Õisikud tavaliselt allosas tühikutega. Tolmukaniidid kroonist pikemad, tolmukapead kollakad
432
Lehed tihedalt karvased. Õisikud alusel tühikuteta. Tolmukaniidid kroonist 4-8 mm pikemad, tolmukapead helelillad
433
Lehed süstjad, lamedad, karvased, pole lihakad, tumedate täppideta. Pole mereranniku ega sooldunud pinnase taimed
433
Lehed lineaalsed, renjad, paljad, lihakad, tumedate täppidega. Mereranniku ja sooldunud pinnase taimed
434
Lehed üle 5 korra laiusest pikemad
435
434
Lehed alla 5 korra laiusest pikemad
438
435
Lehed mõlajad, rootsulised. Õied alla 3 mm läbimõõdus. Märgade kasvukohtade taimed
435
Lehed lineaalsed, rootsutud. Õied üle 3 mm läbimõõdus. Parasniisked kasvukohad
436
436
Kroonlehti 5. Õied püstised
436
Kroonlehti 6. Õied rippuvad
437
437
Kõik kroonlehed ühesugused, õis laikellukjas
437
Kolm kroonlehte pikemad kui teised. Õis kitsaskellukjas
438
Lehed selgelt rootsulised
441
439
Lehed alla 1 cm laiad. Kroonlehti 4, vabad
439
Lehed üle 1 cm laiad. Kroonlehti 6, vähemalt alusel kokku kasvanud
440
440
Õied roosad, üle 1 cm pikad, üksikult
440
Õied valged, alla 1 cm pikad, õisikuna
441
Õied pole üksikult
442
442
Lehed paralleelsete roodudega. Kroonlehti 3
442
Lehed pole paralleelsete roodudega. Kroonlehti 5
443
443
Õisik pole ühekülgne
444
444
Tolmukad emaka kõrval, emakakael ulatub õiest pikalt välja
445
444
Tolmukad ümber emaka, emakakael ei ulatu või ulatub õiest väga vähe välja
446
445
Kroonlehed valged. Emakakael 2-3 mm pikk
445
Kroonlehed rohekad. Emakakael u. 5 mm pikk
446
Emakakael u. 2,5 mm pikk. Tupplehed 1-1,5 mm, rohelised. Kroonlehed 3-4 mm
446
Emakakael u. 6 mm. Tupplehed u. 3 mm, tipus punakad. Kroonlehed 7-8 mm
448
Lehed pealt rohelised, alt kas hõbevalkjad või pruunikate roostetäppidega. Vili kuiv
449
448
Lehed pole alt valkjad ega roostetäppidega. Vili lihakas
450
449
Lehed üle 5 korra laiusest pikemad, alt valkjad
449
Lehed alla 5 korra laiusest pikemad, pruunikte roostetäppidega
450
Leheserv peenehambaline
451
Varred peenikesed, niitjad, roomavad. Lehed kuni 8 mm pikad
452
451
Varred pole niitjad. Lehed üle 8 mm pikad
453
452
Õieraod paljad. Lehed alla 3 mm laiad
452
Õieraod karvased. Lehed üle 3 mm laiad
453
Lehed suvehaljad, õhukesed. Valminud vili sinine
453
Lehed igihaljad, nahkjad. Valminud vili punane
454
454
Lehed pealt tuhmid, mõlemal pinnal silmatorkava võrkroodumisega
454
Lehed pealt läikivad, alt paljude kollakate näärmetäppidega
455
Lehe või lehrootsu alus kileja vart ümbritseva tupega (tõrvega)
456
455
Lehe ja leherootsu alus kileja tupeta
463
456
Õied lehekaenaldes
457
456
Õied tähkõisikuna
459
457
Õiekate lõhestunud pooleni (luup!). Kõik lehed enamvähem ühesuurused
457
Õiekate lõhestunud ¾ ulatuses. Varre peaharude lehed pikemad kui külgharude lehed
458
458
Suuremad lehed munajas-süstjad, väga lühikese, tõrves peituva rootsuga. Seemned 3 mm läbimõõdus (luup!)
458
Suuremad lehed elliptilised, selgelt nähtava rootuga. Seemned u. 4 mm läbimõõdus
459
Vars lihtne, ühe tipmise õisikuga
459
Vars harunenud, iga haru kannab õisikut
460
460
Õisik lõtv, kitsas, kaardus, kõik õied selgelt nähtavad
461
460
Õisik tihe, ruljas, õied tihedalt puntras koos
462
461
Lehed tugevalt kibeda maitsega. Õiekate pruunikate suurte näärmetäppidega
461
Lehed pole kibeda maitsega. Õiekate näärmtäppideta
462
Tõri (tupp lehe alusel) lidus karvadege, serval ripsmetega, tihedlt ümber varre
462
Tõri paljas, serval üksikute ripsmetega, lõdvalt ümber varre
463
Kroonlehed vähemalt alusel kokku kasvanud
464
464
Lehed hõlmised. Õis määrdunudkollane, tumelilla keskosaga
464
Lehed hõlmadeta. Õis teistsugune
465
465
Lehed ja varred täiesti paljad, õied pole sinised
466
465
Lehed ja/või vähemalt varred karvased (kui paljad, siis õied sinised)
471
466
Lehed pole lineaalsed
467
467
Lehed pole parallelsete roodudega. Kroonlehti 5. Tupp olemas
468
467
Lehed selgelt paralleelsete roodudega. Kroonlehti 6. Tupp puudub
469
468
Õied kobarõisikutes. Taim üle 10 cm kõrge
468
Õied lehtede kaenaldes. Taim alla10 cm kõrge
469
Õied tipmise ühekülgse kobarana. Kroon sama pikk kui lai
469
Õied lehtede kaenaldes. Koon laiusest pikem
470
470
Vars kandiline. Õied üksikult, harva 2-kaupa
470
Vars ruljas. Õied 3-5-kaupa
471
Õied hele- kuni tumekollased
472
471
Õied pole kollased
474
472
Kroon ruljas, krooni tipmd sirged
472
Kroon pole ruljas, kroonlehed hoiavad laiali
473
473
Õied helekollased. Vili valge pähklike
473
Õied tumekollased. Vili kupar
474
Õied sinised kuni lillakad
476
475
Õiekrooni neelus 5 karvatutikest
475
Õiekrooni neelus 5 mühksoomust
476
Õied varte tippudes nuttidena
477
476
Õied pole nuttidena
479
477
Õied alla 8 mm läbimõõdus, pole kellukjad
477
Õied üle 8 mm läbimõõdus, kellukjad
478
478
Varred karekarvased, kandilised. Tupe hambad 2 korda laiusest pikemad, tömbid
478
Varred pehmekarvased, enamvähem ümarad. Tupe hambad 3-4 korda laiusest pikemad, teravad
479
Õied helesinised, kellukjad. Vili kupar
480
479
Õied pole kellukjad (kui on kellukjad, siis roosad). Vili pole kupar
483
480
Tupe hambad laikolmnurksed. Lehed suured, palju üle 9 mm laiad, karedad
480
Tupe hambad lineaalsed kuni lineaalsüstjad. Lehed kuni 9 mm laiad, siledad
481
481
Tupplehed palju lühemad kui pool õiekrooni putkeosa
481
Tupplehed ulatuvad pooleni õiekrooni putkeosast
482
482
Vars harunenud. Kroon 10-25 (35) mm pikk, lõhestunud pooleni pikkusest
482
Vars lihtne. Kroon 30-40 mm, lõhestunud 1/5-ni pikkusest
483
Krooni putk väga lühike, u. nii pikk kui lai
484
483
Krooni putk laiusest pikem (luup!)
485
484
Kroon üle 8 mm läbimõõdus, mühksoomused õie neelus sametpunased, õied pole kõrglehtede kaenlas
484
Kroon alla 5 mm läbimõõdus, mühksoomused õie neelus valged, õied suurte kõrglehtede kaenaldes
485
Krooni putkeosa kõverdunud
485
Krooni putkeosa sirge
486
486
Õied üle 1 cm läbimõõdus, pole helesinised kollase neeluga
487
486
Õied alla 1 cm läbimõõdus, helesinised, neel (keskosa) kollane
490
487
Alumised lehed ilmuvad palju enne õitsemist, õitseajal juurmist lehekodarikku pole
488
487
Esmalt moodustb õitsev vars, seejärel juurmiste lehtede kodarik
489
488
Kroon roosa, ruljas, kroonlehed püstised. Lehed varrele laskuvad
488
Kroon lillakas-tumesinine, pole ruljas, kroonlehed laiali. Lehed pole varrele laskuvad
489
Suvised lehed alla 6 korra laiusest pikemad, valgete laikudega
489
Suvised lehed 6-9 korda laiusest pikemad, laikudeta
490
Viljad kolmekandilised, kantidel haakuvate ogadega
491
Tupp ühepikkuste sirgete, tipu poole suuntud lidus karvadega (luup!)
492
491
Tupp konksja tipuga karvadega või karvad kahesugused: mõned eemalehoiduvad, konksjatipulised, teised lühemad, peenemad, konksja tiputa
493
492
Tupp variseb peale viljumist, õitseajal lõhestunud kuni poolni pikkusest, tupe hambad kitsaskolmnurksed
492
Tupp püsib peale viljumist, õitseajal lõhestunud kolmandikuni pikkusest, tupe hambad laikolmnurksed
493
Mitmeaastane. Õied 5-10 mm läbimõõdus
493
Üheaastane. Õied kuni 5 mm läbimõõdus
494
494
Lehe alaküljel, eriti roodudel, konksjad karvad. Õisikuraag üles suunatud või harali karvadega
494
Lehtede alakülg konksjate karvadeta. Õisikuraagudel alati lidus karvad
495
495
Alumiste õite raod peale viljumist 3-4 korda pikemad kui tupp, allapoole käändunud. Viljad alusel selge lisemega (luup!)
495
Õieraod harva üle kahe korra pikemad kui tupp, pole tagasi käändunud. Vili lisemeta
496
496
Õietupp peale viljumist suletud. Viljaraod tupest pikemad, püstised. Vili must
496
Õietupp peale viljumist avatud. Viljaraod sama pikad kui tupp, peaaegu rõhtsad. Vili pruun
497
Õied tume- kuni helekollased
498
497
Õied pole kollased
511
498
Kroonlehti 6. Tupp puudub
499
498
Kroonlehti 4 või 5. Tupp olemas
500
499
Õied üle 3 cm läbimõõdus, tumekollased
499
Õied alla 8 mm läbimõõdus, helekollased
501
Tolmukaid palju rohkem kui 10
502
502
Õied 3-4 cm läbimõõdus. Varred 20-120 cm kõrged
502
Õied alla 2 cm läbimõõdus. Varred 10-20 cm pikad
503
503
Varred tõusvad või lamavad, harva püstised. Vähemalt alumised lehed üle 3 cm laiad
503
Varred lamavad, kaarjate sõlmevahedega, sõlmekohast juurduvad. Lehed alla 3 cm laiad
504
Õied üle 3 cm läbimõõdus
505
504
Õied alla 3 cm läbimõõdus
506
505
Õisikutelg ilma punakate täppide ja punakate karvadeta
505
Õisikutelg punakate täppide ja punakate karvadega. Varred ja leherootsud sageli punakad
506
Vili lineaalne, üle 5 korra laiusest pikem
507
506
Vili pole lineaalne, alla 3 korra laiusest pikem
508
507
Õieraod tupplehtedest tunduvalt pikemad, rõhtsad. Kõdrad hoiduvad varrest eemale. Üheaastane
507
Õieraod tupplehtedest lühemad, püstised. Kõdras hoiduvad vastu vart. Mitmeaastane
508
Lehe serv hambuline
509
509
Mitmeaastane, üle 30 cm kõrge. Alumised lehed pole rosetina
509
Üheaastane, alla 30 cm kõrge. Alumised lehed rosetina
510
Mitmeaastane. Kroonlehed üle 5 mm, kuldkollased
510
Üheaastane. Kroonlehed 2-4 mm, helekollased
511
Õied sinised kuni roosad
512
512
Kroonlehti 6. Tupp puudub
513
512
Kroonlehti 4 või 5. Tupp olemas
514
513
Kroonlehed erineva pikkusega, 3 teistest oluliselt pikemad
513
Kroonlehed ühepikkused
514
Kroonlehed tipus sisse sämpunud
515
515
Emakasuue neljahõlmaline
515
Emakasuue tõlvjas, pole hõlmine
516
Vähemalt alumised lehed hambulised või hõlmised
520
517
Kroonlehti 5. Õied lehekaenaldes
517
Kroonlehti 4. Õied õisikutes
518
518
Taim alla 30 cm kõrge. Kroonlehed 2,5-4 mm pikad
518
Taim üle 30 cm kõrge. Kroonlehed üle 4 mm pikad
519
519
Kroonlehed 2-hõlmalised. Vili tiibadeta. Taim hallikarvane
519
Kroonlehed terved. Vili tiibadega. Taim roheline, lehed nahkjad
520
Kroonlehti 5. Tolmukaid 10
521
520
Kroonlehti 4. Tolmukaid 4+2
522
521
Üheaastane. Alumised lehed terved, rootsuga, pole kodarikuna, tavaliselt õitseajaks kuivanud
521
Kaheaastane. Alumised lehed 3-5 hambaga, rootsutud, tiheda kodarikuna, olemas ka õitseajal
522
Vili lineaalne, üle 5 korra laiusest pikem
522
Vili pole lineaalne, alla 3 korra laiusest pikem
523
523
Lehe alus pole varreümbrine
524
523
Lehe alus varreümbrine
526
524
Taimed alla 30 cm kõrged. Kõik lehed rootsutud
524
Taimed üle 30 cm kõrged. Vähemalt alumised lehed selgelt rootsulised
525
525
Lehed sinakasrohelised
526
Vili kolmnurkne, tipus 2-hõlmaline
526
Vili pole kolmnurkne
527
527
Vili paljas, tiivuline
527
Vili karvane, tiibadeta