1
Taimed täiesti veesisesed või veepinnal ujuvate lehtedega
2
1
Maismaataimed, või kui veetaimed, siis lehed pole ujuvad ja veest välja ulatuvad
3
3
Taim ainult ühe lehega, mis hoiab ümber eospead kandva varre
4
Taimed nõeljate kuni soomusjate lehtedega, paljunevad eostega
5
5
Lehed soomusjad, liibuvad varrele, paiknevad 4 reana
6
5
Lehed nõelataolised, hoiavad varrest eemale, paiknevad spiraalselt
7
6
Varreharud 2-3 mm laiad, selgelt lapikud. Külgmised lehed laiemad kui selgmised
6
Varreharud 1,2-2 mm laiad, sageli kandilised. Külgmised lehed sama laiad kui selgmised
7
Lehed helerohelised, õhukesed, 1-5 suure hambaga kummalgi serval (luup!)
7
Lehed tumerohelised, nahkjad, servad terved
8
8
Eospesad lehtede kaenaldes. Varred tõusvad, jagunevad korduvalt kaheks võrdseks haruks
8
Eospesad tipmiste eospeadena. Varrd roomavad, lühikeste külgharudega
9
9
Lehed naaskeljad, nurgelised, ülespoole kõverdunud
9
Lehed lamedad, süstjad, pole ülespoole kõverdunud
10
10
Lehetipp aheneb pikaks valgeks pehmeks karvaks. Eospead 2-3 kaupa varretaolistel kandjatel
10
Lehed selliste karvadeta. Eospead varretaolise kandjata, kinnituvad ühekaupa otse varre tippu
11
Vars muguljas. Paljunevad eostega
12
11
Vars pole muguljas. Õitega taimed
13
12
Lehed pehmed, lõdvad, helerohelised, kuni 1,5 mm laiad, pika peenikese tipuga
12
Lehed tikjalt püsti, tumerohelised, 1,5-2,5 mm laiad, tipus järsult ahenevad
13
Õied kroonlehtedeta
14
13
Õied kroonlehtedega
256
14
Taimed piimmahlaga (NB! Piimmahl on mürgine, peske oma käed, kui mahla puutusite)
15
15
Lehed mõlajad, kuni 2,5 cm laiad, tipuosas hambulise servaga
15
Lehed süstjad kuni lineaalsed, 1-2(3) cm laiad, leheserv terve
16
16
Meenäärmed ümmargused. Lehed süstjad, 1-2(3) cm laiad. Sarikad 4 või 5 kiirega
16
Meenäärmed kahe sarvega. Lehed kuni 1 cm laiad. Sarikas rohkem kui 5 kiirt
17
17
Lehed 1-4 mm laiad. Sarikas 10-15 kiirega. Meenäärmed kollased
17
Lehed 4-8 (10) mm laiad. Sarikas 6-12 kiirega. Meenäärmed algul rohelised, siis kollased, lõpuks punakasvioletsed
18
Õied kahe tiheda üksteisele järgneva silinderja tõlvikuna, alumine, sametjas, koosneb emasõitest, ülemine isasõitest
19
18
Õisikud teistsugused
20
19
Lehed 3-6 mm laiad. Õisiku emas- ja isasosa vahel on näha vart. Emasõied soomustega
19
Lehed 8-20 mm laiad. Õisiku emasosa ja isasosa puutuvad kokku. Emasõied soomusteta
21
Lehed 5-6 x 40-60 mm, paljad. Urvad ümmargused
21
Lehed 10-20 x 50-70 mm, hõredalt karvaed. Urvad ruljad
22
Vähemalt alumised lehed rootsuga
23
22
Kõik lehed rootsutud
48
23
Lehed paralleelsete roodudega, kõik lehed juurmised
24
23
Lehed pole paralleelsete roodudega, lehed olemas ka varrel
27
24
Lehed harva üle 3 korra laiusest pikemad, ümarad kuni elliptilised
25
24
Lehed laiusest palju pikemad, süstjad kuni lineaalsed
26
25
Lehed paljad või ainult üksikute karvadega. Õisikud alusel sageli tühikutega. Tolmukaniidid kroonist pikemad, tolmukapead kollakad
25
Lehed tihedalt karvased. Õisik ühtlane, tühikuteta. Tolmukaniidid kroonist 4-8 mm pikemad, tolmukapead helelillad
26
Lehed süstjad, lamedad, karvased, pole lihakad, tumedate täppideta. Pole mereranniku ega sooldunud pinnase taimed
26
Lehed lineaalsed, renjad, paljad, lihakad, tumedate täppidega. Mereranniku ja sooldunud pinnase taimed
27
Lehed sulgroodsed või ühe rooga
29
28
Vars kolmnurkne. Õisik ümbritsetud rohekaskollaste kõrglehtedega. Varrelehti kuni 4
28
Vars ruljas. Õisik pole selliste kõrglehtedega ümbritsetud. Varrelehti üle 4
29
Vili pole tiivuline. Abilehed puuduvad või on vabad, pole vart ümbritsevaks kilejaks tupeks (tõrveks) kokku kasvanud
30
29
Viljad tiivulised. Abilehed moodustavad kileja vart ümbritseva tupe (tõrve)
38
30
Vilja ümber kaks kandelehekest. Õied ühesoolised
31
30
Viljad pole kahe kandelehekesega ümbritsetud. Õied kahesoolised
34
31
Alumised lehed rombjad või kolmnurksed, odaja alusega
32
31
Alumised lehed lineaalsed kuni äraspidimunajad
33
32
Alumised lehed rombjad, odaja alusega, ülemised süstjad. Vilju ümbritsevad kandelehekesed hambulised
32
Kõik lehed kolmnurksed, odaja alusega. Kandelehekesed saagjaservalised või lõhestunud, naaskeljate jätketega
33
Lehed pole lihakad, rohelised, lineaalsed kuni kitsas-süstjad
33
Lehed veidi lihakad, äraspidimunajad, hõbedase jahuja kattega
34
Lehed ega õisikud pole jahuja kattega
35
34
Lehed või vähemalt õisikud valge jahuja kattega
36
35
Õisik lehistunud peaaegu tipuni. Lehed ja vars sageli punakad
35
Õisik lehtedeta või lehed ainult alumises osas. Lehed ja varred rohelised
36
Õisik paljas. Seemned püstised (luup!)
36
Õisik jahuja kattega. Kõik seemned horisontaalselt
37
37
Taimed tavaliselt tumerohelised (kuigi sageli hallika kirmega). Varred sageli punakad. Lehed munajas-süstjad, hambulised või terve servaga. Seemnekest madalate, laiade, radiaalsete vagudega
37
Taimed eredalt hallikasrohelised. Varred pole punased. Suuremad varrelehed ovaalrombjad, paljude teravate, lehe tipu poole suunatud hammastega. Seemnekest rohkemate, tihedamate ja sügavamate vagudega kui valgel hanemaltsal
38
Lehed kitsas-süstjad, ahenevad võrdselt mõlemast otsast, lehed olemas ka õisiku tipuosas. Üheaastased taimed
38
Lehed teistsugused. Mitmeaastased taimed
39
39
Lehed nooljad või odajad, hapuka maitsega. Õied ühesoolised
40
39
Lehe alus südajas, ümar või kiiljas, mitte kunagi nooljas või odajas, pole hapuka maitsega. Õied kahesoolised
42
40
Lehed tavaliselt alla 2 cm laiad. Õiekattelehed seemnete pikkused (alla 1,5 mm)
40
Lehed tavaliselt üle 2 cm laiad. Õiekattelehed seemnetest pikemad (üle 2 mm)
41
41
Õisiku harud lihtsad, ei harune
41
Õisiku harud harunevad korduvalt
42
Vilju ümbritsevad kattelehed ümberringi hambulised
42
Kattelehed terved või ainult alusel mõne hambaga
43
43
Alumised lehed veesisesed, 50-100 cm pikad
43
Alumised lehed pole veesisesed, palju väiksemad
44
44
Vähemalt üks vilja külg selge mõhnaga
45
45
Juurmised lehed ja alumised varrelehed laiusest pikemad, kiilja alusega
45
Juurmised lehed ja alumised varrelehed sama pikad kui laiad, sügavalt südaja alusega
46
Juurmised lehed ja alumised varrelehed kõige laiemad alusel, lehe alus südajas
46
Juurmised lehed ja alumised varrelehed kõige laiemad keskel või veidi madalamal, tavaliselt lehe alus pole südajas
47
47
Alumised varrelehed kuni 8 korda laiusest pikemad. Viljad 3,5-5 mm pikad ja alla 5 mm laiad
47
Alumised varrelehed vähem kui 4 korda laiusest pikemad. Viljad 4,5-6 mm pikad ja üle 5 mm laiad
49
Õied radiaalsümmeetrilised (vaadake tähelepanelikult õit või vilja tugeva luubiga)
50
49
Õied pole radiaalsümmeetrilised
76
50
Lehed vähemalt alusel pikkade valgete karvadega
51
50
Lehed paljad või väga lühikeste karvadega
55
51
Õied üksikult, pikaraolised, õieraod erineva pikkusega
51
Õied 3- kuni mitmekaupa osaõisikutes, nuttide või kobaratena
52
52
Õied pruunid kuni mustad
53
53
Õied hele-kollakaspruunid. Emakakael sigimikust lühem (luup!). Õiekattelehed erineva suurusega
53
Õied pruunid kuni tumepruunid. Emakakael vähemalt sigimiku pikkune. Õiekattelehed ühesuurused
54
54
Hõredalt karvane, lühikeste võsunditega, puhmikuid ei mooduste. Emakakael pikem kui sigimik. Tolmukapea tolmukaniidist 2-6 korda pikem
54
Tihedalt karvane, ilma võsunditeta, kasvab pisikeste puhmikutena. Emakakael umbes sigimiku pikkune. Tolmukapea tolmukaniidi pikkune või veidi lühem
55
Õied ruljate tähkõisikute või ümarate nuttidena
56
55
Õied pole ruljate tähkõisikute ega ümarate nuttidena
61
56
Õied ruljate tähkadna. Kõik lehed juurmised
57
56
Õied ümarate nuttidena. Varred lehistunud
58
57
Märgade niitude ja soode taim. Risoom peenike, võsunditega. Vili jaguneb 3 osaviljaks
57
Mererannataim. Risoom jäme, võsunditeta. Vili jaguneb 6 osaviljaks
58
Õiekattelehed paksud, tumeda tipuga. Liitõisik korduvalt harunenud. Seemned 6-10 pikisuunalise vaoga (binokulaar!)
59
58
Õiekattelehed õhukesed, ühtlaselt pruunid. Liitõisik ei harune või ainut mõne haruga alusel. Seemned vagudeta
60
59
Vili (ilma emakakaelata) (3-)4-6(-7) mm lai, ülemine osa lamendunud
59
Vili (ilma emakakaelata) 6-7(-8) mm lai, ülemine osa kuppeljas
60
Lehed kolmnurksed või lamedad, ilma andruta. Emasnutid üksteisest eemal, samuti isasnuttidest
60
Lehed alaküljel tiivulise andruga. Emasnutid ja isasnutid üksteisega kokkupuutuvad
61
Lehed renjad, tipul pealmisel küljel hästimärgatava pooriga (luup!). Vili koosneb kolmest osast
61
Lehed pole renjad, lehe tipul poor puudub. Vili on kupar
62
62
Üheaastased väikesed taimed. Õied üksikult või 2(3)-kaupa
63
62
Mitmeaastased tugevad taimed. Õied pole üksikult
64
63
Kõik õied üksikult. Sisemised õiekattelehed teravatipulised, pikemad kui kupar
63
Vähemalt alumised õied paarikaupa. Sisemised õiekattelehed tömbid, kupra pikkused või lühemad
64
Varred lehistumata (varre alusel labata lehetuped). Õisik külgmine, näib asuvat umbes varre keskkohas, sest pikk püstine ruljas õisiku kandeleht tundub varre pikendusena
65
64
Varred lehistunud. Õisik tipmine. Õisiku kandeleht suhteliselt lühike, allakäändunud, ei näi varre pikendusena
68
65
Varred peenikesed (1 mm), hele-hallikasrohelised. Õisik varre keskosas või veidi allpool
65
Varred 1,5-4 mm läbimõõdus. Õisik varre keskosast kõrgemal
66
66
Varred kasvavad ridadena, värskelt sinakad, vaolised. Alumised lehetuped õlgkollaseed või helepruunid. Õisik 25-60 õiega
66
Tihemurusalt või mättana kasvavad taimed. Varred tugevad, pole sinakad. Õisik rohkeõieline
67
67
Vars peenem, vaoline, eriti allosas. Alumised labata tuped hele- kuni hallikaspruunid. Õisiku kandeleht puhetunud tupega. Õisikuraod väga lühikesed (ei ole nähtavad), õisik kerajas, tihe. Kupar tumepruun
67
Vars tugev, sile. Alumised labata tuped punakaspruunid. Õisikuraod ebavõrdse pikkusega, õisik rohekaspruun, hõre, haraline. Kupar roostepruun
68
Lehed rististe vaheseinteta (lõigake leht lõikudeks!)
69
68
Leht rististe vaheseintega
72
69
Õisik tihe nutt, 2-10 õiega
69
Õisik hõre, rohkem kui 10 õiega
70
70
Lehti palju, kõik juurmise kodarikuna
70
Igal varrel 1-4 lehte
71
71
Vars alusel lapik. Kupar tavaliselt õiekattelehtedest pikem. Tolmukapea kuni kaks korda tolmukaniidist pikem
71
Vars ruljas. Kupar õiekattelehtede pikkune. Tolmukapead 2-6 korda tolmukaniidist pikemad
72
Lehed paljude torukestega (tehke lehe aluse lähedalt ristlõige: peaksite nägema mitmeid torukesi). Kuivanud lehel sõlmekesed katsudes tunda, värskelt mitte
73
72
Lehed ühe torukesega
74
73
Varre alus pole paksenenud. Taim 40-130 cm kõrge, risoomiga
73
Varre alus sibuljalt paksenenud. Taim 1-30 cm kõrge, ilma risoomita
74
Lehe ristlõige ovaalne. Välimised õiekattelehed teravad, 3-4 mm pikad. Õied 4-10 kaupa osaõisikutes
74
Lehe ristlõige ümar. Välimised õiekattelehed tömbid, 2-3 mm pikad. Õied 3-6 kaupa osaõisikus
75
75
Õied tumepruunid, kõik rootsutud
75
Õied rohekas- kuni helepruunid, vähemalt mõned rootsulised
76
Õisik vivipaarne, mõnede õite asemel sigisibulad, millest arenevad väikesed lehed
76
Õisik pole vivipaarne
77
77
Varred seest säsikad (pole õõnsad), kolmnurksed kuni ümarad, ilma sõlmekohtadeta (CYPERACEAE - LÕIKHEINALISED)
78
77
Varred alati seest õõnsad, alati ümarad, selgete sõlmekohtdega (POACEAE - KÕRRELISED)
161
78
Kõik lehed alla 2 cm pikad
79
78
Vähemalt osa lehti üle 4 cm pikad
80
79
Taimed pikkade võsunditega. Viljunud pähik kuni 2,5 cm pikkuste karvadega, meenutab villatutti
79
Taim võsunditeta. Viljunud pähik lühikeste, kuni pähklikese pikkuste karvadega, ei meenuta villatutti
80
Õisik pikkade, valgete siidjate õiekattekarvadega
81
80
Õisik pole valgete siidjate karvadega (õiekattekarvad puuduvad või on väga lühiksed)
84
81
Pähikuid 1, rootsutu, püstine, lehetaolise kõrgleheta
81
Pähikuid varrel mitu, rootsulised, rootsu juures 1-3 lehetaolist kõrglehte
82
82
Pähikuraod siledad. Varred keskosas ümarad. Tolmukad 2,5-5 mm pikad
82
Pähikuraod karedad. Varred keskosas kolmekandilised. Tolmukapead 1,5-2 mm pikad
83
83
Taimed roomavate võsunditeta, kasvavd tihedate kogumikena. Lehed 3-8 mm laiad
83
Taimed roomavate võsunditega, kasvavad hõredalt. Lehed 1-2 mm laiad
84
Õied kahesoolised, emakate ja tolmukatega (luup!). NB! See on raskesti jälgitav tunnus. Kui jääte hätta, vaadake üle siin välja tulevate liikide pildid ja otsustage pildi järgi
85
84
Õied ühesoolised, tolmukate või emakatega
97
85
Pähikud 2-3 õiega (luup!)
86
85
Pähikus rohkem kui 3 õit
90
86
Taimed suured, lehed 5-10 mm laiad. Pähikud pikarootsuliste külgmiste nuttidena
86
Taimed väikesed, lehed alla 5 mm laiad. Pähikud tipmise nutina
87
87
Õied igal pool ümber õisikutelje. Vars kolmnurkne, lehtedega, enamasti harunenud
88
87
Õied õisikuteljel kahe vastaku reana. Vars ümar, lehtedeta (kõik lehed juurmised)
89
88
Pähikud valged. Tipmise õisiku alumine kandeleht enamasti õisikust lühem
88
Pähikud punakaspruunid. Tipmise õisiku alumine kandeleht õisikust enamasti 20-50 mm pikem
89
Pähikid 1-3(5). Õisiku alumine kandeleht õisiku pikkune
89
Pähikuid tavaliselt 5-15. Õisiku alumine kandeleht õisikust oluliselt pikem
90
Pähikud õisikus kahe reana, õisikuid üks
91
90
Pähikud pole kaherealiselt, õisikuid rohkem
92
91
Lehed lamedad. Õiekattekarvad pruunid, pähklikesest vähemalt kaks korda pikemad. Pähklike 1,5-2 mm. Pähikuid õisikus 10-25
91
Lehed kokkurullunud. Õiekattekarvad valged või puuduvad, pähklikesest palju lühemad. Pähklike 3-4 mm. Pähikuid õisikus 3-8
92
Õisik nutitaoline, paljude väikeste, üldjuhul tihedalt asetsevate lapikute pähikutega. Vars lehtedeta
92
Õisik teistsugune. Vars lehtedega
93
93
Õisik külgmine, varretaoline kõrgleht ulatub üle pähikute
94
94
Varred kuni 3 m kõrged. Õiekattelehed siledad. Emakakaelu tavaliselt 3. Pähklike 2,5-3 mm, lapik-kolmnurkne
94
Varred kuni 1,5 m. Õiekakattelehed tihedalt tumedate papillidega kaetud. Emakakaelu tavaliselt 2. Pähklike 2-2,5 mm, lame või kaksikkumer
95
Pähikud üle 8 mm pikad, 5-12, õisik tihe, koosneb 1-3 ülestikku asetsevast pähikute kimbust
95
Pähikud 3-8 mm pikad, arvukalt, hõreda õisikuna
96
96
Juurduvad steriilsed võrsed puuduvad. Õiekattekarvad sirged, jäigad. Pähikud 3-4 mm pikad, 2-5-kaupa
96
Mahakaarduvad võrsed juurduvad tipus. Õiekattekarvad painduvad, siledad. Pähikud üksikult, 5-8 mm pikad
97
Varre tipus 1 pähik
98
97
Varrel pähikuid rohkem kui üks
101
98
Taimed roomava risoomiga, ei moodusta puhmikuid
99
98
Taimed ilma roomava risoomita, tihedapuhmikulised
100
99
Põisikud kuni 3,5 mm pikad, selgelt soonilised (luup!). Emakakaelu 2
99
Põisikud 5-7 mm pikad, ebaselgete soontega. Emakakaelu 3
100
Taimed kahekojalised, pähikud ainult emas- või isasõitega
100
Taimed ühekojalised, pähikute tipul isasõied, alusel emasõied
101
Pähikud väliselt üksteisega sarnased, tipmine tavaliselt vähemalt osaliselt emasõitega
102
101
Pähikud välimuselt erinevad: ülemised ainult isasõitega, alumised ainult emasõitega
125
102
Lehetupe vaba serv ainult ülaosas (2-3 mm) kilejas, edasi rohtjas
102
Lehetupp ülaservast allapoole pikalt kilejas
103
103
Vähemalt alumised pähikud asuvad varrel hõredalt
104
103
Kõik pähikud on varrel tihedalt koos
113
104
Taimed alusel punakad, tuped võrkkiududega (kiududeks jagunenud lehetupe jäänused)
105
104
Taimed pole alusel punakad, võrkkiude pole
106
105
Kõik pähikud enam-vähem võrdsed, 0,5-2 cm pikad, munajad
105
Tipmine pähik 2-4 cm pikk, sellele järgneb 1-2 palju lühemat pähikut, edasised on sarnased tipmisega
106
Põisikuid emaspähikus kuni 3
106
Põisikuid emaspähikus rohkem kui 3
107
107
Alumise emaspähiku kandeleht õisikust palju pikem
107
Alumise emaspähiku kandeleht õisikust lühem
108
108
Tipmine pähik teistest u. kaks korda pikem, nuiakujuline
108
Tipmine pähik teistest alla kahe korra pikem
109
109
Põisikud püstised, lühikese nokaga
110
109
Põisikud laiuvad või rõhtsad, ilma nokata või pika nokaga
111
110
Pähikud ümarmunajad, u. 5 mm pikad. Põisiku nokk pikalt lõhestunud, valge triibuga
110
Pähikud üle 5 mm pikad. Põisiku nokk veidi lõhestunud, ilma valge triibuta
111
Pähikud laiusest pikemad
112
Põisiku nokk moodustab ½ põisiku alumise osa pikkusest. Lehed jäigad, tumerohelised, renjad. Põisiku katteleht helepruun
112
Põisikud nokata. Lehed pehmed, puhasrohelised, lamedad. Põisiku kandeleht valge, kilejas
113
Taimed pika risoomiga. Pähikutega varred kasvavad tavaliselt ridadena
114
113
Taimed pika risoomita. Pähikuid kandvad varred ei kasva ridadena
116
114
Põisiku tiibjas serv ei ulatu kõrgemale põisiku keskkohast. Lehed 1,5-4 mm laiad. Õisik 3-8 cm pikk
114
Põisiku tiibjas serv ulatub 1/3 kuni ¾ põisiku pikkuseni. Lehed 1-2 mm laiad. Õisik 1-4 cm pikk
115
115
Kuivade kasvukohtade taimed. Õisik üle 1,2 cm pikk. Varred ülaosas karedad
115
Niiskete kasvukohtade taimed. Õisik 0,6-1 cm pikk. Vars sile
116
Lehed üle 5 mm laiad
117
116
Lehed alla 5 mm laiad
119
117
Taime alus mustade lihtkiududeta. Põisik 2,5-3 mm pikk
117
Taime alus mustade lihtkiududega. Põisik pikem kui 3 mm
118
118
Keelekese pikkus laiusega võrdne või sellest suurem. Põisik sile (luup!), läikiv. Lehed kollakasrohelised
118
Keeleke pikkusest laiem. Põisik papillidega. Lehed puhasrohelised
119
Õisik alla 2 cm pikk. Väikeste puhmikutena kasvavad taimed
120
119
Õisik üle 2 cm pikk. Hõremurusalt või suurte mätastena kasvavad taimed
121
120
Taime alusel ei ole tumepruune lihtkiude. Lehed sinakasrohelised. Õisik 3-5 laimunaja pähikuga
120
Taim alusel tumepruunide lihtkiududega. Lehed hallikasrohelised. Õisik 2-3 piklikmunaja pähikuga
121
Põisikud alla 3 mm pikad
122
121
Põisikud üle 3 mm pikad
123
122
Õisik tihe, ei ole harunenud. Alumised lehetuped mustade kiududeta. Kasvab murusalt, ei moodusta mättaid
122
Õisik vähemalt alusel harunenud. Alumised lehetuped ohtrate mustade lihtkiududega. Kasvab kõrgete mätastena
123
Põisikud pähikus püstiselt. Kasvab tihedate puhmikutena
123
Põisikud asetsevad pähikus rõhtsalt või tähtjalt. Puhmikuid ei moodusta
124
124
Taime alaosa helepunase tooniga. Keeleke 2-4 korda laiusest pikem. Põisikud alaosas käsnja koega, 5,4-6,5 mm pikad
124
Taime alaosa pole punakas. Keelekepikkusest laiem. Põisik pole alusel käsnjas, 3-4 mm pikk
125
Emakakaelu 2. Põisikud tavaliselt enam-vähem kaksikkumerad
126
125
Emakakaelu 3. Põisikud 3-nurkse või rulja ristlõikega
129
126
Mätta või tiheda kogumikuna kasvavsd roomava risoomita taimed
127
126
Taimed roomava risoomiga, mättaid ei moodusta
128
127
Alumised lehetuped kollakaspruunid. Lehed sinakasrohelised. Põisikud 2,5-4 mm pikad
127
Alumised lehetuped tumepunased või mustjaspunased. Lehed tumerohelised. Põisikud 2-2,5 mm pikad
128
Lehed 1-3(5) mm laiad, kuivades sisserulluvate servadega. Isaspäikuid 1
128
Lehed (3)5-10 mm laiad, servad rulluvad kuivades väljapoole. Isaspähikuid 2-4
129
Põisikud vähemalt osaliselt karvased (luup!)
130
129
Põisikud paljad, karvad vahel noka servades
141
130
Põisikud selgelt kaheharulise üle 5 mm pika nokaga
131
130
Põisikud ilma nokata või lühikese, alla 0,5 mm pikkuse koonilise teraviku või nõrgalt kaheharulise nokaga
132
131
Lehed karvased vähemalt tuppedel. Põisikud pehmekarvased
131
Lehed paljad. Põisikud tihedalt viltkarvased
132
Taimed moodustavad tihedaid mättaid, roomavad risoomid puuduvad
133
132
Taimed tihedaid mättaid ei moodusta, roomavad risoomid olemas
136
133
Emaspähikud tihedad. Alumine kandeleht pole vart ümbritseva alusega
134
133
Emaspähikud hõredad. Alumine kandeleht ümbritseb vart 3-10 mm ulatuses
135
134
Alumine kandeleht pruun. Lehed noorelt hõredalt karvased. Põisiku kattelehed tumedad, põisikust lühemad
134
Alumine kandeleht lehetaoline, roheline. Lehed ka noorelt paljad. Põisiku kattelehed punakad, u. põisiku pikkused
135
Põisikud 2-3 mm pikad, vähemalt 1,5 korda nii pikad kui põisiku kattelehed
135
Põisikud 3-4,5 mm pikad, enam-vähem kattelehtede pikkused
136
Emaspähikud hõredad, väheste õitega
136
Emaspähik tihe, paljude õitega
137
137
Põisikud selgete soontega
137
Põisikud soonteta
138
138
Isaspähikuid 2 või rohkem. Alumised lehetuped jäävad terveks
138
Isaspähikuid üks. Alumised lehetuped kiulised
139
139
Alumine kandeleht pähikust pikem. Lehed hallikad. Niiskete kasvukohtade taimed
139
Alumine kandeleht pähikust palju lühem. Lehed rohelised. Üsna kuivade kasvukohtade taimed
140
140
Alumine kandeleht 3-5 mm pikkuse tupega. Põisikute kattelehed põisiku pikkused
140
Alumine kandeleht tupeta või alla 2 mm pikkuse tupega. Põisikute kattelehted põisikust lühem
141
Vähemalt alumine pähik rippuv
142
141
Pähikud pole rippuvad
149
142
Isaspähikuid 2 või rohkem
143
143
Põisikud nokata või terve, alla 0,5 mm pika nokaga
143
Põisikud üle 0,5 mm pikkuse sügavalt kaheharulise nokaga
144
144
Põisikud 2-2,5 korda laiusest pikemad, püstised. Emaspähikud üksteisest eemal, alumise pähiku tipp ei ulatu järgmise aluseni
144
Põisikud 4-5 korda laiusest pikemad, valminult allapoole hoiduvad. Emaspähikud tihedalt, alumise pähiku tipp ulatub järgmise aluseni
145
Emaspähikud rohelised kuni hele kollakasrohelised
146
145
Emaspähikud pruunid
147
146
Emaspähikud 5-12 mm pikad. Märgade kasvukohtade taimed
146
Emaspähikud 2,5-5 mm pikad. Parasniiskete kohtade taimed
147
Moodustab tihedaid puhmikuid, roomav risoom puudub
147
Roomava risoomiga taimed, puhmikuid ei moodusta
148
148
Lehed hallikasrohelised, 1-2 mm laiad. Külgmised pähikuid ainult emasõitega
148
Lehed rohelised, 2-4 mm laiad. Külgmised pähikud alusel isasõitega
149
Lehetuped või lehed või varred karvased
149
Lehetuped, lehed ja varred paljad
150
150
Alumine kandeleht ei ümbritse vart
151
150
Alumine kandeleht 2-10 mm ulatuses ümber varre
153
151
Põisiku nokk 0,5 mm pikk, nõrgalt kaheharuline
151
Põisiku nokk kaheharuline, vähemalt 0,75 mm pikk
152
152
Põisikud rõhtsad, järsult nokaks ahenevad
152
Põisikud püstised, ahenevad nokaks aeglaselt
153
Murusalt või väga hõredate puhmikutena kasvav pikarisoomilised taimed
154
153
Tihedate puhmikutena kasvavad taimed, roomav risoom puudub või väga lühike
155
154
Alumine kandeleht vart tihedalt ümbritseva tupega. Lehed hallikad. Põisik peaaegu nokata või järsult 0,5 mm pikkuseks nokaks ahenev
154
Alumine kandeleht vart lõdvalt ümbritseva tupega. Lehed kollakas- kuni tumeroheliesed. Põisik aheneb aeglaselt 0,5-1 cm pikkuseks nokaks
155
Alumine kandeleht õisikust lühem
156
155
Alumine kandeleht õisiku pikkune või pikem
157
156
Põisiku katteleht kileja servata või väga kitsa servaga
156
Põisiku katteleht hästimärgatava valge kileja servaga
157
Põisikud rõhtsalt või allakäändunult
158
158
Põisikud 2-4 mm pikad, nokk sirge, 1/3-1/2 põisiku alumise osa pikkune
159
158
Põisikud (3,5)4-6 mm pikad, nokk alumise osa pikkune, kõvedunud
160
159
Varred püstised. Lehed 1-3,5 mm laiad. Põisikud kuni 3,5 mm pikad
159
Varred kaarjalt tõusvad. Mõned lehed tavaliselt üle (3)3,5 mm laiad. Põisikud üle 3,5 mm pikad
160
Põisikud 5-7 mm pikad. Isapähik tavaliselt rootsutu. Lehed kuni 7 mm laiad
160
Põisikud 1,5-5 mm pikad. Isaspähik rootsuline. Lehed alla 4 mm laiad
161
Õisik täha sarnane, süstjas kuni ovaalne
162
161
Õisik harunenud pööris
188
163
Pähikud varre vastaskülgedel
164
163
Pähikud varrel ümberringi
168
164
Pähikud kinnituvad õisiku teljele kitsama küljega
164
Pähikud kinnituvad õisiku teljele laiema küljega
165
165
Pähikud kahesugused: sisemine pähik viljuv, lapik, koosneb 3-5 normaalsest õiest, välimine on steriilne, koosneb kitsaspiklikest jäikadest libledest ja sõkaldest
165
Pähikud pole kahesugused
166
166
Pähikud kahekaupa igas sõlmekohas
167
Õisikutelg tugev, ei murdu kuivades, servadel haakuvate karvakestega
167
Õisikutelg habras, murdub kuivades üksikuteks lülideks, siledate sevadega
168
Pähikud üheõielised
169
168
Pähikus õisi rohkem kui üks
170
169
Keeleke kuni 2 mm pikk, terve tipuga
169
Keeleke 10-30 mm pikk, sügavalt kaheks jagunenud
170
Pähikud alla 6 mm pikad
171
171
Tihedapuhmikuline taim, roomavaid risoome esineb harva. Lehetuped hõredalt harali või allapidi karvadega
171
Hõredapuhmikuline, kaarjalt tõuvate võsudega taim. Lehetuped tihedalt pehmekarvased
172
Tähk ühekülgne, pähikud kahe reana varre ühel küljel
172
Tähk pole ühekülgne
173
173
Pähikud ümber kogu varre
174
173
Pähikud varre vastaskülgedel
181
175
Pähikus rohkem kui üks viljuv õis
175
Pähikus üks viljuv õis
176
176
Pähikud üle 4 mm pikad
176
Pähikud alla 4 mm pikad
177
Mõlemad libled ohtega. Tolmukapead sinised
177
Libled oheteta (ohted välissõkaldel). Tolmukapead kollased kuni oranžid
178
178
Ohe lühem kui välissõkal, vaevu ulatub liblede vahelt välja
179
178
Ohe u. kaks korda välissõklast pikem, ulatub liblede vahelt välja
180
179
Ohe u. 3 mm pikk, põlvjas, kinnitub välissõkla alumisele veerandile, ulatub liblede vahelt välja. Tolmukapead kollased
179
Ohe u. 1,5 mm pikk, sirge, kinnitub välissõkla keskele, liblede vahelt välja ei ulatu. Tolmukapead oranžid
180
Risoom lühike. Libled pole väljapoole kaardunud tipuga. Ohe ulatub liblede vahelt pikalt välja
180
Risoom 20-30 cm pikk. Libled väljapoole kaardunud tipuga. Ohe ulatub liblede vahelt veidi välja
181
Õisik tihe, pähikud lähestikku
182
181
Õisik hõre, pähikud üksteisest eemal
184
182
Pähikud üheõielised, 3-kaupa pundis
182
Pähikud 2 või enama õiega, pole 3-kaupa pundis
183
183
Pähikud 2-õielised. Libled naaskeljad, 0-1 rooga
183
Pähikus rohkem kui 2 õit. Libled pole naaskeljad, mitme rooga
184
Pähikud kinnituvad õisikuteljele kitsama küljega. Pähikud ühe liblega (välja arvatud tipmine)
184
Taimed teistsugused
185
185
Pähikud hoiduvad vastu vart. Libled enam-vähem ühepikkused
186
185
Pähikud kaarduvad varrest eemale. Libled väga erineva pikkusega
187
186
Hõredapuhmikuline, ilma risoomita taim. Ohe üle 5 mm pikk
186
Pikavõsundiline taim, ei moodusta mättaid. Ohe alla 5 mm pikk
187
Ohe kuni poole välissõkla pikkune. Taimed pika roomava risoomiga
187
Ohe välissõkla pikkune või pikem. Lühikese risoomiga väikeseid mättaid moodustav taim
188
Tugevad risoomiga taimed, pilliroo moodi, sageli üle 2 m kõrged, vars 0,5-1 cm läbimõõdus
189
188
Taimed väiksemad, ei meenuta pilliroogu, vars peenem
190
189
Keelekese asemel karvaring (vaata kohta, kus leht kinnitub varrele)
189
Keeleke (kilejas lise) olemas
191
Keelekese asemel karvaring
191
Keeleke kilejas või puudb
192
192
Pähikud ühe õiega
193
192
Pähikud 2 või rohkema õiega
198
193
Ohe alla 5 mm pikk
194
194
Ohe põlvjas. Välissõkla alusel karvad (luup!)
194
Ohe sirge. Välissõkla alusel karvu pole
195
195
Lehed 10-20 mm laiad. Välissõklad rohtsed
195
Lehed alla 10 mm laiad. Välissõklad kilejad või õlgjad
196
196
Pikkade roomavate võsunditega, puhmaid ei moodusta. Sisesõkal 2/5 välissõkla pikkusest
196
Puhmastena kasvav taim, ilma võsunditeta või lühikeste võsunditega (mõnikord ka maa-aluste risoomidega). Sisesõkal vähem kui 1/5 välissõkla pikkusest
197
197
Risoome pole. Maapealsed võsundid sageli olemas
197
Risoomid olemas. Maapealsed võsundid puuduvad
198
Pähikus rohkem kui 2 õit
203
199
Igast pähikust ulatub välja 1 ohe
199
Igast pähikust ulatub välja vähemalt 2 ohet
200
200
Libled 2 korda õitest pikemad
201
200
Libled õite pikkused või veidi pikemad
202
201
Taimed üleni pehmekarvased. Lehed siledad, lehetupp puhetunud. Isasõie ohe konksjas, liblede varjus
201
Taim peaaegu paljas, karvad ainult sõlmekohtadel. Lehed karedad, lehetupp pole puhetunud. Isasõie ohe põlvjas, libledest üleulatuv
202
Lehed 2-5 mm laiad, lamedad või vahel kokkurullunud. Ohe sirge
202
Lehed niitjad, alla 1 mm laiad, tihedalt kokkurullunud. Ohe teravalt põvjas
203
Ohe kaarjas või põlvjas
204
204
Ohe üle 3 mm pikk
205
205
Ülemiste lehtede keeleke puudub või on alla 1,5 mm pikk. Pähikud (ilma oheteta) all 8 mm pikad
206
205
Ülemiste lehtede keeleke üle 1,5 mm pikk. Pähikud üle 8 mm pikad
207
206
Lehed üle 1,5 cm laiad. Pähikud kollakad, läikivad. Alumised lehetuped pikkade harali karvadega. Ohe teravalt põlvjas
206
Lehed alla 1,5 cm laiad. Pähikud pruunikad. Alumised lehetuped paljad või lühikeste lidus karvadega. Ohe tugevalt kaardunud, kuid mitte põlvjas
207
Libled ühepikkused
208
207
Libled erineva pikkusega, üks on teisest palju lühem
209
208
Looduslik taim. Valminult murdub õisikutelg lülideks
208
Põllutaim. Õisikutelg ei murdu lülideks
209
Alumised lehed ja lehetuped harali karvadega. Sisesõkla telg sile. Rood ei ulatu välissõkla ülemise servani
209
Alumised lehed ja lehetuped paljad. Sisesõkla telg lühikarvane. Rood ulatuvad välissõkla ülemise servani
210
Õisik tihe, sagaraline, enam-vähem ühekülgne pööris
210
Õisik hõre, pole ühekülgne
211
211
Ohe ei asu lible kahe hambakese vahel (luup!). Taim paljas või väga lühikeste karvadega
212
211
Ohe asub lible kahe hambakese vahel. Taimed pikkade karvadega vartel või lehtedel
214
212
Laiemad lehed vähemalt 8 mm laiad. Ohe üle 1 cm pikk
212
Laiemad lehed alla 8 mm laiad. Ohe alla 1 cm pikk
213
213
Lehed üle 0,7 mm laiad, siledad. Keeleke lühike, kõrvakesteta (luup!)
213
Lehed alla 0,7 mm laiad, karedad. Keeleke kõrvakestega
214
Mitmeaastased kuivade niitude taimed
215
214
Üheaastased kultuurmaade taimed
216
215
Õisik hõre, kuni 20 cm pikkuste rõhtsate harudega. Lehed 5-12 cm laiad
215
Õisik kitsas, harud lühikesed, enam-vähem püstised. Lehed 2-4 mm laiad
216
Alumiste lehtede tuped paljad
216
Alumiste lehtede tuped tihedalt pehmekarvased
217
217
Alumiste lehetuppede karvad 1-1,5 mm pikad
217
Alumiste lehetuppede karvad 0,4-0,7 mm pikad
218
Keelekese asemel karvaring
219
218
Keeleke olemas, kilejas
220
219
Lehed pealt pikakarvased. Varred ainult ühe sõlmekohaga (alumises osas)
219
Lehed pealt paljad, serval hajusalt karvased. Varrel rohkem kui üks sõlmekoht
220
Pähikud 1-õielised
221
220
Pähikud 2 või rohkemaõielised
230
221
Pähikud üle 9 mm pikad
221
Pähikud alla 9 mm pikad
222
222
Pähikud libledeta (luup!)
222
Pähikud kahe liblega
223
223
Pähikud tavaliselt üle 4 mm pikad, välissõkla alusel pika karvatutiga
224
223
Pähikud alla 4 mm pikad, ilma välissõkalt ümbritsevate karvadeta
227
224
Pähikus välimiste liblede paar 5 mm pikk, sisemised palju lühemad (1,5 mm), harjasjad
224
Pähikus liblesid üks paar
225
225
Sõklad karedad, pikemad kui ümbritsevad karvad (luup!)
225
Sõklad siledad, pole ümbritsevatest karvadest pikemad
226
226
Keeleke 8 (10) mm. Vars ei harune. Välissõklad 3 rooga (binokulaar!). Libled kitsaslantsetjad, pikalt ahenevad
226
Keeleke 1-3 mm. Varred harunevad alates suvest. Välissõklad 5 rooga (vahel eabaselgelt). Libled lantsetjad
227
Välissõklad terava tipuga, peale viljumist kõvad ja läikivad
227
Välissõklad tömbi või sirge tipuga, pole peale viljumist kõvad
228
228
Mitteõitsvatel võrsetel keeleke laiusest lühem
228
Mitteõitsvatel võrsetel keeleke laiusest pikem
229
229
Risoomid rohkem kui 3 soomusja lehega. Lehed 5-10 mm laiad. Õisik lai ka peale õitsemist, 10-20 cm pikk, rõhtsate harudega
229
Risoomid puuduvad või lühikesed, ilma soomusjate lehtedeta. Lehed 3-7 mm laiad. Õisik tõmbub peale õitsemist kokku, 5-15 cm pikk, harud püstised
230
Õisik tihe, kas piklik-ruljas ja täha moodi või munajahõlmine
231
230
Õisik hõre, püramiidja väliskujuga
235
231
Pähikud 2-õielised, varrel ühe reana, õisik piklik, harunemata
231
Pähikus 2 või rohkem õit, õisik haruneb
232
232
Õisik tihe, sagaraline, enam-vähem ühekülgne pööris, alumine haru tavaliselt üle 2 cm pikk. Lehed enam-vähem paljad
232
Õisik ruljas, pole ühekülgne, kõik harud üle 2 cm pikad. Alumised lehed karvased
233
233
Pähikud alla 6 mm pikad
233
Pähikud üle 6 mm pikad
234
234
Ilma pikkade roomavate risoomideta. Lehetuped hõredalt lühikarvased
234
Pikkade roomavate risoomidega, kaarjalt tõusvate võsudega. Lehetuped tihedalt pehmekarvased
235
Pähikud südajad, rippuvad
235
Pähikud pole südajad ega rippuvad
236
236
Pähikud ainult 2 õiega
236
Pähikud 3 või enama õiega
237
237
Libled peaaegu pähiku pikkused. Pähikus keskel üks kahesooline õis ja servas 2 isasõit
237
Libled pähikust oluliselt lühemad. Pähikus ainult kahesoolised õied
238
238
Pähikud üle 2-3 korra laiusest pikemad, tavaliselt rohkem kui 5 õiega ja üle 4 mm pikad. Alumine välissõkal ilma andruta (luup!)
239
238
Pähikud munajad, mitte üle 2-3 korra laiusest pikemad, 4-5 (6) õiega, tavaliselt alla 4 mm pikad. Alumine välissõkal andruga
247
239
Välissõkal ja libled teravad
240
239
Välissõkal ja libled tömbid või sirged
242
240
Alumine lible 7-8 mm pikk
240
Alumine lible 3-4 mm pikk
241
241
Lehed pealt enam-vähem siledad. Kõrvakesed paljad. Pöörise alumises sõlmekohas 2 haru, üks 1-3, teine 4-5 pähikuga
241
Lehed pealt selgelt karedad. Kõrvakesed karvased. Pööriseharusid alumises sõlmes 2-3, igaüks 5-15 pähikuga
242
Vähemalt ülemine lible 3 rooga (külgmised rood vahel lühikesed). Välissõkal rohkem kui 5 sageli ebaselge rooga
243
242
Libled 1 rooga. Välissõkal 7-9 selge rooga
244
243
Maapealsed võsundid puuduvad (taim moosdustab tihedaid puhmikuid)
243
Roomavad maapealsed võsundid olemas, juurduvad sõlmekohtades
244
Pähikud 8-30 (40) mm pikad, 6-16 õiega. Varred püstised, lehetupp silinderjas
245
244
Pähikud 2-10 mm pikad, 3-11 õiega. Varred alusel tõusvad või lamavad, alumised lehetuped lapikud
246
245
Õisiku harud hoiduvad varrest eemale, alumised 2-4-kaupa, pähikuid harudel 8-15. Välissõkal 3,5-5 mm pikk
245
Õisikuharud hoiduvad vastu vart, alumised üksikult või paarikaupa, pähikuid harudel 3-4. Välissõkal 5,5-7,5 mm pikk
246
Varred 5-10 mm läbimõõdus. Lehed 10-20 mm laiad, järsult aheneva tipuga. Tolmukaid 3. Tolmukapea üle 0,8 mm pikk
246
Varred 4-5 mm läbimõõdus. Lehed 4-9 mm laiad, pikalt teritunud tipuga. Tolmukaid 2. Tolmukapea kuni 0,8 mm pikk
247
Üheaastased tallatud kasvukohtade taimed. Välissaõkal roodudel ja servas ripskarvane
247
Mitmeaastased taimed. Välissõkla rood krobelised või karvased ainult alaosas
248
248
Varred tugevalt lapikud kas ülaosas või alaosas
249
248
Vars ruljas, pole lapik
250
249
Vars üleni lapik, nurkjalt tõusev. Lehed kokkuvolditud, 1-2 mm laiad
249
Varre alumine osa tugevalt lapik. Lehed lamedad, 3-9 mm laiad
250
Õisiku alumises sõlmes ainult 1 või 2 haru
250
Õisiku alumises sõlmes 3-8 haru
251
251
Keeleke üle 1 mm pikk, terav
252
251
Keeleke puudub või alla 1 mm pikk
253
252
Ülemise lehe keeleke 5-10 mm pikk. Välissõkal selgete roodudega
252
Ülemise lehe keeleke 1-2,5 mm pikk. Välissõkal roodudeta
253
Risoome pole. Kõik võrsed viljuvad. Pähikud alla 4 mm pikad
253
Risoomidega, nii õitsvate kui mitteõitsvate võsudega. Pähikud u. 4 mm pikad
254
254
Varred enamasti üksikult, alusel väheste vanade lehetuppede jäänustega. Libled enam-vähem võrdsed, teravnevad, enamasti mõlemad 3 rooga
254
Varred mitmekaupa, sageli puhmikutena, paljude vanade lehetuppede jäänustega alusel. Libled ebavõrdsed, teravad, alumine 1 rooga
255
255
Taim hõredalt karvane. Alumised lehed lamedad või renjad, palju lühemad kui vars. Keeleke laskub lehetupe servale
255
Taim tihedalt karvane. Alumised lehed tugevalt kokkurullunud, harjasjad, sama pikad kui vars. Keeleke pole laskuv
256
Lihakate lehtedega taimed
257
256
Lehed õhukesed, pole lihakad
261
257
Juurmised lehed tiheda rosetina
257
Juurmised lehed puuduvad või pole rosetina
258
258
Lehed lamedad, üle 1 cm laiad
259
258
Lehed pole lamedad, alla 1 cm laiad
260
259
Ülemised lehed vastakud või 3-kaupa männases. Õied kollased
259
Ülemised lehed vahelduvalt. Õied roosad
260
Õied valged kuni roosad
261
Õied üldkatisega ümbritsetud korvõisikutes
262
261
Õied pole üldkatisega ümbritsetud korvõisikutes
316
262
Kõik õied keele taolised (keelõied, asümmeetrilised)
263
262
Putkõied olemas, keelõied puuduvad või on ainult korvõisiku servas
279
263
Lehed selgelt paralleelsete roodudega
264
263
Leherood pole paralleelsed ega halvasti nähtavad
265
264
Lehed süstjad, varreümbrised, hallikasrohelised. Üldkatise lehed ühe reana. Seemnis lõpeb pika nokaga
264
Lehed laiemad, põhiliselt juurmised, tumerohelised. Üldkatise lehed mitme reana. Seemnis nokata
265
Õitsvad varred lehtedeta (kõik lehed juurmised)
266
265
Õitsvad varred lehtedega
272
266
Leheserv terve. Roomavate võsunditega taimed
266
Leheserv hambuline. Roomavate võsunditeta taimed
267
267
Korvõisikud üksikult harunemata varte tippudes
268
267
Õisikud pole üksikult, varred harunevad
269
268
Õitsvad varred karvased või peaaegu paljad, pole siledad ega seest õõnsad. Seemnise lendkarvad (pappus) sulgjad (vaadake keskmisi seemniseid)
268
Õitsvad varred paljad, siledad, seest õõnsad. Seemnise lendkarvad (pappus) harunemata (luup!)
269
Seemnise lendkarvad harunemata (luup!)
269
Vähemalt keskmiste seemniste lendkarvad sulgjad
270
270
Õisikupõhi paljas (eemaldage kõik õied ja vaadake luubiga)
270
Õisikupõhi karvane
271
271
Juurmisd lehed kuni 2 cm laiad, ilma tumedate täppideta. Lendkarvad sulgjad ainult keskmistel seemnistel (luup!)
271
Juurmised lehed 4-6 cm laiad, enamasti tumedate täppidega. Lendkarvad sulgjad kõigil seemnistel
273
Õisikud rootsulised. Seemnised üle 1 cm pikad, pika nokaga
273
Õisikud peaaegu rootsutud, lühikeste kõrglehtede kaenaldes. Seemnised alla 3 cm pikad, nokata
274
Seemnised lendkarvadeta (võimalik vaadata ka õitsemise ajal: tehke õisik katki ja vaadake õite aluseid)
274
Seemnised lendkarvadega
275
275
Lendkarvad sulgjad (luup!)
275
Lendkarvad lihtsad, harunemata
276
276
Korvõisikud vihmavarjutaolise sarikja liitõisikuna. Seemnisd tipus paksenenud
276
Korvõisikud pole vihmavarjutaolise liitõisikuna. Seemnised tipus ahenevad
277
277
Üldkatise lehtede sisekülg paljas (luup!), väliskülg tumedate karvadega. Niiskete kohtade taimed
277
Üldkatise lehtede sisekülg siidkarvane, väliskülg ilma tumedate karvadeta. Kuivemate paikade taimed
278
278
Ülemised lehed kitsaslineaalsed, rullunud servaga. Seemnised tumepruunid, 10 ogalise roidega (luup!)
278
Ülemised lehed lamedad, pole lineaalsed. Seemnised kollased, 13-20 sileda roidega
279
Taime lehed ja/või varred ogalised
280
279
Taimed pole ogalised
281
280
Vars ei harune või haruneb vähe, õisikuid 1-3. Lehed pealt rohelised, alt valgeviltjad
280
Varred ülaosas harunenud, paljude õisikutega. Lehed mõlemalt poolt rohelised
281
Kõik õied korvõisikus erekollased kuni kahvatukollased
282
281
Vähemalt mõned õied pole kollased
297
282
Õied ilmuvad enne lehti. Lehed südaja alusega, pealt tumerohelised, alt valgeviltjad
282
Õied ilmuvad peale lehti. Lehed teistsugused
283
283
Lehed ja varred hallikarvased. Keelõied puuduvad või alla 5 mm pikad
284
283
Taimed pole hallikarvased. Keelõied olemas, üle 5 mm pikad
288
284
Õisikud vihmavarjutaolise kännasja liitõisikuna varre tipus
284
Õisikud ei ole kännasja liitõisikuna
285
285
Mitmeaastased niiskete või parasniiskete kohtade taimed. Üldkatise lehed pruunid või määrdunudkollased
286
285
Üheaastased kuivade kohtade taimed. Üldkatise lehed valkjad
287
286
Varred 5-20 cm pikad. Õisikud 3-20-kaupa nutitaolistes liitõisikutes varte ja varreharude tippudes. Niiskel savi- ja turbapinnasel
286
Varred 20-50 (70) cm pikad. Õisikud pikas kitsas liitõisikus, mis moodustab vähemalt 1/3 taime pikkusest. Liivastel aladel
287
Taimed juba aluselt harkjalt harunenud. Õisikute nutid varte tippudes ja harude kaenaldes
287
Vars keskkohast kõrgemal pöörisjalt harunenud. Õisikute nutid ja üksikud õisikud pöörisja liitõisikuna
288
Üldkatise lehed ühe reana (vahel pisikeste lisalehekestega alusel)
289
288
Üldkatise lehed 3 või enama reana
293
289
Juurmiste ja alumiste varrelehtede rootsud alusel laia tupena
289
Juurmiste ja alumiste varrelehtede rootsud pole tupena
290
290
Üldkatise lehtede alusel väikesed lisalehekesed
291
290
Üldkatise lehtede alusel väikesi lisalehekesi pole
292
292
Vars alla 1 cm läbimõõdus, näärmekarvadeta. Seemnis ruljas või tömpide roietega
292
Vars 1-4 cm läbimõõdus, tihedalt näärmekarvane, veidi kleepuv. Seemnis tiivuliste roietega
293
Seemnised lendkarvadeta, kõverdunud. Üheaastane
293
Seemnised lendkarvadega, pole kõverdunud. Mitmeaastased
294
294
Õisikuid palju, alla 2 cm läbimõõdus
295
294
Õisikuid üks või mõni, läbimõõt üle 2 cm
296
295
Liitõisik püstiste harudega. Üldkatis 4,5-8 mm pikk
295
Liitõisiku harud horisontaalsed, laiuvad. Üldkatis 2-4,5 mm pikk
296
Lehed jäigad, pealt selgelt võrkroodsed, läikivad
296
Lehed pehmed, ei läigi, pealt siidkarvased, pole võrkroodsed
297
Lehed sirge kuni südaja alusega
298
297
Lehed rootsu suunas aheneva alusega
303
298
Üldkatis ruljas, katiselehed ogadeta
299
298
Üldkatis ümar, katiselehed ogakestega
300
299
Juurmised lehed ümarad, väga suured, hõlmadeta, ebaühtlaselt hambulised, alt õhukeselt hallviltjad. Üldkatise lehe tipp ei ole ripsmeline
299
Juurmised lehed kolmnurksed, alusel 2-3 hõlmaga, peenesaagja servada, alt tihedalt valgeviltjad. Üldkatise lehe tipp ripsmeline
300
Üldkatis tihedalt võrkvillane
300
Üldkatis pole võrkvillane
301
301
Õisiku üldkatis 15-18 x 15-25 mm
301
Õisiku üldkatis 20-25 x 35-42 mm
302
302
Kõik liitõisiku harud kännasjad. Õisikuraag 3-10 cm pikk. Leheroots seest säsikas
302
Liitõisiku harud pole kännasjad. Õisikuraag alla 1 cm pikk. Leheroots õõnes
303
Õitsvad varred lehtedeta (kõik lehed juurmised)
303
Õitsvad varred lehtedega
304
304
Vähemalt mõned õied õisikus valged
305
304
Vähemalt õisiku servmised õied sinised kuni roosad, valgeid õisi pole
309
305
Õisikud üle 3 cm läbimõõdus
305
Õisikud alla 3 cm läbimõõdus
306
306
Keelõied kollakasvalged, õisikud (3)5-6 mm läbimõõdus, pikas kobarjas liitõisikus. Üheaastased kultuurmaade taimed
306
Keelõied ja/või üldkatise lehed valged või roosad, õisikud suuremad, kännasjas liitõisikus. Mitmeaastased taimed looduslikes või poollooduslikes kasvukohtades
307
307
Leheserv terve. Roomavate võsunditega taimed
307
Leheserv hambuline kuni hõlmine. Roomavad võsundid puuduvad
308
308
Lehed punktisarnaste näärmeteta
308
Lehed punktisarnaste näärmetega
309
Kõik õied sinised
310
309
Vähemalt servmised õied roosad
311
310
Servmised õied palju pikemad kui keskmised. Üheaastane
310
Kõik õied ühesugused. Mitmeaastane
311
Taimed pikkade roomavate võsunditega, tavaliselt alla 30 cm kõrged
311
Taimed roomavate võsunditeta, tavaliselt üle 30 cm kõrged
312
312
Lehed kahevärvilised, pealt rohelised, alt valgeviltjad
312
Lehed pole kahevärvilised
313
313
Kõik õied roosad (lillakad)
314
313
Keskmised õied kollased, servmised lillakad
315
314
Üldkatise lehed kilejad, enam-vähem terved
314
Üldkatise lehed sügavalt sulgjalt narmastunud
315
Lehed karvased, õhukesed, pole lihakad
315
Lehed paljad, paksud, veidi lihakad
316
Lehed ümarad-kilpjad (leheroots kinnitub leheplaadi keskele)
316
Lehed pole ümarad-kilpjad
317
317
Õied pole sarikatena
328
318
Lehed lõhnavad muljumisel tugevalt küüslaugu järgi
319
318
Lehed ei lõhna küüslaugu järgi
323
319
Lehed munajad, rootsulised
319
Lehed lineaalsed, rootsutud
320
321
Õied puuduvad (õisikus ainult sigisibulad) või olemas. Kui õied olemas, siis seesmiste tolmukate niidid kolmeharulised. Lehed kolmekandilised (renjad), 2-4 mm laiad
321
Õied olemas (alusel sigisibulatega või ilma). Tolmukaniidid lihtsad. Lehed ruljad, 0,7-2 mm laiad
322
322
Üks või mõlemad õisikukattelehed õisikust pikemad
322
Õisikukattelehed pole õisikust pikemad
323
Kroonlehti 6. Juurmisi lehti üks, lineaalne
324
323
Kroonlehti 3 või 5. Juurmisi lehti rohkem kui üks, lailineaalsed või elliptilised
325
324
Kroonlehed vastakud, tömbid. Juurmine leht 3-10 mm lai, laiem kui alumine õisiku kandeleht
324
Kroonlehed üksteisest eemal, tervatipulised. Juurmine leht 0,5-2 mm lai, palju kitsam kui õisiku kandlehed
325
Õied pole kollased
326
326
Kroonlehti 3, vabad. Õietupp puudub
326
Kroonlehti 5, kokku kasvanud. Õietupp olemas
327
327
Õied roosd, üle 8 mm läbimõõdus. Mitmeaastane
327
Õied valged, alla 8 mm läbimõõdus. Üheaastane
328
Õied tiheda tõlvõisikuna, mida ümbritseb suur kandeleht
329
328
Õied teistsugused
330
330
Õied bilateraalsümmeetrilised
331
330
Õied radiaalsümmeetrilised
389
331
Leheserv hambuline kuni hõlmine
332
331
Leheserv terve (või lehed õitseajal puuduvad)
351
332
Lehed rootsutud või peaaegu rootsutud
333
332
Lehed selgelt rootsulised
335
333
Õied põhiliselt valged, 2-huulelised, alumine huul jagunenud kolmeks hõlmaks. Üheaastane
333
Õied üleni roosakaslillad, alumine huul pole kolmehõlmaline. Mitmeaastased
334
334
Varred tavaliselt harunenud. Alumised sõlmevahed lehtega ühepikkune või lühem
334
Varred enamasti ei harune. Alumised sõlmevahed pikemad kui kõrvalolevad lehed
335
Kroonlehed alusel kokku kasvanud
336
336
Õied 6-18 mm pikad. Kannus sirge. Viljad pole rippuvad
336
Õied 20-35 mm pikad. Kannus kõver. Viljad rippuvad
337
Õied osaliselt kollased, kahe- kuni kolmevärvilised. Külgmised kroonlehed suunatud ülespoole
338
337
Õied valged, sinised või lillad. Külgmised kroonlehed suunatud allapoole
339
338
Alumine kroonleht (koos kannusega) 12-25 mm pikk, kuni kaks korda tupest pikem
338
Alumine kroonleht 8-15 mm pikk, enam-vähem tupe pikkune
339
Lehistunud õitsvat vart ei ole, lehed ainult juurmise rosetina (vahel esinevad roomavad võsundid)
340
339
Lehistunud õitsev vars olemas
344
340
Kuivade kasvukohtade taimed. Lehed enam-vähem tihedalt karvased
341
340
Niiskete kasvukohtade (sood, niisked metsad, puisniidud) taimed. Lehed paljad või väga hõredalt karvased, peamiselt alaküljel
342
341
Õied peaaegu lõhnatud. Abilehed lühidalt narmastunud. Lehed lühikarvased, pikalt aheneva tipuga
341
Õied magusa lõhnaga. Abilehed pikalt narmastunud. Lehed pikkade valgete karvade ja tõmbi tipuga
342
Abilehed rootsuga pooleni kokku kasvanud
342
Abilehed täiesti vabad
343
343
Lehti 3 või 4. Kandelehekesed kinnituvad õierao keskele
343
Lehti 2. Kandelehekesed õierao ülemises kolmandikus
344
Juurmist leherosetti pole. Lehed tavaliselt laiusest pikemad
345
344
Juurmine leherosett olemas. Lehed tavaliselt võrdse pikkuse ja laiusega
348
345
Lehed piklik-munajad või munajad, südaja alusega
345
Lehed munajassüstjad, alus pole tavaliselt südajas
346
346
Taimed (vähemalt lehed) lühikarvased
347
347
Varred kuni 50 cm kõrged. Abilehed leherootsu pikkused või pikemad
347
Varred kuni 25 cm kõrged. Abilehed leherootsust kuni poole lühemad
348
Abilehed terved. Kroonlehtedega õied (kevadel) kinnituvad rosetilehtede kaenlasse
348
Abilehed hambulised kuni narmastunud. Õied kinnituvad varrele
349
349
Taimed 3-10 cm kõrged, üleni lühikarvased (sageli hallikad), juurmisi lehti palju, kuni 1,5 cm laiad
349
Taimed suuremad, paljad või üksikute karvadega, rosetilehti vähe, laiemad kui 1,5 cm
350
350
Õied helesinised või lillad, neelus valged. Kannus 3 mm pikk, jäme, sirge või ülespoole suunatud. Varsi tavaliselt mitu
350
Õied lillad, neelus tumedamad. Kannus 5-7 mm, peenike, sirge või allapoole suunatud. Varsi tavaliselt üks
351
Kroonlehed alusel kokku kasvanud
352
352
Õied ilma kannuseta
353
353
Lehed kaetud torkavate karvakestega
353
Lehed paljad või hõredate pehmete karvadega
354
354
Õie kandeleht õieraost u. kaks korda pikem. Õied purpurvioletsed
354
Õie kandeleht u. õierao pikkune. Õied sinised
355
355
Alumised lehed ei ole kodarikuna, kuivavad õitseajaks
355
Alumised lehed varrelehtedest palju suuremad, asuvad juurmise kodariuna
356
Vars lehistunud, lehed alla 1 cm laiad
357
356
Kõik lehed juurmised, üle 1 cm laiad
358
357
Õied pole kollase (roosad ja/või valged)
359
Õied roosad, üle 3 cm läbimõõdus
359
Õied teistsugused, pole roosad ja üle 3 cm läbimõõdus
360
360
Õied ilma kannuseta
361
361
Huul kollane, suur, puhetunud, sussitaoline
361
Huul pole kollane, puhetunud ega sussitaoline
362
362
Vähemalt huul põhiliselt valge
363
362
Ükski õiekatteleht pole valge
365
363
Välimised õiekattelehed roosad kuni lillad
363
Kõik õiekattelehed valged
364
364
Lehed süstjad, renjad. Õisik pole karvane. Välimised õiekattelehed üle 5 mm pikad
364
Lehed munajad. Õisik karvane. Välimised õiekattelehed alla 5 mm pikad
365
Kõik õiekattelehed roosad kuni punased
366
365
Vähemalt välimised õiekattelehed tumepruunid kuni kollakasrohelised
367
366
Õied rippuvad, selgelt raolised
366
Õied püstised, raotud
367
Huul punakaspruun, üle 1 cm pikk
367
Huul pole pruun, alla 1 cm pikk
368
368
Huul ülespoole suunatud
369
368
Huul allapoole suunatud
370
369
Lehti üks. Huul välimiste õiekattelehtedega ühepikkune
369
Lehti rohkem kui üks. Huul välimistest õiekattelehtedest lühem
370
Lehti varrel palju rohkem kui 2. Huul üle 5 mm pikk
370
Lehti varre alusel 2(3). Huul alla 5 mm pikk
371
Lehed redutseerunud vähesteks tupetaolisteks soomusteks
371
Lehed hästiarenenud, rohelised
372
372
Õied pole kollased
373
373
Õied valged või rohekasvalged
374
374
Õiekattelehed puhasvalged
374
Vähemalt huul osaliselt rohekas
375
375
Õied lõhnavad. Kannus niitjas, aheneva tipuga, 1,5 korda sigimikust pikem. Tolmukad paralleelsed
375
Õied peaaegu lõhnatud. Kannus tipus veidi jämedam, u. kaks korda sigimikust pikem. Tolmukad alt laialihoiduvad
376
Vähemalt välimised õiekattelehed rohekad
376
Õiekattelehed pole rohekad
377
377
Kannus üle 10 mm pikk ja u. 1 mm paks
378
377
Kannus kas alla 10 mm pikk või üle 1 mm paks
379
378
Huul sügavalt 3-hõlmane, huule alusel 2 piklikku naastu. Õisik püramiidjas
378
Huul madalalt kolmehõlmane, huule alusel naaste ei ole. Õisik ruljas
379
Kannus alla 5 mm pikk
379
Kannus üle 5 mm pikk
380
380
Õisikus kõik õite kandelehed kilejad
381
380
Vähemalt alumised õite kandelehed rohelised ja rohtsed
384
381
Vähemalt välimised külgmised õiekattelehed laiuvad
381
Kõik õiekattelehed peale huule kiivrina kokku kooldunud
382
382
Kannus kõverdunud ülespoole. Huul pole laiusest pikem
382
Kannus suunatud allapoole. Huul laiusest pikem
383
383
Välimised õiekattelehed väljast mustjas-purpurpunased. Huule keskmine hõlm kahe madala hõlmaga. Õite kandelehed vähemalt poole sigimiku pikkused
383
Välimised õiekattelehed väljast hallid. Huule keskmine hõlm sügavalt 2-hõlmaline. Õite kandelehed väga lühikesed, soomusjad
384
Külgmised välimised õiekattelehed liibuvad. Vars seest säsikas
385
384
Külgmised välimised õiekattelehed püstised. Vars seest õõnes
386
385
Huule keskmine hõlm sama lai kui külgmised
385
Huule keskmine hõlm palju kitsam kui külgmised
386
Alumised lehed mitte rohkem kui 4 korda laiusest pikemad, elliptilised, üleni ühelaiused
386
Alumised lehed üle 4 korra laiusest pikemad, süstjad, aluse suunas rohkem või vähem ahenevad
387
387
Huul 5,5-16 mm pikk. Välimised õiekattelehed (6)7-13 mm
387
Huul 5-7,5(9) mm pikk. Välimised õiekattelehed 5-6(9) mm
388
388
Lehed tavaliselt tumedate laikudeta. Õied kahvaturoosad kuni tumevioletsed
388
Lehed tavaliselt tumedate laikudega. Õied purpurpunased, tumedama joonisega
389
Vähemalt alumised lehed sirge, südaja või noolja alusega
390
389
Kõik lehed ümara või aheneva alusega
427
390
Varred väga pikad ja väänduvad või ronivad
391
390
Varred pole väänduvad ega ronivad
394
391
Õied vähemalt 2 cm läbimõõdus, kellukjad. Lehe alus või leheroots ilma vart ümbritseva kileja tupeta
392
391
Õied alla 2 cm läbimõõdus, pole kellukjad. Lehe alus või leheroots kileja tupega, mis ümbritseb vart
393
392
Õied üle 3 cm pikad. Tuppe ümbritseb kaks tupplehtedest suuremat kandelehte
392
Õied alla 3 cm pikad. Kandelehed väikesed, ei ümbritse tuppe, asuvad õierao keskosas
393
Viljad tiibadeta, punktitaoliste näärmetega, ei läigi, roots 1-3 mm pikk
393
Vili 1,5 mm laiuste tiibadega, näärmeteta, läikiv, roots 3-8 mm pikk
394
Lehed selgelt hõlmised, üle 3 cm laiad
395
394
Lehed pole hõlmised, kui nõrgalt hõlmised, siis alla 3 cm laiad
397
395
Leheserv sile, terve. Kroonlehti üle 5
395
Leheserv hambuline. Kroonlehti 5
396
396
Taimed üle 20 cm kõrged. Õied roosad. Vili kuiv*
396
Taimed kuni 30 cm kõrged. Õied valged. Vili lihakas
397
Õitsvad varred lehtedeta (vahel väikeste kandelehekestega), tavalised lehed kõik varre alusel juurmise rosetina
398
397
Õitsvad varred lehistunud
399
398
Lehed ümarad, südaja alusega. Taimed alla 20 cm kõrged
398
Lehed laiusest pikemad, teravad, alus nooljas. Taimed üle 20 cm kõrged
399
Lehti 2 (harva 1), paralleelsete roodudega
399
Lehti rohkem kui 2, pole paralleelsete roodudega
400
400
Lehe alus või leheroots kileja vart ümbritseva tupega
401
400
Lehe alus ja leheroots kileja tupeta
403
401
Õied pöörisõisikuna. Lehed kolmnurksed
401
Õied tähkõisikuna. Lehed pole kolmnurksed
402
402
Varred harunenud, paljude õisikutega
402
Varred lihtsad, ühe õisikuga
403
Kroonlehed vähemalt alusel kokku kasvanud
404
403
Kroonlehed täiesti vabad
415
404
Õied tume- kuni helekollased
405
404
Õied pole kollased
406
405
Kroonlehe laiuvad, tumekollased
405
Kroonlehed alusel ja tipus kokku kasvanud, õis banaani moodi, helekollane
406
Kroonlehti 5 (kroon 5 hõlmaga)
407
407
Õied varre tipus nuttidena
407
Õied pole nuttidena
408
408
Õied üksikult või mõnekaupa. Tupe hambad süstjad, alusel alla 1,5 mm laiad
408
Õisi palju. Tupe hambad laikolmnurksed, alusel üle 1,5 mm laiad
409
409
Õied 10-30 mm pikad. Tupe tipmed tagasi käändunud. Õied lühikeste kandelehtede kaenaldes
409
Õied 30-60 mm pikad. Tupe tipmed püstised. Õied tavaliste lehtede kaenaldes
410
410
Vars teravakandiline, hõredalt karekarvane. Alumised lehed karvased, sügavalt südaja alusega
410
Vars ümar või tömbilt kandiline, paljas või peenekarvane. Lehed madalalt südaja alusega, paljad või karvased
411
Kupar kerajas, pole lamendunud ega tipul 2-hõlmaline. Lehed 3-7(9) hõlmalised, sõrmroodsed
411
Kupar lapik ja tipul 2-hõlmaline. Lehed terved, hõlmadeta, hambulise servaga, sulgroodsed, või rood halvasti näha
412
412
Õieraag kõrvalolevast lehest 2-5 korda pikem, peenike, näärmekarvadega. Emakakael 3,5-4 mm pikk
412
Õieraag kõrvalolevast lehest 2 korda pikem, näärmekarvadeta. Emakakael alla 3 mm pikk
413
413
Kupar laia, nürinurkse sälguga, hõlmad hoiduvad laiali. Õis 8-12 mm läbimõõdus
413
Kupar väikese sälguga, hõlmad enam-vähem paralleelsed või veidi laiali hoiduvad. Õis alla 8 mm läbimõõdus
414
414
Kupar hõredalt näärmekarvane. Kroon peaaegu valge, siniste või roosade joontega
414
Kupar pikkade näärmekarvade ja lühemate lihtkarvadega. Õis sinine
415
Õied pole kollased
421
416
Kroonlehti 4. Lehed rootsutud
416
Kroonlehti 5 või rohkem. Vähemalt alumised lehed selgelt rootsulised
417
419
Juurmised lehed ümarneerjad, hõlmadeta, 12-16 cm laiad, serv hambuline, alus südajas
419
Juurmised lehed ümarad, hõlmised või sügavate sisselõigetega, väiksemad, alus nõrgalt südajas või sirge
420
420
Juurmisi lehti tavaliselt 2-3. Varrelehed hambulised ja sageli hõlmised
420
Juurmisi lehti 5 või rohkem. Varrelehtede segmendid terveservalised
421
Lehe serv terve, sile
421
Lehe serv hambuline
422
423
Vili kõige rohkem 3 korda laiusest pikem
424
423
Vili lineaalne, üle 5 korra laiusest pikem
425
424
Varrelehed rootsutud. Taim alla 30 cm kõrge. Vili alla 1 cm pikk
424
Varrelehed rootsulised. Taim üle 30 cm kõrge. Vili üle 1 cm pikk
425
Varrelehed rootsulised
425
Varrelehed rootsutud, ümbritsevad alusega vart (varreümbrised)
426
426
Varrelehed paljad, hallikad
426
Varrelehed karvased, pole hallikad
427
Lehed okkataolised, igihaljad, kinnituvad varrele männastena
428
427
Lehed pole okkataolised, ei kinnitu männastena
429
428
Lehed 2-4 korda laiusest pikemad, kõige laiemad keskkohast allpool, serv kaardunud. Õied kahesoolised (emakate ja tolmukatega)
428
Lehed 3-5 korda laiusest pikemad, servad paralleelsed. Õied ainult tolmukate või ainult emakatega
429
Õitsvad varred lehtedeta (vahel väikeste kandelehekestega), kõik lehed varre alusel juurmise kodarikuna
430
429
Õitsvad varred lehistunud
448
430
Õied rootsutud, ruljate tähkõisikute või ümarate nuttidena
431
430
Õied rootsulised, üksikult või õisikutena
435
431
Õied roosad. Õisik kerajas
431
Õied pole roosad. Õisik ovaalne kuni ruljas
432
432
Lehed harva üle 3 korra laiusest pikemad, munajad kuni elliptilised
433
432
Lehed laiusest palju pikemad, süstjad kuni lineaalsed
434
433
Lehed paljad või üksikute karvadega. Õisikud tavaliselt allosas tühikutega. Tolmukaniidid kroonist pikemad, tolmukapead kollakad
433
Lehed tihedalt karvased. Õisikud alusel tühikuteta. Tolmukaniidid kroonist 4-8 mm pikemad, tolmukapead helelillad
434
Lehed süstjad, lamedad, karvased, pole lihakad, tumedate täppideta. Pole mereranniku ega sooldunud pinnase taimed
434
Lehed lineaalsed, renjad, paljad, lihakad, tumedate täppidega. Mereranniku ja sooldunud pinnase taimed
435
Lehed üle 5 korra laiusest pikemad
436
435
Lehed alla 5 korra laiusest pikemad
439
436
Lehed mõlajad, rootsulised. Õied alla 3 mm läbimõõdus. Märgade kasvukohtade taimed
436
Lehed lineaalsed, rootsutud. Õied üle 3 mm läbimõõdus. Parasniisked kasvukohad
437
437
Kroonlehti 5. Õied püstised
437
Kroonlehti 6. Õied rippuvad
438
438
Kõik kroonlehed ühesugused, õis laikellukjas
438
Kolm kroonlehte pikemad kui teised. Õis kitsaskellukjas
439
Lehed selgelt rootsulised
442
440
Lehed alla 1 cm laiad. Kroonlehti 4, vabad
440
Lehed üle 1 cm laiad. Kroonlehti 6, vähemalt alusel kokku kasvanud
441
441
Õied roosad, üle 1 cm pikad, üksikult
441
Õied valged, alla 1 cm pikad, õisikuna
442
Õied pole üksikult
443
443
Lehed paralleelsete roodudega. Kroonlehti 3
443
Lehed pole paralleelsete roodudega. Kroonlehti 5
444
444
Õisik pole ühekülgne
445
445
Tolmukad emaka kõrval, emakakael ulatub õiest pikalt välja
446
445
Tolmukad ümber emaka, emakakael ei ulatu või ulatub õiest väga vähe välja
447
446
Kroonlehed valged. Emakakael 2-3 mm pikk
446
Kroonlehed rohekad. Emakakael u. 5 mm pikk
447
Emakakael u. 2,5 mm pikk. Tupplehed 1-1,5 mm, rohelised. Kroonlehed 3-4 mm
447
Emakakael u. 6 mm. Tupplehed u. 3 mm, tipus punakad. Kroonlehed 7-8 mm
449
Lehed pealt rohelised, alt kas hõbevalkjad või pruunikate roostetäppidega. Vili kuiv
450
449
Lehed pole alt valkjad ega roostetäppidega. Vili lihakas
451
450
Lehed üle 5 korra laiusest pikemad, alt valkjad
450
Lehed alla 5 korra laiusest pikemad, pruunikte roostetäppidega
451
Leheserv peenehambaline
452
Varred peenikesed, niitjad, roomavad. Lehed kuni 8 mm pikad
453
452
Varred pole niitjad. Lehed üle 8 mm pikad
454
453
Õieraod paljad. Lehed alla 3 mm laiad
453
Õieraod karvased. Lehed üle 3 mm laiad
454
Lehed suvehaljad, õhukesed. Valminud vili sinine
454
Lehed igihaljad, nahkjad. Valminud vili punane
455
455
Lehed pealt tuhmid, mõlemal pinnal silmatorkava võrkroodumisega
455
Lehed pealt läikivad, alt paljude kollakate näärmetäppidega
456
Lehe või lehrootsu alus kileja vart ümbritseva tupega (tõrvega)
457
456
Lehe ja leherootsu alus kileja tupeta
464
457
Õied lehekaenaldes
458
457
Õied tähkõisikuna
460
458
Õiekate lõhestunud pooleni (luup!). Kõik lehed enamvähem ühesuurused
458
Õiekate lõhestunud ¾ ulatuses. Varre peaharude lehed pikemad kui külgharude lehed
459
459
Suuremad lehed munajas-süstjad, väga lühikese, tõrves peituva rootsuga. Seemned 3 mm läbimõõdus (luup!)
459
Suuremad lehed elliptilised, selgelt nähtava rootuga. Seemned u. 4 mm läbimõõdus
460
Vars lihtne, ühe tipmise õisikuga
460
Vars harunenud, iga haru kannab õisikut
461
461
Õisik lõtv, kitsas, kaardus, kõik õied selgelt nähtavad
462
461
Õisik tihe, ruljas, õied tihedalt puntras koos
463
462
Lehed tugevalt kibeda maitsega. Õiekate pruunikate suurte näärmetäppidega
462
Lehed pole kibeda maitsega. Õiekate näärmtäppideta
463
Tõri (tupp lehe alusel) lidus karvadege, serval ripsmetega, tihedlt ümber varre
463
Tõri paljas, serval üksikute ripsmetega, lõdvalt ümber varre
464
Kroonlehed vähemalt alusel kokku kasvanud
465
465
Lehed hõlmised. Õis määrdunudkollane, tumelilla keskosaga
465
Lehed hõlmadeta. Õis teistsugune
466
466
Lehed ja varred täiesti paljad, õied pole sinised
467
466
Lehed ja/või vähemalt varred karvased (kui paljad, siis õied sinised)
472
467
Lehed pole lineaalsed
468
468
Lehed pole parallelsete roodudega. Kroonlehti 5. Tupp olemas
469
468
Lehed selgelt paralleelsete roodudega. Kroonlehti 6. Tupp puudub
470
469
Õied kobarõisikutes. Taim üle 10 cm kõrge
469
Õied lehtede kaenaldes. Taim alla10 cm kõrge
470
Õied tipmise ühekülgse kobarana. Kroon sama pikk kui lai
470
Õied lehtede kaenaldes. Koon laiusest pikem
471
471
Vars kandiline. Õied üksikult, harva 2-kaupa
471
Vars ruljas. Õied 3-5-kaupa
472
Õied hele- kuni tumekollased
473
472
Õied pole kollased
475
473
Kroon ruljas, krooni tipmd sirged
473
Kroon pole ruljas, kroonlehed hoiavad laiali
474
474
Õied helekollased. Vili valge pähklike
474
Õied tumekollased. Vili kupar
475
Õied sinised kuni lillakad
477
476
Õiekrooni neelus 5 karvatutikest
476
Õiekrooni neelus 5 mühksoomust
477
Õied varte tippudes nuttidena
478
477
Õied pole nuttidena
480
478
Õied alla 8 mm läbimõõdus, pole kellukjad
478
Õied üle 8 mm läbimõõdus, kellukjad
479
479
Varred karekarvased, kandilised. Tupe hambad 2 korda laiusest pikemad, tömbid
479
Varred pehmekarvased, enamvähem ümarad. Tupe hambad 3-4 korda laiusest pikemad, teravad
480
Õied helesinised, kellukjad. Vili kupar
481
480
Õied pole kellukjad (kui on kellukjad, siis roosad). Vili pole kupar
484
481
Tupe hambad laikolmnurksed. Lehed suured, palju üle 9 mm laiad, karedad
481
Tupe hambad lineaalsed kuni lineaalsüstjad. Lehed kuni 9 mm laiad, siledad
482
482
Tupplehed palju lühemad kui pool õiekrooni putkeosa
482
Tupplehed ulatuvad pooleni õiekrooni putkeosast
483
483
Vars harunenud. Kroon 10-25 (35) mm pikk, lõhestunud pooleni pikkusest
483
Vars lihtne. Kroon 30-40 mm, lõhestunud 1/5-ni pikkusest
484
Krooni putk väga lühike, u. nii pikk kui lai
485
484
Krooni putk laiusest pikem (luup!)
486
485
Kroon üle 8 mm läbimõõdus, mühksoomused õie neelus sametpunased, õied pole kõrglehtede kaenlas
485
Kroon alla 5 mm läbimõõdus, mühksoomused õie neelus valged, õied suurte kõrglehtede kaenaldes
486
Krooni putkeosa kõverdunud
486
Krooni putkeosa sirge
487
487
Õied üle 1 cm läbimõõdus, pole helesinised kollase neeluga
488
487
Õied alla 1 cm läbimõõdus, helesinised, neel (keskosa) kollane
491
488
Alumised lehed ilmuvad palju enne õitsemist, õitseajal juurmist lehekodarikku pole
489
488
Esmalt moodustb õitsev vars, seejärel juurmiste lehtede kodarik
490
489
Kroon roosa, ruljas, kroonlehed püstised. Lehed varrele laskuvad
489
Kroon lillakas-tumesinine, pole ruljas, kroonlehed laiali. Lehed pole varrele laskuvad
490
Suvised lehed alla 6 korra laiusest pikemad, valgete laikudega
490
Suvised lehed 6-9 korda laiusest pikemad, laikudeta
491
Viljad kolmekandilised, kantidel haakuvate ogadega
492
Tupp ühepikkuste sirgete, tipu poole suuntud lidus karvadega (luup!)
493
492
Tupp konksja tipuga karvadega või karvad kahesugused: mõned eemalehoiduvad, konksjatipulised, teised lühemad, peenemad, konksja tiputa
494
493
Tupp variseb peale viljumist, õitseajal lõhestunud kuni poolni pikkusest, tupe hambad kitsaskolmnurksed
493
Tupp püsib peale viljumist, õitseajal lõhestunud kolmandikuni pikkusest, tupe hambad laikolmnurksed
494
Mitmeaastane. Õied 5-10 mm läbimõõdus
494
Üheaastane. Õied kuni 5 mm läbimõõdus
495
495
Lehe alaküljel, eriti roodudel, konksjad karvad. Õisikuraag üles suunatud või harali karvadega
495
Lehtede alakülg konksjate karvadeta. Õisikuraagudel alati lidus karvad
496
496
Alumiste õite raod peale viljumist 3-4 korda pikemad kui tupp, allapoole käändunud. Viljad alusel selge lisemega (luup!)
496
Õieraod harva üle kahe korra pikemad kui tupp, pole tagasi käändunud. Vili lisemeta
497
497
Õietupp peale viljumist suletud. Viljaraod tupest pikemad, püstised. Vili must
497
Õietupp peale viljumist avatud. Viljaraod sama pikad kui tupp, peaaegu rõhtsad. Vili pruun
498
Õied tume- kuni helekollased
499
498
Õied pole kollased
512
499
Kroonlehti 6. Tupp puudub
500
499
Kroonlehti 4 või 5. Tupp olemas
501
500
Õied üle 3 cm läbimõõdus, tumekollased
500
Õied alla 8 mm läbimõõdus, helekollased
502
Tolmukaid palju rohkem kui 10
503
503
Õied 3-4 cm läbimõõdus. Varred 20-120 cm kõrged
503
Õied alla 2 cm läbimõõdus. Varred 10-20 cm pikad
504
504
Varred tõusvad või lamavad, harva püstised. Vähemalt alumised lehed üle 3 cm laiad
504
Varred lamavad, kaarjate sõlmevahedega, sõlmekohast juurduvad. Lehed alla 3 cm laiad
505
Õied üle 3 cm läbimõõdus
506
505
Õied alla 3 cm läbimõõdus
507
506
Õisikutelg ilma punakate täppide ja punakate karvadeta
506
Õisikutelg punakate täppide ja punakate karvadega. Varred ja leherootsud sageli punakad
507
Vili lineaalne, üle 5 korra laiusest pikem
508
507
Vili pole lineaalne, alla 3 korra laiusest pikem
509
508
Õieraod tupplehtedest tunduvalt pikemad, rõhtsad. Kõdrad hoiduvad varrest eemale. Üheaastane
508
Õieraod tupplehtedest lühemad, püstised. Kõdras hoiduvad vastu vart. Mitmeaastane
509
Lehe serv hambuline
510
510
Mitmeaastane, üle 30 cm kõrge. Alumised lehed pole rosetina
510
Üheaastane, alla 30 cm kõrge. Alumised lehed rosetina
511
Mitmeaastane. Kroonlehed üle 5 mm, kuldkollased
511
Üheaastane. Kroonlehed 2-4 mm, helekollased
512
Õied sinised kuni roosad
513
513
Kroonlehti 6. Tupp puudub
514
513
Kroonlehti 4 või 5. Tupp olemas
515
514
Kroonlehed erineva pikkusega, 3 teistest oluliselt pikemad
514
Kroonlehed ühepikkused
515
Kroonlehed tipus sisse sämpunud
516
516
Emakasuue neljahõlmaline
516
Emakasuue tõlvjas, pole hõlmine
517
Vähemalt alumised lehed hambulised või hõlmised
521
518
Kroonlehti 5. Õied lehekaenaldes
518
Kroonlehti 4. Õied õisikutes
519
519
Taim alla 30 cm kõrge. Kroonlehed 2,5-4 mm pikad
519
Taim üle 30 cm kõrge. Kroonlehed üle 4 mm pikad
520
520
Kroonlehed 2-hõlmalised. Vili tiibadeta. Taim hallikarvane
520
Kroonlehed terved. Vili tiibadega. Taim roheline, lehed nahkjad
521
Kroonlehti 5. Tolmukaid 10
522
521
Kroonlehti 4. Tolmukaid 4+2
523
522
Üheaastane. Alumised lehed terved, rootsuga, pole kodarikuna, tavaliselt õitseajaks kuivanud
522
Kaheaastane. Alumised lehed 3-5 hambaga, rootsutud, tiheda kodarikuna, olemas ka õitseajal
523
Vili lineaalne, üle 5 korra laiusest pikem
523
Vili pole lineaalne, alla 3 korra laiusest pikem
524
524
Lehe alus pole varreümbrine
525
524
Lehe alus varreümbrine
527
525
Taimed alla 30 cm kõrged. Kõik lehed rootsutud
525
Taimed üle 30 cm kõrged. Vähemalt alumised lehed selgelt rootsulised
526
526
Lehed sinakasrohelised
527
Vili kolmnurkne, tipus 2-hõlmaline
527
Vili pole kolmnurkne
528
528
Vili paljas, tiivuline
528
Vili karvane, tiibadeta