1
Taimed täiesti veesisesed või veepinnal ujuvate lehtedega
2
1
Maismaataimed, või kui veetaimed, siis lehed pole ujuvad ja veest välja ulatuvad
3
3
Lehed kaetud pikkade punaste näärmekarvadega, mis püüavad ja seedivad putukaid
4
3
Lehtedel selliseid karvu pole
6
4
Lehed ümarad kuni neerjad
4
Lehed selgelt laiusest pikemad
5
5
Lehed 2-4 korda laiusest pikemad. Õisikuraag külgmine, lehtedest ainult veidi pikem
5
Lehed 4-8 korda laiusest pikemad. Õisikuraag tipmine, lehtedest palju pikem
6
Taim ainult ühe lehega, mis hoiab ümber eospead kandva varre
7
Taimed nõeljate kuni soomusjate lehtedega, paljunevad eostega
8
8
Lehed soomusjad, liibuvad varrele, paiknevad 4 reana
9
8
Lehed nõelataolised, hoiavad varrest eemale, paiknevad spiraalselt
10
9
Varreharud 2-3 mm laiad, selgelt lapikud. Külgmised lehed laiemad kui selgmised
9
Varreharud 1,2-2 mm laiad, sageli kandilised. Külgmised lehed sama laiad kui selgmised
10
Lehed helerohelised, õhukesed, 1-5 suure hambaga kummalgi serval (luup!)
10
Lehed tumerohelised, nahkjad, servad terved
11
11
Eospesad lehtede kaenaldes. Varred tõusvad, jagunevad korduvalt kaheks võrdseks haruks
11
Eospesad tipmiste eospeadena. Varrd roomavad, lühikeste külgharudega
12
12
Lehed naaskeljad, nurgelised, ülespoole kõverdunud
12
Lehed lamedad, süstjad, pole ülespoole kõverdunud
13
13
Lehetipp aheneb pikaks valgeks pehmeks karvaks. Eospead 2-3 kaupa varretaolistel kandjatel
13
Lehed selliste karvadeta. Eospead varretaolise kandjata, kinnituvad ühekaupa otse varre tippu
14
Vars muguljas. Paljunevad eostega
15
14
Vars pole muguljas. Õitega taimed
16
15
Lehed pehmed, lõdvad, helerohelised, kuni 1,5 mm laiad, pika peenikese tipuga
15
Lehed tikjalt püsti, tumerohelised, 1,5-2,5 mm laiad, tipus järsult ahenevad
16
Õied kroonlehtedeta
17
16
Õied kroonlehtedega
259
17
Taimed piimmahlaga (NB! Piimmahl on mürgine, peske oma käed, kui mahla puutusite)
18
18
Lehed mõlajad, kuni 2,5 cm laiad, tipuosas hambulise servaga
18
Lehed süstjad kuni lineaalsed, 1-2(3) cm laiad, leheserv terve
19
19
Meenäärmed ümmargused. Lehed süstjad, 1-2(3) cm laiad. Sarikad 4 või 5 kiirega
19
Meenäärmed kahe sarvega. Lehed kuni 1 cm laiad. Sarikas rohkem kui 5 kiirt
20
20
Lehed 1-4 mm laiad. Sarikas 10-15 kiirega. Meenäärmed kollased
20
Lehed 4-8 (10) mm laiad. Sarikas 6-12 kiirega. Meenäärmed algul rohelised, siis kollased, lõpuks punakasvioletsed
21
Õied kahe tiheda üksteisele järgneva silinderja tõlvikuna, alumine, sametjas, koosneb emasõitest, ülemine isasõitest
22
21
Õisikud teistsugused
23
22
Lehed 3-6 mm laiad. Õisiku emas- ja isasosa vahel on näha vart. Emasõied soomustega
22
Lehed 8-20 mm laiad. Õisiku emasosa ja isasosa puutuvad kokku. Emasõied soomusteta
24
Lehed 5-6 x 40-60 mm, paljad. Urvad ümmargused
24
Lehed 10-20 x 50-70 mm, hõredalt karvaed. Urvad ruljad
25
Vähemalt alumised lehed rootsuga
26
25
Kõik lehed rootsutud
51
26
Lehed paralleelsete roodudega, kõik lehed juurmised
27
26
Lehed pole paralleelsete roodudega, lehed olemas ka varrel
30
27
Lehed harva üle 3 korra laiusest pikemad, ümarad kuni elliptilised
28
27
Lehed laiusest palju pikemad, süstjad kuni lineaalsed
29
28
Lehed paljad või ainult üksikute karvadega. Õisikud alusel sageli tühikutega. Tolmukaniidid kroonist pikemad, tolmukapead kollakad
28
Lehed tihedalt karvased. Õisik ühtlane, tühikuteta. Tolmukaniidid kroonist 4-8 mm pikemad, tolmukapead helelillad
29
Lehed süstjad, lamedad, karvased, pole lihakad, tumedate täppideta. Pole mereranniku ega sooldunud pinnase taimed
29
Lehed lineaalsed, renjad, paljad, lihakad, tumedate täppidega. Mereranniku ja sooldunud pinnase taimed
30
Lehed sulgroodsed või ühe rooga
32
31
Vars kolmnurkne. Õisik ümbritsetud rohekaskollaste kõrglehtedega. Varrelehti kuni 4
31
Vars ruljas. Õisik pole selliste kõrglehtedega ümbritsetud. Varrelehti üle 4
32
Vili pole tiivuline. Abilehed puuduvad või on vabad, pole vart ümbritsevaks kilejaks tupeks (tõrveks) kokku kasvanud
33
32
Viljad tiivulised. Abilehed moodustavad kileja vart ümbritseva tupe (tõrve)
41
33
Vilja ümber kaks kandelehekest. Õied ühesoolised
34
33
Viljad pole kahe kandelehekesega ümbritsetud. Õied kahesoolised
37
34
Alumised lehed rombjad või kolmnurksed, odaja alusega
35
34
Alumised lehed lineaalsed kuni äraspidimunajad
36
35
Alumised lehed rombjad, odaja alusega, ülemised süstjad. Vilju ümbritsevad kandelehekesed hambulised
35
Kõik lehed kolmnurksed, odaja alusega. Kandelehekesed saagjaservalised või lõhestunud, naaskeljate jätketega
36
Lehed pole lihakad, rohelised, lineaalsed kuni kitsas-süstjad
36
Lehed veidi lihakad, äraspidimunajad, hõbedase jahuja kattega
37
Lehed ega õisikud pole jahuja kattega
38
37
Lehed või vähemalt õisikud valge jahuja kattega
39
38
Õisik lehistunud peaaegu tipuni. Lehed ja vars sageli punakad
38
Õisik lehtedeta või lehed ainult alumises osas. Lehed ja varred rohelised
39
Õisik paljas. Seemned püstised (luup!)
39
Õisik jahuja kattega. Kõik seemned horisontaalselt
40
40
Taimed tavaliselt tumerohelised (kuigi sageli hallika kirmega). Varred sageli punakad. Lehed munajas-süstjad, hambulised või terve servaga. Seemnekest madalate, laiade, radiaalsete vagudega
40
Taimed eredalt hallikasrohelised. Varred pole punased. Suuremad varrelehed ovaalrombjad, paljude teravate, lehe tipu poole suunatud hammastega. Seemnekest rohkemate, tihedamate ja sügavamate vagudega kui valgel hanemaltsal
41
Lehed kitsas-süstjad, ahenevad võrdselt mõlemast otsast, lehed olemas ka õisiku tipuosas. Üheaastased taimed
41
Lehed teistsugused. Mitmeaastased taimed
42
42
Lehed nooljad või odajad, hapuka maitsega. Õied ühesoolised
43
42
Lehe alus südajas, ümar või kiiljas, mitte kunagi nooljas või odajas, pole hapuka maitsega. Õied kahesoolised
45
43
Lehed tavaliselt alla 2 cm laiad. Õiekattelehed seemnete pikkused (alla 1,5 mm)
43
Lehed tavaliselt üle 2 cm laiad. Õiekattelehed seemnetest pikemad (üle 2 mm)
44
44
Õisiku harud lihtsad, ei harune
44
Õisiku harud harunevad korduvalt
45
Vilju ümbritsevad kattelehed ümberringi hambulised
45
Kattelehed terved või ainult alusel mõne hambaga
46
46
Alumised lehed veesisesed, 50-100 cm pikad
46
Alumised lehed pole veesisesed, palju väiksemad
47
47
Vähemalt üks vilja külg selge mõhnaga
48
48
Juurmised lehed ja alumised varrelehed laiusest pikemad, kiilja alusega
48
Juurmised lehed ja alumised varrelehed sama pikad kui laiad, sügavalt südaja alusega
49
Juurmised lehed ja alumised varrelehed kõige laiemad alusel, lehe alus südajas
49
Juurmised lehed ja alumised varrelehed kõige laiemad keskel või veidi madalamal, tavaliselt lehe alus pole südajas
50
50
Alumised varrelehed kuni 8 korda laiusest pikemad. Viljad 3,5-5 mm pikad ja alla 5 mm laiad
50
Alumised varrelehed vähem kui 4 korda laiusest pikemad. Viljad 4,5-6 mm pikad ja üle 5 mm laiad
52
Õied radiaalsümmeetrilised (vaadake tähelepanelikult õit või vilja tugeva luubiga)
53
52
Õied pole radiaalsümmeetrilised
79
53
Lehed vähemalt alusel pikkade valgete karvadega
54
53
Lehed paljad või väga lühikeste karvadega
58
54
Õied üksikult, pikaraolised, õieraod erineva pikkusega
54
Õied 3- kuni mitmekaupa osaõisikutes, nuttide või kobaratena
55
55
Õied pruunid kuni mustad
56
56
Õied hele-kollakaspruunid. Emakakael sigimikust lühem (luup!). Õiekattelehed erineva suurusega
56
Õied pruunid kuni tumepruunid. Emakakael vähemalt sigimiku pikkune. Õiekattelehed ühesuurused
57
57
Hõredalt karvane, lühikeste võsunditega, puhmikuid ei mooduste. Emakakael pikem kui sigimik. Tolmukapea tolmukaniidist 2-6 korda pikem
57
Tihedalt karvane, ilma võsunditeta, kasvab pisikeste puhmikutena. Emakakael umbes sigimiku pikkune. Tolmukapea tolmukaniidi pikkune või veidi lühem
58
Õied ruljate tähkõisikute või ümarate nuttidena
59
58
Õied pole ruljate tähkõisikute ega ümarate nuttidena
64
59
Õied ruljate tähkadna. Kõik lehed juurmised
60
59
Õied ümarate nuttidena. Varred lehistunud
61
60
Märgade niitude ja soode taim. Risoom peenike, võsunditega. Vili jaguneb 3 osaviljaks
60
Mererannataim. Risoom jäme, võsunditeta. Vili jaguneb 6 osaviljaks
61
Õiekattelehed paksud, tumeda tipuga. Liitõisik korduvalt harunenud. Seemned 6-10 pikisuunalise vaoga (binokulaar!)
62
61
Õiekattelehed õhukesed, ühtlaselt pruunid. Liitõisik ei harune või ainut mõne haruga alusel. Seemned vagudeta
63
62
Vili (ilma emakakaelata) (3-)4-6(-7) mm lai, ülemine osa lamendunud
62
Vili (ilma emakakaelata) 6-7(-8) mm lai, ülemine osa kuppeljas
63
Lehed kolmnurksed või lamedad, ilma andruta. Emasnutid üksteisest eemal, samuti isasnuttidest
63
Lehed alaküljel tiivulise andruga. Emasnutid ja isasnutid üksteisega kokkupuutuvad
64
Lehed renjad, tipul pealmisel küljel hästimärgatava pooriga (luup!). Vili koosneb kolmest osast
64
Lehed pole renjad, lehe tipul poor puudub. Vili on kupar
65
65
Üheaastased väikesed taimed. Õied üksikult või 2(3)-kaupa
66
65
Mitmeaastased tugevad taimed. Õied pole üksikult
67
66
Kõik õied üksikult. Sisemised õiekattelehed teravatipulised, pikemad kui kupar
66
Vähemalt alumised õied paarikaupa. Sisemised õiekattelehed tömbid, kupra pikkused või lühemad
67
Varred lehistumata (varre alusel labata lehetuped). Õisik külgmine, näib asuvat umbes varre keskkohas, sest pikk püstine ruljas õisiku kandeleht tundub varre pikendusena
68
67
Varred lehistunud. Õisik tipmine. Õisiku kandeleht suhteliselt lühike, allakäändunud, ei näi varre pikendusena
71
68
Varred peenikesed (1 mm), hele-hallikasrohelised. Õisik varre keskosas või veidi allpool
68
Varred 1,5-4 mm läbimõõdus. Õisik varre keskosast kõrgemal
69
69
Varred kasvavad ridadena, värskelt sinakad, vaolised. Alumised lehetuped õlgkollaseed või helepruunid. Õisik 25-60 õiega
69
Tihemurusalt või mättana kasvavad taimed. Varred tugevad, pole sinakad. Õisik rohkeõieline
70
70
Vars peenem, vaoline, eriti allosas. Alumised labata tuped hele- kuni hallikaspruunid. Õisiku kandeleht puhetunud tupega. Õisikuraod väga lühikesed (ei ole nähtavad), õisik kerajas, tihe. Kupar tumepruun
70
Vars tugev, sile. Alumised labata tuped punakaspruunid. Õisikuraod ebavõrdse pikkusega, õisik rohekaspruun, hõre, haraline. Kupar roostepruun
71
Lehed rististe vaheseinteta (lõigake leht lõikudeks!)
72
71
Leht rististe vaheseintega
75
72
Õisik tihe nutt, 2-10 õiega
72
Õisik hõre, rohkem kui 10 õiega
73
73
Lehti palju, kõik juurmise kodarikuna
73
Igal varrel 1-4 lehte
74
74
Vars alusel lapik. Kupar tavaliselt õiekattelehtedest pikem. Tolmukapea kuni kaks korda tolmukaniidist pikem
74
Vars ruljas. Kupar õiekattelehtede pikkune. Tolmukapead 2-6 korda tolmukaniidist pikemad
75
Lehed paljude torukestega (tehke lehe aluse lähedalt ristlõige: peaksite nägema mitmeid torukesi). Kuivanud lehel sõlmekesed katsudes tunda, värskelt mitte
76
75
Lehed ühe torukesega
77
76
Varre alus pole paksenenud. Taim 40-130 cm kõrge, risoomiga
76
Varre alus sibuljalt paksenenud. Taim 1-30 cm kõrge, ilma risoomita
77
Lehe ristlõige ovaalne. Välimised õiekattelehed teravad, 3-4 mm pikad. Õied 4-10 kaupa osaõisikutes
77
Lehe ristlõige ümar. Välimised õiekattelehed tömbid, 2-3 mm pikad. Õied 3-6 kaupa osaõisikus
78
78
Õied tumepruunid, kõik rootsutud
78
Õied rohekas- kuni helepruunid, vähemalt mõned rootsulised
79
Õisik vivipaarne, mõnede õite asemel sigisibulad, millest arenevad väikesed lehed
79
Õisik pole vivipaarne
80
80
Varred seest säsikad (pole õõnsad), kolmnurksed kuni ümarad, ilma sõlmekohtadeta (CYPERACEAE - LÕIKHEINALISED)
81
80
Varred alati seest õõnsad, alati ümarad, selgete sõlmekohtdega (POACEAE - KÕRRELISED)
164
81
Kõik lehed alla 2 cm pikad
82
81
Vähemalt osa lehti üle 4 cm pikad
83
82
Taimed pikkade võsunditega. Viljunud pähik kuni 2,5 cm pikkuste karvadega, meenutab villatutti
82
Taim võsunditeta. Viljunud pähik lühikeste, kuni pähklikese pikkuste karvadega, ei meenuta villatutti
83
Õisik pikkade, valgete siidjate õiekattekarvadega
84
83
Õisik pole valgete siidjate karvadega (õiekattekarvad puuduvad või on väga lühiksed)
87
84
Pähikuid 1, rootsutu, püstine, lehetaolise kõrgleheta
84
Pähikuid varrel mitu, rootsulised, rootsu juures 1-3 lehetaolist kõrglehte
85
85
Pähikuraod siledad. Varred keskosas ümarad. Tolmukad 2,5-5 mm pikad
85
Pähikuraod karedad. Varred keskosas kolmekandilised. Tolmukapead 1,5-2 mm pikad
86
86
Taimed roomavate võsunditeta, kasvavd tihedate kogumikena. Lehed 3-8 mm laiad
86
Taimed roomavate võsunditega, kasvavad hõredalt. Lehed 1-2 mm laiad
87
Õied kahesoolised, emakate ja tolmukatega (luup!). NB! See on raskesti jälgitav tunnus. Kui jääte hätta, vaadake üle siin välja tulevate liikide pildid ja otsustage pildi järgi
88
87
Õied ühesoolised, tolmukate või emakatega
100
88
Pähikud 2-3 õiega (luup!)
89
88
Pähikus rohkem kui 3 õit
93
89
Taimed suured, lehed 5-10 mm laiad. Pähikud pikarootsuliste külgmiste nuttidena
89
Taimed väikesed, lehed alla 5 mm laiad. Pähikud tipmise nutina
90
90
Õied igal pool ümber õisikutelje. Vars kolmnurkne, lehtedega, enamasti harunenud
91
90
Õied õisikuteljel kahe vastaku reana. Vars ümar, lehtedeta (kõik lehed juurmised)
92
91
Pähikud valged. Tipmise õisiku alumine kandeleht enamasti õisikust lühem
91
Pähikud punakaspruunid. Tipmise õisiku alumine kandeleht õisikust enamasti 20-50 mm pikem
92
Pähikid 1-3(5). Õisiku alumine kandeleht õisiku pikkune
92
Pähikuid tavaliselt 5-15. Õisiku alumine kandeleht õisikust oluliselt pikem
93
Pähikud õisikus kahe reana, õisikuid üks
94
93
Pähikud pole kaherealiselt, õisikuid rohkem
95
94
Lehed lamedad. Õiekattekarvad pruunid, pähklikesest vähemalt kaks korda pikemad. Pähklike 1,5-2 mm. Pähikuid õisikus 10-25
94
Lehed kokkurullunud. Õiekattekarvad valged või puuduvad, pähklikesest palju lühemad. Pähklike 3-4 mm. Pähikuid õisikus 3-8
95
Õisik nutitaoline, paljude väikeste, üldjuhul tihedalt asetsevate lapikute pähikutega. Vars lehtedeta
95
Õisik teistsugune. Vars lehtedega
96
96
Õisik külgmine, varretaoline kõrgleht ulatub üle pähikute
97
97
Varred kuni 3 m kõrged. Õiekattelehed siledad. Emakakaelu tavaliselt 3. Pähklike 2,5-3 mm, lapik-kolmnurkne
97
Varred kuni 1,5 m. Õiekakattelehed tihedalt tumedate papillidega kaetud. Emakakaelu tavaliselt 2. Pähklike 2-2,5 mm, lame või kaksikkumer
98
Pähikud üle 8 mm pikad, 5-12, õisik tihe, koosneb 1-3 ülestikku asetsevast pähikute kimbust
98
Pähikud 3-8 mm pikad, arvukalt, hõreda õisikuna
99
99
Juurduvad steriilsed võrsed puuduvad. Õiekattekarvad sirged, jäigad. Pähikud 3-4 mm pikad, 2-5-kaupa
99
Mahakaarduvad võrsed juurduvad tipus. Õiekattekarvad painduvad, siledad. Pähikud üksikult, 5-8 mm pikad
100
Varre tipus 1 pähik
101
100
Varrel pähikuid rohkem kui üks
104
101
Taimed roomava risoomiga, ei moodusta puhmikuid
102
101
Taimed ilma roomava risoomita, tihedapuhmikulised
103
102
Põisikud kuni 3,5 mm pikad, selgelt soonilised (luup!). Emakakaelu 2
102
Põisikud 5-7 mm pikad, ebaselgete soontega. Emakakaelu 3
103
Taimed kahekojalised, pähikud ainult emas- või isasõitega
103
Taimed ühekojalised, pähikute tipul isasõied, alusel emasõied
104
Pähikud väliselt üksteisega sarnased, tipmine tavaliselt vähemalt osaliselt emasõitega
105
104
Pähikud välimuselt erinevad: ülemised ainult isasõitega, alumised ainult emasõitega
128
105
Lehetupe vaba serv ainult ülaosas (2-3 mm) kilejas, edasi rohtjas
105
Lehetupp ülaservast allapoole pikalt kilejas
106
106
Vähemalt alumised pähikud asuvad varrel hõredalt
107
106
Kõik pähikud on varrel tihedalt koos
116
107
Taimed alusel punakad, tuped võrkkiududega (kiududeks jagunenud lehetupe jäänused)
108
107
Taimed pole alusel punakad, võrkkiude pole
109
108
Kõik pähikud enam-vähem võrdsed, 0,5-2 cm pikad, munajad
108
Tipmine pähik 2-4 cm pikk, sellele järgneb 1-2 palju lühemat pähikut, edasised on sarnased tipmisega
109
Põisikuid emaspähikus kuni 3
109
Põisikuid emaspähikus rohkem kui 3
110
110
Alumise emaspähiku kandeleht õisikust palju pikem
110
Alumise emaspähiku kandeleht õisikust lühem
111
111
Tipmine pähik teistest u. kaks korda pikem, nuiakujuline
111
Tipmine pähik teistest alla kahe korra pikem
112
112
Põisikud püstised, lühikese nokaga
113
112
Põisikud laiuvad või rõhtsad, ilma nokata või pika nokaga
114
113
Pähikud ümarmunajad, u. 5 mm pikad. Põisiku nokk pikalt lõhestunud, valge triibuga
113
Pähikud üle 5 mm pikad. Põisiku nokk veidi lõhestunud, ilma valge triibuta
114
Pähikud laiusest pikemad
115
Põisiku nokk moodustab ½ põisiku alumise osa pikkusest. Lehed jäigad, tumerohelised, renjad. Põisiku katteleht helepruun
115
Põisikud nokata. Lehed pehmed, puhasrohelised, lamedad. Põisiku kandeleht valge, kilejas
116
Taimed pika risoomiga. Pähikutega varred kasvavad tavaliselt ridadena
117
116
Taimed pika risoomita. Pähikuid kandvad varred ei kasva ridadena
119
117
Põisiku tiibjas serv ei ulatu kõrgemale põisiku keskkohast. Lehed 1,5-4 mm laiad. Õisik 3-8 cm pikk
117
Põisiku tiibjas serv ulatub 1/3 kuni ¾ põisiku pikkuseni. Lehed 1-2 mm laiad. Õisik 1-4 cm pikk
118
118
Kuivade kasvukohtade taimed. Õisik üle 1,2 cm pikk. Varred ülaosas karedad
118
Niiskete kasvukohtade taimed. Õisik 0,6-1 cm pikk. Vars sile
119
Lehed üle 5 mm laiad
120
119
Lehed alla 5 mm laiad
122
120
Taime alus mustade lihtkiududeta. Põisik 2,5-3 mm pikk
120
Taime alus mustade lihtkiududega. Põisik pikem kui 3 mm
121
121
Keelekese pikkus laiusega võrdne või sellest suurem. Põisik sile (luup!), läikiv. Lehed kollakasrohelised
121
Keeleke pikkusest laiem. Põisik papillidega. Lehed puhasrohelised
122
Õisik alla 2 cm pikk. Väikeste puhmikutena kasvavad taimed
123
122
Õisik üle 2 cm pikk. Hõremurusalt või suurte mätastena kasvavad taimed
124
123
Taime alusel ei ole tumepruune lihtkiude. Lehed sinakasrohelised. Õisik 3-5 laimunaja pähikuga
123
Taim alusel tumepruunide lihtkiududega. Lehed hallikasrohelised. Õisik 2-3 piklikmunaja pähikuga
124
Põisikud alla 3 mm pikad
125
124
Põisikud üle 3 mm pikad
126
125
Õisik tihe, ei ole harunenud. Alumised lehetuped mustade kiududeta. Kasvab murusalt, ei moodusta mättaid
125
Õisik vähemalt alusel harunenud. Alumised lehetuped ohtrate mustade lihtkiududega. Kasvab kõrgete mätastena
126
Põisikud pähikus püstiselt. Kasvab tihedate puhmikutena
126
Põisikud asetsevad pähikus rõhtsalt või tähtjalt. Puhmikuid ei moodusta
127
127
Taime alaosa helepunase tooniga. Keeleke 2-4 korda laiusest pikem. Põisikud alaosas käsnja koega, 5,4-6,5 mm pikad
127
Taime alaosa pole punakas. Keelekepikkusest laiem. Põisik pole alusel käsnjas, 3-4 mm pikk
128
Emakakaelu 2. Põisikud tavaliselt enam-vähem kaksikkumerad
129
128
Emakakaelu 3. Põisikud 3-nurkse või rulja ristlõikega
132
129
Mätta või tiheda kogumikuna kasvavsd roomava risoomita taimed
130
129
Taimed roomava risoomiga, mättaid ei moodusta
131
130
Alumised lehetuped kollakaspruunid. Lehed sinakasrohelised. Põisikud 2,5-4 mm pikad
130
Alumised lehetuped tumepunased või mustjaspunased. Lehed tumerohelised. Põisikud 2-2,5 mm pikad
131
Lehed 1-3(5) mm laiad, kuivades sisserulluvate servadega. Isaspäikuid 1
131
Lehed (3)5-10 mm laiad, servad rulluvad kuivades väljapoole. Isaspähikuid 2-4
132
Põisikud vähemalt osaliselt karvased (luup!)
133
132
Põisikud paljad, karvad vahel noka servades
144
133
Põisikud selgelt kaheharulise üle 5 mm pika nokaga
134
133
Põisikud ilma nokata või lühikese, alla 0,5 mm pikkuse koonilise teraviku või nõrgalt kaheharulise nokaga
135
134
Lehed karvased vähemalt tuppedel. Põisikud pehmekarvased
134
Lehed paljad. Põisikud tihedalt viltkarvased
135
Taimed moodustavad tihedaid mättaid, roomavad risoomid puuduvad
136
135
Taimed tihedaid mättaid ei moodusta, roomavad risoomid olemas
139
136
Emaspähikud tihedad. Alumine kandeleht pole vart ümbritseva alusega
137
136
Emaspähikud hõredad. Alumine kandeleht ümbritseb vart 3-10 mm ulatuses
138
137
Alumine kandeleht pruun. Lehed noorelt hõredalt karvased. Põisiku kattelehed tumedad, põisikust lühemad
137
Alumine kandeleht lehetaoline, roheline. Lehed ka noorelt paljad. Põisiku kattelehed punakad, u. põisiku pikkused
138
Põisikud 2-3 mm pikad, vähemalt 1,5 korda nii pikad kui põisiku kattelehed
138
Põisikud 3-4,5 mm pikad, enam-vähem kattelehtede pikkused
139
Emaspähikud hõredad, väheste õitega
139
Emaspähik tihe, paljude õitega
140
140
Põisikud selgete soontega
140
Põisikud soonteta
141
141
Isaspähikuid 2 või rohkem. Alumised lehetuped jäävad terveks
141
Isaspähikuid üks. Alumised lehetuped kiulised
142
142
Alumine kandeleht pähikust pikem. Lehed hallikad. Niiskete kasvukohtade taimed
142
Alumine kandeleht pähikust palju lühem. Lehed rohelised. Üsna kuivade kasvukohtade taimed
143
143
Alumine kandeleht 3-5 mm pikkuse tupega. Põisikute kattelehed põisiku pikkused
143
Alumine kandeleht tupeta või alla 2 mm pikkuse tupega. Põisikute kattelehted põisikust lühem
144
Vähemalt alumine pähik rippuv
145
144
Pähikud pole rippuvad
152
145
Isaspähikuid 2 või rohkem
146
146
Põisikud nokata või terve, alla 0,5 mm pika nokaga
146
Põisikud üle 0,5 mm pikkuse sügavalt kaheharulise nokaga
147
147
Põisikud 2-2,5 korda laiusest pikemad, püstised. Emaspähikud üksteisest eemal, alumise pähiku tipp ei ulatu järgmise aluseni
147
Põisikud 4-5 korda laiusest pikemad, valminult allapoole hoiduvad. Emaspähikud tihedalt, alumise pähiku tipp ulatub järgmise aluseni
148
Emaspähikud rohelised kuni hele kollakasrohelised
149
148
Emaspähikud pruunid
150
149
Emaspähikud 5-12 mm pikad. Märgade kasvukohtade taimed
149
Emaspähikud 2,5-5 mm pikad. Parasniiskete kohtade taimed
150
Moodustab tihedaid puhmikuid, roomav risoom puudub
150
Roomava risoomiga taimed, puhmikuid ei moodusta
151
151
Lehed hallikasrohelised, 1-2 mm laiad. Külgmised pähikuid ainult emasõitega
151
Lehed rohelised, 2-4 mm laiad. Külgmised pähikud alusel isasõitega
152
Lehetuped või lehed või varred karvased
152
Lehetuped, lehed ja varred paljad
153
153
Alumine kandeleht ei ümbritse vart
154
153
Alumine kandeleht 2-10 mm ulatuses ümber varre
156
154
Põisiku nokk 0,5 mm pikk, nõrgalt kaheharuline
154
Põisiku nokk kaheharuline, vähemalt 0,75 mm pikk
155
155
Põisikud rõhtsad, järsult nokaks ahenevad
155
Põisikud püstised, ahenevad nokaks aeglaselt
156
Murusalt või väga hõredate puhmikutena kasvav pikarisoomilised taimed
157
156
Tihedate puhmikutena kasvavad taimed, roomav risoom puudub või väga lühike
158
157
Alumine kandeleht vart tihedalt ümbritseva tupega. Lehed hallikad. Põisik peaaegu nokata või järsult 0,5 mm pikkuseks nokaks ahenev
157
Alumine kandeleht vart lõdvalt ümbritseva tupega. Lehed kollakas- kuni tumeroheliesed. Põisik aheneb aeglaselt 0,5-1 cm pikkuseks nokaks
158
Alumine kandeleht õisikust lühem
159
158
Alumine kandeleht õisiku pikkune või pikem
160
159
Põisiku katteleht kileja servata või väga kitsa servaga
159
Põisiku katteleht hästimärgatava valge kileja servaga
160
Põisikud rõhtsalt või allakäändunult
161
161
Põisikud 2-4 mm pikad, nokk sirge, 1/3-1/2 põisiku alumise osa pikkune
162
161
Põisikud (3,5)4-6 mm pikad, nokk alumise osa pikkune, kõvedunud
163
162
Varred püstised. Lehed 1-3,5 mm laiad. Põisikud kuni 3,5 mm pikad
162
Varred kaarjalt tõusvad. Mõned lehed tavaliselt üle (3)3,5 mm laiad. Põisikud üle 3,5 mm pikad
163
Põisikud 5-7 mm pikad. Isapähik tavaliselt rootsutu. Lehed kuni 7 mm laiad
163
Põisikud 1,5-5 mm pikad. Isaspähik rootsuline. Lehed alla 4 mm laiad
164
Õisik täha sarnane, süstjas kuni ovaalne
165
164
Õisik harunenud pööris
191
166
Pähikud varre vastaskülgedel
167
166
Pähikud varrel ümberringi
171
167
Pähikud kinnituvad õisiku teljele kitsama küljega
167
Pähikud kinnituvad õisiku teljele laiema küljega
168
168
Pähikud kahesugused: sisemine pähik viljuv, lapik, koosneb 3-5 normaalsest õiest, välimine on steriilne, koosneb kitsaspiklikest jäikadest libledest ja sõkaldest
168
Pähikud pole kahesugused
169
169
Pähikud kahekaupa igas sõlmekohas
170
Õisikutelg tugev, ei murdu kuivades, servadel haakuvate karvakestega
170
Õisikutelg habras, murdub kuivades üksikuteks lülideks, siledate sevadega
171
Pähikud üheõielised
172
171
Pähikus õisi rohkem kui üks
173
172
Keeleke kuni 2 mm pikk, terve tipuga
172
Keeleke 10-30 mm pikk, sügavalt kaheks jagunenud
173
Pähikud alla 6 mm pikad
174
174
Tihedapuhmikuline taim, roomavaid risoome esineb harva. Lehetuped hõredalt harali või allapidi karvadega
174
Hõredapuhmikuline, kaarjalt tõuvate võsudega taim. Lehetuped tihedalt pehmekarvased
175
Tähk ühekülgne, pähikud kahe reana varre ühel küljel
175
Tähk pole ühekülgne
176
176
Pähikud ümber kogu varre
177
176
Pähikud varre vastaskülgedel
184
178
Pähikus rohkem kui üks viljuv õis
178
Pähikus üks viljuv õis
179
179
Pähikud üle 4 mm pikad
179
Pähikud alla 4 mm pikad
180
Mõlemad libled ohtega. Tolmukapead sinised
180
Libled oheteta (ohted välissõkaldel). Tolmukapead kollased kuni oranžid
181
181
Ohe lühem kui välissõkal, vaevu ulatub liblede vahelt välja
182
181
Ohe u. kaks korda välissõklast pikem, ulatub liblede vahelt välja
183
182
Ohe u. 3 mm pikk, põlvjas, kinnitub välissõkla alumisele veerandile, ulatub liblede vahelt välja. Tolmukapead kollased
182
Ohe u. 1,5 mm pikk, sirge, kinnitub välissõkla keskele, liblede vahelt välja ei ulatu. Tolmukapead oranžid
183
Risoom lühike. Libled pole väljapoole kaardunud tipuga. Ohe ulatub liblede vahelt pikalt välja
183
Risoom 20-30 cm pikk. Libled väljapoole kaardunud tipuga. Ohe ulatub liblede vahelt veidi välja
184
Õisik tihe, pähikud lähestikku
185
184
Õisik hõre, pähikud üksteisest eemal
187
185
Pähikud üheõielised, 3-kaupa pundis
185
Pähikud 2 või enama õiega, pole 3-kaupa pundis
186
186
Pähikud 2-õielised. Libled naaskeljad, 0-1 rooga
186
Pähikus rohkem kui 2 õit. Libled pole naaskeljad, mitme rooga
187
Pähikud kinnituvad õisikuteljele kitsama küljega. Pähikud ühe liblega (välja arvatud tipmine)
187
Taimed teistsugused
188
188
Pähikud hoiduvad vastu vart. Libled enam-vähem ühepikkused
189
188
Pähikud kaarduvad varrest eemale. Libled väga erineva pikkusega
190
189
Hõredapuhmikuline, ilma risoomita taim. Ohe üle 5 mm pikk
189
Pikavõsundiline taim, ei moodusta mättaid. Ohe alla 5 mm pikk
190
Ohe kuni poole välissõkla pikkune. Taimed pika roomava risoomiga
190
Ohe välissõkla pikkune või pikem. Lühikese risoomiga väikeseid mättaid moodustav taim
191
Tugevad risoomiga taimed, pilliroo moodi, sageli üle 2 m kõrged, vars 0,5-1 cm läbimõõdus
192
191
Taimed väiksemad, ei meenuta pilliroogu, vars peenem
193
192
Keelekese asemel karvaring (vaata kohta, kus leht kinnitub varrele)
192
Keeleke (kilejas lise) olemas
194
Keelekese asemel karvaring
194
Keeleke kilejas või puudb
195
195
Pähikud ühe õiega
196
195
Pähikud 2 või rohkema õiega
201
196
Ohe alla 5 mm pikk
197
197
Ohe põlvjas. Välissõkla alusel karvad (luup!)
197
Ohe sirge. Välissõkla alusel karvu pole
198
198
Lehed 10-20 mm laiad. Välissõklad rohtsed
198
Lehed alla 10 mm laiad. Välissõklad kilejad või õlgjad
199
199
Pikkade roomavate võsunditega, puhmaid ei moodusta. Sisesõkal 2/5 välissõkla pikkusest
199
Puhmastena kasvav taim, ilma võsunditeta või lühikeste võsunditega (mõnikord ka maa-aluste risoomidega). Sisesõkal vähem kui 1/5 välissõkla pikkusest
200
200
Risoome pole. Maapealsed võsundid sageli olemas
200
Risoomid olemas. Maapealsed võsundid puuduvad
201
Pähikus rohkem kui 2 õit
206
202
Igast pähikust ulatub välja 1 ohe
202
Igast pähikust ulatub välja vähemalt 2 ohet
203
203
Libled 2 korda õitest pikemad
204
203
Libled õite pikkused või veidi pikemad
205
204
Taimed üleni pehmekarvased. Lehed siledad, lehetupp puhetunud. Isasõie ohe konksjas, liblede varjus
204
Taim peaaegu paljas, karvad ainult sõlmekohtadel. Lehed karedad, lehetupp pole puhetunud. Isasõie ohe põlvjas, libledest üleulatuv
205
Lehed 2-5 mm laiad, lamedad või vahel kokkurullunud. Ohe sirge
205
Lehed niitjad, alla 1 mm laiad, tihedalt kokkurullunud. Ohe teravalt põvjas
206
Ohe kaarjas või põlvjas
207
207
Ohe üle 3 mm pikk
208
208
Ülemiste lehtede keeleke puudub või on alla 1,5 mm pikk. Pähikud (ilma oheteta) all 8 mm pikad
209
208
Ülemiste lehtede keeleke üle 1,5 mm pikk. Pähikud üle 8 mm pikad
210
209
Lehed üle 1,5 cm laiad. Pähikud kollakad, läikivad. Alumised lehetuped pikkade harali karvadega. Ohe teravalt põlvjas
209
Lehed alla 1,5 cm laiad. Pähikud pruunikad. Alumised lehetuped paljad või lühikeste lidus karvadega. Ohe tugevalt kaardunud, kuid mitte põlvjas
210
Libled ühepikkused
211
210
Libled erineva pikkusega, üks on teisest palju lühem
212
211
Looduslik taim. Valminult murdub õisikutelg lülideks
211
Põllutaim. Õisikutelg ei murdu lülideks
212
Alumised lehed ja lehetuped harali karvadega. Sisesõkla telg sile. Rood ei ulatu välissõkla ülemise servani
212
Alumised lehed ja lehetuped paljad. Sisesõkla telg lühikarvane. Rood ulatuvad välissõkla ülemise servani
213
Õisik tihe, sagaraline, enam-vähem ühekülgne pööris
213
Õisik hõre, pole ühekülgne
214
214
Ohe ei asu lible kahe hambakese vahel (luup!). Taim paljas või väga lühikeste karvadega
215
214
Ohe asub lible kahe hambakese vahel. Taimed pikkade karvadega vartel või lehtedel
217
215
Laiemad lehed vähemalt 8 mm laiad. Ohe üle 1 cm pikk
215
Laiemad lehed alla 8 mm laiad. Ohe alla 1 cm pikk
216
216
Lehed üle 0,7 mm laiad, siledad. Keeleke lühike, kõrvakesteta (luup!)
216
Lehed alla 0,7 mm laiad, karedad. Keeleke kõrvakestega
217
Mitmeaastased kuivade niitude taimed
218
217
Üheaastased kultuurmaade taimed
219
218
Õisik hõre, kuni 20 cm pikkuste rõhtsate harudega. Lehed 5-12 cm laiad
218
Õisik kitsas, harud lühikesed, enam-vähem püstised. Lehed 2-4 mm laiad
219
Alumiste lehtede tuped paljad
219
Alumiste lehtede tuped tihedalt pehmekarvased
220
220
Alumiste lehetuppede karvad 1-1,5 mm pikad
220
Alumiste lehetuppede karvad 0,4-0,7 mm pikad
221
Keelekese asemel karvaring
222
221
Keeleke olemas, kilejas
223
222
Lehed pealt pikakarvased. Varred ainult ühe sõlmekohaga (alumises osas)
222
Lehed pealt paljad, serval hajusalt karvased. Varrel rohkem kui üks sõlmekoht
223
Pähikud 1-õielised
224
223
Pähikud 2 või rohkemaõielised
233
224
Pähikud üle 9 mm pikad
224
Pähikud alla 9 mm pikad
225
225
Pähikud libledeta (luup!)
225
Pähikud kahe liblega
226
226
Pähikud tavaliselt üle 4 mm pikad, välissõkla alusel pika karvatutiga
227
226
Pähikud alla 4 mm pikad, ilma välissõkalt ümbritsevate karvadeta
230
227
Pähikus välimiste liblede paar 5 mm pikk, sisemised palju lühemad (1,5 mm), harjasjad
227
Pähikus liblesid üks paar
228
228
Sõklad karedad, pikemad kui ümbritsevad karvad (luup!)
228
Sõklad siledad, pole ümbritsevatest karvadest pikemad
229
229
Keeleke 8 (10) mm. Vars ei harune. Välissõklad 3 rooga (binokulaar!). Libled kitsaslantsetjad, pikalt ahenevad
229
Keeleke 1-3 mm. Varred harunevad alates suvest. Välissõklad 5 rooga (vahel eabaselgelt). Libled lantsetjad
230
Välissõklad terava tipuga, peale viljumist kõvad ja läikivad
230
Välissõklad tömbi või sirge tipuga, pole peale viljumist kõvad
231
231
Mitteõitsvatel võrsetel keeleke laiusest lühem
231
Mitteõitsvatel võrsetel keeleke laiusest pikem
232
232
Risoomid rohkem kui 3 soomusja lehega. Lehed 5-10 mm laiad. Õisik lai ka peale õitsemist, 10-20 cm pikk, rõhtsate harudega
232
Risoomid puuduvad või lühikesed, ilma soomusjate lehtedeta. Lehed 3-7 mm laiad. Õisik tõmbub peale õitsemist kokku, 5-15 cm pikk, harud püstised
233
Õisik tihe, kas piklik-ruljas ja täha moodi või munajahõlmine
234
233
Õisik hõre, püramiidja väliskujuga
238
234
Pähikud 2-õielised, varrel ühe reana, õisik piklik, harunemata
234
Pähikus 2 või rohkem õit, õisik haruneb
235
235
Õisik tihe, sagaraline, enam-vähem ühekülgne pööris, alumine haru tavaliselt üle 2 cm pikk. Lehed enam-vähem paljad
235
Õisik ruljas, pole ühekülgne, kõik harud üle 2 cm pikad. Alumised lehed karvased
236
236
Pähikud alla 6 mm pikad
236
Pähikud üle 6 mm pikad
237
237
Ilma pikkade roomavate risoomideta. Lehetuped hõredalt lühikarvased
237
Pikkade roomavate risoomidega, kaarjalt tõusvate võsudega. Lehetuped tihedalt pehmekarvased
238
Pähikud südajad, rippuvad
238
Pähikud pole südajad ega rippuvad
239
239
Pähikud ainult 2 õiega
239
Pähikud 3 või enama õiega
240
240
Libled peaaegu pähiku pikkused. Pähikus keskel üks kahesooline õis ja servas 2 isasõit
240
Libled pähikust oluliselt lühemad. Pähikus ainult kahesoolised õied
241
241
Pähikud üle 2-3 korra laiusest pikemad, tavaliselt rohkem kui 5 õiega ja üle 4 mm pikad. Alumine välissõkal ilma andruta (luup!)
242
241
Pähikud munajad, mitte üle 2-3 korra laiusest pikemad, 4-5 (6) õiega, tavaliselt alla 4 mm pikad. Alumine välissõkal andruga
250
242
Välissõkal ja libled teravad
243
242
Välissõkal ja libled tömbid või sirged
245
243
Alumine lible 7-8 mm pikk
243
Alumine lible 3-4 mm pikk
244
244
Lehed pealt enam-vähem siledad. Kõrvakesed paljad. Pöörise alumises sõlmekohas 2 haru, üks 1-3, teine 4-5 pähikuga
244
Lehed pealt selgelt karedad. Kõrvakesed karvased. Pööriseharusid alumises sõlmes 2-3, igaüks 5-15 pähikuga
245
Vähemalt ülemine lible 3 rooga (külgmised rood vahel lühikesed). Välissõkal rohkem kui 5 sageli ebaselge rooga
246
245
Libled 1 rooga. Välissõkal 7-9 selge rooga
247
246
Maapealsed võsundid puuduvad (taim moosdustab tihedaid puhmikuid)
246
Roomavad maapealsed võsundid olemas, juurduvad sõlmekohtades
247
Pähikud 8-30 (40) mm pikad, 6-16 õiega. Varred püstised, lehetupp silinderjas
248
247
Pähikud 2-10 mm pikad, 3-11 õiega. Varred alusel tõusvad või lamavad, alumised lehetuped lapikud
249
248
Õisiku harud hoiduvad varrest eemale, alumised 2-4-kaupa, pähikuid harudel 8-15. Välissõkal 3,5-5 mm pikk
248
Õisikuharud hoiduvad vastu vart, alumised üksikult või paarikaupa, pähikuid harudel 3-4. Välissõkal 5,5-7,5 mm pikk
249
Varred 5-10 mm läbimõõdus. Lehed 10-20 mm laiad, järsult aheneva tipuga. Tolmukaid 3. Tolmukapea üle 0,8 mm pikk
249
Varred 4-5 mm läbimõõdus. Lehed 4-9 mm laiad, pikalt teritunud tipuga. Tolmukaid 2. Tolmukapea kuni 0,8 mm pikk
250
Üheaastased tallatud kasvukohtade taimed. Välissaõkal roodudel ja servas ripskarvane
250
Mitmeaastased taimed. Välissõkla rood krobelised või karvased ainult alaosas
251
251
Varred tugevalt lapikud kas ülaosas või alaosas
252
251
Vars ruljas, pole lapik
253
252
Vars üleni lapik, nurkjalt tõusev. Lehed kokkuvolditud, 1-2 mm laiad
252
Varre alumine osa tugevalt lapik. Lehed lamedad, 3-9 mm laiad
253
Õisiku alumises sõlmes ainult 1 või 2 haru
253
Õisiku alumises sõlmes 3-8 haru
254
254
Keeleke üle 1 mm pikk, terav
255
254
Keeleke puudub või alla 1 mm pikk
256
255
Ülemise lehe keeleke 5-10 mm pikk. Välissõkal selgete roodudega
255
Ülemise lehe keeleke 1-2,5 mm pikk. Välissõkal roodudeta
256
Risoome pole. Kõik võrsed viljuvad. Pähikud alla 4 mm pikad
256
Risoomidega, nii õitsvate kui mitteõitsvate võsudega. Pähikud u. 4 mm pikad
257
257
Varred enamasti üksikult, alusel väheste vanade lehetuppede jäänustega. Libled enam-vähem võrdsed, teravnevad, enamasti mõlemad 3 rooga
257
Varred mitmekaupa, sageli puhmikutena, paljude vanade lehetuppede jäänustega alusel. Libled ebavõrdsed, teravad, alumine 1 rooga
258
258
Taim hõredalt karvane. Alumised lehed lamedad või renjad, palju lühemad kui vars. Keeleke laskub lehetupe servale
258
Taim tihedalt karvane. Alumised lehed tugevalt kokkurullunud, harjasjad, sama pikad kui vars. Keeleke pole laskuv
259
Lihakate lehtedega taimed
260
259
Lehed õhukesed, pole lihakad
264
260
Juurmised lehed tiheda rosetina
260
Juurmised lehed puuduvad või pole rosetina
261
261
Lehed lamedad, üle 1 cm laiad
262
261
Lehed pole lamedad, alla 1 cm laiad
263
262
Ülemised lehed vastakud või 3-kaupa männases. Õied kollased
262
Ülemised lehed vahelduvalt. Õied roosad
263
Õied valged kuni roosad
264
Õied üldkatisega ümbritsetud korvõisikutes
265
264
Õied pole üldkatisega ümbritsetud korvõisikutes
319
265
Kõik õied keele taolised (keelõied, asümmeetrilised)
266
265
Putkõied olemas, keelõied puuduvad või on ainult korvõisiku servas
282
266
Lehed selgelt paralleelsete roodudega
267
266
Leherood pole paralleelsed ega halvasti nähtavad
268
267
Lehed süstjad, varreümbrised, hallikasrohelised. Üldkatise lehed ühe reana. Seemnis lõpeb pika nokaga
267
Lehed laiemad, põhiliselt juurmised, tumerohelised. Üldkatise lehed mitme reana. Seemnis nokata
268
Õitsvad varred lehtedeta (kõik lehed juurmised)
269
268
Õitsvad varred lehtedega
275
269
Leheserv terve. Roomavate võsunditega taimed
269
Leheserv hambuline. Roomavate võsunditeta taimed
270
270
Korvõisikud üksikult harunemata varte tippudes
271
270
Õisikud pole üksikult, varred harunevad
272
271
Õitsvad varred karvased või peaaegu paljad, pole siledad ega seest õõnsad. Seemnise lendkarvad (pappus) sulgjad (vaadake keskmisi seemniseid)
271
Õitsvad varred paljad, siledad, seest õõnsad. Seemnise lendkarvad (pappus) harunemata (luup!)
272
Seemnise lendkarvad harunemata (luup!)
272
Vähemalt keskmiste seemniste lendkarvad sulgjad
273
273
Õisikupõhi paljas (eemaldage kõik õied ja vaadake luubiga)
273
Õisikupõhi karvane
274
274
Juurmisd lehed kuni 2 cm laiad, ilma tumedate täppideta. Lendkarvad sulgjad ainult keskmistel seemnistel (luup!)
274
Juurmised lehed 4-6 cm laiad, enamasti tumedate täppidega. Lendkarvad sulgjad kõigil seemnistel
276
Õisikud rootsulised. Seemnised üle 1 cm pikad, pika nokaga
276
Õisikud peaaegu rootsutud, lühikeste kõrglehtede kaenaldes. Seemnised alla 3 cm pikad, nokata
277
Seemnised lendkarvadeta (võimalik vaadata ka õitsemise ajal: tehke õisik katki ja vaadake õite aluseid)
277
Seemnised lendkarvadega
278
278
Lendkarvad sulgjad (luup!)
278
Lendkarvad lihtsad, harunemata
279
279
Korvõisikud vihmavarjutaolise sarikja liitõisikuna. Seemnisd tipus paksenenud
279
Korvõisikud pole vihmavarjutaolise liitõisikuna. Seemnised tipus ahenevad
280
280
Üldkatise lehtede sisekülg paljas (luup!), väliskülg tumedate karvadega. Niiskete kohtade taimed
280
Üldkatise lehtede sisekülg siidkarvane, väliskülg ilma tumedate karvadeta. Kuivemate paikade taimed
281
281
Ülemised lehed kitsaslineaalsed, rullunud servaga. Seemnised tumepruunid, 10 ogalise roidega (luup!)
281
Ülemised lehed lamedad, pole lineaalsed. Seemnised kollased, 13-20 sileda roidega
282
Taime lehed ja/või varred ogalised
283
282
Taimed pole ogalised
284
283
Vars ei harune või haruneb vähe, õisikuid 1-3. Lehed pealt rohelised, alt valgeviltjad
283
Varred ülaosas harunenud, paljude õisikutega. Lehed mõlemalt poolt rohelised
284
Kõik õied korvõisikus erekollased kuni kahvatukollased
285
284
Vähemalt mõned õied pole kollased
300
285
Õied ilmuvad enne lehti. Lehed südaja alusega, pealt tumerohelised, alt valgeviltjad
285
Õied ilmuvad peale lehti. Lehed teistsugused
286
286
Lehed ja varred hallikarvased. Keelõied puuduvad või alla 5 mm pikad
287
286
Taimed pole hallikarvased. Keelõied olemas, üle 5 mm pikad
291
287
Õisikud vihmavarjutaolise kännasja liitõisikuna varre tipus
287
Õisikud ei ole kännasja liitõisikuna
288
288
Mitmeaastased niiskete või parasniiskete kohtade taimed. Üldkatise lehed pruunid või määrdunudkollased
289
288
Üheaastased kuivade kohtade taimed. Üldkatise lehed valkjad
290
289
Varred 5-20 cm pikad. Õisikud 3-20-kaupa nutitaolistes liitõisikutes varte ja varreharude tippudes. Niiskel savi- ja turbapinnasel
289
Varred 20-50 (70) cm pikad. Õisikud pikas kitsas liitõisikus, mis moodustab vähemalt 1/3 taime pikkusest. Liivastel aladel
290
Taimed juba aluselt harkjalt harunenud. Õisikute nutid varte tippudes ja harude kaenaldes
290
Vars keskkohast kõrgemal pöörisjalt harunenud. Õisikute nutid ja üksikud õisikud pöörisja liitõisikuna
291
Üldkatise lehed ühe reana (vahel pisikeste lisalehekestega alusel)
292
291
Üldkatise lehed 3 või enama reana
296
292
Juurmiste ja alumiste varrelehtede rootsud alusel laia tupena
292
Juurmiste ja alumiste varrelehtede rootsud pole tupena
293
293
Üldkatise lehtede alusel väikesed lisalehekesed
294
293
Üldkatise lehtede alusel väikesi lisalehekesi pole
295
295
Vars alla 1 cm läbimõõdus, näärmekarvadeta. Seemnis ruljas või tömpide roietega
295
Vars 1-4 cm läbimõõdus, tihedalt näärmekarvane, veidi kleepuv. Seemnis tiivuliste roietega
296
Seemnised lendkarvadeta, kõverdunud. Üheaastane
296
Seemnised lendkarvadega, pole kõverdunud. Mitmeaastased
297
297
Õisikuid palju, alla 2 cm läbimõõdus
298
297
Õisikuid üks või mõni, läbimõõt üle 2 cm
299
298
Liitõisik püstiste harudega. Üldkatis 4,5-8 mm pikk
298
Liitõisiku harud horisontaalsed, laiuvad. Üldkatis 2-4,5 mm pikk
299
Lehed jäigad, pealt selgelt võrkroodsed, läikivad
299
Lehed pehmed, ei läigi, pealt siidkarvased, pole võrkroodsed
300
Lehed sirge kuni südaja alusega
301
300
Lehed rootsu suunas aheneva alusega
306
301
Üldkatis ruljas, katiselehed ogadeta
302
301
Üldkatis ümar, katiselehed ogakestega
303
302
Juurmised lehed ümarad, väga suured, hõlmadeta, ebaühtlaselt hambulised, alt õhukeselt hallviltjad. Üldkatise lehe tipp ei ole ripsmeline
302
Juurmised lehed kolmnurksed, alusel 2-3 hõlmaga, peenesaagja servada, alt tihedalt valgeviltjad. Üldkatise lehe tipp ripsmeline
303
Üldkatis tihedalt võrkvillane
303
Üldkatis pole võrkvillane
304
304
Õisiku üldkatis 15-18 x 15-25 mm
304
Õisiku üldkatis 20-25 x 35-42 mm
305
305
Kõik liitõisiku harud kännasjad. Õisikuraag 3-10 cm pikk. Leheroots seest säsikas
305
Liitõisiku harud pole kännasjad. Õisikuraag alla 1 cm pikk. Leheroots õõnes
306
Õitsvad varred lehtedeta (kõik lehed juurmised)
306
Õitsvad varred lehtedega
307
307
Vähemalt mõned õied õisikus valged
308
307
Vähemalt õisiku servmised õied sinised kuni roosad, valgeid õisi pole
312
308
Õisikud üle 3 cm läbimõõdus
308
Õisikud alla 3 cm läbimõõdus
309
309
Keelõied kollakasvalged, õisikud (3)5-6 mm läbimõõdus, pikas kobarjas liitõisikus. Üheaastased kultuurmaade taimed
309
Keelõied ja/või üldkatise lehed valged või roosad, õisikud suuremad, kännasjas liitõisikus. Mitmeaastased taimed looduslikes või poollooduslikes kasvukohtades
310
310
Leheserv terve. Roomavate võsunditega taimed
310
Leheserv hambuline kuni hõlmine. Roomavad võsundid puuduvad
311
311
Lehed punktisarnaste näärmeteta
311
Lehed punktisarnaste näärmetega
312
Kõik õied sinised
313
312
Vähemalt servmised õied roosad
314
313
Servmised õied palju pikemad kui keskmised. Üheaastane
313
Kõik õied ühesugused. Mitmeaastane
314
Taimed pikkade roomavate võsunditega, tavaliselt alla 30 cm kõrged
314
Taimed roomavate võsunditeta, tavaliselt üle 30 cm kõrged
315
315
Lehed kahevärvilised, pealt rohelised, alt valgeviltjad
315
Lehed pole kahevärvilised
316
316
Kõik õied roosad (lillakad)
317
316
Keskmised õied kollased, servmised lillakad
318
317
Üldkatise lehed kilejad, enam-vähem terved
317
Üldkatise lehed sügavalt sulgjalt narmastunud
318
Lehed karvased, õhukesed, pole lihakad
318
Lehed paljad, paksud, veidi lihakad
319
Lehed ümarad-kilpjad (leheroots kinnitub leheplaadi keskele)
319
Lehed pole ümarad-kilpjad
320
320
Õied pole sarikatena
331
321
Lehed lõhnavad muljumisel tugevalt küüslaugu järgi
322
321
Lehed ei lõhna küüslaugu järgi
326
322
Lehed munajad, rootsulised
322
Lehed lineaalsed, rootsutud
323
324
Õied puuduvad (õisikus ainult sigisibulad) või olemas. Kui õied olemas, siis seesmiste tolmukate niidid kolmeharulised. Lehed kolmekandilised (renjad), 2-4 mm laiad
324
Õied olemas (alusel sigisibulatega või ilma). Tolmukaniidid lihtsad. Lehed ruljad, 0,7-2 mm laiad
325
325
Üks või mõlemad õisikukattelehed õisikust pikemad
325
Õisikukattelehed pole õisikust pikemad
326
Kroonlehti 6. Juurmisi lehti üks, lineaalne
327
326
Kroonlehti 3 või 5. Juurmisi lehti rohkem kui üks, lailineaalsed või elliptilised
328
327
Kroonlehed vastakud, tömbid. Juurmine leht 3-10 mm lai, laiem kui alumine õisiku kandeleht
327
Kroonlehed üksteisest eemal, tervatipulised. Juurmine leht 0,5-2 mm lai, palju kitsam kui õisiku kandlehed
328
Õied pole kollased
329
329
Kroonlehti 3, vabad. Õietupp puudub
329
Kroonlehti 5, kokku kasvanud. Õietupp olemas
330
330
Õied roosd, üle 8 mm läbimõõdus. Mitmeaastane
330
Õied valged, alla 8 mm läbimõõdus. Üheaastane
331
Õied tiheda tõlvõisikuna, mida ümbritseb suur kandeleht
332
331
Õied teistsugused
333
333
Õied bilateraalsümmeetrilised
334
333
Õied radiaalsümmeetrilised
392
334
Leheserv hambuline kuni hõlmine
335
334
Leheserv terve (või lehed õitseajal puuduvad)
354
335
Lehed rootsutud või peaaegu rootsutud
336
335
Lehed selgelt rootsulised
338
336
Õied põhiliselt valged, 2-huulelised, alumine huul jagunenud kolmeks hõlmaks. Üheaastane
336
Õied üleni roosakaslillad, alumine huul pole kolmehõlmaline. Mitmeaastased
337
337
Varred tavaliselt harunenud. Alumised sõlmevahed lehtega ühepikkune või lühem
337
Varred enamasti ei harune. Alumised sõlmevahed pikemad kui kõrvalolevad lehed
338
Kroonlehed alusel kokku kasvanud
339
339
Õied 6-18 mm pikad. Kannus sirge. Viljad pole rippuvad
339
Õied 20-35 mm pikad. Kannus kõver. Viljad rippuvad
340
Õied osaliselt kollased, kahe- kuni kolmevärvilised. Külgmised kroonlehed suunatud ülespoole
341
340
Õied valged, sinised või lillad. Külgmised kroonlehed suunatud allapoole
342
341
Alumine kroonleht (koos kannusega) 12-25 mm pikk, kuni kaks korda tupest pikem
341
Alumine kroonleht 8-15 mm pikk, enam-vähem tupe pikkune
342
Lehistunud õitsvat vart ei ole, lehed ainult juurmise rosetina (vahel esinevad roomavad võsundid)
343
342
Lehistunud õitsev vars olemas
347
343
Kuivade kasvukohtade taimed. Lehed enam-vähem tihedalt karvased
344
343
Niiskete kasvukohtade (sood, niisked metsad, puisniidud) taimed. Lehed paljad või väga hõredalt karvased, peamiselt alaküljel
345
344
Õied peaaegu lõhnatud. Abilehed lühidalt narmastunud. Lehed lühikarvased, pikalt aheneva tipuga
344
Õied magusa lõhnaga. Abilehed pikalt narmastunud. Lehed pikkade valgete karvade ja tõmbi tipuga
345
Abilehed rootsuga pooleni kokku kasvanud
345
Abilehed täiesti vabad
346
346
Lehti 3 või 4. Kandelehekesed kinnituvad õierao keskele
346
Lehti 2. Kandelehekesed õierao ülemises kolmandikus
347
Juurmist leherosetti pole. Lehed tavaliselt laiusest pikemad
348
347
Juurmine leherosett olemas. Lehed tavaliselt võrdse pikkuse ja laiusega
351
348
Lehed piklik-munajad või munajad, südaja alusega
348
Lehed munajassüstjad, alus pole tavaliselt südajas
349
349
Taimed (vähemalt lehed) lühikarvased
350
350
Varred kuni 50 cm kõrged. Abilehed leherootsu pikkused või pikemad
350
Varred kuni 25 cm kõrged. Abilehed leherootsust kuni poole lühemad
351
Abilehed terved. Kroonlehtedega õied (kevadel) kinnituvad rosetilehtede kaenlasse
351
Abilehed hambulised kuni narmastunud. Õied kinnituvad varrele
352
352
Taimed 3-10 cm kõrged, üleni lühikarvased (sageli hallikad), juurmisi lehti palju, kuni 1,5 cm laiad
352
Taimed suuremad, paljad või üksikute karvadega, rosetilehti vähe, laiemad kui 1,5 cm
353
353
Õied helesinised või lillad, neelus valged. Kannus 3 mm pikk, jäme, sirge või ülespoole suunatud. Varsi tavaliselt mitu
353
Õied lillad, neelus tumedamad. Kannus 5-7 mm, peenike, sirge või allapoole suunatud. Varsi tavaliselt üks
354
Kroonlehed alusel kokku kasvanud
355
355
Õied ilma kannuseta
356
356
Lehed kaetud torkavate karvakestega
356
Lehed paljad või hõredate pehmete karvadega
357
357
Õie kandeleht õieraost u. kaks korda pikem. Õied purpurvioletsed
357
Õie kandeleht u. õierao pikkune. Õied sinised
358
358
Alumised lehed ei ole kodarikuna, kuivavad õitseajaks
358
Alumised lehed varrelehtedest palju suuremad, asuvad juurmise kodariuna
359
Vars lehistunud, lehed alla 1 cm laiad
360
359
Kõik lehed juurmised, üle 1 cm laiad
361
360
Õied pole kollase (roosad ja/või valged)
362
Õied roosad, üle 3 cm läbimõõdus
362
Õied teistsugused, pole roosad ja üle 3 cm läbimõõdus
363
363
Õied ilma kannuseta
364
364
Huul kollane, suur, puhetunud, sussitaoline
364
Huul pole kollane, puhetunud ega sussitaoline
365
365
Vähemalt huul põhiliselt valge
366
365
Ükski õiekatteleht pole valge
368
366
Välimised õiekattelehed roosad kuni lillad
366
Kõik õiekattelehed valged
367
367
Lehed süstjad, renjad. Õisik pole karvane. Välimised õiekattelehed üle 5 mm pikad
367
Lehed munajad. Õisik karvane. Välimised õiekattelehed alla 5 mm pikad
368
Kõik õiekattelehed roosad kuni punased
369
368
Vähemalt välimised õiekattelehed tumepruunid kuni kollakasrohelised
370
369
Õied rippuvad, selgelt raolised
369
Õied püstised, raotud
370
Huul punakaspruun, üle 1 cm pikk
370
Huul pole pruun, alla 1 cm pikk
371
371
Huul ülespoole suunatud
372
371
Huul allapoole suunatud
373
372
Lehti üks. Huul välimiste õiekattelehtedega ühepikkune
372
Lehti rohkem kui üks. Huul välimistest õiekattelehtedest lühem
373
Lehti varrel palju rohkem kui 2. Huul üle 5 mm pikk
373
Lehti varre alusel 2(3). Huul alla 5 mm pikk
374
Lehed redutseerunud vähesteks tupetaolisteks soomusteks
374
Lehed hästiarenenud, rohelised
375
375
Õied pole kollased
376
376
Õied valged või rohekasvalged
377
377
Õiekattelehed puhasvalged
377
Vähemalt huul osaliselt rohekas
378
378
Õied lõhnavad. Kannus niitjas, aheneva tipuga, 1,5 korda sigimikust pikem. Tolmukad paralleelsed
378
Õied peaaegu lõhnatud. Kannus tipus veidi jämedam, u. kaks korda sigimikust pikem. Tolmukad alt laialihoiduvad
379
Vähemalt välimised õiekattelehed rohekad
379
Õiekattelehed pole rohekad
380
380
Kannus üle 10 mm pikk ja u. 1 mm paks
381
380
Kannus kas alla 10 mm pikk või üle 1 mm paks
382
381
Huul sügavalt 3-hõlmane, huule alusel 2 piklikku naastu. Õisik püramiidjas
381
Huul madalalt kolmehõlmane, huule alusel naaste ei ole. Õisik ruljas
382
Kannus alla 5 mm pikk
382
Kannus üle 5 mm pikk
383
383
Õisikus kõik õite kandelehed kilejad
384
383
Vähemalt alumised õite kandelehed rohelised ja rohtsed
387
384
Vähemalt välimised külgmised õiekattelehed laiuvad
384
Kõik õiekattelehed peale huule kiivrina kokku kooldunud
385
385
Kannus kõverdunud ülespoole. Huul pole laiusest pikem
385
Kannus suunatud allapoole. Huul laiusest pikem
386
386
Välimised õiekattelehed väljast mustjas-purpurpunased. Huule keskmine hõlm kahe madala hõlmaga. Õite kandelehed vähemalt poole sigimiku pikkused
386
Välimised õiekattelehed väljast hallid. Huule keskmine hõlm sügavalt 2-hõlmaline. Õite kandelehed väga lühikesed, soomusjad
387
Külgmised välimised õiekattelehed liibuvad. Vars seest säsikas
388
387
Külgmised välimised õiekattelehed püstised. Vars seest õõnes
389
388
Huule keskmine hõlm sama lai kui külgmised
388
Huule keskmine hõlm palju kitsam kui külgmised
389
Alumised lehed mitte rohkem kui 4 korda laiusest pikemad, elliptilised, üleni ühelaiused
389
Alumised lehed üle 4 korra laiusest pikemad, süstjad, aluse suunas rohkem või vähem ahenevad
390
390
Huul 5,5-16 mm pikk. Välimised õiekattelehed (6)7-13 mm
390
Huul 5-7,5(9) mm pikk. Välimised õiekattelehed 5-6(9) mm
391
391
Lehed tavaliselt tumedate laikudeta. Õied kahvaturoosad kuni tumevioletsed
391
Lehed tavaliselt tumedate laikudega. Õied purpurpunased, tumedama joonisega
392
Vähemalt alumised lehed sirge, südaja või noolja alusega
393
392
Kõik lehed ümara või aheneva alusega
430
393
Varred väga pikad ja väänduvad või ronivad
394
393
Varred pole väänduvad ega ronivad
397
394
Õied vähemalt 2 cm läbimõõdus, kellukjad. Lehe alus või leheroots ilma vart ümbritseva kileja tupeta
395
394
Õied alla 2 cm läbimõõdus, pole kellukjad. Lehe alus või leheroots kileja tupega, mis ümbritseb vart
396
395
Õied üle 3 cm pikad. Tuppe ümbritseb kaks tupplehtedest suuremat kandelehte
395
Õied alla 3 cm pikad. Kandelehed väikesed, ei ümbritse tuppe, asuvad õierao keskosas
396
Viljad tiibadeta, punktitaoliste näärmetega, ei läigi, roots 1-3 mm pikk
396
Vili 1,5 mm laiuste tiibadega, näärmeteta, läikiv, roots 3-8 mm pikk
397
Lehed selgelt hõlmised, üle 3 cm laiad
398
397
Lehed pole hõlmised, kui nõrgalt hõlmised, siis alla 3 cm laiad
400
398
Leheserv sile, terve. Kroonlehti üle 5
398
Leheserv hambuline. Kroonlehti 5
399
399
Taimed üle 20 cm kõrged. Õied roosad. Vili kuiv*
399
Taimed kuni 30 cm kõrged. Õied valged. Vili lihakas
400
Õitsvad varred lehtedeta (vahel väikeste kandelehekestega), tavalised lehed kõik varre alusel juurmise rosetina
401
400
Õitsvad varred lehistunud
402
401
Lehed ümarad, südaja alusega. Taimed alla 20 cm kõrged
401
Lehed laiusest pikemad, teravad, alus nooljas. Taimed üle 20 cm kõrged
402
Lehti 2 (harva 1), paralleelsete roodudega
402
Lehti rohkem kui 2, pole paralleelsete roodudega
403
403
Lehe alus või leheroots kileja vart ümbritseva tupega
404
403
Lehe alus ja leheroots kileja tupeta
406
404
Õied pöörisõisikuna. Lehed kolmnurksed
404
Õied tähkõisikuna. Lehed pole kolmnurksed
405
405
Varred harunenud, paljude õisikutega
405
Varred lihtsad, ühe õisikuga
406
Kroonlehed vähemalt alusel kokku kasvanud
407
406
Kroonlehed täiesti vabad
418
407
Õied tume- kuni helekollased
408
407
Õied pole kollased
409
408
Kroonlehe laiuvad, tumekollased
408
Kroonlehed alusel ja tipus kokku kasvanud, õis banaani moodi, helekollane
409
Kroonlehti 5 (kroon 5 hõlmaga)
410
410
Õied varre tipus nuttidena
410
Õied pole nuttidena
411
411
Õied üksikult või mõnekaupa. Tupe hambad süstjad, alusel alla 1,5 mm laiad
411
Õisi palju. Tupe hambad laikolmnurksed, alusel üle 1,5 mm laiad
412
412
Õied 10-30 mm pikad. Tupe tipmed tagasi käändunud. Õied lühikeste kandelehtede kaenaldes
412
Õied 30-60 mm pikad. Tupe tipmed püstised. Õied tavaliste lehtede kaenaldes
413
413
Vars teravakandiline, hõredalt karekarvane. Alumised lehed karvased, sügavalt südaja alusega
413
Vars ümar või tömbilt kandiline, paljas või peenekarvane. Lehed madalalt südaja alusega, paljad või karvased
414
Kupar kerajas, pole lamendunud ega tipul 2-hõlmaline. Lehed 3-7(9) hõlmalised, sõrmroodsed
414
Kupar lapik ja tipul 2-hõlmaline. Lehed terved, hõlmadeta, hambulise servaga, sulgroodsed, või rood halvasti näha
415
415
Õieraag kõrvalolevast lehest 2-5 korda pikem, peenike, näärmekarvadega. Emakakael 3,5-4 mm pikk
415
Õieraag kõrvalolevast lehest 2 korda pikem, näärmekarvadeta. Emakakael alla 3 mm pikk
416
416
Kupar laia, nürinurkse sälguga, hõlmad hoiduvad laiali. Õis 8-12 mm läbimõõdus
416
Kupar väikese sälguga, hõlmad enam-vähem paralleelsed või veidi laiali hoiduvad. Õis alla 8 mm läbimõõdus
417
417
Kupar hõredalt näärmekarvane. Kroon peaaegu valge, siniste või roosade joontega
417
Kupar pikkade näärmekarvade ja lühemate lihtkarvadega. Õis sinine
418
Õied pole kollased
424
419
Kroonlehti 4. Lehed rootsutud
419
Kroonlehti 5 või rohkem. Vähemalt alumised lehed selgelt rootsulised
420
422
Juurmised lehed ümarneerjad, hõlmadeta, 12-16 cm laiad, serv hambuline, alus südajas
422
Juurmised lehed ümarad, hõlmised või sügavate sisselõigetega, väiksemad, alus nõrgalt südajas või sirge
423
423
Juurmisi lehti tavaliselt 2-3. Varrelehed hambulised ja sageli hõlmised
423
Juurmisi lehti 5 või rohkem. Varrelehtede segmendid terveservalised
424
Lehe serv terve, sile
424
Lehe serv hambuline
425
426
Vili kõige rohkem 3 korda laiusest pikem
427
426
Vili lineaalne, üle 5 korra laiusest pikem
428
427
Varrelehed rootsutud. Taim alla 30 cm kõrge. Vili alla 1 cm pikk
427
Varrelehed rootsulised. Taim üle 30 cm kõrge. Vili üle 1 cm pikk
428
Varrelehed rootsulised
428
Varrelehed rootsutud, ümbritsevad alusega vart (varreümbrised)
429
429
Varrelehed paljad, hallikad
429
Varrelehed karvased, pole hallikad
430
Lehed okkataolised, igihaljad, kinnituvad varrele männastena
431
430
Lehed pole okkataolised, ei kinnitu männastena
432
431
Lehed 2-4 korda laiusest pikemad, kõige laiemad keskkohast allpool, serv kaardunud. Õied kahesoolised (emakate ja tolmukatega)
431
Lehed 3-5 korda laiusest pikemad, servad paralleelsed. Õied ainult tolmukate või ainult emakatega
432
Õitsvad varred lehtedeta (vahel väikeste kandelehekestega), kõik lehed varre alusel juurmise kodarikuna
433
432
Õitsvad varred lehistunud
451
433
Õied rootsutud, ruljate tähkõisikute või ümarate nuttidena
434
433
Õied rootsulised, üksikult või õisikutena
438
434
Õied roosad. Õisik kerajas
434
Õied pole roosad. Õisik ovaalne kuni ruljas
435
435
Lehed harva üle 3 korra laiusest pikemad, munajad kuni elliptilised
436
435
Lehed laiusest palju pikemad, süstjad kuni lineaalsed
437
436
Lehed paljad või üksikute karvadega. Õisikud tavaliselt allosas tühikutega. Tolmukaniidid kroonist pikemad, tolmukapead kollakad
436
Lehed tihedalt karvased. Õisikud alusel tühikuteta. Tolmukaniidid kroonist 4-8 mm pikemad, tolmukapead helelillad
437
Lehed süstjad, lamedad, karvased, pole lihakad, tumedate täppideta. Pole mereranniku ega sooldunud pinnase taimed
437
Lehed lineaalsed, renjad, paljad, lihakad, tumedate täppidega. Mereranniku ja sooldunud pinnase taimed
438
Lehed üle 5 korra laiusest pikemad
439
438
Lehed alla 5 korra laiusest pikemad
442
439
Lehed mõlajad, rootsulised. Õied alla 3 mm läbimõõdus. Märgade kasvukohtade taimed
439
Lehed lineaalsed, rootsutud. Õied üle 3 mm läbimõõdus. Parasniisked kasvukohad
440
440
Kroonlehti 5. Õied püstised
440
Kroonlehti 6. Õied rippuvad
441
441
Kõik kroonlehed ühesugused, õis laikellukjas
441
Kolm kroonlehte pikemad kui teised. Õis kitsaskellukjas
442
Lehed selgelt rootsulised
445
443
Lehed alla 1 cm laiad. Kroonlehti 4, vabad
443
Lehed üle 1 cm laiad. Kroonlehti 6, vähemalt alusel kokku kasvanud
444
444
Õied roosad, üle 1 cm pikad, üksikult
444
Õied valged, alla 1 cm pikad, õisikuna
445
Õied pole üksikult
446
446
Lehed paralleelsete roodudega. Kroonlehti 3
446
Lehed pole paralleelsete roodudega. Kroonlehti 5
447
447
Õisik pole ühekülgne
448
448
Tolmukad emaka kõrval, emakakael ulatub õiest pikalt välja
449
448
Tolmukad ümber emaka, emakakael ei ulatu või ulatub õiest väga vähe välja
450
449
Kroonlehed valged. Emakakael 2-3 mm pikk
449
Kroonlehed rohekad. Emakakael u. 5 mm pikk
450
Emakakael u. 2,5 mm pikk. Tupplehed 1-1,5 mm, rohelised. Kroonlehed 3-4 mm
450
Emakakael u. 6 mm. Tupplehed u. 3 mm, tipus punakad. Kroonlehed 7-8 mm
452
Lehed pealt rohelised, alt kas hõbevalkjad või pruunikate roostetäppidega. Vili kuiv
453
452
Lehed pole alt valkjad ega roostetäppidega. Vili lihakas
454
453
Lehed üle 5 korra laiusest pikemad, alt valkjad
453
Lehed alla 5 korra laiusest pikemad, pruunikte roostetäppidega
454
Leheserv peenehambaline
455
Varred peenikesed, niitjad, roomavad. Lehed kuni 8 mm pikad
456
455
Varred pole niitjad. Lehed üle 8 mm pikad
457
456
Õieraod paljad. Lehed alla 3 mm laiad
456
Õieraod karvased. Lehed üle 3 mm laiad
457
Lehed suvehaljad, õhukesed. Valminud vili sinine
457
Lehed igihaljad, nahkjad. Valminud vili punane
458
458
Lehed pealt tuhmid, mõlemal pinnal silmatorkava võrkroodumisega
458
Lehed pealt läikivad, alt paljude kollakate näärmetäppidega
459
Lehe või lehrootsu alus kileja vart ümbritseva tupega (tõrvega)
460
459
Lehe ja leherootsu alus kileja tupeta
467
460
Õied lehekaenaldes
461
460
Õied tähkõisikuna
463
461
Õiekate lõhestunud pooleni (luup!). Kõik lehed enamvähem ühesuurused
461
Õiekate lõhestunud ¾ ulatuses. Varre peaharude lehed pikemad kui külgharude lehed
462
462
Suuremad lehed munajas-süstjad, väga lühikese, tõrves peituva rootsuga. Seemned 3 mm läbimõõdus (luup!)
462
Suuremad lehed elliptilised, selgelt nähtava rootuga. Seemned u. 4 mm läbimõõdus
463
Vars lihtne, ühe tipmise õisikuga
463
Vars harunenud, iga haru kannab õisikut
464
464
Õisik lõtv, kitsas, kaardus, kõik õied selgelt nähtavad
465
464
Õisik tihe, ruljas, õied tihedalt puntras koos
466
465
Lehed tugevalt kibeda maitsega. Õiekate pruunikate suurte näärmetäppidega
465
Lehed pole kibeda maitsega. Õiekate näärmtäppideta
466
Tõri (tupp lehe alusel) lidus karvadege, serval ripsmetega, tihedlt ümber varre
466
Tõri paljas, serval üksikute ripsmetega, lõdvalt ümber varre
467
Kroonlehed vähemalt alusel kokku kasvanud
468
468
Lehed hõlmised. Õis määrdunudkollane, tumelilla keskosaga
468
Lehed hõlmadeta. Õis teistsugune
469
469
Lehed ja varred täiesti paljad, õied pole sinised
470
469
Lehed ja/või vähemalt varred karvased (kui paljad, siis õied sinised)
475
470
Lehed pole lineaalsed
471
471
Lehed pole parallelsete roodudega. Kroonlehti 5. Tupp olemas
472
471
Lehed selgelt paralleelsete roodudega. Kroonlehti 6. Tupp puudub
473
472
Õied kobarõisikutes. Taim üle 10 cm kõrge
472
Õied lehtede kaenaldes. Taim alla10 cm kõrge
473
Õied tipmise ühekülgse kobarana. Kroon sama pikk kui lai
473
Õied lehtede kaenaldes. Koon laiusest pikem
474
474
Vars kandiline. Õied üksikult, harva 2-kaupa
474
Vars ruljas. Õied 3-5-kaupa
475
Õied hele- kuni tumekollased
476
475
Õied pole kollased
478
476
Kroon ruljas, krooni tipmd sirged
476
Kroon pole ruljas, kroonlehed hoiavad laiali
477
477
Õied helekollased. Vili valge pähklike
477
Õied tumekollased. Vili kupar
478
Õied sinised kuni lillakad
480
479
Õiekrooni neelus 5 karvatutikest
479
Õiekrooni neelus 5 mühksoomust
480
Õied varte tippudes nuttidena
481
480
Õied pole nuttidena
483
481
Õied alla 8 mm läbimõõdus, pole kellukjad
481
Õied üle 8 mm läbimõõdus, kellukjad
482
482
Varred karekarvased, kandilised. Tupe hambad 2 korda laiusest pikemad, tömbid
482
Varred pehmekarvased, enamvähem ümarad. Tupe hambad 3-4 korda laiusest pikemad, teravad
483
Õied helesinised, kellukjad. Vili kupar
484
483
Õied pole kellukjad (kui on kellukjad, siis roosad). Vili pole kupar
487
484
Tupe hambad laikolmnurksed. Lehed suured, palju üle 9 mm laiad, karedad
484
Tupe hambad lineaalsed kuni lineaalsüstjad. Lehed kuni 9 mm laiad, siledad
485
485
Tupplehed palju lühemad kui pool õiekrooni putkeosa
485
Tupplehed ulatuvad pooleni õiekrooni putkeosast
486
486
Vars harunenud. Kroon 10-25 (35) mm pikk, lõhestunud pooleni pikkusest
486
Vars lihtne. Kroon 30-40 mm, lõhestunud 1/5-ni pikkusest
487
Krooni putk väga lühike, u. nii pikk kui lai
488
487
Krooni putk laiusest pikem (luup!)
489
488
Kroon üle 8 mm läbimõõdus, mühksoomused õie neelus sametpunased, õied pole kõrglehtede kaenlas
488
Kroon alla 5 mm läbimõõdus, mühksoomused õie neelus valged, õied suurte kõrglehtede kaenaldes
489
Krooni putkeosa kõverdunud
489
Krooni putkeosa sirge
490
490
Õied üle 1 cm läbimõõdus, pole helesinised kollase neeluga
491
490
Õied alla 1 cm läbimõõdus, helesinised, neel (keskosa) kollane
494
491
Alumised lehed ilmuvad palju enne õitsemist, õitseajal juurmist lehekodarikku pole
492
491
Esmalt moodustb õitsev vars, seejärel juurmiste lehtede kodarik
493
492
Kroon roosa, ruljas, kroonlehed püstised. Lehed varrele laskuvad
492
Kroon lillakas-tumesinine, pole ruljas, kroonlehed laiali. Lehed pole varrele laskuvad
493
Suvised lehed alla 6 korra laiusest pikemad, valgete laikudega
493
Suvised lehed 6-9 korda laiusest pikemad, laikudeta
494
Viljad kolmekandilised, kantidel haakuvate ogadega
495
Tupp ühepikkuste sirgete, tipu poole suuntud lidus karvadega (luup!)
496
495
Tupp konksja tipuga karvadega või karvad kahesugused: mõned eemalehoiduvad, konksjatipulised, teised lühemad, peenemad, konksja tiputa
497
496
Tupp variseb peale viljumist, õitseajal lõhestunud kuni poolni pikkusest, tupe hambad kitsaskolmnurksed
496
Tupp püsib peale viljumist, õitseajal lõhestunud kolmandikuni pikkusest, tupe hambad laikolmnurksed
497
Mitmeaastane. Õied 5-10 mm läbimõõdus
497
Üheaastane. Õied kuni 5 mm läbimõõdus
498
498
Lehe alaküljel, eriti roodudel, konksjad karvad. Õisikuraag üles suunatud või harali karvadega
498
Lehtede alakülg konksjate karvadeta. Õisikuraagudel alati lidus karvad
499
499
Alumiste õite raod peale viljumist 3-4 korda pikemad kui tupp, allapoole käändunud. Viljad alusel selge lisemega (luup!)
499
Õieraod harva üle kahe korra pikemad kui tupp, pole tagasi käändunud. Vili lisemeta
500
500
Õietupp peale viljumist suletud. Viljaraod tupest pikemad, püstised. Vili must
500
Õietupp peale viljumist avatud. Viljaraod sama pikad kui tupp, peaaegu rõhtsad. Vili pruun
501
Õied tume- kuni helekollased
502
501
Õied pole kollased
515
502
Kroonlehti 6. Tupp puudub
503
502
Kroonlehti 4 või 5. Tupp olemas
504
503
Õied üle 3 cm läbimõõdus, tumekollased
503
Õied alla 8 mm läbimõõdus, helekollased
505
Tolmukaid palju rohkem kui 10
506
506
Õied 3-4 cm läbimõõdus. Varred 20-120 cm kõrged
506
Õied alla 2 cm läbimõõdus. Varred 10-20 cm pikad
507
507
Varred tõusvad või lamavad, harva püstised. Vähemalt alumised lehed üle 3 cm laiad
507
Varred lamavad, kaarjate sõlmevahedega, sõlmekohast juurduvad. Lehed alla 3 cm laiad
508
Õied üle 3 cm läbimõõdus
509
508
Õied alla 3 cm läbimõõdus
510
509
Õisikutelg ilma punakate täppide ja punakate karvadeta
509
Õisikutelg punakate täppide ja punakate karvadega. Varred ja leherootsud sageli punakad
510
Vili lineaalne, üle 5 korra laiusest pikem
511
510
Vili pole lineaalne, alla 3 korra laiusest pikem
512
511
Õieraod tupplehtedest tunduvalt pikemad, rõhtsad. Kõdrad hoiduvad varrest eemale. Üheaastane
511
Õieraod tupplehtedest lühemad, püstised. Kõdras hoiduvad vastu vart. Mitmeaastane
512
Lehe serv hambuline
513
513
Mitmeaastane, üle 30 cm kõrge. Alumised lehed pole rosetina
513
Üheaastane, alla 30 cm kõrge. Alumised lehed rosetina
514
Mitmeaastane. Kroonlehed üle 5 mm, kuldkollased
514
Üheaastane. Kroonlehed 2-4 mm, helekollased
515
Õied sinised kuni roosad
516
516
Kroonlehti 6. Tupp puudub
517
516
Kroonlehti 4 või 5. Tupp olemas
518
517
Kroonlehed erineva pikkusega, 3 teistest oluliselt pikemad
517
Kroonlehed ühepikkused
518
Kroonlehed tipus sisse sämpunud
519
519
Emakasuue neljahõlmaline
519
Emakasuue tõlvjas, pole hõlmine
520
Vähemalt alumised lehed hambulised või hõlmised
524
521
Kroonlehti 5. Õied lehekaenaldes
521
Kroonlehti 4. Õied õisikutes
522
522
Taim alla 30 cm kõrge. Kroonlehed 2,5-4 mm pikad
522
Taim üle 30 cm kõrge. Kroonlehed üle 4 mm pikad
523
523
Kroonlehed 2-hõlmalised. Vili tiibadeta. Taim hallikarvane
523
Kroonlehed terved. Vili tiibadega. Taim roheline, lehed nahkjad
524
Kroonlehti 5. Tolmukaid 10
525
524
Kroonlehti 4. Tolmukaid 4+2
526
525
Üheaastane. Alumised lehed terved, rootsuga, pole kodarikuna, tavaliselt õitseajaks kuivanud
525
Kaheaastane. Alumised lehed 3-5 hambaga, rootsutud, tiheda kodarikuna, olemas ka õitseajal
526
Vili lineaalne, üle 5 korra laiusest pikem
526
Vili pole lineaalne, alla 3 korra laiusest pikem
527
527
Lehe alus pole varreümbrine
528
527
Lehe alus varreümbrine
530
528
Taimed alla 30 cm kõrged. Kõik lehed rootsutud
528
Taimed üle 30 cm kõrged. Vähemalt alumised lehed selgelt rootsulised
529
529
Lehed sinakasrohelised
530
Vili kolmnurkne, tipus 2-hõlmaline
530
Vili pole kolmnurkne
531
531
Vili paljas, tiivuline
531
Vili karvane, tiibadeta