1
Taimed täiesti veesisesed või veepinnal ujuvate lehtedega
2
1
Maismaataimed, või kui veetaimed, siis lehed pole ujuvad ja veest välja ulatuvad
27
2
Lehed kilpjad, ümarad, leheroots kinnitub leheplaadi keskele
3
Lehe alus sirge, südajas või nooljas
4
3
Lehe alus ümar või kitsenev rootsu suunas
10
4
Lehe alus pole nooljas
5
5
Lehed laiusest palju pikemad. Õied tähkõisikuna
5
Lehed üldkujult ümarad. Õied pole tähkadena
6
6
Lehed alla 10 cm läbimõõdus. Kroonlehti 3
6
Lehed üle 10 cm läbimõõdus. Kroonlehti palju
7
7
Õied valged. Leheroodude külgharud ühinevad omavahel, leheroots lapik või kolmekandiline
8
7
Õied kollased. Leheroodude külgharud ei ühine omavahel, leheroots ruljas
9
8
Emakasuudme ketas lame. Kõigi tolmukate niidid peenikesed
8
Emakasuudme ketas tugevalt nõgus. Sisemiste tolmukate niidid tolmukapeast oluliselt laiemad
9
Õied 4-6 cm läbimõõdus. Emakasuue 15-20 kiirega
9
Õied 1,5-3,5 cm läbimõõdus. Emakasuudme kiiri 8-10
10
Taimede juured hõljuvad vabalt vees
11
10
Taimed kinnituvad veekogu põhja
16
11
Lehed lineaalsed, kasvavad rosetina
11
Lehed pole lineaalsed, ei kasva rosetina
12
12
Lehed vähemalt kahe juure ja 3-15 rooga
12
Lehed ühe juure ja 1-3(5) sageli halvasti nähtava rooga
13
13
Lehed 5-15 mm, täiesti veesisesed (välja arvatud õitseajal), läbipaistvad, tipul teravad ja hambulised
13
Lehed 2-6 mm, veepinnal ujuvad, läbipaistmatud, tömbi tipuga, terveservalised
14
14
Lehed hallikasrohelised kuni punakaspruunid, alumisel pinnal käsnja paksendiga, alaküljel 40-50 võrgusilma laiusega 0,2-0,7 mm (binokulaar!)
14
Lehed helerohelised, mõlemalt poolt lamedad, alaküljel 15-20 võrgusilma laiusega 0,1-0,25 mm
15
15
Lehed pealt siledad, alt rohelised, ilma talvituspungadeta (turioonideta)
15
Lehe pealmisel pinnal keskel rida väikeseid näsakesi (luup!). Alakülg punakas, vähemalt juurekese lähedal, sügisel moodustab väikeseid tumerohelisi kuni pruune talvituspungi (turioone)
17
Lehed üle 2 mm laiad ja üle 10 cm pikad
17
Lehed alla 2 mm laiad ja alla 10 cm pikad
18
18
Viljaraag alla 6 cm pikk, pole spiraalselt keerdunud. Tolmukapead 0,6-0,7 mm, elliptilised
18
Viljaraag 8-10 cm pikk, spiraalselt keedunud. Tolmukapead 1-7 mm, neerjad
19
Kõik lehed juurmise rosetina (õitsvad varred ilma hästiarenenud lehtedeta)
20
19
Lehed pole rosetina (õitsvad varred lehistunud)
21
20
Lehed alla 5 mm laiad. Õied üksikult, radiaalsümmeetrilised
20
Lehed üle 5 mm laiad. Õied pole üksikult, bilateraalsümmeetrilised
21
Lehed selgelt sulgroodsed. Õied kroonlehtedega
21
Lehed paralleelsete roodudega või rood halvasti näha. Õied kroonlehtedeta
22
22
Õied ja viljad kerajate nuttidena
23
22
Õied ja viljad pole kerajate nuttidena
24
23
Kõige alumise emasnuti juures olev lehetaoline kõrgleht 10-60 cm, vähemalt kaks korda nii pikk kui liitõisik. Lehed alusel puhetunud
23
Lehetaoline kõrgleht 1-5(8) cm, vaevalt liitõisikust pikem. Leht alusel ainult veidi puhetunud
24
Lehed lineaalsed, alla 1 cm laiad
24
Lehed pole lineaalsed, üle 1 cm laiad
25
25
Ujulehed pikarootsulised, värvitu painduva liigendiga rootsu tipus
25
Kõik lehed rootsutud, või kui lühirootsulised, siis ilma sellise liigendita
26
26
Lehed (vähemalt alumised) ümara kuni südaja alusega, varreümbrised
26
Lehed kiilja alusega, pole varreümbrised (või ainult veidi)
27
Lehed kaetud pikkade punaste näärmekarvadega, mis püüavad ja seedivad putukaid
28
27
Lehtedel selliseid karvu pole
30
28
Lehed ümarad kuni neerjad
28
Lehed selgelt laiusest pikemad
29
29
Lehed 2-4 korda laiusest pikemad. Õisikuraag külgmine, lehtedest ainult veidi pikem
29
Lehed 4-8 korda laiusest pikemad. Õisikuraag tipmine, lehtedest palju pikem
30
Taim ainult ühe lehega, mis hoiab ümber eospead kandva varre
30
Taimed teistsugused
31
31
Taimed nõeljate kuni soomusjate lehtedega, paljunevad eostega
32
31
Taimed teistsugused
38
32
Lehed soomusjad, liibuvad varrele, paiknevad 4 reana
33
32
Lehed nõelataolised, hoiavad varrest eemale, paiknevad spiraalselt
34
33
Varreharud 2-3 mm laiad, selgelt lapikud. Külgmised lehed laiemad kui selgmised
33
Varreharud 1,2-2 mm laiad, sageli kandilised. Külgmised lehed sama laiad kui selgmised
34
Lehed helerohelised, õhukesed, 1-5 suure hambaga kummalgi serval (luup!)
34
Lehed tumerohelised, nahkjad, servad terved
35
35
Eospesad lehtede kaenaldes. Varred tõusvad, jagunevad korduvalt kaheks võrdseks haruks
35
Eospesad tipmiste eospeadena. Varrd roomavad, lühikeste külgharudega
36
36
Lehed naaskeljad, nurgelised, ülespoole kõverdunud
36
Lehed lamedad, süstjad, pole ülespoole kõverdunud
37
37
Lehetipp aheneb pikaks valgeks pehmeks karvaks. Eospead 2-3 kaupa varretaolistel kandjatel
37
Lehed selliste karvadeta. Eospead varretaolise kandjata, kinnituvad ühekaupa otse varre tippu
38
Vars muguljas. Paljunevad eostega
39
38
Vars pole muguljas. Õitega taimed
40
39
Lehed pehmed, lõdvad, helerohelised, kuni 1,5 mm laiad, pika peenikese tipuga
39
Lehed tikjalt püsti, tumerohelised, 1,5-2,5 mm laiad, tipus järsult ahenevad
40
Õied kroonlehtedeta
41
40
Õied kroonlehtedega
283
41
Taimed piimmahlaga (NB! Piimmahl on mürgine, peske oma käed, kui mahla puutusite)
42
42
Lehed mõlajad, kuni 2,5 cm laiad, tipuosas hambulise servaga
42
Lehed süstjad kuni lineaalsed, 1-2(3) cm laiad, leheserv terve
43
43
Meenäärmed ümmargused. Lehed süstjad, 1-2(3) cm laiad. Sarikad 4 või 5 kiirega
43
Meenäärmed kahe sarvega. Lehed kuni 1 cm laiad. Sarikas rohkem kui 5 kiirt
44
44
Lehed 1-4 mm laiad. Sarikas 10-15 kiirega. Meenäärmed kollased
44
Lehed 4-8 (10) mm laiad. Sarikas 6-12 kiirega. Meenäärmed algul rohelised, siis kollased, lõpuks punakasvioletsed
45
Õied kahe tiheda üksteisele järgneva silinderja tõlvikuna, alumine, sametjas, koosneb emasõitest, ülemine isasõitest
46
45
Õisikud teistsugused
47
46
Lehed 3-6 mm laiad. Õisiku emas- ja isasosa vahel on näha vart. Emasõied soomustega
46
Lehed 8-20 mm laiad. Õisiku emasosa ja isasosa puutuvad kokku. Emasõied soomusteta
48
Lehed 5-6 x 40-60 mm, paljad. Urvad ümmargused
48
Lehed 10-20 x 50-70 mm, hõredalt karvaed. Urvad ruljad
49
Vähemalt alumised lehed rootsuga
50
49
Kõik lehed rootsutud
75
50
Lehed paralleelsete roodudega, kõik lehed juurmised
51
50
Lehed pole paralleelsete roodudega, lehed olemas ka varrel
54
51
Lehed harva üle 3 korra laiusest pikemad, ümarad kuni elliptilised
52
51
Lehed laiusest palju pikemad, süstjad kuni lineaalsed
53
52
Lehed paljad või ainult üksikute karvadega. Õisikud alusel sageli tühikutega. Tolmukaniidid kroonist pikemad, tolmukapead kollakad
52
Lehed tihedalt karvased. Õisik ühtlane, tühikuteta. Tolmukaniidid kroonist 4-8 mm pikemad, tolmukapead helelillad
53
Lehed süstjad, lamedad, karvased, pole lihakad, tumedate täppideta. Pole mereranniku ega sooldunud pinnase taimed
53
Lehed lineaalsed, renjad, paljad, lihakad, tumedate täppidega. Mereranniku ja sooldunud pinnase taimed
54
Lehed sulgroodsed või ühe rooga
56
55
Vars kolmnurkne. Õisik ümbritsetud rohekaskollaste kõrglehtedega. Varrelehti kuni 4
55
Vars ruljas. Õisik pole selliste kõrglehtedega ümbritsetud. Varrelehti üle 4
56
Vili pole tiivuline. Abilehed puuduvad või on vabad, pole vart ümbritsevaks kilejaks tupeks (tõrveks) kokku kasvanud
57
56
Viljad tiivulised. Abilehed moodustavad kileja vart ümbritseva tupe (tõrve)
65
57
Vilja ümber kaks kandelehekest. Õied ühesoolised
58
57
Viljad pole kahe kandelehekesega ümbritsetud. Õied kahesoolised
61
58
Alumised lehed rombjad või kolmnurksed, odaja alusega
59
58
Alumised lehed lineaalsed kuni äraspidimunajad
60
59
Alumised lehed rombjad, odaja alusega, ülemised süstjad. Vilju ümbritsevad kandelehekesed hambulised
59
Kõik lehed kolmnurksed, odaja alusega. Kandelehekesed saagjaservalised või lõhestunud, naaskeljate jätketega
60
Lehed pole lihakad, rohelised, lineaalsed kuni kitsas-süstjad
60
Lehed veidi lihakad, äraspidimunajad, hõbedase jahuja kattega
61
Lehed ega õisikud pole jahuja kattega
62
61
Lehed või vähemalt õisikud valge jahuja kattega
63
62
Õisik lehistunud peaaegu tipuni. Lehed ja vars sageli punakad
62
Õisik lehtedeta või lehed ainult alumises osas. Lehed ja varred rohelised
63
Õisik paljas. Seemned püstised (luup!)
63
Õisik jahuja kattega. Kõik seemned horisontaalselt
64
64
Taimed tavaliselt tumerohelised (kuigi sageli hallika kirmega). Varred sageli punakad. Lehed munajas-süstjad, hambulised või terve servaga. Seemnekest madalate, laiade, radiaalsete vagudega
64
Taimed eredalt hallikasrohelised. Varred pole punased. Suuremad varrelehed ovaalrombjad, paljude teravate, lehe tipu poole suunatud hammastega. Seemnekest rohkemate, tihedamate ja sügavamate vagudega kui valgel hanemaltsal
65
Lehed kitsas-süstjad, ahenevad võrdselt mõlemast otsast, lehed olemas ka õisiku tipuosas. Üheaastased taimed
65
Lehed teistsugused. Mitmeaastased taimed
66
66
Lehed nooljad või odajad, hapuka maitsega. Õied ühesoolised
67
66
Lehe alus südajas, ümar või kiiljas, mitte kunagi nooljas või odajas, pole hapuka maitsega. Õied kahesoolised
69
67
Lehed tavaliselt alla 2 cm laiad. Õiekattelehed seemnete pikkused (alla 1,5 mm)
67
Lehed tavaliselt üle 2 cm laiad. Õiekattelehed seemnetest pikemad (üle 2 mm)
68
68
Õisiku harud lihtsad, ei harune
68
Õisiku harud harunevad korduvalt
69
Vilju ümbritsevad kattelehed ümberringi hambulised
69
Kattelehed terved või ainult alusel mõne hambaga
70
70
Alumised lehed veesisesed, 50-100 cm pikad
70
Alumised lehed pole veesisesed, palju väiksemad
71
71
Vähemalt üks vilja külg selge mõhnaga
72
72
Juurmised lehed ja alumised varrelehed laiusest pikemad, kiilja alusega
72
Juurmised lehed ja alumised varrelehed sama pikad kui laiad, sügavalt südaja alusega
73
Juurmised lehed ja alumised varrelehed kõige laiemad alusel, lehe alus südajas
73
Juurmised lehed ja alumised varrelehed kõige laiemad keskel või veidi madalamal, tavaliselt lehe alus pole südajas
74
74
Alumised varrelehed kuni 8 korda laiusest pikemad. Viljad 3,5-5 mm pikad ja alla 5 mm laiad
74
Alumised varrelehed vähem kui 4 korda laiusest pikemad. Viljad 4,5-6 mm pikad ja üle 5 mm laiad
76
Õied radiaalsümmeetrilised (vaadake tähelepanelikult õit või vilja tugeva luubiga)
77
76
Õied pole radiaalsümmeetrilised
103
77
Lehed vähemalt alusel pikkade valgete karvadega
78
77
Lehed paljad või väga lühikeste karvadega
82
78
Õied üksikult, pikaraolised, õieraod erineva pikkusega
78
Õied 3- kuni mitmekaupa osaõisikutes, nuttide või kobaratena
79
79
Õied pruunid kuni mustad
80
80
Õied hele-kollakaspruunid. Emakakael sigimikust lühem (luup!). Õiekattelehed erineva suurusega
80
Õied pruunid kuni tumepruunid. Emakakael vähemalt sigimiku pikkune. Õiekattelehed ühesuurused
81
81
Hõredalt karvane, lühikeste võsunditega, puhmikuid ei mooduste. Emakakael pikem kui sigimik. Tolmukapea tolmukaniidist 2-6 korda pikem
81
Tihedalt karvane, ilma võsunditeta, kasvab pisikeste puhmikutena. Emakakael umbes sigimiku pikkune. Tolmukapea tolmukaniidi pikkune või veidi lühem
82
Õied ruljate tähkõisikute või ümarate nuttidena
83
82
Õied pole ruljate tähkõisikute ega ümarate nuttidena
88
83
Õied ruljate tähkadna. Kõik lehed juurmised
84
83
Õied ümarate nuttidena. Varred lehistunud
85
84
Märgade niitude ja soode taim. Risoom peenike, võsunditega. Vili jaguneb 3 osaviljaks
84
Mererannataim. Risoom jäme, võsunditeta. Vili jaguneb 6 osaviljaks
85
Õiekattelehed paksud, tumeda tipuga. Liitõisik korduvalt harunenud. Seemned 6-10 pikisuunalise vaoga (binokulaar!)
86
85
Õiekattelehed õhukesed, ühtlaselt pruunid. Liitõisik ei harune või ainut mõne haruga alusel. Seemned vagudeta
87
86
Vili (ilma emakakaelata) (3-)4-6(-7) mm lai, ülemine osa lamendunud
86
Vili (ilma emakakaelata) 6-7(-8) mm lai, ülemine osa kuppeljas
87
Lehed kolmnurksed või lamedad, ilma andruta. Emasnutid üksteisest eemal, samuti isasnuttidest
87
Lehed alaküljel tiivulise andruga. Emasnutid ja isasnutid üksteisega kokkupuutuvad
88
Lehed renjad, tipul pealmisel küljel hästimärgatava pooriga (luup!). Vili koosneb kolmest osast
88
Lehed pole renjad, lehe tipul poor puudub. Vili on kupar
89
89
Üheaastased väikesed taimed. Õied üksikult või 2(3)-kaupa
90
89
Mitmeaastased tugevad taimed. Õied pole üksikult
91
90
Kõik õied üksikult. Sisemised õiekattelehed teravatipulised, pikemad kui kupar
90
Vähemalt alumised õied paarikaupa. Sisemised õiekattelehed tömbid, kupra pikkused või lühemad
91
Varred lehistumata (varre alusel labata lehetuped). Õisik külgmine, näib asuvat umbes varre keskkohas, sest pikk püstine ruljas õisiku kandeleht tundub varre pikendusena
92
91
Varred lehistunud. Õisik tipmine. Õisiku kandeleht suhteliselt lühike, allakäändunud, ei näi varre pikendusena
95
92
Varred peenikesed (1 mm), hele-hallikasrohelised. Õisik varre keskosas või veidi allpool
92
Varred 1,5-4 mm läbimõõdus. Õisik varre keskosast kõrgemal
93
93
Varred kasvavad ridadena, värskelt sinakad, vaolised. Alumised lehetuped õlgkollaseed või helepruunid. Õisik 25-60 õiega
93
Tihemurusalt või mättana kasvavad taimed. Varred tugevad, pole sinakad. Õisik rohkeõieline
94
94
Vars peenem, vaoline, eriti allosas. Alumised labata tuped hele- kuni hallikaspruunid. Õisiku kandeleht puhetunud tupega. Õisikuraod väga lühikesed (ei ole nähtavad), õisik kerajas, tihe. Kupar tumepruun
94
Vars tugev, sile. Alumised labata tuped punakaspruunid. Õisikuraod ebavõrdse pikkusega, õisik rohekaspruun, hõre, haraline. Kupar roostepruun
95
Lehed rististe vaheseinteta (lõigake leht lõikudeks!)
96
95
Leht rististe vaheseintega
99
96
Õisik tihe nutt, 2-10 õiega
96
Õisik hõre, rohkem kui 10 õiega
97
97
Lehti palju, kõik juurmise kodarikuna
97
Igal varrel 1-4 lehte
98
98
Vars alusel lapik. Kupar tavaliselt õiekattelehtedest pikem. Tolmukapea kuni kaks korda tolmukaniidist pikem
98
Vars ruljas. Kupar õiekattelehtede pikkune. Tolmukapead 2-6 korda tolmukaniidist pikemad
99
Lehed paljude torukestega (tehke lehe aluse lähedalt ristlõige: peaksite nägema mitmeid torukesi). Kuivanud lehel sõlmekesed katsudes tunda, värskelt mitte
100
99
Lehed ühe torukesega
101
100
Varre alus pole paksenenud. Taim 40-130 cm kõrge, risoomiga
100
Varre alus sibuljalt paksenenud. Taim 1-30 cm kõrge, ilma risoomita
101
Lehe ristlõige ovaalne. Välimised õiekattelehed teravad, 3-4 mm pikad. Õied 4-10 kaupa osaõisikutes
101
Lehe ristlõige ümar. Välimised õiekattelehed tömbid, 2-3 mm pikad. Õied 3-6 kaupa osaõisikus
102
102
Õied tumepruunid, kõik rootsutud
102
Õied rohekas- kuni helepruunid, vähemalt mõned rootsulised
103
Õisik vivipaarne, mõnede õite asemel sigisibulad, millest arenevad väikesed lehed
103
Õisik pole vivipaarne
104
104
Varred seest säsikad (pole õõnsad), kolmnurksed kuni ümarad, ilma sõlmekohtadeta (CYPERACEAE - LÕIKHEINALISED)
105
104
Varred alati seest õõnsad, alati ümarad, selgete sõlmekohtdega (POACEAE - KÕRRELISED)
188
105
Kõik lehed alla 2 cm pikad
106
105
Vähemalt osa lehti üle 4 cm pikad
107
106
Taimed pikkade võsunditega. Viljunud pähik kuni 2,5 cm pikkuste karvadega, meenutab villatutti
106
Taim võsunditeta. Viljunud pähik lühikeste, kuni pähklikese pikkuste karvadega, ei meenuta villatutti
107
Õisik pikkade, valgete siidjate õiekattekarvadega
108
107
Õisik pole valgete siidjate karvadega (õiekattekarvad puuduvad või on väga lühiksed)
111
108
Pähikuid 1, rootsutu, püstine, lehetaolise kõrgleheta
108
Pähikuid varrel mitu, rootsulised, rootsu juures 1-3 lehetaolist kõrglehte
109
109
Pähikuraod siledad. Varred keskosas ümarad. Tolmukad 2,5-5 mm pikad
109
Pähikuraod karedad. Varred keskosas kolmekandilised. Tolmukapead 1,5-2 mm pikad
110
110
Taimed roomavate võsunditeta, kasvavd tihedate kogumikena. Lehed 3-8 mm laiad
110
Taimed roomavate võsunditega, kasvavad hõredalt. Lehed 1-2 mm laiad
111
Õied kahesoolised, emakate ja tolmukatega (luup!). NB! See on raskesti jälgitav tunnus. Kui jääte hätta, vaadake üle siin välja tulevate liikide pildid ja otsustage pildi järgi
112
111
Õied ühesoolised, tolmukate või emakatega
124
112
Pähikud 2-3 õiega (luup!)
113
112
Pähikus rohkem kui 3 õit
117
113
Taimed suured, lehed 5-10 mm laiad. Pähikud pikarootsuliste külgmiste nuttidena
113
Taimed väikesed, lehed alla 5 mm laiad. Pähikud tipmise nutina
114
114
Õied igal pool ümber õisikutelje. Vars kolmnurkne, lehtedega, enamasti harunenud
115
114
Õied õisikuteljel kahe vastaku reana. Vars ümar, lehtedeta (kõik lehed juurmised)
116
115
Pähikud valged. Tipmise õisiku alumine kandeleht enamasti õisikust lühem
115
Pähikud punakaspruunid. Tipmise õisiku alumine kandeleht õisikust enamasti 20-50 mm pikem
116
Pähikid 1-3(5). Õisiku alumine kandeleht õisiku pikkune
116
Pähikuid tavaliselt 5-15. Õisiku alumine kandeleht õisikust oluliselt pikem
117
Pähikud õisikus kahe reana, õisikuid üks
118
117
Pähikud pole kaherealiselt, õisikuid rohkem
119
118
Lehed lamedad. Õiekattekarvad pruunid, pähklikesest vähemalt kaks korda pikemad. Pähklike 1,5-2 mm. Pähikuid õisikus 10-25
118
Lehed kokkurullunud. Õiekattekarvad valged või puuduvad, pähklikesest palju lühemad. Pähklike 3-4 mm. Pähikuid õisikus 3-8
119
Õisik nutitaoline, paljude väikeste, üldjuhul tihedalt asetsevate lapikute pähikutega. Vars lehtedeta
119
Õisik teistsugune. Vars lehtedega
120
120
Õisik külgmine, varretaoline kõrgleht ulatub üle pähikute
121
121
Varred kuni 3 m kõrged. Õiekattelehed siledad. Emakakaelu tavaliselt 3. Pähklike 2,5-3 mm, lapik-kolmnurkne
121
Varred kuni 1,5 m. Õiekakattelehed tihedalt tumedate papillidega kaetud. Emakakaelu tavaliselt 2. Pähklike 2-2,5 mm, lame või kaksikkumer
122
Pähikud üle 8 mm pikad, 5-12, õisik tihe, koosneb 1-3 ülestikku asetsevast pähikute kimbust
122
Pähikud 3-8 mm pikad, arvukalt, hõreda õisikuna
123
123
Juurduvad steriilsed võrsed puuduvad. Õiekattekarvad sirged, jäigad. Pähikud 3-4 mm pikad, 2-5-kaupa
123
Mahakaarduvad võrsed juurduvad tipus. Õiekattekarvad painduvad, siledad. Pähikud üksikult, 5-8 mm pikad
124
Varre tipus 1 pähik
125
124
Varrel pähikuid rohkem kui üks
128
125
Taimed roomava risoomiga, ei moodusta puhmikuid
126
125
Taimed ilma roomava risoomita, tihedapuhmikulised
127
126
Põisikud kuni 3,5 mm pikad, selgelt soonilised (luup!). Emakakaelu 2
126
Põisikud 5-7 mm pikad, ebaselgete soontega. Emakakaelu 3
127
Taimed kahekojalised, pähikud ainult emas- või isasõitega
127
Taimed ühekojalised, pähikute tipul isasõied, alusel emasõied
128
Pähikud väliselt üksteisega sarnased, tipmine tavaliselt vähemalt osaliselt emasõitega
129
128
Pähikud välimuselt erinevad: ülemised ainult isasõitega, alumised ainult emasõitega
152
129
Lehetupe vaba serv ainult ülaosas (2-3 mm) kilejas, edasi rohtjas
129
Lehetupp ülaservast allapoole pikalt kilejas
130
130
Vähemalt alumised pähikud asuvad varrel hõredalt
131
130
Kõik pähikud on varrel tihedalt koos
140
131
Taimed alusel punakad, tuped võrkkiududega (kiududeks jagunenud lehetupe jäänused)
132
131
Taimed pole alusel punakad, võrkkiude pole
133
132
Kõik pähikud enam-vähem võrdsed, 0,5-2 cm pikad, munajad
132
Tipmine pähik 2-4 cm pikk, sellele järgneb 1-2 palju lühemat pähikut, edasised on sarnased tipmisega
133
Põisikuid emaspähikus kuni 3
133
Põisikuid emaspähikus rohkem kui 3
134
134
Alumise emaspähiku kandeleht õisikust palju pikem
134
Alumise emaspähiku kandeleht õisikust lühem
135
135
Tipmine pähik teistest u. kaks korda pikem, nuiakujuline
135
Tipmine pähik teistest alla kahe korra pikem
136
136
Põisikud püstised, lühikese nokaga
137
136
Põisikud laiuvad või rõhtsad, ilma nokata või pika nokaga
138
137
Pähikud ümarmunajad, u. 5 mm pikad. Põisiku nokk pikalt lõhestunud, valge triibuga
137
Pähikud üle 5 mm pikad. Põisiku nokk veidi lõhestunud, ilma valge triibuta
138
Pähikud laiusest pikemad
139
Põisiku nokk moodustab ½ põisiku alumise osa pikkusest. Lehed jäigad, tumerohelised, renjad. Põisiku katteleht helepruun
139
Põisikud nokata. Lehed pehmed, puhasrohelised, lamedad. Põisiku kandeleht valge, kilejas
140
Taimed pika risoomiga. Pähikutega varred kasvavad tavaliselt ridadena
141
140
Taimed pika risoomita. Pähikuid kandvad varred ei kasva ridadena
143
141
Põisiku tiibjas serv ei ulatu kõrgemale põisiku keskkohast. Lehed 1,5-4 mm laiad. Õisik 3-8 cm pikk
141
Põisiku tiibjas serv ulatub 1/3 kuni ¾ põisiku pikkuseni. Lehed 1-2 mm laiad. Õisik 1-4 cm pikk
142
142
Kuivade kasvukohtade taimed. Õisik üle 1,2 cm pikk. Varred ülaosas karedad
142
Niiskete kasvukohtade taimed. Õisik 0,6-1 cm pikk. Vars sile
143
Lehed üle 5 mm laiad
144
143
Lehed alla 5 mm laiad
146
144
Taime alus mustade lihtkiududeta. Põisik 2,5-3 mm pikk
144
Taime alus mustade lihtkiududega. Põisik pikem kui 3 mm
145
145
Keelekese pikkus laiusega võrdne või sellest suurem. Põisik sile (luup!), läikiv. Lehed kollakasrohelised
145
Keeleke pikkusest laiem. Põisik papillidega. Lehed puhasrohelised
146
Õisik alla 2 cm pikk. Väikeste puhmikutena kasvavad taimed
147
146
Õisik üle 2 cm pikk. Hõremurusalt või suurte mätastena kasvavad taimed
148
147
Taime alusel ei ole tumepruune lihtkiude. Lehed sinakasrohelised. Õisik 3-5 laimunaja pähikuga
147
Taim alusel tumepruunide lihtkiududega. Lehed hallikasrohelised. Õisik 2-3 piklikmunaja pähikuga
148
Põisikud alla 3 mm pikad
149
148
Põisikud üle 3 mm pikad
150
149
Õisik tihe, ei ole harunenud. Alumised lehetuped mustade kiududeta. Kasvab murusalt, ei moodusta mättaid
149
Õisik vähemalt alusel harunenud. Alumised lehetuped ohtrate mustade lihtkiududega. Kasvab kõrgete mätastena
150
Põisikud pähikus püstiselt. Kasvab tihedate puhmikutena
150
Põisikud asetsevad pähikus rõhtsalt või tähtjalt. Puhmikuid ei moodusta
151
151
Taime alaosa helepunase tooniga. Keeleke 2-4 korda laiusest pikem. Põisikud alaosas käsnja koega, 5,4-6,5 mm pikad
151
Taime alaosa pole punakas. Keelekepikkusest laiem. Põisik pole alusel käsnjas, 3-4 mm pikk
152
Emakakaelu 2. Põisikud tavaliselt enam-vähem kaksikkumerad
153
152
Emakakaelu 3. Põisikud 3-nurkse või rulja ristlõikega
156
153
Mätta või tiheda kogumikuna kasvavsd roomava risoomita taimed
154
153
Taimed roomava risoomiga, mättaid ei moodusta
155
154
Alumised lehetuped kollakaspruunid. Lehed sinakasrohelised. Põisikud 2,5-4 mm pikad
154
Alumised lehetuped tumepunased või mustjaspunased. Lehed tumerohelised. Põisikud 2-2,5 mm pikad
155
Lehed 1-3(5) mm laiad, kuivades sisserulluvate servadega. Isaspäikuid 1
155
Lehed (3)5-10 mm laiad, servad rulluvad kuivades väljapoole. Isaspähikuid 2-4
156
Põisikud vähemalt osaliselt karvased (luup!)
157
156
Põisikud paljad, karvad vahel noka servades
168
157
Põisikud selgelt kaheharulise üle 5 mm pika nokaga
158
157
Põisikud ilma nokata või lühikese, alla 0,5 mm pikkuse koonilise teraviku või nõrgalt kaheharulise nokaga
159
158
Lehed karvased vähemalt tuppedel. Põisikud pehmekarvased
158
Lehed paljad. Põisikud tihedalt viltkarvased
159
Taimed moodustavad tihedaid mättaid, roomavad risoomid puuduvad
160
159
Taimed tihedaid mättaid ei moodusta, roomavad risoomid olemas
163
160
Emaspähikud tihedad. Alumine kandeleht pole vart ümbritseva alusega
161
160
Emaspähikud hõredad. Alumine kandeleht ümbritseb vart 3-10 mm ulatuses
162
161
Alumine kandeleht pruun. Lehed noorelt hõredalt karvased. Põisiku kattelehed tumedad, põisikust lühemad
161
Alumine kandeleht lehetaoline, roheline. Lehed ka noorelt paljad. Põisiku kattelehed punakad, u. põisiku pikkused
162
Põisikud 2-3 mm pikad, vähemalt 1,5 korda nii pikad kui põisiku kattelehed
162
Põisikud 3-4,5 mm pikad, enam-vähem kattelehtede pikkused
163
Emaspähikud hõredad, väheste õitega
163
Emaspähik tihe, paljude õitega
164
164
Põisikud selgete soontega
164
Põisikud soonteta
165
165
Isaspähikuid 2 või rohkem. Alumised lehetuped jäävad terveks
165
Isaspähikuid üks. Alumised lehetuped kiulised
166
166
Alumine kandeleht pähikust pikem. Lehed hallikad. Niiskete kasvukohtade taimed
166
Alumine kandeleht pähikust palju lühem. Lehed rohelised. Üsna kuivade kasvukohtade taimed
167
167
Alumine kandeleht 3-5 mm pikkuse tupega. Põisikute kattelehed põisiku pikkused
167
Alumine kandeleht tupeta või alla 2 mm pikkuse tupega. Põisikute kattelehted põisikust lühem
168
Vähemalt alumine pähik rippuv
169
168
Pähikud pole rippuvad
176
169
Isaspähikuid 2 või rohkem
170
170
Põisikud nokata või terve, alla 0,5 mm pika nokaga
170
Põisikud üle 0,5 mm pikkuse sügavalt kaheharulise nokaga
171
171
Põisikud 2-2,5 korda laiusest pikemad, püstised. Emaspähikud üksteisest eemal, alumise pähiku tipp ei ulatu järgmise aluseni
171
Põisikud 4-5 korda laiusest pikemad, valminult allapoole hoiduvad. Emaspähikud tihedalt, alumise pähiku tipp ulatub järgmise aluseni
172
Emaspähikud rohelised kuni hele kollakasrohelised
173
172
Emaspähikud pruunid
174
173
Emaspähikud 5-12 mm pikad. Märgade kasvukohtade taimed
173
Emaspähikud 2,5-5 mm pikad. Parasniiskete kohtade taimed
174
Moodustab tihedaid puhmikuid, roomav risoom puudub
174
Roomava risoomiga taimed, puhmikuid ei moodusta
175
175
Lehed hallikasrohelised, 1-2 mm laiad. Külgmised pähikuid ainult emasõitega
175
Lehed rohelised, 2-4 mm laiad. Külgmised pähikud alusel isasõitega
176
Lehetuped või lehed või varred karvased
176
Lehetuped, lehed ja varred paljad
177
177
Alumine kandeleht ei ümbritse vart
178
177
Alumine kandeleht 2-10 mm ulatuses ümber varre
180
178
Põisiku nokk 0,5 mm pikk, nõrgalt kaheharuline
178
Põisiku nokk kaheharuline, vähemalt 0,75 mm pikk
179
179
Põisikud rõhtsad, järsult nokaks ahenevad
179
Põisikud püstised, ahenevad nokaks aeglaselt
180
Murusalt või väga hõredate puhmikutena kasvav pikarisoomilised taimed
181
180
Tihedate puhmikutena kasvavad taimed, roomav risoom puudub või väga lühike
182
181
Alumine kandeleht vart tihedalt ümbritseva tupega. Lehed hallikad. Põisik peaaegu nokata või järsult 0,5 mm pikkuseks nokaks ahenev
181
Alumine kandeleht vart lõdvalt ümbritseva tupega. Lehed kollakas- kuni tumeroheliesed. Põisik aheneb aeglaselt 0,5-1 cm pikkuseks nokaks
182
Alumine kandeleht õisikust lühem
183
182
Alumine kandeleht õisiku pikkune või pikem
184
183
Põisiku katteleht kileja servata või väga kitsa servaga
183
Põisiku katteleht hästimärgatava valge kileja servaga
184
Põisikud rõhtsalt või allakäändunult
185
185
Põisikud 2-4 mm pikad, nokk sirge, 1/3-1/2 põisiku alumise osa pikkune
186
185
Põisikud (3,5)4-6 mm pikad, nokk alumise osa pikkune, kõvedunud
187
186
Varred püstised. Lehed 1-3,5 mm laiad. Põisikud kuni 3,5 mm pikad
186
Varred kaarjalt tõusvad. Mõned lehed tavaliselt üle (3)3,5 mm laiad. Põisikud üle 3,5 mm pikad
187
Põisikud 5-7 mm pikad. Isapähik tavaliselt rootsutu. Lehed kuni 7 mm laiad
187
Põisikud 1,5-5 mm pikad. Isaspähik rootsuline. Lehed alla 4 mm laiad
188
Õisik täha sarnane, süstjas kuni ovaalne
189
188
Õisik harunenud pööris
215
190
Pähikud varre vastaskülgedel
191
190
Pähikud varrel ümberringi
195
191
Pähikud kinnituvad õisiku teljele kitsama küljega
191
Pähikud kinnituvad õisiku teljele laiema küljega
192
192
Pähikud kahesugused: sisemine pähik viljuv, lapik, koosneb 3-5 normaalsest õiest, välimine on steriilne, koosneb kitsaspiklikest jäikadest libledest ja sõkaldest
192
Pähikud pole kahesugused
193
193
Pähikud kahekaupa igas sõlmekohas
194
Õisikutelg tugev, ei murdu kuivades, servadel haakuvate karvakestega
194
Õisikutelg habras, murdub kuivades üksikuteks lülideks, siledate sevadega
195
Pähikud üheõielised
196
195
Pähikus õisi rohkem kui üks
197
196
Keeleke kuni 2 mm pikk, terve tipuga
196
Keeleke 10-30 mm pikk, sügavalt kaheks jagunenud
197
Pähikud alla 6 mm pikad
198
198
Tihedapuhmikuline taim, roomavaid risoome esineb harva. Lehetuped hõredalt harali või allapidi karvadega
198
Hõredapuhmikuline, kaarjalt tõuvate võsudega taim. Lehetuped tihedalt pehmekarvased
199
Tähk ühekülgne, pähikud kahe reana varre ühel küljel
199
Tähk pole ühekülgne
200
200
Pähikud ümber kogu varre
201
200
Pähikud varre vastaskülgedel
208
202
Pähikus rohkem kui üks viljuv õis
202
Pähikus üks viljuv õis
203
203
Pähikud üle 4 mm pikad
203
Pähikud alla 4 mm pikad
204
Mõlemad libled ohtega. Tolmukapead sinised
204
Libled oheteta (ohted välissõkaldel). Tolmukapead kollased kuni oranžid
205
205
Ohe lühem kui välissõkal, vaevu ulatub liblede vahelt välja
206
205
Ohe u. kaks korda välissõklast pikem, ulatub liblede vahelt välja
207
206
Ohe u. 3 mm pikk, põlvjas, kinnitub välissõkla alumisele veerandile, ulatub liblede vahelt välja. Tolmukapead kollased
206
Ohe u. 1,5 mm pikk, sirge, kinnitub välissõkla keskele, liblede vahelt välja ei ulatu. Tolmukapead oranžid
207
Risoom lühike. Libled pole väljapoole kaardunud tipuga. Ohe ulatub liblede vahelt pikalt välja
207
Risoom 20-30 cm pikk. Libled väljapoole kaardunud tipuga. Ohe ulatub liblede vahelt veidi välja
208
Õisik tihe, pähikud lähestikku
209
208
Õisik hõre, pähikud üksteisest eemal
211
209
Pähikud üheõielised, 3-kaupa pundis
209
Pähikud 2 või enama õiega, pole 3-kaupa pundis
210
210
Pähikud 2-õielised. Libled naaskeljad, 0-1 rooga
210
Pähikus rohkem kui 2 õit. Libled pole naaskeljad, mitme rooga
211
Pähikud kinnituvad õisikuteljele kitsama küljega. Pähikud ühe liblega (välja arvatud tipmine)
211
Taimed teistsugused
212
212
Pähikud hoiduvad vastu vart. Libled enam-vähem ühepikkused
213
212
Pähikud kaarduvad varrest eemale. Libled väga erineva pikkusega
214
213
Hõredapuhmikuline, ilma risoomita taim. Ohe üle 5 mm pikk
213
Pikavõsundiline taim, ei moodusta mättaid. Ohe alla 5 mm pikk
214
Ohe kuni poole välissõkla pikkune. Taimed pika roomava risoomiga
214
Ohe välissõkla pikkune või pikem. Lühikese risoomiga väikeseid mättaid moodustav taim
215
Tugevad risoomiga taimed, pilliroo moodi, sageli üle 2 m kõrged, vars 0,5-1 cm läbimõõdus
216
215
Taimed väiksemad, ei meenuta pilliroogu, vars peenem
217
216
Keelekese asemel karvaring (vaata kohta, kus leht kinnitub varrele)
216
Keeleke (kilejas lise) olemas
218
Keelekese asemel karvaring
218
Keeleke kilejas või puudb
219
219
Pähikud ühe õiega
220
219
Pähikud 2 või rohkema õiega
225
220
Ohe alla 5 mm pikk
221
221
Ohe põlvjas. Välissõkla alusel karvad (luup!)
221
Ohe sirge. Välissõkla alusel karvu pole
222
222
Lehed 10-20 mm laiad. Välissõklad rohtsed
222
Lehed alla 10 mm laiad. Välissõklad kilejad või õlgjad
223
223
Pikkade roomavate võsunditega, puhmaid ei moodusta. Sisesõkal 2/5 välissõkla pikkusest
223
Puhmastena kasvav taim, ilma võsunditeta või lühikeste võsunditega (mõnikord ka maa-aluste risoomidega). Sisesõkal vähem kui 1/5 välissõkla pikkusest
224
224
Risoome pole. Maapealsed võsundid sageli olemas
224
Risoomid olemas. Maapealsed võsundid puuduvad
225
Pähikus rohkem kui 2 õit
230
226
Igast pähikust ulatub välja 1 ohe
226
Igast pähikust ulatub välja vähemalt 2 ohet
227
227
Libled 2 korda õitest pikemad
228
227
Libled õite pikkused või veidi pikemad
229
228
Taimed üleni pehmekarvased. Lehed siledad, lehetupp puhetunud. Isasõie ohe konksjas, liblede varjus
228
Taim peaaegu paljas, karvad ainult sõlmekohtadel. Lehed karedad, lehetupp pole puhetunud. Isasõie ohe põlvjas, libledest üleulatuv
229
Lehed 2-5 mm laiad, lamedad või vahel kokkurullunud. Ohe sirge
229
Lehed niitjad, alla 1 mm laiad, tihedalt kokkurullunud. Ohe teravalt põvjas
230
Ohe kaarjas või põlvjas
231
231
Ohe üle 3 mm pikk
232
232
Ülemiste lehtede keeleke puudub või on alla 1,5 mm pikk. Pähikud (ilma oheteta) all 8 mm pikad
233
232
Ülemiste lehtede keeleke üle 1,5 mm pikk. Pähikud üle 8 mm pikad
234
233
Lehed üle 1,5 cm laiad. Pähikud kollakad, läikivad. Alumised lehetuped pikkade harali karvadega. Ohe teravalt põlvjas
233
Lehed alla 1,5 cm laiad. Pähikud pruunikad. Alumised lehetuped paljad või lühikeste lidus karvadega. Ohe tugevalt kaardunud, kuid mitte põlvjas
234
Libled ühepikkused
235
234
Libled erineva pikkusega, üks on teisest palju lühem
236
235
Looduslik taim. Valminult murdub õisikutelg lülideks
235
Põllutaim. Õisikutelg ei murdu lülideks
236
Alumised lehed ja lehetuped harali karvadega. Sisesõkla telg sile. Rood ei ulatu välissõkla ülemise servani
236
Alumised lehed ja lehetuped paljad. Sisesõkla telg lühikarvane. Rood ulatuvad välissõkla ülemise servani
237
Õisik tihe, sagaraline, enam-vähem ühekülgne pööris
237
Õisik hõre, pole ühekülgne
238
238
Ohe ei asu lible kahe hambakese vahel (luup!). Taim paljas või väga lühikeste karvadega
239
238
Ohe asub lible kahe hambakese vahel. Taimed pikkade karvadega vartel või lehtedel
241
239
Laiemad lehed vähemalt 8 mm laiad. Ohe üle 1 cm pikk
239
Laiemad lehed alla 8 mm laiad. Ohe alla 1 cm pikk
240
240
Lehed üle 0,7 mm laiad, siledad. Keeleke lühike, kõrvakesteta (luup!)
240
Lehed alla 0,7 mm laiad, karedad. Keeleke kõrvakestega
241
Mitmeaastased kuivade niitude taimed
242
241
Üheaastased kultuurmaade taimed
243
242
Õisik hõre, kuni 20 cm pikkuste rõhtsate harudega. Lehed 5-12 cm laiad
242
Õisik kitsas, harud lühikesed, enam-vähem püstised. Lehed 2-4 mm laiad
243
Alumiste lehtede tuped paljad
243
Alumiste lehtede tuped tihedalt pehmekarvased
244
244
Alumiste lehetuppede karvad 1-1,5 mm pikad
244
Alumiste lehetuppede karvad 0,4-0,7 mm pikad
245
Keelekese asemel karvaring
246
245
Keeleke olemas, kilejas
247
246
Lehed pealt pikakarvased. Varred ainult ühe sõlmekohaga (alumises osas)
246
Lehed pealt paljad, serval hajusalt karvased. Varrel rohkem kui üks sõlmekoht
247
Pähikud 1-õielised
248
247
Pähikud 2 või rohkemaõielised
257
248
Pähikud üle 9 mm pikad
248
Pähikud alla 9 mm pikad
249
249
Pähikud libledeta (luup!)
249
Pähikud kahe liblega
250
250
Pähikud tavaliselt üle 4 mm pikad, välissõkla alusel pika karvatutiga
251
250
Pähikud alla 4 mm pikad, ilma välissõkalt ümbritsevate karvadeta
254
251
Pähikus välimiste liblede paar 5 mm pikk, sisemised palju lühemad (1,5 mm), harjasjad
251
Pähikus liblesid üks paar
252
252
Sõklad karedad, pikemad kui ümbritsevad karvad (luup!)
252
Sõklad siledad, pole ümbritsevatest karvadest pikemad
253
253
Keeleke 8 (10) mm. Vars ei harune. Välissõklad 3 rooga (binokulaar!). Libled kitsaslantsetjad, pikalt ahenevad
253
Keeleke 1-3 mm. Varred harunevad alates suvest. Välissõklad 5 rooga (vahel eabaselgelt). Libled lantsetjad
254
Välissõklad terava tipuga, peale viljumist kõvad ja läikivad
254
Välissõklad tömbi või sirge tipuga, pole peale viljumist kõvad
255
255
Mitteõitsvatel võrsetel keeleke laiusest lühem
255
Mitteõitsvatel võrsetel keeleke laiusest pikem
256
256
Risoomid rohkem kui 3 soomusja lehega. Lehed 5-10 mm laiad. Õisik lai ka peale õitsemist, 10-20 cm pikk, rõhtsate harudega
256
Risoomid puuduvad või lühikesed, ilma soomusjate lehtedeta. Lehed 3-7 mm laiad. Õisik tõmbub peale õitsemist kokku, 5-15 cm pikk, harud püstised
257
Õisik tihe, kas piklik-ruljas ja täha moodi või munajahõlmine
258
257
Õisik hõre, püramiidja väliskujuga
262
258
Pähikud 2-õielised, varrel ühe reana, õisik piklik, harunemata
258
Pähikus 2 või rohkem õit, õisik haruneb
259
259
Õisik tihe, sagaraline, enam-vähem ühekülgne pööris, alumine haru tavaliselt üle 2 cm pikk. Lehed enam-vähem paljad
259
Õisik ruljas, pole ühekülgne, kõik harud üle 2 cm pikad. Alumised lehed karvased
260
260
Pähikud alla 6 mm pikad
260
Pähikud üle 6 mm pikad
261
261
Ilma pikkade roomavate risoomideta. Lehetuped hõredalt lühikarvased
261
Pikkade roomavate risoomidega, kaarjalt tõusvate võsudega. Lehetuped tihedalt pehmekarvased
262
Pähikud südajad, rippuvad
262
Pähikud pole südajad ega rippuvad
263
263
Pähikud ainult 2 õiega
263
Pähikud 3 või enama õiega
264
264
Libled peaaegu pähiku pikkused. Pähikus keskel üks kahesooline õis ja servas 2 isasõit
264
Libled pähikust oluliselt lühemad. Pähikus ainult kahesoolised õied
265
265
Pähikud üle 2-3 korra laiusest pikemad, tavaliselt rohkem kui 5 õiega ja üle 4 mm pikad. Alumine välissõkal ilma andruta (luup!)
266
265
Pähikud munajad, mitte üle 2-3 korra laiusest pikemad, 4-5 (6) õiega, tavaliselt alla 4 mm pikad. Alumine välissõkal andruga
274
266
Välissõkal ja libled teravad
267
266
Välissõkal ja libled tömbid või sirged
269
267
Alumine lible 7-8 mm pikk
267
Alumine lible 3-4 mm pikk
268
268
Lehed pealt enam-vähem siledad. Kõrvakesed paljad. Pöörise alumises sõlmekohas 2 haru, üks 1-3, teine 4-5 pähikuga
268
Lehed pealt selgelt karedad. Kõrvakesed karvased. Pööriseharusid alumises sõlmes 2-3, igaüks 5-15 pähikuga
269
Vähemalt ülemine lible 3 rooga (külgmised rood vahel lühikesed). Välissõkal rohkem kui 5 sageli ebaselge rooga
270
269
Libled 1 rooga. Välissõkal 7-9 selge rooga
271
270
Maapealsed võsundid puuduvad (taim moosdustab tihedaid puhmikuid)
270
Roomavad maapealsed võsundid olemas, juurduvad sõlmekohtades
271
Pähikud 8-30 (40) mm pikad, 6-16 õiega. Varred püstised, lehetupp silinderjas
272
271
Pähikud 2-10 mm pikad, 3-11 õiega. Varred alusel tõusvad või lamavad, alumised lehetuped lapikud
273
272
Õisiku harud hoiduvad varrest eemale, alumised 2-4-kaupa, pähikuid harudel 8-15. Välissõkal 3,5-5 mm pikk
272
Õisikuharud hoiduvad vastu vart, alumised üksikult või paarikaupa, pähikuid harudel 3-4. Välissõkal 5,5-7,5 mm pikk
273
Varred 5-10 mm läbimõõdus. Lehed 10-20 mm laiad, järsult aheneva tipuga. Tolmukaid 3. Tolmukapea üle 0,8 mm pikk
273
Varred 4-5 mm läbimõõdus. Lehed 4-9 mm laiad, pikalt teritunud tipuga. Tolmukaid 2. Tolmukapea kuni 0,8 mm pikk
274
Üheaastased tallatud kasvukohtade taimed. Välissaõkal roodudel ja servas ripskarvane
274
Mitmeaastased taimed. Välissõkla rood krobelised või karvased ainult alaosas
275
275
Varred tugevalt lapikud kas ülaosas või alaosas
276
275
Vars ruljas, pole lapik
277
276
Vars üleni lapik, nurkjalt tõusev. Lehed kokkuvolditud, 1-2 mm laiad
276
Varre alumine osa tugevalt lapik. Lehed lamedad, 3-9 mm laiad
277
Õisiku alumises sõlmes ainult 1 või 2 haru
277
Õisiku alumises sõlmes 3-8 haru
278
278
Keeleke üle 1 mm pikk, terav
279
278
Keeleke puudub või alla 1 mm pikk
280
279
Ülemise lehe keeleke 5-10 mm pikk. Välissõkal selgete roodudega
279
Ülemise lehe keeleke 1-2,5 mm pikk. Välissõkal roodudeta
280
Risoome pole. Kõik võrsed viljuvad. Pähikud alla 4 mm pikad
280
Risoomidega, nii õitsvate kui mitteõitsvate võsudega. Pähikud u. 4 mm pikad
281
281
Varred enamasti üksikult, alusel väheste vanade lehetuppede jäänustega. Libled enam-vähem võrdsed, teravnevad, enamasti mõlemad 3 rooga
281
Varred mitmekaupa, sageli puhmikutena, paljude vanade lehetuppede jäänustega alusel. Libled ebavõrdsed, teravad, alumine 1 rooga
282
282
Taim hõredalt karvane. Alumised lehed lamedad või renjad, palju lühemad kui vars. Keeleke laskub lehetupe servale
282
Taim tihedalt karvane. Alumised lehed tugevalt kokkurullunud, harjasjad, sama pikad kui vars. Keeleke pole laskuv
283
Lihakate lehtedega taimed
284
283
Lehed õhukesed, pole lihakad
288
284
Juurmised lehed tiheda rosetina
284
Juurmised lehed puuduvad või pole rosetina
285
285
Lehed lamedad, üle 1 cm laiad
286
285
Lehed pole lamedad, alla 1 cm laiad
287
286
Ülemised lehed vastakud või 3-kaupa männases. Õied kollased
286
Ülemised lehed vahelduvalt. Õied roosad
287
Õied valged kuni roosad
288
Õied üldkatisega ümbritsetud korvõisikutes
289
288
Õied pole üldkatisega ümbritsetud korvõisikutes
343
289
Kõik õied keele taolised (keelõied, asümmeetrilised)
290
289
Putkõied olemas, keelõied puuduvad või on ainult korvõisiku servas
306
290
Lehed selgelt paralleelsete roodudega
291
290
Leherood pole paralleelsed ega halvasti nähtavad
292
291
Lehed süstjad, varreümbrised, hallikasrohelised. Üldkatise lehed ühe reana. Seemnis lõpeb pika nokaga
291
Lehed laiemad, põhiliselt juurmised, tumerohelised. Üldkatise lehed mitme reana. Seemnis nokata
292
Õitsvad varred lehtedeta (kõik lehed juurmised)
293
292
Õitsvad varred lehtedega
299
293
Leheserv terve. Roomavate võsunditega taimed
293
Leheserv hambuline. Roomavate võsunditeta taimed
294
294
Korvõisikud üksikult harunemata varte tippudes
295
294
Õisikud pole üksikult, varred harunevad
296
295
Õitsvad varred karvased või peaaegu paljad, pole siledad ega seest õõnsad. Seemnise lendkarvad (pappus) sulgjad (vaadake keskmisi seemniseid)
295
Õitsvad varred paljad, siledad, seest õõnsad. Seemnise lendkarvad (pappus) harunemata (luup!)
296
Seemnise lendkarvad harunemata (luup!)
296
Vähemalt keskmiste seemniste lendkarvad sulgjad
297
297
Õisikupõhi paljas (eemaldage kõik õied ja vaadake luubiga)
297
Õisikupõhi karvane
298
298
Juurmisd lehed kuni 2 cm laiad, ilma tumedate täppideta. Lendkarvad sulgjad ainult keskmistel seemnistel (luup!)
298
Juurmised lehed 4-6 cm laiad, enamasti tumedate täppidega. Lendkarvad sulgjad kõigil seemnistel
300
Õisikud rootsulised. Seemnised üle 1 cm pikad, pika nokaga
300
Õisikud peaaegu rootsutud, lühikeste kõrglehtede kaenaldes. Seemnised alla 3 cm pikad, nokata
301
Seemnised lendkarvadeta (võimalik vaadata ka õitsemise ajal: tehke õisik katki ja vaadake õite aluseid)
301
Seemnised lendkarvadega
302
302
Lendkarvad sulgjad (luup!)
302
Lendkarvad lihtsad, harunemata
303
303
Korvõisikud vihmavarjutaolise sarikja liitõisikuna. Seemnisd tipus paksenenud
303
Korvõisikud pole vihmavarjutaolise liitõisikuna. Seemnised tipus ahenevad
304
304
Üldkatise lehtede sisekülg paljas (luup!), väliskülg tumedate karvadega. Niiskete kohtade taimed
304
Üldkatise lehtede sisekülg siidkarvane, väliskülg ilma tumedate karvadeta. Kuivemate paikade taimed
305
305
Ülemised lehed kitsaslineaalsed, rullunud servaga. Seemnised tumepruunid, 10 ogalise roidega (luup!)
305
Ülemised lehed lamedad, pole lineaalsed. Seemnised kollased, 13-20 sileda roidega
306
Taime lehed ja/või varred ogalised
307
306
Taimed pole ogalised
308
307
Vars ei harune või haruneb vähe, õisikuid 1-3. Lehed pealt rohelised, alt valgeviltjad
307
Varred ülaosas harunenud, paljude õisikutega. Lehed mõlemalt poolt rohelised
308
Kõik õied korvõisikus erekollased kuni kahvatukollased
309
308
Vähemalt mõned õied pole kollased
324
309
Õied ilmuvad enne lehti. Lehed südaja alusega, pealt tumerohelised, alt valgeviltjad
309
Õied ilmuvad peale lehti. Lehed teistsugused
310
310
Lehed ja varred hallikarvased. Keelõied puuduvad või alla 5 mm pikad
311
310
Taimed pole hallikarvased. Keelõied olemas, üle 5 mm pikad
315
311
Õisikud vihmavarjutaolise kännasja liitõisikuna varre tipus
311
Õisikud ei ole kännasja liitõisikuna
312
312
Mitmeaastased niiskete või parasniiskete kohtade taimed. Üldkatise lehed pruunid või määrdunudkollased
313
312
Üheaastased kuivade kohtade taimed. Üldkatise lehed valkjad
314
313
Varred 5-20 cm pikad. Õisikud 3-20-kaupa nutitaolistes liitõisikutes varte ja varreharude tippudes. Niiskel savi- ja turbapinnasel
313
Varred 20-50 (70) cm pikad. Õisikud pikas kitsas liitõisikus, mis moodustab vähemalt 1/3 taime pikkusest. Liivastel aladel
314
Taimed juba aluselt harkjalt harunenud. Õisikute nutid varte tippudes ja harude kaenaldes
314
Vars keskkohast kõrgemal pöörisjalt harunenud. Õisikute nutid ja üksikud õisikud pöörisja liitõisikuna
315
Üldkatise lehed ühe reana (vahel pisikeste lisalehekestega alusel)
316
315
Üldkatise lehed 3 või enama reana
320
316
Juurmiste ja alumiste varrelehtede rootsud alusel laia tupena
316
Juurmiste ja alumiste varrelehtede rootsud pole tupena
317
317
Üldkatise lehtede alusel väikesed lisalehekesed
318
317
Üldkatise lehtede alusel väikesi lisalehekesi pole
319
319
Vars alla 1 cm läbimõõdus, näärmekarvadeta. Seemnis ruljas või tömpide roietega
319
Vars 1-4 cm läbimõõdus, tihedalt näärmekarvane, veidi kleepuv. Seemnis tiivuliste roietega
320
Seemnised lendkarvadeta, kõverdunud. Üheaastane
320
Seemnised lendkarvadega, pole kõverdunud. Mitmeaastased
321
321
Õisikuid palju, alla 2 cm läbimõõdus
322
321
Õisikuid üks või mõni, läbimõõt üle 2 cm
323
322
Liitõisik püstiste harudega. Üldkatis 4,5-8 mm pikk
322
Liitõisiku harud horisontaalsed, laiuvad. Üldkatis 2-4,5 mm pikk
323
Lehed jäigad, pealt selgelt võrkroodsed, läikivad
323
Lehed pehmed, ei läigi, pealt siidkarvased, pole võrkroodsed
324
Lehed sirge kuni südaja alusega
325
324
Lehed rootsu suunas aheneva alusega
330
325
Üldkatis ruljas, katiselehed ogadeta
326
325
Üldkatis ümar, katiselehed ogakestega
327
326
Juurmised lehed ümarad, väga suured, hõlmadeta, ebaühtlaselt hambulised, alt õhukeselt hallviltjad. Üldkatise lehe tipp ei ole ripsmeline
326
Juurmised lehed kolmnurksed, alusel 2-3 hõlmaga, peenesaagja servada, alt tihedalt valgeviltjad. Üldkatise lehe tipp ripsmeline
327
Üldkatis tihedalt võrkvillane
327
Üldkatis pole võrkvillane
328
328
Õisiku üldkatis 15-18 x 15-25 mm
328
Õisiku üldkatis 20-25 x 35-42 mm
329
329
Kõik liitõisiku harud kännasjad. Õisikuraag 3-10 cm pikk. Leheroots seest säsikas
329
Liitõisiku harud pole kännasjad. Õisikuraag alla 1 cm pikk. Leheroots õõnes
330
Õitsvad varred lehtedeta (kõik lehed juurmised)
330
Õitsvad varred lehtedega
331
331
Vähemalt mõned õied õisikus valged
332
331
Vähemalt õisiku servmised õied sinised kuni roosad, valgeid õisi pole
336
332
Õisikud üle 3 cm läbimõõdus
332
Õisikud alla 3 cm läbimõõdus
333
333
Keelõied kollakasvalged, õisikud (3)5-6 mm läbimõõdus, pikas kobarjas liitõisikus. Üheaastased kultuurmaade taimed
333
Keelõied ja/või üldkatise lehed valged või roosad, õisikud suuremad, kännasjas liitõisikus. Mitmeaastased taimed looduslikes või poollooduslikes kasvukohtades
334
334
Leheserv terve. Roomavate võsunditega taimed
334
Leheserv hambuline kuni hõlmine. Roomavad võsundid puuduvad
335
335
Lehed punktisarnaste näärmeteta
335
Lehed punktisarnaste näärmetega
336
Kõik õied sinised
337
336
Vähemalt servmised õied roosad
338
337
Servmised õied palju pikemad kui keskmised. Üheaastane
337
Kõik õied ühesugused. Mitmeaastane
338
Taimed pikkade roomavate võsunditega, tavaliselt alla 30 cm kõrged
338
Taimed roomavate võsunditeta, tavaliselt üle 30 cm kõrged
339
339
Lehed kahevärvilised, pealt rohelised, alt valgeviltjad
339
Lehed pole kahevärvilised
340
340
Kõik õied roosad (lillakad)
341
340
Keskmised õied kollased, servmised lillakad
342
341
Üldkatise lehed kilejad, enam-vähem terved
341
Üldkatise lehed sügavalt sulgjalt narmastunud
342
Lehed karvased, õhukesed, pole lihakad
342
Lehed paljad, paksud, veidi lihakad
343
Lehed ümarad-kilpjad (leheroots kinnitub leheplaadi keskele)
343
Lehed pole ümarad-kilpjad
344
344
Õied pole sarikatena
355
345
Lehed lõhnavad muljumisel tugevalt küüslaugu järgi
346
345
Lehed ei lõhna küüslaugu järgi
350
346
Lehed munajad, rootsulised
346
Lehed lineaalsed, rootsutud
347
348
Õied puuduvad (õisikus ainult sigisibulad) või olemas. Kui õied olemas, siis seesmiste tolmukate niidid kolmeharulised. Lehed kolmekandilised (renjad), 2-4 mm laiad
348
Õied olemas (alusel sigisibulatega või ilma). Tolmukaniidid lihtsad. Lehed ruljad, 0,7-2 mm laiad
349
349
Üks või mõlemad õisikukattelehed õisikust pikemad
349
Õisikukattelehed pole õisikust pikemad
350
Kroonlehti 6. Juurmisi lehti üks, lineaalne
351
350
Kroonlehti 3 või 5. Juurmisi lehti rohkem kui üks, lailineaalsed või elliptilised
352
351
Kroonlehed vastakud, tömbid. Juurmine leht 3-10 mm lai, laiem kui alumine õisiku kandeleht
351
Kroonlehed üksteisest eemal, tervatipulised. Juurmine leht 0,5-2 mm lai, palju kitsam kui õisiku kandlehed
352
Õied pole kollased
353
353
Kroonlehti 3, vabad. Õietupp puudub
353
Kroonlehti 5, kokku kasvanud. Õietupp olemas
354
354
Õied roosd, üle 8 mm läbimõõdus. Mitmeaastane
354
Õied valged, alla 8 mm läbimõõdus. Üheaastane
355
Õied tiheda tõlvõisikuna, mida ümbritseb suur kandeleht
356
355
Õied teistsugused
357
357
Õied bilateraalsümmeetrilised
358
357
Õied radiaalsümmeetrilised
416
358
Leheserv hambuline kuni hõlmine
359
358
Leheserv terve (või lehed õitseajal puuduvad)
378
359
Lehed rootsutud või peaaegu rootsutud
360
359
Lehed selgelt rootsulised
362
360
Õied põhiliselt valged, 2-huulelised, alumine huul jagunenud kolmeks hõlmaks. Üheaastane
360
Õied üleni roosakaslillad, alumine huul pole kolmehõlmaline. Mitmeaastased
361
361
Varred tavaliselt harunenud. Alumised sõlmevahed lehtega ühepikkune või lühem
361
Varred enamasti ei harune. Alumised sõlmevahed pikemad kui kõrvalolevad lehed
362
Kroonlehed alusel kokku kasvanud
363
363
Õied 6-18 mm pikad. Kannus sirge. Viljad pole rippuvad
363
Õied 20-35 mm pikad. Kannus kõver. Viljad rippuvad
364
Õied osaliselt kollased, kahe- kuni kolmevärvilised. Külgmised kroonlehed suunatud ülespoole
365
364
Õied valged, sinised või lillad. Külgmised kroonlehed suunatud allapoole
366
365
Alumine kroonleht (koos kannusega) 12-25 mm pikk, kuni kaks korda tupest pikem
365
Alumine kroonleht 8-15 mm pikk, enam-vähem tupe pikkune
366
Lehistunud õitsvat vart ei ole, lehed ainult juurmise rosetina (vahel esinevad roomavad võsundid)
367
366
Lehistunud õitsev vars olemas
371
367
Kuivade kasvukohtade taimed. Lehed enam-vähem tihedalt karvased
368
367
Niiskete kasvukohtade (sood, niisked metsad, puisniidud) taimed. Lehed paljad või väga hõredalt karvased, peamiselt alaküljel
369
368
Õied peaaegu lõhnatud. Abilehed lühidalt narmastunud. Lehed lühikarvased, pikalt aheneva tipuga
368
Õied magusa lõhnaga. Abilehed pikalt narmastunud. Lehed pikkade valgete karvade ja tõmbi tipuga
369
Abilehed rootsuga pooleni kokku kasvanud
369
Abilehed täiesti vabad
370
370
Lehti 3 või 4. Kandelehekesed kinnituvad õierao keskele
370
Lehti 2. Kandelehekesed õierao ülemises kolmandikus
371
Juurmist leherosetti pole. Lehed tavaliselt laiusest pikemad
372
371
Juurmine leherosett olemas. Lehed tavaliselt võrdse pikkuse ja laiusega
375
372
Lehed piklik-munajad või munajad, südaja alusega
372
Lehed munajassüstjad, alus pole tavaliselt südajas
373
373
Taimed (vähemalt lehed) lühikarvased
374
374
Varred kuni 50 cm kõrged. Abilehed leherootsu pikkused või pikemad
374
Varred kuni 25 cm kõrged. Abilehed leherootsust kuni poole lühemad
375
Abilehed terved. Kroonlehtedega õied (kevadel) kinnituvad rosetilehtede kaenlasse
375
Abilehed hambulised kuni narmastunud. Õied kinnituvad varrele
376
376
Taimed 3-10 cm kõrged, üleni lühikarvased (sageli hallikad), juurmisi lehti palju, kuni 1,5 cm laiad
376
Taimed suuremad, paljad või üksikute karvadega, rosetilehti vähe, laiemad kui 1,5 cm
377
377
Õied helesinised või lillad, neelus valged. Kannus 3 mm pikk, jäme, sirge või ülespoole suunatud. Varsi tavaliselt mitu
377
Õied lillad, neelus tumedamad. Kannus 5-7 mm, peenike, sirge või allapoole suunatud. Varsi tavaliselt üks
378
Kroonlehed alusel kokku kasvanud
379
379
Õied ilma kannuseta
380
380
Lehed kaetud torkavate karvakestega
380
Lehed paljad või hõredate pehmete karvadega
381
381
Õie kandeleht õieraost u. kaks korda pikem. Õied purpurvioletsed
381
Õie kandeleht u. õierao pikkune. Õied sinised
382
382
Alumised lehed ei ole kodarikuna, kuivavad õitseajaks
382
Alumised lehed varrelehtedest palju suuremad, asuvad juurmise kodariuna
383
Vars lehistunud, lehed alla 1 cm laiad
384
383
Kõik lehed juurmised, üle 1 cm laiad
385
384
Õied pole kollase (roosad ja/või valged)
386
Õied roosad, üle 3 cm läbimõõdus
386
Õied teistsugused, pole roosad ja üle 3 cm läbimõõdus
387
387
Õied ilma kannuseta
388
388
Huul kollane, suur, puhetunud, sussitaoline
388
Huul pole kollane, puhetunud ega sussitaoline
389
389
Vähemalt huul põhiliselt valge
390
389
Ükski õiekatteleht pole valge
392
390
Välimised õiekattelehed roosad kuni lillad
390
Kõik õiekattelehed valged
391
391
Lehed süstjad, renjad. Õisik pole karvane. Välimised õiekattelehed üle 5 mm pikad
391
Lehed munajad. Õisik karvane. Välimised õiekattelehed alla 5 mm pikad
392
Kõik õiekattelehed roosad kuni punased
393
392
Vähemalt välimised õiekattelehed tumepruunid kuni kollakasrohelised
394
393
Õied rippuvad, selgelt raolised
393
Õied püstised, raotud
394
Huul punakaspruun, üle 1 cm pikk
394
Huul pole pruun, alla 1 cm pikk
395
395
Huul ülespoole suunatud
396
395
Huul allapoole suunatud
397
396
Lehti üks. Huul välimiste õiekattelehtedega ühepikkune
396
Lehti rohkem kui üks. Huul välimistest õiekattelehtedest lühem
397
Lehti varrel palju rohkem kui 2. Huul üle 5 mm pikk
397
Lehti varre alusel 2(3). Huul alla 5 mm pikk
398
Lehed redutseerunud vähesteks tupetaolisteks soomusteks
398
Lehed hästiarenenud, rohelised
399
399
Õied pole kollased
400
400
Õied valged või rohekasvalged
401
401
Õiekattelehed puhasvalged
401
Vähemalt huul osaliselt rohekas
402
402
Õied lõhnavad. Kannus niitjas, aheneva tipuga, 1,5 korda sigimikust pikem. Tolmukad paralleelsed
402
Õied peaaegu lõhnatud. Kannus tipus veidi jämedam, u. kaks korda sigimikust pikem. Tolmukad alt laialihoiduvad
403
Vähemalt välimised õiekattelehed rohekad
403
Õiekattelehed pole rohekad
404
404
Kannus üle 10 mm pikk ja u. 1 mm paks
405
404
Kannus kas alla 10 mm pikk või üle 1 mm paks
406
405
Huul sügavalt 3-hõlmane, huule alusel 2 piklikku naastu. Õisik püramiidjas
405
Huul madalalt kolmehõlmane, huule alusel naaste ei ole. Õisik ruljas
406
Kannus alla 5 mm pikk
406
Kannus üle 5 mm pikk
407
407
Õisikus kõik õite kandelehed kilejad
408
407
Vähemalt alumised õite kandelehed rohelised ja rohtsed
411
408
Vähemalt välimised külgmised õiekattelehed laiuvad
408
Kõik õiekattelehed peale huule kiivrina kokku kooldunud
409
409
Kannus kõverdunud ülespoole. Huul pole laiusest pikem
409
Kannus suunatud allapoole. Huul laiusest pikem
410
410
Välimised õiekattelehed väljast mustjas-purpurpunased. Huule keskmine hõlm kahe madala hõlmaga. Õite kandelehed vähemalt poole sigimiku pikkused
410
Välimised õiekattelehed väljast hallid. Huule keskmine hõlm sügavalt 2-hõlmaline. Õite kandelehed väga lühikesed, soomusjad
411
Külgmised välimised õiekattelehed liibuvad. Vars seest säsikas
412
411
Külgmised välimised õiekattelehed püstised. Vars seest õõnes
413
412
Huule keskmine hõlm sama lai kui külgmised
412
Huule keskmine hõlm palju kitsam kui külgmised
413
Alumised lehed mitte rohkem kui 4 korda laiusest pikemad, elliptilised, üleni ühelaiused
413
Alumised lehed üle 4 korra laiusest pikemad, süstjad, aluse suunas rohkem või vähem ahenevad
414
414
Huul 5,5-16 mm pikk. Välimised õiekattelehed (6)7-13 mm
414
Huul 5-7,5(9) mm pikk. Välimised õiekattelehed 5-6(9) mm
415
415
Lehed tavaliselt tumedate laikudeta. Õied kahvaturoosad kuni tumevioletsed
415
Lehed tavaliselt tumedate laikudega. Õied purpurpunased, tumedama joonisega
416
Vähemalt alumised lehed sirge, südaja või noolja alusega
417
416
Kõik lehed ümara või aheneva alusega
454
417
Varred väga pikad ja väänduvad või ronivad
418
417
Varred pole väänduvad ega ronivad
421
418
Õied vähemalt 2 cm läbimõõdus, kellukjad. Lehe alus või leheroots ilma vart ümbritseva kileja tupeta
419
418
Õied alla 2 cm läbimõõdus, pole kellukjad. Lehe alus või leheroots kileja tupega, mis ümbritseb vart
420
419
Õied üle 3 cm pikad. Tuppe ümbritseb kaks tupplehtedest suuremat kandelehte
419
Õied alla 3 cm pikad. Kandelehed väikesed, ei ümbritse tuppe, asuvad õierao keskosas
420
Viljad tiibadeta, punktitaoliste näärmetega, ei läigi, roots 1-3 mm pikk
420
Vili 1,5 mm laiuste tiibadega, näärmeteta, läikiv, roots 3-8 mm pikk
421
Lehed selgelt hõlmised, üle 3 cm laiad
422
421
Lehed pole hõlmised, kui nõrgalt hõlmised, siis alla 3 cm laiad
424
422
Leheserv sile, terve. Kroonlehti üle 5
422
Leheserv hambuline. Kroonlehti 5
423
423
Taimed üle 20 cm kõrged. Õied roosad. Vili kuiv*
423
Taimed kuni 30 cm kõrged. Õied valged. Vili lihakas
424
Õitsvad varred lehtedeta (vahel väikeste kandelehekestega), tavalised lehed kõik varre alusel juurmise rosetina
425
424
Õitsvad varred lehistunud
426
425
Lehed ümarad, südaja alusega. Taimed alla 20 cm kõrged
425
Lehed laiusest pikemad, teravad, alus nooljas. Taimed üle 20 cm kõrged
426
Lehti 2 (harva 1), paralleelsete roodudega
426
Lehti rohkem kui 2, pole paralleelsete roodudega
427
427
Lehe alus või leheroots kileja vart ümbritseva tupega
428
427
Lehe alus ja leheroots kileja tupeta
430
428
Õied pöörisõisikuna. Lehed kolmnurksed
428
Õied tähkõisikuna. Lehed pole kolmnurksed
429
429
Varred harunenud, paljude õisikutega
429
Varred lihtsad, ühe õisikuga
430
Kroonlehed vähemalt alusel kokku kasvanud
431
430
Kroonlehed täiesti vabad
442
431
Õied tume- kuni helekollased
432
431
Õied pole kollased
433
432
Kroonlehe laiuvad, tumekollased
432
Kroonlehed alusel ja tipus kokku kasvanud, õis banaani moodi, helekollane
433
Kroonlehti 5 (kroon 5 hõlmaga)
434
434
Õied varre tipus nuttidena
434
Õied pole nuttidena
435
435
Õied üksikult või mõnekaupa. Tupe hambad süstjad, alusel alla 1,5 mm laiad
435
Õisi palju. Tupe hambad laikolmnurksed, alusel üle 1,5 mm laiad
436
436
Õied 10-30 mm pikad. Tupe tipmed tagasi käändunud. Õied lühikeste kandelehtede kaenaldes
436
Õied 30-60 mm pikad. Tupe tipmed püstised. Õied tavaliste lehtede kaenaldes
437
437
Vars teravakandiline, hõredalt karekarvane. Alumised lehed karvased, sügavalt südaja alusega
437
Vars ümar või tömbilt kandiline, paljas või peenekarvane. Lehed madalalt südaja alusega, paljad või karvased
438
Kupar kerajas, pole lamendunud ega tipul 2-hõlmaline. Lehed 3-7(9) hõlmalised, sõrmroodsed
438
Kupar lapik ja tipul 2-hõlmaline. Lehed terved, hõlmadeta, hambulise servaga, sulgroodsed, või rood halvasti näha
439
439
Õieraag kõrvalolevast lehest 2-5 korda pikem, peenike, näärmekarvadega. Emakakael 3,5-4 mm pikk
439
Õieraag kõrvalolevast lehest 2 korda pikem, näärmekarvadeta. Emakakael alla 3 mm pikk
440
440
Kupar laia, nürinurkse sälguga, hõlmad hoiduvad laiali. Õis 8-12 mm läbimõõdus
440
Kupar väikese sälguga, hõlmad enam-vähem paralleelsed või veidi laiali hoiduvad. Õis alla 8 mm läbimõõdus
441
441
Kupar hõredalt näärmekarvane. Kroon peaaegu valge, siniste või roosade joontega
441
Kupar pikkade näärmekarvade ja lühemate lihtkarvadega. Õis sinine
442
Õied pole kollased
448
443
Kroonlehti 4. Lehed rootsutud
443
Kroonlehti 5 või rohkem. Vähemalt alumised lehed selgelt rootsulised
444
446
Juurmised lehed ümarneerjad, hõlmadeta, 12-16 cm laiad, serv hambuline, alus südajas
446
Juurmised lehed ümarad, hõlmised või sügavate sisselõigetega, väiksemad, alus nõrgalt südajas või sirge
447
447
Juurmisi lehti tavaliselt 2-3. Varrelehed hambulised ja sageli hõlmised
447
Juurmisi lehti 5 või rohkem. Varrelehtede segmendid terveservalised
448
Lehe serv terve, sile
448
Lehe serv hambuline
449
450
Vili kõige rohkem 3 korda laiusest pikem
451
450
Vili lineaalne, üle 5 korra laiusest pikem
452
451
Varrelehed rootsutud. Taim alla 30 cm kõrge. Vili alla 1 cm pikk
451
Varrelehed rootsulised. Taim üle 30 cm kõrge. Vili üle 1 cm pikk
452
Varrelehed rootsulised
452
Varrelehed rootsutud, ümbritsevad alusega vart (varreümbrised)
453
453
Varrelehed paljad, hallikad
453
Varrelehed karvased, pole hallikad
454
Lehed okkataolised, igihaljad, kinnituvad varrele männastena
455
454
Lehed pole okkataolised, ei kinnitu männastena
456
455
Lehed 2-4 korda laiusest pikemad, kõige laiemad keskkohast allpool, serv kaardunud. Õied kahesoolised (emakate ja tolmukatega)
455
Lehed 3-5 korda laiusest pikemad, servad paralleelsed. Õied ainult tolmukate või ainult emakatega
456
Õitsvad varred lehtedeta (vahel väikeste kandelehekestega), kõik lehed varre alusel juurmise kodarikuna
457
456
Õitsvad varred lehistunud
475
457
Õied rootsutud, ruljate tähkõisikute või ümarate nuttidena
458
457
Õied rootsulised, üksikult või õisikutena
462
458
Õied roosad. Õisik kerajas
458
Õied pole roosad. Õisik ovaalne kuni ruljas
459
459
Lehed harva üle 3 korra laiusest pikemad, munajad kuni elliptilised
460
459
Lehed laiusest palju pikemad, süstjad kuni lineaalsed
461
460
Lehed paljad või üksikute karvadega. Õisikud tavaliselt allosas tühikutega. Tolmukaniidid kroonist pikemad, tolmukapead kollakad
460
Lehed tihedalt karvased. Õisikud alusel tühikuteta. Tolmukaniidid kroonist 4-8 mm pikemad, tolmukapead helelillad
461
Lehed süstjad, lamedad, karvased, pole lihakad, tumedate täppideta. Pole mereranniku ega sooldunud pinnase taimed
461
Lehed lineaalsed, renjad, paljad, lihakad, tumedate täppidega. Mereranniku ja sooldunud pinnase taimed
462
Lehed üle 5 korra laiusest pikemad
463
462
Lehed alla 5 korra laiusest pikemad
466
463
Lehed mõlajad, rootsulised. Õied alla 3 mm läbimõõdus. Märgade kasvukohtade taimed
463
Lehed lineaalsed, rootsutud. Õied üle 3 mm läbimõõdus. Parasniisked kasvukohad
464
464
Kroonlehti 5. Õied püstised
464
Kroonlehti 6. Õied rippuvad
465
465
Kõik kroonlehed ühesugused, õis laikellukjas
465
Kolm kroonlehte pikemad kui teised. Õis kitsaskellukjas
466
Lehed selgelt rootsulised
469
467
Lehed alla 1 cm laiad. Kroonlehti 4, vabad
467
Lehed üle 1 cm laiad. Kroonlehti 6, vähemalt alusel kokku kasvanud
468
468
Õied roosad, üle 1 cm pikad, üksikult
468
Õied valged, alla 1 cm pikad, õisikuna
469
Õied pole üksikult
470
470
Lehed paralleelsete roodudega. Kroonlehti 3
470
Lehed pole paralleelsete roodudega. Kroonlehti 5
471
471
Õisik pole ühekülgne
472
472
Tolmukad emaka kõrval, emakakael ulatub õiest pikalt välja
473
472
Tolmukad ümber emaka, emakakael ei ulatu või ulatub õiest väga vähe välja
474
473
Kroonlehed valged. Emakakael 2-3 mm pikk
473
Kroonlehed rohekad. Emakakael u. 5 mm pikk
474
Emakakael u. 2,5 mm pikk. Tupplehed 1-1,5 mm, rohelised. Kroonlehed 3-4 mm
474
Emakakael u. 6 mm. Tupplehed u. 3 mm, tipus punakad. Kroonlehed 7-8 mm
476
Lehed pealt rohelised, alt kas hõbevalkjad või pruunikate roostetäppidega. Vili kuiv
477
476
Lehed pole alt valkjad ega roostetäppidega. Vili lihakas
478
477
Lehed üle 5 korra laiusest pikemad, alt valkjad
477
Lehed alla 5 korra laiusest pikemad, pruunikte roostetäppidega
478
Leheserv peenehambaline
479
Varred peenikesed, niitjad, roomavad. Lehed kuni 8 mm pikad
480
479
Varred pole niitjad. Lehed üle 8 mm pikad
481
480
Õieraod paljad. Lehed alla 3 mm laiad
480
Õieraod karvased. Lehed üle 3 mm laiad
481
Lehed suvehaljad, õhukesed. Valminud vili sinine
481
Lehed igihaljad, nahkjad. Valminud vili punane
482
482
Lehed pealt tuhmid, mõlemal pinnal silmatorkava võrkroodumisega
482
Lehed pealt läikivad, alt paljude kollakate näärmetäppidega
483
Lehe või lehrootsu alus kileja vart ümbritseva tupega (tõrvega)
484
483
Lehe ja leherootsu alus kileja tupeta
491
484
Õied lehekaenaldes
485
484
Õied tähkõisikuna
487
485
Õiekate lõhestunud pooleni (luup!). Kõik lehed enamvähem ühesuurused
485
Õiekate lõhestunud ¾ ulatuses. Varre peaharude lehed pikemad kui külgharude lehed
486
486
Suuremad lehed munajas-süstjad, väga lühikese, tõrves peituva rootsuga. Seemned 3 mm läbimõõdus (luup!)
486
Suuremad lehed elliptilised, selgelt nähtava rootuga. Seemned u. 4 mm läbimõõdus
487
Vars lihtne, ühe tipmise õisikuga
487
Vars harunenud, iga haru kannab õisikut
488
488
Õisik lõtv, kitsas, kaardus, kõik õied selgelt nähtavad
489
488
Õisik tihe, ruljas, õied tihedalt puntras koos
490
489
Lehed tugevalt kibeda maitsega. Õiekate pruunikate suurte näärmetäppidega
489
Lehed pole kibeda maitsega. Õiekate näärmtäppideta
490
Tõri (tupp lehe alusel) lidus karvadege, serval ripsmetega, tihedlt ümber varre
490
Tõri paljas, serval üksikute ripsmetega, lõdvalt ümber varre
491
Kroonlehed vähemalt alusel kokku kasvanud
492
492
Lehed hõlmised. Õis määrdunudkollane, tumelilla keskosaga
492
Lehed hõlmadeta. Õis teistsugune
493
493
Lehed ja varred täiesti paljad, õied pole sinised
494
493
Lehed ja/või vähemalt varred karvased (kui paljad, siis õied sinised)
499
494
Lehed pole lineaalsed
495
495
Lehed pole parallelsete roodudega. Kroonlehti 5. Tupp olemas
496
495
Lehed selgelt paralleelsete roodudega. Kroonlehti 6. Tupp puudub
497
496
Õied kobarõisikutes. Taim üle 10 cm kõrge
496
Õied lehtede kaenaldes. Taim alla10 cm kõrge
497
Õied tipmise ühekülgse kobarana. Kroon sama pikk kui lai
497
Õied lehtede kaenaldes. Koon laiusest pikem
498
498
Vars kandiline. Õied üksikult, harva 2-kaupa
498
Vars ruljas. Õied 3-5-kaupa
499
Õied hele- kuni tumekollased
500
499
Õied pole kollased
502
500
Kroon ruljas, krooni tipmd sirged
500
Kroon pole ruljas, kroonlehed hoiavad laiali
501
501
Õied helekollased. Vili valge pähklike
501
Õied tumekollased. Vili kupar
502
Õied sinised kuni lillakad
504
503
Õiekrooni neelus 5 karvatutikest
503
Õiekrooni neelus 5 mühksoomust
504
Õied varte tippudes nuttidena
505
504
Õied pole nuttidena
507
505
Õied alla 8 mm läbimõõdus, pole kellukjad
505
Õied üle 8 mm läbimõõdus, kellukjad
506
506
Varred karekarvased, kandilised. Tupe hambad 2 korda laiusest pikemad, tömbid
506
Varred pehmekarvased, enamvähem ümarad. Tupe hambad 3-4 korda laiusest pikemad, teravad
507
Õied helesinised, kellukjad. Vili kupar
508
507
Õied pole kellukjad (kui on kellukjad, siis roosad). Vili pole kupar
511
508
Tupe hambad laikolmnurksed. Lehed suured, palju üle 9 mm laiad, karedad
508
Tupe hambad lineaalsed kuni lineaalsüstjad. Lehed kuni 9 mm laiad, siledad
509
509
Tupplehed palju lühemad kui pool õiekrooni putkeosa
509
Tupplehed ulatuvad pooleni õiekrooni putkeosast
510
510
Vars harunenud. Kroon 10-25 (35) mm pikk, lõhestunud pooleni pikkusest
510
Vars lihtne. Kroon 30-40 mm, lõhestunud 1/5-ni pikkusest
511
Krooni putk väga lühike, u. nii pikk kui lai
512
511
Krooni putk laiusest pikem (luup!)
513
512
Kroon üle 8 mm läbimõõdus, mühksoomused õie neelus sametpunased, õied pole kõrglehtede kaenlas
512
Kroon alla 5 mm läbimõõdus, mühksoomused õie neelus valged, õied suurte kõrglehtede kaenaldes
513
Krooni putkeosa kõverdunud
513
Krooni putkeosa sirge
514
514
Õied üle 1 cm läbimõõdus, pole helesinised kollase neeluga
515
514
Õied alla 1 cm läbimõõdus, helesinised, neel (keskosa) kollane
518
515
Alumised lehed ilmuvad palju enne õitsemist, õitseajal juurmist lehekodarikku pole
516
515
Esmalt moodustb õitsev vars, seejärel juurmiste lehtede kodarik
517
516
Kroon roosa, ruljas, kroonlehed püstised. Lehed varrele laskuvad
516
Kroon lillakas-tumesinine, pole ruljas, kroonlehed laiali. Lehed pole varrele laskuvad
517
Suvised lehed alla 6 korra laiusest pikemad, valgete laikudega
517
Suvised lehed 6-9 korda laiusest pikemad, laikudeta
518
Viljad kolmekandilised, kantidel haakuvate ogadega
519
Tupp ühepikkuste sirgete, tipu poole suuntud lidus karvadega (luup!)
520
519
Tupp konksja tipuga karvadega või karvad kahesugused: mõned eemalehoiduvad, konksjatipulised, teised lühemad, peenemad, konksja tiputa
521
520
Tupp variseb peale viljumist, õitseajal lõhestunud kuni poolni pikkusest, tupe hambad kitsaskolmnurksed
520
Tupp püsib peale viljumist, õitseajal lõhestunud kolmandikuni pikkusest, tupe hambad laikolmnurksed
521
Mitmeaastane. Õied 5-10 mm läbimõõdus
521
Üheaastane. Õied kuni 5 mm läbimõõdus
522
522
Lehe alaküljel, eriti roodudel, konksjad karvad. Õisikuraag üles suunatud või harali karvadega
522
Lehtede alakülg konksjate karvadeta. Õisikuraagudel alati lidus karvad
523
523
Alumiste õite raod peale viljumist 3-4 korda pikemad kui tupp, allapoole käändunud. Viljad alusel selge lisemega (luup!)
523
Õieraod harva üle kahe korra pikemad kui tupp, pole tagasi käändunud. Vili lisemeta
524
524
Õietupp peale viljumist suletud. Viljaraod tupest pikemad, püstised. Vili must
524
Õietupp peale viljumist avatud. Viljaraod sama pikad kui tupp, peaaegu rõhtsad. Vili pruun
525
Õied tume- kuni helekollased
526
525
Õied pole kollased
539
526
Kroonlehti 6. Tupp puudub
527
526
Kroonlehti 4 või 5. Tupp olemas
528
527
Õied üle 3 cm läbimõõdus, tumekollased
527
Õied alla 8 mm läbimõõdus, helekollased
529
Tolmukaid palju rohkem kui 10
530
530
Õied 3-4 cm läbimõõdus. Varred 20-120 cm kõrged
530
Õied alla 2 cm läbimõõdus. Varred 10-20 cm pikad
531
531
Varred tõusvad või lamavad, harva püstised. Vähemalt alumised lehed üle 3 cm laiad
531
Varred lamavad, kaarjate sõlmevahedega, sõlmekohast juurduvad. Lehed alla 3 cm laiad
532
Õied üle 3 cm läbimõõdus
533
532
Õied alla 3 cm läbimõõdus
534
533
Õisikutelg ilma punakate täppide ja punakate karvadeta
533
Õisikutelg punakate täppide ja punakate karvadega. Varred ja leherootsud sageli punakad
534
Vili lineaalne, üle 5 korra laiusest pikem
535
534
Vili pole lineaalne, alla 3 korra laiusest pikem
536
535
Õieraod tupplehtedest tunduvalt pikemad, rõhtsad. Kõdrad hoiduvad varrest eemale. Üheaastane
535
Õieraod tupplehtedest lühemad, püstised. Kõdras hoiduvad vastu vart. Mitmeaastane
536
Lehe serv hambuline
537
537
Mitmeaastane, üle 30 cm kõrge. Alumised lehed pole rosetina
537
Üheaastane, alla 30 cm kõrge. Alumised lehed rosetina
538
Mitmeaastane. Kroonlehed üle 5 mm, kuldkollased
538
Üheaastane. Kroonlehed 2-4 mm, helekollased
539
Õied sinised kuni roosad
540
540
Kroonlehti 6. Tupp puudub
541
540
Kroonlehti 4 või 5. Tupp olemas
542
541
Kroonlehed erineva pikkusega, 3 teistest oluliselt pikemad
541
Kroonlehed ühepikkused
542
Kroonlehed tipus sisse sämpunud
543
543
Emakasuue neljahõlmaline
543
Emakasuue tõlvjas, pole hõlmine
544
Vähemalt alumised lehed hambulised või hõlmised
548
545
Kroonlehti 5. Õied lehekaenaldes
545
Kroonlehti 4. Õied õisikutes
546
546
Taim alla 30 cm kõrge. Kroonlehed 2,5-4 mm pikad
546
Taim üle 30 cm kõrge. Kroonlehed üle 4 mm pikad
547
547
Kroonlehed 2-hõlmalised. Vili tiibadeta. Taim hallikarvane
547
Kroonlehed terved. Vili tiibadega. Taim roheline, lehed nahkjad
548
Kroonlehti 5. Tolmukaid 10
549
548
Kroonlehti 4. Tolmukaid 4+2
550
549
Üheaastane. Alumised lehed terved, rootsuga, pole kodarikuna, tavaliselt õitseajaks kuivanud
549
Kaheaastane. Alumised lehed 3-5 hambaga, rootsutud, tiheda kodarikuna, olemas ka õitseajal
550
Vili lineaalne, üle 5 korra laiusest pikem
550
Vili pole lineaalne, alla 3 korra laiusest pikem
551
551
Lehe alus pole varreümbrine
552
551
Lehe alus varreümbrine
554
552
Taimed alla 30 cm kõrged. Kõik lehed rootsutud
552
Taimed üle 30 cm kõrged. Vähemalt alumised lehed selgelt rootsulised
553
553
Lehed sinakasrohelised
554
Vili kolmnurkne, tipus 2-hõlmaline
554
Vili pole kolmnurkne
555
555
Vili paljas, tiivuline
555
Vili karvane, tiibadeta