1
Lehed pole vastakud (vahelduvad, männases või kõik juurmised)
2
2
Lehed varrel sõlmekohtades männastena
3
2
Lehed pole männastena
26
3
Lehe serv selgelt hambuline
4
3
Lehe serv pole hambuline
7
4
Lehed pole lineaalsed, on üle 5 mm laiad. Maismaataimed
5
4
Lehed lineaalsed, alla 5 mm laiad. Veetaimed
6
5
Lehed talvehaljad, nahkjad, pealt läikivad. Kroonlehed kokku kasvanud
5
Lehed suvehaljad, õhukesed, pealt tuhmid. Kroonlehed vabad
6
Lehed koos hammastega 1-6 mm laiad. Varred ogalis-hambulised või siledad
6
Lehed koos hammastega alla 1 mm laiad. Varred alati siledad
7
Veetaimed, kinnituvad veekogu põhja, vähemalt alumised lehed on veesisesed
8
8
Lehed pole lineaalsed, on üle 6 mm laiad
8
Lehed lineaalsed, alla 6 mm laiad
9
9
Varred pole niitjad, on üle 5 mm läbimõõdus
9
Varred niitjad, alla 5 mm läbimõõdus
10
Varrel ainult 4 lehte ja üks õis. Vili lihakas
10
Lehti rohkem kui 4, õisi palju. Vili kuiv
11
11
Kroonlehed vähemalt alusel kokku kasvanud
13
12
Lehed alla 2 mm laiad. Õied valged, alla 8 mm läbimõõdus
12
Lehed üle 2 mm laiad. Õied roosad, üle 8 mm läbimõõdus
13
Lehed üle 1 cm laiad. Õied üle 1 cm läbimõõdus, kroonlehti 5
13
Lehed alla 1 cm laiad. Õied alla 1 cm läbimõõdus, kroonlehti 4
14
14
Õied tume- kuni helekollased
15
14
Õied valged kuni rohekasvalged
17
15
Lehed lineaalsed. Õied tumekollased
15
Lehed pole lineaalsed. Õied helekollased
16
16
Õieraod kandelehtedeta. Vars paljas või väheste alla 0,5 mm pikkuste karvakestega
16
Õieraod 2 väikese kandelehega. Vars karvane, karvad 1-2 mm pikad
18
Männases üle 4 lehe
20
19
Lehed 3 paralleelse rooga
20
Krooni putkeosa pikem kui krooni hõlmad
20
Krooni putkeosa palju lühem kui hõlmad
21
21
Lehed tugevalt haakuvad allapoole suunatud ogakeste tõttu. Üheaastased
22
21
Lehed pole haakuvad või ainult nõrgalt. Mitmeaastased
23
22
Kroon 1,5-1,7 mm läbimõõdus, valge. Vili 3-5 mm lai
22
Kroon 0,8-1,3 mm läbimõõdus, rohekasvalge. Vili 2-3 mm
23
Lehed ogatiputa. Kroon tassikujuline
24
23
Lehed ogatipuga. Kroon pole tassikujuline
25
24
Õied tavaliselt 3-5 mm läbimõõdus. Õisik tihe. Õieraod enamasti lühemad kui õite läbimõõt, ei ole viljaajal silmatorkavalt harali
24
Õied 2-3 mm läbimõõdus. Õisik hõre. Õieraod valdavalt pikemad kui õite läbimõõt, viljaajal hoiduvad silmatorkavalt harali
25
Õiekrooni putkeosa kuni poole krooni hõlma pikkune. Lehed 30-40 x 2-3 mm
25
Õiekrooni putkeosa krooni hõlmade pikkune või pikem. Lehed 30-40 x 4-8 mm
26
Taimed täiesti veesisesed või veepinnal ujuvate lehtedega
27
26
Maismaataimed, või kui veetaimed, siis lehed pole ujuvad ja veest välja ulatuvad
52
27
Lehed kilpjad, ümarad, leheroots kinnitub leheplaadi keskele
28
Lehe alus sirge, südajas või nooljas
29
28
Lehe alus ümar või kitsenev rootsu suunas
35
29
Lehe alus pole nooljas
30
30
Lehed laiusest palju pikemad. Õied tähkõisikuna
30
Lehed üldkujult ümarad. Õied pole tähkadena
31
31
Lehed alla 10 cm läbimõõdus. Kroonlehti 3
31
Lehed üle 10 cm läbimõõdus. Kroonlehti palju
32
32
Õied valged. Leheroodude külgharud ühinevad omavahel, leheroots lapik või kolmekandiline
33
32
Õied kollased. Leheroodude külgharud ei ühine omavahel, leheroots ruljas
34
33
Emakasuudme ketas lame. Kõigi tolmukate niidid peenikesed
33
Emakasuudme ketas tugevalt nõgus. Sisemiste tolmukate niidid tolmukapeast oluliselt laiemad
34
Õied 4-6 cm läbimõõdus. Emakasuue 15-20 kiirega
34
Õied 1,5-3,5 cm läbimõõdus. Emakasuudme kiiri 8-10
35
Taimede juured hõljuvad vabalt vees
36
35
Taimed kinnituvad veekogu põhja
41
36
Lehed lineaalsed, kasvavad rosetina
36
Lehed pole lineaalsed, ei kasva rosetina
37
37
Lehed vähemalt kahe juure ja 3-15 rooga
37
Lehed ühe juure ja 1-3(5) sageli halvasti nähtava rooga
38
38
Lehed 5-15 mm, täiesti veesisesed (välja arvatud õitseajal), läbipaistvad, tipul teravad ja hambulised
38
Lehed 2-6 mm, veepinnal ujuvad, läbipaistmatud, tömbi tipuga, terveservalised
39
39
Lehed hallikasrohelised kuni punakaspruunid, alumisel pinnal käsnja paksendiga, alaküljel 40-50 võrgusilma laiusega 0,2-0,7 mm (binokulaar!)
39
Lehed helerohelised, mõlemalt poolt lamedad, alaküljel 15-20 võrgusilma laiusega 0,1-0,25 mm
40
40
Lehed pealt siledad, alt rohelised, ilma talvituspungadeta (turioonideta)
40
Lehe pealmisel pinnal keskel rida väikeseid näsakesi (luup!). Alakülg punakas, vähemalt juurekese lähedal, sügisel moodustab väikeseid tumerohelisi kuni pruune talvituspungi (turioone)
42
Lehed üle 2 mm laiad ja üle 10 cm pikad
42
Lehed alla 2 mm laiad ja alla 10 cm pikad
43
43
Viljaraag alla 6 cm pikk, pole spiraalselt keerdunud. Tolmukapead 0,6-0,7 mm, elliptilised
43
Viljaraag 8-10 cm pikk, spiraalselt keedunud. Tolmukapead 1-7 mm, neerjad
44
Kõik lehed juurmise rosetina (õitsvad varred ilma hästiarenenud lehtedeta)
45
44
Lehed pole rosetina (õitsvad varred lehistunud)
46
45
Lehed alla 5 mm laiad. Õied üksikult, radiaalsümmeetrilised
45
Lehed üle 5 mm laiad. Õied pole üksikult, bilateraalsümmeetrilised
46
Lehed selgelt sulgroodsed. Õied kroonlehtedega
46
Lehed paralleelsete roodudega või rood halvasti näha. Õied kroonlehtedeta
47
47
Õied ja viljad kerajate nuttidena
48
47
Õied ja viljad pole kerajate nuttidena
49
48
Kõige alumise emasnuti juures olev lehetaoline kõrgleht 10-60 cm, vähemalt kaks korda nii pikk kui liitõisik. Lehed alusel puhetunud
48
Lehetaoline kõrgleht 1-5(8) cm, vaevalt liitõisikust pikem. Leht alusel ainult veidi puhetunud
49
Lehed lineaalsed, alla 1 cm laiad
49
Lehed pole lineaalsed, üle 1 cm laiad
50
50
Ujulehed pikarootsulised, värvitu painduva liigendiga rootsu tipus
50
Kõik lehed rootsutud, või kui lühirootsulised, siis ilma sellise liigendita
51
51
Lehed (vähemalt alumised) ümara kuni südaja alusega, varreümbrised
51
Lehed kiilja alusega, pole varreümbrised (või ainult veidi)
52
Lehed kaetud pikkade punaste näärmekarvadega, mis püüavad ja seedivad putukaid
53
52
Lehtedel selliseid karvu pole
55
53
Lehed ümarad kuni neerjad
53
Lehed selgelt laiusest pikemad
54
54
Lehed 2-4 korda laiusest pikemad. Õisikuraag külgmine, lehtedest ainult veidi pikem
54
Lehed 4-8 korda laiusest pikemad. Õisikuraag tipmine, lehtedest palju pikem
55
Taim ainult ühe lehega, mis hoiab ümber eospead kandva varre
55
Taimed teistsugused
56
56
Taimed nõeljate kuni soomusjate lehtedega, paljunevad eostega
57
56
Taimed teistsugused
63
57
Lehed soomusjad, liibuvad varrele, paiknevad 4 reana
58
57
Lehed nõelataolised, hoiavad varrest eemale, paiknevad spiraalselt
59
58
Varreharud 2-3 mm laiad, selgelt lapikud. Külgmised lehed laiemad kui selgmised
58
Varreharud 1,2-2 mm laiad, sageli kandilised. Külgmised lehed sama laiad kui selgmised
59
Lehed helerohelised, õhukesed, 1-5 suure hambaga kummalgi serval (luup!)
59
Lehed tumerohelised, nahkjad, servad terved
60
60
Eospesad lehtede kaenaldes. Varred tõusvad, jagunevad korduvalt kaheks võrdseks haruks
60
Eospesad tipmiste eospeadena. Varrd roomavad, lühikeste külgharudega
61
61
Lehed naaskeljad, nurgelised, ülespoole kõverdunud
61
Lehed lamedad, süstjad, pole ülespoole kõverdunud
62
62
Lehetipp aheneb pikaks valgeks pehmeks karvaks. Eospead 2-3 kaupa varretaolistel kandjatel
62
Lehed selliste karvadeta. Eospead varretaolise kandjata, kinnituvad ühekaupa otse varre tippu
63
Vars muguljas. Paljunevad eostega
64
63
Vars pole muguljas. Õitega taimed
65
64
Lehed pehmed, lõdvad, helerohelised, kuni 1,5 mm laiad, pika peenikese tipuga
64
Lehed tikjalt püsti, tumerohelised, 1,5-2,5 mm laiad, tipus järsult ahenevad
65
Õied kroonlehtedeta
66
65
Õied kroonlehtedega
308
66
Taimed piimmahlaga (NB! Piimmahl on mürgine, peske oma käed, kui mahla puutusite)
67
67
Lehed mõlajad, kuni 2,5 cm laiad, tipuosas hambulise servaga
67
Lehed süstjad kuni lineaalsed, 1-2(3) cm laiad, leheserv terve
68
68
Meenäärmed ümmargused. Lehed süstjad, 1-2(3) cm laiad. Sarikad 4 või 5 kiirega
68
Meenäärmed kahe sarvega. Lehed kuni 1 cm laiad. Sarikas rohkem kui 5 kiirt
69
69
Lehed 1-4 mm laiad. Sarikas 10-15 kiirega. Meenäärmed kollased
69
Lehed 4-8 (10) mm laiad. Sarikas 6-12 kiirega. Meenäärmed algul rohelised, siis kollased, lõpuks punakasvioletsed
70
Õied kahe tiheda üksteisele järgneva silinderja tõlvikuna, alumine, sametjas, koosneb emasõitest, ülemine isasõitest
71
70
Õisikud teistsugused
72
71
Lehed 3-6 mm laiad. Õisiku emas- ja isasosa vahel on näha vart. Emasõied soomustega
71
Lehed 8-20 mm laiad. Õisiku emasosa ja isasosa puutuvad kokku. Emasõied soomusteta
73
Lehed 5-6 x 40-60 mm, paljad. Urvad ümmargused
73
Lehed 10-20 x 50-70 mm, hõredalt karvaed. Urvad ruljad
74
Vähemalt alumised lehed rootsuga
75
74
Kõik lehed rootsutud
100
75
Lehed paralleelsete roodudega, kõik lehed juurmised
76
75
Lehed pole paralleelsete roodudega, lehed olemas ka varrel
79
76
Lehed harva üle 3 korra laiusest pikemad, ümarad kuni elliptilised
77
76
Lehed laiusest palju pikemad, süstjad kuni lineaalsed
78
77
Lehed paljad või ainult üksikute karvadega. Õisikud alusel sageli tühikutega. Tolmukaniidid kroonist pikemad, tolmukapead kollakad
77
Lehed tihedalt karvased. Õisik ühtlane, tühikuteta. Tolmukaniidid kroonist 4-8 mm pikemad, tolmukapead helelillad
78
Lehed süstjad, lamedad, karvased, pole lihakad, tumedate täppideta. Pole mereranniku ega sooldunud pinnase taimed
78
Lehed lineaalsed, renjad, paljad, lihakad, tumedate täppidega. Mereranniku ja sooldunud pinnase taimed
79
Lehed sulgroodsed või ühe rooga
81
80
Vars kolmnurkne. Õisik ümbritsetud rohekaskollaste kõrglehtedega. Varrelehti kuni 4
80
Vars ruljas. Õisik pole selliste kõrglehtedega ümbritsetud. Varrelehti üle 4
81
Vili pole tiivuline. Abilehed puuduvad või on vabad, pole vart ümbritsevaks kilejaks tupeks (tõrveks) kokku kasvanud
82
81
Viljad tiivulised. Abilehed moodustavad kileja vart ümbritseva tupe (tõrve)
90
82
Vilja ümber kaks kandelehekest. Õied ühesoolised
83
82
Viljad pole kahe kandelehekesega ümbritsetud. Õied kahesoolised
86
83
Alumised lehed rombjad või kolmnurksed, odaja alusega
84
83
Alumised lehed lineaalsed kuni äraspidimunajad
85
84
Alumised lehed rombjad, odaja alusega, ülemised süstjad. Vilju ümbritsevad kandelehekesed hambulised
84
Kõik lehed kolmnurksed, odaja alusega. Kandelehekesed saagjaservalised või lõhestunud, naaskeljate jätketega
85
Lehed pole lihakad, rohelised, lineaalsed kuni kitsas-süstjad
85
Lehed veidi lihakad, äraspidimunajad, hõbedase jahuja kattega
86
Lehed ega õisikud pole jahuja kattega
87
86
Lehed või vähemalt õisikud valge jahuja kattega
88
87
Õisik lehistunud peaaegu tipuni. Lehed ja vars sageli punakad
87
Õisik lehtedeta või lehed ainult alumises osas. Lehed ja varred rohelised
88
Õisik paljas. Seemned püstised (luup!)
88
Õisik jahuja kattega. Kõik seemned horisontaalselt
89
89
Taimed tavaliselt tumerohelised (kuigi sageli hallika kirmega). Varred sageli punakad. Lehed munajas-süstjad, hambulised või terve servaga. Seemnekest madalate, laiade, radiaalsete vagudega
89
Taimed eredalt hallikasrohelised. Varred pole punased. Suuremad varrelehed ovaalrombjad, paljude teravate, lehe tipu poole suunatud hammastega. Seemnekest rohkemate, tihedamate ja sügavamate vagudega kui valgel hanemaltsal
90
Lehed kitsas-süstjad, ahenevad võrdselt mõlemast otsast, lehed olemas ka õisiku tipuosas. Üheaastased taimed
90
Lehed teistsugused. Mitmeaastased taimed
91
91
Lehed nooljad või odajad, hapuka maitsega. Õied ühesoolised
92
91
Lehe alus südajas, ümar või kiiljas, mitte kunagi nooljas või odajas, pole hapuka maitsega. Õied kahesoolised
94
92
Lehed tavaliselt alla 2 cm laiad. Õiekattelehed seemnete pikkused (alla 1,5 mm)
92
Lehed tavaliselt üle 2 cm laiad. Õiekattelehed seemnetest pikemad (üle 2 mm)
93
93
Õisiku harud lihtsad, ei harune
93
Õisiku harud harunevad korduvalt
94
Vilju ümbritsevad kattelehed ümberringi hambulised
94
Kattelehed terved või ainult alusel mõne hambaga
95
95
Alumised lehed veesisesed, 50-100 cm pikad
95
Alumised lehed pole veesisesed, palju väiksemad
96
96
Vähemalt üks vilja külg selge mõhnaga
97
97
Juurmised lehed ja alumised varrelehed laiusest pikemad, kiilja alusega
97
Juurmised lehed ja alumised varrelehed sama pikad kui laiad, sügavalt südaja alusega
98
Juurmised lehed ja alumised varrelehed kõige laiemad alusel, lehe alus südajas
98
Juurmised lehed ja alumised varrelehed kõige laiemad keskel või veidi madalamal, tavaliselt lehe alus pole südajas
99
99
Alumised varrelehed kuni 8 korda laiusest pikemad. Viljad 3,5-5 mm pikad ja alla 5 mm laiad
99
Alumised varrelehed vähem kui 4 korda laiusest pikemad. Viljad 4,5-6 mm pikad ja üle 5 mm laiad
100
Lehed pole lihakad
101
101
Õied radiaalsümmeetrilised (vaadake tähelepanelikult õit või vilja tugeva luubiga)
102
101
Õied pole radiaalsümmeetrilised
128
102
Lehed vähemalt alusel pikkade valgete karvadega
103
102
Lehed paljad või väga lühikeste karvadega
107
103
Õied üksikult, pikaraolised, õieraod erineva pikkusega
103
Õied 3- kuni mitmekaupa osaõisikutes, nuttide või kobaratena
104
104
Õied pruunid kuni mustad
105
105
Õied hele-kollakaspruunid. Emakakael sigimikust lühem (luup!). Õiekattelehed erineva suurusega
105
Õied pruunid kuni tumepruunid. Emakakael vähemalt sigimiku pikkune. Õiekattelehed ühesuurused
106
106
Hõredalt karvane, lühikeste võsunditega, puhmikuid ei mooduste. Emakakael pikem kui sigimik. Tolmukapea tolmukaniidist 2-6 korda pikem
106
Tihedalt karvane, ilma võsunditeta, kasvab pisikeste puhmikutena. Emakakael umbes sigimiku pikkune. Tolmukapea tolmukaniidi pikkune või veidi lühem
107
Õied ruljate tähkõisikute või ümarate nuttidena
108
107
Õied pole ruljate tähkõisikute ega ümarate nuttidena
113
108
Õied ruljate tähkadna. Kõik lehed juurmised
109
108
Õied ümarate nuttidena. Varred lehistunud
110
109
Märgade niitude ja soode taim. Risoom peenike, võsunditega. Vili jaguneb 3 osaviljaks
109
Mererannataim. Risoom jäme, võsunditeta. Vili jaguneb 6 osaviljaks
110
Õiekattelehed paksud, tumeda tipuga. Liitõisik korduvalt harunenud. Seemned 6-10 pikisuunalise vaoga (binokulaar!)
111
110
Õiekattelehed õhukesed, ühtlaselt pruunid. Liitõisik ei harune või ainut mõne haruga alusel. Seemned vagudeta
112
111
Vili (ilma emakakaelata) (3-)4-6(-7) mm lai, ülemine osa lamendunud
111
Vili (ilma emakakaelata) 6-7(-8) mm lai, ülemine osa kuppeljas
112
Lehed kolmnurksed või lamedad, ilma andruta. Emasnutid üksteisest eemal, samuti isasnuttidest
112
Lehed alaküljel tiivulise andruga. Emasnutid ja isasnutid üksteisega kokkupuutuvad
113
Lehed renjad, tipul pealmisel küljel hästimärgatava pooriga (luup!). Vili koosneb kolmest osast
113
Lehed pole renjad, lehe tipul poor puudub. Vili on kupar
114
114
Üheaastased väikesed taimed. Õied üksikult või 2(3)-kaupa
115
114
Mitmeaastased tugevad taimed. Õied pole üksikult
116
115
Kõik õied üksikult. Sisemised õiekattelehed teravatipulised, pikemad kui kupar
115
Vähemalt alumised õied paarikaupa. Sisemised õiekattelehed tömbid, kupra pikkused või lühemad
116
Varred lehistumata (varre alusel labata lehetuped). Õisik külgmine, näib asuvat umbes varre keskkohas, sest pikk püstine ruljas õisiku kandeleht tundub varre pikendusena
117
116
Varred lehistunud. Õisik tipmine. Õisiku kandeleht suhteliselt lühike, allakäändunud, ei näi varre pikendusena
120
117
Varred peenikesed (1 mm), hele-hallikasrohelised. Õisik varre keskosas või veidi allpool
117
Varred 1,5-4 mm läbimõõdus. Õisik varre keskosast kõrgemal
118
118
Varred kasvavad ridadena, värskelt sinakad, vaolised. Alumised lehetuped õlgkollaseed või helepruunid. Õisik 25-60 õiega
118
Tihemurusalt või mättana kasvavad taimed. Varred tugevad, pole sinakad. Õisik rohkeõieline
119
119
Vars peenem, vaoline, eriti allosas. Alumised labata tuped hele- kuni hallikaspruunid. Õisiku kandeleht puhetunud tupega. Õisikuraod väga lühikesed (ei ole nähtavad), õisik kerajas, tihe. Kupar tumepruun
119
Vars tugev, sile. Alumised labata tuped punakaspruunid. Õisikuraod ebavõrdse pikkusega, õisik rohekaspruun, hõre, haraline. Kupar roostepruun
120
Lehed rististe vaheseinteta (lõigake leht lõikudeks!)
121
120
Leht rististe vaheseintega
124
121
Õisik tihe nutt, 2-10 õiega
121
Õisik hõre, rohkem kui 10 õiega
122
122
Lehti palju, kõik juurmise kodarikuna
122
Igal varrel 1-4 lehte
123
123
Vars alusel lapik. Kupar tavaliselt õiekattelehtedest pikem. Tolmukapea kuni kaks korda tolmukaniidist pikem
123
Vars ruljas. Kupar õiekattelehtede pikkune. Tolmukapead 2-6 korda tolmukaniidist pikemad
124
Lehed paljude torukestega (tehke lehe aluse lähedalt ristlõige: peaksite nägema mitmeid torukesi). Kuivanud lehel sõlmekesed katsudes tunda, värskelt mitte
125
124
Lehed ühe torukesega
126
125
Varre alus pole paksenenud. Taim 40-130 cm kõrge, risoomiga
125
Varre alus sibuljalt paksenenud. Taim 1-30 cm kõrge, ilma risoomita
126
Lehe ristlõige ovaalne. Välimised õiekattelehed teravad, 3-4 mm pikad. Õied 4-10 kaupa osaõisikutes
126
Lehe ristlõige ümar. Välimised õiekattelehed tömbid, 2-3 mm pikad. Õied 3-6 kaupa osaõisikus
127
127
Õied tumepruunid, kõik rootsutud
127
Õied rohekas- kuni helepruunid, vähemalt mõned rootsulised
128
Õisik vivipaarne, mõnede õite asemel sigisibulad, millest arenevad väikesed lehed
128
Õisik pole vivipaarne
129
129
Varred seest säsikad (pole õõnsad), kolmnurksed kuni ümarad, ilma sõlmekohtadeta (CYPERACEAE - LÕIKHEINALISED)
130
129
Varred alati seest õõnsad, alati ümarad, selgete sõlmekohtdega (POACEAE - KÕRRELISED)
213
130
Kõik lehed alla 2 cm pikad
131
130
Vähemalt osa lehti üle 4 cm pikad
132
131
Taimed pikkade võsunditega. Viljunud pähik kuni 2,5 cm pikkuste karvadega, meenutab villatutti
131
Taim võsunditeta. Viljunud pähik lühikeste, kuni pähklikese pikkuste karvadega, ei meenuta villatutti
132
Õisik pikkade, valgete siidjate õiekattekarvadega
133
132
Õisik pole valgete siidjate karvadega (õiekattekarvad puuduvad või on väga lühiksed)
136
133
Pähikuid 1, rootsutu, püstine, lehetaolise kõrgleheta
133
Pähikuid varrel mitu, rootsulised, rootsu juures 1-3 lehetaolist kõrglehte
134
134
Pähikuraod siledad. Varred keskosas ümarad. Tolmukad 2,5-5 mm pikad
134
Pähikuraod karedad. Varred keskosas kolmekandilised. Tolmukapead 1,5-2 mm pikad
135
135
Taimed roomavate võsunditeta, kasvavd tihedate kogumikena. Lehed 3-8 mm laiad
135
Taimed roomavate võsunditega, kasvavad hõredalt. Lehed 1-2 mm laiad
136
Õied kahesoolised, emakate ja tolmukatega (luup!). NB! See on raskesti jälgitav tunnus. Kui jääte hätta, vaadake üle siin välja tulevate liikide pildid ja otsustage pildi järgi
137
136
Õied ühesoolised, tolmukate või emakatega
149
137
Pähikud 2-3 õiega (luup!)
138
137
Pähikus rohkem kui 3 õit
142
138
Taimed suured, lehed 5-10 mm laiad. Pähikud pikarootsuliste külgmiste nuttidena
138
Taimed väikesed, lehed alla 5 mm laiad. Pähikud tipmise nutina
139
139
Õied igal pool ümber õisikutelje. Vars kolmnurkne, lehtedega, enamasti harunenud
140
139
Õied õisikuteljel kahe vastaku reana. Vars ümar, lehtedeta (kõik lehed juurmised)
141
140
Pähikud valged. Tipmise õisiku alumine kandeleht enamasti õisikust lühem
140
Pähikud punakaspruunid. Tipmise õisiku alumine kandeleht õisikust enamasti 20-50 mm pikem
141
Pähikid 1-3(5). Õisiku alumine kandeleht õisiku pikkune
141
Pähikuid tavaliselt 5-15. Õisiku alumine kandeleht õisikust oluliselt pikem
142
Pähikud õisikus kahe reana, õisikuid üks
143
142
Pähikud pole kaherealiselt, õisikuid rohkem
144
143
Lehed lamedad. Õiekattekarvad pruunid, pähklikesest vähemalt kaks korda pikemad. Pähklike 1,5-2 mm. Pähikuid õisikus 10-25
143
Lehed kokkurullunud. Õiekattekarvad valged või puuduvad, pähklikesest palju lühemad. Pähklike 3-4 mm. Pähikuid õisikus 3-8
144
Õisik nutitaoline, paljude väikeste, üldjuhul tihedalt asetsevate lapikute pähikutega. Vars lehtedeta
144
Õisik teistsugune. Vars lehtedega
145
145
Õisik külgmine, varretaoline kõrgleht ulatub üle pähikute
146
146
Varred kuni 3 m kõrged. Õiekattelehed siledad. Emakakaelu tavaliselt 3. Pähklike 2,5-3 mm, lapik-kolmnurkne
146
Varred kuni 1,5 m. Õiekakattelehed tihedalt tumedate papillidega kaetud. Emakakaelu tavaliselt 2. Pähklike 2-2,5 mm, lame või kaksikkumer
147
Pähikud üle 8 mm pikad, 5-12, õisik tihe, koosneb 1-3 ülestikku asetsevast pähikute kimbust
147
Pähikud 3-8 mm pikad, arvukalt, hõreda õisikuna
148
148
Juurduvad steriilsed võrsed puuduvad. Õiekattekarvad sirged, jäigad. Pähikud 3-4 mm pikad, 2-5-kaupa
148
Mahakaarduvad võrsed juurduvad tipus. Õiekattekarvad painduvad, siledad. Pähikud üksikult, 5-8 mm pikad
149
Varre tipus 1 pähik
150
149
Varrel pähikuid rohkem kui üks
153
150
Taimed roomava risoomiga, ei moodusta puhmikuid
151
150
Taimed ilma roomava risoomita, tihedapuhmikulised
152
151
Põisikud kuni 3,5 mm pikad, selgelt soonilised (luup!). Emakakaelu 2
151
Põisikud 5-7 mm pikad, ebaselgete soontega. Emakakaelu 3
152
Taimed kahekojalised, pähikud ainult emas- või isasõitega
152
Taimed ühekojalised, pähikute tipul isasõied, alusel emasõied
153
Pähikud väliselt üksteisega sarnased, tipmine tavaliselt vähemalt osaliselt emasõitega
154
153
Pähikud välimuselt erinevad: ülemised ainult isasõitega, alumised ainult emasõitega
177
154
Lehetupe vaba serv ainult ülaosas (2-3 mm) kilejas, edasi rohtjas
154
Lehetupp ülaservast allapoole pikalt kilejas
155
155
Vähemalt alumised pähikud asuvad varrel hõredalt
156
155
Kõik pähikud on varrel tihedalt koos
165
156
Taimed alusel punakad, tuped võrkkiududega (kiududeks jagunenud lehetupe jäänused)
157
156
Taimed pole alusel punakad, võrkkiude pole
158
157
Kõik pähikud enam-vähem võrdsed, 0,5-2 cm pikad, munajad
157
Tipmine pähik 2-4 cm pikk, sellele järgneb 1-2 palju lühemat pähikut, edasised on sarnased tipmisega
158
Põisikuid emaspähikus kuni 3
158
Põisikuid emaspähikus rohkem kui 3
159
159
Alumise emaspähiku kandeleht õisikust palju pikem
159
Alumise emaspähiku kandeleht õisikust lühem
160
160
Tipmine pähik teistest u. kaks korda pikem, nuiakujuline
160
Tipmine pähik teistest alla kahe korra pikem
161
161
Põisikud püstised, lühikese nokaga
162
161
Põisikud laiuvad või rõhtsad, ilma nokata või pika nokaga
163
162
Pähikud ümarmunajad, u. 5 mm pikad. Põisiku nokk pikalt lõhestunud, valge triibuga
162
Pähikud üle 5 mm pikad. Põisiku nokk veidi lõhestunud, ilma valge triibuta
163
Pähikud laiusest pikemad
164
Põisiku nokk moodustab ½ põisiku alumise osa pikkusest. Lehed jäigad, tumerohelised, renjad. Põisiku katteleht helepruun
164
Põisikud nokata. Lehed pehmed, puhasrohelised, lamedad. Põisiku kandeleht valge, kilejas
165
Taimed pika risoomiga. Pähikutega varred kasvavad tavaliselt ridadena
166
165
Taimed pika risoomita. Pähikuid kandvad varred ei kasva ridadena
168
166
Põisiku tiibjas serv ei ulatu kõrgemale põisiku keskkohast. Lehed 1,5-4 mm laiad. Õisik 3-8 cm pikk
166
Põisiku tiibjas serv ulatub 1/3 kuni ¾ põisiku pikkuseni. Lehed 1-2 mm laiad. Õisik 1-4 cm pikk
167
167
Kuivade kasvukohtade taimed. Õisik üle 1,2 cm pikk. Varred ülaosas karedad
167
Niiskete kasvukohtade taimed. Õisik 0,6-1 cm pikk. Vars sile
168
Lehed üle 5 mm laiad
169
168
Lehed alla 5 mm laiad
171
169
Taime alus mustade lihtkiududeta. Põisik 2,5-3 mm pikk
169
Taime alus mustade lihtkiududega. Põisik pikem kui 3 mm
170
170
Keelekese pikkus laiusega võrdne või sellest suurem. Põisik sile (luup!), läikiv. Lehed kollakasrohelised
170
Keeleke pikkusest laiem. Põisik papillidega. Lehed puhasrohelised
171
Õisik alla 2 cm pikk. Väikeste puhmikutena kasvavad taimed
172
171
Õisik üle 2 cm pikk. Hõremurusalt või suurte mätastena kasvavad taimed
173
172
Taime alusel ei ole tumepruune lihtkiude. Lehed sinakasrohelised. Õisik 3-5 laimunaja pähikuga
172
Taim alusel tumepruunide lihtkiududega. Lehed hallikasrohelised. Õisik 2-3 piklikmunaja pähikuga
173
Põisikud alla 3 mm pikad
174
173
Põisikud üle 3 mm pikad
175
174
Õisik tihe, ei ole harunenud. Alumised lehetuped mustade kiududeta. Kasvab murusalt, ei moodusta mättaid
174
Õisik vähemalt alusel harunenud. Alumised lehetuped ohtrate mustade lihtkiududega. Kasvab kõrgete mätastena
175
Põisikud pähikus püstiselt. Kasvab tihedate puhmikutena
175
Põisikud asetsevad pähikus rõhtsalt või tähtjalt. Puhmikuid ei moodusta
176
176
Taime alaosa helepunase tooniga. Keeleke 2-4 korda laiusest pikem. Põisikud alaosas käsnja koega, 5,4-6,5 mm pikad
176
Taime alaosa pole punakas. Keelekepikkusest laiem. Põisik pole alusel käsnjas, 3-4 mm pikk
177
Emakakaelu 2. Põisikud tavaliselt enam-vähem kaksikkumerad
178
177
Emakakaelu 3. Põisikud 3-nurkse või rulja ristlõikega
181
178
Mätta või tiheda kogumikuna kasvavsd roomava risoomita taimed
179
178
Taimed roomava risoomiga, mättaid ei moodusta
180
179
Alumised lehetuped kollakaspruunid. Lehed sinakasrohelised. Põisikud 2,5-4 mm pikad
179
Alumised lehetuped tumepunased või mustjaspunased. Lehed tumerohelised. Põisikud 2-2,5 mm pikad
180
Lehed 1-3(5) mm laiad, kuivades sisserulluvate servadega. Isaspäikuid 1
180
Lehed (3)5-10 mm laiad, servad rulluvad kuivades väljapoole. Isaspähikuid 2-4
181
Põisikud vähemalt osaliselt karvased (luup!)
182
181
Põisikud paljad, karvad vahel noka servades
193
182
Põisikud selgelt kaheharulise üle 5 mm pika nokaga
183
182
Põisikud ilma nokata või lühikese, alla 0,5 mm pikkuse koonilise teraviku või nõrgalt kaheharulise nokaga
184
183
Lehed karvased vähemalt tuppedel. Põisikud pehmekarvased
183
Lehed paljad. Põisikud tihedalt viltkarvased
184
Taimed moodustavad tihedaid mättaid, roomavad risoomid puuduvad
185
184
Taimed tihedaid mättaid ei moodusta, roomavad risoomid olemas
188
185
Emaspähikud tihedad. Alumine kandeleht pole vart ümbritseva alusega
186
185
Emaspähikud hõredad. Alumine kandeleht ümbritseb vart 3-10 mm ulatuses
187
186
Alumine kandeleht pruun. Lehed noorelt hõredalt karvased. Põisiku kattelehed tumedad, põisikust lühemad
186
Alumine kandeleht lehetaoline, roheline. Lehed ka noorelt paljad. Põisiku kattelehed punakad, u. põisiku pikkused
187
Põisikud 2-3 mm pikad, vähemalt 1,5 korda nii pikad kui põisiku kattelehed
187
Põisikud 3-4,5 mm pikad, enam-vähem kattelehtede pikkused
188
Emaspähikud hõredad, väheste õitega
188
Emaspähik tihe, paljude õitega
189
189
Põisikud selgete soontega
189
Põisikud soonteta
190
190
Isaspähikuid 2 või rohkem. Alumised lehetuped jäävad terveks
190
Isaspähikuid üks. Alumised lehetuped kiulised
191
191
Alumine kandeleht pähikust pikem. Lehed hallikad. Niiskete kasvukohtade taimed
191
Alumine kandeleht pähikust palju lühem. Lehed rohelised. Üsna kuivade kasvukohtade taimed
192
192
Alumine kandeleht 3-5 mm pikkuse tupega. Põisikute kattelehed põisiku pikkused
192
Alumine kandeleht tupeta või alla 2 mm pikkuse tupega. Põisikute kattelehted põisikust lühem
193
Vähemalt alumine pähik rippuv
194
193
Pähikud pole rippuvad
201
194
Isaspähikuid 2 või rohkem
195
195
Põisikud nokata või terve, alla 0,5 mm pika nokaga
195
Põisikud üle 0,5 mm pikkuse sügavalt kaheharulise nokaga
196
196
Põisikud 2-2,5 korda laiusest pikemad, püstised. Emaspähikud üksteisest eemal, alumise pähiku tipp ei ulatu järgmise aluseni
196
Põisikud 4-5 korda laiusest pikemad, valminult allapoole hoiduvad. Emaspähikud tihedalt, alumise pähiku tipp ulatub järgmise aluseni
197
Emaspähikud rohelised kuni hele kollakasrohelised
198
197
Emaspähikud pruunid
199
198
Emaspähikud 5-12 mm pikad. Märgade kasvukohtade taimed
198
Emaspähikud 2,5-5 mm pikad. Parasniiskete kohtade taimed
199
Moodustab tihedaid puhmikuid, roomav risoom puudub
199
Roomava risoomiga taimed, puhmikuid ei moodusta
200
200
Lehed hallikasrohelised, 1-2 mm laiad. Külgmised pähikuid ainult emasõitega
200
Lehed rohelised, 2-4 mm laiad. Külgmised pähikud alusel isasõitega
201
Lehetuped või lehed või varred karvased
201
Lehetuped, lehed ja varred paljad
202
202
Alumine kandeleht ei ümbritse vart
203
202
Alumine kandeleht 2-10 mm ulatuses ümber varre
205
203
Põisiku nokk 0,5 mm pikk, nõrgalt kaheharuline
203
Põisiku nokk kaheharuline, vähemalt 0,75 mm pikk
204
204
Põisikud rõhtsad, järsult nokaks ahenevad
204
Põisikud püstised, ahenevad nokaks aeglaselt
205
Murusalt või väga hõredate puhmikutena kasvav pikarisoomilised taimed
206
205
Tihedate puhmikutena kasvavad taimed, roomav risoom puudub või väga lühike
207
206
Alumine kandeleht vart tihedalt ümbritseva tupega. Lehed hallikad. Põisik peaaegu nokata või järsult 0,5 mm pikkuseks nokaks ahenev
206
Alumine kandeleht vart lõdvalt ümbritseva tupega. Lehed kollakas- kuni tumeroheliesed. Põisik aheneb aeglaselt 0,5-1 cm pikkuseks nokaks
207
Alumine kandeleht õisikust lühem
208
207
Alumine kandeleht õisiku pikkune või pikem
209
208
Põisiku katteleht kileja servata või väga kitsa servaga
208
Põisiku katteleht hästimärgatava valge kileja servaga
209
Põisikud rõhtsalt või allakäändunult
210
210
Põisikud 2-4 mm pikad, nokk sirge, 1/3-1/2 põisiku alumise osa pikkune
211
210
Põisikud (3,5)4-6 mm pikad, nokk alumise osa pikkune, kõvedunud
212
211
Varred püstised. Lehed 1-3,5 mm laiad. Põisikud kuni 3,5 mm pikad
211
Varred kaarjalt tõusvad. Mõned lehed tavaliselt üle (3)3,5 mm laiad. Põisikud üle 3,5 mm pikad
212
Põisikud 5-7 mm pikad. Isapähik tavaliselt rootsutu. Lehed kuni 7 mm laiad
212
Põisikud 1,5-5 mm pikad. Isaspähik rootsuline. Lehed alla 4 mm laiad
213
Õisik täha sarnane, süstjas kuni ovaalne
214
213
Õisik harunenud pööris
240
215
Pähikud varre vastaskülgedel
216
215
Pähikud varrel ümberringi
220
216
Pähikud kinnituvad õisiku teljele kitsama küljega
216
Pähikud kinnituvad õisiku teljele laiema küljega
217
217
Pähikud kahesugused: sisemine pähik viljuv, lapik, koosneb 3-5 normaalsest õiest, välimine on steriilne, koosneb kitsaspiklikest jäikadest libledest ja sõkaldest
217
Pähikud pole kahesugused
218
218
Pähikud kahekaupa igas sõlmekohas
219
Õisikutelg tugev, ei murdu kuivades, servadel haakuvate karvakestega
219
Õisikutelg habras, murdub kuivades üksikuteks lülideks, siledate sevadega
220
Pähikud üheõielised
221
220
Pähikus õisi rohkem kui üks
222
221
Keeleke kuni 2 mm pikk, terve tipuga
221
Keeleke 10-30 mm pikk, sügavalt kaheks jagunenud
222
Pähikud alla 6 mm pikad
223
223
Tihedapuhmikuline taim, roomavaid risoome esineb harva. Lehetuped hõredalt harali või allapidi karvadega
223
Hõredapuhmikuline, kaarjalt tõuvate võsudega taim. Lehetuped tihedalt pehmekarvased
224
Tähk ühekülgne, pähikud kahe reana varre ühel küljel
224
Tähk pole ühekülgne
225
225
Pähikud ümber kogu varre
226
225
Pähikud varre vastaskülgedel
233
227
Pähikus rohkem kui üks viljuv õis
227
Pähikus üks viljuv õis
228
228
Pähikud üle 4 mm pikad
228
Pähikud alla 4 mm pikad
229
Mõlemad libled ohtega. Tolmukapead sinised
229
Libled oheteta (ohted välissõkaldel). Tolmukapead kollased kuni oranžid
230
230
Ohe lühem kui välissõkal, vaevu ulatub liblede vahelt välja
231
230
Ohe u. kaks korda välissõklast pikem, ulatub liblede vahelt välja
232
231
Ohe u. 3 mm pikk, põlvjas, kinnitub välissõkla alumisele veerandile, ulatub liblede vahelt välja. Tolmukapead kollased
231
Ohe u. 1,5 mm pikk, sirge, kinnitub välissõkla keskele, liblede vahelt välja ei ulatu. Tolmukapead oranžid
232
Risoom lühike. Libled pole väljapoole kaardunud tipuga. Ohe ulatub liblede vahelt pikalt välja
232
Risoom 20-30 cm pikk. Libled väljapoole kaardunud tipuga. Ohe ulatub liblede vahelt veidi välja
233
Õisik tihe, pähikud lähestikku
234
233
Õisik hõre, pähikud üksteisest eemal
236
234
Pähikud üheõielised, 3-kaupa pundis
234
Pähikud 2 või enama õiega, pole 3-kaupa pundis
235
235
Pähikud 2-õielised. Libled naaskeljad, 0-1 rooga
235
Pähikus rohkem kui 2 õit. Libled pole naaskeljad, mitme rooga
236
Pähikud kinnituvad õisikuteljele kitsama küljega. Pähikud ühe liblega (välja arvatud tipmine)
236
Taimed teistsugused
237
237
Pähikud hoiduvad vastu vart. Libled enam-vähem ühepikkused
238
237
Pähikud kaarduvad varrest eemale. Libled väga erineva pikkusega
239
238
Hõredapuhmikuline, ilma risoomita taim. Ohe üle 5 mm pikk
238
Pikavõsundiline taim, ei moodusta mättaid. Ohe alla 5 mm pikk
239
Ohe kuni poole välissõkla pikkune. Taimed pika roomava risoomiga
239
Ohe välissõkla pikkune või pikem. Lühikese risoomiga väikeseid mättaid moodustav taim
240
Tugevad risoomiga taimed, pilliroo moodi, sageli üle 2 m kõrged, vars 0,5-1 cm läbimõõdus
241
240
Taimed väiksemad, ei meenuta pilliroogu, vars peenem
242
241
Keelekese asemel karvaring (vaata kohta, kus leht kinnitub varrele)
241
Keeleke (kilejas lise) olemas
243
Keelekese asemel karvaring
243
Keeleke kilejas või puudb
244
244
Pähikud ühe õiega
245
244
Pähikud 2 või rohkema õiega
250
245
Ohe alla 5 mm pikk
246
246
Ohe põlvjas. Välissõkla alusel karvad (luup!)
246
Ohe sirge. Välissõkla alusel karvu pole
247
247
Lehed 10-20 mm laiad. Välissõklad rohtsed
247
Lehed alla 10 mm laiad. Välissõklad kilejad või õlgjad
248
248
Pikkade roomavate võsunditega, puhmaid ei moodusta. Sisesõkal 2/5 välissõkla pikkusest
248
Puhmastena kasvav taim, ilma võsunditeta või lühikeste võsunditega (mõnikord ka maa-aluste risoomidega). Sisesõkal vähem kui 1/5 välissõkla pikkusest
249
249
Risoome pole. Maapealsed võsundid sageli olemas
249
Risoomid olemas. Maapealsed võsundid puuduvad
250
Pähikus rohkem kui 2 õit
255
251
Igast pähikust ulatub välja 1 ohe
251
Igast pähikust ulatub välja vähemalt 2 ohet
252
252
Libled 2 korda õitest pikemad
253
252
Libled õite pikkused või veidi pikemad
254
253
Taimed üleni pehmekarvased. Lehed siledad, lehetupp puhetunud. Isasõie ohe konksjas, liblede varjus
253
Taim peaaegu paljas, karvad ainult sõlmekohtadel. Lehed karedad, lehetupp pole puhetunud. Isasõie ohe põlvjas, libledest üleulatuv
254
Lehed 2-5 mm laiad, lamedad või vahel kokkurullunud. Ohe sirge
254
Lehed niitjad, alla 1 mm laiad, tihedalt kokkurullunud. Ohe teravalt põvjas
255
Ohe kaarjas või põlvjas
256
256
Ohe üle 3 mm pikk
257
257
Ülemiste lehtede keeleke puudub või on alla 1,5 mm pikk. Pähikud (ilma oheteta) all 8 mm pikad
258
257
Ülemiste lehtede keeleke üle 1,5 mm pikk. Pähikud üle 8 mm pikad
259
258
Lehed üle 1,5 cm laiad. Pähikud kollakad, läikivad. Alumised lehetuped pikkade harali karvadega. Ohe teravalt põlvjas
258
Lehed alla 1,5 cm laiad. Pähikud pruunikad. Alumised lehetuped paljad või lühikeste lidus karvadega. Ohe tugevalt kaardunud, kuid mitte põlvjas
259
Libled ühepikkused
260
259
Libled erineva pikkusega, üks on teisest palju lühem
261
260
Looduslik taim. Valminult murdub õisikutelg lülideks
260
Põllutaim. Õisikutelg ei murdu lülideks
261
Alumised lehed ja lehetuped harali karvadega. Sisesõkla telg sile. Rood ei ulatu välissõkla ülemise servani
261
Alumised lehed ja lehetuped paljad. Sisesõkla telg lühikarvane. Rood ulatuvad välissõkla ülemise servani
262
Õisik tihe, sagaraline, enam-vähem ühekülgne pööris
262
Õisik hõre, pole ühekülgne
263
263
Ohe ei asu lible kahe hambakese vahel (luup!). Taim paljas või väga lühikeste karvadega
264
263
Ohe asub lible kahe hambakese vahel. Taimed pikkade karvadega vartel või lehtedel
266
264
Laiemad lehed vähemalt 8 mm laiad. Ohe üle 1 cm pikk
264
Laiemad lehed alla 8 mm laiad. Ohe alla 1 cm pikk
265
265
Lehed üle 0,7 mm laiad, siledad. Keeleke lühike, kõrvakesteta (luup!)
265
Lehed alla 0,7 mm laiad, karedad. Keeleke kõrvakestega
266
Mitmeaastased kuivade niitude taimed
267
266
Üheaastased kultuurmaade taimed
268
267
Õisik hõre, kuni 20 cm pikkuste rõhtsate harudega. Lehed 5-12 cm laiad
267
Õisik kitsas, harud lühikesed, enam-vähem püstised. Lehed 2-4 mm laiad
268
Alumiste lehtede tuped paljad
268
Alumiste lehtede tuped tihedalt pehmekarvased
269
269
Alumiste lehetuppede karvad 1-1,5 mm pikad
269
Alumiste lehetuppede karvad 0,4-0,7 mm pikad
270
Keelekese asemel karvaring
271
270
Keeleke olemas, kilejas
272
271
Lehed pealt pikakarvased. Varred ainult ühe sõlmekohaga (alumises osas)
271
Lehed pealt paljad, serval hajusalt karvased. Varrel rohkem kui üks sõlmekoht
272
Pähikud 1-õielised
273
272
Pähikud 2 või rohkemaõielised
282
273
Pähikud üle 9 mm pikad
273
Pähikud alla 9 mm pikad
274
274
Pähikud libledeta (luup!)
274
Pähikud kahe liblega
275
275
Pähikud tavaliselt üle 4 mm pikad, välissõkla alusel pika karvatutiga
276
275
Pähikud alla 4 mm pikad, ilma välissõkalt ümbritsevate karvadeta
279
276
Pähikus välimiste liblede paar 5 mm pikk, sisemised palju lühemad (1,5 mm), harjasjad
276
Pähikus liblesid üks paar
277
277
Sõklad karedad, pikemad kui ümbritsevad karvad (luup!)
277
Sõklad siledad, pole ümbritsevatest karvadest pikemad
278
278
Keeleke 8 (10) mm. Vars ei harune. Välissõklad 3 rooga (binokulaar!). Libled kitsaslantsetjad, pikalt ahenevad
278
Keeleke 1-3 mm. Varred harunevad alates suvest. Välissõklad 5 rooga (vahel eabaselgelt). Libled lantsetjad
279
Välissõklad terava tipuga, peale viljumist kõvad ja läikivad
279
Välissõklad tömbi või sirge tipuga, pole peale viljumist kõvad
280
280
Mitteõitsvatel võrsetel keeleke laiusest lühem
280
Mitteõitsvatel võrsetel keeleke laiusest pikem
281
281
Risoomid rohkem kui 3 soomusja lehega. Lehed 5-10 mm laiad. Õisik lai ka peale õitsemist, 10-20 cm pikk, rõhtsate harudega
281
Risoomid puuduvad või lühikesed, ilma soomusjate lehtedeta. Lehed 3-7 mm laiad. Õisik tõmbub peale õitsemist kokku, 5-15 cm pikk, harud püstised
282
Õisik tihe, kas piklik-ruljas ja täha moodi või munajahõlmine
283
282
Õisik hõre, püramiidja väliskujuga
287
283
Pähikud 2-õielised, varrel ühe reana, õisik piklik, harunemata
283
Pähikus 2 või rohkem õit, õisik haruneb
284
284
Õisik tihe, sagaraline, enam-vähem ühekülgne pööris, alumine haru tavaliselt üle 2 cm pikk. Lehed enam-vähem paljad
284
Õisik ruljas, pole ühekülgne, kõik harud üle 2 cm pikad. Alumised lehed karvased
285
285
Pähikud alla 6 mm pikad
285
Pähikud üle 6 mm pikad
286
286
Ilma pikkade roomavate risoomideta. Lehetuped hõredalt lühikarvased
286
Pikkade roomavate risoomidega, kaarjalt tõusvate võsudega. Lehetuped tihedalt pehmekarvased
287
Pähikud südajad, rippuvad
287
Pähikud pole südajad ega rippuvad
288
288
Pähikud ainult 2 õiega
288
Pähikud 3 või enama õiega
289
289
Libled peaaegu pähiku pikkused. Pähikus keskel üks kahesooline õis ja servas 2 isasõit
289
Libled pähikust oluliselt lühemad. Pähikus ainult kahesoolised õied
290
290
Pähikud üle 2-3 korra laiusest pikemad, tavaliselt rohkem kui 5 õiega ja üle 4 mm pikad. Alumine välissõkal ilma andruta (luup!)
291
290
Pähikud munajad, mitte üle 2-3 korra laiusest pikemad, 4-5 (6) õiega, tavaliselt alla 4 mm pikad. Alumine välissõkal andruga
299
291
Välissõkal ja libled teravad
292
291
Välissõkal ja libled tömbid või sirged
294
292
Alumine lible 7-8 mm pikk
292
Alumine lible 3-4 mm pikk
293
293
Lehed pealt enam-vähem siledad. Kõrvakesed paljad. Pöörise alumises sõlmekohas 2 haru, üks 1-3, teine 4-5 pähikuga
293
Lehed pealt selgelt karedad. Kõrvakesed karvased. Pööriseharusid alumises sõlmes 2-3, igaüks 5-15 pähikuga
294
Vähemalt ülemine lible 3 rooga (külgmised rood vahel lühikesed). Välissõkal rohkem kui 5 sageli ebaselge rooga
295
294
Libled 1 rooga. Välissõkal 7-9 selge rooga
296
295
Maapealsed võsundid puuduvad (taim moosdustab tihedaid puhmikuid)
295
Roomavad maapealsed võsundid olemas, juurduvad sõlmekohtades
296
Pähikud 8-30 (40) mm pikad, 6-16 õiega. Varred püstised, lehetupp silinderjas
297
296
Pähikud 2-10 mm pikad, 3-11 õiega. Varred alusel tõusvad või lamavad, alumised lehetuped lapikud
298
297
Õisiku harud hoiduvad varrest eemale, alumised 2-4-kaupa, pähikuid harudel 8-15. Välissõkal 3,5-5 mm pikk
297
Õisikuharud hoiduvad vastu vart, alumised üksikult või paarikaupa, pähikuid harudel 3-4. Välissõkal 5,5-7,5 mm pikk
298
Varred 5-10 mm läbimõõdus. Lehed 10-20 mm laiad, järsult aheneva tipuga. Tolmukaid 3. Tolmukapea üle 0,8 mm pikk
298
Varred 4-5 mm läbimõõdus. Lehed 4-9 mm laiad, pikalt teritunud tipuga. Tolmukaid 2. Tolmukapea kuni 0,8 mm pikk
299
Üheaastased tallatud kasvukohtade taimed. Välissaõkal roodudel ja servas ripskarvane
299
Mitmeaastased taimed. Välissõkla rood krobelised või karvased ainult alaosas
300
300
Varred tugevalt lapikud kas ülaosas või alaosas
301
300
Vars ruljas, pole lapik
302
301
Vars üleni lapik, nurkjalt tõusev. Lehed kokkuvolditud, 1-2 mm laiad
301
Varre alumine osa tugevalt lapik. Lehed lamedad, 3-9 mm laiad
302
Õisiku alumises sõlmes ainult 1 või 2 haru
302
Õisiku alumises sõlmes 3-8 haru
303
303
Keeleke üle 1 mm pikk, terav
304
303
Keeleke puudub või alla 1 mm pikk
305
304
Ülemise lehe keeleke 5-10 mm pikk. Välissõkal selgete roodudega
304
Ülemise lehe keeleke 1-2,5 mm pikk. Välissõkal roodudeta
305
Risoome pole. Kõik võrsed viljuvad. Pähikud alla 4 mm pikad
305
Risoomidega, nii õitsvate kui mitteõitsvate võsudega. Pähikud u. 4 mm pikad
306
306
Varred enamasti üksikult, alusel väheste vanade lehetuppede jäänustega. Libled enam-vähem võrdsed, teravnevad, enamasti mõlemad 3 rooga
306
Varred mitmekaupa, sageli puhmikutena, paljude vanade lehetuppede jäänustega alusel. Libled ebavõrdsed, teravad, alumine 1 rooga
307
307
Taim hõredalt karvane. Alumised lehed lamedad või renjad, palju lühemad kui vars. Keeleke laskub lehetupe servale
307
Taim tihedalt karvane. Alumised lehed tugevalt kokkurullunud, harjasjad, sama pikad kui vars. Keeleke pole laskuv
308
Lihakate lehtedega taimed
309
308
Lehed õhukesed, pole lihakad
313
309
Juurmised lehed tiheda rosetina
309
Juurmised lehed puuduvad või pole rosetina
310
310
Lehed lamedad, üle 1 cm laiad
311
310
Lehed pole lamedad, alla 1 cm laiad
312
311
Ülemised lehed vastakud või 3-kaupa männases. Õied kollased
311
Ülemised lehed vahelduvalt. Õied roosad
312
Õied valged kuni roosad
313
Õied üldkatisega ümbritsetud korvõisikutes
314
313
Õied pole üldkatisega ümbritsetud korvõisikutes
368
314
Kõik õied keele taolised (keelõied, asümmeetrilised)
315
314
Putkõied olemas, keelõied puuduvad või on ainult korvõisiku servas
331
315
Lehed selgelt paralleelsete roodudega
316
315
Leherood pole paralleelsed ega halvasti nähtavad
317
316
Lehed süstjad, varreümbrised, hallikasrohelised. Üldkatise lehed ühe reana. Seemnis lõpeb pika nokaga
316
Lehed laiemad, põhiliselt juurmised, tumerohelised. Üldkatise lehed mitme reana. Seemnis nokata
317
Õitsvad varred lehtedeta (kõik lehed juurmised)
318
317
Õitsvad varred lehtedega
324
318
Leheserv terve. Roomavate võsunditega taimed
318
Leheserv hambuline. Roomavate võsunditeta taimed
319
319
Korvõisikud üksikult harunemata varte tippudes
320
319
Õisikud pole üksikult, varred harunevad
321
320
Õitsvad varred karvased või peaaegu paljad, pole siledad ega seest õõnsad. Seemnise lendkarvad (pappus) sulgjad (vaadake keskmisi seemniseid)
320
Õitsvad varred paljad, siledad, seest õõnsad. Seemnise lendkarvad (pappus) harunemata (luup!)
321
Seemnise lendkarvad harunemata (luup!)
321
Vähemalt keskmiste seemniste lendkarvad sulgjad
322
322
Õisikupõhi paljas (eemaldage kõik õied ja vaadake luubiga)
322
Õisikupõhi karvane
323
323
Juurmisd lehed kuni 2 cm laiad, ilma tumedate täppideta. Lendkarvad sulgjad ainult keskmistel seemnistel (luup!)
323
Juurmised lehed 4-6 cm laiad, enamasti tumedate täppidega. Lendkarvad sulgjad kõigil seemnistel
325
Õisikud rootsulised. Seemnised üle 1 cm pikad, pika nokaga
325
Õisikud peaaegu rootsutud, lühikeste kõrglehtede kaenaldes. Seemnised alla 3 cm pikad, nokata
326
Seemnised lendkarvadeta (võimalik vaadata ka õitsemise ajal: tehke õisik katki ja vaadake õite aluseid)
326
Seemnised lendkarvadega
327
327
Lendkarvad sulgjad (luup!)
327
Lendkarvad lihtsad, harunemata
328
328
Korvõisikud vihmavarjutaolise sarikja liitõisikuna. Seemnisd tipus paksenenud
328
Korvõisikud pole vihmavarjutaolise liitõisikuna. Seemnised tipus ahenevad
329
329
Üldkatise lehtede sisekülg paljas (luup!), väliskülg tumedate karvadega. Niiskete kohtade taimed
329
Üldkatise lehtede sisekülg siidkarvane, väliskülg ilma tumedate karvadeta. Kuivemate paikade taimed
330
330
Ülemised lehed kitsaslineaalsed, rullunud servaga. Seemnised tumepruunid, 10 ogalise roidega (luup!)
330
Ülemised lehed lamedad, pole lineaalsed. Seemnised kollased, 13-20 sileda roidega
331
Taime lehed ja/või varred ogalised
332
331
Taimed pole ogalised
333
332
Vars ei harune või haruneb vähe, õisikuid 1-3. Lehed pealt rohelised, alt valgeviltjad
332
Varred ülaosas harunenud, paljude õisikutega. Lehed mõlemalt poolt rohelised
333
Kõik õied korvõisikus erekollased kuni kahvatukollased
334
333
Vähemalt mõned õied pole kollased
349
334
Õied ilmuvad enne lehti. Lehed südaja alusega, pealt tumerohelised, alt valgeviltjad
334
Õied ilmuvad peale lehti. Lehed teistsugused
335
335
Lehed ja varred hallikarvased. Keelõied puuduvad või alla 5 mm pikad
336
335
Taimed pole hallikarvased. Keelõied olemas, üle 5 mm pikad
340
336
Õisikud vihmavarjutaolise kännasja liitõisikuna varre tipus
336
Õisikud ei ole kännasja liitõisikuna
337
337
Mitmeaastased niiskete või parasniiskete kohtade taimed. Üldkatise lehed pruunid või määrdunudkollased
338
337
Üheaastased kuivade kohtade taimed. Üldkatise lehed valkjad
339
338
Varred 5-20 cm pikad. Õisikud 3-20-kaupa nutitaolistes liitõisikutes varte ja varreharude tippudes. Niiskel savi- ja turbapinnasel
338
Varred 20-50 (70) cm pikad. Õisikud pikas kitsas liitõisikus, mis moodustab vähemalt 1/3 taime pikkusest. Liivastel aladel
339
Taimed juba aluselt harkjalt harunenud. Õisikute nutid varte tippudes ja harude kaenaldes
339
Vars keskkohast kõrgemal pöörisjalt harunenud. Õisikute nutid ja üksikud õisikud pöörisja liitõisikuna
340
Üldkatise lehed ühe reana (vahel pisikeste lisalehekestega alusel)
341
340
Üldkatise lehed 3 või enama reana
345
341
Juurmiste ja alumiste varrelehtede rootsud alusel laia tupena
341
Juurmiste ja alumiste varrelehtede rootsud pole tupena
342
342
Üldkatise lehtede alusel väikesed lisalehekesed
343
342
Üldkatise lehtede alusel väikesi lisalehekesi pole
344
344
Vars alla 1 cm läbimõõdus, näärmekarvadeta. Seemnis ruljas või tömpide roietega
344
Vars 1-4 cm läbimõõdus, tihedalt näärmekarvane, veidi kleepuv. Seemnis tiivuliste roietega
345
Seemnised lendkarvadeta, kõverdunud. Üheaastane
345
Seemnised lendkarvadega, pole kõverdunud. Mitmeaastased
346
346
Õisikuid palju, alla 2 cm läbimõõdus
347
346
Õisikuid üks või mõni, läbimõõt üle 2 cm
348
347
Liitõisik püstiste harudega. Üldkatis 4,5-8 mm pikk
347
Liitõisiku harud horisontaalsed, laiuvad. Üldkatis 2-4,5 mm pikk
348
Lehed jäigad, pealt selgelt võrkroodsed, läikivad
348
Lehed pehmed, ei läigi, pealt siidkarvased, pole võrkroodsed
349
Lehed sirge kuni südaja alusega
350
349
Lehed rootsu suunas aheneva alusega
355
350
Üldkatis ruljas, katiselehed ogadeta
351
350
Üldkatis ümar, katiselehed ogakestega
352
351
Juurmised lehed ümarad, väga suured, hõlmadeta, ebaühtlaselt hambulised, alt õhukeselt hallviltjad. Üldkatise lehe tipp ei ole ripsmeline
351
Juurmised lehed kolmnurksed, alusel 2-3 hõlmaga, peenesaagja servada, alt tihedalt valgeviltjad. Üldkatise lehe tipp ripsmeline
352
Üldkatis tihedalt võrkvillane
352
Üldkatis pole võrkvillane
353
353
Õisiku üldkatis 15-18 x 15-25 mm
353
Õisiku üldkatis 20-25 x 35-42 mm
354
354
Kõik liitõisiku harud kännasjad. Õisikuraag 3-10 cm pikk. Leheroots seest säsikas
354
Liitõisiku harud pole kännasjad. Õisikuraag alla 1 cm pikk. Leheroots õõnes
355
Õitsvad varred lehtedeta (kõik lehed juurmised)
355
Õitsvad varred lehtedega
356
356
Vähemalt mõned õied õisikus valged
357
356
Vähemalt õisiku servmised õied sinised kuni roosad, valgeid õisi pole
361
357
Õisikud üle 3 cm läbimõõdus
357
Õisikud alla 3 cm läbimõõdus
358
358
Keelõied kollakasvalged, õisikud (3)5-6 mm läbimõõdus, pikas kobarjas liitõisikus. Üheaastased kultuurmaade taimed
358
Keelõied ja/või üldkatise lehed valged või roosad, õisikud suuremad, kännasjas liitõisikus. Mitmeaastased taimed looduslikes või poollooduslikes kasvukohtades
359
359
Leheserv terve. Roomavate võsunditega taimed
359
Leheserv hambuline kuni hõlmine. Roomavad võsundid puuduvad
360
360
Lehed punktisarnaste näärmeteta
360
Lehed punktisarnaste näärmetega
361
Kõik õied sinised
362
361
Vähemalt servmised õied roosad
363
362
Servmised õied palju pikemad kui keskmised. Üheaastane
362
Kõik õied ühesugused. Mitmeaastane
363
Taimed pikkade roomavate võsunditega, tavaliselt alla 30 cm kõrged
363
Taimed roomavate võsunditeta, tavaliselt üle 30 cm kõrged
364
364
Lehed kahevärvilised, pealt rohelised, alt valgeviltjad
364
Lehed pole kahevärvilised
365
365
Kõik õied roosad (lillakad)
366
365
Keskmised õied kollased, servmised lillakad
367
366
Üldkatise lehed kilejad, enam-vähem terved
366
Üldkatise lehed sügavalt sulgjalt narmastunud
367
Lehed karvased, õhukesed, pole lihakad
367
Lehed paljad, paksud, veidi lihakad
368
Lehed ümarad-kilpjad (leheroots kinnitub leheplaadi keskele)
368
Lehed pole ümarad-kilpjad
369
369
Õied pole sarikatena
380
370
Lehed lõhnavad muljumisel tugevalt küüslaugu järgi
371
370
Lehed ei lõhna küüslaugu järgi
375
371
Lehed munajad, rootsulised
371
Lehed lineaalsed, rootsutud
372
373
Õied puuduvad (õisikus ainult sigisibulad) või olemas. Kui õied olemas, siis seesmiste tolmukate niidid kolmeharulised. Lehed kolmekandilised (renjad), 2-4 mm laiad
373
Õied olemas (alusel sigisibulatega või ilma). Tolmukaniidid lihtsad. Lehed ruljad, 0,7-2 mm laiad
374
374
Üks või mõlemad õisikukattelehed õisikust pikemad
374
Õisikukattelehed pole õisikust pikemad
375
Kroonlehti 6. Juurmisi lehti üks, lineaalne
376
375
Kroonlehti 3 või 5. Juurmisi lehti rohkem kui üks, lailineaalsed või elliptilised
377
376
Kroonlehed vastakud, tömbid. Juurmine leht 3-10 mm lai, laiem kui alumine õisiku kandeleht
376
Kroonlehed üksteisest eemal, tervatipulised. Juurmine leht 0,5-2 mm lai, palju kitsam kui õisiku kandlehed
377
Õied pole kollased
378
378
Kroonlehti 3, vabad. Õietupp puudub
378
Kroonlehti 5, kokku kasvanud. Õietupp olemas
379
379
Õied roosd, üle 8 mm läbimõõdus. Mitmeaastane
379
Õied valged, alla 8 mm läbimõõdus. Üheaastane
380
Õied tiheda tõlvõisikuna, mida ümbritseb suur kandeleht
381
380
Õied teistsugused
382
382
Õied bilateraalsümmeetrilised
383
382
Õied radiaalsümmeetrilised
441
383
Leheserv hambuline kuni hõlmine
384
383
Leheserv terve (või lehed õitseajal puuduvad)
403
384
Lehed rootsutud või peaaegu rootsutud
385
384
Lehed selgelt rootsulised
387
385
Õied põhiliselt valged, 2-huulelised, alumine huul jagunenud kolmeks hõlmaks. Üheaastane
385
Õied üleni roosakaslillad, alumine huul pole kolmehõlmaline. Mitmeaastased
386
386
Varred tavaliselt harunenud. Alumised sõlmevahed lehtega ühepikkune või lühem
386
Varred enamasti ei harune. Alumised sõlmevahed pikemad kui kõrvalolevad lehed
387
Kroonlehed alusel kokku kasvanud
388
388
Õied 6-18 mm pikad. Kannus sirge. Viljad pole rippuvad
388
Õied 20-35 mm pikad. Kannus kõver. Viljad rippuvad
389
Õied osaliselt kollased, kahe- kuni kolmevärvilised. Külgmised kroonlehed suunatud ülespoole
390
389
Õied valged, sinised või lillad. Külgmised kroonlehed suunatud allapoole
391
390
Alumine kroonleht (koos kannusega) 12-25 mm pikk, kuni kaks korda tupest pikem
390
Alumine kroonleht 8-15 mm pikk, enam-vähem tupe pikkune
391
Lehistunud õitsvat vart ei ole, lehed ainult juurmise rosetina (vahel esinevad roomavad võsundid)
392
391
Lehistunud õitsev vars olemas
396
392
Kuivade kasvukohtade taimed. Lehed enam-vähem tihedalt karvased
393
392
Niiskete kasvukohtade (sood, niisked metsad, puisniidud) taimed. Lehed paljad või väga hõredalt karvased, peamiselt alaküljel
394
393
Õied peaaegu lõhnatud. Abilehed lühidalt narmastunud. Lehed lühikarvased, pikalt aheneva tipuga
393
Õied magusa lõhnaga. Abilehed pikalt narmastunud. Lehed pikkade valgete karvade ja tõmbi tipuga
394
Abilehed rootsuga pooleni kokku kasvanud
394
Abilehed täiesti vabad
395
395
Lehti 3 või 4. Kandelehekesed kinnituvad õierao keskele
395
Lehti 2. Kandelehekesed õierao ülemises kolmandikus
396
Juurmist leherosetti pole. Lehed tavaliselt laiusest pikemad
397
396
Juurmine leherosett olemas. Lehed tavaliselt võrdse pikkuse ja laiusega
400
397
Lehed piklik-munajad või munajad, südaja alusega
397
Lehed munajassüstjad, alus pole tavaliselt südajas
398
398
Taimed (vähemalt lehed) lühikarvased
399
399
Varred kuni 50 cm kõrged. Abilehed leherootsu pikkused või pikemad
399
Varred kuni 25 cm kõrged. Abilehed leherootsust kuni poole lühemad
400
Abilehed terved. Kroonlehtedega õied (kevadel) kinnituvad rosetilehtede kaenlasse
400
Abilehed hambulised kuni narmastunud. Õied kinnituvad varrele
401
401
Taimed 3-10 cm kõrged, üleni lühikarvased (sageli hallikad), juurmisi lehti palju, kuni 1,5 cm laiad
401
Taimed suuremad, paljad või üksikute karvadega, rosetilehti vähe, laiemad kui 1,5 cm
402
402
Õied helesinised või lillad, neelus valged. Kannus 3 mm pikk, jäme, sirge või ülespoole suunatud. Varsi tavaliselt mitu
402
Õied lillad, neelus tumedamad. Kannus 5-7 mm, peenike, sirge või allapoole suunatud. Varsi tavaliselt üks
403
Kroonlehed alusel kokku kasvanud
404
404
Õied ilma kannuseta
405
405
Lehed kaetud torkavate karvakestega
405
Lehed paljad või hõredate pehmete karvadega
406
406
Õie kandeleht õieraost u. kaks korda pikem. Õied purpurvioletsed
406
Õie kandeleht u. õierao pikkune. Õied sinised
407
407
Alumised lehed ei ole kodarikuna, kuivavad õitseajaks
407
Alumised lehed varrelehtedest palju suuremad, asuvad juurmise kodariuna
408
Vars lehistunud, lehed alla 1 cm laiad
409
408
Kõik lehed juurmised, üle 1 cm laiad
410
409
Õied pole kollase (roosad ja/või valged)
411
Õied roosad, üle 3 cm läbimõõdus
411
Õied teistsugused, pole roosad ja üle 3 cm läbimõõdus
412
412
Õied ilma kannuseta
413
413
Huul kollane, suur, puhetunud, sussitaoline
413
Huul pole kollane, puhetunud ega sussitaoline
414
414
Vähemalt huul põhiliselt valge
415
414
Ükski õiekatteleht pole valge
417
415
Välimised õiekattelehed roosad kuni lillad
415
Kõik õiekattelehed valged
416
416
Lehed süstjad, renjad. Õisik pole karvane. Välimised õiekattelehed üle 5 mm pikad
416
Lehed munajad. Õisik karvane. Välimised õiekattelehed alla 5 mm pikad
417
Kõik õiekattelehed roosad kuni punased
418
417
Vähemalt välimised õiekattelehed tumepruunid kuni kollakasrohelised
419
418
Õied rippuvad, selgelt raolised
418
Õied püstised, raotud
419
Huul punakaspruun, üle 1 cm pikk
419
Huul pole pruun, alla 1 cm pikk
420
420
Huul ülespoole suunatud
421
420
Huul allapoole suunatud
422
421
Lehti üks. Huul välimiste õiekattelehtedega ühepikkune
421
Lehti rohkem kui üks. Huul välimistest õiekattelehtedest lühem
422
Lehti varrel palju rohkem kui 2. Huul üle 5 mm pikk
422
Lehti varre alusel 2(3). Huul alla 5 mm pikk
423
Lehed redutseerunud vähesteks tupetaolisteks soomusteks
423
Lehed hästiarenenud, rohelised
424
424
Õied pole kollased
425
425
Õied valged või rohekasvalged
426
426
Õiekattelehed puhasvalged
426
Vähemalt huul osaliselt rohekas
427
427
Õied lõhnavad. Kannus niitjas, aheneva tipuga, 1,5 korda sigimikust pikem. Tolmukad paralleelsed
427
Õied peaaegu lõhnatud. Kannus tipus veidi jämedam, u. kaks korda sigimikust pikem. Tolmukad alt laialihoiduvad
428
Vähemalt välimised õiekattelehed rohekad
428
Õiekattelehed pole rohekad
429
429
Kannus üle 10 mm pikk ja u. 1 mm paks
430
429
Kannus kas alla 10 mm pikk või üle 1 mm paks
431
430
Huul sügavalt 3-hõlmane, huule alusel 2 piklikku naastu. Õisik püramiidjas
430
Huul madalalt kolmehõlmane, huule alusel naaste ei ole. Õisik ruljas
431
Kannus alla 5 mm pikk
431
Kannus üle 5 mm pikk
432
432
Õisikus kõik õite kandelehed kilejad
433
432
Vähemalt alumised õite kandelehed rohelised ja rohtsed
436
433
Vähemalt välimised külgmised õiekattelehed laiuvad
433
Kõik õiekattelehed peale huule kiivrina kokku kooldunud
434
434
Kannus kõverdunud ülespoole. Huul pole laiusest pikem
434
Kannus suunatud allapoole. Huul laiusest pikem
435
435
Välimised õiekattelehed väljast mustjas-purpurpunased. Huule keskmine hõlm kahe madala hõlmaga. Õite kandelehed vähemalt poole sigimiku pikkused
435
Välimised õiekattelehed väljast hallid. Huule keskmine hõlm sügavalt 2-hõlmaline. Õite kandelehed väga lühikesed, soomusjad
436
Külgmised välimised õiekattelehed liibuvad. Vars seest säsikas
437
436
Külgmised välimised õiekattelehed püstised. Vars seest õõnes
438
437
Huule keskmine hõlm sama lai kui külgmised
437
Huule keskmine hõlm palju kitsam kui külgmised
438
Alumised lehed mitte rohkem kui 4 korda laiusest pikemad, elliptilised, üleni ühelaiused
438
Alumised lehed üle 4 korra laiusest pikemad, süstjad, aluse suunas rohkem või vähem ahenevad
439
439
Huul 5,5-16 mm pikk. Välimised õiekattelehed (6)7-13 mm
439
Huul 5-7,5(9) mm pikk. Välimised õiekattelehed 5-6(9) mm
440
440
Lehed tavaliselt tumedate laikudeta. Õied kahvaturoosad kuni tumevioletsed
440
Lehed tavaliselt tumedate laikudega. Õied purpurpunased, tumedama joonisega
441
Vähemalt alumised lehed sirge, südaja või noolja alusega
442
441
Kõik lehed ümara või aheneva alusega
479
442
Varred väga pikad ja väänduvad või ronivad
443
442
Varred pole väänduvad ega ronivad
446
443
Õied vähemalt 2 cm läbimõõdus, kellukjad. Lehe alus või leheroots ilma vart ümbritseva kileja tupeta
444
443
Õied alla 2 cm läbimõõdus, pole kellukjad. Lehe alus või leheroots kileja tupega, mis ümbritseb vart
445
444
Õied üle 3 cm pikad. Tuppe ümbritseb kaks tupplehtedest suuremat kandelehte
444
Õied alla 3 cm pikad. Kandelehed väikesed, ei ümbritse tuppe, asuvad õierao keskosas
445
Viljad tiibadeta, punktitaoliste näärmetega, ei läigi, roots 1-3 mm pikk
445
Vili 1,5 mm laiuste tiibadega, näärmeteta, läikiv, roots 3-8 mm pikk
446
Lehed selgelt hõlmised, üle 3 cm laiad
447
446
Lehed pole hõlmised, kui nõrgalt hõlmised, siis alla 3 cm laiad
449
447
Leheserv sile, terve. Kroonlehti üle 5
447
Leheserv hambuline. Kroonlehti 5
448
448
Taimed üle 20 cm kõrged. Õied roosad. Vili kuiv*
448
Taimed kuni 30 cm kõrged. Õied valged. Vili lihakas
449
Õitsvad varred lehtedeta (vahel väikeste kandelehekestega), tavalised lehed kõik varre alusel juurmise rosetina
450
449
Õitsvad varred lehistunud
451
450
Lehed ümarad, südaja alusega. Taimed alla 20 cm kõrged
450
Lehed laiusest pikemad, teravad, alus nooljas. Taimed üle 20 cm kõrged
451
Lehti 2 (harva 1), paralleelsete roodudega
451
Lehti rohkem kui 2, pole paralleelsete roodudega
452
452
Lehe alus või leheroots kileja vart ümbritseva tupega
453
452
Lehe alus ja leheroots kileja tupeta
455
453
Õied pöörisõisikuna. Lehed kolmnurksed
453
Õied tähkõisikuna. Lehed pole kolmnurksed
454
454
Varred harunenud, paljude õisikutega
454
Varred lihtsad, ühe õisikuga
455
Kroonlehed vähemalt alusel kokku kasvanud
456
455
Kroonlehed täiesti vabad
467
456
Õied tume- kuni helekollased
457
456
Õied pole kollased
458
457
Kroonlehe laiuvad, tumekollased
457
Kroonlehed alusel ja tipus kokku kasvanud, õis banaani moodi, helekollane
458
Kroonlehti 5 (kroon 5 hõlmaga)
459
459
Õied varre tipus nuttidena
459
Õied pole nuttidena
460
460
Õied üksikult või mõnekaupa. Tupe hambad süstjad, alusel alla 1,5 mm laiad
460
Õisi palju. Tupe hambad laikolmnurksed, alusel üle 1,5 mm laiad
461
461
Õied 10-30 mm pikad. Tupe tipmed tagasi käändunud. Õied lühikeste kandelehtede kaenaldes
461
Õied 30-60 mm pikad. Tupe tipmed püstised. Õied tavaliste lehtede kaenaldes
462
462
Vars teravakandiline, hõredalt karekarvane. Alumised lehed karvased, sügavalt südaja alusega
462
Vars ümar või tömbilt kandiline, paljas või peenekarvane. Lehed madalalt südaja alusega, paljad või karvased
463
Kupar kerajas, pole lamendunud ega tipul 2-hõlmaline. Lehed 3-7(9) hõlmalised, sõrmroodsed
463
Kupar lapik ja tipul 2-hõlmaline. Lehed terved, hõlmadeta, hambulise servaga, sulgroodsed, või rood halvasti näha
464
464
Õieraag kõrvalolevast lehest 2-5 korda pikem, peenike, näärmekarvadega. Emakakael 3,5-4 mm pikk
464
Õieraag kõrvalolevast lehest 2 korda pikem, näärmekarvadeta. Emakakael alla 3 mm pikk
465
465
Kupar laia, nürinurkse sälguga, hõlmad hoiduvad laiali. Õis 8-12 mm läbimõõdus
465
Kupar väikese sälguga, hõlmad enam-vähem paralleelsed või veidi laiali hoiduvad. Õis alla 8 mm läbimõõdus
466
466
Kupar hõredalt näärmekarvane. Kroon peaaegu valge, siniste või roosade joontega
466
Kupar pikkade näärmekarvade ja lühemate lihtkarvadega. Õis sinine
467
Õied pole kollased
473
468
Kroonlehti 4. Lehed rootsutud
468
Kroonlehti 5 või rohkem. Vähemalt alumised lehed selgelt rootsulised
469
471
Juurmised lehed ümarneerjad, hõlmadeta, 12-16 cm laiad, serv hambuline, alus südajas
471
Juurmised lehed ümarad, hõlmised või sügavate sisselõigetega, väiksemad, alus nõrgalt südajas või sirge
472
472
Juurmisi lehti tavaliselt 2-3. Varrelehed hambulised ja sageli hõlmised
472
Juurmisi lehti 5 või rohkem. Varrelehtede segmendid terveservalised
473
Lehe serv terve, sile
473
Lehe serv hambuline
474
475
Vili kõige rohkem 3 korda laiusest pikem
476
475
Vili lineaalne, üle 5 korra laiusest pikem
477
476
Varrelehed rootsutud. Taim alla 30 cm kõrge. Vili alla 1 cm pikk
476
Varrelehed rootsulised. Taim üle 30 cm kõrge. Vili üle 1 cm pikk
477
Varrelehed rootsulised
477
Varrelehed rootsutud, ümbritsevad alusega vart (varreümbrised)
478
478
Varrelehed paljad, hallikad
478
Varrelehed karvased, pole hallikad
479
Lehed okkataolised, igihaljad, kinnituvad varrele männastena
480
479
Lehed pole okkataolised, ei kinnitu männastena
481
480
Lehed 2-4 korda laiusest pikemad, kõige laiemad keskkohast allpool, serv kaardunud. Õied kahesoolised (emakate ja tolmukatega)
480
Lehed 3-5 korda laiusest pikemad, servad paralleelsed. Õied ainult tolmukate või ainult emakatega
481
Õitsvad varred lehtedeta (vahel väikeste kandelehekestega), kõik lehed varre alusel juurmise kodarikuna
482
481
Õitsvad varred lehistunud
500
482
Õied rootsutud, ruljate tähkõisikute või ümarate nuttidena
483
482
Õied rootsulised, üksikult või õisikutena
487
483
Õied roosad. Õisik kerajas
483
Õied pole roosad. Õisik ovaalne kuni ruljas
484
484
Lehed harva üle 3 korra laiusest pikemad, munajad kuni elliptilised
485
484
Lehed laiusest palju pikemad, süstjad kuni lineaalsed
486
485
Lehed paljad või üksikute karvadega. Õisikud tavaliselt allosas tühikutega. Tolmukaniidid kroonist pikemad, tolmukapead kollakad
485
Lehed tihedalt karvased. Õisikud alusel tühikuteta. Tolmukaniidid kroonist 4-8 mm pikemad, tolmukapead helelillad
486
Lehed süstjad, lamedad, karvased, pole lihakad, tumedate täppideta. Pole mereranniku ega sooldunud pinnase taimed
486
Lehed lineaalsed, renjad, paljad, lihakad, tumedate täppidega. Mereranniku ja sooldunud pinnase taimed
487
Lehed üle 5 korra laiusest pikemad
488
487
Lehed alla 5 korra laiusest pikemad
491
488
Lehed mõlajad, rootsulised. Õied alla 3 mm läbimõõdus. Märgade kasvukohtade taimed
488
Lehed lineaalsed, rootsutud. Õied üle 3 mm läbimõõdus. Parasniisked kasvukohad
489
489
Kroonlehti 5. Õied püstised
489
Kroonlehti 6. Õied rippuvad
490
490
Kõik kroonlehed ühesugused, õis laikellukjas
490
Kolm kroonlehte pikemad kui teised. Õis kitsaskellukjas
491
Lehed selgelt rootsulised
494
492
Lehed alla 1 cm laiad. Kroonlehti 4, vabad
492
Lehed üle 1 cm laiad. Kroonlehti 6, vähemalt alusel kokku kasvanud
493
493
Õied roosad, üle 1 cm pikad, üksikult
493
Õied valged, alla 1 cm pikad, õisikuna
494
Õied pole üksikult
495
495
Lehed paralleelsete roodudega. Kroonlehti 3
495
Lehed pole paralleelsete roodudega. Kroonlehti 5
496
496
Õisik pole ühekülgne
497
497
Tolmukad emaka kõrval, emakakael ulatub õiest pikalt välja
498
497
Tolmukad ümber emaka, emakakael ei ulatu või ulatub õiest väga vähe välja
499
498
Kroonlehed valged. Emakakael 2-3 mm pikk
498
Kroonlehed rohekad. Emakakael u. 5 mm pikk
499
Emakakael u. 2,5 mm pikk. Tupplehed 1-1,5 mm, rohelised. Kroonlehed 3-4 mm
499
Emakakael u. 6 mm. Tupplehed u. 3 mm, tipus punakad. Kroonlehed 7-8 mm
501
Lehed pealt rohelised, alt kas hõbevalkjad või pruunikate roostetäppidega. Vili kuiv
502
501
Lehed pole alt valkjad ega roostetäppidega. Vili lihakas
503
502
Lehed üle 5 korra laiusest pikemad, alt valkjad
502
Lehed alla 5 korra laiusest pikemad, pruunikte roostetäppidega
503
Leheserv peenehambaline
504
Varred peenikesed, niitjad, roomavad. Lehed kuni 8 mm pikad
505
504
Varred pole niitjad. Lehed üle 8 mm pikad
506
505
Õieraod paljad. Lehed alla 3 mm laiad
505
Õieraod karvased. Lehed üle 3 mm laiad
506
Lehed suvehaljad, õhukesed. Valminud vili sinine
506
Lehed igihaljad, nahkjad. Valminud vili punane
507
507
Lehed pealt tuhmid, mõlemal pinnal silmatorkava võrkroodumisega
507
Lehed pealt läikivad, alt paljude kollakate näärmetäppidega
508
Lehe või lehrootsu alus kileja vart ümbritseva tupega (tõrvega)
509
508
Lehe ja leherootsu alus kileja tupeta
516
509
Õied lehekaenaldes
510
509
Õied tähkõisikuna
512
510
Õiekate lõhestunud pooleni (luup!). Kõik lehed enamvähem ühesuurused
510
Õiekate lõhestunud ¾ ulatuses. Varre peaharude lehed pikemad kui külgharude lehed
511
511
Suuremad lehed munajas-süstjad, väga lühikese, tõrves peituva rootsuga. Seemned 3 mm läbimõõdus (luup!)
511
Suuremad lehed elliptilised, selgelt nähtava rootuga. Seemned u. 4 mm läbimõõdus
512
Vars lihtne, ühe tipmise õisikuga
512
Vars harunenud, iga haru kannab õisikut
513
513
Õisik lõtv, kitsas, kaardus, kõik õied selgelt nähtavad
514
513
Õisik tihe, ruljas, õied tihedalt puntras koos
515
514
Lehed tugevalt kibeda maitsega. Õiekate pruunikate suurte näärmetäppidega
514
Lehed pole kibeda maitsega. Õiekate näärmtäppideta
515
Tõri (tupp lehe alusel) lidus karvadege, serval ripsmetega, tihedlt ümber varre
515
Tõri paljas, serval üksikute ripsmetega, lõdvalt ümber varre
516
Kroonlehed vähemalt alusel kokku kasvanud
517
517
Lehed hõlmised. Õis määrdunudkollane, tumelilla keskosaga
517
Lehed hõlmadeta. Õis teistsugune
518
518
Lehed ja varred täiesti paljad, õied pole sinised
519
518
Lehed ja/või vähemalt varred karvased (kui paljad, siis õied sinised)
524
519
Lehed pole lineaalsed
520
520
Lehed pole parallelsete roodudega. Kroonlehti 5. Tupp olemas
521
520
Lehed selgelt paralleelsete roodudega. Kroonlehti 6. Tupp puudub
522
521
Õied kobarõisikutes. Taim üle 10 cm kõrge
521
Õied lehtede kaenaldes. Taim alla10 cm kõrge
522
Õied tipmise ühekülgse kobarana. Kroon sama pikk kui lai
522
Õied lehtede kaenaldes. Koon laiusest pikem
523
523
Vars kandiline. Õied üksikult, harva 2-kaupa
523
Vars ruljas. Õied 3-5-kaupa
524
Õied hele- kuni tumekollased
525
524
Õied pole kollased
527
525
Kroon ruljas, krooni tipmd sirged
525
Kroon pole ruljas, kroonlehed hoiavad laiali
526
526
Õied helekollased. Vili valge pähklike
526
Õied tumekollased. Vili kupar
527
Õied sinised kuni lillakad
529
528
Õiekrooni neelus 5 karvatutikest
528
Õiekrooni neelus 5 mühksoomust
529
Õied varte tippudes nuttidena
530
529
Õied pole nuttidena
532
530
Õied alla 8 mm läbimõõdus, pole kellukjad
530
Õied üle 8 mm läbimõõdus, kellukjad
531
531
Varred karekarvased, kandilised. Tupe hambad 2 korda laiusest pikemad, tömbid
531
Varred pehmekarvased, enamvähem ümarad. Tupe hambad 3-4 korda laiusest pikemad, teravad
532
Õied helesinised, kellukjad. Vili kupar
533
532
Õied pole kellukjad (kui on kellukjad, siis roosad). Vili pole kupar
536
533
Tupe hambad laikolmnurksed. Lehed suured, palju üle 9 mm laiad, karedad
533
Tupe hambad lineaalsed kuni lineaalsüstjad. Lehed kuni 9 mm laiad, siledad
534
534
Tupplehed palju lühemad kui pool õiekrooni putkeosa
534
Tupplehed ulatuvad pooleni õiekrooni putkeosast
535
535
Vars harunenud. Kroon 10-25 (35) mm pikk, lõhestunud pooleni pikkusest
535
Vars lihtne. Kroon 30-40 mm, lõhestunud 1/5-ni pikkusest
536
Krooni putk väga lühike, u. nii pikk kui lai
537
536
Krooni putk laiusest pikem (luup!)
538
537
Kroon üle 8 mm läbimõõdus, mühksoomused õie neelus sametpunased, õied pole kõrglehtede kaenlas
537
Kroon alla 5 mm läbimõõdus, mühksoomused õie neelus valged, õied suurte kõrglehtede kaenaldes
538
Krooni putkeosa kõverdunud
538
Krooni putkeosa sirge
539
539
Õied üle 1 cm läbimõõdus, pole helesinised kollase neeluga
540
539
Õied alla 1 cm läbimõõdus, helesinised, neel (keskosa) kollane
543
540
Alumised lehed ilmuvad palju enne õitsemist, õitseajal juurmist lehekodarikku pole
541
540
Esmalt moodustb õitsev vars, seejärel juurmiste lehtede kodarik
542
541
Kroon roosa, ruljas, kroonlehed püstised. Lehed varrele laskuvad
541
Kroon lillakas-tumesinine, pole ruljas, kroonlehed laiali. Lehed pole varrele laskuvad
542
Suvised lehed alla 6 korra laiusest pikemad, valgete laikudega
542
Suvised lehed 6-9 korda laiusest pikemad, laikudeta
543
Viljad kolmekandilised, kantidel haakuvate ogadega
544
Tupp ühepikkuste sirgete, tipu poole suuntud lidus karvadega (luup!)
545
544
Tupp konksja tipuga karvadega või karvad kahesugused: mõned eemalehoiduvad, konksjatipulised, teised lühemad, peenemad, konksja tiputa
546
545
Tupp variseb peale viljumist, õitseajal lõhestunud kuni poolni pikkusest, tupe hambad kitsaskolmnurksed
545
Tupp püsib peale viljumist, õitseajal lõhestunud kolmandikuni pikkusest, tupe hambad laikolmnurksed
546
Mitmeaastane. Õied 5-10 mm läbimõõdus
546
Üheaastane. Õied kuni 5 mm läbimõõdus
547
547
Lehe alaküljel, eriti roodudel, konksjad karvad. Õisikuraag üles suunatud või harali karvadega
547
Lehtede alakülg konksjate karvadeta. Õisikuraagudel alati lidus karvad
548
548
Alumiste õite raod peale viljumist 3-4 korda pikemad kui tupp, allapoole käändunud. Viljad alusel selge lisemega (luup!)
548
Õieraod harva üle kahe korra pikemad kui tupp, pole tagasi käändunud. Vili lisemeta
549
549
Õietupp peale viljumist suletud. Viljaraod tupest pikemad, püstised. Vili must
549
Õietupp peale viljumist avatud. Viljaraod sama pikad kui tupp, peaaegu rõhtsad. Vili pruun
550
Õied tume- kuni helekollased
551
550
Õied pole kollased
564
551
Kroonlehti 6. Tupp puudub
552
551
Kroonlehti 4 või 5. Tupp olemas
553
552
Õied üle 3 cm läbimõõdus, tumekollased
552
Õied alla 8 mm läbimõõdus, helekollased
554
Tolmukaid palju rohkem kui 10
555
555
Õied 3-4 cm läbimõõdus. Varred 20-120 cm kõrged
555
Õied alla 2 cm läbimõõdus. Varred 10-20 cm pikad
556
556
Varred tõusvad või lamavad, harva püstised. Vähemalt alumised lehed üle 3 cm laiad
556
Varred lamavad, kaarjate sõlmevahedega, sõlmekohast juurduvad. Lehed alla 3 cm laiad
557
Õied üle 3 cm läbimõõdus
558
557
Õied alla 3 cm läbimõõdus
559
558
Õisikutelg ilma punakate täppide ja punakate karvadeta
558
Õisikutelg punakate täppide ja punakate karvadega. Varred ja leherootsud sageli punakad
559
Vili lineaalne, üle 5 korra laiusest pikem
560
559
Vili pole lineaalne, alla 3 korra laiusest pikem
561
560
Õieraod tupplehtedest tunduvalt pikemad, rõhtsad. Kõdrad hoiduvad varrest eemale. Üheaastane
560
Õieraod tupplehtedest lühemad, püstised. Kõdras hoiduvad vastu vart. Mitmeaastane
561
Lehe serv hambuline
562
562
Mitmeaastane, üle 30 cm kõrge. Alumised lehed pole rosetina
562
Üheaastane, alla 30 cm kõrge. Alumised lehed rosetina
563
Mitmeaastane. Kroonlehed üle 5 mm, kuldkollased
563
Üheaastane. Kroonlehed 2-4 mm, helekollased
564
Õied sinised kuni roosad
565
565
Kroonlehti 6. Tupp puudub
566
565
Kroonlehti 4 või 5. Tupp olemas
567
566
Kroonlehed erineva pikkusega, 3 teistest oluliselt pikemad
566
Kroonlehed ühepikkused
567
Kroonlehed tipus sisse sämpunud
568
568
Emakasuue neljahõlmaline
568
Emakasuue tõlvjas, pole hõlmine
569
Vähemalt alumised lehed hambulised või hõlmised
573
570
Kroonlehti 5. Õied lehekaenaldes
570
Kroonlehti 4. Õied õisikutes
571
571
Taim alla 30 cm kõrge. Kroonlehed 2,5-4 mm pikad
571
Taim üle 30 cm kõrge. Kroonlehed üle 4 mm pikad
572
572
Kroonlehed 2-hõlmalised. Vili tiibadeta. Taim hallikarvane
572
Kroonlehed terved. Vili tiibadega. Taim roheline, lehed nahkjad
573
Kroonlehti 5. Tolmukaid 10
574
573
Kroonlehti 4. Tolmukaid 4+2
575
574
Üheaastane. Alumised lehed terved, rootsuga, pole kodarikuna, tavaliselt õitseajaks kuivanud
574
Kaheaastane. Alumised lehed 3-5 hambaga, rootsutud, tiheda kodarikuna, olemas ka õitseajal
575
Vili lineaalne, üle 5 korra laiusest pikem
575
Vili pole lineaalne, alla 3 korra laiusest pikem
576
576
Lehe alus pole varreümbrine
577
576
Lehe alus varreümbrine
579
577
Taimed alla 30 cm kõrged. Kõik lehed rootsutud
577
Taimed üle 30 cm kõrged. Vähemalt alumised lehed selgelt rootsulised
578
578
Lehed sinakasrohelised
579
Vili kolmnurkne, tipus 2-hõlmaline
579
Vili pole kolmnurkne
580
580
Vili paljas, tiivuline
580
Vili karvane, tiibadeta