1

Tupp ühepikkuste sirgete, tipu poole suuntud lidus karvadega (luup!)

2

1

Tupp konksja tipuga karvadega või karvad kahesugused: mõned eemalehoiduvad, konksjatipulised, teised lühemad, peenemad, konksja tiputa

3

2

Tupp variseb peale viljumist, õitseajal lõhestunud kuni poolni pikkusest, tupe hambad kitsaskolmnurksed

Myosotis laxa Lehm. - muru-lõosilm

 

2

Tupp püsib peale viljumist, õitseajal lõhestunud kolmandikuni pikkusest, tupe hambad laikolmnurksed

Myosotis scorpioides L. - soo-lõosilm

 

3

Mitmeaastane. Õied 5-10 mm läbimõõdus

Myosotis sylvatica Hoffm. - mets-lõosilm

 

3

Üheaastane. Õied kuni 5 mm läbimõõdus

4

4

Lehe alaküljel, eriti roodudel, konksjad karvad. Õisikuraag üles suunatud või harali karvadega

Myosotis stricta Link ex Roem. & Schult. - liiv-lõosilm

 

4

Lehtede alakülg konksjate karvadeta. Õisikuraagudel alati lidus karvad

5

5

Alumiste õite raod peale viljumist 3-4 korda pikemad kui tupp, allapoole käändunud. Viljad alusel selge lisemega (luup!)

Myosotis sparsiflora Mikan ex Pohl - harvaõiene lõosilm

 

5

Õieraod harva üle kahe korra pikemad kui tupp, pole tagasi käändunud. Vili lisemeta

6

6

Õietupp peale viljumist suletud. Viljaraod tupest pikemad, püstised. Vili must

Myosotis arvensis (L.) Hill - põld-lõosilm

 

6

Õietupp peale viljumist avatud. Viljaraod sama pikad kui tupp, peaaegu rõhtsad. Vili pruun

Myosotis ramosissima Rochel ex Schult. - kink-lõosilm