- Viola pumila - pisikannike
-
-
-
Kaasaegne nimi:
Viola pumila Chaix
Eesti nimi:
pisikannike
Sugukond:
Violaceae – kannikeselised
Iseloomulikud tunnused:
Vars lehistunud. Õieraod kinnituvad varrelehtede kaenlasse. Lehed munajassüstjad või süstjad, paljad, läikivad, pisut lihakad, kuni 5 cm pikad ja 4-10 mm laiad. Abilehed peaaegu terveservalised, leherootsust lühemad või ühepikkused. Õied suhteliselt väikesed, 10-15 mm pikad, helesinised, vahel valged, tumedate joontega. Kõrgus 5-15 cm.
Bioloogia:
Mitmeaastane. Õitseb mais, juunis.
Sarnased liigid:
Viola elatior
Erinevus sarnastest liikidest:
Meenutab mülgaskannikest (Viola persicifolia), viimane on aga kõrgem ning tema lehed on pisut karvased. Sarnasest kõrgest kannikesest (V. elatior) erineb pisikannike palju väiksemate mõõtmete ja paljaste lehtede poolest. Lisaks on viimase abilehed leherootsust märksa pikemad.
Kasvukoht:
Madalamates ja niisketes lohkudes paepealsetel loodudel, lubjarikastel niitudel, puisniitudel, metsalagendikel.
Sagedusklass:
haruldane
Levik:
Lääne-Eestis ja läänesaartel.
Levikukaart: Eesti taimede levikuatlas
Looduskaitseline seisund:
LK II; Eesti Punase Raamatu (2018) ohukategooria: VU - ohualdis
VEP:
Ei ole VEP'i indikaator
Ohutegurid:
Loopealsete võsastumine, ehitustegevus..
Kaitsesoovitused:
Olemasolevate populatsioonide ja elupaikade säilitamine soodsas seisundis. Liigi kasvukohaks olevate poollooduslike koosluste taastamine ja hooldamine.
Märkused:
Kasvab Tartu Ülikooli botaanikaaias.
Vaata veebist:
Vikipeedia (liik)
Vikipeedia (perek.)
http://commons.wikimedia.org
https://commons.wikimedia.org
eElurikkus:
https://elurikkus.ee/bie-hub/search?q=Viola+pumila
