- Verrucaria submersella - perekonna kirmesamblik liik
-
-
-
Kaasaegne nimi:
Verrucaria submersella Servít
Eesti nimi:
Iseloomulikud tunnused:
Tallus koorikjas, pindmine, mõnevõrra kilejas, pidev ja pragunemata või – peamiselt viljakehade ümber – pragunenud kuni areoleeritud; valkjas-, kollakas-, rohekas- või helehall, märgudes muutub ereroheliseks. Viljakehad periteetsiumid, arvukad, esialgu peaaegu täielikult talluse sees (paiknevad vähemärgatavates madalates näsades), hiljem pisut väljaulatuvad; väikesed, Ø 0,1–0,3 mm; mustad. Involukrellum arenenud, kuid mitte laiuv, tumepruun kuni must, paikneb peamiselt periteetsiumi ülaosas, ulatub maksimaalselt kuni poole periteetsiumi kõrguseni; ekstsiipulum hele kuni pruun, ilma musta aluskihita. Kotteosed elliptilised, keskmise suurusega, 20–30 x 9–14 μm.
Sarnased liigid:
Erinevus sarnastest liikidest:
Kasvukoht:
Kasvab ajutiselt üleujutavatel graniitkividel jõgede ja järvede kallastel. Mujal Euroopas on leitud kasvamas ka lubjakividel veekogude ääres (pritsmed, üleujutus) (Krewicka 2012).
Sagedusklass:
Levik:
Eesti leitud Edela- ja Kesk-Eestis. Esinemiskohti on teada 4, enne 1970 a on esinemine kaheldav, kuna oli teada vaid üks leid kirjanduse andmetel (Võrtsjärve äärest) (Trass 1970). Kuid 2004 a leiti Kädva ojast (Raplamaa), seejärel 2010 Ahtma oja (Raplamaa) ja 2011 Tuuraste oja (Pärnu linn) ning Ambla jõgi (Järvamaa). Kolm eksemplari on kogutud ja määratud seoses Ave Suija ja Merje Schmeimann jõgede epiliitsete samblike uurimisprojektiga (2010-2011).
https://www.eseis.ut.ee/map_plutof_300/Verrucaria_submersella.png
Looduskaitseline seisund:
; Eesti Punase Raamatu (2019-23) ohukategooria: EN - ohustatud
VEP:
Ei ole VEP'i indikaator
Ohutegurid:
Võimalik ohutegur on kasvukoha veerezhiimi muutus.