- Parmeliella triptophylla - väike nõgisamblik
-
-
-
Kaasaegne nimi:
Parmeliella triptophylla (Ach.) Müll. Arg.
Eesti nimi:
väike nõgisamblik
Iseloomulikud tunnused:
Tallus soomusjas kuni peaaegu lehtjas, pruunikashall; talluse alt paistab sageli välja must viltjas moodustis (hüpotallus); hõlmad kuni 1 mm laiused; hõlmade-soomuste servas ja pinnal pulkjad kuni harunevad isiidid, mis vahel on tipmiselt jämenenud; fotobiondiks tsüanobakter.
Viljakehad esinevad harva; punakaspruunid kuni mustad, kuni 1 mm läbimõõdus.
Sarnased liigid:
Erinevus sarnastest liikidest:
Sarnaneb harilikule kaljusamblikule (Fuscopannaria leucophaea; Eestis väga haruldane), mis kasvab aga graniitkividel ning on ümaramate, kergelt puhetunud soomustega.
Kasvukoht:
Kasvab peamiselt haaval ja laialehistel puudel, näiteks saarel, vanemates leht- ja segametsades.
Sagedusklass:
üsna sage
Levik:
Väike nõgisamblik on Eestis üsna sage; levinud hajusalt. Seni puuduvad leiukohad mandri kaguosast ja läänesaartelt.
http://www.eseis.ut.ee/map_co_600/Parmeliella_triptophylla.jpg
Looduskaitseline seisund:
LK II; Eesti Punase Raamatu (2019-21) ohukategooria: VU - ohualdis
VEP:
Ei ole VEP'i indikaator
Ohutegurid:
Metsahooldustööd. Puuliikide osakaalu muutmine metsades. Metsade vanuse muutumine: vanade metsade ja suurte puude kadumine. Lageraied. Keskkonnamürgid, õhusaaste, hapestumine.
Kaitsesoovitused:
Et väike nõgisamblik kasvab eelkõige vanades looduslähedastes metsades, peakski tema kasvukohti sellisena säilitama. Kindlasti tuleb vältida metsaraiet; lisaks haavale ja laialehistele puudele ka teiste puuliikide raiet, kuna see võib muuta niiskus- ja valgustingimusi. Liigi edasileviku soodustamiseks tuleks vanemaid haavikuid, laialehiseid ja vastavaid segametsi võimalusel säilitada ka kasvukohtade ümbruses.
